Arvamus korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu kohta

Pikk 61 / 15065 Tallinn / 612 5008 / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Kalle Laanet

Justiitsministeerium

Teie: JUM/23-1427/-1K 01.11.2023

Meie: 07.12.2023 nr 1-7/272-3

Arvamus korruptsioonivastase seaduse muutmise

seaduse eelnõu kohta

Austatud minister

Täname, et esitasite kooskõlastamiseks korruptsioonivastase seaduse muutmise seaduse eelnõu

(edaspidi eelnõu).

Esitame eelnõu kohta järgmised ettepanekud ja tähelepanekud:

1. Eelnõu punktiga 1 täiendatakse korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 3 lõiget 3 punktiga 3, mille kohaselt tuleb tagada ametiisiku teadlikkus ametiseisundi olemasolust.

Toetame ametiisikute teadlikkuse tõstmist nende ametiseisundis t ja sellega kaasnevatest kohustustest. Õigusselguse huvides on oluline eelnõu seletuskirjas üheselt välja tuua, et

teadlikkuse mittetagamine ei muuda olematuks isiku ametiseisundit KVS § 2 tähenduses. Teisisõnu, ametiisiku ja ametiseisundi määratlemisel tuleb jätkuvalt lähtuda KVS §-st 2, mitte

sellest, kas isikut on KVS § 3 lõike 3 punkti 3 kohaselt teavitatud ametiseisundi olemasolust või mitte.

Teeme ettepaneku seletuskirja punkti 1 juurde lisada lause: „Kui asutus jätab käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud kohustuse täitmata, ei vabasta see asjaolu ametiisikut kohustusest järgida tegevus- ja toimingupiiranguid“.

2. Eelnõu punktiga 3 muudetakse § 7 lõike 1 punktis 4 seotud isiku mõistet. Muudatuse järel oleks KVS § 7 lõike 1 punkti 4 järgi seotud isikuks isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine või kes on temaga lähi- või sõltuvussuhtes olev isik. Eelnõu seletuskir ja

kohaselt on eesmärk kitsendada senist seotud isiku mõistet ning jätta välja raskesti sisustatav osa, mis puudutab isikuid, kes väljaspool ametiseisundit ametiisikut võivad

mõjutada või kes väljaspool ametiseisundit alluvad tema korraldusele (eelnõu seletuskir i, lk 4).

Juhime tähelepanu, et termini „sõltuvussuhe“ sisse toomine võib põhjustada hoopis vastupidist olukorda ehk seotud isiku mõistet laiendada. Nimelt eelnõu seletuskirja kohaselt tuleks lähi- ja

sõltuvussuhet sisustada sarnaselt karistusseadustiku (edaspidi KarS) § 121 lõike 2 punktiga 2.

2 (3)

Märgime, et seletuskirjas viidatud Riigikohtu lahend sisustab üksnes lähisuhte mõistet ja KarS § 121 lõike 2 punkti 2 kommentaar viitab sõltuvussuhte sisustamisel KarS § 143 kommentaarile. Kommentaaride kohaselt saab sõltuvussuhe olla õigusel põhinev ja õiguslikult

reguleerimata suhtluses. Õigusel põhinevas sõltuvussuhtes on näiteks juht ja alluv töösuhtes, ohvitser ja sõdur ajateenistuses, vangivalvur ja kinnipeetav, uurija ja kahtlustatav, kohtunik ja

kohtualune jne (vt KarS § 143 kommentaarid, p 3.3.2). Eelnõu kontekstis võiks uus § 7 lg 1 p 4 sõnastus sel juhul tähendada seda, et tulevikus ei tohiks näiteks: kohtunik ametiisikuna teha KVS § 11 lg 1 p 1 mõttes toiminguid ja otsuseid kohtualuse kui endaga sõltuvussuhtes (õiguse l

põhinev) oleva isikuga; uurija teha toiminguid kahtlustatavaga; juht anda alluvale korraldusi jne.

Välistamaks seotud isiku mõiste laienemist õigusel põhinevale sõltuvussuhtele, kuid tagamaks sõltuvussuhet nt ametiisiku kõrvaltegevuses nii tema tööandja kui alluva ja juhiga, teeme

ettepaneku sõnastada § 7 lg 1 p 4 järgmiselt: „4) isik, keda seob ametiisikuga ühine majapidamine või lähisuhe, samuti väljaspool

ametiseisundit ametiisikuga sõltuvussuhtes olev isik.“. 3. Eelnõu seletuskirjas (lk 7) punkti 9 kirjeldavas osas on lause, mis võib vajada täpsustamist

või parandamist. „Punktiga 8 asendatakse avalikustamise kohustus teavitamiskohustusega ning sellest tuleb jutt punkti 8 juures.“ Palume see üle vaadata.

4. Eelnõu seletuskirja punktis 10, mis käsitleb tervishoiutöötajale erandi kohaldamise

vajalikkust, on mitmes kohas toonitatud lisaks selgitavale seadusemuudatusele ka Eesti

Arstide Liit eestvedamisel käitumisjuhiste või eetikakoodeksi koostamise ja kasutuselevõtmise vajadust. See aitaks selgitada spetsiifilises valdkonnas riske ning

tegeleda huvide konflikti vältimiseks kutsesiseste reeglite väljatöötamise ja nende tervishoiutöötajaskonnas tutvustamise ja rakendamisega. Siseministeerium on KVS VTK - le antud arvamuses samuti pidanud äärmiselt oluliseks valdkonnas vajalik u juhendmaterja l i

koostamist ja selle ühist kasutuselevõttu tervishoiusektoris. Ainuüksi seadusemuudatus ise ei too selgust olukorrale, mille probleemi tunnetus on teoreetiline, sest süüteomenetlusi pole

antud küsimuses seni olnud. Arusaamist ja mõistmist aitavad luua selgelt väljendatud kokkulepped ja juhendmaterjalid, mis toetavad tervishoiutöötajaid otsuste tegemise l. Eeldame, et 2019. aastast alguse saanud soov seaduse täiendamiseks erandi loomisega on

olnud ajaliselt piisav tervishoiutöötajaskonnale vajalike juhiste koostamiseks ja lähiaja l tutvustamiseks.

5. Eelnõu punktiga 11 täiendatakse KVS § 11 lõikega 31, mille kohaselt tuleb § 11 lõike 3

punktides 4, 5 ja 7 nimetatud erandi kohaldamisest teavitada ametisse nimetamise õigusega

isikut (nt asutuse juhti) või selle võimatusel avaldada teade kodulehel. Siseministeer iumi hinnangul tähendab see muudatus seda, et iga ametiisik otsustab ise, kas ta järgib toimingu

piirangut või näeb enda puhul alust erandiks. Selline kord võib tuua korruptiivset käitumist soosiva muutuse, kus ametisse nimetamise pädevusega isik või organ saab erandi kohaldamisest teada vaid tagantjärgi teavituse kaudu. Läbipaistvam oleks, kui erandi

kohaldamist ei otsusta ametnik ise, vaid see oleks delegeeritud kõrgemalseisvale juhile, nt ametiisiku vahetule juhile või ametisse nimetamise õigusega isikule.

Teeme ettepaneku sõnastada § 11 lg 31 järgmiselt:

„(31) Ametiisik peab viivitamata teavitama oma vahetut juhti või ametisse nimetamise õigusega isikut või organit kirjalikku taasesitamist võimaldaval viisil käesoleva paragrahvi lõike 3

punktides 4, 5 ja 7 nimetatud toimingupiirangu kohaldamata jätmise vajadusest sealhulgas teatama erandi alusest ja ajast. Toimingupiirangu kohaldamata jätmise kinnitab ametiis iku

3 (3)

vahetu juht või ametisse nimetamise õigusega isik või organi liige. Teavitamise võimatuse korral tuleb toimingupiirangu kohaldamata jätmise kohta avaldada viivitamata teade asutuse veebilehel. Teavet säilitatakse vähemalt viis aastat.“.

6. Eelnõu punktiga 13 täiendatakse §-i 14 lõiget 1 punktiga 6 järgmises sõnastuses: „6)

ametiisik on tegelik kasusaaja rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse § 9 tähenduses. Juhime tähelepanu, et § 14 lõige 1 sätestab loetelu, milliseid andmeid deklarandi vara kohta peab deklareerimise päeva seisuga deklaratsioon sisaldama. Eelnõus

toodud täiendusettepaneku sõnastus punktis 6 jääks varasemate punktide sõnastusega võrreldes kaheldavalt sobivaks, mistõttu teeme ettepaneku selle sõnastust kohendada, et

§ 14 lõike 1 mõte oleks kõikide punktide juures järgitud. 7. Täiendavalt lisame, et kehtiv KVS § 21 lõige 2 sätestab:

„(2) Käesoleva seaduse §-des 17–19 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on politseiasutus. Kui Kaitsepolitseiamet tuvastab käesoleva seaduse §-des 17–19 nimetatud

väärteo süüteomenetluse käigus, on kohtuväline menetleja Kaitsepolitseiamet.“ Korrektsuse huvides märgime, et kuna alates 01.01.2012 on Eestis ainult üks politseiasutus, siis tuleks täpsustada, et kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.

Teeme ettepaneku sõnastada § 21 lõike 2 esimene lause järgmiselt:

„2) Käesoleva seaduse §-des 17–19 nimetatud väärtegude kohtuväline menetleja on Politsei- ja Piirivalveamet.“.

8. Seletuskirja punktis 6.2 käsitletakse mõju tervishoiule. Teeme ettepaneku lisada seletuskirja, et tervishoiutöötajatele tuleb hiljemalt 2024. aasta jooksul välja töötada

juhendmaterjal korruptsioonivastase seaduse rakendamise, sealhulgas huvide konflikti ning toimingupiirangute kohta.

9. Seletuskirjas on erinevate muudatuste juurde lisatud mitme punkti juures esitatud tõdemus, et seaduse täitmine ennetavate meetmete kasutuselevõtuks on avalikus sektoris varieeruv,

sealhulgas erinev praktika ka kohalike omavalitsuste riskide maandamisega seotud tegevustes, veebilehel teadete kajastamine jms. KVS § 3 lõikes 3 toodud kohustustes sarnase parima praktika loomiseks ja kasutusele võtmiseks teeme ettepaneku edaspidi

rohkem pöörata tähelepanu seaduse täitmise praktikale, vajadusel seotud asutuste juhendamisele ja kaasamisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Lauri Läänemets siseminister