1_Tehnilised nõuded GAASITEHNOLOOGIA.

Leht 1 / 13

OSA 2

Tehnilised nõuded

Tööde tegemisel on aluseks käesolev mahtu kirjeldav dokument koos oma lisadega. Vastuolu

korral käesoleva dokumendi ja muude Hankedokumentide vahel tuleb Tellijale esitada kirjalik

täpsustav küsimus läbi riigihangete registri teabevahetuse. Tellija ametliku vastust peab

käsitlema kehtiva tingimusena. Kui töövõtja ei esita vastavat päringut, on Tellijal õigus valida

missugune tingimus on kehtiv. Töövõtja on vastutav kõikide kulutuste eest, mis on põhjustatud

dokumentides olevatest vastuoludest ning kõik sellega kaasnevad kulud kuuluvad hanke

mahtu.

Käesolevas dokumendis ja selle lisades on Hankijat ja Pakkujat kui lepingupartnereid

nimetatud ühtlasi ka Tellija (Hankija) ja Töövõtja (edukaks tunnistatud Pakkuja, kellega on

sõlmitud Hankeleping).

SISUKORD 1 Üldine .............................................................................................................................................. 3

2 Lähteandmed................................................................................................................................... 4

3 Projekteerimine ............................................................................................................................... 5

3.1 Torustik ja seadmed ............................................................................................................... 5

4 Komponendid .................................................................................................................................. 6

4.1 Gaasitorud .............................................................................................................................. 6

4.2 Toruliitmikud .......................................................................................................................... 6

4.2.1 Torukõverad ...................................................................................................................... 6

4.3 Sondi signalisaator ................................................................................................................. 7

5 Montaažitööd .................................................................................................................................. 8

5.1 Kinnitusvahendid ................................................................................................................... 8

5.2 Lõikamine ja faasimine........................................................................................................... 9

5.3 Puhastamine .......................................................................................................................... 9

5.4 Paigaldus ................................................................................................................................ 9

5.5 keevitamine ............................................................................................................................ 9

5.6 Ühendustööd ....................................................................................................................... 10

6 Kontroll ja katsetamine ................................................................................................................. 12

6.1 Keevisliidete kontroll ja katsetamine ................................................................................... 12

6.1.1 Keevisliidete parandamine .............................................................................................. 12

Leht 2 / 13

6.2 Survekatse ............................................................................................................................ 12

Leht 3 / 13

1 ÜLDINE

Käesoleva hanke tehniline kirjeldus koosneb alljärgnevatest osadest, mis paiknevad eraldi kaustades:

Iga osa eraldi ei moodusta vastava distsipliini kavandamiseks tervikut ja projekteerimisel peab võtma

aluseks terve hankedokumentatsiooni koos selle kõikide osadega.

Iga osa kaustas on tähtsuse järjekorras dokumendid. Failinimetus, mis algab numbriga üks on põhiline

nõuded kirjeldav dokument ja järgnevad dokumendid on nõudeid täpsustavad lisad.

Selle dokumendi eesmärk on defineerida põhilised nõuded gaasitehnolooiga osale.

Leht 4 / 13

2 LÄHTEANDMED

Ehitatav torustik:

Maksimaalne opereerimisrõhk (MOP): 54 bar(g)

Projekteeritud töörõhk (DP): 54 bar(g)

Rõhuklass: #600 (PN100)

Projekteeritud töötemperatuur maa-alusele osale: (-20 … +40) oC

Projekteeritud töötemperatuur maapealsele osale: (-40 … +60) oC

Liinitoru materjal DN250: L360 (PSL2)

Keskkond torustikus: Kuiv maagaas (ISO 13686)

Seinapaksus: 12,5 mm

Kavandatud eluiga: 60 aastat

Olemasolev liinitoru

Välisläbimõõt (OD): 273,0 mm

Toru seinapaksus (WT): 6,3 mm1

Terase mark: L245

Plahvatusohtlikes alades peab olema täidetud plahvatuskindluse nõue Tsoon 1/ 2G, IIB T3

minimaalselt.

Ümbritsev keskkond klassifitseeritakse C4, vastavalt EN ISO 12944-2.

Kasutatavad mõõtühikud vastavalt SI süsteemile järgnevate eranditega:

1) Rõhk “bar”;

2) Toruläbimõõt “tolli” või “mm”.

3) Temperatuur „oC“.

1 Sõltuvalt asukohast on seinapaksus 5,6 kuni 7,1 mm ja täpne seinapaksus ühenduskohas tuleb enne töid kontrollida. Sellest lähtuvalt tuleb teha vajadusel kavandamisel korrektuur.

Leht 5 / 13

3 PROJEKTEERIMINE

Gaasipaigaldis projekteeritakse kooskõlas kõigi Eestis kehtivate õigusaktidega, muuhulgas Seadme

ohutuse seadus, Ehitusseadustik ja nende rakendusaktid.

Aluseks võetakse alati standardite kehtiv versioon.

Kõik projekti staadiumid, mida Töövõtja teostab, peab kinnitama Tellija. Ehitustööde teostamisel ja

materjalide tellimisel peab lähtuma Tellija poolt kinnitatud dokumentidest. Dokumendid saadetakse

kooskõlastamiseks e-kirja teel.

Projekteerimisel peab arvestama tööde teostamise võimalikust olukorras, kus ehitusobjekt asub

vahetult töötava gaasitorustiku ja kraanisõlme kõrval.

Projekti peab koostama majandustegevuse registris (MTR) registreeritud ettevõte – tegevusala

gaasitööd ja tegevusala liik gaasipaigaldise projekteerimine. Projekteerija peab omama asjakohast

pädevust, mis on sertifitseerimisasutuse poolt tõendatud.

3.1 Torustik ja seadmed

Torustik peab olema kavandatud vastu pidama vähemalt kuuskümmend (60) aastat, mida võidakse

vajadusel pikendada. Disain peab võimaldama torustiku opereerimist vastavalt projekteeritule.

Maa-alused torustiku ühendused tuleb teostada ainult keevisliidetena. Äärikühenduste ja

keermesühenduste maa-alune kavandamine ei ole lubatud. Liinitorustikuga otse ühenduses olevad

liited kavandatakse keevisliidetena.

Gaasipaigaldis peab olema võimeline töötama aastaringselt võttes arvesse kohalikke ilmastikuolusid.

Vajadusel peab projekteerimisel rakendama täiendavaid meetmeid, et Gaasipaigaldis sobiks talviste

ilmaoludega opereerimiseks.

Liinitoru kavandamisel peab arvestama, et liinitoru sondeeritaks perioodiliselt. Kasutatavad

intelligentsed sodid on pikkusega kuni 6 meetrit ja puhastussondid pikkusega 1 kuni 2 meetrit. Kõik

liinitoru komponendid, millel võib olla negatiivne mõju sondi sujuvale liikumisele torustikus, tuleb

omavahel ühendada vähemalt 2 – 2,5 meetriste vahetükkidega. Minimaalne liinitorul paigaldatava

vahetükki pikkus on 1 meeter.

Torustiku projekteerimisel peab arvestama soojuspaisumisest ja muudest mõjudest põhjustatud

jõudusid. Arvestama peab kõikide võimalike mõjuvate jõudude koosmõju.

Leht 6 / 13

4 KOMPONENDID

Iga Gaasipaigaldise üksikkomponent peab olema võimeline otstarbekohaselt töötama ja vastama

nende standardite nõuetele, mille alusel see on projekteeritud.

Kõik liinitoru komponendid peavad olema sondeeritavad. Kõik liinitoru maa-alused komponendid

peavad olema tehases isoleeritud. Kõikide komponentide tootjad peavad omama kvaliteedijuhtimise

süsteemi vastavalt ISO 9001 või analoogne. Kõikide keevitatud komponentide tootjad peavad omama

keevituse kvaliteedi juhtimise süsteemi vastavalt standardile EN ISO 3834-2.

Kõik standardsed surveseadmed peavad vastama surveseadmete direktiivile 2014/68/EL ja neil peab

olema CE vastavusmärgis.

Kõik seadmed, mis töötavad plahvatusohtlikus keskkonnas peavad vastama ATEX direktiivile

2014/34/EL.

Surve alla jäävad komponendid tuleb tarnida metalltoodete kontrollsertifikaadi vormiga 3.1, vastavalt

EN 10204. Tootjad peavad opereerima laiaulatusliku kvaliteedijuhtimise süsteemi alusel.

Spetsifikatsioon koostatakse viisil, mis võimaldab iga komponendi spetsiifiliste andmete järgi teda

nimekirjast filtrit kasutades esile tuua (erinevad omadused on erinevas veerus). Spetsifikatsioonis on

toodud minimaalselt komponendi nimetus, nimiläbimõõt, väline läbimõõt, seinapaksus, valmistamise

standard, tüüp/mudel, materjal, kogus, mõõtühik. Lisaks on spetsifikatsioonis iga seade seotud oma

unikaalse identifitseerimise markeeringuga. Markeerimisel kasutatud koodi erinevad tunnused on

erinevates veergudes. Teostusdokumentatsioonis lisatakse spetsifikatsiooni andmelehe ja/või joonise

ning sertifikaadi faili nimetuse jaoks eraldi veerud. Teostusdokumentatsiooni spetsifikatsiooni lugedes

on võimalik lihtsalt tuvastada andmelehe ja/või joonise ning sertifikaadi faili nimetus.

4.1 Gaasitorud

Torud DN250 on valmistatud kõrgsagedusliku induktsioonkeevisega (HFI) terastorud.

Valmistusstandard ISO 3183. Toote määratluse tase 2 (PSL2). Minimaalne spetsifitseeritud voolavuspiir

360 MPa.

4.2 Toruliitmikud

Toruliitmike materjal peab olema võrdne või parem, kui selle külge kinnituva toru materjal. Kõik

liinitorul paiknevad toruliitmikud peavad olema sondeeritavad. Keevitatavad liitmike otsad on faasitud

keevitamiseks sobiva profiiliga. Liinitorul kasutatavad liitmikud peavad tagama sama sisemise

läbimõõdu torustikuga.

4.2.1 Torukõverad

Torustiku suunamuutuseks tuleb kasutada induktsioontorukõveraid millel on tangentsiaalne osa

1,5xDN. Liitmike keevitatava otsa seinapaksus peab vastama ühendatava toru seinapaksusele.

Tehnilised nõuded tulenevad standarditest EN14870-2 / ISO 15590-2.

Leht 7 / 13

4.3 Sondi signalisaator

Signalisaator on seade [2 NPS (DN50)], mis fikseerib sondi läbimise selle paigalduse punktist.

Signalisaator peab töötama kahesuunalisena ning edastama nii mehaanalise kui elektrilise signaali

teavitamaks sondi möödumisest. Signalisaator peab olema ilmastiku- ja korrosoonikindel ning hästi

nähtav. Seadme vahetamine peab olema teostatav rõhu all oleva kambri ja/või torustiku korral.

Signalisaator on ilmastikukindel ja vastupidav korrosioonile. Kõik signalisaatori

konstruktsioonielemendid on valmistatud roostevabast terasest.

Paigaldamisel lähtutakse tootja poolsetest soovitustest. Signalisaatori keermestatud nippel

paigaldatakse torustikule nii, et see on torustiku telgjoone peal ja risti sellega. Keevitamiseks jäetakse

sobiv juurevahe ja liigne läbisulamine ei ole lubatud.

Rõhu all paigaldamisel keeratakse eelnevalt torustikule keevitatud nipli külge sisselõikekraan kuhu

külge omakorda kinnitatakse (keeratakse) puurimise seadeldis. Avatakse sisselõikekraan ja puuritakse

läbi torustiku seina. Suletakse sisselõikekraan ja ventileeritakse gaas. Eemaldatakse puurimise

seadeldis ja valmistakse see ette O-rõngastega signalisaatori pesa paigalduseks. Kinnitatakse

signalisaatori pesa puurimise seadeldise külge ja teostatakse signalisaatoripesa paigaldus. Kui

signalisaatoripesa tihedus on tõestatud eemaldatakse sisselõikekraan.

Signalisaatori varuosad ja lisaseadmed ei ole käesoleva hanke mahus, aga neid peab olema võimalik

eraldi tootja käest tellida. Tootjal on kommertsiaalsed brošüürid lisaseadmete ja varuosade

kirjeldustega.

Tellija gaasivõrgus on suures enamuses kasutusel TDW signalisaatorid.

Leht 8 / 13

5 MONTAAŽITÖÖD

Kõikide tööde kavandamisel tuleb arvestada asjaoluga, et vahetult tööala kõrval asub töötav maagaasi ülekande torustik. Töötava gaasitorustiku ohtu opereerimine peab olema võimalik ja montaažitöödega (ehitustöödega) ei tohi põhjustada mitte mingisugust ohtu gaasi varustuskindlusele. Kõik tööd tuleb teostada koosõlas hea inseneri tava, ohutuse, töötervishoiu ja keskkonnakaitse regulatsioonidest lähtuvalt. Töid tohib läbi viia ainult selleks tööks asjakohast pädevust omav isik. Tööde läbiviimiseks kasutatavad seadmed peavad olema hooldatud ja heas korras. Töö kohad peavad sõltuvalt läbiviidavast tööoperatsioonist olema ohutuse tagamiseks piisava ulatusega piiratud või piiritletud, varustatud teavitustahvlite ja ohutusmärgistusega. Töövõtjal on meeskonnas vähemalt üks tuletööde tegija, kes on läbinud nõuetekohase tuletööde tegija tuleohutusalase väljaõppe. Kõikide tuletööde tegemisel peab olema tagatud ohutus ja kõiki tuletöid tohib läbi viia ainult asjakohase pädevusega spetsialist. Selleks, et garanteerida tööde kvaliteetne läbiviimine peab töövõtja esitama kirjalikud protseduurid

teostatavate tööde läbiviimise kohta – minimaalselt vajatavad on: kaevetööd, keevitustööd,

katsetused, sisselõike teostamine, värvimine, isoleerimine jne. Protseduurid esitatakse dokumendina

e-kirja manuses ja esitatakse kooskõlastamiseks alati enne tööde läbiviimist.

Kõikide kasutatavate detailide, mis jäävad gaasi rõhu alla, tehase markeering peab säilima kogu

ehitusprotsessi vältel.

Montaažitööde järgselt (või ka samal ajal) teostatakse Gaasipaigaldise või selle detailide katsetused.

Kõikide katsetuste kohta peab esitama kirjaliku protseduuri (näiteks tugevuskatse, tiheduskatse jne).

Selleks, et garanteerida katsetuste kvaliteetne ja ohutu läbiviimine, peab Töövõtja esitama kirjalikud

protseduurid kõikide teostatavate katsete kohta.

Kõik betoon osad isoleeritakse seadmetest dielektrilise materjali abil (näiteks armeeritud kumm või

tekstoliit). Dielektrilise materjali paksus sõltub kasutatavast materjalist, paigaldatava seadme kaalust

ja selle toetuspinna pindalast dielektrilisele materjalile, aga miinimum nõue on, et mitte vähem kui 6

mm tekstoliidi puhul ja 10 mm armeeritu kummi puhul. Kasutatav dielektriline materjal peab olema

sobiv kasutustingimustesse ja tuleb arvestada kõiki sellele materjalile mõjuvaid tingimusi

(temperatuur, UV kindlus, survetugevus jne).

Montaažitöid alustatakse põhiseadmete vundamentidele paigutamisest.

5.1 Kinnitusvahendid

Kõik kinnitusvahendid peavad olema sobivad välitingimustesse paigaldamiseks.

Mutrite ja poltide alla paigaldatakse seibid. Mutrid, poldid ja seibid peavad olema kuumtsingitud või

roostevabast terasest. Kuumtsingitud ja roostevabast terasest detaile ei tohi asetada otse kontakti, et

vältida galvaanilise korrosiooni võimalikust. Poltidel ja mutritel on kasutusel meeterkeere ning reeglina

kasutatakse keermeprofiili vastavalt ISO 68-1, mille samm on defineeritud vastavalt ISO 261 või ISO

262.

Leht 9 / 13

5.2 Lõikamine ja faasimine

Detailide lõikamiseks ja keevitatavate otste ettevalmistamiseks peab kasutama mehaanilisi meetodeid

nagu abrasiivkettad, metalli saag, puurpink, treipink, torulõikamis- või freesimismasinad.

Tehases valmistatud standardsete komponentide lõikamine ei ole lubatud (N: tehases valmistatud

põlve nurka ei tohi lõikamisega muuta). Uue fassongosa tegemine ei ole aktsepteeritav.

Tehases paigaldatud isoleerkatte eemaldamine tuleb teha ohutul viisil, mis ei kahjusta toru metalli

pinda. Ei ole lubatud kasutada metallilõikekettaid.

Sama keevisliite teistkordne keevitamine mahus, mis ületab 20 % ringkeevisõmbluse pikkusest, ei ole

lubatud. Keevisliide tuleb lõigata välja ja minimaalne vahekaugus lõikekoha ja keevisõmbluse ääre

vahel on 50 mm, mõõdetuna toru välispinnalt.

5.3 Puhastamine

Töövõtja peab igas ehitusetapis tagama, et torustiku, torustiku komponentide ja seadmete sisepind on

puhas.

Keevisõmblused peab asjakohaselt puhastama roostest, sadestusest, õlist, värvist ja muudest ainetest,

mis võivad keevisõmbluses defekte põhjustada. Keevitatavatel pindadel ei tohi olla niiskust. Erilist

tähelepanu peab pöörama sisemiste ebatasasuste kõrvaldamiseks.

Šlakk ja pritsmed tuleb kõikidelt teostatud keevisõmblustelt eemaldada.

5.4 Paigaldus

Torustike paigaldus tuleb teostada väga hoolikalt planeerides.

Igat Gaasipaigaldise komponenti tuleb kohusetundlikult vaadelda ja veenduda selle korrektsuses.

Kõikide torustiku detailide mõõtmeid tuleb kontrollida ja võrrelda torustiku isomeetriliste joonistega

enne kui alustatakse detaili paigaldust. Olemasolevale liinitorule tuleb teostada enne ehitustööde

algust ülevaatus ja kontrollida uue ehitatava ja olemasoleva torustiku kokkupuutepunkte. Lisaks tuleb

vajadusel kontrollida olemasolevate muude kommunikatsioonide vastavust joonistele ja kui osutub

vajalikuks täiendada jooniseid.

5.5 keevitamine

Keevitustööde teostamisel juhindutakse standarditest EN 1594 ja EN 12732. Töid peab alustama

põhilistest seadmetest. Igasuguste ajutiste tugede keevitamine torustikule on keelatud. Kõik torustiku

komponendid keevitatakse põkkõmblustena ja nõutud on täielik materjali kokku sulamine.

Keevituse kvaliteedi juhtimine peab olema vastavalt EN ISO 3834-2. Kõik keevitajad tuleb

kvalifitseerida vastavalt EN-ISO 9606-1 ja keevitustööde koordineerimine tehakse lähtuvalt standardist

EN ISO 14731. Mittepurustavat katsetamist (NDT) tegev ettevõte peab olema sertifitseeritud vastavalt

EN ISO 17025. Mittepurustava katsetamise personal peab olema sertifitseeritud vastavalt EN ISO 9712.

Keevitusprotseduuri spetsifikaadid peavad vastama standardi EN ISO 15609-1 nõuetele.

Keevisõmbluste katsetamine teostatakse mahus, mis võimaldab kindlaks teha keevitusprotseduuri

käigus tekkinud võimalikud defektid. Katsetamine peab hõlmama visuaalset katsetamist (VT) ja

Leht 10 / 13

mittepurustavat katsetamist (NDT). Vajadusel tehakse katsekeevitused ja tehakse visuaalne

katsetamine, mittepurustav katsetamine ning purustav katsetamine.

Keevisõmbluste kvaliteet peab vastama asjakohastele kvaliteedi nõuetele. Keevisõmbluse kvaliteet on

mitte rahuldav kui mistahes katsetamisel, mistahes meetodit kasutades ilmnevad välimised või

sisemised defektid, mis ületavad lubatud piirväärtuseid, millised omakorda on defineeritud

keevisliidete kvaliteedi standardites.

Haruühenduste tegemisel peab olema katsetamine tehtud ja vajadusel teostatud parandused enne kui

keevitatakse tugevduslapp (tugevduskrae) või sadul.

Juhul, kui torul on pikiõmblus, ei tohi see pikiõmblus asetseda toru paigaldamisel selle allosas. See

peab olema nihutatud vähemalt 45 kraadi toru alumisest punktist.

Torustik ja torustiku komponendid, nominaalse läbimõõduga DN400 ja ülespoole, keevitamisel peab

kasutama kahte keevitajat samaaegselt.

Kahe külgneva toru pikiõmblused peavad paiknema 180 kraadi üksteisest eemal, need ei tohi paikneda

üksteisele lähemal kui 45 kraadi või väikeste läbimõõtude korral 2 korda paksema seinaga toru

seinapaksus. Arvestama peab suurema väärtusega.

Kõik mittepurustavad katsetused peab teostama enne survekatset (tugevus- ja tiheduskatset).

Erandiks on nn „kuldsed keevised“, millistele ei teostata survekatset.

Kõik teostatud kontrollid ja katsetused tuleb dokumenteerida ja selleks vormistatakse protokollid.

Kõikide keevisliidete ja dokumentatsiooni vahel peab olema ühene seos. Igal keevisliitel peab olema

unikaalne tähis ja peab olema võimalik tuvastada iga liite röntgenülesvõte, paiknemine

aksonomeetrilisel joonisel ja sissekanne ehitusspäevikus.

5.6 Ühendustööd

Ühendustööd käsitlevad ehitatud gaasitorustiku ühendamist olemasoleva DN250 gaasitorustikuga.

Ühendustööde teostamiseks on projekti mahus vajalikud joonised ja seletuskiri, mis sisaldab vastavat

osa. Mh kirjeldatakse ajutise möödaviigu demonteerimine.

Ühendustööde teostamisel ei tohi tekkida gaasitarbijatele katkestust. Selleks tuleb kasutada ajutist

LNG aurustamist võrku või rõhu all ühendustöid võimaldavat ühendustehnoloogiat.

Leht 11 / 13

Pärnu gaasijaotusjama ja Sindi gaasijaotusjaama (GJJ) tarbimine 2023. aastal on toodud all olevas

tabelis.

Kuu GJJ Väljundrõhk, bar(g) Min, m3/h Max, m3/h mai Pärnu GJJ 3,6 9 1460 mai Sindi GJJ 3,7 1 16

juuni Pärnu GJJ 3,6 9 1407 juuni Sindi GJJ 3,7 1 4

juuli Pärnu GJJ 3,6 9 1741 juuli Sindi GJJ 3,7 1 3

august Pärnu GJJ 3,6 9 4695 august Sindi GJJ 3,7 1 4

Pärnu linnas on peamine tarbija elektrijaam, mis töötab nii gaasil kui ka hakkepuidul. Elektrijaam

teostab igasuviseid hooldusi.

Ülal olevas tabelis toodud gaasitarbimine on minevikus aset leidnud gaasitarbimine ja Tellijal puudub

võimalus kontrollida tulevikus aset leidvat gaasitarbimist.

Selles tabelis toodud gaasikulu esitamisega ei võta Tellija endale siduvaid kohustusi sellist gaasi kulu

tagada. Seejuures, Töövõtja peab olema valmis, et maksimaalne gaasi kulu võib olla ühendustööde

ajal suurem kui on esitatud selles dokumendis.

Leht 12 / 13

6 KONTROLL JA KATSETAMINE

See dokument käsitleb gaasitehnoloogia osa katsetusi ja ei sisalda isolatsiooni katsetamise nõudeid.

6.1 Keevisliidete kontroll ja katsetamine

Keevisliidete kontrolli ja katsetamise teostamisel juhindutakse standardist EN 1594 ja EN 12732.

kõikide torustike ja torustiku komponentide paigaldus kvaliteedi hindamisel lähtutakse eelnevalt

nimetatud standardistest.

Kõik keevisliited tuleb 100% visuaalselt katsetada (VT). Aktsepteerimise kriteerium on EN ISO 5817

tase B või EN 12732 Lisa E ja Lisa G, kui tegemist on töömaal tehtud keevisõmblustega.

Kõik keevisliited tuleb 100% läbi valgustada (RT).

Kuldkeevised katsetakse täiendavalt lähtuvalt standardi nõuetest.

6.1.1 Keevisliidete parandamine

Keevisliited, mis ei vasta seatud kvaliteedi nõuetele, peab parandama vastavalt asjakohastele

keevisprotseduuri spetsifikaadile (WPS). Kõik keevisliited, mida on vajalik parandada. peavad olema

selgelt kohapeal märgistatud ja seda märgist ei tohi eemaldada kuni parandatud liitele on teostatud

uus katsetamine. Parandatud keevisliitele tuleb teostada samad mittepurustavad katsetused nagu

keevisliite esmasel katsetamisel.

Keevisliide lõigatakse välja kui:

• Sama defekt esineb teistkordselt.

• Parandatud keevisliite katsetamisel tuvastatakse lubamatuid defekte.

• Keevisliitest vajab parandust rohkem, kui 20%.

• keevisliites esineb pragusid.

• Muud juhud (näiteks keevitusprotseduuri spetsifikaadi nõuete rikkumine).

Uue või uute keevisliidete (liide või liited mis tehakse välja lõigatud liite asemele) tähistamine peab

olema selgelt eristatav keevisliidete märgistamise süsteemis. Väljalõigatud keevisliite tähistuse

kasutamine uue keevisliite tähistamiseks on keelatud.

6.2 Survekatse

Valmistatud torustiku läbipuhumine teostatakse enne survekatset ja selle eesmärk on, et torustikus

olev mustus eemalduks raskusjõu mõjul.

Peale rakendatavaid katsetusi ja enne Gaasipaigaldise ühendustöid teostatakse tugevuskatse ja

tiheduskatse. Nende teostamisel lähtutakse käesolevast dokumendist ja standarditest EN 1594 ning

EN 12327.

Tugevuskatse viiakse läbi rõhul 1,25 x projekteeritud maksimaalne töörõhk ja rõhku hoitakse 2 tundi.

Tiheduskatse viiakse läbi rõhul 1,15 x projekteeritud maksimaalne töörõhk. Rõhku hoitakse 24 tundi.

Kui kõik keevisliited on visuaalselt vaadeldavad saab tiheduskatse teostada lühendatult ehk

kestvusega 12 tundi.

Leht 13 / 13

Kasutama peab salvestavat manomeetrit, mis võimaldab katse vältel olnud temperatuuri ja rõhu

graafikud koostada. Lisaks paigaldatakse tavaline manomeeter, mis viiakse katsetatava torustiku

lähimast punktist minimaalselt 10 meetri kaugusele, selleks kasutatakse survevoolikut.

Kõik ajutised keevisliited peavad vastama samadele aktsepteerimiskriteeriumitele nagu

püsikeevisliited. Tellijal on õigus nõuda ajutiste liidete katsetamist.

Survekatse teostatakse vahetult töötava maagaasiülekande torustiku kõrval ja peab olema välditud

igasugune oht töötavale gaasitorutikule. Kõik survekatse teostamiseks kasutatavad seadmed ja

personal peab viibima väljaspool töötava maagaasi ülekande torustiku kaitsevööndit.

Juhul, kui katsetamiseks kasutatakse vett tuleb ette valmistada eriprotseduurid torustiku veest

tühjendamiseks ja kuivatamiseks. Veesurvekatse korral on kuivatamisejärgselt aktsepteerimise

kriteeriumiks kastepunkti temperatuur – 20 oC.

From: "Henry Rebane" <[email protected]> Sent: 1/8/2026 9:59:02 AM To: <[email protected]> Cc: "RMK" <[email protected]>

Subject: Isikliku kasutusõiguse (IKÕ) seadmise teavitus seoses gaasitorustiku ümberehitusega Pärnu kaubaterminali alal

[email protected] ei saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege teavet selle kohta, miks see on oluline

Lugupeetud Kliimaministeerium (maaomanik) ja Riigimetsa Majandamise Keskus (volitatud asutus) Käesolevaga teavitame, et Scanweld AS on võitnud Elering AS lihthanke „Gaasitorustiku ümberehitus Pärnu kaubaterminali alal“ (viitenumber 294899) ning alustanud tööprojekti koostamisega. Projekteerimistööde eesmärk on ette valmistada gaasipaigaldise ehitusprojekt tööprojekti staadiumis, mis võimaldab uue torustiku rajamise ja kasutuselevõtu kooskõlas kõikide kehtivate õigusaktidega. Ehitustöödega on kavandatud alustada 11.05.2026 ning ehitustööde prognoositud lõpptähtaeg on 21.09.2026. D-kategooria gaasitorustiku ümberehitus on kavandatud kahel eraldi lõigul:

1. Projekteeritud kaubaterminali ja infrastruktuuri hoolduskeskuse alal. Ühenduspunktid olemasoleva toruga asuvad Surju meeskond 49 kinnistul ning Tammiste sondi-kraanisõlme piirdeaiast väljaspool.

2. Niidu tn T8- Tammiste raudtee T3 ristmikul. Ühenduspunktid olemasoleva toruga asuvad Raba metsa kinnistul ning Tammiste gaasijaotusjaama piirdeaiast väljaspool.

Kliimaministreeiumit puudutavate kinnistute nimekiri koos katastritunnustega (sh Riigimetsa Majandamise Keskus kui volitatud asutus):

1. 62516:001:0005, Tammiste raudtee T3, Transpordimaa (omavalitus: Pärnu linn, omandivorm: Riigiomand, riigivara valitseja: Kliimaministeerium)

2. 62401:001:3425, Tammiste raudtee T23, Transpordimaa (omavalitus: Pärnu linn, omandivorm: Riigiomand, riigivara valitseja: Kliimaministeerium)

3. 80601:001:0131, Tammiste raudtee T25, Transpordimaa (omavalitsus: Tori vald, omadivorm: Riigiomand, riigivara valitseja: Kliimaministeerium, volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus)

4. 80601:001:0137, Tammiste raudtee T21, Transpordimaa (omavalitsus: Tori vald, omadivorm: Riigiomand, riigivara valitseja: Kliimaministeerium, volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus)

5. 80601:001:0139, Tammiste raudtee T22, Transpordimaa (omavalitsus: Tori vald, omadivorm: Riigiomand, riigivara valitseja: Kliimaministeerium, volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus)

6. 80601:001:0133, Tammiste raudtee T26, Transpordimaa (omavalitsus: Tori vald, omadivorm: Riigiomand, riigivara valitseja: Kliimaministeerium, volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus)

Detailsem teave projekti kohta on leitav käesolevale kirjale lisatud hankedokumentatsioonist (gaasitehnoloogia osa). Juhime tähelepanu, et kuigi hankedokumentatsioonis esitatud dokumendid on eelprojekti staadiumis, ei ole tööprojektis gaasitorustiku trassi muutmist kavandatud. 1_Tehnilised nõuded GAASITEHNOLOOGIA 2 Vändra-Pärnu tööde skeem

3 tööde asukoht 4 Eelprojekt_Seletuskiri 5 Eelprojekt_Asend 6_Rail Baltica Utility Requirements Teavitame Teid projektiga seotud tegevustest, kuna olemasoleva gaasitorustiku ümberehitamine ning sellega seotud ehitustegevus võivad osaliselt toimuda Teie kinnistul või selle kaitsevööndis ning võivad eeldada juurdepääsu võimaldamist torustiku ehitamiseks ja edaspidiseks hooldamiseks. Käesoleva kirjaga edastame Teile projektiga esmaseks tutvumiseks hetkel olemasolevad dokumendid. Kohe peale tööprojekti ning isikliku kasutusõiguse seadmise (IKÕ) skeemide valmimist võtame Teiega uuesti ühendust läbirääkimiste korraldamiseks ning notariaalse tehingu toimumise aja kokkuleppimiseks (eeldatav ajaraam jaanuar-veebruar 2026). Kui pöördumine ei kuulu Teie pädevusse, palume see edastada vastutavale isikule ning võimalusel jagada ka õiget kontakti edasiseks suhtluseks. Tänan ette! Lugupidamisega Henry Rebane +37256935675 Scanweld AS