Jõelähtme valla üldplaneeringu ja Jõelähtme valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek

Suur-Ameerika tn 1 / 10122 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee

Registrikood 70000734

Andrus Umboja

Jõelähtme Vallavalitsus

Teie: 20.11.2025 nr 6-4/5115 Meie: kuupäev digiallkirjas nr 4.1-5/3096-1

Jõelähtme valla üldplaneeringu ja Jõelähtme valla üldplaneeringu keskkonnamõju

strateegilise hindamise aruande avalik väljapanek

Austatud härra Umboja

Jõelähtme Vallavolikogu võttis 16.10.2025 otsusega nr 273 vastu ja suunas avalikule

väljapanekule Jõelähtme valla üldplaneeringu ja selle keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) aruande ja teavitasite võimalusest esitada nende dokumentide kohta ettepanekuid,

vastuväiteid ja küsimusi.

Kõnealune üldplaneering on algatatud Jõelähtme Vallavolikogu poolt 30. mail 2012 ning

paralleelselt sellega on läbi viidud KSH hindamine, mis on Keskkonnaameti poolt 2019. aasta

aprillis heaks kiidetud.

Analüüsinud 16.10.2025 vastu võetud Jõelähtme üldplaneeringu koostamise käiku ja

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumiga peetud asjakohast kirjavahetust selgus, et selle

kohta on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi nimel aastail 2023 ja 2024 andnud

seisukohti ja teinud ettepanekuid ministeeriumi koosseisus olnud ruumilise planeerimise

osakond kui planeeringute üle järelevalvet tegev struktuuriüksus. Nimetatud struktuuriüksus on

2025. aasta 1. jaanuarist Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi koosseisus. Teised

Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi struktuuriüksused antud üldplaneeringu koostamise

koostöös ei ole osalenud.

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, mõistes, et Jõelähtme valla üldplaneeringu

koostamine on jõudnud sisuliselt lõppfaasi, mis eeldab, et selles enam olulisi muudatusi ei tehta,

palub üldplaneeringu koostajatel siiski kaaluda järgmiste ettepanekute ja tähelepanekutega

arvestamist.

Oma seisukohtade ja ettepanekute osas tugineme eelkõige Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

direktiivis (EL) 2025/2360, 12. november 2025, mis käsitleb mullaseiret ja mulla vastupidavust

(mullaseire direktiiv)1 toodud esmasele põhimõttele: „Muld on elutähtis ja piiratud ressurss

ning seda peetakse inimese eluea mastaabis taastumatuks ja asendamatuks. See on ülioluline

majanduse, keskkonna ja ühiskonna jaoks üldiselt“, ning selle dokumendi artiklis 12 „Maahõive

leevendamise põhimõtted“ toodud juhistele. Lisaks näeb Vabariigi Valitsuse seaduse § 651 lõige

1 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/?uri=CELEX%3A32025L2360&qid=1767701677481

2 (3)

1 ette Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisalas oleva ülesandena muu hulgas

põllumajandusmaa kaitse ja kasutamise poliitika kavandamise.

Meie tähelepanekud ja ettepanekud Jõelähtme valla üldplaneeringu kohta, millega palume

arvestada, on järgmised.

1) seletuskirja jaotises 4.1 „Hajaasustusala (HA)“ on maa-ala üldiste kasutus- ja

ehitustingimuste loetelu p-s 9 märgitud, et põllu- ja metsamaa maaüksuste jagamine

lihtsustatud maakorraldustoiminguna (sihtotstarvet muutmata) väiksemaks kui 2 ha ei ole

lubatud, et tagada metsa- ja põllumassiivide säilimine. Seletuskirja jaotises 5.2 „Väärtuslik

põllumajandusmaa“ on aga jaotisele 4.1 viidatud vaid väärtuslikule põllumajandusmaale

ehitamise puhul. Üheselt mõistetavuse eesmärgil tuleks jaotises 5.2 märkida viide jaotise 4.1

punktis 9 seatud nõudele või sätestada selgesõnaline nõue, et väärtusliku põllumajandusmaaga

seotud maakorraldustoimingu tulemusel ei ole lubatud alla kahe hektari suuruste massiivide

kujunemine;

2) seletuskirja jaotises 4.5 „Äri- ja tootmise maa-ala (AT)“ on loetletud ehitised ja rajatised, mis

on selle juhtotstarbega maa-alale lubatud ehitada. Loetelus ei ole toodud põllumajanduslikuks

otstarbeks ette nähtud hooneid ja rajatisi. Seletuskirjast ei nähtu, kas või millise juhtotstarbega

maa-alale põllumajanduslikke ehitisi ehitada võib;

3) seletuskirja jaotises 5.2 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ on märgitud, et väärtusliku

põllumajandusmaa määratlemise ja maade kasutustingimuste seadmise üldine eesmärk on

tagada nende säilimine võimalikult suures ulatuses ja kasutada neid sihipäraselt

põllumajanduslikuks tegevuseks. Sellest tulenevalt väärtuslikule põllumajandusmaale üldjuhul

ei ehitata. Lisaks on märgitud üksikasjalikumad tingimused viitega jaotises 4.1 seatud

tingimustele.

Oleme seisukohal, et väärtusliku põllumajandusmaa hõive ehitistega, k.a teed, saaks kõne alla

tulla vaid äärmisel vajadusel, kui muud alternatiivid on eelnevalt läbi kaalutud ja osutunud

põhjendatult ebasobivateks. Sellest tulenevalt tuleks üldplaneeringuga seada kõikide ehitiste

(elamu, põllumajandushoone, muu sihtotstarbega hoone või rajatis) puhul ühtlasena

tingimuseks, et kui ehitamiseks/rajamiseks on vältimatu väärtusliku põllumajandusmaa

hõivamine, siis saab seda lubada üksnes põllumajandusmaa massiivi äärealale või muusse

sobivasse asukohta, mis tagaks väärtusliku põllumajandusmaa massiivi terviklikkuse ja

maksimaalse säilimise.

Pidades silmas, et väärtuslike põllumajandusmaade säilimist kui nende määramise

põhieesmärki tuleb tagada erilise tähelepanu ja hoolsusega, siis leiame, et olukorras, kus need

paiknevad Jõelähtme vallas kui kõrge ehitussurvega piirkonnas, tuleks üldplaneeringus

väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutustingimused määrata võimalikult täpselt ja

üheselt mõistetavalt. See aitaks vältida või minimeerida edaspidiseid võimalikke vaidlusi ja

erimeelsusi isikutega, kes soovivad väärtuslikku põllumajandusmaad hõivata muul otstarbel kui

põllumajanduslik kasutus.

Lisaks tuleks seletuskirja jaotises 5.2 seada bioloogilise mitmekesisuse suurendamise aspektist

tingimus, mille kohaselt tuleks väärtusliku põllumajandusmaa kasutamisel võimalusel säilitada

kivihunnikud, üksikud puud ja puude grupid, hekid, kraavid põlluserval ja muud looduslikud

üksikobjektid jms. Samas metsastumine/metsastamine, k.a energiakultuuride kasvatamine, mis

oma põhiolemuselt on metsastamine, viib väärtusliku põllumajandusmaa põllumajanduslikust

kasutusest välja. Sellest tulenevalt oleme seisukohal, et väärtusliku põllumajandusmaa kaitseks

tuleks selle säilimise eesmärgil seada tingimuseks, et see ei tohi metsastuda, seda ei tohi

metsastada ning sinna ei tohi rajada istandikke.

3 (3)

Seletuskirja jaotises 5.8.5.2 „Päikeseenergia“ p-s 2 on seatud tingimuseks, et väärtuslikule

põllumajandusmaale ei ole võrku müümise eesmärgil päikeseparkide püstitamine lubatud.

Samas on ka märgitud, et hajaasustusalal ning äri- ja tootmispiirkondades (ÄT) võib paneele

paigaldada hoonetele, rajatistele ja maapinnale. See tähendaks, et kui päikesepaneelid

tahetakse rajada väärtuslikule põllumajandusmaale võrku mittemüümise eesmärgil, siis oleks

see vabalt lubatud. Kuna päikeseparkide küsimus ja sellega seotud maahõive on lähiminevikus

ja on ka käesoleval ajal osutunud väga tundlikuks ja erinevate isikute vahel suuri erimeelsusi

põhjustavaks teemaks, siis palume väärtusliku põllumajandusmaa kaitse- ja kasutamise

seisukohast see teema täpsemalt läbi kaaluda ja tingimused seletuskirja jaotises 5.2 üheselt

mõistetavalt sõnastada;

4) Üldplaneeringu KSH aruanne, mis on koostatud 2019. aastal ja mis on 2024. aastal lähtuvalt

muutunud õigusaktidest üle vaadatud, ei käsitle mõjusid, mis kaasnevad või võivad kaasneda,

kui üldplaneeringuga on kavandatud põllumajandusmaa, eelkõige väärtusliku

põllumajandusmaa muul otstarbel hõive. Seletuskirja jaotises 5.2 on märgitud, et

üldplaneeringuga on esialgset väärtuslike põllumajandusmaade kaardikihti täpsustatud.

Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud väljaspool tiheasustusala ja juhtotstarbega

maa-ala paiknev maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa ja looduslik rohumaa, mille

tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on võrdne või suurem Harju maakonna

põllumajandusmaa kaalutud keskmisest reaalboniteedist ning põllumassiivi suurus on vähemalt

2 ha.

Ei üldplaneeringu seletuskirjas ega KSH aruandes ei ole toodud välja arvandmeid, kui palju

väärtuslikke põllumajandusmaid üldplaneeringuga määratakse ning kui palju neid on

kavandatud hõlmata muul otstarbel või tiheasustusaladena. Palume KSH aruannet täiendada ja

tuua välja väärtusliku põllumajandusmaa kohta konkreetsed arvandmed ning võimalikud

mõjud, mis võivad kaasneda põllumajandusmaade, eriti väärtusliku mullastikuga

põllumajandusmaade, kui taastumatu looduse- ja toidujulgeolekut tagava ressursi kadumisega.

Oleme Jõelähtme valla üldplaneeringu koostajatega valmis edasiselt tegema igakülgset

koostööd, et saavutada üldplaneeringu kaudu parimad lahendused nii elukeskkonna

kujundamisel kui säästliku ja kestliku maakasutuse tagamisel.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Madis Pärtel

Biomajanduse asekantsler

Teadmiseks: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Maa- ja Ruumiamet

Helve Hunt

625 6511 [email protected]