Kiri

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Kuusalu Vallavalitsus

[email protected]

Mõisa tee 17

74604, Harju maakond, Kuusalu

vald, Kiiu alevik

Teie 09.12.2025 nr 7-1/4218

Meie 07.01.2026 nr 7.2-2/26/4332-4

Leesikalda sadam kinnistu

detailplaneeringu kooskõlastamine

märkustega

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Harju maakonnas Kuusalu vallas Leesi külas

Leesikalda sadam detailplaneeringule (katastritunnus 42301:001:0365, edaspidi planeering).

Planeeringuga soovitakse luua eeldused olemasolevate muulide ja akvatooriumi ning paadikuuri

suurendamiseks.

Oleme väljastanud seisukohad planeeringu koostamiseks 31.03.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/4332-2.

Kooskõlastamiseks esitatud planeeringut on korrigeeritud koostöös Transpordiametiga.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu

järgmistel tingimustel.

- Korrigeerida planeeringu põhijoonisel tehnovõrkudega planeeritud veetoru servituudi ala

riigitee maaüksusel 11270 Kuusalu-Leesi tee (katastritunnus 42301:001:0556; vt joonis 1).

Isikliku kasutusõiguse ala ulatuseks riigitee maaüksustel määratakse ala ehitise

horisontaalprojektsiooni välispinnast 1 m ulatuses. Joonisel 1 kujutatud servituudi ala laius

on visuaalsel hinnangul suurem kui 1 m.

Joonis 1. Väljavõte planeeringu põhijoonisest tehnovõrkudega

2 (3)

- Korrigeerida planeeringu põhijoonisel tehnovõrkudega näidatud liitumiskilbi tingmärkide

loetelu (vt joonis 2). Elektri- ja veevarustuse skeemil tähistab näidatud tingmärk

„planeeritavat jaotuskilpi“.

Nimetatud joonise ja tingmärkide loetelu peavad olema üheselt mõistetavad.

Joonis 2. Väljavõte põhijoonisest tehnovõrkudega

- Planeeritava madalpinge kaabelliini projekteerimisel ja rajamisel tuleb arvestada, et

riigitee nr 11270 Kuusalu-Leesi tee km 20,866 olemasoleva ristumiskoha konstruktsiooni

kahjustamine ei ole lubatud (vt joonis 3).

Joonis 3. Väljavõte põhijoonisest tehnovõrkudega

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb

esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskohtade rajamiseks

(likvideerimiseks) ja tehnovõrkude kavandamiseks riigitee alusele maale tuleb EhS § 99

lg 3 alusel taotleda Transpordiametilt nõuded vastavate projektide koostamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel

või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks.

3 (3)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jana Prost

peaspetsialist

planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus

Lisa:

3. Lisa 1. Leesikalda sadam DP_Seletuskiri 03_12_2025

4. Lisa 2. Leesikalda sadam DP_Põhijoonis tehnovõrkudega 05_12_2025

Jana Prost

5792 4753, [email protected]

Planeeringu

koostaja:

OÜ Ferrysan

Muskaadi 14

Saue linn 76506

Saue vald, Harjumaa

Reg.nr.11203491

MTR reg nr: EEP002230

Tel. +372 5221744

Töö nr: 23-25

Detailplaneeringu

koostamise korraldaja: Kuusalu Vallavalitsus

Mõisa tee 17

Kiiu alevik 74604

Kuusalu vald

Harju maakond

e-post: [email protected]

tel: +372 606 6370

HARJU MAAKOND, KUUSALU VALD, LEESI KÜLA

LEESI KÜLA LEESIKALDA SADAM KINNISTU

JA SELLE LÄHIALA

DETAILPLANEERING

Arhitekt: Janika Jürgenson, MSc

Maastikuarhitekt-planeerija: Riiu Efert, MSc

TALLINN 2025

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 2

DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS:

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA........................................................................................................................ 4 1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne ............................................................... 4 1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud ................................................ 4 1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid .............................................................. 4

2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................ 5 2.1. Asukoht ................................................................................................................ 5 2.2. Maakasutus .......................................................................................................... 6 2.3. Hooned ja rajatised .............................................................................................. 6 2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus ....................................... 6

2.4.1. Kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud .................................................. 7 2.5. Tehnovõrgud ........................................................................................................ 7 2.6. Haljastus ja katendid ............................................................................................ 7 2.7. Piirangud .............................................................................................................. 7 2.8. Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng ................................................... 7 2.9. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng .............................................................. 7

2.9.1. Koostamisel olev Kuusalu valla üldplaneering ............................................... 8 2.10. Alal kehtiv detailplaneering ................................................................................. 8

3. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 8 3.1. Krundijaotus ja hoonestus .................................................................................... 8

3.1.1. Planeeritud krundistruktuur ............................................................................. 8 3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil. ................................................ 9

3.2. Projekteerimise põhimõtted. ................................................................................ 9 3.2.1. Kruntide ehitusõigus ....................................................................................... 9 3.2.2. Arhitektuursed piirangud ................................................................................ 9

3.3. Heakord, haljastus ja piirded ............................................................................. 10 3.4. Teed ................................................................................................................... 10

3.4.1. Parkimine. ..................................................................................................... 10 3.4.2. Juurdepääs kallasrajale .................................................................................. 10

3.5. Tehnovõrgud ...................................................................................................... 10 3.5.1. Veevarustus ................................................................................................... 11 3.5.2. Reovee kanalisatsioon ................................................................................... 11 3.5.3. Elektrivarustus .............................................................................................. 11 3.5.4. Sidevarustus .................................................................................................. 11 3.5.5. Soojavarustus ................................................................................................ 12 3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus ............................................. 12

3.6. Keskkonnatingimused ........................................................................................ 12 3.6.1. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu

järeldused ning kokkuvõte ....................................................................................... 14 3.6.2. Jäätmete prognoos ja käitlemine ................................................................... 14 3.6.3. Müra, vibratsioon .......................................................................................... 15 3.6.4. Põhjavee kaitse .............................................................................................. 15 3.6.5. Radoon .......................................................................................................... 15 3.6.6. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed ............................ 15

3.7. Tuleohutuse tagamine ........................................................................................ 16 3.8. Kuritegevusriskide vähendamine ....................................................................... 16

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 3

3.9. Piirangud ............................................................................................................ 16 3.9.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid ........................................................................ 16 3.9.2. Ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd ................................................... 16 3.9.3. Lahemaa rahvuspargi piiranguvöönd ............................................................ 16 3.9.4. Natura 2000 ................................................................................................... 17 3.9.5. Servituudid .................................................................................................... 17

4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE ............................................................................... 18 4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ............. 18 4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava ................................................................. 19

JOONISED

Joonis 1: Situatsiooniskeem M 1:10 000

Joonis 2: Kontaktala M 1:5000

Joonis 3: Tugiplaan M 1:500

Joonis 4: Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500

LISAD

Lisa 1: Illustratsioon

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 4

SELETUSKIRI

1. ÜLDOSA

Planeeringualaks on Kuusalu vallas Leesi külas asuv Leesikalda sadam (katastritunnus

42301:001:0365) kinnistu ja osaliselt Loksa metskond 6 (katastritunnus 42301:001:0280)

kinnistu ning sellega piirnev mereala.

Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kuusalu Vallavalitsuse 27.06.2024 korraldus nr

187 „Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine,

lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ ning 11.09.2025 korraldus nr 255 „Leesi küla Leesikalda sadama

kinnistu detailplaneeringu menetluse raames keskkonnamõju strateegilise hindamise

menetluse lõpetamine ning kõrvaltingimuste kehtestamine“.

Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Kuusalu Vallavalitsus.

Detailplaneeringu koostajad on Ferrysan OÜ arhitekt Janika Jürgenson (Tallinna

Tehnikaülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) ja maastikuarhitekt-

planeerija Riiu Efert.

1.1. Detailplaneeringu koostamise ülesanne

1) Ehitusõiguse määramine paadikuuri laiendamiseks ning muulide seadustamiseks

vastavalt KSH tulemustele.

2) Maakasutuse sihtotstarbe määramine.

3) Keskkonnatingimuste määramine.

4) Kõigi vajalike piirangute, servituutide vajaduste määramine.

5) Vajadusel ettepanekute tegemine notariaalsete lepingute sõlmimiseks.

Detailplaneeringut menetletakse üldplaneeringule vastavana.

1.2. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud

▪ Topo-geodeetilise maa-ala plaani on koostanud Pajupuu Holding OÜ, töö nr

25MI24, mõõdist. 13.11.2021, 16.01.2022 ja 24.05.2024, koostatud 10.06.2024;

▪ LEMMA OÜ „Kuusalu vallas, Leesi külas, Leesikalda sadama detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang“, koostatud 15.08.2023;

▪ LEMMA OÜ „Lühihinnang Leesikalda sadama Natura elupaigatüüpide esinemise

ja mõju osas“, koostatud 27.10.2024;

▪ OÜ Lainemudel ekspertarvamus „Leesikalda sadama rannaprotsesside

ekspertarvamus“, töö nr 2416, koostatud juuni 2024.

1.3. Kasutatud dokumendid ja abimaterjalid

▪ Loksa valla üldplaneering (kehtestatud Loksa Vallavolikogu poolt 27.01.2000);

▪ Harju maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018

käskkirjaga nr 1.1-4/78);

▪ Planeerimisseadus;

▪ Ehitusseadustik;

▪ Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadus;

▪ Looduskaitseseadus;

▪ Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 5

▪ Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr. 50 „Planeeringu vormistamisele ja

ülesehitusele esitatavad nõuded“;

▪ Siseministri 30.03.2017 määrus nr. 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”;

▪ Siseministri 18.02.2021 määrus nr. 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise,

kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning

kord”;

▪ Ehitiste tuleohutust käsitlev standardisari EVS 812;

▪ Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu võetud Kuusalu Vallavolikogu 14.

detsembri 2022 määrusega nr 26);

▪ Kuusalu valla heakorra eeskiri (Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013 määrus nr 8);

▪ Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr

18);

▪ Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025 (kinnitati

29.04.2016. a Keskkonnaameti peadirektori käskkirjaga nr 1-4.2/15/23);

▪ teised Eesti Vabariigis kehtivad ning käesolevale detailplaneeringule kohalduvad

õigusaktid ja standardid.

2. OLEMASOLEV OLUKORD

2.1. Asukoht

Planeeringuala asub Kuusalu vallas Juminda poolsaare läänerannikul paikneva Leesi küla

lõunaosas, Kolga lahe ja 11270 Kuusalu-Leesi tee vahelisel alal. Juurdepääs

planeeringualale on nimetatud kõrvalmaanteelt.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht (aluskaart: Maa- ja Ruumiamet 2025)

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 6

Tabel 1. Planeeringualaga külgnevad katastriüksused

Jrk

nr

Katastriüksuse

nimetus

Katastriüksuse

tunnus

Katastriüksuse

sihtotstarve

Kinnistu

pindala

1 Uue-Metsakalda 42301:001:0366 maatulundusmaa 100% 1219 m²

2 11270 Kuusalu-Leesi

tee 42301:001:0556 transpordimaa 100% 166286 m²

3 Kallaste 42301:001:0762 elamumaa 100% 2760 m²

4 Loksa metskond 6* 42301:001:0280 maatulundusmaa 100% 69881 m²

* Loksa metskond 6 kinnistu on osaliselt planeeringualasse kaasatud (Leesikalda sadam

kinnistu ja Kolga lahe vaheline ala).

2.2. Maakasutus

Leesikalda sadam kinnistu:

- katastritunnus: 42301:001:0365

- sihtotstarve: maatulundusmaa 100%

- kinnistu nr: 544902

- pindala: 2089 m²

2.3. Hooned ja rajatised

Ehitisregistri andmetel asub Leesikalda sadam kinnistul paadikuur (püstitamisel, EHR

kood 120850691).

Planeeringualale jääb rajatistest Ehitisregistri andmetel Loksa metskond 6 kinnistul asuv

tuletõrje veevõtukoht koos juurdepääsuteedega (püstitamisel, EHR kood 220808224) ning

lautrikoht (püstitamisel, EHR kood 220808225).

2.4. Planeeritava ala ja kontaktvööndi üldine iseloomustus

Planeeringuala jääb Leesi küla Kolga lahe ja 11270 Kuusalu-Leesi tee vahelisel alale.

Leesi on ahelküla, mille hooned ja õued on rajatud läbiva põhitee äärde. Tegemist on

ajaloolise rannakülaga. Planeeringuala kontaktvööndis, maanteest ida pool paiknev Leesi

küla osa on Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas määratud väärtuslikuks

külaosaks. See on külaosa, kus algupärane struktuur on muutunud, kuid põhijoontes siiski

loetav ning miljööväärtuslikud alad on erinevatest ajalooperioodidest.

Planeeringualal paikneb Leesikalda sadam. Sadamaregistri järgi on tegemist

väikesadamaga, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid. Sadamas on kaks statsionaarset

kaid ja üks ujuvkai. Mere sügavus statsionaarsete kaide ääres on 1,5 m. Planeeringuala

maapind on languga mere poole. Maantee ning merepiiri vahel on kõrguste vahemik kuni

4 m.

Planeeringuala kontaktvööndis on elamumaad ning maatulundusmaad. Hoonestus

paikneb valdavalt Kuusalu-Leesi teest ida pool asuvatel kinnistutel. Hooned on ühe- ja

kahekorruselised (katusekorrusega), enamasti viilkatusega üksikelamud ning abihooned.

Hoonetele on ehitatud vintskapid, mitmel hoonel on säilitatud traditsioonilised verandad.

Välisviimistluses on kasutatud puitu, leidub palkmaju. Katusekatteks on kivi, plekk,

eterniit.

Planeeringuala külgneb idas 11270 Kuusalu-Leesi teega. Tegemist on ligikaudu 6,4 m

laiuse asfaltkatendiga kõrvalmaanteega, millel kehtib kiirusepiirang 90 km/h. Teeregistri

andmetel on maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 481 autot.

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 7

2.4.1. Kontaktvööndis kehtivad detailplaneeringud

Kuusalu Vallavalitsuse 04.05.2023 korraldusega nr 175 kehtestati Leesi küla Mölleri

kinnistu detailplaneering (planID 53667). Detailplaneeringuga tehakse ettepanek jagada

2,3 ha suurune Mölleri kinnistu kolmeks elamumaa sihtotstarbega krundiks.

2.5. Tehnovõrgud

Planeeringualal tehnovõrgud puuduvad. Maantee servas (ida pool) kulgeb ELASA

valguskaabel ning elektrimaakaabelliin.

2.6. Haljastus ja katendid

Kõrghaljastust kasvab planeeringualal hõredalt, peamiselt ala põhjaosas. Alale rajatud

teed ja platsid on kruusakattega.

2.7. Piirangud

1) ranna ehituskeeluvöönd – 100 m korduva üleujutusega ala piirist;

2) ranna piiranguvöönd – 200 m korduva üleujutusega ala piirist;

3) avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (kõrvalmaantee 11270 Kuusalu-Leesi tee) – 30

meetrit sõiduraja välimisest servast;

4) Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvöönd (KLO1100359) ja Mere

piiranguvöönd (KLO1101567);

5) Natura 2000 Lahemaa linnuala (RAH0000089);

6) Natura 2000 Lahemaa loodusala (RAH0000601);

7) Natura elupaigad: niidud (põhitüüp: liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270)) ja

rannikuelupaigad (põhitüüp: püsitaimestuga kivirannad (1220));

8) üleujutusala riskipiirkond.

2.8. Maakonnaplaneeringu kohane piirkonna areng

Planeeringuala jääb maakonnaplaneeringu järgi Lahemaa väärtusliku loodus- ja

puhkemaastiku alale. Väärtusliku maastiku alale ehitamisel tuleb jälgida kohalikku

ehitustraditsiooni ning ehitise sobivust maastikku. Ehitis peab sobima küla ajaloolise

arhitektuuriga, sh struktuuri ja mahtudega. Oluline on väärtuslike maastike jätkusuutlik,

eripära arvestav ruumiline areng.

Koostatava detailplaneeringu lahendus arvestab väärtuslike maastike väärtuste

säilimisega – Lahemaa rannikualadele on iseloomulik lautrikohtade ja väikesadamate

esinemine.

2.9. Üldplaneeringu kohane piirkonna areng

Kehtiva Loksa valla üldplaneeringuga Leesikalda sadam kinnistule maakasutuse

juhtotstarvet määratud ei ole. Üldplaneeringut muudeti alal kehtiva detailplaneeringuga (vt.

p 2.10) ning alale on antud ehitusõigus sadamarajatiste rajamiseks. Seega menetletakse

käesolevat detailplaneeringut üldplaneeringule vastavana.

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 8

Planeeringuala asukoht

Joonis 2. Väljavõte Loksa valla üldplaneeringust.

2.9.1. Koostamisel olev Kuusalu valla üldplaneering

Käesoleval ajal on koostamisel Kuusalu valla üldplaneering. Üldplaneeringuga

kavandatakse Leesikalda sadam kinnistule sadama maa-ala (LS) juhtotstarvet. Kinnistu

on määratud väärtusliku loodus- ja puhkemaastiku osaks.

Käesoleva detailplaneeringu lahendus vastab koostamisel oleva üldplaneeringu

põhimõtetele.

2.10. Alal kehtiv detailplaneering

Planeeringualal kehtib Leesi küla Kalda kinnistu detailplaneering, mis kehtestati Kuusalu

Vallavolikogu 17.06.2015 otsusega nr 31 (planID 36448).

Detailplaneeringuga määrati hoonestusala paadikuuri rajamiseks, kavandati

tuletõrjeautode ümberkeeramise plats, slipp ning muule ümbritsev krunt (389 m²).

Juurdepääs planeeritavale alale kavandati avaliku kasutusega Kuusalu-Leesi teelt.

Leesikalda sadam kinnistule (varasemalt Kalda kinnistu) anti ehitusõigus ühe kuni 60 m²

suuruse ehitisealuse pinnaga, 1-korruselise ning kuni 5 meetri kõrguse hoone ehitamiseks.

Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisega muutub Leesi küla Kalda kinnistu

detailplaneering kehtetuks.

3. PLANEERINGU LAHENDUS

Detailplaneeringuga soovitakse suurendada alal kehtiva detailplaneeringuga kehtestatud

ehitusõigust. Lisaks nähakse ette sadama põhjamuuli ümberkantimine põhja poole,

läänemuuli 20 m lõunapoole pikemaks ehitamine ning akvatooriumi suurendamine ja

sügavamaks kaevamine. Sisuliselt on tegemist käesolevaks ajaks olemasoleva hoone ja

olemasolevate väikesadama rajatiste seadustamisega.

3.1. Krundijaotus ja hoonestus

3.1.1. Planeeritud krundistruktuur

Leesikalda sadam kinnistu piire ei muudeta. Sadama muulidele moodustatakse krundid.

Osaliselt planeeringuala koosseisus oleva Loksa metskond 6 kinnistu piire ei muudeta.

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 9

3.1.2. Hoonestusala ja hoonete paiknemine krundil.

Krundile Pos 1 nähakse ette hoonestusala paadikuuri tarbeks. Planeeritav hoonestusala on

esitatud joonisel 3 (Põhijoonis tehnovõrkudega). Kõik hooneosad peavad paiknema

hoonestusalal.

Teid, platse ja tehnovõrkude jaoks vajalikke rajatisi võib ehitada ka väljaspoole

hoonestusalasid.

3.2. Projekteerimise põhimõtted.

Krundile Pos 1 on lubatud ehitada üks hoone ehitisealuse pinnaga kuni 100 m².

Ehitisealuse pinna hulka ei arvestata tehnorajatiste alust pinda ega varikatuseta terrasse

ning välistreppe. Krundid Pos 2 ja Pos 3 moodustatakse sadamarajatise tarbeks (muulid,

paadisild jms.).

3.2.1. Kruntide ehitusõigus

Tabel 2. Kruntide ehitusõigus ja arhitektuurinõuded

pos nr. 1 2 3

krundi planeeritud

pindala (m²) 2089 1765 550

hoone suurim lubatud

ehitisealune pind (m²) 100 - -

hoone lubatud

maksimaalne korruselisus

(maapealne / maa-alune)

1 / - - -

hoone lubatud

maksimaalne kõrgus

maapinnast (m)

5,5 - -

hoonete suurim lubatud

arv krundil 1 - -

planeeritud krundi

kasutamise sihtotstarve ja

osakaalu %

LS – sadama maa LS – sadama maa LS – sadama maa

planeeritud katastriüksuse

sihtotstarve ja

osakaalu %

T – tootmismaa T – tootmismaa T – tootmismaa

3.2.2. Arhitektuursed piirangud

▪ katusekalle 30 kuni 45°;

▪ katusekatte materjal: plekk, kivi, bituumensindel või rullmaterjal;

▪ fassaadimaterjal: puit;

▪ välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone

ehitusprojekti koostamise käigus;

▪ avatäited lahendatakse ehitusprojektis;

▪ hoone tohib ehitada ainult planeeringus märgitud hoonestusalasse;

▪ hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda konkreetses piirkonnas väljakujunenud

ehituslaadist ja ehitiste kõrgusest ning asukoha looduslikust eripärast.

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 10

3.3. Heakord, haljastus ja piirded

Heakorranõuded, kohustused ja piirangud Kuusalu valla territooriumil viibivatele ja

tegutsevatele isikutele ning valla territooriumil asuva kinnis- või vallasvara omanikele on

kehtestatud Kuusalu valla heakorra eeskirjaga (Kuusalu Vallavolikogu 27.03.2013

määrus nr 8). Eeskirja eesmärk on koosmõjus riigi ja valla vastavate õigusaktidega tagada

valla territooriumil puhtus ja heakord.

Olemasolevat haljastust tuleb maksimaalselt säilitada.

Planeeringuala maanteepoolsesse serva kavandatakse piirdeaed. Lubatud on rajada

osaliselt läbipaistev ning kuni 1,4 meetri kõrgune piirdeaed. Piirdeaiad ja väravad

lahendada hoonega sobivas stiilis. Rajatakse üks autovärav ning üks jalgvärav. Autovärav

peab olema vähemalt 4 m laiune, et tagada juurdepääs päästeteenistuse tehnikale.

3.4. Teed

Transpordiameti väljastas 31.03.2024 kirjaga nr 7.2-2/24/4332-2 seisukohad Leesikalda

sadama detailplaneeringu koostamiseks.

Planeeringualale ulatub kõrvalmaantee 11270 Kuusalu-Leesi tee kaitsevöönd (30 meetrit

sõiduraja välimisest servast). Tee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70

lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee

kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Transpordiameti nõusolekul

vastavalt EhS § 70 lg 3.

Planeeringualaga külgnevas lõigus kehtib 11270 Kuusalu-Leesi teel kiirusepiirang 90

km/h. Teeregistri andmetel on maantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 481

autot.

Planeeringualale juurdepääsuna säilib alale kehtiva detailplaneeringu alusel rajatud

mahasõit riigimaanteelt 11270 Kuusalu-Leesi tee. Samuti säilib lõuna pool olev

juurdepääs kergliiklejatele. Ala keskosas olev ebaseaduslik ristumiskoht likvideeritakse.

Detailplaneeringu joonisele „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on kantud ristumiskoha

nähtavuskolmnurgad vastavalt Tee projekteerimise normide lisa 2 joonisele 8.

Liitumisnähtavus peatumiskohustusega ristmikul, kui liituva tee liiklussagedus on alla

100 sõiduki ööpäevas, on 3 meetrit. Peatee liitumisnähtavus põhitee projektkiiruse 90

km/h juures on 190 m. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi.

Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).

3.4.1. Parkimine.

Parkimine lahendatakse Leesikalda sadam kinnistul. Parkimine on keelatud sõidukite

ümberpööramisplatsil. Riigiteel parkimine ja tagurdamine on keelatud. Parkimisalale

monoliitset kõvakattega pinda mitte kavandada. Parkimisala katmise vajadusel eelistada

sõelmeid, killustikku jms.

Detailplaneeringu joonisel „Põhijoonis tehnovõrkudega“ on näidatud võimalikud

parkimiskohad.

3.4.2. Juurdepääs kallasrajale

Sadama territooriumil puudub avalikult kasutataval veekogul kallasrada.

3.5. Tehnovõrgud

Detailplaneeringus esitatakse põhimõtteline tehnovõrkude lahendus. Tehnovõrkude

vahelised kaugused ning paiknemise asukohad täpsustuvad eriosade projektide

koostamise käigus.

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 11

Riigiteega ristuvad planeeritud tehnovõrgud tuleb rajada kinnisel meetodil. Lähtuda

Transpordiameti juhendis „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“

toodud põhimõtetest.

3.5.1. Veevarustus

Krundi Pos 1 veevarustus tagatakse Kalda kinnistul (tunnus: 42301:001:0421) paiknevast

puurkaevust (PRK0016060).

3.5.2. Reovee kanalisatsioon

Krundile Pos 1 nähakse ette tühjendatav reoveemahuti.

3.5.3. Elektrivarustus

Planeeringuala elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Elektrilevi OÜ poolt

24.10.2025 väljastatud tehnilistest tingimustest nr 505518.

Planeeringuala elektrivarustus nähakse ette jaotusalajaama Tõnni:(Kotka) baasil. Uue

liitumiskilbi toitmiseks paigaldatakse uus jaotuskilp Kalda katastriüksusel (tunnus:

42301:001:0421) paikneva liitumiskilbi 85222LK kõrvale. Tarbimiskohale nähakse ette

planeeritavast jaotuskilbist 0,4 kV maakaabelliin. Tarbimiskoha võrguühendusele

nähakse ette kinnistu piirile liitumiskilp. Liitumiskilp paigaldatakse ligipääsetavasse

asukohta eelistatult kinnistu piirile juurdepääsutee lähedusse üldkasutatavale- ja/või

transpordimaale. Elektrilevi tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana.

Elektrilevi OÜ projekteerib ja ehitab peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu

sõlmimist ja liitumistasu maksmist elektrivõrgu tarbimiskohtade liitumispunktideni (sh

paigaldab liitumiskilbid) ja asub selle võrgu kaudu võrguteenust osutama.

3.5.4. Sidevarustus

Planeeringuala sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt 04.11.2025 väljastatud

ELASA Elektroonilise side alastest tehnilistest tingimustest nr TT5123.

Liitumispunktiks nähakse ette ELASA sidekaev 056YK26-1, milles kaablimuhv

056YM01. Sidetrass (multitoru 14/10 ja kaabel min Ø6mm) rajatakse ELASA

sidekaevuni 056YK26-1. Multitoru ja kaabli toomine sidekaevu 056YK26-1 võib toimuda

vaid ELASA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, juuresolekul. Sidekaevu 056YK26-1

jätta kaablivaru 15m.

Kaabli ühendamiseks muhvi 056YM01 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril tellida

ELASA’lt klienditellimus KLT. Kaabli ühendamise muhvi teostab AS Connecto Eesti.

Kiudude keevitamine teostada vastava kiudude jaotusskeemile (väljastatakse koos KLT

tööga). ELASA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis või kulgemise skeem

edastada ELASA’le koos KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.

Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis

võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11). Liinirajatise

kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud mehhanismide/masinate

kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.

Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult vastavalt

kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.

Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ vastava

tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik taotleda

järgmiste tööde tegemiseks:

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 12

− mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui

0,45 meetrit;

− mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja

maaparandustööd;

− puude istutamine ja langetamine;

− vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki

ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine,

veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;

− pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine,

pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele

läbisõidukohtade rajamine;

− muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine.

Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste

kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.

3.5.5. Soojavarustus

Planeeringuga nähakse ette lokaalne küte. Võimalikeks variantideks on soojuspump,

tahkeküte või elektriküte.

3.5.6. Vertikaalplaneerimine ja sademevee lahendus

Planeeringualale tegevuste kavandamisel peab arvestama, et ala asub üleujutusala

riskipiirkonnas. Planeeritav hoonestusala on kavandatud väljaspoole üleujutusala

prognoositavat maksimaalset ulatust (tõenäosus 1x1000 aasta jooksul).

Katendiga ning haljastusega aladelt ei tohi sademeveed valguda naaberkatastriüksustele

ega riigitee alusele maaüksusele. Riigitee kaitsevööndis on keelatud teha veerežiimi

muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast

kasutamist.

Ala sademeveed ei ole reostunud. Alale rajatud katendid ning olemasolevad haljasalad

võimaldavad sademevee imbumist pinnasesse. Loodusliku mereäärse kallaku tõttu valgub

osa sademeveest merre.

3.6. Keskkonnatingimused

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 ehk olulise keskkonnamõjuga

tegevuse alla.

Planeeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju.

Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering olulist keskkonnamõju

omavaid tegevusi ette ei näe. Puudub vajadus keskkonnaloa taotlemiseks.

Kuusalu Vallavalitsus andis 27.06.2024 korralduse nr 187 „Leesi küla Leesikalda sadama

kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine, lähteülesande kinnitamine ning

detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine“, mille punktiga 2

otsustati: „2. Algatada detailplaneeringule keskkonnamõjude strateegiline hindamine.“.

Detailplaneeringu algatamisega koostas Lemma OÜ keskkonnamõjude eelhinnangu,

millega jõuti järeldusele, et negatiivne mõju Natura 2000 aladele on välistatud ning

keskkonnamõjude strateegilise hindamise järele vajadus puudub.

Keskkonnaamet esitas oma seisukoha 11.04.2024 kirjaga „Seisukoht Leesi küla

Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise vajalikkuse kohta“ (reg.nr 7-1/3523-6; Keskkonnaameti reg.nr 6-

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 13

5/24/5002-2), et „ehitustegevusega on juba kaasnenud ning detailplaneeringuga

planeeritud mahtude suurenemisel tõenäoliselt suureneb veelgi ebasoodne mõju Natura

ala ja rahvuspargi kaitse-eesmärkidele, mistõttu tuleb jätkata Natura asjakohase

hindamisega ehk algatada KSH.“.

Detailplaneeringust huvitatud isik (ühtlasi planeeritava kinnistu omanik) esitas

14.10.2024 e-kirjaga (reg.nr 9-11/3606) Kuusalu Vallavalitsusele oma seisukoha, kus

leiab, et KSH läbiviimine ei ole põhjendatud ning teeb ettepaneku täiendavalt kaaluda

KSH läbiviimise vajadust. Oma kirjas tõi detailplaneeringust huvitatud isik välja, et

detailplaneeringuga ei kavandata täiendatavat ehitusõigust ning soovitakse vaid

seadustada olemasolevaid rajatisi. Kirjale lisas detailplaneeringust huvitatud isik Lemma

OÜ („Lühihinnang Leesikalda sadama Natura elupaigatüüpide esinemise ja mõju osas“)

ja Lainemudel OÜ („Leesikalda sadama rannaprotsesside ekspertarvamus“) poolt

koostatud ekspertarvamused, milles eksperdid olid analüüsinud rajatud sadama mõju

ümbritsevale keskkonnale. Kokkuvõttes leiavad detailplaneeringust huvitatud isik ja

kaasatud eksperdid, et täiendavate uuringute vajadus puudub.

Kuusalu Vallavalitsuse seisukoht on, et olemasolevat olukorda on hinnatud piisavalt

põhjalikult ning välja on selgitatud mõju olemus ja suuruse ulatus ning puudub vajadus

läbi viia keskkonnamõjude strateegiline hindamine. Sellest tulenevalt saatis Kuusalu

Vallavalitsus Keskkonnametile 29.10.2024 kirja (7-1/3523-9), millega küsis ametilt

täiendavat seisukohta KSH läbiviimise vajaduse kohta.

Keskkonnaamet esitas 27.11.2024 (reg.nr 7-1/3523-10; Keskkonnaameti reg.nr 6-

5/24/5002-4) täiendava seisukoha, millest oli võimalik järeldada, et keskkonnamõjude

strateegiline hindamine ei ole vajalik, kui detailplaneeringus ja selle elluviimisel

arvestatakse rannaprotsesside eksperthinnangu ptk-s 3.2 (lk 13) kirjutatuga.

Lähtudes eeltoodust, lõpetas Kuusalu Vallavalitsus keskkonnamõjude strateegilise

hindamise menetluse ning kehtestas kõrvaltingimused, arvestades Keskkonnaameti

27.11.2024 (reg.nr 7-1/3523-10) kirjas toodud tingimustega. 06.05.2025 edastas Kuusalu

Vallavalitsus korralduse eelnõu Keskkonnaametile seisukoha andmiseks (reg.nr 7-

1/3523-11), sh küsis arvamust ja ettepanekuid käesoleva korralduse kõrvaltingimuste

osas.

Keskkonnaamet vastas 05.06.2025 (reg.nr 7-1/3523-12) järgmiselt: Keskkonnamõjude

eelhinnangus tuleb jõuda järeldusele, et ebasoodne mõju Natura ala kaitse-eesmärkidele

peab olema välistatud. Lisaks oli Keskkonnaamet arvamusel, et Natura

leevendusmeetmete rakendamine eeldab juba negatiivse mõju tõenäosust. Eelnõud

korrigeeriti vastavalt Keskkonnaameti seisukohtadele. Keskkonnaamet nõustus

korrigeeritud eelnõuga oma 03.07.2025 kirjaga (reg. 7-1/3523-14).

Võttes aluseks eeltoodu väljastas Kuusalu Vallavalitsus 11.09.2025 korralduse nr 255

„Leesi küla Leesikalda sadama kinnistu detailplaneeringu menetluse raames

keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse lõpetamine ning kõrvaltingimuste

kehtestamine“, millega lõpetati Kuusalu Vallavalitsuse 27.06.2024 korralduse nr 187

„Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneeringu algatamine,

lähteülesande kinnitamine ning detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise

hindamise algatamine“ punkti 2 alusel algatatud keskkonnamõjude strateegilise

hindamise menetlus järgmisetel kõrvaltingimustel:

1) Detailplaneeringust huvitatud isikul täiendada sadama alal muulide laugemaks

muutmiseks muulid kividega, järgides Leesikalda sadama rannaprotsesside

ekspertarvamuses (Lainemudel OÜ töö nr 2416) (lisa 3) toodud juhiseid.

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 14

Kõrvaltingimus peab olema täidetud hiljemalt enne detailplaneeringu

vastuvõtmist;

2) Detailplaneeringu menetluse kestel võib kehtestada täiendavaid kõrvaltingimusi.

3.6.1. Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)

eelhinnangu järeldused ning kokkuvõte

Leesi küla Leesikalda sadama planeeringu algatamisotsuse lisana koostati keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang. KSH eelhinnangu koostaja ei pea keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamist detailplaneeringule vajalikuks järgnevatel põhjustel:

1) Natura eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et detailplaneeringu elluviimisel on

ebasoodne mõju Natura 2000 Lahemaa loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele

välistatud ning puudub vajadus Natura asjakohase hindamise teostamiseks.

2) kavandatav tegevus ei põhjusta olulist looduskeskkonna vastupanuvõime ega

loodusvarade taastumisvõime ületamist;

3) kavandatav tegevus ei avalda ebasoodsat mõju taimestikule, rohevõrgustikule või

bioloogilisele mitmekesisusele;

4) planeeringu realiseerimisega ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks

keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks ebasoodsat mõju

hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

5) kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara.

Tegevusega ei kaasne liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste olulist suurenemist

ning ülenormatiivsete saastetasemete esinemist; Tegevusel esineb positiivne

sotsiaalmajanduslik mõju ning mõju kultuuriväärtustele.

6) kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse

ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket;

7) alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole

eeldada olulist pinnase või vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale

majandustegevusele;

8) kavandatava tegevusega ei kaasne avariiolukordade esinemise tõenäosuse kasvu;

9) Kavandatav tegevus ei kaasne ebasoodsat mõju õhukvaliteedile või kliimale;

10) Puuduvad muud olulised asjaolud, mis planeeringu koostamisel tingiks KSH

algatamise vajadust.

Väikesadama edasisel arendamisel, sh hooldussüvendamistel, tuleb arvestada järgnevaid

keskkonnameetmeid:

− Peab vältima rasketehnika sattumist väljapoole ehitusalasid.

− Süvendus- ja kaadamistööde tegemine on keelatud kalade kudeajal ja lindude

pesitsusajal vahemikus 01. aprillist kuni 15. juulini.

− Süvendus- ja kaadamistöid on keelatud teostada tugeva tuule (üle 15m/s) korral,

vältimaks avariisid.

− Igasugusel ehitustegevusel, sh pinnase ja ehitusmaterjalide ladustamisel, tuleb

vältida elupaigatüüpide 1220 (püsitaimestuga kivirannad) ja liigirikkad niidud

lubjavaesel mullal (*6270) kahjustamist.

3.6.2. Jäätmete prognoos ja käitlemine

Jäätmehooldust Kuusalu vallas reguleerib Kuusalu valla jäätmehoolduseeskiri (vastu

võetud Kuusalu Vallavolikogu 14. detsembri 2022 määrusega nr 26).

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 15

Jäätmehoolduseeskirjaga on kehtestatud Kuusalu valla haldusterritooriumil

jäätmehoolduse korraldamise nõuded, korraldatud jäätmeveo tingimused, jäätmete

käitlemise tingimused ning jäätmehoolduse üle järelevalve teostamise korraldus.

Jäätmete kogumise jaoks planeeringualal on ette nähtud tühjendatavate konteinerite

paigaldamine. Prügikonteinerite tühjendamine peab toimuma sellise intervalliga, et ei

tekiks mahutite ületäitumist, haisu ning sellega kaasnevat ümbruskonna reostust. Jäätmete

kogumine peab toimuma sorteeritult, et saaks tagada jäätmete taaskasutust ja

kõrvaldamist. Detailplaneeringu joonisel on näidatud soovituslikud prügikonteinerite

asukohad.

Jäätmete käitlemine väljaspool vastavat luba omavaid jäätmekäitluskohti on keelatud,

välja arvatud oma kinnistul tekkivad biojäätmed, mida võib käidelda oma kinnistu piires

vastavalt jäätmehoolduseeskirjas sätestatud korrale.

Jäätmed tuleb üle anda vastavat jäätmekäitleja registreerimistõendit, jäätmeluba või

keskkonnakompleksluba omavale isikule. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on

kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa

kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine

jäätmete taaskasutamiseks.

3.6.3. Müra, vibratsioon

Planeeringualal tuleb arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud

häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Tehnoseadmete ning ehitustegevusega

kaasnev müra ei tohi ületada ümbruskonna elamualadel normtasemeid.

Planeeringuala hoonele puudub avalikkusel juurdepääs ja ning seal ei ole püsivat asustust

ning töökeskkonda, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust käsitlevad nõuded.

KSH eelhinnangust nähtub, et ehitustegevusega kaasnevaid ehitusmüra ja vibratsiooni

teket ei ole oodata, sest planeeritavad tegevused on käesolevaks ajaks reaalselt ellu viidud.

Kuna tegu on väikesadamaga, siis ei ole oodata veesõidukite liiklust tasemel, mis võiks

põhjustada piirkonnas olulist müra või vibratsiooni teket.

3.6.4. Põhjavee kaitse

Planeeringuala asub kaitstud põhjaveega ala. Alal ei kavandata tegevust, mis võiks

põhjavett reostada.

3.6.5. Radoon

Lähtuvalt Eesti Geoloogiateenistuse poolt koostatud Eesti pinnase radooniriski kaardist

asub planeeringuala kõrge või väga kõrge radooniriskiga piirkonnas (andmed 2023. aasta

seisuga).

Radoonisisaldust hoones saab vähendada ruumide sageda tuulutamisega,

ventilatsioonisüsteemide korrastamisega, ruumide tolmust ning suitsu- ja tahmaosakestest

vabana hoidmisega (radooni tütarproduktid kleepuvad nende külge ning liiguvad õhu abil

inimeste hingamisteedesse).

Kuna planeeringualal paiknevas hoones ei viibi inimesed pikemat aega, ei pea hoonele

rakendama standardist tulenevaid ehituslikke nõudeid.

3.6.6. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed

Detailplaneeringule koostatud KSH eelhinnangu kohaselt ei ole olulist avariiohtu ette

näha. Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on pigem positiivse mõjuga

avariiolukordadele reageerimise osas, kuna tegemist on ka merepääste poolt kasutatava

väikesadamaga.

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 16

3.7. Tuleohutuse tagamine

Hoone minimaalseks tuleohutusklassiks on lubatud TP3. Hoone peab vastama siseministri

30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatule.

Planeeringualal asub paadikuur. Rohkem hooneid alale ei kavandata. Lähim olemasolev

hoone naaberkinnistul asub kuurist ligikaudu 42 meetri kaugusel.

Planeeringualal on võimalik tulekustutusvett võtta põhjapoolse muuli juurest. Alale

tagatakse päästeteenistuse autode juurdepääs ning olemas on ümberpööramise võimalus.

Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses

nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja

teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga.

3.8. Kuritegevusriskide vähendamine

Käesoleva peatüki koostamise aluseks on Eesti standard EVS 809-1:2002 Kuritegevuse

ennetamine. Linnaplaneerimine ja arhitektuur.

Kuritegevuse riske vähendavad:

▪ elav keskkond;

▪ selgelt eristatav juurdepääs, valdusel sissepääsude arvu piiramine;

▪ ööpäevaringse valve korraldamine ja valvetehnika paigaldamine nii hoones, kui

ka õuealal;

▪ õueala valgustatus;

▪ lukustatud sisenemisruumid;

▪ tugevad ukse- ja aknaraamid, uksed, aknad, lukud, klaasid;

▪ süttimatust materjalist suletavate prügianumate kasutamine.

3.9. Piirangud

3.9.1. Tehnovõrkude kaitsevööndid

Planeeritud tehnovõrkudele kehtivad kaitsevööndid lähtuvalt majandus- ja taristuministri

25.06.2015 määrusest nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord

ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ ning keskkonnaministri 31.07.2019

määrusest nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded

ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“.

Reoveemahuti kuja on 5 meetrit. Kanalisatsiooniehitise kuja on kanalisatsiooniehitise,

välja arvatud torustik, kõige väiksem lubatud kaugus elamust ning majutus-, ravi-, spordi-

, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonest, samuti transpordihoonest, mis teenindab

regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust.

3.9.2. Ranna piiranguvöönd ja ehituskeeluvöönd

Planeeringuala jääb tervenisti Soome lahe ranna piiranguvööndisse ning

ehituskeeluvööndisse. Tegevust ja piiranguid ranna piiranguvööndis ning

ehituskeeluvööndis reguleerib looduskaitseseadus. Alal kavandatud tegevus ei ole

vastuolus ranna kaitse eesmärkidega.

3.9.3. Lahemaa rahvuspargi piiranguvöönd

Planeeritav ala asub Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvööndis (KLO1100359)

ning Mere piiranguvööndis (KLO1101567).

Tegevust ja piiranguid rahvuspargi vööndites reguleerivad looduskaitseseadus ja

Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse 19.02.2015 määrus nr 18).

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 17

Lahemaa piiranguvööndi kaitse-eesmärk on pärandkultuurmaastiku, sealhulgas

pärandmaastiku, asustusstruktuuri, taluarhitektuuri, miljööväärtuste, ajaloolis-kultuurilise

väärtusega hoonete ning loodusdirektiivi elupaigatüüpide, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse. Mere piiranguvööndi kaitse-eesmärk on mere ökosüsteemi, Natura

elupaikade, kaitsealuste liikide ja nende elupaikade ning lindude pesitsemis- ja

koondumispaikade kaitse.

Lähtuvalt Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirjast tuleb kõik detailplaneeringualal

koostatavad ehitusprojektid kooskõlastada Lahemaa rahvuspargi valitsejaga.

3.9.4. Natura 2000

Planeeringuala jääb Natura 2000 Lahemaa linnualale (RAH0000089) ja Lahemaa

loodusalale (RAH0000601). Lisaks ulatuvad planeeringualale Natura elupaigad: niidud

(põhitüüp: liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270)) ja rannikuelupaigad (põhitüüp:

püsitaimestuga kivirannad (1220)). Sadama merepoolsest muulist ca 110 m kaugusel

avamere suunas paikneb elupaigatüüp veealused liivamadalad (1110).

Natura 2000 võrgustiku eesmärk on säilitada või vajadusel taastada üleeuroopaliselt

ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund.

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatavast tegevusest on

välistatud olulise ebasoodsa mõju esinemine Natura 2000 võrgustikku kuuluva Lahemaa

loodusala ja linnuala kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele, mistõttu ei ole vajalik Natura

asjakohane hindamine. Mõjutatav ala piirneb planeeringuala piirkondadega, mis on juba

praegu inimtegevusest tugevalt mõjutatud.

LEMMA OÜ koostas täiendavalt hinnangu „Lühihinnang Leesikalda sadama Natura

elupaigatüüpide esinemise ja mõju osas“, millest nähtub, et Leesikalda sadama

väljaehitamisega on elupaigatüüpide pindalad juba vähenenud ning detailplaneeringu

elluviimisel (olemasoleva olukorra seadustamisel) mõjuala laienemist elupaigatüüpidele

täiendavas ulatuses oodata ei ole.

Lainemudel OÜ poolt koostatud ekspertarvamuse „Leesikalda sadama rannaprotsesside

ekspertarvamus“ kohaselt sadama olemasoleval kujul ekspluateerimise jätkamine ja ka

selle vajadusel aeg-ajalt süvendamine (sadamasse/navigatsioonikanalisse võib kuhjuda

veidi liiva ja orgaanikat) ei avalda olulist ebasoovitavat mõju Natura mereelupaiga

tüüpidele. Merepõhjas olevad liivamadalad paiknevad sadama merepoolsest muulist ca

110 m kaugusel avamere suunas, enam kui 2 m sügavusel ning nende kontuur ei ole

viimase ca 30 aasta jooksul oluliselt muutunud. Seega, ka sadama lähiümbruse

merepõhjas liikuva liiva hulk on väike ning sadam ei vaja pidevat süvendamist sinna

liikuvate liivade tõttu.

3.9.5. Servituudid

Leesikalda sadam kinnistule on 07.05.2015 seatud tähtajatu ja tasuta isiklik kasutusõigus

Kuusalu Vallavalitsuse kasuks, mille kohaselt on Kuusalu Vallavalitsusel õigus kasutada

Leesikalda sadam kinnistule rajatud teed tuletõrje ja päästetehnika läbipääsuks kuni

kavandatud tuletõrje veevõtukohani. Servituudiala on lepingu lisaks oleva plaani alusel

kantud käesoleva detailplaneeringu joonisele „Põhijoonis tehnovõrkudega“.

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 18

Tabel 3. Servituutide määramise vajadus

Teeniv

kinnisasi/krunt,

millele tehakse

ettepanek seada

servituut

Valitsev krunt või

asutus, mille

kasuks on tehtud

ettepanek seada

servituut

Servituut Servituudi sisu

RMK

Pos 1

(Leesikalda sadam,

kat. tunnus

42301:001:0365,

kinnistu nr 544902)

Reaalservituut

Õigus ehitada, kasutada

ja hooldada läbi

kinnisasja kulgevat

juurdepääsuteed ning

sadamarajatisi.

Kalda

(kat. tunnus

42301:001:0421,

kinnistu nr 544902)

Pos 1

(Leesikalda sadam,

kat. tunnus

42301:001:0365,

kinnistu nr 544902)

Reaalservituut

Õigus ehitada, kasutada

ja hooldada kinnisasjal

paiknevat puurkaevu

ning läbi kinnisasja

kulgevat veetorustikku.

4. PLANEERINGU ELLUVIIMINE

4.1. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine

Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad mõjud on hinnatud planeeringu

algatamisetapis koostatud keskkonna strateegilise hindamise eelhinnangus, mille

kokkuvõte on toodud käesoleva seletuskirja p 3.6.1. Järgnevalt on kokkuvõtvalt välja

toodud planeeringulahenduse elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud, sotsiaalsed

ja kultuurilised mõjud ning võimalik mõju looduskeskkonnale.

Planeeringlahenduse elluviimisega kaasneda võivad majanduslikud mõjud on eeldatavasti

positiivsed. Toimiv sadam tõstab piirkonna turvalisust, atraktiivsust ja seeläbi avaldab

positiivset mõju ka lähiümbruse kinnisvara väärtusele.

Planeeringulahenduse elluviimine avaldab eeldatavasti positiivset sotsiaalset mõju, mis

seisneb üldises sadama avalikkuses kasutusvõimaluses. Detailplaneeringu algatamise

korralduses on välja toodud, et Kuusalu Vallavalitsusele on laekunud (04.03.2024 nr 7-

1/869) toetuskiri, millele alla kirjutanud avaldavad toetust Leesikalda sadamale ning

leiavad, et rajatud sadam on kogukonnale vajalik, merekultuuri edendav ja elanikkonna

turvalisust lisav rajatis.

Planeeringualal ja selle vahetus läheduses puuduvad miljööväärtuslikud alad ning

kulutuurimälestised. Detailplaneeringuga kavandatav järgib piirkonna maakasutuse

suundasid ning ei ole vastuolus Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärkidega. Sellest

lähtuvalt puudub käesoleva detailplaneeringu lahenduse elluviimisel negatiivne

kultuuriline mõju.

Planeeringulahenduse elluviimisel ei ole ette näha olulist negatiivset mõju

looduskeskkonnale (sh mõju põhja- ja pinnasveele ning välisõhule). Planeeringualal ei ole

registreeritud kaitsealuste taimede või loomade elupaiku. Väikesadam on varasemalt

kehtestatud planeeringu alusel praeguseks rajatud ja käesoleva planeeringu eesmärkide

elluviimisel ei suurendata inimtegevuse poolt juba praeguseks mõjutatud ala ulatust.

Väikesadama võimalikud tulevased hooldussüvendused viiakse läbi vastava

keskkonnaloa alusel. Sadama suurust arvestades on hooldussüvenduste tegemisel

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Töö nr. DP 23-25, 03.12.2025

Ferrysan OÜ 19

süvendatava pinnase osakaal väga väike ning muutused veekeskkonnas on ajutised.

Eelneva alusel ei ole oodata olulist mõju taimestikule või loomastikule.

4.2. Planeeringu elluviimise tegevuskava

Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele

ehituslikele ja tehnilistele projektidele.

Tegevuskava:

▪ vajalike servituutide seadmine;

▪ tehnovõrkude ja rajatiste projekteerimiseks tehniliste tingimuste väljastamine ja

nende projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate lisauuringute

teostamisega;

▪ tehnovõrkude, rajatiste ja hoonete projekteerimine;

▪ ehituslubade väljastamine;

▪ kasutuslubade väljastamine.

Ehitusloa taotlemiseks koostatavad ehitusprojektid peavad olema kooskõlas kehtestatud

detailplaneeringuga ja ehitusprojektile esitatavate nõuetega.

Detailplaneeringuala arendaja kohustuseks on ehitada välja detailplaneeringukohased

rajatised ja tagada nende korrashoid.

Tehnovõrkude rajamine toimub ehitusõiguse teostaja ja võrguvaldajate koostöös.

Koostöö käigus pannakse paika tehnovõrkude rajamise finantseerimise tingimused.

Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu,

põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale

mistahes hoone ehitamise alustamise teatise esitamist.

Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee

kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Transpordiametil ei

ole PlanS § 131 lg 1 kohaselt kohustust planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks.

X=6607350

Y=584800

X=6607300

Y=584800

4,10

4,12

3,80

4,15

3,53,02,52,01,51,0

2,52,01,51,0

paadikuur

be to

on ra

m p

paadisild

põhjamuul

lõunamuul

3, 48

3,35

2, 50

2,15

1, 95

2,49

1,81

2,02

1,71

2 ,0

0

2, 01

2,61

2,57

2,82

3,17

3,42

3,60

3,15

2,78

4,03

3,94

4 ,0

04,14

1, 211,10

1,170,79

1,04

1,03

1,23

1,63

1,60

1,30

1,69

1,90

1,50

0,58

2,91

2,74 2,75

1,69

1,66 1,42

1,61 1,69

1,79

2,02

1,17

1,37 1,62

3,43

1,96

2,28

2,16

1,96

1,91

1,85

2,23

3,22

2,77 3,30

1,15

1,56

1,49

1,53

2,26

1,66

1,87

1,76

1,54

1,40

1,34

3,90

paadisild

terrass

-1,30

-0,10

-0,15

-0,20

-0,50

-0,29

-0,31

-0,71

-0,79

-0,80-1,36

-1,35

-1,81

-2,08

-2,06

-1,32

-1,95 -1,53 -1,06

-1,33

-1,82

-0,98

-0,81

-0,64

-0,47

-0,30

-0,31

-0,25

-0,33

-1,86

-1,31

-1,95

-1,94 -1,81

-1,88-2,29

-2,34

-2,40

-2,38

-2,30

-2,40

-2,39

-2,39 -2,26

-1,89

-0,56

-1,32

-2,07

-2,16

-1,40

-2,31

-2,11

-2,24

-2,30

-2,25

-1,70

-0,65

0,06

0,08

-0,03

-0,10

1,30

2,43

1,34 1,08

1,06

1,09

1,09

1,07

2,19

2,69

3,22

3,33 1,10

3,09

2,76

-0,12

0,00

-0,02

2,76

-0,03

2,67

-0,10

2,55

-0,09

2,35

2,75

2,75

-0,05

-0,12

-0,10

1,82

-0,10

-0,10 1,26

1,81

0,17

-0,12

-0,12

1,59

0,28

1,11

0,22

Kolga laht

Kolga laht

Kolga laht

2,78

1,88

2,48

3,04

2,95 3,83

pin na

s

Kr

Kr

Kr

3,11

2,55

2,92

2,48

1,90

3,24

kivi

killustik 3,40

2,68

2,92

2,67

2,85 2,90

A

A

Kuusalu-Leesi

Kuusalu

-0.07

Kr

056YM01 056YK26-1

056L06R152.84

2.90

2.81

2.91

2.78

2.88

2.86

2.93

2.75

2.67

2.96

1,96

0,06

0,01

-0,06

-0,13 -0,13

2,73

-0,10

-0,11

2,51

2,53

-0,12

0,01

3,01

3,67

4,15 4,40

VP -0,07

-0,05

-0,06

3,84

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

S1

Lahemaa RP, Mere pv.

1220

6270

6270

liit um

is nä

ht av

us 1

90 m

liitum isnähtavus 190 m

Leesikalda sadam 42301:001:0365

Loksa metskond 6 42301:001:0280

Kallaste 42301:001:0762

Uue-Metsakalda 42301:001:0366

11270 Kuusalu-Leesi tee 42301:001:0556

3,0

Juurdepääs kergliiklejatele

(jalgvärav)

7,0 12,3

12,8

veevarustus puurkaevust

PRK0016060 Kalda kinnistul

Kalda 42301:001:0421

5,3

Pos 2 LS 100%

- - -

- 1765 m²

Pos 3 LS 100%

- - -

- 550 m²

Pos 1 LS 100%

5,5 100 1

1 / - 2089 m²

autovärav

W1

W1

Lahemaa RP, Lahemaa pv.

W1 W1

W1 W1

W1 W1

W1 W1

W 1

W 1

W 1

W 1

W1

W1

W1

W1

W1

Sõidukite

ümberpööramisplats.

Parkimise keeluala

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED

po s n

r.

kr un

di p

in da

la (m

²)

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d eh

iti se

al un

e pi

nd (m

²)

ho on

e lu

ba tu

d m

ax ko

rr us

el is

us (m

aa pe

al ne

/ m

aa -a

lu ne

)

ho on

e lu

ba tu

d m

ax kõ

rg us

m aa

pi nn

as t

(m )

ho on

et e

su ur

im lu

ba tu

d ar

v kr

un di

l

kr un

di k

as ut

am is

e si

ht ot

st ar

ve ja

os ak

aa lu

%

pl an

ee rit

av ka

ta st

riü ks

us e

si ht

ot st

ar ve

ja os

ak aa

lu %

1 2089 100 1 / - 5,5 1 LS 100% T 100%

2 1765 - - - - LS 100% T 100%

3 550 - - - - LS 100% T 100%

Arhitektuursed piirangud

- Katusekalle: 30…45° - Katusekatte materjal: plekk, kivi, bituumensindel või rullmaterjal. - Fassaadimaterjal: puit - Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale. - Välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. - Avatäited lahendatakse ehitusprojektis.

PK

11270 Kuusalu-Leesi tee 42301:001:0556

Kalda 42301:001:0421

PRK0016060

Leesikalda sadam 42301:001:0365

W1

W1 W1

planeeritud liitumiskilp

planeeritud jaotuskilp

olemasolev liitumiskilp 85222LK

05.12.2025 a. 4DP 23-25

Harju maakond, Kuusalu vald, Leesi küla

Leesi küla Leesikalda sadam kinnistu ja selle lähiala detailplaneering

Janika Jürgenson Arhitekt

Kuupäev

Joonise nimetus

Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid

Staadium

Töö nimetus ja aadress

Muskaadi 14 76506 Saue linn Saue vald, Harjumaa Tel. +372 522 1744

Ferrysan OÜ

MTR reg nr: EEP002230

Huvitatud isik

DP

ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) (Tallinna Tehnika-

Riiu Efert Maastikuarhitekt-planeerija

4

OÜ Tonikseri

PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA

1:500

Piirangud: 1* ranna ehituskeeluvöönd; 2* ranna piiranguvöönd; 3* avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (11270 Kuusalu-Leesi tee); 4* Lahemaa rahvuspargi Lahemaa piiranguvöönd (KLO1100359) ja

Mere piiranguvöönd (KLO1101567); 5* Natura 2000 Lahemaa linnuala (RAH0000089); 6* Natura 2000 Lahemaa loodusala (RAH0000601); 7* Natura elupaigad: niidud (6270) ja rannikuelupaigad (1220); 8* üleujutusala riskipiirkond.

N

S

W E

Märkused: 1) Planeeritava ala piir on joonise paremaks loetavuseks näidatud 1,0 m katastriüksuse piirist väljapoole. 2) Mõõdud on antud meetrites. 3) Joonise koostamisel on kasutatud Pajupuu Holding OÜ koostatud geodeetilist alusplaani.

Töö nr 25MI24, mõõdist. 13.11.2021, 16.01.2022 ja 24.05.2024. Koostatud 10.06.2024. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.

PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING OLULISEM INFO:

1 - POSITSIOONI NUMBER

2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE

3 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS MAAPINNAST

4 - HOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KORRUSELISUS

(MAAPEALNE /MAA-ALUNE)

5 - HOONE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND

6 - HOONE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL

7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND

3 5 6

1 2

7 4

Krundi kasutamise sihtotstarve (ruumilise planeerimise leppemärgid 2013): LS - sadama maa Katastriüksuse sihtotstarve: T - tootmismaa

KATASTRIÜKSUSE PIIR

JUURDEPÄÄS KATASTRIÜKSUSELE (sõidukid / kergliiklejad)

HOONE

SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄS VEEKOGU (Kolga laht)

AVALIKULT KASUTATAVA TEE KAITSEVÖÖND (ETAK 2025)

KALLASRADA (ETAK 2025)

RANNA VEEKAITSEVÖÖND (ETAK 2025)

KORDUVA ÜLEUJUTUSALA PIIR (ETAK 2025)

ÜLEUJUTUSALA PROGNOOSITAV MAKSIMAALNE ULATUS (tõenäosus 1x1000 aasta jooksul)

RAHVUSPARGI PIIRANGUVÖÖNDI PIIR (ETAK 2025)

NATURA ELUPAIK SERVITUUDIALA

TULEKUSTUTUSVEE VÕTUKOHT LIKVIDEERITUD OBJEKT

TINGMÄRGID OLEMASOLEV

PLANEERITAVA ALA PIIR HOONESTUSALA

SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT

PIIRDEAED

SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND VEETORU (orienteeruv asukoht) REOVEEMAHUTI (orienteeruv asukoht) REOVEEMAHUTI KUJA (5m)

KANALISATSIOONITORU MADALPINGE KAABELLIIN (orienteeruv asukoht)

LIITUMISKILP SIDETRASS

NÄHTAVUSKOLMNURK VÕIMALIK PARKIMISKOHT

PLANEERITAV

ELEKTRI- JA VEEVARUSTUSE SKEEM

Alusplaan: Maa- ja Ruumiamet 2025

OLEMASOLEV LIITUMISKILP 85222LK (orient. asukoht)

PLANEERITAV JAOTUSKILP PLANEERITAV LIITUMISKILP

MADALPINGE MAAKAABELLIINI VÕIMALIK ASUKOHT

VEETORU VÕIMALIK ASUKOHT PUURKAEVU HOOLDUSALA

SERVITUUDI MÄÄRAMISE VAJADUSEGA ALA

TINGMÄRGID

W1

W1W1

S1