Kiri

Stenbocki maja / Rahukohtu 3 / 15161 Tallinn / Estonia / registrikood 70004809 +372 693 5555 / [email protected] / www.riigikantselei.ee

Riigikogu juhatus   Meie: 08.01.2026 nr 2-5/25-01448-3

      Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi "Euroopa horisont" aastateks 2028–2034 kohta

  Austatud Riigikogu juhatus      Edastan  Vabariigi  Valitsuse  8.  jaanuari  2026.  a  istungil  heaks  kiidetud  Eesti  seisukohad  järgmiste eelnõude kohta:   - Euroopa Parlamendi  ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034  teadusuuringute  ja  innovatsiooni  raamprogramm  „Euroopa  horisont“  ,  sätestatakse  selle  osalemis-  ja  levitamiseeskirjad  ning  tunnistatakse  kehtetuks  määrus  (EL)  2021/695,  COM (2025) 543;   -  Nõukogu  otsus,  millega  kehtestatakse  teadusuuringute  ja  innovatsiooni  raamprogrammi  „Euroopa horisont“  rakendamise eriprogramm ajavahemikuks 2028–2034,  sätestatakse  selle  programmi osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2021/764,  COM(2025) 544   1.1  Eesti  toetab  Euroopa  Liidu  teadusuuringute  ja  innovatsiooni  raamprogrammi  jätkumist  eraldiseisva  programmina  ka  uuel  eelarveperioodil.  Nõustume  raamprogrammi  ja  Euroopa  Konkurentsivõime Fondi rakendamisega ühiste valdkondlike poliitikaakende kaudu, sest see  võimaldab  innovatsiooniahelat  terviklikult  toetada. Samas  leiame,  et  raamprogrammi  alusel  saab  rahastada  vaid  neid  tegevusi,  mis  lähtuvad  raamprogrammi  eesmärkidest  toetada  alusteadust, koostööpõhist teadus- ja arendustegevust ning turulähedast innovatsiooni.   1.2 Leiame,  et  liikmesriikidel peab ka  edaspidi olema  raamprogrammi,  sh  tööprogrammide  juhtimisel  ja  rakendamisel  oluline  roll.  Tööprogrammide  vastuvõtmisel  tuleb  kasutada  rakendusaktide  kontrollimenetlust,  milles  liikmesriikide  arvamus  on  Euroopa  Komisjonile  siduv.   1.3 Eesti peab oluliseks, et raamprogrammi teadus- ja innovatsiooniprojektide ning -algatuste  rahastamisotsused  põhinevad  sõltumatul  eksperthinnangul,  mis  tagab,  et  raamprogrammist  toetatakse vaid tipptasemel teadus- ja innovatsioonitegevusi.  

1.4  Eesti  peab  oluliseks,  et  raamprogrammis  osaluse  laiendamiseks  pakutakse 

.

2 (3)

1.4  Eesti  peab  oluliseks,  et  raamprogrammis  osaluse  laiendamiseks  pakutakse  üleminekuriikidele mõeldud meetmepaketti, mis tunnustab nende seniseid edusamme teadus-  ja innovatsioonivõimekuse suurendamisel ning toetab selle edasist kasvu. Ühe meetmena tuleb  anda üleminekuriikidele võimalus  jagada oma kogemust  teadus-  ja  innovatsioonivõimekuse  suurendamisel ja struktuursete reformide elluviimisel. Samuti soovime meedet, mis motiveerib  üleminekuriikide teadusasutusi ja ettevõtjaid võtma projektides juhtrolli.   1.5 Eesti pooldab kahese kasutusega ja kaitseotstarbelise teadus- ja arendustegevuse toetamist  raamprogrammist.  Tööprogrammide  koostamisel  ja  teemade  valikul  peab  arvestama  julgeoleku-  ja  kaitsesektori  strateegilisi  vajadusi  ning  projektide  valikul  peab  säilima  teaduspõhisus. Selleks, et vältida liigset bürokraatiat ning võimaldada teadlastel ja ettevõtjatel  keskenduda  sisulisele  tööle,  peab  Euroopa Komisjon  koostöös  liikmesriikidega  kehtestama  ühtsed julgeoleku- ja andmekaitsemehhanismid teabe kaitsmiseks.   1.6 Eesti  peab oluliseks,  et Euroopa Teadusnõukogu  ja Marie Skłodowska-Curie meetmete  puhul  säilib  teadusvabadus  ning  poliitiline  ja  temaatiline  sõltumatus,  mis  on  teadusliku  tipptaseme  eelduseks.  Selleks,  et  Euroopa  Teadusnõukogu  juhtimine  oleks  stabiilne  ja  järjepidev, peab selle presidendi ametiaeg olema pikem kui kaks aastat.   1.7  Eesti  toetab  raamprogrammist  rahastatavate  Euroopa  partnerluste  arvu  vähendamist.  Peame  oluliseks  partnerluste  ühekordset  valimist  liikmesriikide  osalusel  eelarveperioodi  alguses,  säilitades  samas  erandjuhtudel  võimaluse  lisada  uusi  partnerlusi  perioodi  jooksul.  Partnerlustele  kohaldatavad  tingimused  peavad  olema  ühetaolised,  tagama  avatuse  uutele  osalejatele ning geograafilise ja institutsionaalse mitmekesisuse.   1.8 Eesti ei toeta suurte ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks loodud missioonide lisamist  uue raamprogrammi struktuuri. Eesti leiab, et põhjendatud juhtudel saab missioonide teadus-  ja innovatsioonitegevusi uuel eelarveperioodil toetada raamprogrammi tavapäraste temaatiliste  taotlusvoorude  kaudu.  Samas  peaks  missioonidega  seotud  teadus-  ja  arendustegevuse  rahastuse maht  raamprogrammis võrreldes praeguse perioodiga vähenema ning missioonide  juurutamise  ja  rakendamisega  seotud  tegevuste  raamprogrammist  rahastamine  ei  ole  põhjendatud.   1.9 Eesti pooldab nii  teadustaristute kui ka  tehnoloogiataristute  toetamist  raamprogrammist.  Peame oluliseks, et neid käsitletaks selgelt eristuvate, kuid üksteist  toetavate struktuuridena.  Tehnoloogiataristute  arendamisel  tuleb  võtta  eeskujuks  Euroopa  teadustaristu  strateegiafoorumi  (ESFRI)  mudelil  põhinev  otsustusraamistik,  mis  tagab  selge  otsustusprotsessi, aitab vältida taristuinvesteeringute killustamist ning kindlustab, et arendused  vastavad  tegelikele  teadus-  ja  innovatsioonivajadustele.  Leiame,  et  kapitalikulude  katmisel  peavad  kaasrahastuse  piirmäärad  olema  paindlikud,  arvestades  erinevat  tüüpi  taristute  investeeringuvajadustega.   1.10  Eesti  toetab  raamprogrammi  rakendamise  lihtsustamist,  sh  ühtse  rahastusmäära  ja  kindlasummaliste maksete  laialdast  kasutuselevõttu  tingimusel,  et  lihtsustamine  ei  vähenda  projektides osalejate võimalusi.     Lugupidamisega    

(allkirjastatud digitaalselt)

3 (3)

(allkirjastatud digitaalselt) Heili Tõnisson Valitsuse nõunik     Lisad:  1. Seletuskiri 2. Seletuskirja lisa - kaasamistabel 3. Kaasatud asutuste nimekiri 4. Määruse eelnõu  5. Nõukogu otsuse eelnõu (eriprogramm)      Teadmiseks:  Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon   Sandra Metste [email protected]

Lisa 3. Kaasatud asutused

1. Tartu Ülikool 2. TalTech 3. Tallinna Ülikool 4. Eesti Maaülikool 5. Eesti Teatri- ja Muusikaakadeemia 6. Sisekaitseakadeemia 7. Eesti Kunstiakadeemia 8. Estonian Business School 9. Tallinna Tervishoiu Kõrgkool 10. Tartu Tervishoiu Kõrgkool 11. Eesti Lennuakadeemia 12. Eesti Rahva Muuseum 13. Tervisearengu Instituut 14. Keemilise ja Bioloogilise Füüsika Instituut 15. Maaelu Teadmuskeskus 16. Teaduste Akadeemia 17. Eesti Noorte Teadlaste Akadeemia 18. Rektorite Nõukogu 19. Rakenduskõrgkoolide Rektorite Nõukogu 20. Eesti Kirjandusmuuseum 21. Eesti Keele Instituut 22. Tartu Kõrgem Kunstikool „Pallas“ 23. Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus 24. Tallinna Tehnikakõrgkool 25. Kaitseväe Akadeemia 26. Eesti Linnade ja Valdade Liit 27. Protobios OÜ 28. Skeleton Technologies 29. Milrem Robotics 30. BioCC OÜ 31. Stacc OÜ 32. Tervisetehnoloogiate Arenduskeskus 33. TFTAK AS 34. Eesti Teadusagentuur

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 16.7.2025

COM(2025) 543 final

2025/0543 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogramm „Euroopa horisont“, sätestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad

ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2025) 555 final} - {SWD(2025) 555 final} - {SWD(2025) 556 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepanekuga kehtestatakse kümnes teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogramm „Euroopa horisont“, mis on peamine vahend komisjoni ettepanekus ELi

järgmise pikaajalise eelarve (2028–2034) kohta esitatud poliitiliste eesmärkide ja president

von der Leyeni suunistes „Euroopa valik“ kirjeldatud 2024.–2029. aasta poliitiliste

prioriteetide saavutamiseks.

See ettepanek, mis tugineb Euroopa ühele tugevaimale kaubamärgile ning maailma suurimale

teadusuuringute ja innovatsiooni programmile „Euroopa horisont“, asetab teadusuuringud ja

innovatsiooni liidu majandus- ja investeerimisstrateegia keskmesse. Ettepanekuga toetatakse

lihtsust ja paindlikkust ning võimaldatakse kiiremaid ja strateegilisemaid ELi kulutusi, sest

taotlejatele ja sidusrühmadele pakutakse selgemaid eeskirju ja läbipaistvamaid menetlusi.

EL seisab otsustaval teelahkmel. Meie ühiskonda ja majandust kujundavad põhjalikult ümber

kliimamuutused, murranguline tehnoloogia, muutuv geopoliitika ja demograafilised

suundumused. Konkurentsi- ja vastupanuvõime ning ühtsuse säilitamiseks peab Euroopa

seadma prioriteediks teadusuuringud ja innovatsiooni. Ainult teadusesse investeerides, oma

inimesi ja ettevõtjaid võimestades ning koostööd tehes saame luua kestlikuma, turvalisema ja

konkurentsivõimelisema Euroopa kõigi jaoks.

Seda vajadust on rõhutatud Draghi aruandes ELi konkurentsivõime tuleviku kohta, milles

leiti, et innovatsioon on Euroopa suutlikkuses taastada tootlikkuse kasv kesksel kohal. Ka

Letta aruandes ühtse turu tuleviku kohta ja programmi „Euroopa horisont“ vahehindamist

käsitleva komisjoni eksperdirühma aruandes rõhutati, et ELi konkurentsivõime, kestlikkuse ja

julgeoleku nimel on vaja suurendada innovatsioonialaseid jõupingutusi.

Euroopa peab suurendama oma investeeringuid innovatsiooni ja kõrvaldama puudused, mis

saavad alguse takistustest, mida esineb arendusahelas alates innovatsioonist kuni

turustamiseni. Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemis ja innovatsiooni

tulemuslikkuse valdkonnas esinevaid puudujääke peab aitama kõrvaldada ka avaliku sektori

toetus teadusuuringutele ja innovatsioonile nii riiklikul kui ka ELi tasandil.

Selleks on käesolevas ettepanekus esitatud lihtsustatud ja uue fookuse saanud programm

„Euroopa horisont“, mille eesmärk on tugevdada ELi teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid,

suurendada teadmiste, tehnoloogia ja innovatsiooni levikut ja kasutuselevõttu ning

võimendada ELi rahastamisvahendeid, et need looksid võimalikult palju lisaväärtust ning

hoogustaksid liikmesriikide avaliku ja erasektori investeeringuid.

Programmi „Euroopa horisont“ täpsemad eesmärgid on:

• toetada teadusvabadust ja teaduse avatust kui põhiväärtusi;

• suurendada Euroopa tipptasemel teadmusbaasi, keskendudes ELi lisaväärtusele;

• täiustada teadlaskarjääri ja tõmmata ligi parimaid teadlasi Euroopas ja mujal

kooskõlas meetme „Vali Euroopa“ lähenemisviisiga;

• kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid kogu teadus- ja innovatsiooniahelas

alates alusuuringutest kuni turuleviimiseni;

• suurendada raamprogrammi investeeringuid innovatsiooni, eelkõige toetades

innovatsiooni kogu Euroopas ning suurendades sidusust ELi rahastamiskavade ja

liikmesriikide investeeringute vahel;

ET 2 ET

• kasutada ära ELi eelarve potentsiaali, et vähendada riske ja leida paremaid

investeerimisvõimalusi; keskenduda investeeringutes ELi strateegilistele

prioriteetidele, sealhulgas ühtne turg, üleminek puhtale energiale, süsinikuheite

vähendamine, ringluspõhisus, digitaliseerimine, julgeolek, vastupanuvõime ja

sotsiaalne sidusus;

• parandada juurdepääsu ELi rahastamisele kiiremate, kasutajakesksete, lihtsustatud ja

ühtlustatud menetluste abil, et laiendada osalemist ja kiirendada tulemusteni

jõudmist.

Draghi aruandes esitatud soovitusi järgides tehakse programmi „Euroopa horisont“ raames

järgmist:

• suunatakse ressursid strateegilistele prioriteetidele ja säilitatakse samas

teadusuuringute alt-üles olemus;

• tänu lihtsustatud süsteemile suurendatakse avaliku ja erasektori partnerluste

potentsiaali;

• toetatakse rohkem murrangulist innovatsiooni;

• lihtsustatakse toetusesaajate juurdepääsu programmile.

Programmi „Euroopa horisont“ moodustavad:

• määrus, millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ (vastavalt Euroopa Liidu

toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 182 lõikele 1);

• programmi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm (vastavalt ELi toimimise

lepingu artikli 182 lõikele 3);

• vastav mõjuhinnang (Euroopa Konkurentsivõime Fondi kohta) ja vastavad

finantsselgitused.

Programm „Euroopa horisont“ on tihedalt seotud määrusega, millega luuakse Euroopa

Konkurentsivõime Fond, et tagada sujuv üleminek alusuuringutelt rakendusuuringute ning

idu- ja kasvufirmadeni. Nii moodustub ühtne reeglistik, mida kohaldatakse ka programmi

„Euroopa horisont“ suhtes. Raamprogramm võib toetada kahesuguse kasutusega meetmeid.

Määrusega, millega luuakse ajavahemikuks 2028–2034 Euroopa Konkurentsivõime Fond, on

kavas kehtestada kaitseuuringute eriprogramm.

Nimetatud ettepanekuid täiendab ühisettevõtete loomist käsitlev ühtne õigusakt, millega

tagatakse ühtlustatud normid.

Käesolevas ettepanekus on seadusandlike aktide kohaldamise alguskuupäevaks märgitud

1. jaanuar 2028.

• Kooskõla kehtivate õigusnormidega

Programm „Euroopa horisont“ on kooskõlas Euroopa Liidu kehtivate õigusnormidega ning

lihtsama, sihipärasema ja mõjukama eelarvega.

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm on kooskõlas komisjoni 2025. aasta

jaanuaris vastu võetud Euroopa konkurentsivõime kompassiga, milles on esitatud

tegevuskava konkurentsivõime suurendamiseks kolme hädavajaliku tegevusvaldkonna

juhtalgatuste abil: suuremad investeeringud innovatsiooni, ühine süsinikuheite vähendamise

ja konkurentsivõime tegevuskava ning liigse sõltuvuse vähendamine ja julgeoleku

suurendamine.

ET 3 ET

Koos Euroopa Konkurentsivõime Fondiga aitab programm „Euroopa horisont“ tugevdada

konkurentsivõimet, vastupanuvõimet, kestlikkust, tehnoloogilist juhtpositsiooni ja sotsiaalset

sidusust. Nendega lihtsustatakse märkimisväärselt tegevust nii kattuvate eesmärkidega

programmide arvu kui ka rakendamise poolest: vähem bürokraatiat ja aruandlust, suurem

usaldus, parem täitmise tagamine ja kiirem lubade andmine. Samal ajal tagab raamprogrammi

kavandatud ülesehitus rahastamisprioriteetide prognoositavuse ja järjepidevuse vajaliku

kiiruse ja paindlikkusega, et võimaldada liidul reageerida tekkivatele või ettenägematutele

prioriteetidele.

Teadusuuringute ja innovatsiooni tähtis roll konkurentsivõime suurendamisel muudab avaliku

sektori toetuse teadusuuringutele ja innovatsioonile olulisemaks kui kunagi varem, eriti liidu

tasandil, kus selle lisaväärtus on vaieldamatu. Ülemaailmsete, eelkõige ühiskonna- ja

keskkonnaprobleemide lahendamiseks on hädavajalik kogu ELi hõlmav koostöö. Ettepanek

on täielikult kooskõlas komisjoni teadusuuringute ja innovatsiooni tegevuskavaga ning loob

liikmesriikidele, mittetulundussektorile ja erasektorile stiimuleid suurendada investeeringuid

ja ühendada jõupingutused, et saavutada eesmärk investeerida 3 % liidu SKPst teadus- ja

arendustegevusse.

Raamprogrammiga toetatakse selliste liidu poliitikaeesmärkide täitmist nagu puhta tööstuse

kokkulepe, Euroopa tehisintellekti tegevuskava, taskukohase energia tegevuskava, Euroopa

autotööstuse tegevuskava, ELi idu- ja kasvufirmade strateegia, bioteaduste strateegia ning

muud asjakohased meetme „Vali Euroopa“ algatused.

• Kooskõla muude liidu tegevuspõhimõtetega

Ettepanek on täielikult kooskõlas liidu tegevuspõhimõtetega. Kooskõlas komisjoni

prioriteetidega seatakse selles majanduse keskmesse teadusuuringud ja innovatsioon.

Sellega luuakse investeerimissuutlikkus, et toetada uusi ideid ja arendada need

uuenduslikeks lahendusteks, mis teenivad Euroopa ja ülejäänud maailma kodanikke.

Teadusuuringud ja innovatsioon on väga tähtsad, et täita edukalt liidu prioriteedid sellistes

valdkondades nagu tervishoid, digitehnoloogia, üleminek puhtale tööstusele, ringmajandus,

kaasav ja demokraatlik ühiskond, elurikkus ja loodusvarad, energeetika, liikuvus, keskkond,

toit, süsinikuheite vähendamine, valmisolek, kosmos ja julgeolek. Teadusuuringud ja

innovatsioon on liidu majanduse tootlikkuse ja konkurentsivõime suurendamisel kesksel

kohal.

Investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni täiendavad Euroopa Konkurentsivõime

Fondi ja on sellega tihedalt seotud ning neid rakendatakse koostoimes mitmeaastase

finantsraamistiku teiste programmide ja vahenditega. Teadusuuringute ja innovatsiooni

toetuste vastastikust täiendavust ja koostoimet ning nende kasutamist liidu pikaajalises

eelarves ja koos liikmesriikidega suurendab võimalikult palju konkurentsivõime

koordineerimise töövahend, millega viiakse omavahel kooskõlla ELi ja liikmesriikide

tasandi tööstus- ja teaduspoliitika ja investeeringud, mis on seotud üleeuroopalist huvi

pakkuvate või ELi lisaväärtust loovate projektidega.

Arvestades järgmise mitmeaastase finantsraamistiku juhtimissuunda, sealhulgas

konkurentsivõime koordineerimise töövahendit, võiks programmist „Euroopa horisont“ ja

Euroopa Konkurentsivõime Fondist rahastada teadusuuringute ja innovatsiooni,

tutvustustegevuse, arendamise ja kasutuselevõtu ahela järjepidevust. Selles tuleks ELi ja

liikmesriikide, avaliku ja erasektori jõupingutused ja rahastus suunata suure

teaduskomponendiga moonshot-projektidele, mis aitaks luua kogu ELi jaoks väärtust ja

strateegilist autonoomiat (vt näited allpool).

Võimalikud moonshot-projektid:

ET 4 ET

• investeerimine Euroopa Tuumauuringute Organisatsiooni (CERN) tuleviku

ringkiirendisse (Future Circular Collider, FCC) koos teiste organisatsiooni kuuluvate

riikidega. Eesmärk on säilitada Euroopa juhtpositsioon osakestefüüsika uuringutes.

Rahalised vahendid (kuni 20 % kogukuludest) võiks tulla programmist „Euroopa

horisont“;

• aruka ja keskkonnahoidliku lennunduse ning Euroopa juhtpositsiooni arendamine

järgmise põlvkonna süsinikuvabade õhusõidukite ja automatiseeritud lennujuhtimise

valdkonnas: see eeldaks partnerlust tööstusega ning suurt teaduslikku ja

insenertehnilist võimekust, mida toetataks programmist „Euroopa horisont“, kuid ka

Konkurentsivõime Fondi suurt tööstusliku kasutuselevõtu komponenti;

• tuleviku kvantarvuti ehitamine: Euroopa oleks esimene maailmajagu, kus

kvantarvutus on täielikult integreeritud igapäevaellu, selle kasutusalad ulatuksid

personaalmeditsiinist kuni kliima modelleerimiseni ning aitaksid 450 miljoni

kodaniku jaoks leida lahendusi varem võimatuna tundunud probleemidele;

• maailma järgmise põlvkonna tehisintellekti arendamine ja rakendamine: selle

arendajad, arendamises osalejad ja sihtrühm on Euroopa teadlased ja tööstus ning see

aitab Euroopal ligi tõmmata (ja siin hoida) maailma kõige andekamaid spetsialiste.

Järgmise põlvkonna tehisintellekt looks praegusest tehisintellekti lainest palju

rohkem teaduslikke ja majanduslikke võimalusi ning seaks Euroopa

juhtpositsioonile;

• kriitiliselt tähtsate teadusandmete suveräänsuse saavutamine Euroopas: Euroopast

saaks maailma kõige usaldusväärsem koht teadusuuringute kriitiliselt tähtsate

andmete hoidmiseks ning seeläbi oleks Euroopa teadlastel, ülikoolidel ja ettevõtetel

ainulaadne konkurentsieelis pakiliste üleilmsete probleemide lahendamisel, alates

kliimamuutustest kuni pandeemiateni;

• automatiseeritud transpordi ja liikuvuse arendamine Euroopas: suurendab transpordi

ohutust ja liikluse tõhusust, vähendab heitkoguseid ja võimaldab kaasavamat

transporti;

• investeerimine uuenduslikesse regeneratiivmeditsiini meetoditesse tervislikuma elu

ja tugevama majanduse nimel: see aitaks ära kasutada Euroopa tipptasemel teadust ja

regeneratiivmeditsiini alast asjatundlikkust ning tugevdaks märgatavalt Euroopa

tervishoiusektorit ja annaks sellele parimad võimalused uuenduslike ravimeetodite

pakkumiseks. Need ravimeetodid võivad aidata ravida haigusi, mille vastu praegu

ravi puudub;

• rohepöörde toetamine tuumasünteesienergiaga: esimene turul müümiseks elektrit

tootev tuumasünteesi-elektrijaam, mis suudaks toota ohutult, järjepidevalt ja

usaldusväärselt elektrit kodude, ettevõtete ja selliste energiamahukate tööstusharude

jaoks, kus heidet on raske vähendada. Teaduslike, insenertehniliste ja tehnoloogiliste

probleemide lahendamine, mis on vajalik, et „Euroopa oleks esimene, kes viib

2034. aastaks energiavõrku tuumasünteesienergiat“;

• kuu muutmine eurooplastele juurdepääsetavaks: kosmosemajanduses juhtpositsiooni

saavutamiseks peab Euroopa arendama järgmise põlvkonna kosmosetranspordi- ja

logistikalahendusi, mis oleksid võimelised saatma ja tagasi tooma väga suuri

kaubakoormaid ning täiustatud kosmoserobootikat, et võimaldada 2040. aastaks

kosmoseressursside uurimist ja kasutamist;

ET 5 ET

• ELis vee nullsaaste eesmärgi poole liikumine: veekerksus eeldab tõeliselt aruka

veekasutusega majanduse väljakujundamist, nii et kõigile oleks tagatud piisavad,

puhtad ja taskukohased joogivesi ja sanitaartingimused igal ajal, sealhulgas kriisides

ja äärmuslikes kliimatingimustes. Selleks on vaja stimuleerida murrangulist

innovatsiooni ja seda, et turul võetaks omaks ja lõppkasutajad võtaksid laialdaselt

kasutusele näiteks kõrgetasemelise veepuhastustehnoloogia kahjulike saasteainete

eemaldamiseks, veekasutuse tõhususe, vee kestlikku taaskasutust või asendamist

võimaldava tehnoloogia ning looduspõhised lahendused ja magestamistehnoloogia,

et tagada piisav ja puhas vesi tööstuslikuks ja koduseks kasutuseks, kaitsta ja taastada

vee head kvaliteeti ja kättesaadavust ökosüsteemidele ning suurendada ELi tööstuse

konkurentsivõimet;

• uue peatüki alustamine meie planeedi veealuse maailma avastamisel ja uurimisel,

milleks tuleb arendada ja juhtida järgmise põlvkonna Euroopa

ookeaniseiretehnoloogiat ja -võimekust ning need ühendada ja kindlustada: alates

kosmoses ja õhus kasutatavatest lahendustest kuni ujukite, laevade ning veealuste

droonide ja sõidukiteni. Selleks et tugevdada oma juhtpositsiooni

maailmamerepoliitikas, vajab Euroopa strateegilist autonoomiat maailmamerega

seotud kogu seiretaristu ja kõigi seireandmete ja teabeteenuste valdkonnas: alates

maailmamere seisundi kaitsmisest ja taastamisest ning oma sinise majanduse

konkurentsivõime ja kestlikkuse suurendamisest kuni merendusjulgeoleku ja -kaitse

ning ELi ookeanidiplomaatia tugevdamiseni.

Koostöös Euroopa Konkurentsivõime Fondiga kasutatakse raamprogrammi meetmeid selleks,

et lahendada turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi proportsionaalsel viisil

ilma erasektori rahalisi vahendeid dubleerimata ega tõrjumata ning meetmetel peaks olema

selge Euroopa lisaväärtus. Selle eesmärk on tagada raamprogrammi meetmete ja ELi riigiabi

eeskirjade järjepidevus, hoides ära ebakohased konkurentsimoonutused siseturul.

Ettepanek on täielikult kooskõlas ka majanduspoliitika koordineerimise Euroopa poolaasta

protsessis kasutatava lähenemisviisiga, millega toetatakse struktuurireforme, et parandada

riiklike teadus- ja innovatsioonisüsteemide kvaliteeti ja tõhusust kolmel tasandil: esiteks

märkimisväärsete investeeringute kaudu teadus- ja tehnoloogilistesse teadusuuringutesse ja

innovatsiooni; teiseks, muutes ettevõtluskeskkonna innovatsiooni soosivamaks ja vähem

riskikartlikuks; ja kolmandaks, tagades et Euroopa kodanikele pakutakse tuge kiire ja mõnede

jaoks turbulentse ülemineku käigus, mille taganttõukajaks on innovatsioon, digitaliseerimine

ja üleilmsed megatrendid, nagu näiteks tehisintellekt ja ringmajandus.

2. ÕIGUSLIK ALUS, SUBSIDIAARSUS JA PROPORTSIONAALSUS

• Õiguslik alus

Programmi „Euroopa horisont“ aluseks on ELi toimimise lepingu jaotised „Tööstus“ ja

„Teadusuuringud ja tehnoloogia arendamine ning kosmos“ (artikli 173 lõige 3, artikli 182

lõige 1, artikkel 183 ja artikli 188 teine lõik) ning artikli 322 lõike 1 punkt a.

• Subsidiaarsus (ainupädevusse mittekuuluva valdkonna puhul)

Liidul on ELi toimimise lepingu artikli 4 lõike 3 alusel selles valdkonnas jagatud (paralleelne)

pädevus. Esiteks kõrvaldab ELi rahastus sidusrühmadevahelise ja piiriülese koostöö ja

integratsiooni edendamise kaudu riiklikud tõkked ja loob kriitilise massi ühiste probleemide

lahendamiseks. Teiseks suurendab EL turutõrgete ja mitteoptimaalsete

investeerimistingimuste kõrvaldamise ning majandusliku mõju tekitamise kaudu

ET 6 ET

majanduslikku vastupanuvõimet ja taastuvust, võimendab erasektori vahendeid, meelitab ligi

kapitali, suurendab tootlikkust kogu ELis ning toetab majanduslikult kasulikke projekte, mis

muidu ei pruugi õnnestuda. See toetab ELi-ülest konkurentsi, mis võimaldab välja valida

parimad teaduslikud ja uuenduslikud ideed kogu EList. Kolmandaks saab EL investeeringute

tugevama suunamise ja ressursside suurema koondamise kaudu paremini lahendada kogu ELi

hõlmavaid probleeme ning toetada ühiseid prioriteete, nagu digi- ja rohepööre.

See ELi tasandi lähenemisviis toetab murrangulist innovatsiooni ja strateegilisi eesmärke ning

ületab liikmesriikide koordineerimist takistavad piirangud. Näiteks on järelsimulatsioonides

hinnatud, et ilma teadusuuringutele ja taristutele aastakümnete jooksul antud ELi

rahastamiseta oleks olulised uuendused, nagu mRNA-põhised COVID-19 vaktsiinid, loodud

mitu kuud hiljem, mis oleks takistanud esmatähtsat kiiret turule laskmist ja seega kasu

ühiskonnale.

• Proportsionaalsus

Liidu tasandi meetmed võimaldavad riikidevahelist koostööd ja ülemaailmset konkurentsi, et

tagada parimate ettepanekute väljavalimine. See tõstab tipptaset ning tagab juhtivate

teadusuuringute ja innovatsiooni nähtavuse, kuid toetab ka riikidevahelist liikuvust ja tõmbab

ligi maailma kõige andekamaid inimesi. Liidu tasandi programmi raames on parimad

võimalused tegeleda väga riskantse ja pikaajalise teadustöö ja innovatsiooniga, jagades sel

viisil riski ning saavutades sellise ulatuse ja mastaabisäästu, mida muul viisil ei oleks

võimalik saavutada. Otsitakse vastastikuseid seoseid riigisiseste algatustega, eelkõige

innovatsiooni valdkonnas.

See võib võimendada avaliku ja erasektori lisainvesteeringuid teadusuuringutesse ja

innovatsiooni, aidata kaasa Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna edasisele

tugevdamisele ning kiirendada uuenduste äriotstarbelist kasutamist ja levitamist. Liidu tasandi

programmidega on võimalik toetada ka poliitikakujundamist ja -eesmärke.

Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale liidu eesmärkide saavutamiseks vajalikust.

• Vahendi valik

Teadusuuringute ja innovatsiooni pikaajalise ja alt-üles olemuse tõttu on vaja sõltumatut,

integreeritud ja prognoositavat eraldiseisvat programmi, mis tagab õiged tingimused uute

ideede tekkimiseks ja nende turule toomiseks. Lõhkuvate lahenduste võimaldamiseks on

hädavajalik, et teadusuuringud ja innovatsioon oleksid sõltumatud ning rahastamine

järjepidev. Kuigi programm „Euroopa horisont“ on tihedalt seotud Euroopa

Konkurentsivõime Fondiga, on seega siiski säilitatud selle ELi toimimise lepingu artikli 182

kohane sõltumatu õiguslik alus ning kuvand ja positiivne rahvusvaheline maine, mis

tuginevad selle pikaajalisele tõendatud edukale toimimisele tipptaseme, koostöö ja mõju

usaldusväärse raamistikuna.

Õigusakt loob toetusesaajatele õigused ja kohustused ning on tervikuna siduv ja vahetult

kohaldatav kõikides liidu liikmesriikides ning teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammiga assotsieerunud riikides.

3. TAGASIVAATELISE HINDAMISE, SIDUSRÜHMADEGA

KONSULTEERIMISE JA MÕJU HINDAMISE TULEMUSED

• Praegu kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine või toimivuse kontroll

Kehtivate õigusaktide tagasivaateline hindamine ja toimivuse kontroll on vajalik, et järgmises

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammis arendatakse edasi seda, mis toimib, ja

ET 7 ET

parandataks seda, mis ei toimi. Selline varasemate meetmete tulemuslikkuse, tõhususe ja

sidususe hindamine annab kriitilise tähtsusega tõendeid, et kujundada paremat poliitikat,

vähendada tarbetut regulatiivset koormust ning viia rahastamisvahendid kooskõlla muutuvate

teaduslike, tehnoloogiliste ja ühiskondlike vajadustega. See aitab muuta teadusuuringute ja

innovatsiooni ökosüsteemi reageerimisvõimelisemaks, mõjukamaks ja tulevikukindlamaks.

• Konsulteerimine sidusrühmadega

2028. aastal algava järgmise mitmeaastase finantsraamistiku ettevalmistamise käigus

korraldas Euroopa Komisjon avaliku konsultatsiooni, et koguda arvamusi konkurentsivõimet

toetava ELi rahastuse kohta.

12. veebruarist kuni 7. maini 2025 toimunud avaliku konsultatsiooni raames saadi

2 034 vastust küsitlusele ja 462 seisukohadokumenti. Peale ettevõtjate, valitsusväliste

organisatsioonide ja muude sidusrühmade võrgustike osalesid selles aktiivselt ka ELi

kodanikud (26 %), akadeemilised ringkonnad (22 %) ja ametiasutused (13 %).

Enamik vastanutest, kel oli kogemusi programmiga „Euroopa horisont“, väljendas positiivset

arvamust rahastamisprotsessi kohta, alates rahastamisvõimaluste kindlakstegemisest kuni

taotlusvoorude asjakohasuse ja selguseni. Siiski tõid nad suurimate puudustena välja

taotlemismenetluse ja üldise ajakava, rõhutades vajadust lihtsustamise, selguse ja suurema

sidususe järele, et parandada juurdepääsetavust, eelkõige VKEde ja uute tulijate jaoks.

Vastajad leidsid, et toetuse killustatus investeerimisprotsessis pärsib konkurentsivõimet,

eelkõige seoses teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute vähesusega.

Avalikku konsultatsiooni täiendati nii tööstuse, teadusuuringute kui ka innovatsiooni

valdkonna peamiste sidusrühmade sihipärase kaasamisega. Teadusuuringute ja innovatsiooni

sidusrühmad on aidanud aktiivselt kujundada arutelu teadusuuringute ja innovatsiooni

tulevase rolli üle ELi konkurentsivõimes, eriti pärast komisjoni poliitiliste suuniste avaldamist

2024. aasta juulis ja konkurentsivõime kompassi kasutuselevõttu 2025. aasta veebruaris.

• Väliseksperdid

Käesolev algatus tugineb kolmele peamisele välisaruandele: Mario Draghi aruanne ELi

konkurentsivõime kohta, Enrico Letta aruanne ühtse turu tuleviku kohta ja komisjoni

eksperdirühma aruanne programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise kohta.

Kõigil kolmel aruandel on sarnane põhisõnum: oma konkurentsivõime, jõukuse, kestlikkuse

ja julgeoleku kaitsmiseks peab Euroopa uuendama, kohanema ja juhtima. Nende

kombineeritud analüüs annab tugeva analüütilise ja poliitilise aluse kavandatud

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammile ning Euroopa Konkurentsivõime Fondi

laiemale strateegilisele suunale.

• Mõjuhinnang

Käesolev ettepanek tugineb põhjalikule mõjuhinnangule Euroopa Konkurentsivõime Fondi

kohta, mille alla kuulub 14 ELi konkurentsivõimet toetavat programmi.

Komisjoni poliitiliste suuniste kohaselt on järgmine mitmeaastane finantsraamistik

sihipärasem, lihtsam ja mõjukam. Uue mitmeaastase finantsraamistiku ülesehitus erineb seega

märgatavalt praegusest struktuurist. Arvestades seda uue mitmeaastase finantsraamistiku

ettevalmistamise eriolukorda puudus mõjuhinnangust mitu tähtsat elementi. Seetõttu otsustas

õiguskontrollikomitee erandkorras esitada ilma märkusteta arvamuse.

Õiguskontrollikomitee märkis, et aruandes on märkimisväärseid puudujääke, mis puudutavad

muu hulgas kohaldamisala ja juhtimist ning sidusust mitmeaastase finantsraamistiku muude

ET 8 ET

osadega. Neid puudujääke on käsitletud nii Euroopa Konkurentsivõime Fondi kui ka

programmi „Euroopa horisont“ käsitlevates seadusandlikes ettepanekutes.

Kooskõlas poliitilistes suunistes kirjeldatud vajadusega lihtsuse ja paindlikkuse, kiiruse ja

strateegilise fookuse järele hinnati mõjuhinnangus kolme võimalust, mis mõjutavad ELi

rahastamisstruktuuri, alates 14 konkurentsivõime programmi jätkamisest kuni nende

koondamiseni Konkurentsivõime Fondiks:

A. jätkub praegune olukord, lisaks veidi koordineerimist;

B. olemasolevate programmide koordineerimist tugevdatakse (ühtne reeglistik);

C. programmid koondatakse ühe või kahe õigusakti alusel uude Euroopa

Konkurentsivõime Fondi.

Programmide koondamist kahe õigusakti alusel, nagu pakuti variandis C, peeti parimaks

poliitikavariandiks, mis säilitaks kaubamärgi „Euroopa horisont“ ja aitaks samal ajal täielikult

kaasa Konkurentsivõime Fondi eesmärkide saavutamisele tänu kahe õigusakti eesmärkide,

ülesehituse, haldamise ja eeskirjade integreerimisele. Samuti võimaldab see eraldiseisvat

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi, et kaitsta teadusuuringute ja innovatsiooni

terviklikkust ning järgida ELi toimimise lepingu artikli 182 nõudeid. Seda seisukohta on

väljendanud ka Euroopa Parlament, liikmesriigid ja praeguseks programmiga „Euroopa

horisont“ assotsieerunud kolmandad riigid. 

• Lihtsustamine

Lihtsustamine on komisjoni üldine prioriteet, mille eesmärk on vähendada koormust ja

liigset keerukust ning soosida kiirust ja paindlikkust.

On ilmne, et lihtsustamiseks valitakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm, sest

tegemist on liidu suurima eelarve otsese täitmise korras rakendatava programmiga.

Toetusesaajate hüvanguks lihtsustatakse raamprogrammi muu hulgas järgmistel viisidel.

• Lühendatakse tööprogrammi ja vähendatakse programmitöö ettekirjutusi:

vähendatakse teemade üldarvu, lühendatakse teemakirjeldusi ja viiakse miinimumini

ühtainsat projekti puudutavate teemade arv. 

• Vaikimisi avatud teemad: vähendatakse ettekirjutusi ja taotlejatele antakse rohkem

vabadust valida oodatud tulemuste saavutamiseks eri viise. 

• Tagatakse rahastamise järjepidevus ja rahastamisnõudeid lihtsustatakse veelgi:

teadus- ja innovatsioonimeetmetel ning innovatsioonimeetmetel ei tehta vahet, vaid

kehtib kindel ühtne rahastamismäär kuni 100 %, välja arvatud siis, kui tegemist on

muude tulunduslike õigussubjektidega kui VKEd, kellele kehtib rahastamismäär kuni

70 %. Rahastamismäärad on maksimaalsed ja neid saab vähendada, kui see on

konkreetsete meetmete rakendamisel õigustatud.

• Kasutatakse rohkem lihtsustatud kuluvõimalusi: kui ei ole sätestatud teisiti, saab

kindlasummaliste maksetega rahastamisest liidu toetuse peamine vorm, tuginedes

programmi „Horisont 2020“ raames katseliselt kindlasummaliste maksetega

rahastamisel saadud kogemustele ja sellise rahastamise laiemale kohaldamisele

programmis „Euroopa horisont“. Kasutatakse ka muid lihtsustatud kuluvorme,

sealhulgas personali ühikuhindasid. Nende lihtsustamismeetmete eesmärk on

suurendada osalemist, eelkõige uute tulijate ja väiksemate üksuste hulgas, ning samal

ajal säilitada usaldusväärne finantsjuhtimine ja -kontroll.

Nende enneolematute lihtsustamisalaste jõupingutustega kaasneb programmi „Euroopa

horisont“ kiirem rakendamine, sest maksimaalset ajavahemikku taotluse esitamisest toetuse

ET 9 ET

määramiseni vähendatakse seitsme kuuni. See on üks lühemaid ELi programmide toetuse

väljamaksmise aegu ja väljamaksmine on kaks kuud kiirem kui finantsmääruses sätestatud

maksimaalne toetuse väljamaksmise aeg.

Väga tähtis on, et nii Euroopa Parlament kui ka nõukogu täidaksid võetud kohustust järgida

seadusandlikus tavamenetluses lihtsustamispõhimõtet.

• Põhiõigused

Selles määruses austatakse põhiõigusi ja järgitakse põhimõtteid, mida on tunnustatud Euroopa

Liidu põhiõiguste hartas ja muudes rahvusvahelistes inimõiguste konventsioonides, millega

liikmesriigid ja liit on ühinenud.

4. MÕJU EELARVELE

Kõikide ettepanekute eelarve on esitatud jooksevhindades. Komisjon võib kulude-tulude

analüüsi alusel jätkata programmi „Euroopa horisont“ rakendamisel rakendusametite

kasutamist.

5. MUU TEAVE

• Rakenduskavad ning järelevalve, hindamise ja aruandluse kord

Käesoleva algatuse üle tehakse järelevalvet 2027. aasta järgse eelarve tulemusraamistiku

kaudu, mida käsitletakse eraldi ettepanekus. Tulemusraamistikus on ette nähtud, et tuleb

koostada raamprogrammi rakendusetapis rakendamisaruanne ning teha kooskõlas määruse

(EL, Euratom) 2024/2509 artikli 34 lõikega 3 järelhindamine. Hindamine toimub kooskõlas

komisjoni parema õigusloome suunistega ja põhineb raamprogrammi eesmärkidega seotud

näitajatel.

• Muud ettepanekuga seotud horisontaalsed küsimused

Raamprogrammi põhimõtted: raamprogramm edendab tulemuslikult Euroopa teadusruumi

ning teadusuuringute ja innovatsiooni pakti väärtuseid ja põhimõtteid, milleks on eelkõige

teadusuuringute ja innovatsiooni eetilisus ja usaldusväärsus, teadusuuringute vabadus, sooline

võrdõiguslikkus ja võrdsed võimalused, avatud teadus ning atraktiivse teadlaskarjääri ja

teadurite liikuvuse soodustamine.

Jätkatakse rahvusvahelise koostöö tugevdamist, et aidata kaasa liidu konkurentsivõimele ja

tipptasemele teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas, ning tasakaalustatakse kolmandate

riikide ja kolmandate riikide üksustega koostöö tegemisest tulenevaid riske ja eeliseid.

Väärindamine ja levitamine: liidu konkurentsivõime suurendamiseks ja kooskõlas

komisjoni väärindamisstrateegiaga luuakse sihtotstarbelised toetusvahendid, et hõlbustada ja

kiirendada väärindamist ning tagada, et teadusuuringute tulemused leiavad päriselt rakendust.

See muudab avaliku sektori investeeringud teadusuuringutesse ja innovatsiooni uuteks

turuvõimalusteks ning tekitab ühiskonna ja tööstuse jaoks käegakatsutavat väärtust.

Strateegilist juhtimist kooskõlastatakse Konkurentsivõime Fondi ja konkurentsivõime

koordineerimise töövahendiga.

ET 10 ET

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Programm „Euroopa horisont“ tugineb enam kui 40 aasta jooksul teadusuuringutesse ja

innovatsiooni tehtud ELi investeeringute pärandile. Selle eesmärk on edendada teadust,

kaitsta sõltumatust ja avatust kui põhiväärtusi, täiustada Euroopa suurepärast teadmusbaasi

ning suurendada ELi konkurentsivõimet. Selle ülesehitus on kavandatud suurema sidususe ja

tulemuslikkuse huvides.

Tehakse ettepanek kasutada nelja sambaga struktuuri.

• I sammas „Tipptasemel teadus“ aitab tugevdada ELi teadusbaasi, ligi tõmmata

tipptalente, edendada tipptasemel teadusuuringuid Euroopas ja pakkuda parimal

tasemel teadust ELi poliitika hüvanguks. Meetme „Vali Euroopa“ puhul on

teadusuuringute tipptase ja liikuvus kesksel kohal Euroopa püüdluses olla maailma

parim koht teadusuuringute tegemiseks. Seda arvestades kuuluvad selle samba alla:

– Euroopa Teadusnõukogu (ERC): ERCd laiendatakse, et suurendada selle

suutlikkust toetada eesliiniuuringuid, keskendudes tippteadlaste ja nende

teadusrühmade rahastamisele;

– Marie Skłodowska-Curie meetmed: nendega jätkatakse teadusalase koolituse ja

karjääri arengu toetamist;

– teadus ELi poliitika hüvanguks: Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) otsesed

meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda.

• II sammas „Konkurentsivõime ja ühiskond“ toetab teadus- ja

innovatsioonikoostööd suure ühiskondliku mõjuga valdkondades, keskendudes

üleilmsete ühiskondlike väljakutsetega tegelemisele ja ELi konkurentsivõime

suurendamisele. See sammas sarnaneb Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja selle

nelja poliitikaharu sekkumisvaldkondade struktuuriga. See tagab ühtse toetuse kogu

investeerimisprotsessi vältel. Lisaks käsitletakse uue programmi „Euroopa horisont“

ühes poliitikaharus alt üles suunatud teadusuuringuid, eelkõige sellistes üleilmsete

ühiskondlike väljakutsete valdkonnas nagu ränne, desinformatsioon, demokraatia

kaitse, tugevdamine ja edendamine, samuti sotsiaalsed ja majanduslikud muutused,

kaasavad ühiskonnad ja sotsiaalne sidusus. Teaduskoostöö strateegilises

kavandamises lähtutakse sisehindamissuutlikkusest ehk kujunemisjärgus tehnoloogia

vaatluskeskusest, millele on osutatud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL)

[XXX]* [Euroopa Konkurentsivõime Fond]1. Raamprogrammi peamiseks vahendiks

jäävad partnerlused ja need toimivad asjakohaste juhtimisprotsesside raames

koostoimes Euroopa Konkurentsivõime Fondiga. Tehakse ettepanek nende tegevust

ja korraldust radikaalselt lihtsustada ja ühtlustada. Partnerlused võivad toimuda

mitmes vormis: näiteks avaliku sektori kahe üksuse ja erasektori ühe üksuse

vahelised, avaliku sektori sisesed või avaliku ja erasektori partnerlused.

• III sammas „Innovatsioon“ toetab innovatsiooni Euroopas, keskendudes uute

toodete, teenuste ja ärimudelite väljatöötamise soodustamisele. Sellesse sambasse

kuuluvad:

– Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), kes toetab uuenduslikke idufirmasid ja

VKEsid, keskendudes lõhkuva innovatsiooni ja ettevõtluse edendamisele. Selle

tegevust laiendatakse järgmiselt:

• Euroopa Innovatsiooninõukogu tegevusse tuuakse rohkem n-ö ARPA

elemente, kus suure riskiga projekte toetatakse etappide kaupa või nende

1 ELT C , , lk .

ET 11 ET

toetamine lõpetatakse, olenevalt nende potentsiaalist luua lõhkuvaid

lahendusi, mida hindavad asjatundlikud programmijuhid. EIC jätkab

võimaluste loomist, et tuua tehnoloogia ERC või teaduskoostöö

projektidest EIC alla, et murrangulist tehnoloogiat kiiremini turustada ja

laiendada;

• DARPA-l põhinev lähenemisviis, mille eesmärk on toetada

kaitsevaldkonna ja kahesuguse kasutusega tehnoloogia idufirmasid ning

nende tegevust laiendada, tagades täieliku vastastikuse täiendavuse

Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi, ELi

kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) ja kosmoseettevõtluse algatuse

(CASSINI) tegevusega;

• see annab enneolematu võimaluse toetada kahesuguse kasutusega

kõrgtehnoloogia ja kaitsevaldkonna idu- ja kasvufirmasid, sealhulgas

neid, keda peetakse strateegiliseks ning liidu ja selle liikmesriikide

huvide seisukohast kriitiliselt tähtsaks ning kes vajavad sihipärast

otsetoetust ega saa turult piisavat kapitali;

• tihe koordineerimine ja koostoime Euroopa Konkurentsivõime Fondi

poliitikaharudega seoses probleemide määratlemisega;

• olemasoleva süvatehnoloogia laiendamist rahastatakse idu- ja

kasvufirmade strateegias välja kuulutatud Euroopa kasvufirmade fondi

raames kehtivas mitmeaastases finantsraamistikus kokku lepitud

tingimustel. Tulevikus rahastatakse kõiki kasvufirmasid Euroopa

Konkurentsivõime Fondi raames;

– innovatsiooni ökosüsteemid, sealhulgas tegevus teadmiste kolmnurga

(kõrgharidus, teadusuuringud ja innovatsioon ning ettevõtlus) paremaks

integreerimiseks kogu liidus.

II samba raames toimuva teaduskoostöö ning III samba idu- ja kasvufirmade toetuse vahel

nähakse ette tihe koostöö, et tugevdada nõudlust idu- ja kasvufirmade toodete järele, viies nad

kontakti Euroopa suurettevõtetega ning hõlbustades avaliku sektori hangetega seotud

uuenduslike meetmete võtmist ELi ja riiklikul tasandil.

• IV sammas „Euroopa teadusruum“ toetab ühtse Euroopa teadusruumi arendamist,

keskendudes tipptaseme, kaasatuse ja mõju edendamisele. Sellesse sambasse

kuuluvad:

– Euroopa teadusruumi poliitika: see komponent toetab Euroopa teadusruumi

poliitika väljatöötamist, keskendudes tipptaseme, kaasatuse ja mõju

edendamisele;

– teadus- ja tehnoloogiataristu: see komponent toetab teadus- ja tehnoloogiataristu

arendamist ja käitamist, sealhulgas esimest korda kapitalikulude toetamist;

– osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine: komponent toetab teadus- ja

innovatsioonisuutlikkuse arendamist kõigis Euroopa piirkondades.

ET 12 ET

2025/0543 (COD)

Ettepanek:

EUROOPA PARLAMENDI JA NÕUKOGU MÄÄRUS,

millega kehtestatakse ajavahemikuks 2028–2034 teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogramm „Euroopa horisont“, sätestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad

ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA PARLAMENT JA EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 173 lõiget 3, artikli 182

lõiget 1, artiklit 183, artikli 188 teist lõiku ning artikli 322 lõike 1 punkti a,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3,

võttes arvesse kontrollikoja arvamust(1),

toimides seadusandliku tavamenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Liidu üks eesmärk on tugevdada oma teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, tugevdades

Euroopa teadusruumi, kus teadlased, teaduslikud teadmised ja tehnoloogia vabalt

liiguvad, ja toetades liidu, kaasa arvatud selle tööstussektori konkurentsivõime

arengut, samal ajal edendades kõiki teadus- ja innovatsioonitegevusi, et vastata liidu

strateegilistele prioriteetidele ja täita kohustused, mille lõppeesmärk on edendada rahu,

liidu väärtusi ja oma rahvaste hüvangut.

(2) Selleks et saavutada teaduslik, tehnoloogiline, majanduslik, keskkondlik ja

ühiskondlik mõju ning maksimeerida liidu teadusuuringutesse ja innovatsiooni

tehtavate investeeringute lisaväärtust, peaks liit investeerima teadusuuringutesse ja

innovatsiooni teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“

ajavahemikuks 2028–2034 (edaspidi „raamprogramm“) kaudu, mis peaks tugevdama

konkurentsi- ja vastupanuvõimet, kestlikkust, tehnoloogilist juhtpositsiooni ja

sotsiaalset sidusust.

(3) Raamprogramm peaks olema tihedalt seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) [XXX]* [Euroopa Konkurentsivõime Fond],4 seades teadusuuringud

ja innovatsiooni liidu majanduse ja investeerimisstrateegia keskmesse.

2 ELT C , , lk . 3 ELT C , , lk . 4 ELT C , , lk .

ET 13 ET

(4) Lisaks peaks liidu eesmärk olema kaotada meeste ja naiste ebavõrdsus, edendada

nende võrdõiguslikkust ning võidelda diskrimineerimise vastu kooskõlas Euroopa

Liidu toimimise lepingu (edaspidi „ELi toimimise leping“) artiklitega 8 ja 10 ning

Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga.

(5) Kiiresti muutuvas majanduslikus, sotsiaalses ja geopoliitilises keskkonnas on

hiljutised kogemused näidanud vajadust paindlikuma mitmeaastase finantsraamistiku

ja selle alla kuuluvate liidu rahastamisprogrammide järele. Sellel eesmärgil ja

kooskõlas raamprogrammi eesmärkidega tuleks rahastamisel nõuetekohaselt arvesse

võtta muutuvaid poliitilisi vajadusi ja liidu prioriteete, mis on kindlaks määratud

komisjoni avaldatud asjakohastes dokumentides, Euroopa Parlamendi resolutsioonides

ja nõukogu järeldustes, ning tagada samal ajal eelarve täitmise piisav prognoositavus.

(6) Raamprogrammi osalus- ja levitamiseeskirjade eesmärk on veelgi lihtsustada

juurdepääsu, suurendada avatust ja maksimeerida liidupoolse rahastamise mõju.

(7) Raamprogramm peaks aitama suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid

teadusuuringutesse ja innovatsiooni liikmesriikides ning aitama seeläbi saavutada

üldise investeerimiseesmärgi, et vähemalt 3 % liidu sisemajanduse koguproduktist

(SKPst) investeeritakse teadus- ja arendustegevusse. Liikmesriikide investeeringuid

teadusuuringutesse ja innovatsiooni tuleks hinnata liidu majandus-, eelarve-, tööhõive-

ja sotsiaalpoliitika koordineerimise raamistiku, s.o Euroopa poolaasta protsessi abil.

Eesmärgi saavutamiseks peaksid liikmesriigid ja erasektor täiendama raamprogrammi

omapoolsete tõhustatud investeeringutega teadus- ja arendustegevusse ning

innovatsiooni. Liit on teinud järjepidevaid edusamme teadus- ja arendustegevusse

tehtavate investeeringute suurendamisel, kuid on teistest maailma liidritest maha

jäänud. Eespool nimetatud 3 % eesmärgiga, mis püstitati enam kui kakskümmend

aastat tagasi, tunnistati teadus- ja arendustegevuse tähtsust teadmistepõhise ühiskonna

alusena. Kuigi see eesmärk innustas eri liikmesriike seadma oma teadus- ja

arendustegevuse intensiivsuse eesmärke, esineb endiselt märkimisväärseid erinevusi,

sest ainult üksikud liikmesriigid on oma investeerimiseesmärgid saavutanud või

ületanud.

(8) Nagu programmis „Euroopa Horisont“, tuleks tehnoloogiauuringute, tootearenduse ja

tutvustamistegevuse meetmete liigitamisel ning taotlusvoorus osalemise kutsetes

esitatud meetmete liikide määratlustes edaspidigi arvesse võtta tehnoloogilise

valmiduse taset käsitlevaid OECD määratlusi. Toetusi ei tohiks anda tehnoloogilise

valmiduse taset 8 ületavatele meetmetele. Osa „Konkurentsivõime ja ühiskond“

raames esitatud konkreetsete valdkondade tööprogrammid peaksid võimaldama anda

toetusi toodete suuremahulise valideerimise ja turuleviimise jaoks.

(9) Eelarve osi peaks olema võimalik täita Euroopa partnerluste kaudu koos teiste avaliku

ja erasektori üksustega, kui see on poliitikaeesmärkide saavutamiseks kõige

tulemuslikum rakendusvorm. Euroopa partnerlused tuleks luua siis, kui liidu tihe

kaasamine on vajalik, ning need peaksid tagama liidule asjakohase hääleõiguse ja

teised partnerid peaksid tagama piisavad kaasinvesteeringud liidupoolse rahastamise

võimendamiseks. Sünergia ja tõhususe soodustamiseks on vaja tagada ühtlustatud

eeskirjad. Seetõttu tuleks luua piiratud arvu Euroopa partnerluste strateegiline ja sidus

portfell.

(10) Euroopa partnerlused (sealhulgas ühisettevõtete vormis) kui oluline vahend tööstuse

kaasamiseks ning teadus- ja innovatsioonikoostöösse investeerimiseks peaksid aitama

kaasa Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude konkreetsete

ET 14 ET

poliitikaeesmärkide saavutamisele ning neid tuleks vajaduse korral nende eesmärkide

saavutamiseks sellest fondist toetada.

(11) Määrusega (EL) 2021/695 loodud ELi missioonid peaksid võimaldama avaldada

ühiskonnale ümberkujundavat ja süsteemset mõju, edendades valdkonna-, sektori-,

poliitika- ja piiriülest koostööd. Nad peaksid tuginema teadusuuringutele ja

innovatsioonile, et arendada nende kaugeleulatuvate eesmärkide saavutamiseks

vajalikke murrangulisi tehnoloogialahendusi, teenuseid ja tooteid ning sotsiaalseid

uuendusi. ELi missioonid omakorda peaksid kiirendama uuenduslike lahenduste

väljatöötamist, laiendamist ja kasutuselevõttu ning aitama luua juhtivaid turge uutele

toodetele ja teenustele. Raamprogrammist tuleks rahastada missioonide teadus- ja

innovatsioonitegevust, samas kui kasutuselevõtt ja laiendamine peaks toimuma muude

ELi programmide ja riikliku rahastamise kaudu.

(12) Uue Euroopa Bauhausi rahastu, mis põhineb programmi „Euroopa horisont“

strateegiakaval aastateks 2025–2027,5 on mitmeaastane rahastamisvahend, mille

eesmärk on kiirendada naabruskondade ümberkujundamist kestliku ja kaasava disaini

kaudu. Selle teadusuuringute ja innovatsiooni komponenti tuleks rahastada

programmist „Euroopa horisont“, selle kasutuselevõtu komponenti aga tuleks

rakendada muude ELi programmide ja riikliku rahastamise kaudu.

(13) Euroopa Teadusnõukogu (ERC) peaks pakkuma atraktiivset ja paindlikku rahastamist,

et võimaldada seeläbi andekatel ja loova mõtlemisega teadlastel uurida kõige

paljutõotavamaid teemasid teaduse eesliinil, pöörates teadlikult tähelepanu karjääri

alustavate teadlaste toetamisele. Selline pühendumine teadlaste algatatud uuringutele,

mis valitakse välja kogu liitu hõlmavas konkurentsis üksnes tipptaseme kriteeriumi

alusel ja on avatud talentidele olenemata rahvusest või päritolust, on äärmiselt tähtis,

et tõmmata ligi maailma helgemaid päid ning muuta Euroopa maailma juhtivaks

teadus- ja innovatsioonikeskuseks.

(14) Teadmistepõhises maailmamajanduses peaks liidu pikaajaline konkurentsivõime,

tehnoloogiline juhtpositsioon ja üleilmsete probleemide lahendamise võime olenema

eelkõige liidu suutlikkusest arendada, ligi meelitada ja siin hoida kõrge

kvalifikatsiooniga ja rahvusvaheliste kontaktidega teadusvaldkonna tööjõudu.

Strateegilised investeeringud tippteadlastesse, nende koolitamisse, liikuvusse ja

karjääriväljavaadetesse nii akadeemilistes ringkondades kui ka väljaspool neid on

vajalik innovatsiooni, majandusliku vastupanuvõime ja taastuvuse ning ühiskondliku

heaolu säilitamiseks. Kooskõlas Euroopa teadlaste harta põhimõtetega on selle

eesmärgi saavutamisel tähtis osa Marie Skłodowska-Curie meetmetel. Raamprogramm

peaks tugevdama sidemeid ülikoolide ja innovatsiooni ökosüsteemide, sealhulgas

erasektori vahel. See peaks võimaldama Euroopa teadusruumi väljakujundamist, mille

jaoks tuleks muu hulgas välja arendada Euroopa kõrgharidussektori suutlikkus

konkureerida üleilmsete partneritega koostöö, talentide toetamise ja ligitõmbamise

ning suuremate erainvesteeringute võimendamise kaudu, ning seda tuleks teha muu

hulgas kõrgharidusalgatuste, näiteks Euroopa ülikoolide liidu abil, koostoimes

programmiga „Erasmus+“ ning kooskõlas käesoleva määruse eesmärkide ja

meetmetega.

(15) Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) peaks stimuleerima süvatehnoloogia turgu

loovat innovatsiooni. Ta peaks need süvatehnoloogia uuendused oma vahenditega

kindlaks tegema, neid arendama ja need kasutusele võtma. Sidusa ja lihtsustatud

toetuse andmise kaudu peaks EIC täitma tühimiku, kus murranguline tehnoloogia ja

5 Komisjoni 20. märtsi 2024. aasta otsus C(2024)1741.

ET 15 ET

süvatehnoloogia innovatsioon ei saa avalikku toetust ega erainvesteeringuid. EIC

peaks oma vahenditega püüdma sillutada, integreerida ja kiirendada novaatorite

teekonda teadusuuringutest turustamiseni ning võimaldama liidule kujunemisjärgus

tehnoloogiavaldkondades juhtivaid ettevõtteid, et liit võiks saavutada oma sotsiaalsed

ja majanduslikud eesmärgid ning vältida sõltuvust teistest piirkondadest. EIC peaks

toetama suure riski ja suure potentsiaaliga uuendusi ja ettevõtteid, millega on seotud

sellised tehnoloogilised, teaduslikud, finants-, juhtimis- või tururiskid, mille tõttu neid

ei peeta veel täielikult pangakõlblikeks ja nad ei saa kokku vajalikul tasemel

investeeringuid, et olla turul tegutsedes maailmas konkurentsivõimeline. Selleks tuleks

kasutada nii avatud (alt-üles) kui ka probleemipõhist lähenemisviisi tihedas koostöös

ja koostoimes Euroopa Konkurentsivõime Fondi ja selle poliitikaharudega. See peaks

hõlmama DARPA-laadset lähenemisviisi, mille eesmärk on toetada kaitsevaldkonna ja

kahesuguse kasutusega tehnoloogia idufirmasid ning nende tegevust laiendada,

tagades täieliku vastastikuse täiendavuse Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU

instrumendi, ELi kaitseinnovatsiooni kava (EUDIS) ja kosmoseettevõtluse algatuse

(CASSINI) tegevusega. Rakendamine peaks toimuma tihedas koostoimes ja kooskõlas

Euroopa Konkurentsivõime Fondiga.

(16) Idu- ja kasvufirmade strateegias välja kuulutatud Euroopa kasvufirmade fondist

süvatehnoloogia laiendamise rahastamine, mida tehti juba käesoleva määruse

jõustumise ajal, peaks toimuma mitmeaastases finantsraamistikus 2021–2027 kokku

lepitud tingimustel. Kogu kasvufirmade rahastamine mitmeaastase

finantsraamistiku 2028–2034 raames peaks toimuma Euroopa Konkurentsivõime

Fondi raames.

(17) Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) peaks jätkuvalt pakkuma liidu poliitikale

sõltumatuid teaduslikke tõendeid ja tehnilist abi kogu poliitikatsükli vältel. JRC

otsemeetmeid tuleks rakendada paindlikul, tõhusal ja läbipaistval viisil, võttes arvesse

liidu poliitika vajadusi ja JRC kasutajate asjakohaseid vajadusi ning tagades liidu

finantshuvide kaitse. JRC peaks jätkama täiendavate vahendite loomist, mida ta võib

kasutada oma teadusliku ja tehnilise tegevuse toetamiseks.

(18) Raamprogramm peaks tagama, et tulemuslikult edendatakse ja kaitstakse Euroopa

teadusruumi ning teadusuuringute ja innovatsiooni pakti6 väärtuseid ja põhimõtteid,

milleks on eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni eetilisus ja usaldusväärsus,

teadusuuringute vabadus, teadus poliitika hüvanguks, sooline võrdõiguslikkus ja

võrdsed võimalused, mittediskrimineerimine, avatud teadus ning atraktiivse

teadlaskarjääri ja teadurite liikuvuse soodustamine. Eelkõige tuleks raamprogrammiga

tagada kõikide jaoks võrdsete võimaluste tegelik soodustamine ning soolise

võrdõiguslikkuse lõimimine kõigisse valdkondadesse, sealhulgas soolise mõõtme

rakendamine teadusuuringutes ja innovatsioonis. Selle eesmärk peaks olema tegeleda

soolise tasakaalustamatuse põhjustega. Erilist tähelepanu tuleks pöörata võimalikult

suure soolise tasakaalu tagamisele hindamiskomisjonides ja muudes asjaomastes

nõuandeorganites, nt nõukogudes ja eksperdirühmades.

(19) Raamprogramm peaks toetama Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristuid tipptasemel

teaduse ja tehnoloogia innustamisel ning tööstuse konkurentsivõime suurendamisel,

toetades teadusuuringute ja innovatsiooni tsükli järjepidevust alates alusuuringutest

kuni rakendusuuringuteni ning ühiskonnas ja turul kasutuselevõtmiseni.

6 Nõukogu 26. novembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2122, mis käsitleb Euroopa teadusuuringute ja

innovatsiooni pakti (ELT L 431, 2.12.2021, lk 1 ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2021/2122/oj).

ET 16 ET

(20) Raamprogrammiga tuleks rakendada konkreetseid meetmeid, et toetada suutlikkuse

suurendamist osaluse laiendamise meetmega liitunud riikides ja tugevdada

koostöösidemeid kogu liidus, suurendades teadus- ja innovatsioonisuutlikkust osaluse

laiendamise meetmega liitunud riikides ja üleminekuriikides, mis muudab Euroopa

teadus- ja innovatsioonisüsteemi sidusamaks ja integreeritumaks ning aitab saavutada

eesmärki investeerida vähemalt 3 % SKPst teadus- ja arendustegevusse.

Aastatel 2021–2027 rahastamiskõlblikud liikmesriigid tuleks kogu raamprogrammi

kestuse ajaks jagada kahte rühma, lähtudes innovatsiooni tulemustabeli indeksist ja

suhtelisest rahalisest tasuvusest kogurahvatulu kohta ning tuginedes järgmistele

kriteeriumidele: i) üleminekuriigid – innovatsiooni tulemustabeli indeks (2023–2025)

on üle 75 % liidu keskmisest ja programmi „Euroopa horisont“ raames on suhteline

rahaline tasuvus kogurahvatulu kohta (2021–2025) positiivne; ii) osaluse laiendamise

meetmega liitunud riigid – kõik teised liikmesriigid, kes on aastatel 2021–2027

rahastamiskõlblikud.

(21) Arvestades rahvusvahelisest koostööst saadavat kasu muu hulgas ühiste

tehnoloogiliste, majanduslike, keskkonna- ja ühiskonnaprobleemide lahendamisel,

tuleks raamprogrammis soosida koostööd kolmandate riikidega. Rahvusvahelise

koostööga tuleks püüda tugevdada liidu teadusuuringute ja innovatsiooni

konkurentsivõimet ja tipptaset, sealhulgas liidu suutlikkust meelitada ligi ja siin hoida

maailma kõige andekamaid spetsialiste. Lähenemisviisi keskmes peaksid olema

geopoliitilised kaalutlused, sealhulgas majandusjulgeolek, ning tuleks kaaluda eri

tasemete koostööd, võttes aluseks üldise hinnangu selle kohta, millist kasu liit võiks

sellest oma prioriteetide käsitlemisel ja üleilmsete probleemide lahendamisel saada,

kusjuures samal ajal peaksid olema kaitstud liidu väärtused ja huvid. Kõige

ulatuslikum koostöövorm peaks jätkuvalt olema assotsieerumine kogu

raamprogrammiga või selle osadega. EIC kaitsealase tegevuse puhul peaksid

rahastamiskõlblikud olema vaid üksused, mis on asutatud Euroopa Konkurentsivõime

Fondiga ühinenud kolmandates riikides. Raamprogrammist võib toetada

naabruspiirkonna, arengu- ja rahvusvahelise koostöö instrumendi „Globaalne

Euroopa“ raames rahastatavat tegevust, tingimusel et see vastab käesoleva määruse

eeskirjadele ja eesmärkidele kooskõlas sünergiat käsitlevate normidega.

(22) Selleks et tugevdada liidu strateegilist autonoomiat ja tagada pikaajaline kestlik

majanduskasv, on vaja tugevdada liidu ülemaailmset konkurentsivõimet ning kaitsta

samal ajal liidu strateegilisi varasid ja huve, nagu on sedastatud Euroopa

majandusjulgeoleku strateegias7. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 136,

mida täiendab määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikkel 10,

edendatakse liidu konkurentsivõimet ja kaitstakse liidu majandusjulgeolekut. Nende

sätete kohaldamine raamprogrammi puhul peaks tagama asjakohase õigusraamistiku,

mis võimaldab vajaduse korral kehtestada väljavalimismenetluste jaoks eritingimused,

millega edendatakse teadusuuringutest ajendatud konkurentsivõimet ning kaitstakse

liidu huve ja strateegilist autonoomiat, sealhulgas meetmed, mille eesmärk on piirata

osalemist või kaitsta tulemusi ning tagada sidusus ja kooskõla Euroopa

Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude erieeskirjadega. Vajaduse korral tuleks

kohaldada riskipõhist lähenemisviisi, tagamaks, et teadusuuringute ja innovatsiooniga

seotud riske tehtaks kindlaks, hinnataks ja käsitletaks proportsionaalsete ja tulemuslike

meetmete abil8. Vastavalt finantsmääruse artiklile 136 tuleks suure riskiga

7 Ühisteatis Euroopa Parlamendile, Euroopa Ülemkogule ja nõukogule „Euroopa majandusjulgeoleku

strateegia“ (JOIN(2023) 20 final, 20.6.2023). 8 Nõukogu 23. mai 2024. aasta soovitus, mis käsitleb teadusjulgeoleku suurendamist, C/2024/3510.

ET 17 ET

teenuseosutajate suhtes julgeolekukaalutlustel kohaldada rahastamiskõlblikkuse

piiranguid.

(23) Arvestades looduslike ohtude, tervisealaste hädaolukordade, tehnikaga seotud

õnnetusjuhtumite, muutuvate julgeolekuohtude ja muude häiretega seotud riskide

suurenemist, on vajalik suurendada liidu ja liikmesriikide suutlikkust kriise ja

katastroofe ennetada, nendeks valmistuda ja neile reageerida. Kooskõlas ELi

kriisivalmiduse strateegia eesmärkidega tuleks raamprogrammiga toetada

katastroofiohu juhtimist ja kriiside ohjamist tugevdavaid teadusuuringuid, investeerida

kliimakerksusesse, suurendada elutähtsate ühiskondlike funktsioonide

vastupanuvõimet ning muuta liit vastupanuvõimelisemaks, turvalisemaks ja

ettevalmistatumaks.

(24) Tegevus peaks kajastama elurikkuse järsu vähenemise vastu võitlemise tähtsust ning

aitama kaasa looduse, ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamisele ja taastamisele.

Tegevusse keskkonnateaduse integreerimine on vajalik selleks, et vältida keskkonna

kahjustamist, säilitada puhas keskkond ja taastada ökosüsteemide hea seisund.

(25) Raamprogrammis tunnistatakse, et kliimamuutused on üks suurimaid üleilmseid

ühiskondlikke väljakutseid ning et kliimameetmed on tööstuse konkurentsivõimet

suurendav tegur. Tegevus peaks kajastama kliimamuutustega tegelemise tähtsust

kooskõlas liidu kohustusega rakendada Pariisi kliimakokkulepet.

(26) Raamprogrammi rakendamist on hädavajalik lihtsustada, et see oleks juurdepääsetav

ja tõhus, ning eelkõige tuleks selleks vähendada toetusesaajate halduskoormust ja viia

miinimumini vigade tegemise oht. Selleks peaks raamprogrammis kasutama

liidupoolse rahastamise peamise vormina kindlasummalisi makseid. Edendades

eelmistes raamprogrammides tehtud jõupingutusi ühtlustada rahastamiseeskirju ja viia

vead miinimumini, tuleks veelgi lihtsustada ka personalikulude hüvitamist, kasutades

personali ühikuhindasid, mis vähendab osalejate jaoks keerukust ja hõlbustab

aruandlust.

(27) Selleks et võtta arvesse eripäraseid korralduslikke struktuure, mida esineb eelkõige

teadus- ja innovatsioonitegevuse puhul, peaks olema võimalik deklareerida

kolmandate isikute mitterahalist osalust rahastamiskõlblike kuludena. Tulemuste

väärindamise stimuleerimiseks tuleks selgitada, et seda ei tohiks käsitada meetme

tulemusel tekkinud tuluna.

(28) Selleks et tugevdada liidu konkurentsivõimet ning maksimeerida tulemuste üldist

kasutuselevõttu, peaksid tulemusi omavad toetusesaajad haldama oma tulemusi

kooskõlas neile käesoleva määrusega kehtestatud väärindamise ja levitamise

kohustustega. Neid kohustusi võib tööprogrammis, taotlusvoorus osalemise kutse

tingimustes või toetuslepingus vajaduse korral kohandada, tuginedes poliitilistele

kaalutlustele, sealhulgas majandusjulgeolekuga seotud kaalutlustele, kuid need

peaksid siiski hõlmama nõudeid tulemusi kaitsta, anda neile juurdepääs, neid

väärindada ja teha need asjakohasel ja põhjendatud juhul avalikuks, sealhulgas

kasutades avatud teaduse tavasid. Väärindamise hõlbustamiseks ja kiirendamiseks

tuleks kasutusele võtta abivahendid kooskõlas komisjoni väärindamisstrateegiaga, mis

on välja töötatud Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames, ning tagada strateegia

III peatükis sätestatud toetus ja teenused.

(29) Toetusmeetmed on vajalikud innovatsiooni ökosüsteemide tugevdamiseks ja paremaks

ühendamiseks. Sellised meetmed peaksid toetama organisatsioone ja novaatoreid, et

luua konkurentsivõimelisi, tugevaid ja ühendatud innovatsiooni ökosüsteeme ning

ET 18 ET

parandada raamtingimusi koostöö ja teadmiste vahetamise kaudu. Need peaksid

aitama ühendada riiklikke, piirkondlikke ja kohalikke ökosüsteeme tänu ühtsel turul

selliste tõkete kõrvaldamisele nagu turu killustatus, piiratud juurdepääs kapitalile,

killustatud riiklikud kapitaliturud, innovatsiooni aeglane kasutuselevõtt ja

innovatsioonihangete alakasutamine.

(30) Käesoleva määruse alusel toetatavad meetmed peaksid kiirendama või suurendama

investeeringuid, aidates kõrvaldada turutõrked või lahendada mitteoptimaalseid

investeerimisolukordi proportsionaalsel viisil, vältida dubleerimist või väljatõrjumist

ja stimuleerida erasektori rahastamist, ning need peaksid looma liidu lisaväärtust.

Piiramata ELi toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist riiklike vahendite

suhtes, peaks see tagama ka kooskõla raamprogrammi meetmete ja riigiabi eeskirjade

vahel, vältides seeläbi põhjendamatuid konkurentsimoonutusi siseturul.

(31) Käesoleva määrusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi

„Euroopa horisont“ (2028–2034) esialgne rahastamispakett.

(32) Raamprogrammi suhtes kohaldatakse määrust (EL, Euratom) 2024/25099. Selles on

sätestatud liidu üldeelarve koostamise ja täitmise eeskirjad, sealhulgas eeskirjad

toetuste, auhindade, mitterahaliste annetuste, hangete, eelarve kaudse täitmise,

finantsabi, rahastamisvahendite ja eelarveliste tagatiste kohta.

(33) Järjepidevuse tagamiseks tuleks raamprogrammi raames eelarvelist tagatist ja

rahastamisvahendeid – sealhulgas juhul, kui neid kombineeritakse tagastamatute

toetustega segarahastamistoimingute raames – rakendada kooskõlas finantsmääruse

X jaotisega ning komisjoni poolt selle kohaldamiseks kehtestatud tehnilise korra ja

tingimustega.

(34) Kui raamprogrammi raames antakse liidu toetust eelarvelise tagatise või

rahastamisvahendina (välja arvatud EIC alla kuuluvad rahastamisvahendid),

sealhulgas juhul, kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega

segarahastamistoimingu raames, tuleks sellist toetust anda üksnes Euroopa

Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi kaudu kooskõlas Euroopa

Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumendi kohaldatavate eeskirjadega.

(35) Vastavalt määrusele (EL, Euratom) 2024/2509, Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusele (EL, Euratom) nr 883/201310 ning nõukogu määrustele (EÜ, Euratom)

nr 2988/95,11 (Euratom, EÜ) nr 2185/9612 ja (EL) 2017/193913 tuleb liidu finantshuve

kaitsta proportsionaalsete meetmetega, mis hõlmavad õigusnormide rikkumise ja

pettuste ärahoidmist, avastamist, korrigeerimist ja uurimist, kaotatud, alusetult

väljamakstud või ebaõigesti kasutatud summade tagasinõudmist ja vajaduse korral

9 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23. septembri 2024. aasta määrus (EL, Euratom) 2024/2509, mis

käsitleb liidu üldeelarve suhtes kohaldatavaid finantsreegleid (ELT L, 2024/2509, 26.9.2024, ELI:

http://data.europa.eu/eli/reg/2024/2509/oj). 10 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 11. septembri 2013. aasta määrus (EL, Euratom) nr 883/2013, mis

käsitleb Euroopa Pettustevastase Ameti (OLAF) juurdlusi ning millega tunnistatakse kehtetuks Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määrus (EÜ) nr 1073/1999 ja nõukogu määrus (Euratom) nr 1074/1999 (ELT

L 248, 18.9.2013, lk 1). 11 Nõukogu 18. detsembri 1995. aasta määrus (EÜ, Euratom) nr 2988/95 Euroopa ühenduste finantshuvide

kaitse kohta (EÜT L 312, 23.12.1995, lk 1). 12 Nõukogu 11. novembri 1996. aasta määrus (Euratom, EÜ) nr 2185/96, mis käsitleb komisjoni tehtavat

kohapealset kontrolli ja inspekteerimist, et kaitsta Euroopa ühenduste finantshuve pettuste ja igasuguse

muu eeskirjade eiramise eest (EÜT L 292, 15.11.1996, lk 2). 13 Nõukogu 12. oktoobri 2017. aasta määrus (EL) 2017/1939, millega rakendatakse tõhustatud koostööd

Euroopa Prokuratuuri asutamisel (ELT L 283, 31.10.2017, lk 1).

ET 19 ET

halduskaristuste kehtestamist. Eelkõige võib Euroopa Pettustevastane Amet (OLAF)

kooskõlas määrustega (EL, Euratom) nr 883/2013 ja (Euratom, EÜ) nr 2185/96

korraldada juurdlusi, sealhulgas kohapealseid kontrolle ja inspekteerimisi, et teha

kindlaks, kas on esinenud pettust, korruptsiooni või muud liidu finantshuve

kahjustavat ebaseaduslikku tegevust. Vastavalt määrusele (EL) 2017/1939 on Euroopa

Prokuratuur pädev uurima pettusi ja muid õiguserikkumisi, mis mõjutavad liidu

finantshuve, ja esitama nende kohta süüdistusi, nagu on ette nähtud Euroopa

Parlamendi ja nõukogu direktiiviga (EL) 2017/137114. Määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 kohaselt peab iga isik või üksus, kes saab liidu rahalisi

vahendeid, tegema liidu finantshuvide kaitsel täielikult koostööd ja andma

komisjonile, OLAFile, Euroopa Kontrollikojale ja vajaduse korral Euroopa

Prokuratuurile vajalikud õigused ja juurdepääsu ning tagama, et kolmandad isikud, kes

on kaasatud liidu vahendite haldamisse, annaksid samaväärsed õigused.

(36) Raamprogrammi tuleb rakendada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu

määrusega (EL) XXX [tulemusraamistiku määrus], millega kehtestatakse

eelarvekulude jälgimise eeskirjad ja eelarve tulemuslikkuse raamistik, sealhulgas

eeskirjad, millega tagatakse määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 33 lõike 2

punktis d osutatud põhimõtte „ei kahjusta oluliselt“ ja punktis f osutatud soolise

võrdõiguslikkuse põhimõtte ning I lisa punktides 17.3, 20.4 ja 21.1 puuetega inimeste

ligipääsu käsitlevate sätete ühtne kohaldamine ning kooskõlas direktiivi

(EL) 2019/882 I ja III lisas esitatud ligipääsetavusnõuetega liidu programmide ja

meetmete tulemuslikkuse seire ja aruandluse eeskirjad, liidu rahastamisportaali

loomise eeskirjad, programmide hindamise eeskirjad ning muud horisontaalsed sätted,

mida kohaldatakse kõigi liidu programmide suhtes, näiteks need, mis käsitlevad

teavet, teabevahetust ja nähtavust.

(37) Vastavalt nõukogu otsuse (EL) 2021/176415 artikli 85 lõikele 1 võivad ülemeremaades

ja -territooriumidel asuvad isikud ja üksused saada rahastust vastavalt programmi

eeskirjadele ja eesmärkidele ning vastavalt korrale, mida võidakse kohaldada

asjaomase ülemeremaa või -territooriumiga seotud liikmesriigi suhtes.

(38) Raamprogrammiga asendatakse määrusega (EL) 2021/695 loodud programm

„Euroopa horisont“. Seepärast tuleks määrus (EL) 2021/695 kehtetuks tunnistada,

14 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 5. juuli 2017. aasta direktiiv (EL) 2017/1371, mis käsitleb võitlust liidu

finantshuve kahjustavate pettuste vastu kriminaalõiguse abil (ELT L 198, 28.7.2017, lk 29). 15 Nõukogu 5. oktoobri 2021. aasta otsus (EL) 2021/1764, ülemeremaade ja -territooriumide Euroopa

Liiduga assotsieerimise kohta, sealhulgas ühelt poolt Euroopa Liidu ning teiselt poolt Gröönimaa ja

Taani Kuningriigi vahelised suhted (otsus ÜMTde, sealhulgas Gröönimaa assotsieerimise kohta) (ELT

L 355, 7.10.2021, lk 6–134).

ET 20 ET

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA MÄÄRUSE:

I jaotis. Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva määrusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm

„Euroopa horisont“ (edaspidi „raamprogramm“) mitmeaastase finantsraamistiku

kehtivusajaks 2028–2034, sätestatakse eeskirjad raamprogrammi raames kaudsetes

meetmetes osalemiseks ja tulemuste levitamiseks ning määratakse kindlaks

raamistik, mille alusel liit toetab teadus- ja innovatsioonitegevust samal

ajavahemikul. Selles sätestatakse ka raamprogrammi eesmärgid ja eelarve samaks

ajavahemikuks, liidupoolse rahastamise vormid ja sellise rahastamise eeskirjad. 

2. Raamprogrammi rakendatakse:

(a) nõukogu otsusega XX loodud eriprogrammiga, mis hõlmab Euroopa

Konkurentsivõime Fondi määruses sätestatud poliitikaharude teaduskoostööd;

(b) määrusega (EL) [XXX] [Euroopa Konkurentsivõime Fond] loodud

kaitseuuringute eriprogrammiga.

3. Käesolevat määrust ei kohaldata lõike 2 punktis b osutatud kaitseuuringute

eriprogrammi suhtes. Selle eriprogrammi raames elluviidava ja määruses

(EL) [XXX] [Euroopa Konkurentsivõime Fond] sätestatud tegevuse eesmärk on

edendada Euroopa kaitsesektori tehnoloogilise ja tööstusliku baasi

konkurentsivõimet, tõhusust ja innovatsioonisuutlikkust.

4. Käesoleva määruse mõisteid „programm „Euroopa horisont““, „raamprogramm“ ja

„eriprogramm“ kasutatakse üksnes lõike 2 punktis a kirjeldatud eriprogrammiga

seotud küsimustes, kui ei ole sätestatud teisiti.

Artikkel 2

Mõisted

Käesolevas määruses kasutatakse järgmisi mõisteid:

(1) „teadustaristu“ – struktuur, mis pakub ressursse ja teenuseid teadusuuringute

tegemiseks ja innovatsiooni edendamiseks selle valdkondades;

(2) „tehnoloogiataristu“ – rajatised, seadmed, võimekus ja vahendid, mis on vajalikud

tehnoloogia väljatöötamiseks, katsetamiseks, laiendamiseks ja valideerimiseks alates

konkurentsieelsetest rakendusuuringuteenustest kuni tutvustamise ja valideerimiseni;

(3) „pangakõlbmatu“ – õigussubjekt ei suuda veel ligi meelitada piisavaid

investeeringuid, et oma äriplaan täielikult ellu viia ja rahvusvaheliselt konkureerida;

ET 21 ET

(4) „segarahastamine“ – rahaline toetus, mida antakse Euroopa Innovatsiooninõukogu

(EIC) raames ja milles toetus on ühendatud investeeringuga;

(5) „süvatehnoloogia“ – innovatsioon, mis võib pakkuda murrangulisi lahendusi ja mis

põhineb teaduse, tehnoloogia ja inseneriteaduse tipptasemel uuendustel;

(6) „Euroopa partnerlus“ – algatus, milles liit koos era- ja/või avaliku sektori

partneritega kohustuvad ühiselt toetama tegevusprogrammi väljatöötamist,

rakendamist ja hindamist ning mille kulud jagunevad kõigi partnerite vahel;

(7) „avatud juurdepääs“ – lõppkasutajale tasuta antud veebipõhine juurdepääs

tulemustele;

(8) „avatud teadus“ – lähenemisviis teaduslikule protsessile, mis hõlmab

teadusuuringute varajast ja avatud jagamist, avatud juurdepääsu tulemustele ja

nende vastutustundlikku haldamist, uurimistulemuste reprodutseeritavust tagavaid

meetmeid ning kodanike ja lõppkasutajate kaasamist teadusuuringutesse ja

innovatsiooni;

(9) „kommertskasutusele eelnev hange“ – teadus- ja arendusteenuste avaliku või

erasektori hange, mis hõlmab turutingimustel riski ja kasu jagamist ning

konkurentsivõimelist arendustegevust etappides, kus hangitud teadus- ja

arendusteenused on selgelt eraldatud lõpptoodete kaubanduslike koguste

kasutuselevõtust;

(10) „uuendusliku lahenduse hange“ – avaliku või erasektori hange, mille puhul hankija

tegutseb selliste uuenduslike kaupade ja teenuste turuletoojana, mis ei ole turgudel

veel suures mahus kättesaadavad, ning mis võib hõlmata vastavustestimist;

(11) „taustteave“ – kõik andmed, teadmised või kogu oskusteave mis tahes vormis või

kujul, nii materiaalne kui immateriaalne, sealhulgas kõik õigused (nt

intellektuaalomandi õigused), mis olid antud enne asjaomase meetmega ühinemist;

(12) „väärindamine“ – tulemuste kasutamine muus kui asjaomase meetmega hõlmatud

edasises tegevuses, muu hulgas kommertskasutus;

(13) „rahvusvaheline Euroopa teadusasutus“ – rahvusvaheline organisatsioon, mille

enamik liikmetest on liikmesriigid või assotsieerunud riigid ning mille peaeesmärk

on edendada teadus- ja tehnoloogiakoostööd Euroopas;

(14) „tulunduslik õigussubjekt“ – õigussubjekt, kellel õiguslikust vormist tulenevalt on

kasumi taotlemise eesmärk või kellel on seadusest tulenev või muul alusel õiguslikult

siduv eesmärk jagada kasumit oma aktsionäridele või üksikliikmetele;

(15) „väike või keskmise suurusega ettevõtja“ või „VKE“ – mikro-, väike ja keskmise

suurusega ettevõtja, nagu on määratletud komisjoni soovituse 2003/361/EÜ16 lisa

artiklis 2;

(16) „väike keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja“ – komisjoni soovituse

(EL) 2025/109917 lisa punktis 2 määratletud ettevõtja;

(17) „tulemused“ – asjaomase meetmega saavutatud materiaalne või immateriaalne

tulem, näiteks andmed, teadmised või oskusteave, olenemata selle vormist ja laadist

16 Komisjoni 6. mai 2003. aasta soovitus 2003/361/EÜ mikro-, väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate

määratluse kohta (ELT L 124, 20.5.2003, lk 36). 17 Komisjoni 21. mai 2025. aasta soovitus (EL) 2025/1099, mis käsitleb väikeste keskmise

turukapitalisatsiooniga ettevõtjate määratlust (ELT L, 28.5.2025, lk 1).

ET 22 ET

ning sellest, kas seda saab kaitsta või mitte, ning sellega seotud õigused, sealhulgas

intellektuaalomandi õigused;

(18) „ERC eesliiniuuringute meede“ – vastutava teadlase juhitav teadustegevus, mis

hõlmab ka kontseptsiooni tõendamist Euroopa Teadusnõukogu (ERC) kaudu ning

mida haldab üks või mitu toetusesaajat, kes saavad toetust ERC-lt;

(19) „teadus- ja koolitusmeede“ – teadlaste oskuste, teadmiste ja karjäärivõimaluste

täiendamise meede, mis suurendab riikide-, sektorite- või valdkondadevahelist

liikuvust;

(20) „koordineerimis- ja toetusmeede“ – meede, millega aidatakse täita raamprogrammi

eesmärke, v.a teadus- ja innovatsioonitegevus, mis toimub IV osa „Euroopa

teadusruum“ komponendi „Osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine“ raames;

ning ilma teadustegevuse liidupoolse kaasrahastamiseta toimuv alt-üles

koordineerimine, mis võimaldab liikmesriikide ja assotsieerunud riikide

õigussubjektide omavahelist koostööd Euroopa teadusruumi tugevdamiseks;

(21) „kaudsed meetmed“ – teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevus, mida liit

rahaliselt toetab ja mida viivad läbi osalejad;

(22) „otsesed meetmed“ – teadusuuringute ja innovatsiooniga seotud tegevus, mida viib

läbi komisjon Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) kaudu;

(23) „innovatsiooni ökosüsteem“ – ökosüsteem, mis liidu tasandil ühendab

organisatsioone, kelle funktsionaalne eesmärk on võimaldada tehnoloogia

arendamist ja innovatsiooni ning mis hõlmab suhteid materiaalsete ressursside

(nagu rahastamine, seadmed ja vahendid, sh teadus- ja tehnoloogiataristu),

institutsionaalsete üksuste (nt kõrgharidusasutused ja tugiteenused, teadusuuringute

ja tehnoloogia organisatsioonid, ettevõtjad, investorid, sh riskikapitali pakkujad, ja

finantsvahendajad) ning riikliku, piirkondliku ja kohaliku tasandi poliitika

kujundamise ja rahastamise üksuste vahel;

(24) „teadmiste kolmnurk“ – võrgustike loomine haridusasutuste,

teadusorganisatsioonide ja ettevõtjate vahel eesmärgiga luua innovatsiooni

ökosüsteemid, mis toetavad innovatsiooni tegevusahela loomist, alates innovatsiooni

tekkest kuni ettevõtlusalase hariduse, idufirmade rajamise ja kasvufirmade

arendamiseni.

Artikkel 3

Raamprogrammi eesmärgid

1. Kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi üld- ja erieesmärkidega tugevdab

raamprogramm ELi konkurentsivõimet ning teaduslikku ja tehnoloogilist baasi ning

käsitleb tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni abil ülemaailmseid probleeme.

2. Raamprogrammi erieesmärgid on järgmised:

– luua kvaliteetseid teadmisi ja oskusi ning teadlastele atraktiivseid

karjäärivõimalusi ning toetada Euroopa teadusruumi väljakujundamist;

– suurendada kogu ELi hõlmavat ja rahvusvahelist teaduskoostööd ning

teadmiste jagamist ja väärindamist;

– viia ELi, riiklikud ja piirkondlikud prioriteedid omavahel kooskõlla, et luua

üleeuroopaline teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem;

ET 23 ET

– vähendada riiklikke ja piirkondlikke erinevusi teadus- ja

innovatsioonisuutlikkuses, oskustes ja talentide alal, et tugevdada

innovatsiooni ökosüsteeme;

– parandada liidu positsiooni innovatsiooni valdkonnas, pöörates erilist

tähelepanu strateegilistele tehnoloogialahendustele ja lõhkuvale

innovatsioonile, hõlbustada uuenduslike lahenduste levitamist

standardimistegevuse kaudu, et soodustada konkurentsivõimet ja tegeleda

oluliste ühiskondlike väljakutsetega;

– vähendada riske ja kaasata rohkem erasektori rahalisi vahendeid

teadusuuringute ja innovatsiooni jaoks, eelkõige süvatehnoloogia toetamiseks

ning uuenduslike idufirmade ja VKEde tegevuse laiendamiseks;

– aidata suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja

innovatsiooni liikmesriikides ning seeläbi saavutada teadus- ja

arendustegevusse investeeritavate kogukulude eesmärk, milleks on vähemalt

3 % liidu sisemajanduse koguproduktist.

Artikkel 4

Raamprogrammi struktuur

3. Artikli 1 lõikes 2 osutatud eriprogrammiga seoses on raamprogrammil järgmised

osad, mis aitavad kaasa artiklis 3 ning määruse (EL) XXX [Euroopa

konkurentsivõime fond] poliitikaharudes sätestatud üld- ja erieesmärkide

saavutamisele:

(a) I osa „Tipptasemel teadus“, millel on eelkõige järgmised komponendid:

i) Euroopa Teadusnõukogu (ERC);

ii) Marie Skłodowska-Curie meetmed;

iii) teadus liidu poliitika hüvanguks: Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC)

otsesed meetmed väljaspool tuumaenergiavaldkonda;

(b) II osa „Konkurentsivõime ja ühiskond“, millel on eelkõige järgmised

komponendid:

i) „Konkurentsivõime“, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevus, mis

toetab Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikavaldkondi, nagu:

(1) teadus- ja innovatsioonikoostöö Euroopa Konkurentsivõime Fondi

IV peatüki „Üleminek puhtale energiale ja tööstuse süsinikuheite

vähendamine“ raames;

(2) teadus- ja innovatsioonikoostöö Euroopa Konkurentsivõime Fondi

V peatüki „Tervishoid, biotehnoloogia, põllumajandus ja

biomajandus“ raames;

(3) teadus- ja innovatsioonikoostöö Euroopa Konkurentsivõime Fondi

VI peatüki „Digitaalne juhtpositsioon“ raames;

(4) teadus- ja innovatsioonikoostöö Euroopa Konkurentsivõime Fondi

VII peatüki „Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja

kosmosesektor“ raames;

ii) „Ühiskond“, sealhulgas teadus- ja innovatsioonitegevus, nagu:

ET 24 ET

(1) üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed;

(2) ELi missioonid;

(3) uue Euroopa Bauhausi rahastu;

(c) III osa „Innovatsioon“, millel on eelkõige järgmised komponendid:

i)·Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC);

ii) innovatsiooni ökosüsteemid, sealhulgas tegevus teadmiste kolmnurga

(kõrgharidus, teadusuuringud ja innovatsioon ning ettevõtlus) paremaks

integreerimiseks kogu liidus;

(d) IV osa „Euroopa teadusruum“, millel on eelkõige järgmised komponendid:

i) Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine;

ii) teadus- ja tehnoloogiataristu;

iii) osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine.

Artikkel 5

Horisontaalsed põhimõtted

Raamprogramm:

(a) tagab asjakohasel juhul multidistsiplinaarse lähenemisviisi ning näeb ette sotsiaal- ja

humanitaarteaduste lõimimise raamprogrammi kõigisse komponentidesse, sh eraldi

taotlusvoorus osalemise kutsed sotsiaal- ja humanitaarteadustega seotud teemade

jaoks;

(b) edendab teaduslikke teadmisi ning aitab luua teadlikku, tulemuslikku ja

reageerimisvõimelist avalikku poliitikat kogu liidus ja mujal. Raamprogramm

edendab aktiivselt avaliku sektori rahastatavate teadusuuringute tulemuste ja

teaduslike tõendite kasutamist poliitikakujundamises kõigil tasanditel ning soodustab

tugevamaid seoseid teadusuuringute, innovatsiooni ja tõenduspõhise avaliku poliitika

väljatöötamise vahel. See hõlmab selliste koostöömehhanismide, teadus- ja

innovatsioonialgatuste ning teaduse ja poliitika sidemete toetamist, mis toovad kokku

poliitikakujundajad ja teadusringkonnad, ning teadusuuringute tulemuste kasutamise

hõlbustamist kõigil tasanditel tulevaste õigus- ja reguleerivate raamistike

kujundamisel. Erilist tähelepanu pööratakse sellele, et teaduspõhine teave oleks

poliitikakujundajatele ja kodanikele kättesaadav ja asjakohane, ning teadusuuringute

tulemuste, poliitikaülevaadete ja soovituste tulemusliku kasutamise vahenditele;

(c) soosib avatud teaduse tavade kasutamist, sealhulgas tagades avatud juurdepääsu

tulemusi käsitlevatele eelretsenseeritud teadusväljaannetele, ning avatud juurdepääsu

teadusandmetele ja muudele tulemustele, järgides põhimõtet „nii avatud kui

võimalik, nii suletud kui vajalik“.

Artikkel 6

Eelarve

4. Raamprogrammi esialgne rahastamispakett ajavahemikuks 1. jaanuarist 2028 kuni

31. detsembrini 2034 on 175 002 000 000 eurot jooksevhindades.

ET 25 ET

5. Artikli 1 lõike 2 punktis a osutatud eriprogrammi jaoks käesoleva artikli lõikes 1

osutatud summa soovituslik jaotus on järgmine:

(a) 44 079 000 000 eurot I osale „Tipptasemel teadus“, millest

2 600 000 000 eurot JRC otsestele meetmetele väljaspool

tuumaenergiavaldkonda;

(b) 75 876 000 000 eurot II osale „Konkurentsivõime ja ühiskond“, millest:

i. 68 270 000 000 eurot komponendile „Konkurentsivõime“, millest:

25 331 000 000 eurot on ette nähtud teadus- ja innovatsioonikoostööks

Euroopa Konkurentsivõime Fondi IV peatüki „Üleminek puhtale

energiale ja tööstuse süsinikuheite vähendamine“ raames;

19 650 000 000 eurot on ette nähtud teadus- ja innovatsioonikoostööks

Euroopa Konkurentsivõime Fondi V peatüki „Tervishoid,

biotehnoloogia, põllumajandus ja biomajandus“ raames;

16 854 000 000 eurot on ette nähtud teadus- ja innovatsioonikoostööks

Euroopa Konkurentsivõime Fondi VI peatüki „Digitaalne juhtpositsioon“

raames;

6 435 000 000 eurot on ette nähtud teadus- ja innovatsioonikoostööks

Euroopa Konkurentsivõime Fondi VII peatüki „Vastupanuvõime ja

julgeolek, kaitsetööstus ja kosmosesektor“ raames;

ii. 7 606 000 000 eurot komponendile „Ühiskond“;

(c) 38 785 000 000 eurot III osale „Innovatsioon“;

(d) 16 262 000 000 eurot IV osale „Euroopa teadusruum“, millest

5 387 000 000 eurot osaluse laiendamiseks ja tippteaduse levitamiseks.

1. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summat ning artiklis 7 osutatud täiendavaid

vahendeid võib kasutada ka raamprogrammi rakendamiseks antava tehnilise ja

haldusabi jaoks, näiteks ettevalmistus-, seire-, kontrolli-, auditi- ja

hindamistegevuseks, infotehnoloogiasüsteemide ja -platvormide arendamiseks,

teabe- ja kommunikatsioonitegevuseks, sh liidu poliitiliste prioriteetide

tutvustamiseks ning muuks tehniliseks ja haldusabiks või personaliga seotud

kuludeks, mida komisjon raamprogrammi haldamisel kannab.

2. Kui see on vajalik, et hallata meetmeid, mis ei ole 31. detsembriks 2034 lõpule

viidud, võib kanda liidu eelarvesse assigneeringuid ka pärast 2034. aastat, et katta

vajalikud kulud ja hallata meetmeid, mis ei ole raamprogrammi lõpuks veel lõpule

viidud.

3. Pikemalt kui ühe eelarveaasta vältel toimuvate meetmetega kaasnevad eelarvelised

kulukohustused võib jagada aastasteks osamakseteks mitmele aastale.

Artikkel 7

Täiendavad vahendid

1. Liikmesriigid, liidu institutsioonid, organid ja asutused, kolmandad riigid,

rahvusvahelised organisatsioonid, rahvusvahelised finantsasutused või muud

kolmandad isikud võivad programmi täiendavalt rahaliselt või mitterahaliselt toetada.

Täiendavat rahalist toetust käsitatakse sihtotstarbelise välistuluna määruse (EL,

ET 26 ET

Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 2 punktide a, d või e või artikli 21 lõike 5

tähenduses.

2. Vahendeid, mis on liikmesriikidele eraldatud koostöös liikmesriikidega toimuva

eelarve täitmise raames, võib liikmesriikide palvel teha kättesaadavaks programmi

jaoks. Komisjon haldab neid vahendeid otse või kaudselt kooskõlas määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga a või c. Need täiendavad käesoleva

määruse artikli 6 lõikes 1 osutatud summat. Neid vahendeid kasutatakse asjaomaste

liikmesriikide huvides. Kui komisjon ei ole võtnud eelarvet otse või kaudselt täites

juriidilist kohustust programmi jaoks selliselt kättesaadavaks tehtud täiendavate

summade osas, võib vastavad kulukohustustega sidumata summad asjaomase

liikmesriigi taotlusel ühte või mitmesse vastavasse lähteprogrammi või nende

õigusjärglasesse tagasi kanda.

Artikkel 8

Alternatiivne, kombineeritud ja kumulatiivne rahastamine

1. Programmi rakendatakse koostoimes muude liidu programmidega. Meede, mis on

saanud liidu toetust mõnest teisest programmist, võib saada toetust ka

raamprogrammi alusel. Vastava rahalise toetuse suhtes kohaldatakse liidu asjaomase

programmi eeskirju või kõigi toetuste suhtes võib kohaldada ühtseid eeskirju ja võtta

ühe juriidilise kohustuse. Kui liidu rahaline toetus põhineb rahastamiskõlblikel

kuludel, ei tohi liidu eelarvest antav kumulatiivne toetus ületada meetme

rahastamiskõlblike kulude kogusummat ja selle võib arvutada proportsionaalselt

kooskõlas toetuse tingimusi käsitlevate dokumentidega.

2. Programmi kohaseid väljavalimismenetlusi võib korraldada eelarve otsese või

kaudse täitmise raames ühiselt liikmesriikide, liidu institutsioonide, organite ja

asutuste, kolmandate riikide, rahvusvaheliste organisatsioonide, rahvusvaheliste

finantsasutuste või muude kolmandate isikutega, tingimusel et on tagatud liidu

finantshuvide kaitse. Selliste menetluste suhtes kohaldatakse ühtseid eeskirju ja

nendega kaasnevad ühtsed juriidilised kohustused. Selleks võivad ühise

väljavalimismenetluse partnerid teha raamprogrammi jaoks kättesaadavaks vahendid

kooskõlas käesoleva määruse artikliga 7 või delegeerida väljavalimismenetluse

rakendamise partneritele, kui see on kohaldatav kooskõlas määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c. Ühises väljavalimismenetluses

võivad ühise väljavalimismenetluse partnerite esindajad olla ka määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõikes 3 osutatud hindamiskomisjoni liikmed.

3. Lisaks määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikli 8 lõigetes 1 ja

2 sätestatud tingimuste kohaldamisele antakse käesoleva raamprogrammi raames

konkurentsivõime märgis ainult kvaliteetsetele meetmetele, mida ei ole

eelarvepiirangute tõttu raamprogrammist rahastatud.

4. Liikmesriigid võivad konkurentsivõime märgise saanud meetmeid rahastada.

Artikkel 9

Programmiga assotsieerunud kolmandad riigid

1. Programmis võivad täieliku või osalise assotsieerimise kaudu osaleda järgmised

kolmandad riigid kooskõlas artiklis 3 sätestatud eesmärkidega ja kooskõlas

ET 27 ET

asjaomaste rahvusvaheliste lepingutega või nende lepingute raames vastu võetud

otsustega, mida nende riikide suhtes kohaldatakse:

(a) Euroopa Vabakaubanduse Assotsiatsiooni liikmed, kes on Euroopa

Majanduspiirkonna liikmed, ja Euroopa mikroriigid;

(b) ühinevad riigid, kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaadid;

(c) Euroopa naabruspoliitika riigid;

(d) muud kolmandad riigid.

2. Raamprogrammis osalemiseks sõlmitud assotsieerimislepingutes:

(a) tagatakse õiglane tasakaal programmis osaleva kolmanda riigi panuse ja

saadava kasu vahel;

(b) nähakse ette raamprogrammis osalemise tingimused, sealhulgas viis, kuidas

arvutada raamprogrammile antav tegevustoetusest ja osalustasust koosnev

rahaline panus ja raamprogrammi üldised halduskulud;

(c) ei anta kolmandale riigile programmiga seoses otsustusõigust;

(d) kindlustatakse liidu õigus tagada usaldusväärne finantsjuhtimine ja kaitsta oma

finantshuve;

(e) vajaduse korral tagatakse liidu julgeoleku ja avaliku korra huvide kaitse.

3. Lõike 2 punkti d kohaldamisel annab kolmas riik määruste (EL, Euratom) 2024/2509

ja (EL, Euratom) nr 883/2013 kohaselt nõutavad õigused ja juurdepääsu ning tagab,

et täiteotsused, millega kehtestatakse rahaline kohustus ELi toimimise lepingu

artikli 299 alusel, ning Euroopa Liidu Kohtu otsused ja määrused on täitmisele

pööratavad.

4. Lõike 1 punkti d kohaldamisel on assotsieerumine või osaline assotsieerumine

muude kolmandate riikidega võimalik üksnes juhul, kui nad vastavad kõigile

järgmistele kriteeriumidele:

(a) neil on hea suutlikkus teaduse, tehnoloogia ja innovatsiooni valdkonnas;

(b) nad on võtnud kohustuse järgida õigusnormidel põhinevat avatud

turumajandust, sealhulgas käsitleda intellektuaalomandi õigusi õiglaselt ja

erapooletult ja austada inimõigusi, ning neil on demokraatlikud institutsioonid;

(c) nad edendavad aktiivselt sellist poliitikat, mis parandab kodanike

majanduslikku ja sotsiaalset heaolu.

5. Iga kolmanda riigi raamprogrammiga assotsieerimise ulatuse puhul võetakse arvesse

riskide analüüsi, eriti selliste riskide kohta, mis võivad mõjutada liidu avalikku korda

ja julgeolekut asjakohastes poliitikavaldkondades, sealhulgas majandus- ja

teadusjulgeolekut, kuid samuti kasulikkust ja laiemat eesmärki edendada

innovatsiooni kaudu liidu majanduskasvu ja konkurentsivõimet. Sellest tulenevalt

võidakse kolmandad riigid – välja arvatud EMP liikmed, ühinevad riigid,

kandidaatriigid ja potentsiaalsed kandidaatriigid – raamprogrammi osadest kooskõlas

käesoleva määruse või assotsieerimislepinguga välja jätta.

6. Assotsieerimislepingus, milles sätestatakse raamprogrammis osalemise tingimused,

nähakse võimalikult suures ulatuses ette liidus asuvate õigussubjektide vastastikune

osalemine assotsieerunud riikide samaväärsetes programmides vastavalt kõnealustes

programmides sätestatud tingimustele.

ET 28 ET

7. Lõike 2 punktis b osutatud rahalise panuse taseme kindlaksmääramise tingimustega

tagatakse korrapärane automaatne korrigeerimine olulise tasakaalustamatuse korral

võrreldes summaga, mida assotsieerunud riigis asutatud üksused saavad

raamprogrammis osalemise tulemusena, võttes arvesse raamprogrammi juhtimise,

rakendamise ja toimimisega seotud kulusid. Selle rahalise panuse eraldamisel

võetakse arvesse assotsieerunud riikide õigussubjektide osaluse taset raamprogrammi

igas osas.

Artikkel 10

Liidu rahastuse rakendamine ja vormid

1. Raamprogrammi rakendatakse kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509, kas

täites eelarvet otse või kaudselt koos kõnealuse määruse artikli 62 lõike 1 punktis c

osutatud asutustega.

2. Liidu rahastust võib anda mis tahes kujul kooskõlas määrusega (EL,

Euratom) 2024/2509, eelkõige toetuse, auhinna, hanke, mitterahalise annetuse ja

rahastamisvahendite kaudu.

3. Kui liidu toetust antakse eelarvelise tagatise või rahastamisvahendina (välja arvatud

Euroopa Innovatsiooninõukogu (fond) alla kuuluvad rahastamisvahendid), sealhulgas

juhul, kui seda kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu

raames, antakse seda üksnes Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU

instrumendi kaudu ning seda rakendatakse kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime

Fondi InvestEU instrumendi kohaldatavate eeskirjadega sellel eesmärgil sõlmitud

rahalist toetust käsitleva lepingu või tagatislepingu kaudu. Kui raamprogrammis

kasutatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU instrumenti, nähakse ette

eraldised eelarvelise tagatise jaoks ja rahastamisvahendite rahastamine, sealhulgas

juhul, kui toetust kombineeritakse tagastamatu toetusega segarahastamistoimingu

raames.

4. Kui liidu rahastust antakse toetuse kujul, antakse seda kuludega sidumata rahastusena

või lihtsustatud kuluvõimalustena, eeskätt kindlasummaliste maksetena ja personali

ühikuhindadena kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509. Rahastust võib

anda tegelike rahastamiskõlblike kulude hüvitamise kujul üksnes juhul, kui meetme

eesmärke ei ole võimalik muul viisil saavutada. Kui on vaja võimaldada muid

rahastamisallikaid, sealhulgas kaasinvesteeringuid riiklike vahenditega, mille suhtes

kohaldatakse riigiabi eeskirju, antakse rahalisi vahendeid tegelike rahastamiskõlblike

kulude hüvitamise või lihtsustatud kuluvõimaluste vormis.

5. Määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 153 lõike 3 kohaldamisel võib

hindamiskomisjon koosneda osaliselt või täielikult sõltumatutest välisekspertidest.

Artikkel 11

Euroopa partnerlused

1. Kui see on vajalik, et saavutada artiklis 3 sätestatud eesmärgid, võib käesoleva

määruse kohast tegevust ellu viia Euroopa partnerluste, peamiselt tööprogrammide

kaudu.

2. Euroopa partnerlused põhinevad partnerite vahel kokku lepitud ja allkirjastatud

vastastikuse mõistmise memorandumil, milles on kindlaks määratud järgmine:

ET 29 ET

(a) saavutatavad tulemused, mis peavad olema selged, mõõdetavad ja ajaliselt

piiritletud;

(b) aruandlusnõuded,

(c) kõigi partnerite asjaomased kohustused;

(d) juhtimiskord koos mehhanismiga, mille abil partnerid saavad arutada

partnerluste kavandamist ja tegevust ning nendes kokku leppida.

3. Nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel delegeeritakse Euroopa partnerluste

rakendamiseks liidu eri rahastamisprogrammide eelarve täitmise ülesanded ELi

toimimise lepingu artiklite 185 ja 187 kohaselt loodud asutustele kooskõlas määruse

(EL, Euratom) 2024/2509 artikli 62 lõike 1 punktiga c.

4. Käesoleva artikli lõigete 2 ja 3 kohaselt loodud Euroopa partnerluste puhul oleneb

raamprogrammist antav toetus liidu rahaliste vahendite tõhusast kasutamisest, teiste

partnerite antavast proportsionaalsest rahalisest panusest, mis vastab vähemalt liidu

toetusele, ja liidule hääleõiguse andmisest juhtorganites, mis tagab partnerluses liidu

huvide kaitse. Selleks luuakse ühisettevõtted ühtse asutamisaktiga, millega tagatakse

ühtlustatud eeskirjad.

5. Euroopa partnerlused

(a) luuakse üksnes juhul, kui liidu meetmetega üksi või raamprogrammist antava

muus vormis toetusega ei suudeta soovitud eesmärke saavutada;

(b) luuakse selleks, et lahendada probleeme, mis nõuavad ressursside kriitilist

massi ning osalejate ühtset ja kooskõlastatud lähenemisviisi nii programmitöös

kui ka rakendamises;

(c) on kooskõlas liidu peamise poliitika ja peamiste poliitiliste algatustega ning

aitavad neid ellu viia;

(d) valitakse konkurentsi alusel, tuginedes kvantifitseeritavatele

olelusringipõhistele kriteeriumidele ja tugevale portfellipõhisele

lähenemisviisile, mis tagab algatuste sidususe;

(e) põhinevad kõigi partnerite eelnevalt, pikaajaliselt ja ametlikult võetud

kohustusel anda rahaline panus keskselt hallatava Euroopa partnerluse

vahenditesse, välja arvatud nõuetekohaselt põhjendatud juhtudel;

(f) nõuavad selget olelusringipõhist lähenemisviisi, sealhulgas algatuse

rakendamise esialgset kava koos strateegiaga liidupoolse rahastamise

järkjärguliseks või täielikuks kaotamiseks.

6. Muude partnerite kui liidu rahalist panust antakse järgmiselt:

(a) rahalised maksed algatuse tegevuseelarvesse;

(b) partnerid kaasrahastavad ise enda või oma liikmete osalemist algatuse kaudu

rahastatavates projektides.

7. Kõik partnerid peale liidu esitavad teavet partnerluse struktuuri, liikmesuse ja

tegevuse kohta. Kui partnerlus sõlmitakse esindusorganisatsioonide ja -liitudega,

peab see teave sisaldama korrapärast teavet nende liikmesuse kohta.

ET 30 ET

II peatükk

Tipptasemel teadus

Artikkel 12

Euroopa Teadusnõukogu

1. Euroopa Teadusnõukogu (ERC) pakub atraktiivset ja paindlikku rahastamist, et

võimaldada üksnes tipptaseme kriteeriumil põhineva konkurentsi alusel andekatel ja

loovatel, eelkõige karjääri alustavatel teadlastel ning nende teadusrühmadel,

olenemata nende kodakondsusest ja päritoluriigist, tegutseda kõige

paljutõotavamates valdkondades teaduse eesliinil.

2. ERC meelitab ligi kõige andekamaid teadlasi kogu maailmast ning muudab liidu

maailma juhtivaks teadusuuringute ja innovatsiooni keskuseks.

Artikkel 13

Marie Sklodowska-Curie meetmed

1. Marie Skłodowska-Curie meetmetega toetatakse kogu maailma teadlaste karjääri

kõigis etappides, nende oskuste arendamist ja nende liikuvust, võttes arvesse

julgeolekukaalutlusi. Marie Skłodowska-Curie meetmed aitavad edendada

tipptasemel teadusuuringuid, meelitada ligi ja hoida siin tippteadlasi ning toetada

kestlikku teadlaskarjääri liidus, et suurendada teadusuuringute ja innovatsiooni

valdkonnas liidu konkurentsivõimet.

2. Nende meetmete raames rahastatakse tipptasemel doktorivõrgustikke,

järeldoktoritoetusi, teadus- ja innovatsioonitöötajate vahetust ning toetusmehhanisme

kestliku karjääri edendamiseks, et meelitada ligi ja hoida siin kõige paljutõotavamaid

talente. Suurt tähelepanu pööratakse rahvusvahelisele, sektoritevahelisele ja

multidistsiplinaarsele koostööle ning teadusalasele teavitustegevusele.

Rahastamisega toetatakse tipptasemel teadustegevust ja keskendutakse andekate

teadlaste arendamisele, toetades sihipäraselt karjääri alustavaid teadlasi. See aitab

muuta liidu teadlastele üheks juhtivaks sihtkohaks.

Artikkel 14

Teadusuuringute Ühiskeskus

1. Teadusuuringute Ühiskeskus (JRC) pakub sõltumatuid ja tõenduspõhiseid teadmisi ja

teadusuuringuid, mis toetavad ELi poliitikat, et avaldada ühiskonnale positiivset

mõju. Seda tehakse JRC otseste meetmete kaudu ja JRC osalemise kaudu kaudsetes

meetmetes. II jaotise II peatükki ei kohaldata otseste meetmete suhtes. Erandina

määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõikest 3 võib JRC ise kasutada oma

teadustegevusest (nt patendid, litsentsid jne) saadud tulu või summasid.

ET 31 ET

III peatükk

Konkurentsivõime ja ühiskond

Artikkel 15

Teaduskoostöö

1. Teaduskoostöö toetab piiriüleste teadus- ja innovatsioonikoostöö võrgustike loomist,

mis toovad kokku eri teadusharude üksused, et toetada kvaliteetsete tulemuste

väljatöötamist ja kiiret levitamist liidu tööstuse konkurentsivõime,

kosmosevaldkonna, julgeoleku, puhtale energiale ülemineku, valmisoleku ja

vastupanuvõime huvides, tegeleda ühiskondlike väljakutsetega, sealhulgas kultuuri ja

loovusega, ning tugevdada teadusuuringute mõju liidu poliitika väljatöötamisel ja

toetamisel.

2. Tegevus viiakse ellu tasakaalustatud viisil madalamate ja kõrgemate tehnoloogilise

valmisoleku tasemete vahel, hõlmates seega kogu väärtusahelat.

3. Raamprogramm hõlmab teadus- ja innovatsioonikoostööd Euroopa

Konkurentsivõime Fondi käsitleva määruse (EL) XXX IV–VII peatüki alusel vastu

võetud tööprogrammide spetsiaalse sihtotstarbelise osa raames. Need tööprogrammid

võetakse vastu kooskõlas määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fondi

käsitlev määrus] artikliga 15.

4. Raamprogrammiga toetatakse tegevust, mille eesmärk on tegeleda üleilmsete

ühiskondlike väljakutsetega sellistes valdkondades nagu demokraatlike väärtuste

tugevdamine ja desinformatsiooni vastane võitlus, sealhulgas õigusriigi põhimõtte ja

põhiõiguste tagamine, kaasamist ja majanduskasvu soodustavate sotsiaal-

majanduslike muutuste edendamine ning demograafiliste ja põlvkondadevaheliste

probleemide lahendamine, sealhulgas noorte vaatenurgast ja kaasa arvatud rände

haldamine ja rändajate integreerimine.

5. Raamprogramm aitab kaasa ELi missioonidele, eelkõige tänu teadusuuringute ja

innovatsiooni rahastamise prioriteetsete meetmete kindlaksmääramisele uute

teadmiste, tehnoloogialahenduste, teenuste ja toodete väljatöötamiseks, võttes

arvesse missioonide eesmärke. Määruse (EL) 2021/695 artikli 8 alusel loodud ELi

missioone rahastatakse tööprogrammide alusel, mis hõlmavad kuni

2030. eelarveaastat.

6. Raamprogrammist toetatakse uue Euroopa Bauhausi rahastu teadusuuringute ja

innovatsiooni komponenti.

ET 32 ET

IV peatükk

Innovatsioon

Artikkel 16

Euroopa Innovatsiooninõukogu

1. Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) teeb kindlaks süvatehnoloogia ja lõhkuva

innovatsiooni ning arendab ja laiendab seda alates teadusuuringutest kuni tegevuse

laiendamiseni. Seda rakendatakse peamiselt avatud alt-üles taotlusvoorus osalemise

kutsete kaudu, tagades samal ajal eri teemavaldkondade tasakaalustatud

meetmeportfelli. Seda täiendavad sihtotstarbelised temaatilised ja ülesandekesksed

taotlusvoorud potentsiaalset strateegilist huvi pakkuvates valdkondades, mis on

tihedalt kooskõlastatud ja koostoimes Euroopa Konkurentsivõime Fondi

poliitikaharudega, eelkõige Euroopa Konkurentsivõime Fondi InvestEU

instrumendiga.

2. EIC võib pakkuda eelkõige järgmist liiki toetusi:

(a) Pathfinderi toetused suure riskiga teadusuuringutele, sealhulgas kontseptsiooni

tõendamiseks ja prototüübi loomiseks;

(b) üleminekutoetused, et töötada välja võimalused teadusuuringute tulemuste

kaubanduslikuks arendamiseks, sealhulgas jagu- ja idufirmade loomine;

(c) rahastamisvahendi „Accelerator“ segarahastamine ja üksnes investeeringutena

pakutav toetus üksikettevõtjatele, et nad saaksid oma uuendusi arendada ja

turule tuua;

(d) stiimulid hankijatele süvatehnoloogia ja lõhkuvate uuenduste katsetamiseks ja

nende pakkumiseks esimestele klientidele;

(e) ettevõtluse kiirendamise teenused, et täiendada EIC rahastamist, tagades

vastastikku täiendaval viisil ja kooskõlas määruse (EL) XXX [Euroopa

Konkurentsivõime Fond] III peatükis osutatud projektinõustamisega

juurdepääsu süvatehnoloogia alal eksperditeadmistele, juhendamisele ja

mentorlusele ning investorite, hankijate, ettevõtjate ja muude

innovatsioonipartneritega sidemete loomisele.

3. Lõikes 2 osutatud toetuseliigid kombineeritakse paindlikult EIC ülesannetega, mille

on välja töötanud ja mille üle teevad järelevalvet EIC programmijuhid. EIC

ülesannete täitmiseks kasutatakse portfellipõhist lähenemisviisi, mille puhul valitakse

meetmed nende vastastikuse täiendavuse alusel, et saavutada kindlaksmääratud

eesmärgid ja suhelda üksteisega EIC programmijuhi järelevalve all.

4. Kogu EIC investeerimistoetust rakendatakse ühe või mitme sihtotstarbelise

investeerimisvahendiga, mis on loodud kooskõlas liikmesriigi õigusega (Euroopa

Innovatsiooninõukogu fond). Euroopa Innovatsiooninõukogu fond struktureeritakse

liidu toetusest tuleneva finantsvõimenduse suurendamiseks selliselt, et see tõmbaks

ligi teisi avaliku või erasektori investoreid.

5. EIC võib toetada elutähtsa tehnoloogia innovatsiooni, keskendudes

kaitseotstarbelisele kasutusele ning koordineerides seda tihedalt Euroopa

Konkurentsivõime Fondi poliitikaharuga „Vastupanuvõime ja julgeolek,

ET 33 ET

kaitsetööstus ja kosmosesektor“. Sellistel juhtudel kohaldatakse määruse (EL) XXX

[Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikleid 51 ja 52.

Artikkel 17

Innovatsiooni ökosüsteemid

1. Raamprogrammiga toetatakse organisatsioone konkurentsivõimeliste, töökindlate ja

ühendatud innovatsiooni ökosüsteemide ja raamtingimuste loomisel. Selleks

püütakse saavutada sünergiat liidu, riiklike ja piirkondlike programmidega.

2. Raamprogrammiga toetatakse tegevust, mis soodustab teadmiste kolmnurga

(kõrgharidus, teadusuuringud ja innovatsioon ning ettevõtlus) integreerimist kogu

liidus.

V peatükk

Euroopa teadusruum

Artikkel 18

Euroopa teadusruum ja taristud

1. Euroopa teadusruumi eesmärk on luua liidus ühtne piirideta teadusuuringute,

innovatsiooni ja tehnoloogia turg, kus teadlased, teaduslikud teadmised ja

tehnoloogia vabalt liiguvad.

2. Raamprogrammiga tagatakse Euroopa teadusruumi ning teadusuuringute ja

innovatsiooni pakti väärtuste ja põhimõtete, st eelkõige teadusuuringute ja

innovatsiooni eetilisuse ja usaldusväärsuse, teadusuuringute vabaduse, soolise

võrdõiguslikkuse ja võrdsete võimaluste ning atraktiivse teadlaskarjääri ja teadurite

liikuvuse soodustamise tulemuslik edendamine ja kaitse. Teadus- ja

tehnoloogiataristute rahastamine aitab varustada liitu maailmatasemel tugeva ja

sidusa kestlike rajatiste ja teenuste ökosüsteemiga, tuginedes prioriteetsetele

üleeuroopalistele taristutele ja täiendavale riiklikule tipptasemel suutlikkusele ning

kasutades rahastamisvahendeid, sealhulgas Euroopa partnerlusi. Raamprogrammist

kaetakse kuni 20 % Euroopa teadus- ja tehnoloogiataristute kriitilise tähtsusega uue

maailmatasemel võimekuse arendamise kuludest.

3. Poliitika toetusvahendiga pakutakse liikmesriikidele ja assotsieerunud riikidele

praktilist eksperdiabi selliste reformide kavandamiseks, rakendamiseks ja

hindamiseks, millega parandatakse nende teadus- ja innovatsiooniinvesteeringute

ning sellealaste poliitikameetmete ja süsteemide kvaliteeti. See aitab luua

tugevamaid ja tulemuslikumaid riiklikke teadus- ja innovatsioonisüsteeme ning

tugevamat Euroopa teadusruumi.

ET 34 ET

Artikkel 19

Osaluse laiendamine

1. Osaluse laiendamise meetmega liitunud riigid on Bulgaaria, Horvaatia, Leedu, Läti,

Poola, Rumeenia, Slovakkia, Tšehhi ja Ungari lõike 5 punktide a ja b kohaste

meetmete rahastamiseks.

2. Üleminekuriigid on Eesti, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal ja Sloveenia lõike 5

punkti b kohaste meetmete rahastamiseks.

3. Üksnes osaluse laiendamise meetmega liitunud riikides või üleminekuriikides asuvad

õigussubjektid on kõlblikud raamprogrammi osa „Euroopa teadusruumi

tugevdamine“ komponendi „Osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine“ raames

koordinaatoritena tegutsema.

4. Assotsieerunud riikide puhul on näitaja alusel määratletud ja tööprogrammis

avaldatud rahastamiskõlblike riikide loetellu kuuluvad õigussubjektid täiesti

kõlblikud selle komponendi raames koordinaatoritena tegutsema. ELi toimimise

lepingu artiklis 349 määratletud äärepoolseimate piirkondade õigussubjektid on selle

komponendi all samuti kõlblikud koordinaatoritena tegutsema ning nende suhtes

kohaldatakse samu eeskirju, mida kohaldatakse osaluse laiendamise meetmega

liitunud riikide suhtes vastavalt käesolevale artiklile, välja arvatud lõige 7.

5. Osaluse laiendamine hõlmab järgmist:

(a) suutlikkuse suurendamise meetmed;

(b) meetmed, millega toetatakse võrgustike loomist, teadmiste väärindamist, ajude

äravoolu peatavat tegevust ja riiklike kontaktpunktide sihipärast toetamist.

6. Raamprogrammiga aidatakse osaluse laiendamise meetmega liitunud riikidel ja

üleminekuriikidel suurendada oma osalust ja soodustada tipptasemel

koostööprojektides laia geograafilist katvust. Nendele jõupingutustele vastavad

liikmesriikide võetavad proportsionaalsed meetmed.

7. Alates 2030. aastast on juurdepääs suutlikkuse suurendamise meetmetele ainult

nendel osaluse laiendamise meetmega liitunud riikidel, kes on viimasel teadaoleval

aastal suurendanud oma tegelikke kulutusi teadus- ja arendustegevusse tehtavatele

avaliku sektori investeeringutele võrreldes sellele eelnenud aastaga.

II jaotis. Osalemis- ja levitamiseeskirjad

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 20

Euroopa Konkurentsivõime Fondi eeskirjad

1. Kui ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse käesoleva määruse kohaldamisel määruse

(EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikli 10 lõikeid 2 ja 3 ELi

ET 35 ET

eelistamise kohta, artiklit 13 salastatud teavet ja tundlikku teavet käsitlevate

eeskirjade kohaldamise kohta ning artiklit 20 kiirendatud ja sihipäraste

konkurentsivõime meetmete kohta.

Artikkel 21

Rahastamiskõlblikkus

1. Kooskõlas määrusega (EL, Euratom) 2024/2509 kehtestatakse rahastamiskõlblikkuse

kriteeriumid, et toetada artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide saavutamist, ning

neid kohaldatakse kõigi raamprogrammi kohaste väljavalimismenetluste suhtes.

2. Väljavalimismenetlustes eelarve otsese ja kaudse täitmise raames võib liidu toetust

saada üks või mitu järgmiste kategooriate õigussubjekti:

(a) liikmesriigis asutatud üksused;

(b) assotsieerunud kolmandas riigis asutatud üksused;

(c) muud üksused, mis on asutatud väikese või keskmise sissetulekuga

mitteassotsieerunud kolmandates riikides või erandkorras muudes

mitteassotsieerunud kolmandates riikides, kui kõnealune kolmas riik on

nimetatud komisjoni vastu võetud tööprogrammis;

(d) muud mitteassotsieerunud riikides asutatud üksused, kui selliste üksuste

rahastamine on meetme rakendamise seisukohast oluline ja aitab kaasa

artiklis 3 sätestatud eesmärkide saavutamisele.

3. Kui tööprogrammis ei ole sätestatud teisiti, moodustavad õigussubjektid

toetusmeetmetes osalemiseks konsortsiumi, kuhu kuulub toetusesaajatena kolm

üksteisest sõltumatut ja eri riikides asuvat õigussubjekti, kes vastavad järgmistele

tingimustele:

(a) vähemalt kaks eri liikmesriikides asuvat õigussubjekti ning

(b) vähemalt üks muus liikmesriigis või assotsieerunud riigis asuv õigussubjekt.

4. ERC eesliiniuuringute meetmeid, EIC meetmeid, teadus- ja koolitusmeetmeid ning

meetmeid, mis hõlmavad kommertskasutusele eelnevaid hankeid või uuenduslike

lahenduste hankeid või mille peamine eesmärk on sellised hanked, võib rakendada

üks või mitu õigussubjekti, tingimusel et üks nendest õigussubjektidest asub

liikmesriigis või assotsieerunud riigis.

5. Koordineerimis- ja toetusmeetmeid võib rakendada üks või mitu õigussubjekti, kes

võivad asuda liikmesriigis või assotsieerunud riigis või erandjuhul muus kolmandas

riigis.

6. Vastavalt finantsmääruse artiklile 136 kohaldatakse suure riskiga teenuseosutajate

suhtes julgeolekukaalutlustel ELi õiguse kohaselt rahastamiskõlblikkuse piiranguid.

7. Rahvusvahelised Euroopa teadusasutused ja liidu õiguse alusel loodud

õigussubjektid loetakse asuvaks muus liikmesriigis kui selles, kus asuvad teised

asjaomases meetmes osalevad õigussubjektid.

8. Muud rahvusvahelised organisatsioonid kui rahvusvahelised Euroopa teadusasutused

loetakse mitteassotsieerunud kolmandas riigis asuvaks, kui tööprogrammis või

taotlusvoorus osalemise kutses ei ole ette nähtud teisiti.

ET 36 ET

9. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 168 lõigetes 2 ja 3 sätestatule

võivad artikli 9 lõikes 1 osutatud assotsieerunud kolmandad riigid ja rahvusvahelised

organisatsioonid asjakohasel juhul osaleda määruse (EL, Euratom) 2024/2509

artikli 168 lõigete 2 ja 3 kohastes hankemehhanismides ja neist kasu saada.

Liikmesriikide suhtes kohaldatavaid eeskirju kohaldatakse osalevate assotsieerunud

kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide suhtes mutatis mutandis.

10. Väljavalimismenetluste puhul ei ole rahastamiskõlblik järgmine tegevus:

(a) tegevus, mis on keelatud liidu õiguse, kohaldatava rahvusvahelise õiguse või

kõigi liikmesriikide õigusega; tegevus, mida juba rahastatakse täielikult

muudest avaliku või erasektori allikatest, välja arvatud liidu rahaline osalus

artikli 8 lõikes 1 osutatud meetmete raames;

(b) tegevus, mis on suunatud inimeste kloonimisele reproduktiivsel eesmärgil;

(c) tegevus, mis on suunatud inimese genotüübi muutmisele ja mis võib sellised

muutused päritavaks muuta, välja arvatud sugunäärmete vähi raviga seotud

teadusuuringud;

(d) tegevus, mis on suunatud inimese embrüote loomisele üksnes teadustöö,

tehnoloogia arendamise ja tutvustamistegevuse eesmärgil või tüvirakkude

saamise eesmärgil, sealhulgas keharakkude tuuma siirdamise abil;

(e) inimese tüvirakkude (nii täiskasvanute kui ka embrüonaalsete) uuringuid

võidakse rahastada olenevalt kavandatava teadustöö sisust ja asjaomaste

liikmesriikide õigusraamistikust.

Esimese lõigu punkti a kohaldamisel ei rahastata teadustegevust, tehnoloogia

arendamist ega tutvustamistegevust liikmesriigis, kus vastav tegevus on keelatud.

11. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artiklis 132 sätestatud alustele

võimaldavad väljavalimismenetlused ja nendest tulenevad juriidilised kohustused

rahastamise lõpetada, kui meetme eesmärke ei saavutata tõenäoliselt üldse või

kindlaksmääratud tähtajaks või kui meede ei ole enam poliitiliselt tähtis.

12. Tööprogrammis või väljavalimismenetlusega seotud dokumentides võidakse

täpsustada käesolevas määruses sätestatud rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid või

kehtestada täiendavad rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid konkreetsete meetmete

jaoks, sealhulgas konkreetsete poliitikanõuete arvessevõtmiseks.

Artikkel 22

Eetika ja teadusuuringute usaldusväärsus

1. Võetavad meetmed peavad vastama:

(a) asjakohasele liidu, liikmesriikide ja rahvusvahelisele õigusele, sealhulgas

Euroopa Liidu põhiõiguste hartale ning Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste

kaitse konventsioonile ja selle lisaprotokollidele;

(b) eetikapõhimõtetele, sealhulgas teadusuuringute usaldusväärsuse kõrgeimatele

standarditele.

2. Tööprogrammis kindlaks määratud väljavalimismenetluste puhul peavad meetmes

osalevad õigussubjektid täitma kõik järgmised nõuded:

ET 37 ET

(a) esitama tegevuse eesmärgi, rakendamise ja tõenäolise mõjuga seotud

eetikaalase enesehindamise, sealhulgas kinnituse ja kirjelduse lõike 1 järgimise

kohta;

(b) esitama kinnituse selle kohta, et tegevus on kooskõlas i) Euroopa teaduse

eetikakoodeksiga, ii) ülemaailmse käitumisjuhendiga võrdõiguslike

teaduspartnerluste kohta, ning et ei viida ellu tegevust, mis ei kuulu

rahastamisele;

(c) esitama väljaspool liitu toimuva tegevuse puhul kinnituse selle kohta, et sama

tegevus oleks olnud lubatud liikmesriigis;

(d) esitama inimese embrüonaalseid tüvirakke kasutava tegevuse puhul vajaduse

korral andmed asjaomaste liikmesriikide pädevate asutuste võetavate

litsentsimis- ja kontrollimeetmete kohta ning üksikasjad enne asjakohase

tegevuse algust saadava eetilise heakskiidu kohta;

(e) koguma enne asjakohase tegevuse algust kõik asjaomaste riiklike ja kohalike

eetikakomiteede või muude asutuste, näiteks andmekaitseasutuste heakskiidud

või muud kohustuslikud dokumendid ning hoidma neid dokumente arhiivis, et

esitada need taotluse korral komisjonile või asjaomasele rakendusasutusele.

II peatükk

Toetused

Artikkel 23

Taotlusvoorus osalemise kutsed

1. Taotlusvoorus osalemise kutse ei ole nõutud selliste koordineerimis- ja

toetusmeetmete puhul,

(a) mille viivad ellu tööprogrammis kindlaksmääratud õigussubjektid ning

(b) mis ei kuulu taotlusvoorus osalemise kutse raamesse vastavalt määruse (EL,

Euratom) 2024/2509 artikli 198 punktile e.

2. Tööprogrammis määratakse kindlaks taotlusvoorus osalemise kutsed, millele võib

anda konkurentsivõime märgise. Teavet taotluse ja hindamise kohta võib jagada

huvitatud rahastamisasutustega, tingimusel et sõlmitakse konfidentsiaalsuslepingud

ja taotleja ei ole sellele sõnaselgelt vastu.

Artikkel 24

Taotlejate finantssuutlikkus

1. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 201 lõikes 5 nimetatud eranditele

kontrollitakse finantssuutlikkust üksnes juhul, kui meetmele taotletakse liidu

rahastamist summas 1 000 000 eurot või rohkem.

2. Olenemata lõikest 1, kui on siiski alust kahelda taotleja finantssuutlikkuses või kui

on suurem risk tulenevalt osalemisest mitmes liidu teadus- ja

innovatsiooniprogrammidest rahastatavas käimasolevas meetmes, kontrollitakse ka

ET 38 ET

teiste taotlejate või koordinaatorite finantssuutlikkust, isegi kui taotletav rahastamine

jääb allapoole lõikes 1 osutatud künnist.

3. Kui finantssuutlikkuse tagab struktuurselt muu õigussubjekt, kontrollitakse selle teise

õigussubjekti finantssuutlikkust.

4. Kui taotleja finantssuutlikkus on nõrk, võib seada taotleja osalemise tingimuseks, et

esitatakse deklaratsioon seotud üksuse solidaarvastutuse kohta.

5. Osamakset artiklis 30 sätestatud vastastikusesse kindlustusmehhanismi käsitatakse

määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 155 kohaselt piisava tagatisena.

Toetusesaajatelt ei võeta vastu ega nõuta lisagarantiid või -tagatist.

Artikkel 25

Hindamiskriteeriumid ja valiku tegemine

1. Taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

(a) tipptase;

(b) mõju;

(c) elluviimise kvaliteet ja tõhusus.

Lõikes 1 osutatud hindamiskriteeriumide kohaldamise üksikasjad sätestatakse

tööprogrammis.

2. Erandina lõikest 1 kohaldatakse ERC eesliiniuuringute meetmete ning teadus- ja

koolitusmeetmete raames toimuvate hindamiste puhul üksnes kõnealuse lõike

punktis a osutatud tipptaseme kriteeriumi.

Artikkel 26

Toetuse määramiseni kuluv aeg

1. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 197 lõike 2 esimesest lõigust

kohaldatakse järgmisi ajavahemikke:

(a) kõigi taotlejate teavitamiseks nende taotluse hindamise tulemustest

maksimaalselt viis kuud alates täielike taotluste esitamise tähtpäevast;

(b) toetuslepingute sõlmimiseks taotlejatega maksimaalselt seitse kuud alates

täielike taotluste esitamise tähtpäevast.

2. Tööprogrammis võib kehtestada lühemaid ajavahemikke kui lõikes 1 sätestatud.

3. Lisaks määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 197 lõike 2 teises lõigus sätestatud

eranditele võib käesoleva artikli lõikes 1 osutatud ajavahemikke ületada ERC

meetmete ja ülesandepõhise lähenemisviisi puhul ning juhul, kui meetmed esitatakse

eetikahinnangu saamiseks, julgeolekukontrolliks või muudeks hindamisteks, et

kaitsta liidu konkurentsivõimet, sealhulgas selle strateegilisi varasid ja huve.

ET 39 ET

Artikkel 27

Rahastamismäärad

1. Iga meetme puhul on sellest meetmest rahastatava tegevuse jaoks ette nähtud ühtne

rahastamismäär. Ülemmäär meetme kohta määratakse kindlaks tööprogrammis.

2. Raamprogrammist võib hüvitada kuni 100 % meetme rahastamiskõlblikest

kogukuludest, välja arvatud tulunduslike õigussubjektide puhul, kelle kõigist

rahastamiskõlblikest kuludest võib hüvitada kuni 70 %. Erandina võib VKEde

rahastamismäär olla kuni 100 % rahastamiskõlblikest kogukuludest.

Artikkel 28

Kaudsed kulud

1. Kaudsed rahastamiskõlblikud kulud on 25 % otsestest rahastamiskõlblikest

kogukuludest, välja arvatud alltöövõtuga seotud otsesed rahastamiskõlblikud kulud,

rahaline toetus kolmandatele isikutele ning võimalikud ühikuhinnad või

kindlasummalised maksed, mis sisaldavad kaudseid kulusid. Kui see on asjakohane,

arvutatakse ühikuhindades või kindlasummalistes maksetes sisalduvad kaudsed

kulud, kasutades eelmises lauses osutatud ühtset määra.

2. Olenemata lõikest 1 võib kaudsed kulud deklareerida siiski kindlasummaliste

maksetena või ühikuhindadena, kui see on tööprogrammis ette nähtud.

Artikkel 29

Rahastamiskõlblikud kulud

1. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 193 lõikest 2 on kolmandate

isikute poolt mitterahalise osaluse kaudu kättesaadavaks tehtud ressursside kulud

rahastamiskõlblikud kuni kolmanda isiku otseste rahastamiskõlblike kulude ulatuses.

2. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 195 lõikest 2 ei käsitata

tulemuste väärindamisest saadud tulu meetme tulemusel tekkinud tuluna.

Artikkel 30

Vastastikune kindlustusmehhanism

1. Käesolevaga luuakse vastastikune kindlustusmehhanism (edaspidi „mehhanism“),

mis asendab kooskõlas määruse (EL) nr 2021/695 artikliga 37 asutatud mehhanismi

ja on selle õigusjärglane. Mehhanism katab riski, et eelarve otsese täitmise raames

Euroopa Konkurentsivõime Fondist toetuste saajate võlgnetavaid summasid ei

maksta tagasi, ning kõik olemasolevad riskid, mis on kaetud vastavalt määruse

(EL) 2021/695 artiklile 37.

2. Mehhanismi haldab liit, keda esindab komisjon, kes tegutseb rakendusasutusena.

Komisjon kehtestab mehhanismi toimimise erieeskirjad rakendusaktiga. 

3. Toetusesaajate esialgsest eelfinantseerimissummast peetakse kinni osalus, mis

makstakse toetusesaajatele tagasi lõppmakse tegemise ajal. 

ET 40 ET

4. Mehhanismi tegevuse tulemusena saadavat rahalist tulu ja sissenõutud summasid

käsitatakse raamprogrammi või sellele järgneva programmi sihtotstarbelise

välistuluna määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses. Kui tulu

on ebapiisav, siis mehhanismi ei kasutata ja toetuse andnud asutus nõuab summad

otse sisse.  

5. Pärast kõigi selliste toetuste lõpuleviimist, mille risk on mehhanismiga kaetud, võib

komisjon kõik mehhanismi hoitavad summad tagasi nõuda ning neid käsitatakse

raamprogrammi või sellele järgneva programmi sihtotstarbelise välistuluna määruse

(EL, Euratom) 2024/2509 artikli 21 lõike 5 tähenduses.

Artikkel 31

Tulemuste omandiõigus

1. Toetusesaajate saavutatud tulemused kuuluvad neile endile.

2. Kaks või enam toetusesaajat on tulemuste ühisomanikud, kui nad on need ühiselt

loonud ning ei ole võimalik

(a) teha kindlaks iga toetusesaaja panust või

(b) tulemusi kaitse taotlemisel eraldada.

Nad lepivad kirjalikult kokku oma ühise omandiõiguse määramise ja kasutamise

tingimused. Kui ei ole kokku lepitud teisiti, võib iga ühisomanik anda kolmandatele

isikutele lihtlitsentse ühisomandis olevate tulemuste väärindamiseks

(edasilitsentsimise õiguseta), kui teistele ühisomanikele antakse eelteade ning õiglane

ja mõistlik hüvitis. Ühisomanikud võivad kirjalikult kokku leppida, et nad

kohaldavad muud režiimi kui ühine omandiõigus.

3. Kui meetmega seotud kolmandatel isikutel (sealhulgas töötajatel) on tulemuste

suhtes õigused, tagavad toetusesaajad, et neid õigusi saab teostada viisil, mis on

kooskõlas nende kohustustega kõnealuste tulemuste puhul.

4. Omandiõiguse üleandmise suhtes võib kohaldada tööprogrammis, taotlusvoorus

osalemise kutse tingimustes või toetuslepingus esitatud tingimusi, sealhulgas nõuet

anda edasi kõik tulemustega seotud kohustused.

Artikkel 32

Väärindamine ja levitamine

1. Toetusesaajad haldavad oma tulemusi kooskõlas tööprogrammis, taotlusvoorus

osalemise kutse tingimustes või toetuslepingus kindlaks määratud kohustustega.

Selle raames teevad toetusesaajad järgmist:

(a) kaitsevad põhjendatud juhtudel oma tulemusi, eelkõige kui tulemustel on

kaubanduslik potentsiaal;

(b) annavad juurdepääsu oma tulemustele ja taustteabele, kui see on vajalik

meetme ülesannete täitmiseks või tulemuste väärindamiseks, sealhulgas

kaubanduslikuks kasutuselevõtuks;

(c) annavad endast parima oma tulemuste otseseks või kaudseks väärindamiseks,

sealhulgas üleandmise või litsentsimise kaudu; kui tulemusi teatava

ajavahemiku jooksul ei väärindata, võib komisjon kindlaks määrata vahendid

ET 41 ET

(näiteks määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] III peatükis

sätestatud väärindamisstrateegiat toetavad vahendid), mida asjaomased

toetusesaajad kasutavad nende tulemuste väärindamise hõlbustamiseks;

(d) avalikustavad tulemused asjakohasel viisil niipea kui mõistlikult võimalik,

kuid hoiavad tulemused konfidentsiaalsena, kui see on vajalik intellektuaalse

vara kaitse, julgeolekukaalutluste või õigustatud huvi tõttu;

(e) järgivad avatud teaduse tavasid, sealhulgas:

i) tagades tulemustega seoses avatud juurdepääsu kõigile eelretsenseeritud

teadusväljaannetele;

ii) hallates vastutustundlikult meetme teadusandmeid ja muid tulemusi

kooskõlas leitavuse, juurdepääsetavuse, koostalitlusvõime ja

taaskasutatavuse põhimõtetega (FAIR-põhimõtted) ning tagades avatud

juurdepääsu neile, välja arvatud juhul, kui see oleks vastuolus õigustatud

huvidega, sealhulgas ärihuvidega, või muude piirangutega;

(f) töötavad välja ja ajakohastavad korrapäraselt oma tulemuste, sealhulgas

andmete haldamise kava, kui tööprogrammis või taotlusvoorus osalemise kutse

tingimustes ei ole ette nähtud teisiti;

(g) annavad järgmistele üksustele nende poliitika või programmide

väljatöötamiseks, rakendamiseks ja seireks vaba juurdepääsu oma tulemustele:

i) liidu institutsioonid, organid või asutused;

ii) liikmesriikide ametiasutused, kui see on ette nähtud tööprogrammis,

taotlusvoorus osalemise kutse tingimustes või toetuslepingus.

Artikkel 33

Kommertskasutusele eelnev hange ja uuenduslike lahenduste avalik hange

1. Toetusmeetmete hulka võivad kuuluda või nende peamiseks eesmärgiks olla

kommertskasutusele eelnevad hanked või uuenduslike lahenduste hanked. Neid

hankeid viivad ellu toetusesaajad, kes on avaliku või erasektori hankijad.

2. Hankemenetluste suhtes kehtib järgmine:

(a) kui neid viivad ellu avaliku sektori hankijad, peavad need vastama

konkurentsieeskirjadele ning läbipaistvuse, mittediskrimineerimise, võrdse

kohtlemise, usaldusväärse finantsjuhtimise ja proportsionaalsuse põhimõttele

ning tarneahelate vastupanuvõime tugevdamist käsitlevatele kohaldatavatele

ELi eeskirjadele ja sektoripõhistele regulatiivsetele nõuetele;

(b) kui neid viivad ellu erasektori hankijad, peavad need vastama ELi toimimise

lepingu põhimõtetele, konkurentsieeskirjadele ja kohaldatavale

lepinguõigusele, tarneahelate vastupanuvõime tugevdamist käsitlevatele ELi

eeskirjadele ja sektoripõhistele regulatiivsetele nõuetele;

(c) need võivad võimaldada sõlmida sama menetluse käigus mitu lepingut

(hulgihange);

ET 42 ET

(d) need näevad ette hankelepingute sõlmimise pakkujatega, kes teevad parima

hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumise, tagades samas huvide konflikti

puudumise.

3. Kommertskasutusele eelneva hanke menetlus võib toimuda kolme etapi asemel kahes

etapis ning see võib hõlmata esimeste omalaadsete lahenduste ostmist, et

rakendamist lihtsustada ja kiirendada.

4. Võidakse kohaldada eritingimusi, sealhulgas seoses hangitud teenuste, kaupade või

tööde teostamise kohaga ning tulemuste omandiõiguse ja neile juurdepääsuga. Selle

raames kohaldatakse kommertskasutusele eelnevate hangete puhul järgmist:

(a) töövõtjal on tema loodud tulemustele vähemalt intellektuaalomandi õigused,

hankija saab aga nendele tulemustele vähemalt vaba juurdepääsu oma tarbeks

ning tema praeguste ja tulevaste töövõtjate jaoks tulemustele vaba juurdepääsu,

et kasutada tulemusi hankija jaoks;

(b) tarneahela liigse sõltuvuse korral või kui töövõtjatega tekib tarnekindlusega

seotud probleeme või hädaolukordades, kus töövõtjad ei suuda pakkuda

piisavaid lahendusi ELi turul suurema nõudluse rahuldamiseks, on hankijal

õigus anda või nõuda, et töövõtjad annaksid kolmandatele isikutele õiguse

kasutada tulemusi kaubanduslikul eesmärgil hankija ja suuremate turgude jaoks

ainuõiguseta ning õiglastel ja mõistlikel tingimustel;

(c) kui töövõtja ei kasuta oma tulemusi kaubanduslikul eesmärgil teatava aja

jooksul või väärkasutab oma tulemusi vastuolus avalike huvidega, võidakse

temalt nõuda tulemuste omandiõiguse üleandmist hankijale.

5. Komisjon või rakendusasutused võivad oma hanketegevust viia ellu

kommertskasutusele eelnevate hangetena või uuenduslike lahenduste avalike

hangetena. Komisjon või asjaomane rakendusasutus korraldab neid hankeid enda

nimel või ühiselt koos liikmesriikide ja assotsieerunud riikide avaliku sektori

hankijatega.

III peatükk

Euroopa Innovatsiooninõukogu

Artikkel 34

Euroopa Innovatsiooninõukogu erieeskirjad

1. Kooskõlas määruse (EL) XXX [Euroopa Konkurentsivõime Fond] artikli 20 lõike 2

punkti a alapunktiga i võib Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) rahastamisvahendi

„Transition“ toetusi anda ilma taotlusvoorus osalemise kutseteta raamprogrammi ja

programmi „Euroopa horisont“ käsitleva määruse (EL) 2021/695 alusel rahastatud

meetmete tulemuste järelrahastamiseks.

2. EIC rahastamisvahend „Accelerator“ toetab ainult üksikuid toetusesaajaid ja

üksikuid investeerimisobjekte, kes on VKEd, sealhulgas idufirmad, ja väikesed

keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjad.

ET 43 ET

3. EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ meetmete taotlusi võib esitada üks või mitu

õigussubjekti, kes kavatsevad luua potentsiaalse toetusesaaja või seda toetada

kõnealuse toetusesaaja eelneval nõusolekul. Kui toetusesaaja on välja valitud,

sõlmitakse toetus- ja investeerimisleping ainult selle toetusesaajaga.

4. Segarahastamise korral võivad toetusesaaja ja investeerimisobjekt olla erinevad,

kuna investeerimisobjektiks võib olla toetusesaaja valdusettevõtja või emaettevõtja.

5. Liidu programme või komisjoni heakskiidetud riiklikke või piirkondlikke

programme rakendavad rahastamisasutused võivad esitada taotluse otse EIC

rahastamisvahendi „Transition“ või „Accelerator“ taotlusvooru kohta, kui selline

taotlus tuleneb heakskiidetud programmist rahastatud meetmega hõlmatud projekti

läbivaatamisest ja kui on täidetud EIC tööprogrammis (EIC mehhanism „Plug-In“)

esitatud tingimused.

6. EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ puhul asendatakse artikli 25 lõikes 1 sätestatud

kolmas hindamiskriteerium meetme riskitaseme, rakendamise kvaliteedi ja tõhususe

ning liidu toetuse vajalikkusega.

7. Investeeringud tehakse pangakõlbmatutesse investeerimisobjektidesse ja koos teiste

erainvestorite kaasinvesteeringutega. Kui aga sellist toetust ei anta täielikult Euroopa

Konkurentsivõime Fondist, võib anda toetust pangakõlblikele

investeerimisobjektidele või ilma teiste investorite osaluseta, et kaitsta liidu

strateegilisi huve.

8. Erandina määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 212 lõike 2 punktist a ei

kohaldata EIC rahastamisvahendi „Accelerator“ investeerimismeetmete suhtes

majandusliku elujõulisusega seotud tingimusi.

9. Segarahastamise meetmed peatatakse, neid muudetakse või nõuetekohaselt

põhjendatud juhul need lõpetatakse, kui mõõdetavaid vahe-eesmärke ei saavutata või

kui toetusesaaja keeldub investeerimistoetusest nõuetekohase põhjenduseta.

10. Euroopa Innovatsiooninõukogu fond võib teha jätkuinvesteeringuid:

(a) kui see on vajalik liidu strateegiliste varade, huvide, autonoomia või

julgeoleku kaitsmiseks või

(b) kui järgmised rahastamisvoorud ei jätkuks või jätkuksid märkimisväärselt

vähem soodsatel tingimustel ilma EIC jätkuinvesteeringuteta.

11. EIC tööprogrammis võib ette näha täiendavad piirangud seoses jätkutoetuse

andmisega.

Artikkel 35

Kehtetuks tunnistamine

Määrus (EL) 695/2021 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028.

ET 44 ET

Artikkel 36

Üleminekusätted

1. Käesolev määrus ei mõjuta asjaomaste meetmete jätkumist või muutmist kuni nende

meetmete lõpetamiseni ning määrust (EL) 2021/695 kohaldatakse nende meetmete

suhtes kuni nende lõpetamiseni.

2. Raamprogrammi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on

vajalikud selleks, et tagada üleminek programmi ja selle eelkäija ning määruse

(EL) 2021/695 alusel võetud meetmete vahel.

Artikkel 37

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev määrus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.

Käesolev määrus on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides.

Brüssel,

Euroopa Parlamendi nimel Nõukogu nimel

eesistuja president

ET 1 ET

FINANTS- JA DIGISELGITUS

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK .............................................................. 3

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus ........................................................................................ 3

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad ................................................................................. 3

1.3. Eesmärgid ..................................................................................................................... 3

1.3.1. Üldeesmärgid ............................................................................................................... 3

1.3.2. Erieesmärgid ................................................................................................................ 3

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju ...................................................................................... 3

1.3.4. Tulemusnäitajad ........................................................................................................... 3

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb ............................................................................................ 4

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused ................................................................................ 4

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava ................................................................................ 4

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud. .. 5

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid ......................................................... 6

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega ............................................................................................... 7

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang ........................................................................ 7

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus .......................................................... 8

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viisid .............................................................................. 8

2. HALDUSMEETMED ................................................................................................ 10

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid ............................................................................... 10

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id) .................................................................................. 10

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus ....................................................... 10

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta .................................................................................. 11

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal) ............................................................................................................ 11

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed ....................................... 12

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU ....................... 13

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub10

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele ........................................... 12

ET 2 ET

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade.......................................... 12

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ..................................................... 12

3.2.1.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 17

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund ....................................... 22

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade ........................................... 24

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud ...................................................... 24

3.2.3.2. Sihtotstarbelisest välistulust saadavad assigneeringud .............................................. 24

3.2.3.3. Assigneeringud kokku ................................................................................................ 24

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus .................................................................................. 25

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest ........................................................................ 25

3.2.4.2. Rahastatakse sihtotstarbelisest välistulust .................................................................. 26

3.2.4.3. Personalivajadus kokku .............................................................................................. 26

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade ............. 28

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga................................................. 28

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus ............................................................................ 28

3.3. Hinnanguline mõju tuludele ....................................................................................... 29

4. DIGIMÕÕDE ............................................................................................................. 29

4.1. Diginõuded ................................................................................................................. 30

4.2. Andmed ...................................................................................................................... 30

4.3. Digilahendused ........................................................................................................... 31

4.4. Koostalitlusvõime hindamine .................................................................................... 31

4.5. Digimõõtme rakendamist toetavad meetmed ............................................................. 32

ET 3 ET

1. ETTEPANEKU/ALGATUSE RAAMISTIK

1.1. Ettepaneku/algatuse nimetus

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm (programm „Euroopa horisont“)

1.2. Asjaomased poliitikavaldkonnad

Teadusuuringud ja innovatsioon

1.3. Eesmärgid

1.3.1. Üldeesmärgid

Kooskõlas Euroopa Konkurentsivõime Fondi üld- ja erieesmärkidega tugevdab

programm „Euroopa horisont“ ELi konkurentsivõimet ning teaduslikku ja

tehnoloogilist baasi ning käsitleb tipptasemel teadusuuringute ja innovatsiooni abil

ülemaailmseid probleeme.

1.3.2. Erieesmärgid

Raamprogrammi erieesmärgid on järgmised:

– luua kvaliteetseid teadmisi ja oskusi ning teadlastele atraktiivseid

karjäärivõimalusi ning toetada Euroopa teadusruumi väljakujundamist;

– suurendada kogu ELi hõlmavat ja rahvusvahelist teaduskoostööd ning

teadmiste jagamist ja väärindamist;

– viia ELi, riiklikud ja piirkondlikud prioriteedid omavahel kooskõlla, et luua

üleeuroopaline teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteem;

– vähendada riiklikke ja piirkondlikke erinevusi teadus- ja

innovatsioonisuutlikkuses, oskustes ja talentide alal, et tugevdada

innovatsiooni ökosüsteeme;

– parandada liidu positsiooni innovatsiooni valdkonnas, pöörates erilist

tähelepanu strateegilistele tehnoloogialahendustele ja lõhkuvale

innovatsioonile, toetada uuenduslike lahenduste kasutuselevõttu ja

väärindamist, et soodustada konkurentsivõimet ja tegeleda oluliste

ühiskondlike väljakutsetega;

– vähendada riske ja kaasata rohkem rahalisi vahendeid erasektori

teadusuuringute ja innovatsiooni rahastamiseks, eelkõige süvatehnoloogia

toetamiseks ning uuenduslike idufirmade ja VKEde tegevuse laiendamiseks;

– aidata suurendada avaliku ja erasektori investeeringuid teadusuuringutesse ja

innovatsiooni liikmesriikides ning seeläbi saavutada teadus- ja

arendustegevusse investeeritavate kogukulude eesmärk, milleks on vähemalt

3 % liidu sisemajanduse koguproduktist (SKP).

1.3.3. Oodatavad tulemused ja mõju

Märkige, milline peaks olema ettepaneku/algatuse oodatav mõju toetusesaajatele/sihtrühmale.

– Toetada teadusvabadust ja teaduse avatust kui põhiväärtusi;

– suurendada Euroopa tipptasemel teadmusbaasi, keskendudes ELi

lisaväärtusele;

ET 4 ET

– tõmmata meetme „Vali Euroopa“ lähenemisviisi abil ligi parimaid teadlasi

Euroopas ja mujal;

– kaasata avaliku ja erasektori investeeringuid kogu teadus- ja

innovatsiooniahelas alates alusuuringutest kuni turuleviimiseni;

– aidata kaotada innovatsioonilõhe, eelkõige toetades innovatsiooni kogu

Euroopas ning suurendades sidusust ELi rahastamiskavade ja liikmesriikide

investeeringute vahel;

– kasutada ära ELi eelarve riskide vähendamise potentsiaal;

– keskenduda investeeringutes ELi strateegilistele prioriteetidele, sealhulgas

süsinikuheite vähendamine, digitaliseerimine, julgeolek, vastupanuvõime ja

sotsiaalne sidusus;

– parandada juurdepääsu ELi rahastamisele kiiremate, kasutajakesksete,

lihtsustatud ja ühtlustatud menetluste abil, et laiendada osalemist ja kiirendada

tulemusteni jõudmist.

1.3.4. Tulemusnäitajad

Märkige, milliste näitajate abil jälgitakse edusamme ja saavutusi.

Käesoleva algatuse üle tehakse järelevalvet 2027. aasta järgse eelarve

tulemusraamistiku kaudu, mida käsitletakse eraldi ettepanekus. Tulemusraamistikus

on ette nähtud, et tuleb koostada raamprogrammi rakendusetapis rakendamisaruanne

ning teha kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikli 34 lõikega 3

järelhindamine. Hindamine toimub kooskõlas komisjoni parema õigusloome

suunistega ja põhineb raamprogrammi eesmärkidega seotud näitajatel. Näitajate

hulka kuuluvad konkreetsed, mõõdetavad, saavutatavad, asjakohased ja ajaliselt

piiritletud (SMART) väljund-, tulemus- ja mõjunäitajad, et kajastada fondi eri- ja

üldeesmärkide saavutamisel tehtud edusamme lühikese, keskpika ja pika perspektiivi

mõjuahelates.

Mõjunäitajaid jälgitakse pikaajaliselt, soovitatavalt alates viiendast aastast pärast

programmi algust. Need hõlmavad muu hulgas järgmist: 1) väljaannete osakaal

maailmas enim tsiteeritud väljaannete hulgas; 2) põhjuslik mõju teadlaste

töötingimuste, sealhulgas töötasu paranemisele; 3) osalemise põhjuslik mõju

rahastatud eraettevõtjate käibe kasvule; 4) osalemise põhjuslik mõju rahastatud

eraettevõtjate tööhõive kasvule; 5) ELi rahastamise hinnanguline netomõju SKP

kasvule ELis; 6) ELi rahastamise hinnanguline netomõju kogu tööhõivele ELis; 7)

hinnanguline panus ELi teadus- ja arendustegevuse kulutuste 3 % eesmärgi

saavutamisse.

1.4. Ettepanek/algatus käsitleb

 uut meedet

 uut meedet, mis tuleneb katseprojektist / ettevalmistavast meetmest18

 olemasoleva meetme pikendamist

 ühe või mitme meetme ümbersuunamist teise või uude meetmesse või ühendamist

teise või uue meetmega

18 Vastavalt finantsmääruse artikli 58 lõike 2 punktile a või b.

ET 5 ET

1.5. Ettepaneku/algatuse põhjendused

1.5.1. Lühi- või pikaajalises perspektiivis täidetavad vajadused, sealhulgas algatuse

rakendamise üksikasjalik ajakava

EL seisab otsustaval teelahkmel. Meie ühiskonda ja majandust kujundavad

põhjalikult ümber kliimamuutused, murranguline tehnoloogia, muutuv geopoliitika ja

demograafilised suundumused. Konkurentsivõime, vastupanuvõime, turvalisuse ja

ühtsuse säilitamiseks peab Euroopa seadma prioriteediks teadusuuringud ja

innovatsiooni. Ainult teadusesse investeerides, oma inimesi ja ettevõtjaid

võimestades ning koostööd tehes saame luua kestlikuma, turvalisema ja

konkurentsivõimelisema Euroopa kõigi jaoks.

Seda vajadust on rõhutatud Draghi aruandes ELi konkurentsivõime tuleviku kohta,

milles leiti, et innovatsioon on Euroopa suutlikkuses taastada tootlikkuse kasv

kesksel kohal. Ka Letta aruandes ühtse turu tuleviku kohta ja Heitori aruandes ELi

teadusuuringute ja innovatsiooni poliitika tuleviku kohta rõhutati, et ELi

konkurentsivõime, kestlikkuse ja julgeoleku nimel on vaja suurendada

innovatsioonialaseid jõupingutusi.

Euroopa peab kaotama innovatsioonilõhe ja kõrvaldama puudused, mis saavad

alguse takistustega, mida esineb arendusahelas alates innovatsioonist kuni

turustamiseni. Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemis ja

innovatsiooni tulemuslikkuse valdkonnas esinevaid puudujääke peab aitama

kõrvaldada ka avaliku sektori toetus teadusuuringutele ja innovatsioonile nii riiklikul

kui ka ELi tasandil.

Selleks on käesolevas ettepanekus esitatud lihtsustatud ja uue fookuse saanud

teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, mille eesmärk

on tugevdada ELi teaduslikke ja tehnoloogilisi aluseid, suurendada teadmiste,

tehnoloogia ja innovatsiooni levikut ja kasutuselevõttu ning võimendada ELi

rahastamisvahendeid, et need looksid võimalikult palju lisaväärtust, mis hoogustaks

liikmesriikide avaliku ja erasektori investeeringuid.

– Draghi aruandes esitatud soovitusi järgides tehakse programmis „Euroopa

horisont“ järgmist:

– suunatakse ressursid strateegilistele prioriteetidele;

– tänu lihtsustatud süsteemile kasutatakse ära avaliku ja erasektori partnerluste

potentsiaal;

– toetatakse rohkem murrangulist innovatsiooni;

– lihtsustatakse toetusesaajate juurdepääsu programmile.

1.5.2. ELi meetme lisaväärtus (see võib tuleneda eri teguritest, nagu kooskõlastamisest

saadav kasu, õiguskindlus, suurem tõhusus või vastastikune täiendavus). Käesoleva

punkti kohaldamisel tähendab „ELi meetme lisaväärtus“ väärtust, mis tuleneb liidu

sekkumisest ja lisandub väärtusele, mille liikmesriigid oleksid muidu üksi loonud.

ELi poolt teadusuuringutesse ja innovatsiooni tehtavate investeeringute konkreetne

kasu on järgmine:

ET 6 ET

– suurenevad ELi majanduskasv ja konkurentsivõime (nt raamprogrammi

„Euroopa horisont“ kaudu iga ELi antav euro suurendab 2045. aastaks SKPd

hinnanguliselt kuni 11 euro võrra19);

– luuakse riikidevahelised ja multidistsiplinaarsed võrgustikud ja uued turud,

millega kaasneb teadmiste positiivne ülekanduv mõju, teadmiste levitamine ja

tehnosiire üle terve liidu, et kiirendada ja tõhustada uute toodete ja teenuste

kasutuselevõttu (näiteks loovad ja soodustavad Euroopa partnerlused olulistes

valdkondades võrgustikke kõigis ELi, riiklikes ja piirkondlikes

institutsioonides ning tööstuse ja akadeemiliste ringkondade vahel, mille hea

näide on vesinikusektor20);

– ühendatakse avaliku ja erasektori vahendid, sealhulgas kapital, andekad

töötajad ja taristud, et saavutada kriitiline mass (ulatus ja keerukus)

ambitsioonikamate ja uuenduslike projektide rahastamiseks, sealhulgas ka

riskide jagamise kaudu, mis on vajalik, et võtta juhtroll tärkavatel turgudel ja

üleilmsete probleemide lahendamisel (näiteks on üksnes ELi tasandi meetmega

võimalik üle saada väheste üle liidu jaotuvate harvikhaigustega patsientide

probleemist ning standardimise ja andmete puudusest21);

– tervet ELi hõlmava konkurentsi ja koostöö abil tugevdatakse teaduse tipptaset,

saavutatakse mõju, mis ulatub palju kaugemale sellest, mida oleks suudetud

saavutada riiklikul või piirkondlikul tasandil, suurendatakse tõhusust ja viiakse

miinimumini ELis teadusuuringute dubleerimise oht (näiteks ELi rahastatud

eelretsenseeritud väljaandeid tsiteeritakse maailma keskmisest kaks korda

rohkem22);

– tugevdatakse toetust ja võimendatakse erainvesteeringuid uuendusi loova

läbimurdelise turu tekkeks ja kasvuks (näiteks Euroopa Innovatsiooninõukogu

fond on kaasanud rohkem kui 2,6 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid

EIC toetatavatesse äriühingutesse, finantsvõimendusega üle kolme euro iga

ELi poolt investeeritud omakapitali euro kohta23) ning hoogustatakse Euroopa

ettevõtete majanduslikku arengut ja konkurentsivõimet (nt ELi toetusi saavad

ettevõtted kasvavad kiiremini kui võrreldavad ettevõtted, kes ei saa ELi

rahastust: tõendid näitavad tööhõive suurenemist 20 % ning koguvara ja -tulu

suurenemist ligikaudu 30 %24);

– poliitika kujundamiseks luuakse usaldusväärne teadmistebaas (näiteks ÜRO

valitsustevahelise kliimamuutuste rühma töö toetus ulatuslikult ELi rahastatud

teadusuuringutele25);

– ELi kui haridustegevuse, teadusuuringute, innovatsiooni ja ettevõtluse sihtkoht

muutub atraktiivsemaks (näiteks ELi rahastamine hõlbustab teadlaste liikuvust

ja aitab luua atraktiivsemaid väljavaateid mujalt maailmast pärit

tippteadlastele, kes soovivad ELi elama asuda26);

19 Programmi „Euroopa horisont“ vahehindamine, 2025, COM(2025) 189 final. 20 Samas. 21 Samas. 22 Programmi „Horisont 2020“ järelhindamine, 2024, COM(2024) 49 final. 23 Programmi „Euroopa horisont“ vahehindamine, 2025, COM(2025) 189 final. 24 Programmi „Horisont 2020“ järelhindamine, 2024, COM(2024) 49 final. 25 Samas. 26 Programmi „Euroopa horisont“ vahehindamine, 2025, COM(2025) 189 final.

ET 7 ET

– liikmesriikide teadusuuringute ja innovatsiooni ökosüsteemidele ning

liikmesriikide teadus- ja innovatsioonireformide elluviimisele avaldatakse

positiivset struktureerivat mõju (näiteks on Euroopa Teadusnõukogust saanud

üleilmne tipptaseme etalon, mis hõlmab ka riiklikke ja institutsioonilisi

muutusi oma stipendiaatide toetamiseks ja ligitõmbamiseks), hõlbustatakse

liikmesriikides ühtsete standardite ja eeskirjade kehtestamist, mis on tähtis

sellistes valdkondades nagu tervishoid, keskkonnakaitse ja digitehnoloogia,

ning aidatakse teavitada teadusuuringute ja innovatsiooni kasulikkusest

laiemalt (heaks näiteks on paljud Euroopa partnerlused27).

1.5.3. Samalaadsetest kogemustest saadud õppetunnid

ELi raamprogrammid on andnud märkimisväärset ja pikaajalist mõju, nagu on näha

järjestikustest hindamistest sellest ajast saadik, kui EL hakkas 1984. aastal

investeerima teadusuuringutesse ja innovatsiooni. Euroopa teadusuuringute ja

innovatsiooni programmid on olnud edukad ja möödanikust saab palju olulisi

kogemusi, alates kogemustest sidusrühmade tagasiside ja analüütiliste uuringute

kohta. Teadustöö, innovatsiooni ja haridusega tuleb tegeleda kooskõlastatumalt ja

sidusamalt teiste poliitikavaldkondadega ning teadustöö tulemusi tuleb paremini

levitada ja väärtustada nende kasutamisega uutes toodetes, protsessides ja teenustes.

Järelevalvet ja hindamist tuleb veelgi tugevdada, sealhulgas programmi kõigi osade

integreerimiseks kesksesse järelevalvesüsteemi. Lõpphindamisel tuleb pöörata

rohkem tähelepanu tulemuste ja mõju keskpikkadele ja pikaajalistele näitajatele ning

eelmiste raamprogrammide pikaajalisele mõjule.

Programmi „Euroopa horisont“ vahehindamise kohta esitatud teatises toodi välja

mitu edasiarendamist vajavat valdkonda. Programmi „Euroopa horisont“

vahehindamise järeldused tuginesid ulatuslikule sidusrühmade tagasisidele ja

vahehindamisega tegeleva komisjoni eksperditöörühma strateegilistele soovitustele.

Järeldused võib kokku võtta järgmiselt:

a. toetada murrangulist innovatsiooni;

b. jätkata lihtsustamist, katsetades uusi muudatusi poliitikaeksperimentide kaudu;

c. jätkata rahvusvahelist koostööd, suunates jõupingutused konkreetsetele riikidele

(maailmas juhtivad riigid);

d. suurendada partnerluste võimendavat mõju;

e. suurendada sünergiat muude ELi rahastamisprogrammidega ning ELi

innovatsiooni kasutuselevõtu ja levitamise poliitikaga;

f. lihtsustada keerukat juhtimiskorda ja suurendada paindlikkust hädaolukordadele

reageerimisel;

g. toetada jätkuvalt naiste osalemist teadusuuringutes ja innovatsioonis;

h. ratsionaliseerida rahastamisviise, vältides programmiosade kattumist.

1.5.4. Kooskõla mitmeaastase finantsraamistikuga ja võimalik koostoime muude

asjakohaste vahenditega

Tänu koostoimele Konkurentsivõime Fondiga võib raamprogramm võimendada

avaliku ja erasektori lisainvesteeringuid teadusuuringutesse ja innovatsiooni, aidata

27 Samas.

ET 8 ET

kaasa Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonna edasisele tugevdamisele

ning kiirendada uuenduste äriotstarbelist kasutamist ja levitamist. Liidu tasandi

programmidega on võimalik toetada ka poliitikakujundamist ja -eesmärke.

Teadusuuringute ja innovatsiooni pikaajalise ja alt-üles olemuse tõttu on vaja

sõltumatut, integreeritud ja prognoositavat eraldiseisvat programmi, mis tagab õiged

tingimused uute ideede tekkimiseks ja nende turule toomiseks. Lõhkuvate lahenduste

võimaldamiseks on hädavajalik, et teadusuuringud ja innovatsioon oleksid

sõltumatud ning rahastamine järjepidev. Kuigi programm „Euroopa horisont“ on

tihedalt seotud Konkurentsivõime Fondiga, on seega siiski säilitatud selle ELi

toimimise lepingu artikli 182 kohane sõltumatu õiguslik alus ning kuvand ja

positiivne rahvusvaheline maine, mis tuginevad selle pikaajalisele tõendatud edukale

toimimisele tipptaseme, koostöö ja mõju usaldusväärse raamistikuna.

Õigusakt loob toetusesaajatele õigused ja kohustused, on tervikuna siduv ja vahetult

kohaldatav kõikides liidu liikmesriikides.

1.5.5. Erinevate kasutada olevate rahastamisvõimaluste, sealhulgas vahendite

ümberpaigutamise võimaluste hinnang

[Määratakse hiljem]

[…]

ET 9 ET

1.6. Ettepaneku/algatuse ja selle finantsmõju kestus

 Piiratud kestusega

•  hõlmab ajavahemikku 01.01.2028–01.01.2034

•  finantsmõju kulukohustuste assigneeringutele avaldub ajavahemikul 2028–

2034 ja maksete assigneeringutele ajavahemikul 2028–2040.

 Piiramatu kestusega

– Rakendamise käivitumisperiood hõlmab ajavahemikku AAAA–AAAA,

– millele järgneb täieulatuslik rakendamine.

1.7. Kavandatud eelarve täitmise viis(id)28

 Eelarve otsene täitmine komisjoni poolt

•  tema talituste kaudu, sealhulgas kasutades liidu delegatsioonides töötavat

komisjoni personali;

•  rakendusametite kaudu

 Eelarve jagatud täitmine koostöös liikmesriikidega

 Eelarve kaudne täitmine, mille puhul eelarve täitmise ülesanded on delegeeritud:

•  kolmandatele riikidele või nende määratud asutustele;

•  rahvusvahelistele organisatsioonidele ja nende allasutustele (nimetage);

•  Euroopa Investeerimispangale ja Euroopa Investeerimisfondile;

•  finantsmääruse artiklites 70 ja 71 osutatud asutustele;

•  avalik-õiguslikele asutustele;

•  avalikke teenuseid osutavatele eraõiguslikele asutustele, sel määral, mil neile

antakse piisavad finantstagatised;

•  liikmesriigi eraõigusega reguleeritud asutustele, kellele on delegeeritud avaliku

ja erasektori partnerluse rakendamine ja kellele antakse piisavad finantstagatised;

•  asutustele või isikutele, kellele on delegeeritud Euroopa Liidu lepingu V jaotise

kohaste ühise välis- ja julgeolekupoliitika erimeetmete rakendamine ja kes on

kindlaks määratud asjaomases alusaktis;

• liikmesriigis asutatud asutustele, kelle suhtes kohaldatakse liikmesriigi

eraõigust või liidu õigust ja kellele võib kooskõlas valdkondlike normidega

usaldada liidu rahaliste vahendite või eelarveliste tagatiste haldamise niivõrd,

kuivõrd selliseid asutusi kontrollivad avalik-õiguslikud asutused või avalikke

teenuseid osutavad eraõiguslikud asutused ja kontrollivad organid annavad neile

solidaarvastutuse vormis piisavad finantstagatised või samaväärsed

finantstagatised, mis võivad iga meetme puhul piirduda liidu toetuse

maksimumsummaga.

Märkused

28 Eelarve täitmise viise koos viidetega finantsmäärusele on selgitatud BUDGpedia veebisaidil

https://myintracomm.ec.europa.eu/corp/budget/financial-rules/budget-

implementation/Pages/implementation-methods.aspx.

ET 10 ET

[…]

[…]

ET 11 ET

2. HALDUSMEETMED

2.1. Järelevalve ja aruandluse reeglid

Käesoleva programmi järelevalve- ja aruandluseeskirjades järgitakse määruses XXX

[tulemusraamistiku määrus] sätestatud nõudeid.

Programmi eesmärkide saavutamisel tehtud edusamme mõõdetakse lühikeses,

keskpikas ja pikemas perspektiivis mitme mõjuahela põhjal. Asjakohasel juhul

kasutatakse mitmeaastase finantsraamistiku tulemuslikkuse seiret käsitleva määruse

ühiseid näitajaid, eelkõige neid näitajaid, mida mõõdeti ka eelmistes

raamprogrammides. Aruandluse eeskirjad osalejatele on loodud neid näitajaid silmas

pidades, kuid samuti teadliku kavatsusega piirata osalejate halduskoormust.

Võimaluse korral kogutakse andmeid avatud allikatest. Kõik haldusprotsesse

(rakendused, edukuse määrad, uurimistoetuse saamise aeg, toetusesaajate liigid jne)

käsitlevad andmed kogutakse ja säilitatakse ning tehakse reaalajas kättesaadavaks

spetsiaalse andmehoidla kaudu. Praegune viitesüsteem (CORDA) toimib hästi ning

on liikmesriikidele ja teistele huvitatud asutustele kättesaadav. Aruannet koostades

antakse teavet haldusprotsesside kohta (esimesest aastast alates) ja edaspidi teavet

väljundite ja tulemuste kohta. Programmide hindamise ja rakendamisaruannete

kavandamisel ning nende avaldamisel järgitakse ühissätteid. Programmi mõju

hinnatakse pikemaajaliste näitajate alusel ainult hindamiste käigus. Lisaks hinnatakse

JRC otseseid meetmeid asutusesiseselt iga-aastase sisehindamise ja asutusevälise

hindamise teel, mille viivad läbi mitu tipptasemel eksperti, kes valitakse välja JRC

juhatajate nõukoguga konsulteerides.

2.2. Haldus- ja kontrollisüsteem(id)

2.2.1. Eelarve täitmise viisi(de), rahastuse rakendamise mehhanismi(de), maksete tegemise

korra ja kavandatava kontrollistrateegia selgitus

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi viiakse ellu eelarve otsese ja

kaudse täitmise kaudu. Võrreldes programmiga „Euroopa horisont“ ei ole üldises

rakendamisviisis põhjalikke muudatusi tehtud. Programmi „Euroopa horisont“

raames kehtestatud lihtsustamismeetmeid laiendatakse veelgi. Projektide

kindlasummaliste maksetega rahastamine saab standardmudeliks. Ülejäänud

erandlikel juhtudel, kus rahastamine põhineb tegelikel kuludel, määratakse

personalikulud kindlaks ühikuhindade süsteemiga. Need kaks meedet aitavad

vähendada finantsvigade riske.

Üldist maksimaalset ajavahemikku taotluse esitamisest toetuse määramiseni

lühendatakse kaheksalt kuult seitsmele kuule. Ühine rakenduskeskus jätkab

kulutõhusate teenuste osutamist kõigile raamprogrammide rakendamise eest

vastutavatele komisjoni talitustele. Juriidiliste isikute valideerimine ja

hindamisekspertide juhtimine jääb Teadusuuringute Rakendusametis

tsentraliseerituks, andes mastaabisäästu ja tagades hindamiste tõhusa korraldamise.

Kontrollistrateegia põhineb järgmisel:

– menetlused parimate projektide väljavalimiseks ja nende muutmiseks

õigusaktideks;

– projektide ja lepingute haldus iga projekti kogu olelustsükli vältel; – 100 %

taotluste eelkontroll;

ET 12 ET

– tõendid teatavat künnist ületavate finantsaruannete kohta ja suure teadustaristu

ühikuhindade arvutamise või eelhindamismeetodite sertifitseerimine vabatahtlikkuse

alusel;

– toetuste tegelike kulude alusel makstud nõuete valimil põhinevad järelauditid

(tüüpilised ja riskipõhised);

– projektide tehnilise rakendamise ja tulemuste korrapärane läbivaatamine kõigi

toetuste puhul;

– valitud toetuste tehnilise rakendamise järelhindamised.

Eelarve kaudse täitmise puhul kasutab komisjon eelarve täitmiseks järgmisi asutusi,

kui see on asjakohane ja kulutõhus ning pakub suurt finantsvõimendust: –

institutsioonilised Euroopa partnerlused (ELi toimimise lepingu artikkel 185 või

artikkel 187). Neid asutusi hinnatakse korrapäraselt tagamaks, et need on jätkuvalt

asjakohased programmi eesmärkide saavutamiseks. Eelarvet kaudselt täitvate

asutuste järelevalve kontrollistrateegiad on välja arendatud või seda tehakse. Eelarve

otsese täitmise puhul sõltub komisjon jätkuvalt suurel määral nõukogu määruse (EÜ)

nr 58/2003 kohaselt asutatud rakendusametitest. Ülesannete delegeerimisel

rakendusametitele kohaldatakse kohustuslikku sõltumatut kulude-tulude eelanalüüsi

ning väliseksperdid hindavad neid korrapäraselt. Kõnealuses kulude-tulude analüüsis

võetakse arvesse ka kontrolli ja järelevalvega seotud kulusid. 2012. aastal ja

2015. aastal tehtud vahehindamised kinnitavad rakendusametite suurt tõhusust ja

lisaväärtust programmi rakendamisel.

2.2.2. Teave kindlakstehtud riskide ja nende vähendamiseks kasutusele võetud

sisekontrollisüsteemi(de) kohta

Programmi „Euroopa horisont“ rahastamiskõlblike kulude hüvitamise põhimudel

asendati järk-järgult kindlasummaliste maksete suurema kasutamisega projektide

rahastamiseks ning programmi „Euroopa horisont“ viimase aasta eesmärgiks seati

50 % eelarvest. See tuleneb Euroopa Kontrollikoja avaldustest, näiteks selle

2016. aasta aruandes, mille kohaselt „peamine tehingute korrektsusega seotud risk

seisneb selles, et toetusesaajad deklareerivad rahastamiskõlbmatuid kulusid, mida

enne nende komisjonipoolset hüvitamist ei avastata ega parandata“. Seetõttu soovitas

kontrollikoda lihtsustatud kuluvõimaluste laialdasemat kasutamist. Uurimistoetuste

puhul oli programmi „Horisont 2020“ hinnanguline representatiivne veamäär –

3,86 %, kusjuures jääkvigade määr oli pärast kõigi rakendatud või rakendatavate

sissenõudmiste ja korrektsioonide arvessevõtmist –1,92 %. Veamäär oli madalam

programmi nendes osades, kus oli võimalik laiemalt kasutada lihtsustatud

kuluvõimalusi ja/või kus osales väike ja stabiilne toetusesaajate rühm. See hõlmas ka

Euroopa Teadusnõukogu uurimistoetusi ja Marie Skłodowska-Curie meetmeid.

2.2.3. Kontrollimeetmete hinnanguline kulutõhusus (kontrollikulude suhe hallatavate

vahendite väärtusse), selle põhjendus ja oodatav veariski tase (maksete tegemise ja

sulgemise ajal)

Kontrollisüsteemi (hindamine, valik, projektijuhtimine, eel- ja järelkontroll) kulud

jäävad kitsama hinnangu kohaselt vahemikku 2–4 % kõigis komisjoni talitustes, kes

vastutavad 2024. aasta eelmiste raamprogrammide rakendamise eest (sealhulgas

programmide „Horisont 2020“ ja „Euroopa horisont“ juhtimisega seotud kulud).

Võttes arvesse eesmärkide saavutamiseks vajalikke jõupingutusi ja seotud tehingute

arvu, peetakse seda mõistlikuks suurusjärguks. Eeldatav vearisk toetuste puhul, mille

ET 13 ET

rahastamismudel põhineb abikõlbmatute kulude hüvitamisel, on 2,5–3,5 %. Vearisk

makse sulgemisel (pärast kontrollide ja korrektsioonide mõju) on programmi

„Horisont 2020“puhul umbes 2 % (kuid mitte tingimata vähem) ja programmi

„Euroopa horisont“ puhul alla 2 %. Eeldatav vearisk toetuste puhul, mille

rahastamismudel põhineb kindlasummalistel maksetel, on umbes 0 % (maksete

tegemisel ja sulgemisel). Üldine prognoositud veamäär sõltub tasakaalust kahe

rahastamismeetodi vahel (abikõlblike kulude hüvitamine ja kindlasummalised

maksed). Komisjoni eesmärk on asjakohasel juhul kohaldada kindlasummaliste

maksetega rahastamismudelit ning 2027. aastaks on kavas seda kasutada 50 %

taotlusvooru eelarve puhul. Peamine ajend kindlasummalistel maksetel põhineva

rahastamismudeli kasutamiseks ei ole siiski veamäära vähendamine, vaid programmi

kõigi eesmärkide saavutamine.

Selle stsenaariumi aluseks on eeldus, et lihtsustamismeetmeid otsustusprotsessis

oluliselt ei muudeta. Märkus: käesolev osa käsitleb üksnes toetuste andmist

(erinevate eelarve täitmise viiside puhul), avaliku hanke menetluse kaudu

rakendatavate haldus- ja tegevuskulude puhul peaks vearisk maksete tegemisel ja

sulgemisel jääma alla 2 %.

2.3. Pettuste ja õigusnormide rikkumise ärahoidmise meetmed

Teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve täitmise eest vastutavad talitused on

kindlalt otsustanud võidelda pettuse vastu kõigis toetuste haldamise protsessi

etappides. Nad kasutavad enda välja töötatud ühiseid ja sektoripõhiseid

pettusevastaseid strateegiaid, mis sisaldavad jälitusteabe paremat kasutamist, eriti

täiustatud infotehnoloogiavahendite abil, töötajate koolitamist ja teavitamist ning

teadlikkuse suurendamise esitlusi toetusesaajatele ja riiklikele kontaktpunktidele.

Need jõupingutused jätkuvad ning pettustevastast võitlust ja riskihindamist

tõhustatakse veelgi tänu sellele, et kesktalitused arendavad praegu välja asutuste

riskihindamisvahendit ARACHNE. Üldiselt peaks kavandatavatel meetmetel olema

jätkuvalt pettustevastasele võitlusele kasulik mõju, eriti tänu riskipõhise kontrolli

suuremale tähtsustamisele programmis „Euroopa horisont“, mida jätkatakse ka uues

raamprogrammis, ning tugevdatud teaduslikule hindamisele ja kontrollile.

Teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammide rakendamise eest vastutavate

komisjoni talituste, rakendusametite ja ühisettevõtete ühist teadusuuringute ja

innovatsiooni valdkonna pettustevastast strateegiat, mis hõlmab toetusi, on

ajakohastatud, et hõlmata ka lihtsustatud kuluvõimalustega seotud riske, ning seda

ajakohastatakse saadud kogemuste ja OLAFi lõpetatud juhtumite põhjal. Tuleb

rõhutada, et avastatud pettusi on teadusuuringute ja innovatsiooni kogukuludega

võrreldes olnud järjepidevalt väga vähe, ent teadusuuringute ja innovatsiooni eelarve

täitmise eest vastutavad talitused on seadnud sellegipoolest sihiks selle vastu täiel

määral võidelda. Õigusaktidega tagatakse, et komisjoni talitustel, sealhulgas Euroopa

Pettustevastasel Ametil (OLAF) ja Euroopa Prokuratuuril, on võimalik auditeid,

hindamisi ja uurimisi programmi „Euroopa horisont“ raames juba kasutusel olevate

standardsätete alusel ellu viia.

ET 14 ET

3. ETTEPANEKU/ALGATUSE HINNANGULINE FINANTSMÕJU

3.1. Mitmeaastase finantsraamistiku rubriigid ja kulude eelarveread, millele mõju avaldub

• Uued eelarveread, mille loomist taotletakse

Järjestage mitmeaastase finantsraamistiku rubriigiti ja iga rubriigi sees eelarveridade kaupa

Mitmeaastase

finantsraamisti

ku rubriik

Eelarverida Kulu liik Rahaline osalus

Nr

Liigendatud/l

iigendamata EFTA

riigid

Kandidaatrii

gid ja

potentsiaals

ed

kandidaadid

Muud

kolmanda

d riigid

Muu

sihtotstarbeline

tulu

2 [04 01 02] – Programmi „Euroopa

horisont“ toetuskulud

Liigenda

mata JAH JAH JAH EI

2 [04 03 01] – Tipptasemel teadus Liigendat

ud JAH JAH JAH EI

2 [04 03 02] – Konkurentsivõime ja

ühiskond

Liigendat

ud JAH JAH JAH EI

2 [04 03 03] – Innovatsioon Liigendat

ud JAH JAH JAH EI

2 [04 03 04] – Euroopa teadusruum Liigendat

ud JAH JAH JAH EI

3.2. Ettepaneku hinnanguline finantsmõju assigneeringutele

3.2.1. Hinnanguline mõju tegevusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua tegevusassigneeringute kasutamist

ET 15 ET

–  Ettepanek/algatus nõuab tegevusassigneeringute kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.1.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik Nr 2

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034 KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud

[04 03 01] – Tipptasemel teadus

Kulukohustuse

d (1a) 4 093 6 343 6 616 6 773 6 701 6 812 6 741 44 079

Maksed (2a) pm pm pm pm pm pm pm pm

[04 03 02] – Konkurentsivõime ja

ühiskond

Kulukohustuse

d (1b) 7 042 10 918 11 387 11 659 11 537 11 729 11 604 75 876

Maksed (2b) pm pm pm pm pm pm pm pm

[04 03 03] – Innovatsioon

Kulukohustuse

d (1a) 3 600 5 581 5 821 5 960 5 897 5 994 5 932 38 785

Maksed (2a) pm pm pm pm pm pm pm pm

[04 03 04] – Euroopa teadusruum

Kulukohustuse

d (1b) 1 508 2 341 2 441 2 499 2 472 2 513 2 488 16 262

Maksed (2b) pm pm pm pm pm pm pm pm

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad haldusassigneeringud29 [04 01 02] – Programmi „Euroopa

horisont“ toetuskulud (3) pm pm pm

pm pm pm pm pm

assigneeringud KOKKU

Kulukohustuse

d = 1a + 1b

+ 3 16 243 25 183 26 265 26 891 26 607 27 048

26 765 175 002

Maksed = 2a + 2b

+ 3 pm pm pm pm pm pm pm pm

Aast

a Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

Mitmeaastane

finantsraamist

ik 2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

29 Tehniline ja/või haldusabi ning ELi programmide ja/või meetmete rakendamiseks antava toetusega seotud kulud (endised BA read), kaudne teadustegevus, otsene teadustegevus.

ET 16 ET

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustuse

d (4)

0,00

0 0,000 0,000

0,000 0,000

Maksed (5) 0,00

0 0,000 0,000

0,000 0,000

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6)

0,00

0 0,000 0,000

0,000 0,000

Mitmeaastase

finantsraamistiku rubriigi 2 Kulukohustuse

d = 4 + 6

0,00

0 0,000 0,000

0,000 0,000

assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6 0,00

0 0,000 0,000

0,000 0,000

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

• Tegevusassigneeringud KOKKU

(kõik rubriigid)

Kulukohustused (4) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Maksed (5) 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6) 0,000 0,000 0,000

0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriikide 1–3 Kulukohustused = 4 + 6 0,000 0,000 0,000

0,000 0,000

assigneeringud KOKKU (vajalikud vahendid)

Maksed = 5 + 6 0,000 0,000 0,000

0,000 0,000

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“ [The necessary appropriations should be determined using the

annual average cost figures available on the appropriate BUDGpedia webpage.]

ET 17 ET

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas

tane

finantsra

amistik

2028–

2034

KOKKU

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 0 0 0 0 0 0 0 0

 Muud halduskulud 0 0 0 0 0 0 0 0

DG <……>

KOKKU Assigneeringud 0 0 0 0 0 0 0 0

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas

tane

finantsra

amistik

2028–

2034

KOKKU

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud 0 0 0 0 0 0 0 0

 Muud halduskulud 0 0 0 0 0 0 0 0

DG <……>

KOKKU Assigneeringud 0 0 0 0 0 0 0 0

Mitmeaastase finantsraamistiku

RUBRIIGI 4 assigneeringud KOKKU

(Kulukohustust

e kogusumma

= maksete

kogusumma)

0 0 0 0 0 0 0 0

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

ET 18 ET

Mitmeaastase

finantsraamistiku Kulukohustused 0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIKIDE 1–4

assigneeringud

KOKKU

Maksed 0 0 0 0 0 0 0 0

=============

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused

RUBRIIKIDE 1–4 assigneeringud

KOKKU Maksed

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4)

Maksed (5)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6)

Mitmeaastase

finantsraamistiku Kulukohustused = 4 + 6

ET 19 ET

RUBRIIGI <….>

assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Tegevusassigneeringud KOKKU

Kulukohustused (4)

Maksed (5)

Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (6)

Mitmeaastase

finantsraamistiku

RUBRIIGI <….>

Kulukohustused = 4 + 6

assigneeringud KOKKU Maksed = 5 + 6

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

• Tegevusassigneeringud KOKKU

(kõik rubriigid)

Kulukohustused (4)

Maksed (5)

• Eriprogrammide vahenditest rahastatavad

haldusassigneeringud KOKKU (kõik rubriigid) (6)

Mitmeaastase finantsraamistiku

rubriikide 1‒6 Kulukohustused = 4 + 6

assigneeringud KOKKU (vajalikud

vahendid) Maksed = 5 + 6

ET 20 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku rubriik 7 „Halduskulud“30

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud

 Muud halduskulud

DG <……> KOKKU Assigneeringud

DG: <…….>

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Personalikulud

 Muud halduskulud

DG <……> KOKKU Assigneeringud

Mitmeaastase finantsraamistiku RUBRIIGI 7

assigneeringud KOKKU

(Kulukohustuste

kogusumma =

maksete

kogusumma)

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

30 Vajalike assigneeringute kindlaksmääramiseks tuleks kasutada aastaseid keskmisi kulunäitajaid, mis on kättesaadavad BUDGpedia veebilehel.

ET 21 ET

Mitmeaastase finantsraamistiku Kulukohustused

RUBRIIKIDE 1–7 assigneeringud

KOKKU Maksed

3.2.2. Hinnanguline tegevusassigneeringutest rahastatav väljund (ei täideta detsentraliseeritud asutuste puhul)

kulukohustuste assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Märkige

eesmärgid ja

väljundid



Aasta 2028

Aasta 2029

Aasta 2030

Aasta 2031

Lisage vajalik arv aastaid, et näidata

finantsmõju kestust (vt punkt 1.6) KOKKU

VÄLJUNDID

Väljun

di

liik31

Kesk

mine

kulu A

rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu A rv

Kulu

Väljun

dite

arv

kokku

Kulud

kokku

ERIEESMÄRK nr 132…

- Väljund

- Väljund

- Väljund

Erieesmärk nr 1 kokku

ERIEESMÄRK nr 2 ...

- Väljund

Erieesmärk nr 2 kokku

KOKKU

31 Väljunditena käsitatakse tarnitud tooteid ja osutatud teenuseid (rahastatud üliõpilasvahetuste arv, ehitatud teede pikkus kilomeetrites jms). 32 Vastavalt punktile 1.3.2. „Erieesmärgid“.

ET 22 ET

Programmi edusammude ja saavutuste jälgimiseks kasutatavad väljund- ja tulemusnäitajad vastavad määruses XXX [tulemusraamistiku määrus]

sätestatud ühistele näitajatele.

ET 23 ET

3.2.3. Hinnanguline mõju haldusassigneeringutele – ülevaade

–  Ettepanek/algatus ei nõua haldusassigneeringute kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab haldusassigneeringute kasutamist, mis toimub

järgmiselt:

3.2.3.1. Heakskiidetud eelarvest saadavad assigneeringud

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta 2028–

2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 7

Personalikulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

Muud halduskulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Personalikulud 625,906 653,293 682,926 714,991 749,687 787,229 827,851 5041,883

Muud halduskulud 421,944 506,573 602,561 711,464 835,052 975,331 1134,583 5187,508

RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud kokku 1047,851 1159,866 1285,487 1426,455

1584,738 1762,560 1962,435 10229,391

KOKKU 1047,851 1159,866 1285,487 1426,455 1584,738 1762,560 1962,435 10229,391

3.2.4. Hinnanguline personalivajadus

–  Ettepanek/algatus ei nõua personali kasutamist

–  Ettepanek/algatus nõuab personali kasutamist, mis toimub järgmiselt:

3.2.4.1. Rahastatakse heakskiidetud eelarvest

Hinnanguline väärtus täistööaja ekvivalendina33

HEAKSKIIDETUD

EELARVE

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)34

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris ja esindustes)

0 0 0

0

20 01 02 03 (ELi

delegatsioonides) 0 0 0

0

01 01 01 01 (kaudne teadustegevus)35

1439 1557 1684 1823 1972. 2134 2309

01 01 01 11 (otsene

teadustegevus)36 1261 1261 1261 1261 1261 1261 1261

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja

0 0 0

0

33 Palun täpsustage tabeli all, mitu täistööaja ekvivalenti märgitud arvust on meetme haldamiseks juba

määratud ja/või on võimalik teie peadirektoraadis ümber paigutada ning milline on teie koguvajadus. 34 Need näitajad hõlmavad üksnes peadirektoraatide vajalikke töötajaid ning ei hõlma töötajaid, keda on vaja

rakendusametite, ühisettevõtete ja muude detsentraliseeritud asutuste jaoks, samuti ei hõlma need

lisapersonali, keda tasustatakse tulevaste assotsieerunud riikide panustest. 35 Lähteväärtus on täistööajale taandatud töötajate arv 2027. aastal, mida suurendatakse igal aastal

proportsionaalselt programmi „Euroopa horisont“ 2028–2034 vastava aasta eelarve tasemega, mille ülempiir

on 75 % kasvust, et võtta arvesse eeldatavat tõhususe suurenemist. 36 Lähteväärtus on täistööajale taandatud töötajate arv 2027. aastal, mis on perioodi jooksul stabiilne.

ET 24 ET

riikide lähetatud eksperdid)

20 02 03 (lepingulised töötajad, kohalikud töötajad, riikide lähetatud

eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0

0

Haldustoetuse

eelarverida [XX.01.YY.YY]

- peakorteris 0 0 0 0

- ELi

delegatsioonides 0 0 0

0

01 01 01 02 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas)37

627 679 734 794 860 930 1006

01 01 01 12 (lepingulised

töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese teadustegevuse

valdkonnas)38

545 545 545 545 545 545 545

Muud eelarveread (märkige) -

Rubriik 7 0 0 0

0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud

0 0 0

0

KOKKU 0 0 0 0

Personalivajadused kaetakse meedet juba haldama määratud personalist, vajaduse korral koos

lisaeraldistega, mis võidakse meedet juhtivale peadirektoraadile programmi suurendatud

rahastamispaketti arvestades anda iga-aastase vahendite eraldamise menetluse käigus,

arvestades eelarvepiiranguid. See töötajate arv ei hõlma ega mõjuta rakendusametite või

rakendusasutuste töötajate arvu.

3.2.4.3. Personalivajadus kokku

HEAKSKIIDETUD

EELARVE +

SIHTOTSTARBELINE

VÄLISTULU KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

 Ametikohtade loeteluga ette nähtud ametikohad (ametnikud ja ajutised töötajad)

20 01 02 01 (komisjoni peakorteris

ja esindustes) 0 0 0 0 0 0 0

20 01 02 03 (ELi delegatsioonides) 0 0 0 0 0 0 0

01 01 01 01 (kaudne

teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

01 01 01 11 (otsene teadustegevus) 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) 0 0 0 0 0 0 0

• Koosseisuväline personal (täistööaja ekvivalendina)

20 02 01 (üldvahenditest rahastatavad lepingulised töötajad ja

riikide lähetatud eksperdid)

0 0 0 0 0 0 0

20 02 03 (lepingulised töötajad,

kohalikud töötajad, riikide lähetatud eksperdid ja noored eksperdid ELi

delegatsioonides)

0 0 0 0 0 0 0

Haldustoetuse

eelarverida – peakorteris 0 0 0 0 0 0 0

[XX.01.YY.YY] – ELi

delegatsioonides 0 0 0 0 0 0 0

37 Lähteväärtus on täistööajale taandatud töötajate arv 2027. aastal, mida suurendatakse igal aastal

proportsionaalselt programmi „Euroopa horisont“ 2028–2034 vastava aasta eelarve tasemega, mille ülempiir

on 75 % kasvust, et võtta arvesse eeldatavat tõhususe suurenemist. 38 Lähteväärtus on täistööajale taandatud töötajate arv 2027. aastal, mis on perioodi jooksul stabiilne.

ET 25 ET

01 01 01 02 (lepingulised töötajad

ja riikide lähetatud eksperdid kaudse

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

01 01 01 12 (lepingulised töötajad ja riikide lähetatud eksperdid otsese

teadustegevuse valdkonnas)

0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) -

Rubriik 7 0 0 0 0 0 0 0

Muud eelarveread (märkige) - Rubriigist 7 välja jäävad kulud

0 0 0 0 0 0 0

KOKKU 0 0 0 0 0 0 0

3.2.5. Hinnanguline mõju digitehnoloogiaga seotud investeeringutele – ülevaade

Kohustuslik: järgmises tabelis tuleks esitada parim hinnang ettepanekust/algatusest

tulenevate digitehnoloogiaga seotud investeeringute kohta.

Erandkorras, kui see on vajalik ettepaneku/algatuse rakendamiseks, tuleks rubriigi 7

assigneeringud esitada selleks ettenähtud eelarvereal.

Rubriikide 1–6 assigneeringuid tuleks kajastada „tegevusvaldkonna IT-kuludena, mis

on eraldatud rakenduskavadele“. Nende kulud kuuluvad tegevuseelarvesse, mida

kasutatakse otseselt algatuse rakendamisega seotud IT-platvormide/vahendite

taaskasutamiseks/ostmiseks/arendamiseks ja nendega seotud investeeringuteks (nt

litsentsid, uuringud, andmete säilitamine jne). Selles tabelis esitatud teave peaks

olema kooskõlas 4. jaos „Digimõõde“ esitatud üksikasjadega.

Digi- ja IT-

assigneeringud

KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaastane

finantsraamistik

2028–2034

KOKKU 2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud

0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIK 7 kokku 0 0 0 0 0 0 0 0

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

83,688 94,699 107,160 121,261 137,217 155,272 175,703 875,000

RUBRIIGIST 7 välja

jäävad kulud kokku 83,688 94,699 107,160 121,261 137,217 155,272 175,703 875,000

KOKKU 83,688 94,699 107,160 121,261 137,217 155,272 175,703 875,000

Poliitikavaldkondade IT-kulud peaksid moodustama 0,5 % programmi kogukuludest.

Digi- ja IT-assigneeringud KOKKU

Aasta Aasta Aasta Aasta Mitmeaas

tane

finantsra

amistik

2021–

2027

KOKKU

2024 2025 2026 2027

RUBRIIK 7

Institutsiooni tasandi IT-kulud 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIK 7 kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud

ET 26 ET

Poliitikavaldkondade IT-kulud rakenduskavadele

0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

RUBRIIGIST 7 välja jäävad kulud kokku 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

KOKKU 0,000 0,000 0,000 0,000 0,000

3.2.6. Kooskõla kehtiva mitmeaastase finantsraamistikuga

Ettepanek/algatus:

–  on täielikult rahastatav mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi

sisese vahendite ümberpaigutamise kaudu

–  tingib mitmeaastase finantsraamistiku asjaomase rubriigi mittesihtotstarbelise

varu ja/või mitmeaastase finantsraamistiku määruses sätestatud erivahendite

kasutuselevõtu

–  nõuab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist

3.2.7. Kolmandate isikute rahaline osalus

Ettepanek/algatus:

–  ei näe ette kolmandate isikute poolset kaasrahastamist

–  näeb ette kolmandate isikute poolse kaasrahastuse, mille hinnanguline summa

on järgmine:

assigneeringud miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Aasta 2028

Aasta 2029

Aasta 2030

Aasta 2031

Aasta 2032

Aasta 2033

Aasta 2034

Kokku

Nimetage kaasrahastav

asutus

Kaasrahastatavad

assigneeringud

KOKKU39

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

3.3. Hinnanguline mõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel puudub finantsmõju tuludele

–  Ettepanekul/algatusel on järgmine finantsmõju:

–  omavahenditele

–  muudele tuludele

–  märkige, kas see on kulude eelarveridasid mõjutav sihtotstarbeline tulu

miljonites eurodes (kolm kohta pärast koma)

Tulude eelarverida Jooksval Ettepaneku/algatuse mõju40

39 Kahepoolsed assotsieerimislepingud ei ole veel kinnitatud. Assotsieerunud riikide osamaksed

lisanduvad finantsselgituses esitatud summadele.

40 Traditsiooniliste omavahendite (tollimaksud ja suhkrumaksud) korral tuleb märkida netosummad, st

brutosumma pärast 20 % sissenõudmiskulude mahaarvamist.

ET 27 ET

eelarveaastal

kättesaadavad

assigneeringud

Aasta

2028

Aasta

2029

Aasta

2030

Aasta

2034

Artikkel ….

Tulude eelarverida:

Ettepaneku/algatuse mõju

2028 2029 2030 2031 2032 2033 2034

Artikkel

p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m. p.m.

Sihtotstarbeliste tulude puhul märkige, milliseid kulude eelarveridasid ettepanek

mõjutab.

01.02XX Assigneeringud, mis tulenevad kolmandate riikide osalemisest

Muud märkused (nt tuludele avaldatava mõju arvutamise meetod/valem või muu

teave).

Kolmandad riigid võivad programmi panustada assotsieerimislepingutega.

Tingimused rahalise panuse kindlaks määramise kohta kehtestatakse

assotsieerimislepingus iga riigiga eraldi ja neis nähakse ette automaatne

korrektsioon, kui on tekkinud märkimisväärne lahknevus, võrreldes selle summaga,

mida assotsieerunud riigis asutatud üksustele antakse programmis osalemise jooksul;

korrektsiooni tegemisel võetakse arvesse programmi haldamisel tekkinud kulusid.

ET 1 ET

4. DIGIMÕÕDE

Programmis „Euroopa horisont“ kasutatakse Euroopa Konkurentsivõime Fondi

õiguslikus, finants- ja digiselgituses kirjeldatud institutsioonilisi vahendeid, mis on

ristviidatud kõigi digimõõtmete puhul.

ET ET

EUROOPA KOMISJON

Brüssel, 16.7.2025

COM(2025) 544 final

2025/0544 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa

horisont“ rakendamise eriprogramm ajavahemikuks 2028–2034, sätestatakse selle

programmi osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus

(EL) 2021/764

(EMPs kohaldatav tekst)

{SEC(2025) 555 final} - {SWD(2025) 555 final} - {SWD(2025) 556 final}

ET 1 ET

SELETUSKIRI

1. ETTEPANEKU TAUST

• Ettepaneku põhjused ja eesmärgid

Käesoleva ettepaneku eesmärk on rakendada ELi teadusuuringute ja innovatsiooni

raamprogrammi „Euroopa horisont“ aastateks 2028–2034 ning Euroopa Konkurentsivõime

Fondi vastavaid osi teadusuuringute ja innovatsiooni kohta. Ettepanek on täielikult kooskõlas

määrustega, mida sellega rakendatakse, ning mitmeaastase finantsraamistikuga aastateks

2028–2034.

Käesoleva nõukogu otsusega loodav eriprogramm põhineb Euroopa Liidu toimimise lepingu

(edaspidi „ELi toimimise leping“) artikli 182 lõikel 4.

ELi toimimise lepingu artikli 182 lõike 4 kohaselt tuleb raamprogrammi rakendada

eriprogrammide kaudu, milles sätestatakse iga eriprogrammi rakendamise üksikasjalikud

eeskirjad ja selle kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid. Programmi „Euroopa horisont“

rakendatakse selle nõukogu otsusega kehtestatud eriprogrammi kaudu.

Rohkem teavet programmi „Euroopa horisont“ ettepaneku kohta on esitatud raamprogrammi

alusakti seletuskirjas [(ettepanek võtta vastu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“ ning sätestatakse selle osalemis- ja

levitamiseeskirjad).

2. MUU TEAVE

• Ettepaneku sätete üksikasjalik selgitus

Eriprogrammi normide puhul järgitakse sama ülesehitust nagu [ettepanekus võtta vastu

määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa

horisont“ ning sätestatakse selle osalemis- ja levitamiseeskirjad], välja arvatud normid, milles

käsitletakse toetust teadmiste kolmnurga – kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni

ning ettevõtluse – integreerimiseks kogu liidus.

ET 1 ET

2025/0544 (CNS)

Ettepanek:

NÕUKOGU OTSUS,

millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa

horisont“ rakendamise eriprogramm ajavahemikuks 2028–2034, sätestatakse selle

programmi osalemis- ja levitamiseeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus

(EL) 2021/764

(EMPs kohaldatav tekst)

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU,

võttes arvesse Euroopa Liidu toimimise lepingut, eriti selle artikli 182 lõiget 4,

võttes arvesse Euroopa Komisjoni ettepanekut,

olles edastanud seadusandliku akti eelnõu liikmesriikide parlamentidele,

võttes arvesse Euroopa Parlamendi arvamust1,

võttes arvesse Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee arvamust2,

võttes arvesse Regioonide Komitee arvamust3,

toimides seadusandliku erimenetluse kohaselt

ning arvestades järgmist:

(1) Vastavalt Euroopa Liidu toimimise lepingu (ELi toimimise leping) artikli 182

lõikele 3 tuleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega XXX [viide programmi

„Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] kehtestatud teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ ajavahemikuks 2028–2034

(edaspidi programm „Euroopa horisont“) rakendada eriprogrammide kaudu, milles

määratakse kindlaks iga eriprogrammi rakendamise üksikasjalikud eeskirjad ja selle

kestus ning nähakse ette vajalikud vahendid.

(2) Kui määruses XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] on

sätestatud programmi „Euroopa horisont“ üld- ja erieesmärgid, selle struktuur ja

elluviidavate tegevuste põhisuunad, siis kõnealuses eriprogrammis, millega

rakendatakse programmi „Euroopa horisont“ (edaspidi „eriprogramm“), tuleks

määrata kindlaks programmi „Euroopa horisont“ eri osade konkreetsed

tegevuseesmärgid ja tegevused. Nimetatud eriprogrammi suhtes kohaldatakse

täielikult määruses XXX sätestatud rakendussätteid.

(3) Väljaspool tuumaenergiavaldkonda võetavaid Teadusuuringute Ühiskeskuse (edaspidi

„JRC“) otseseid meetmeid käsitleva eriprogrammi teadusliku ja tehnoloogilise sisu

1 ELT C , , lk . 2 ELT C , , lk . 3 ELT C , , lk .

ET 2 ET

kohta on konsulteeritud JRC juhatajate nõukoguga, mis loodi komisjoni

otsusega 96/282/Euratom4.

(4) Käesoleva nõukogu otsusega kehtestatakse eriprogrammi esialgne rahastamispakett.

(5) Selleks et tagada ühetaolised tingimused eriprogrammi rakendamiseks

tööprogrammide kaudu, tuleks komisjonile anda rakendusvolitused. Neid volitusi

tuleks teostada kooskõlas Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL)

nr 182/20115.

(6) Arvestades eriprogrammi olulist finantsmõju, tuleks tööprogrammide vastuvõtmiseks

kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) nr 182/2011 sätestatud

nõuande- ja kontrollimenetlusi.

(7) Eriprogramm asendab nõukogu otsusega (EL) 2021/764 kehtestatud programmi

„Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi6. Seepärast tuleks nõukogu otsus

(EL) 2021/764 kehtetuks tunnistada.

(8) Eriprogrammi tuleks rakendada kooskõlas õigusriigi põhimõtte ning Euroopa Liidu

põhiõiguste hartas sätestatud õiguste ja põhimõtetega ning see peaks olema kooskõlas

liidu ja liikmesriikide rahvusvaheliste kohustustega, mis tulenevad rahvusvahelistest

lepingutest, mille osalised nad on, sealhulgas inimõigusi käsitlevatest lepetest, nagu

ÜRO puuetega inimeste õiguste konventsioon,

ON VASTU VÕTNUD KÄESOLEVA OTSUSE:

I peatükk

Üldsätted

Artikkel 1

Reguleerimisese

1. Käesoleva otsusega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi

„Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm mitmeaastase finantsraamistiku

kestuseks ajavahemikul 2028–2034 (edaspidi „eriprogramm“), nagu on sätestatud

määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] artikli 1

lõike 2 punktis a.

2. Käesolevas otsuses sätestatakse eriprogrammi eelarve ajavahemikuks 2028–2034,

eriprogrammi rakendamise eeskirjad ja eriprogrammi alusel läbi viidavad tegevused.

4 Komisjoni 10. aprilli 1996. aasta otsus 96/282/Euratom Teadusuuringute Ühiskeskuse

ümberkorraldamise kohta (EÜT L 107, 30.4.1996, lk 12, ELI:

http://data.europa.eu/eli/dec/1996/282/oj). 5 Euroopa Parlamendi ja nõukogu 16. veebruari 2011. aasta määrus (EL) nr 182/2011, millega

kehtestatakse eeskirjad ja üldpõhimõtted, mis käsitlevad liikmesriikide läbiviidava kontrolli

mehhanisme, mida kohaldatakse komisjoni rakendamisvolituste teostamise suhtes (ELT L 55,

28.2.2011, lk 13–18). 6 Nõukogu 10. mai 2021. aasta otsus (EL) 2021/764, millega kehtestatakse teadusuuringute ja

innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogramm ja tunnistatakse kehtetuks

otsus 2013/743/EL (ELT L 167I, 12.5.2021, lk 1, ELI: http://data.europa.eu/eli/dec/2021/764/oj).

ET 3 ET

3. Määruses XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele]

sätestatud teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“

määratlusi, eesmärke, struktuuri ja eelarvet kohaldatakse ka eriprogrammi suhtes.

Artikkel 2

Tegevuseesmärgid

1. Eriprogramm aitab kaasa määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“

käsitlevale määrusele] artiklis 3 sätestatud üld- ja erieesmärkide täitmisele.

2. Eriprogrammi tegevuseesmärgid on järgmised:

(a) soodustada kvaliteetsete teadusuuringute tegemist ja maailma juhtivate

teadusasutuste loomist;

(b) toetada teadlaste liikuvust, koolitamist ja nende karjääri arengut;

(c) meelitada ligi tippteadlasi ja neid Euroopas hoida;

(d) soodustada koostööd ja multidistsiplinaarsust, sealhulgas sotsiaal- ja

humanitaarteadustega, et luua uusi teadmisi;

(e) suurendada teadmiste väärindamist;

(f) ühendada ja arendada teadus- ja tehnoloogiataristuid kogu Euroopa

teadusruumis, et pakkuda piiriülest juurdepääsu;

(g) toetada süvatehnoloogia ja uuenduslike idufirmade loomist ja kasvamist;

(h) soodustada tehnoloogia kasutuselevõttu ja lõhkuva innovatsiooni tutvustamist;

(i) suurendada määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale

määrusele] artiklis 19 nimetatud osaluse laiendamise meetmega liitunud riikide

ja üleminekuriikide teadusorganisatsioonide osalust;

(j) edendada avatud teadust ja tagada üldsuse jaoks nähtavus ning avatud

juurdepääs tulemustele, kui see on võimalik.

3. Eriprogrammis käsitletakse ka Euroopa Konkurentsivõime Fondi poliitikaharude

raames toimuvat teaduskoostööd.

Artikkel 3

Eelarve

1. Kooskõlas määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale

määrusele] artikli 6 lõikega 1 on esialgne rahastamispakett eriprogrammi

rakendamiseks ajavahemikul 2028–2034 175 002 000 000 eurot jooksevhindades.

2. Käesoleva artikli lõikes 1 osutatud summa jaotatakse määruse XXX [viide

programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] artikli 6 lõikes 2 sätestatud

osade vahel.

ET 4 ET

Artikkel 4

Tööprogrammid

1. Eriprogrammi rakendatakse käesoleva artikli lõikes 2 osutatud tööprogrammide

kaudu kooskõlas määruse (EL, Euratom) 2024/2509 artikliga 110.

Ilma et see piiraks esimese lõigu kohaldamist, võib tööprogrammides eelkõige

sätestada järgmist:

(a) meetmed ja nendega seotud eelarve;

(b) rahastamiskõlblikkuse ja hindamiskriteeriumid;

(c) üksainus kaasrahastamise määr meetme kohta;

(d) eeskirjad, mida kohaldatakse meetmete suhtes, mis on seotud rohkem kui ühe

erieesmärgiga;

(e) meetmed, mille suhtes kohaldatakse erieeskirju, eelkõige tulemuste

omandiõiguse, väärindamise ja levitamise, üleandmise ja litsentsimise ning

tulemuste kasutamise õiguste kohta.

2. Komisjon võtab rakendusaktidega vastu eraldi tööprogrammid, et rakendada artikli 1

lõikes 3 sätestatud järgmiste komponentide raames võetavaid meetmeid:

(a) Euroopa Teadusnõukogu (ERC) – tööprogrammi kavandi kehtestab ERC

teadusnõukogu artikli 7 lõike 9 punkti a alapunkti ii kohaselt ja kooskõlas

artikli 18 lõikega 3. Komisjon kaldub ERC teadusnõukogu kehtestatud

tööprogrammi kavandist kõrvale üksnes kooskõlas artikli 7 lõike 4 teise

lõiguga; sellisel juhul võtab komisjon tööprogrammi vastu rakendusaktiga

artikli 18 lõike 4 kohaselt ning põhjendab seda nõuetekohaselt;

(b) Euroopa Innovatsiooninõukogu (edaspidi „EIC“) – tööprogramm koostatakse

kooskõlas artikli 18 lõikega 4 vastavalt artikli 12 lõike 1 punkti b kohastele

EIC nõuandekogu nõuannetele;

(c) Marie Skłodowska-Curie meetmed, üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed, ELi

missioonid, uue Euroopa Bauhausi rahastu, innovatsiooni ökosüsteemid,

Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine, teadus-

ja tehnoloogiataristu, osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine kooskõlas

artikli 18 lõikega 4;

(d) JRC – mitmeaastases tööprogrammis võetakse arvesse komisjoni

otsuses 96/282/Euratom osutatud JRC juhatajate nõukogu arvamust.

3. Määruse XXX [viide Euroopa Konkurentsivõime Fondi käsitlevale määrusele] IV–

VII peatükis kirjeldatud poliitikaharudes osutatud teadus- ja innovatsioonitegevus

lisatakse tööprogrammide sihtotstarbelisse eriosasse, millega rakendatakse

määruse XXX [viide Euroopa Konkurentsivõime Fondi käsitlevale määrusele]

artikli 3 lõike 2 punktides a–d osutatud vastavaid erieesmärke. Kõnealused

tööprogrammid võetakse vastu kooskõlas määruse XXX [viide Euroopa

Konkurentsivõime Fondi käsitlevale määrusele] artiklitega 15 ja 84.

ET 5 ET

Artikkel 5

Euroopa partnerlused

1. Euroopa partnerlustes järgitakse selget olelusringipõhist lähenemisviisi, sealhulgas

nende valikul, rakendamisel ja järelevalvel ning üleminekul määruselt XXX [viide

programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele], võttes aluseks järgmise:

(a) Euroopa partnerlused valitakse välja konkurentsipõhises, avatud,

mittediskrimineerivas ja läbipaistvas menetluses, lähtudes komisjoni kavandatud

valdkondadest. Lisaks määruse (EL) XXX [viide programmi „Euroopa horisont“

käsitlevale määrusele] artiklis 11 sätestatud nõuetele peavad potentsiaalsed

partnerlused vastama järgmistele valikukriteeriumidele:

i. portfelli asjakohasus: tagatakse partnerluse portfelli üldine järjepidevus ja

sidusus, tingimusel et kandidaadid vastavad kõigile valikukriteeriumidele ja

tõendavad oma sobivust osana strateegilisest meetmeportfellist;

ii. kriitiline mass: partnerluste eelarve (liidu toetus ja partnerite osalus) peab

vastama nende kestusele ja tagatud peavad olema piisavad vahendid, et

rahastada aastas vähemalt üht mahukat taotlusvooru, nii et iga taotlusvooru

suurus on võrreldav programmi „Euroopa horisont“ vastava teemavaldkonna

keskmise taotlusvooru suurusega;

iii. partnerluste koosseis: kui vastupidist ei ole nõuetekohaselt põhjendatud,

peavad osalema vähemalt viie liikmesriigi avalik-õiguslikud üksused ja nende

vastavate ökosüsteemide olulisi segmente esindavad eraõiguslikud üksused,

sest nii tagatakse peamiste sidusrühmade ulatuslik ja tasakaalustatud kaasatus;

iv. üleeuroopaline tähtsus: partnerlused on kogu Euroopa jaoks tähtsad ja seda

kajastab partnerite tasakaalustatud geograafiline jaotus liikmesriikide vahel;

v. missioonile orienteeritus: partnerlustes sõnastatakse programmi „Euroopa

horisont“ kestuseks selged, mõõdetavad ja tähtajalised eesmärgid, millel

põhinevad järelevalve ja hindamine;

vi. äriplaan: partnerid töötavad eelnevalt välja äriplaani, mis sisaldab peamisi

tulemusnäitajaid edusammude jälgimiseks ja tulevikku suunatud

üleminekustrateegiat, sealhulgas meetmeid programmi „Euroopa horisont“

rahastamise järkjärguliseks lõpetamiseks;

vii. avatus ja läbipaistvus: partnerlused peavad näitama, et on avatud ja

läbipaistvad prioriteetide ja eesmärkide, sealhulgas oodatavate tulemuste ja

mõju kindlaksmääramisel ning partnerite ja sidusrühmade kaasamisel kogu

väärtusahela ulatuses ja erinevatest, kaasa arvatud asjakohastest

rahvusvahelistest sektoritest, tingimustest ja valdkondadest, ilma et see

kahjustaks Euroopa konkurentsivõimet;

viii. varasem tegevus: kui potentsiaalsed partnerlused põhinevad varasematel

algatustel, tuleb tõendada nende varasemate partnerluste tõhusust,

tulemuslikkust ja mõju;

ix. Euroopa partnerlused tagavad kogu nende toimimise vältel järgmise:

x. läbipaistev partnerlussisene juhtimiskord ja sise-eeskirjad, sealhulgas

toimimisjuhendid, mis tagavad nende avatud ja läbipaistva tegutsemise;

ET 6 ET

xi. algatuse jätkuv avatus selgete ja läbipaistvate ühinemis- ja

väljaastumiskriteeriumide, sealhulgas avalike taotlusvoorus osalemise kutsete

abil, mis on suunatud võimalikele uutele partnerorganisatsioonidele;

xii. paindlikkus, milleks vaadatakse õigel ajal läbi põhidokumendid, näiteks

strateegilised teadusuuringute ja innovatsiooni kavad ja üleminekustrateegiad,

ning kohandatakse neid vajaduse korral, et tagada asjakohasus ja teostatavus;

xiii. pideva järelevalve raames jälgitakse, milliseid edusamme on tehtud selliste

partnerluspõhiste ühiste näitajate täitmise suunas nagu partnerite rahaline

osalus, kulutõhusus ja avatus uutele partneritele. Partnerluspõhiste ühiste

näitajate alus on ühised näitajad, mis on kindlaks määratud määruses XXX

[viide tulemusraamistiku määrusele] ja sätestatud programmi „Euroopa

horisont“ (2021–2027) kohaste Euroopa partnerluste tulemuslikkust

käsitlevates seirearuannetes, mis koostatakse iga kahe aasta järel;

xiv. Euroopa partnerluste viimased taotlusvoorud algatatakse enne 31. detsembrit

2034. Euroopa partnerlused määravad kindlaks parima üleminekuviisi ja

rakendavad seda. Võttes arvesse eelnevalt koostatud üleminekustrateegiaid,

viiakse ellu partnerluste sõltumatu hindamine, mille käigus tehakse kindlaks,

kas nende eesmärgid on saavutatud, kas partnerluspõhine lähenemisviis sobib

ja kas partnerlused on jätkuvalt liidu poliitiliste prioriteetide seisukohast

asjakohased. Hindamise raames tuleks anda soovitus tulevaste meetmete puhul

tõhusaima poliitilise sekkumise viisi kohta.

(b) Kui Euroopa partnerlusi ei uuendata, rakendatakse asjakohaseid meetmeid, mis

põhinevad nende üleminekustrateegiates kindlaks määratud järkjärgulise lõpetamise

meetmetel.

II peatükk

Tipptasemel teadus

Artikkel 6

Euroopa Teadusnõukogu

1. Komisjon asutab Euroopa Teadusnõukogu (edaspidi „ERC“), et rakendada

määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] I osa

„Tipptasemel teadus“ meetmeid, mis on seotud ERCga. ERC on nõukogu otsusega

(EL) 2021/764 loodud Euroopa Teadusnõukogu õigusjärglane.

2. ERC koosneb artiklis 7 sätestatud sõltumatust ERC teadusnõukogust ja artiklis 8

sätestatud ERC spetsiaalsest rakendusstruktuurist.

3. ERC teadusnõukogul on president (edaspidi „ERC president“), kes valitakse

staažikate ja rahvusvaheliselt tunnustatud teadlaste hulgast.

4. ERC presidendi määrab spetsiaalse sõltumatu otsimiskomisjoni läbi viidud

läbipaistva värbamisprotsessi järel ametisse komisjon. Värbamisprotsess ja valitud

kandidaat peavad olema ERC teadusnõukogus heaks kiidetud. ERC presidendi

ametiaeg on kuni kaks aastat ja seda saab ühe korra kuni kaheks aastaks pikendada.

ET 7 ET

5. ERC president on ERC teadusnõukogu eesistuja ja tagab ERC teadusnõukogu

juhtimise ja selle suhted spetsiaalse ERC rakendusstruktuuriga ning esindab ERC

teadusnõukogu teadusmaailmas.

6. Presidenti abistavad kolm asepresidenti, kelle ERC teadusnõukogu valib oma

liikmete hulgast.

7. ERC tegutseb vastavalt oma aluspõhimõtetele, milleks on teaduse tipptase, avatud

teadus, sõltumatus, tõhusus, tulemuslikkus, läbipaistvus, vastutavus ja

teadusuuringute usaldusväärsus, ning austab seejuures Euroopa Komisjoni sisemisi

põhimõtteid. Sellega tagatakse nõukogu otsuse (EL) 2021/764 kohaste ERC

meetmete järjepidevus.

8. ERC tegevusega toetatakse alt-üles käsitlust järgides kõigi valdkondade

eesliiniuuringuid, mida teevad Euroopa tasandil konkureerivad vastutavad teadlased

ja nende teadusrühmad, sealhulgas karjääri alguses olevad teadlased.

9. Komisjon garanteerib ERC sõltumatuse ja usaldusväärsuse ning kindlustab ERC-le

antud ülesannete nõuetekohase täitmise.

10. Komisjon tagab, et ERC meetmed viiakse ellu käesoleva artikli lõikes 7 sätestatud

põhimõtete kohaselt ja vastavalt artikli 7 lõike 4 punktis a osutatud ERC

üldstrateegiale, mille on kehtestanud ERC teadusnõukogu.

Artikkel 7

ERC teadusnõukogu

1. ERC teadusnõukogu koosneb 22 sõltumatust kõige mainekamast ja asjakohaste

teadmistega eri vanuserühmadesse kuuluvast, sealhulgas nii nais- kui ka meessoost

teadlasest, insenerist ja grandihoidjast, ning tagab teadusuuringute eri valdkondade

esindatuse ja geograafilise mitmekesisuse. Nad tegutsevad oma isiklikul vastutusel ja

on sõltumatud kõrvalistest huvidest. ERC teadusnõukogu liikmed nimetab ametisse

komisjon pärast sõltumatut ja läbipaistvat valimist, mis on ERC teadusnõukoguga

kokku lepitud ja hõlmab teadusringkondadega avatud konsulteerimist ning aruande

esitamist Euroopa Parlamendile ja nõukogule.

2. ERC teadusnõukogu liikmete ametiaeg on kuni neli aastat ja seda saab ühe korra

kuni kaheks aastaks pikendada ning liikmed vahetuvad rotatsiooni alusel, millega

tagatakse ERC teadusnõukogu tegevuse järjepidevus.

3. ERC teadusnõukogu valib oma liikmete hulgast kolm asepresidenti, kes abistavad

ERC presidenti ERC teadusnõukogu esindamisel ja selle töö korraldamisel. Neid

nimetatakse ERC asepresidentideks. ERC teadusnõukogu liikmetele makstakse

ülesannete täitmise eest honorari ning vajaduse korral kaetakse nende reisi- ja

elamiskulud.

4. ERC teadusnõukogu täidab oma ülesandeid üksnes ja eranditult eriprogrammi

raames ja eesmärkidel. Sellega seoses kehtestab ta:

(a) ERC üldstrateegia;

(b) tööprogrammi kavandi ERC tegevuse elluviimiseks;

(c) vastastikuse eksperdihinnangu ja projektitaotluste hindamise meetodid ning

korra, mille alusel määratakse kindlaks rahastatavad projektitaotlused;

ET 8 ET

(d) oma seisukoha küsimuste kohta, mis võivad teaduslikust seisukohast

võimendada ERC saavutusi ja mõju ning tehtavate teadusuuringute kvaliteeti;

(e) käitumisjuhendi, milles käsitletakse muu hulgas huvide konflikti ärahoidmist;

(f) ERC asepresidentide valimise korra.

Komisjon kaldub ERC teadusnõukogus esimese lõigu kohaselt võetud seisukohtadest

kõrvale üksnes juhul, kui ta leiab, et käesolevat otsust ei ole järgitud. Sellisel juhul

võtab komisjon vastu meetmed eriprogrammi rakendamise järjepidevuse

säilitamiseks ja selle eesmärkide saavutamiseks, esitades punktid, milles tema

seisukohad erinevad ERC teadusnõukogu omadest, ning põhjendab neid

nõuetekohaselt.

5. ERC teadusnõukogu teavitab komisjoni teadusuuringute suundumustest, andmetest

ja kõigist poliitikakujundamise seisukohast tähtsatest küsimustest ning võib teha

vastavaid analüüse.

6. ERC teadusnõukogu ja komisjon kohtuvad vähemalt kaks korda aastas, et vahetada

laiapõhjaliselt ja õigel ajal arvamusi ERC strateegia väljatöötamise ja komisjoni

poliitika kujundamise kohta.

7. ERC teadusnõukogu tagab tegevuse teadusliku kvaliteedi ja tal on täielik voli

otsustada, milliseid teadusuuringuid rahastatakse.

8. ERC teadusnõukogu tegutseb artikli 6 lõikes 7 sätestatud põhimõtete kohaselt ja

üksnes ERC eesmärkide nimel. Ta tegutseb usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma

tööd tõhusalt ning võimalikult läbipaistvalt.

9. Eriprogrammi rakendamiseks ja oma ülesannete täitmiseks teeb ERC teadusnõukogu

järgmist:

(a) teadustöö strateegia:

i. kehtestab ERC üldise teadustöö strateegia, pidades silmas teaduslikke

võimalusi ja Euroopa vajadusi teadusvaldkonnas;

ii. kehtestab kooskõlas teadustöö strateegiaga tööprogrammi ja töötab välja ERC

eri toetusmeetmed;

iii. kehtestab kooskõlas teadustöö strateegiaga vajalikud rahvusvahelised

koostööalgatused, mis hõlmavad ka teavitustegevust, et suurendada ERC

nähtavust mujal maailmas tegutsevate parimate teadlaste jaoks;

(b) teaduslik haldamine, järelevalve ja kvaliteedikontroll:

i. tagab teaduse tipptasemel ning täielikult läbipaistval, õiglasel ja erapooletul

taotluste läbivaatamisel põhineva maailmatasemel vastastikuse

eksperdihindamise süsteemi olemasolu, kehtestades seisukohad taotlusvoorude

korraldamise ja haldamise kohta, hindamiskriteeriumid, vastastikuse

eksperdihindamise korra koos ekspertide valimise korraga, vastastikuse

eksperdihindamise ja taotluste hindamise meetodid ning vajalikud

rakenduseeskirjad ja suunised, mille alusel määratakse ERC teadusnõukogu

järelevalve all kindlaks rahastatavad taotlused;

ii. teeb ettepaneku, mille alusel määratakse eksperdid ERC eesliiniuuringute

meetmete puhul;

iii. tagab, et ERC uurimistoetuste rakendamine toimub lihtsa ja läbipaistva korra

kohaselt, mille puhul keskendutakse jätkuvalt tipptasemele, soodustatakse

ET 9 ET

initsiatiivikust ning tasakaalustatakse paindlikkust vastutusega, jälgides

pidevalt tegevuste ja uurimistoetuse rakendamise kvaliteeti;

iv. vaatab läbi ERC saavutused ja ERC rahastatavate teadusuuringute kvaliteedi-

ja mõjunäitajad, hindab neid ning esitab vastavalt soovitusi ja suuniseid

parandusmeetmete või tulevaste meetmete kohta;

v. kujundab oma seisukoha muude aspektide kohta, mis mõjutavad programmi

„Euroopa horisont“ selle osa raames ERC tegevuse tulemusi ja mõju ning

tehtavate teadusuuringute kvaliteeti;

(c) kommunikatsioon ja tulemuste levitamine:

i. parandab ERC üleilmset mainet ja nähtavust, viies läbi kommunikatsiooni- ja

teavitustegevust, sealhulgas teaduskonverentse, et tutvustada ERC tegevust ja

saavutusi ning ERC rahastatavate projektide tulemusi teadusringkondadele,

peamistele sidusrühmadele ja üldsusele;

ii. vajaduse korral konsulteerib teadus-, tehnika- ja akadeemiliste ringkondadega,

piirkondlike ja riiklike teadusuuringuid rahastavate asutustega ja teiste

sidusrühmadega;

iii. annab komisjonile korrapäraselt aru oma tegevuse kohta.

Artikkel 8

ERC spetsiaalne rakendusstruktuur

1. ERC spetsiaalne rakendusstruktuur vastutab eriprogrammi käesoleva komponendi

haldusalaste rakendamisküsimuste ja elluviimise eest. Rakendusstruktuur rakendab

eelkõige hindamiskorda ja viib läbi vastastikust eksperdihindamist ja valikuprotsessi

vastavalt ERC teadusnõukogu kehtestatud strateegiale ning tagab uurimistoetuste

rahalise ja teadusliku haldamise.

ERC spetsiaalne rakendusstruktuur toetab ERC teadusnõukogu kõikide artiklis 7

kirjeldatud ülesannete täitmisel, sealhulgas teadustöö strateegia väljatöötamisel,

tegevuste järelevalves, ERC saavutuste läbivaatamisel ja hindamisel ning teavitus- ja

kommunikatsioonitegevuses. ERC spetsiaalne rakendusstruktuur teeb ka

kättesaadavaks tema valduses olevad vajalikud dokumendid ja andmed ning hoiab

ERC teadusnõukogu oma tegevusega kursis.

Selleks et tagada strateegia ja jooksvate küsimustega seotud tõhus koostöö ERC

spetsiaalse rakendusstruktuuriga, korraldavad ERC teadusnõukogu juhtkond ja ERC

spetsiaalse rakendusstruktuuri direktor korrapäraselt koordineerimiskoosolekuid.

2. Komisjon tagab, et ERC spetsiaalne rakendusstruktuur järgib rangelt, tõhusalt ja

vajaliku paindlikkusega üksnes ERC eesmärke ja nõudeid. Artiklites 6 ja 7 ning

käesolevas artiklis sätestatud kohustuste täitmiseks ja seoses oma kohustustega

eelarve täitmisel teeb komisjon järgmist:

(a) tagab ERC teadusnõukogu tegevuse järjepidevuse ja selle koosseisu

uuendamise ning toetab ERC teadusnõukogu uute liikmete leidmise ülesannet

täitvat alalist valimiskomiteed;

(b) tagab ERC spetsiaalse rakendusstruktuuri tegevuse järjepidevuse ning sellele

ülesannete ja vastutuse delegeerimise, võttes arvesse ERC teadusnõukogu

seisukohti;

ET 10 ET

(c) tagab, et ERC spetsiaalne rakendusstruktuur täidab kõiki oma ülesandeid ja

kohustusi;

(d) nimetab ametisse ERC spetsiaalse rakendusstruktuuri direktori ja juhtkonna,

võttes arvesse ERC teadusnõukogu arvamust;

(e) tagab eriprogrammiga rakendatavaid ERC teadusnõukogu seisukohti ja

komisjoni sisemisi põhimõtteid arvesse võttes ERC tööprogrammi,

rakendusmetoodikat käsitlevate seisukohtade ja vajalike rakenduseeskirjade,

sealhulgas ERC taotlemiseeskirjade ja ERC näidistoetuslepingu õigeaegse

vastuvõtmise;

(f) teeb programmi üldise rakendamise eest vastutajana järelevalvet ERC

spetsiaalse rakendusstruktuuri üle ja hindab selle tulemuslikkust.

Artikkel 9

Marie Skłodowska-Curie meetmed

1. Marie Skłodowska-Curie meetmed keskenduvad teadlaste algatatud uuringutele, mis

põhinevad üksnes teaduse tipptasemel, et toetada teadlaste karjääri, oskuste

arendamist ja liikuvust kõigis karjäärietappides.

2. Meetmed on avatud kõigile Euroopa Liidu toimimise lepingus ja Euroopa

Aatomienergiaühenduse asutamislepingus käsitletud teadusvaldkondadele.

Konkreetse vajaduse tekkimisel võib Marie Skłodowska-Curie meetmetega toetada

teatavat tegevust, mis on seotud konkreetsete temaatiliste prioriteetide, konkreetset

liiki teadus- ja innovatsiooniasutuste või konkreetse geograafilise asukohaga, et

reageerida liidu muutuvatele nõuetele ja vajadustele seoses oskuste, teadustöötajate

koolituse, karjääri arengu ja teadmiste jagamisega, et saavutada liidu strateegiline

autonoomia.

3. Marie Skłodowska-Curie meetmete rakendamisega kaasneb järgmine:

(a) pakutakse atraktiivseid tingimusi ja võimalusi karjääri edendamiseks ning

aidatakse lahendada süsteemseid probleeme, mis on seotud karjääri

ebastabiilsuse ja ebakindlusega teadussektoris. Meetmetega toetatakse

aktiivselt Euroopa teadlaste hartas esitatud põhimõtteid, millega edendatakse

õiglast töölevõtmist, läbipaistvaid menetlusi ja tulemuspõhist edutamist7;

(b) tagatakse strateegiline koostoime ERCga, kuid ka selliste innovatsiooni

soodustavate liidu vahenditega nagu Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ja

tegevus, millega soodustatakse teadmiste kolmnurga (kõrgharidus,

teadusuuringud ja innovatsioon ning ettevõtlus) integreerimist kogu liidus, ning

muude liidu programmidega, nagu „Erasmus+“;

(c) toetatakse töö- ja eraelu tasakaalu, mitmekesisust ja kaasatust, kehtestades

töötingimuste kõrged standardid kogu Euroopa teadusruumis.

7 Nõukogu 18. detsembri 2023. aasta soovitus andekate teadlaste, innovaatorite ja ettevõtjate Euroopasse

meelitamise ja nende Euroopas hoidmise Euroopa raamistiku kohta (C/2023/1640, https://eur-

lex.europa.eu/eli/C/2023/1640/oj/est).

ET 11 ET

Artikkel 10

Teadusuuringute Ühiskeskus

1. JRC tegevus täiendab pikemaajalisi poliitikaeesmärke toetavaid kaudseid meetmeid.

Selle saavutamiseks teeb JRC koostööd rahvusvaheliste, riiklike, piirkondlike ja

kohalike sidusrühmadega, sealhulgas teaduskoostöölepingute kaudu.

JRC tegevus peab:

– olema paindlik ja reageerima muutuvatele poliitilistele vajadustele;

– tagama koostoime muude ELi investeeringutega;

– keskenduma järgmistele valdkondadele:

i. teaduslik ja tehniline toetus liidu poliitilistele prioriteetidele, eelkõige (kuid

mitte ainult) Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames ning programmi

„Euroopa horisont“ I, II, III ja IV osa jaoks kindlaks määratud prioriteetidele;

ii. teadmiste integreerimine ja mõju poliitikale;

iii. territoriaalne areng ja liikmesriikide toetamine;

iv. teaduse tipptase ja rahvusvaheline koostöö;

v. avatud teadus, teadmiste jagamine ja suutlikkuse suurendamine.

III peatükk

Konkurentsivõime ja ühiskond

Artikkel 11

Teaduskoostöö

Määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“ käsitlevale määrusele] I peatükis

osutatud teaduskoostöö hõlmab eelkõige järgmist teadus- ja innovatsioonitegevust:

(a) osa „Konkurentsivõime“ alla kuuluv Euroopa Konkurentsivõime Fondi IV–

VII peatükis kirjeldatud poliitikaharude teadus- ja innovatsioonitegevus;

(b) osa „Ühiskond“ alla kuuluv teadus- ja innovatsioonitegevus, näiteks:

i) tegevus, mille eesmärk on saavutada üleilmsete ühiskondlike väljakutsetega seotud

prioriteedid:

– demokraatlike väärtuste ja aluste, kodanikuaktiivsuse, õigusriigi ja

põhiõiguste tugevdamine, mille jaoks edendatakse vastupanuvõimelisi ja

pluralistlikke ühiskondi ning teabe- ja meediaruumi terviklikkust ning

võideldakse polariseerumise, desinformatsiooni, vaenukõne,

diskrimineerimise ja ksenofoobia vastu kiiresti arenevas geopoliitiliste

muutuste maailmas;

– sotsiaalse kaasatuse, sotsiaalse ja majandusliku ülemineku, kaasavate

ühiskondade ja sotsiaalse sidususe edendamine ning võitlus ebavõrdsuse

vastu, et luua võimalusi kõigile, võttes arvesse maapiirkondade

eripärasid, pöörates tähelepanu demograafilistele muutustele ja

põlvkondadevahelisele õiglusele, mis hõlmab hästi juhitud rännet ja

ET 12 ET

liikuvust, toetades vaimset tervist ja ühiskondlikku heaolu, sealhulgas

noorte jaoks;

– väärtuspõhise ja konkurentsivõimelise Euroopa edendamine

tulevikukindlate oskuste suurendamise ja kaasava innovatsiooni kaudu,

mis võimestab inimesi, hõlbustab ühiskonnas tehnoloogialahenduste

aktsepteerimist ja toetab kõigile kasu toovat kestlikku majanduskasvu;

ii) ELi missioonid: määruse XXX [viide programmi „Euroopa horisont“

käsitlevale määrusele] artikli 15 lõikes 5 osutatud ELi missioone toetav

tegevus;

iii) programmi „Euroopa horisont“ strateegiakavaga 2025–20278 loodud uue

Euroopa Bauhausi rahastu raames toimuv tegevus, mis aitab saavutada uue

Euroopa Bauhausi eesmärke ning millega toetatakse eelkõige tegevust, mis

soodustab uuenduslike teaduslahenduste väljatöötamist ja laiendamist, et muuta

naabruskonnad kestlikeks, kaasavateks ja kauniteks kohtadeks.

IV peatükk

Innovatsioon

Artikkel 12

Euroopa Innovatsiooninõukogu

1. Euroopa Innovatsiooninõukogu nõuandekogu (edaspidi „EIC nõuandekogu“) annab

komisjonile nõu järgmistes küsimustes:

(a) programmi „Euroopa horisont“ III osa „Innovatsioon“ alla kuuluva EIC

komponendi üldstrateegia, võttes arvesse vastastikust täiendavust Euroopa

Konkurentsivõime Fondiga;

(b) EIC meetmete rakendamise tööprogramm, sealhulgas taotluste hindamise

kriteeriumid ja sobiv tasakaal eri liiki rahastamistoetuste vahel;

(c) EIC portfellides ja strateegilistes projektiportfellides kujunemisjärgus

tehnoloogia suundumuste kindlakstegemine;

(d) EIC programmijuhtide profiil;

(e) koordineerimine Euroopa Konkurentsivõime Fondi tagatiste,

rahastamisvahendite ja segarahastamistoimingute nõuandekoguga, mis on

loodud Euroopa Konkurentsivõime Fondi raames.

2. EIC nõuandekogu võib komisjoni taotluse korral esitada komisjonile soovitusi

järgmistes küsimustes:

(a) kõik küsimused, mis innovatsiooni vaatenurgast võivad tugevdada ja edendada

innovatsiooni ökosüsteeme kogu liidus, EIC eesmärkidega seotud saavutusi ja

mõju ning novaatorlike äriühingute suutlikkust oma lahendusi kasutusele võtta;

8 Komisjoni 20. märtsi 2024. aasta rakendusotsus C(2024)1741, millega võetakse vastu teadusuuringute

ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ rakendamise eriprogrammi kohane strateegiline

teadusuuringute ja innovatsiooni kava aastateks 2025–2027.

ET 13 ET

(b) ettevõtjate ees seisvate võimalike regulatiivsete takistuste kindlakstegemine

koostöös komisjoni asjaomaste talituste ning riiklike ja piirkondlike

ametiasutuste ja muude asjakohaste üksustega, eelkõige nende ettevõtjate

puhul, kes saavad toetust EIC kaudu;

(c) eriprogrammi muude osade programmitöö.

3. EIC nõuandekogu tegutseb EIC eesmärkide saavutamise huvides. Ta tegutseb

usaldusväärselt ja ausalt ning teeb oma tööd tõhusalt ja läbipaistvalt.

4. EIC nõuandekogu koosneb 15–20 sõltumatust kõrgetasemelisest isikust, kes on

kutsutud Euroopa innovatsiooni ökosüsteemi eri osadest ja kelle hulgas on

ettevõtjaid, äriühingute juhte, investoreid, innovatsioonieksperte ning novaatorlikke

teadlasi ja tehnosiirde eksperte. Nõuandekogu aitab kaasa teavitustegevusele ning

selle liikmed püüavad tugevdada EIC kaubamärgi mainet.

5. EIC nõuandekogu liikmed määrab ametisse komisjon pärast avalikku kandidaatide

ülesseadmist või osalemiskutse esitamist, võttes seejuures arvesse vajadust tagada

tasakaal eksperditeadmiste, soo, vanuse ja geograafilise jaotumise osas.

6. Liikmete ametiaeg on kuni kaks aastat ja seda saab kaks korda pikendada.

7. EIC nõuandekogul on president, kelleks on innovatsioonivaldkonnaga seotud

kõrgetasemeline avaliku elu tegelane, kes on põhjalikult kursis innovatsiooni

arendamisega alates teadustegevusest kuni turustamise ja laiendamiseni.

8. EIC nõuandekogu president on sõltumatu erinõustaja, kelle nimetab ametisse

komisjon pärast läbipaistvat värbamismenetlust. EIC nõuandekogu presidendi

ametiaeg on kuni kaks aastat ja seda saab ühe korra kuni kaheks aastaks pikendada.

9. EIC nõuandekogu president juhib EIC nõuandekogu, valmistab ette selle

koosolekuid, määrab liikmetele ülesandeid ning võib luua sihipäraseid alamrühmi.

EIC nõuandekogu president esindab EIC nõuandekogu seisukohti

innovatsioonivaldkonnas ja tegutseb komisjoni kontaktisikuna.

10. Komisjon kehtestab EIC nõukogu käitumisjuhendi, milles käsitletakse eelkõige

huvide konfliktide ja konfidentsiaalsusnõuete rikkumise ärahoidmist. EIC

nõuandekogu liikmed peavad andma ametisse astudes nõusoleku järgida

käitumisjuhendit.

11. Komisjon osutab EIC nõuandekogule ja EIC nõuandekogu presidendile haldusabi.

Artikkel 13

Innovatsiooni ökosüsteemid

Eriprogrammiga toetatakse järgmist:

(a) ühendatud keskuste loomine ja toetamine kogu liidus, et pakkuda novaatoritele ning

idu- ja kasvufirmadele juurdepääsu ressurssidele, teenustele ja partneritele,

sealhulgas investeerimisvõimalustele, teadus- ja innovatsioonitulemuste ning

uuenduslike lahenduste esmaostjatele, ettevõtetele, eksperimenteerimisrajatistele,

teadus- ja tehnoloogiataristule, ettevõtlustalentidele, juhendamisele ja mentorlusele;

(b) tegevus üleeuroopaliste innovatsiooni ökosüsteemide arendamiseks olulistes

teemavaldkondades, innovatsioonioskuste arendamise ja ettevõtluse arendamise

varajase etapi toetamiseks ning seejuures kogu liidus teadmiste kolmnurga

ET 14 ET

(kõrgharidus, teadusuuringud ja innovatsioon ning ettevõtlus) integreerimise

soodustamine;

(c) programmid, millega toetatakse uuenduslikke VKEsid ning idu- ja kasvufirmasid, et

nad saaksid laieneda ja pääseda rahvusvahelistele turgudele, millele aitavad kaasa

turukõlblikkuse uuringud, kohapõhised innovatsioonivahendid, teadus- ja

innovatsioonikoostöö, talentide vahetus, kohandatud mentorlus, juurdepääs

ülemaailmsetele investorite võrgustikele, regulatiivsed suunised, lokaliseeritud

turundusabi ja nn pehme maandumise tugiteenused sihtriikides;

(d) muud meetmed, mis toetavad innovatsiooni ökosüsteemide ja ühenduvuse

arendamist, sealhulgas uuringud, võrdlusuuringud, innovatsioonis osalejate

vastastikune õpe ja innovatsioonipoliitika koordineerimine.

V peatükk

Euroopa teadusruum

Artikkel 14

Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine

Selleks et toetada Euroopa teadusruumi elluviimist, aitab eriprogramm liikmesriikidel

saavutada Euroopa teadusuuringute ja innovatsiooni paktis sätestatud eesmärke,9 toetades

meetmeid, mis on kooskõlas Euroopa teadusruumi eesmärkide ja ühismeetmete prioriteetsete

valdkondadega, ning edendades Euroopa teadusruumi väärtuste ja põhimõtete järgimist, nagu

paktis on kindlaks määratud.

Artikkel 15

Osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine

Eriprogrammiga toetatakse liidus tõeliselt integreeritud ja sidusat teadusuuringute ja

innovatsiooni ökosüsteemi, käsitledes eelkõige teadusuuringute ja innovatsiooni pakti

kolmandat ja neljandat prioriteetset valdkonda, suurendades juurdepääsu tipptasemel

teadusuuringutele ja innovatsioonile kogu liidus ning seades prioriteediks investeeringud ja

reformid. Juhtivate ja teadusuuringute ja innovatsiooni tulemuslikkuse poolest vähem

arenenud riikide vahelisi erinevusi püütakse vähendada tegevuse abil, millega luuakse tugev

teadusbaas ning viiakse omavahel kokku osalejad ja ökosüsteemid ning millega soodustatakse

riiklikul ja piirkondlikul tasandil struktuuripoliitika reforme, mille eesmärk on näiteks

teadlaskarjääri atraktiivsemaks muutmine, rahvusvahelistumine, tulemuslik teadus- ja

innovatsiooniasutuste haldus ja juhtimine või tegevuse vastavusse viimine liidu algatustega.

9 Nõukogu 26. novembri 2021. aasta soovitus (EL) 2021/2122, mis käsitleb Euroopa teadusuuringute ja

innovatsiooni pakti (ELT L 431, 2.12.2021, lk 1 ELI: http://data.europa.eu/eli/reco/2021/2122/oj).

ET 15 ET

Artikkel 16

Teadustaristu

1. Eriprogrammiga toetatakse Euroopa Liidule huvi pakkuva teadustaristu ehitamist,

arendamist ja integreerimist.

2. Teadustaristuga seotud tegevuses keskendutakse järgmisele:

(a) liidu teadustaristu osade arendamine, konsolideerimine ja ühtlustamine,

sealhulgas liidu ja liikmesriikide võimekuse koordineerimine ning kriitilise

tähtsusega uue maailmatasemel võimekuse loomise kuludest kuni 20 %

katmine;

(b) teadustaristule piiriülese juurdepääsu parandamine eri valdkondades ja

sektorites ning uute tekkivate kasutajaskondadega kohanemine;

(c) teadustaristu vastupidavamaks ja kestlikumaks muutmine, pidades samal ajal

sammu tehnoloogia kiire arenguga;

(d) leitavate, juurdepääsetavate, koostalitlusvõimeliste, taaskasutatavate (FAIR-

andmed) ja masintöödeldavate teadusandmete võrgu loomine, sealhulgas

laiendades ja konsolideerides Euroopa avatud teaduse pilve kui Euroopa

teadusuuringute andmeruumi;

(e) Euroopa teadustaristut käsitleva poliitika ja rahvusvahelise koostöö

tugevdamine.

Artikkel 17

Tehnoloogiataristu

1. Eriprogrammiga suurendatakse liidu tehnoloogiataristu võimekust ja hõlbustatakse

uuenduslike ettevõtete, sealhulgas idu- ja kasvufirmade juurdepääsu sellise taristu

integreeritud teenustele.

2. Tegevuses keskendutakse järgmisele:

tehnoloogiataristu uue võimekuse loomine;

(a) tehnoloogiataristu teenuste nähtavuse ja kasutuselevõtu suurendamine;

(b) programm, et tagada VKEdele ning idu- ja kasvufirmadele kogu liidus

tehnoloogiataristule juurdepääs;

(c) taristuosade vaheline koostöö ja võrgustike loomine ning nende töötajate

koolitamine ja oskuste täiendamine;

(d) Euroopa tehnoloogiataristut käsitleva poliitika tugevdamine.

ET 16 ET

VI peatükk

Ülemineku- ja lõppsätted

Artikkel 18

Komiteemenetlus

1. Komisjoni abistab komitee. Nimetatud komitee on komitee määruse (EL)

nr 182/2011 tähenduses.

2. Komitee võib kokku tulla järgmistes koosseisudes, võttes arvesse arutatavat

küsimust:

• üldkoosseis: ülevaade eriprogrammi rakendamisest;

• ERC;

• Marie Skłodowska-Curie meetmed;

• üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed, ELi missioonid, uue Euroopa Bauhausi

rahastu;

• EIC ja innovatsiooni ökosüsteemid;

• teadus- ja tehnoloogiataristu;

• Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi reformimine ja tõhustamine ning

osaluse laiendamine ja tippteaduse levitamine.

3. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 4.

4. Käesolevale lõikele viitamisel kohaldatakse määruse (EL) nr 182/2011 artiklit 5.

5. Kui komitee arvamus saadakse kirjaliku menetlusega, lõpetatakse nimetatud

menetlus ilma tulemust saavutamata, kui arvamuse esitamiseks ettenähtud tähtaja

jooksul komitee eesistuja nii otsustab või kui komitee liikmete lihtenamus seda

taotleb.

6. Vastavalt liidu sõlmitud rahvusvahelistele lepingutele võib kolmandate riikide või

rahvusvaheliste organisatsioonide esindajaid kutsuda eriprogrammi komitee

koosolekutele vaatlejana osalema komitee töökorras sätestatud tingimustel, võttes

arvesse liidu või selle liikmesriikide julgeolekut ja avalikku korda.

Artikkel 19

Kehtetuks tunnistamine

Otsus (EL) 2021/764 tunnistatakse kehtetuks alates 1. jaanuarist 2028.

Artikkel 20

Üleminekusätted

1. Käesolev otsus ei mõjuta otsuse (EL) 2021/764 alusel rakendatavate meetmete

jätkumist või muutmist kuni nende meetmete lõpetamiseni ning nimetatud otsust

kohaldatakse nende meetmete suhtes kuni nende lõpetamiseni.

ET 17 ET

2. Eriprogrammi rahastamispaketist võib katta ka tehnilise ja haldusabi kulud, mis on

vajalikud selleks, et tagada üleminek eriprogrammi ja otsuse (EL) 2021/764 alusel

vastu võetud programmi meetmete vahel.

Artikkel 21

Jõustumine ja kohaldamine

Käesolev otsus jõustub kahekümnendal päeval pärast selle avaldamist Euroopa Liidu

Teatajas.

Seda kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2028.

Brüssel,

Nõukogu nimel

eesistuja

SELETUSKIRI

Vabariigi Valitsuse istungi protokolli märgitava otsuse „Eesti seisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ aastateks 2028– 2034 kohta“ juurde

Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ eesmärk on tugevdada Euroopa konkurentsivõimet, teadus- ja tehnoloogiavõimekust ning tippteadust ja innovatsiooni edendades tegeleda üleilmsete väljakutsetega. Uue raamprogrammi rakendamist nähakse tugevas puutumuses ja sünergias Euroopa Konkurentsivõime Fondiga. Samuti on senisest suurem fookus kaitsevaldkonnal ja kahese kasutusega tehnoloogiate toetamisel. Oluline on ka halduskoormuse vähendamine ja lihtsustamine programmi reeglites ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtete läbiv järgimine.

Raamprogramm on oluline vahend Eesti teaduse kvaliteedi ja innovatsioonivõime kasvatamiseks toetades rahvusvahelistumist ning pakkudes teadlastele, teadusasutustele ja ettevõtetele võimalusi teha koostööd ja vahetada kogemusi Euroopa ja maailma tippudega. Käesoleva perioodi raamprogramm on välja jaganud 51% avatud taotlusvoorude eelarvest, kokku 48,5 miljardit eurot. Eestis on raamprogrammi vastu huvi suur, 2025. aasta septembri seisuga on Eesti osalusel esitatud 2974 hindamisele jõudnud taotlust, millest 598 on jõudnud allkirjastatud projektilepinguni. Projektides osalejate seas on kokku 219 erinevat asutust ja rahastatud projektid on toonud Eestisse 286 miljonit eurot. Sealhulgas 34% toetustest on läinud Eesti ettevõtetele. Raamprogrammist saadud rahastuse poolest on Eesti raamprogrammis osalevatest riikidest 3. suhtena SKPsse ja 7. suhtena rahvaarvu.

Eesti põhiseisukohad järgmise EL raamprogrammi kohta on järgmised: 1. Eesti toetab raamprogrammi jätkumist ning selle koostoimet Euroopa

Konkurentsivõime Fondiga, et tagada terviklik innovatsiooniahela toetamine. 2. Peame vajalikuks, et liikmesriikidel oleks programmis sisuline roll ning et olulisi

otsuseid ei tehtaks liikmesriikidega läbi rääkimata. 3. Leiame, et raamprogrammi projektide ja algatuste rahastamisotsused peavad

põhinema sõltumatul ekspertarvamusel. Peamiseks valikukriteeriumiks peab jääma teaduse tipptase.

4. Osaluse laiendamise üleminekuriikidele tuleb pakkuda meetmeid, mis tunnustavad nende seniseid edusamme teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ning toetavad selle edasist kasvu, nt võimalus jagada oma kogemust teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ja struktuursete reformide läbiviimisel ning nn koordinaatoritoetus, mis motiveerib üleminekuriikide teadusasutusi ja ettevõtjaid võtma projektides juhtrolli.

5. Toetame kahese kasutusega ja kaitseotstarbelise teadus- ja arendustegevuse rahastamist raamprogrammist. Selliste projektide jaoks tuleb kehtestada ühtsed julgeoleku- ja andmekaitsemehhanismid. Projektide valikul peab säilima teaduspõhisus, arvestades samal ajal ka julgeoleku- ja kaitsesektori strateegilisi vajadusi.

6. Oluline on säilitada Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska-Curie meetmete alt-üles lähenemine ja sõltumatus.

2 (21)

7. Toetame Euroopa partnerluste arvu vähendamist, nende ühekordset valikut ning selgemaid osalusreegleid, säilitades teatud paindlikkuse.

8. Ei toeta missioonide lisamist uue raamprogrammi struktuuri. Põhjendatud juhtudel saab missioonide teadus- ja innovatsioonitegevusi uuel eelarveperioodil toetada raamprogrammi tavapäraste temaatiliste taotlusvoorude kaudu. Missioonide juurutamise ja rakendamisega seotud tegevuste raamprogrammist rahastamine ei ole põhjendatud.

9. Toetame nii teadus- kui tehnoloogiataristute rahastamist raamprogrammist. Tehnoloogiataristute arendamisel tuleb aluseks võtta ESFRi otsustusraamistik. Kapitalikulude katmise puhul tuleb arvestada erinevat tüüpi taristute investeeringutevajadusi ja luua võimalus rakendada paindlikke rahastuspiirmäärasid.

10. Toetame raamprogrammi rakendamise lihtsustamist, sh ühtse rahastusmäära ja ühekordsete maksete kasutuselevõttu, tingimusel et see ei vähenda projektides osalejate võimalusi.

1. Sissejuhatus

Euroopa Komisjon (edaspidi komisjon) avalikustas Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ (edaspidi raamprogramm) eelnõude paketi 16. juulil 2025. a. Pakett koosneb kahest algatusest:

- Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogramm „Euroopa horisont“, aastateks 2028–2034, sätestatakse selle programmis osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) 2021/695, COM(2025) 543;

- Nõukogu otsus, millega kehtestatakse teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Euroopa horisont“ aastateks 2028–2034 rakendav eriprogramm, sätestatakse selles programmis osalemise ja tulemuste levitamise eeskirjad ning tunnistatakse kehtetuks otsus (EL) 2021/764, COM(2025) 544

Uus raamprogramm on Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika keskne rahastusinstrument järgmisel programmperioodil. Komisjoni ettepanek seob teadusuuringud ja innovatsiooni tugevalt Euroopa majanduse ja ühiskonna väljakutsetega suurendades paindlikkust ja lihtsustades programmi rakendamist. See võimaldab kasutada ressursse kiiresti ja mõjusalt liidu strateegiliste eesmärkide saavutamiseks.

Euroopa seisab mitmete muutuste ristteel: rohepööre, digiareng, geopoliitiline ebakindlus ja demograafilised nihked nõuavad tugevamat teadus- ja innovatsioonibaasi. Uus raamprogramm on Euroopa vastus neile väljakutsetele eesmärgiga tugevdada teaduse tipptaset, kiirendada teadmiste ja tehnoloogiate rakendamist majanduses ning toetada kõrge lisandväärtusega ettevõtlust. Eesmärk on ennekõike tugevdada Euroopa teadus- ja tehnoloogilist iseseisvust ning tagada, et Euroopa jääks ülemaailmselt innovatsiooni ja tippteaduse eestvedajaks. Lisaks rõhutab uus raamprogramm lihtsustamist ja kasutajasõbralikkust, soolise võrdõiguslikkuse ja avatud teaduse põhimõtete järgimist ning innovatsioonilõhe vähendamist Euroopas. Samuti nähakse ette senisest tihedamat koostööd teiste EL-i poliitikate ja rahastusinstrumentidega ning võrreldes varasemaga lisandub selge fookus kaitsevaldkonna teadus- ja arendustegevusele ning kahese kasutusega tehnoloogiatele.

Seisukohtade koostamisel lähtuti järgmistest dokumentidest:

3 (21)

- Eesti EL poliitika prioriteedid 2025–2027 (heaks kiidetud 19. juuni 2025. a Vabariigi Valitsuse istungil),

- Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukava 2021–2035 (TAIE) (kinnitatud Vabariigi Valitsuse 15. juuli 2021. a istungil),

- strateegia „Eesti 2035“ (vastu võetud Riigikogu 12. mai 2021. a istungil), - Eesti seisukohad Euroopa Komisjoni teatise kohta, mis käsitleb uut Euroopa

teadusruumi (ERA) (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 26.novembri 2020. a istungi ja kinnitatud Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjonis 14. detsembri 2020. a istungil),

- Eesti raamseisukohad Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni 10. raamprogrammi (2028–2034) kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 21. novembri 2024. a istungil ja kinnitatud Riigikogu EL asjade komisjoni 6. detsembri 2024. a istungil),

- Eesti seisukohad kahese kasutusega tehnoloogia alaste teadusuuringute toetamise võimaluste kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 2. mai 2024. a istungil, kinnitatud Riigikogu EL asjade komisjoni 17. mai 2024. a istungil),

- Eesti raamseisukohad 2028. aastal algava Euroopa Liidu pikaajalise eelarve läbirääkimisteks (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 09. mai 2024. a istungil).

- Eesti seisukohad Euroopa Liidu pikaajalise eelarve aastateks 2028–2034 kohta (heaks kiidetud Vabariigi Valitsuse 04. detsembri 2025. a istungil).

Seletuskirja on koostanud Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arenduspoliitika osakonna nõunik Ursula Tubli ([email protected]), sama osakonna juhataja Katrin Kiisler ([email protected]), Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö valdkonna nõunik Piret Sütt ([email protected], 735 4046) ning EV Alalise Esinduse ELi juures nõunik teadusküsimustes Heidi Paju ([email protected]). Valdkonna eest vastutab teadus- ja arendustegevuse ning kõrg- ja kutsehariduse poliitika asekantsler Renno Veinthal ([email protected], 735 0292).

2. EL asja sisu ja võrdlev analüüs

2.1 Õiguslik alus

Määruse eelnõu õiguslik alus on Euroopa Liidu Toimimise Lepingu (ELTL) artikkel 173 lõige 3, artikkel 182 lõige 1, artikkel 183, artikkel 188 teine alapunkt ning artikkel 322 lõige 1 punkt a, mis käsitlevad tööstuse ning teaduse ja tehnoloogia arengut ja kosmost.

Otsuse eelnõu õiguslik alus on ELTL artikkel 182 lõige 4, mis seab kohustuse nõukogul vastu võtta spetsiifiline programm, mille kaudu rakendada raamprogrammi ning kus sätestatakse detailsemad rakendamise reeglid, kestvus ja vajalikud vahendid.

2.2 Vastavus subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtetele

Ettepanekud on kooskõlas subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõttega. Kavandatud meetmed aitavad tugevdada EL teaduse taset, luua võrgustikke ning seeläbi panustada üleilmsete probleemidega tegelemisse ning liidu konkurentsivõime suurendamisse, mida liikmesriikidel üksi oleks väga keeruline saavutada. Kavandatud meetmed ei lähe kaugemale sellest, mida on vaja EL eesmärkide saavutamiseks.

2.3 Raamprogrammi üldised eesmärgid, eelarve, struktuur

Raamprogrammi eesmärk on tugevdada ELi konkurentsivõimet ja teadus- ning tehnoloogiapotentsiaali ning aidata lahendada globaalseid väljakutseid, tuginedes tipptasemel

4 (21)

teadus- ja innovatsioonitegevusele. Samuti soodustada teadmiste, tehnoloogia ja innovatsiooni levikut ning kasutuselevõttu ning maksimaalselt ära kasutada ELi rahastusinstrumente, et võimendada liikmesriikide investeeringuid ning tugevdada liidu ülemaailmset konkurentsivõimet. Võrreldes kehtiva programmiga on uue raamprogrammi ülesehitust lihtsustatud, ettepanek on varasemaga võrreldes vähemdetailne, ning tugevalt seotud Euroopa Konkurentsivõime Fondiga (edaspidi konkurentsivõime fond), et tagada selgus ja järjepidevus erinevate poliitikavaldkondade vahel.

Määrus koosneb kahest osast: I osas sätestatakse raamprogrammi üldised eesmärgid, eelarve, struktuur ning kirjeldatakse tegevused; II osas sätestatakse osalemis- ja levitamisreeglid.

I osa (ptk I, art 1-11) Määruse eelnõu kohaselt (art 3) on raamprogrammi eesmärkideks:

- tõsta teadmiste ja oskuste taset ning teadlaskarjääri atraktiivsust Euroopas; - suurendada EL ja rahvusvahelist teaduskoostööd; - ühtlustada EL-i, riiklikud ja regionaalsed prioriteedid, et luua EL-ülene innovatsiooni

ökosüsteem; - vähendada riikide ja regioonide innovatsioonivõimekuse lõhet; - parandada liidu kui terviku innovatsioonipositsiooni maailmas, eriti strateegiliste

tehnoloogiate ja läbimurdelise innovatsiooni valdkondades; - Kaasata rohkem erasektori investeeringuid ning maandada investeerimisriske; - Panustada liikmesriikide avaliku ja erasektori teadusinvesteeringute kasvu, et saavutada

EL ühine eesmärk jõuda era- ja avaliku sektori teaduse ja innovatsiooni rahastuse osakaaluga vähemalt 3% tasemele SKT-st.

Uue raamprogrammi eelarve ettepanek on 175 miljardit eurot (jooksevhindades) olles 83% suurem võrreldes käesoleva perioodi raamprogrammiga1. Tegevused jagunevad nelja samba vahel:

- I sammas: tipptasemel teadus (ptk II, art 12-14), mille eelarve on 44 miljardit eurot. See hõlmab Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Marie Skłodowska-Curie meetmeid (MSCA) ning Euroopa Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) tegevusi. Eesmärk on tugevdada ELi teadusbaasi, meelitada ligi tippteadlasi, edendada tippteadust Euroopas.

- II sammas: konkurentsivõime ja ühiskonna väljakutsed (ptk III, art 15), mille eelarve on 75,9 miljardit. Samba konkurentsivõime osa ülesehitus järgib konkurentsivõime fondi nelja poliitikavaldkonna (nn poliitika-akna) struktuuri: puhtad tehnoloogiad; tervis, biotehnoloogia, põllumajandus; digi; kaitse ja kriisivalmidus. Kahe programmi osalise sidumise eesmärk on tagada koordineeritud toetus kogu investeeringute ahelas. Teiseks toetatakse selle samba alt ühiskondlikele väljakutsetele lahenduste leidmist, EL missioone ja algatuse Uus Euroopa Bauhaus tegevusi.

- III sammas: innovatsioon (ptk IV, art 16-17), mille eelarve on 38,8 miljardit. Siin all käsitletakse Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ja innovatsiooni ökosüsteemiga seotud tegevusi. Sambast toetakse innovatsiooni Euroopas, keskendudes uute toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisele. EICi tegevustele lisandub võimalus rahastada kõrge riskiga projekte etappide kaupa (nn „ARPA” elemendid). Samuti keskendutakse kaitse- ja kaheotstarbeliste iduettevõtete toetamisele („DARPA” lähenemine). Koostöö II ja III samba vahel on olulise tähtsusega, et tugevdada idufirmasid, sidudes neid Euroopa suurte ettevõtetega ning edendades innovaatilisi riigihankeid nii ELi kui riikide tasandil.

- IV sammas: Euroopa teadusruum (ERA) (ptk V, art 18-19), mille eelarve on 16,3 miljardit. See hõlmab Euroopa teadusruumi, taristu ja osaluse laiendamise (widening)

1 Võrdluseks: praeguse programmi eelarve on 95 miljardit eurot.

5 (21)

meetmeid. Eesti kuulub ettepaneku kohaselt järgmisel perioodil osaluse laiendamise riikide üleminekugruppi, mis jätab meile avatuks üksnes võrgustumismeetmed, kuid mitte enam võimekuse kasvatamise meetmeid.

II osas reguleeritakse toetuste andmist, sätestades rahastamiskõlblikkuse kriteeriumid ja piirangud, mis toetavad üldisi ja spetsiifilisi eesmärke. Muuhulgas sätestatakse, et:

- Toetust võivad üldjuhul saada juriidilised isikud, mis on asutatud liikmesriikides ja raamprogrammiga assotsieerunud kolmandates riikides. Kuid lähtuvalt eesmärgist on võimalik toetada ka mitteassotsieerunud kolmandate riikide asutusi tingimusel, et nende rahastamine on meetme rakendamiseks hädavajalik.

- Enamik toetusmeetmeid eeldab konsortsiumi moodustamist kolmest iseseisvast juriidilisest isikust, kes on asutatud erinevates riikides, kuigi osade meetmete (nt ERC, EIC, teadus- ja koolitusmeetmed, koordineerimis- ja tugimeetmed, individuaaltoetused) puhul on lubatud ka ühe või enama juriidilise isiku osalemine.

- Julgeolekukaalutlustel kehtivad abikõlblikkuse piirangud kõrge riskitasemega tarnijatele.

- Rahastamiskõlbmatud on tegevused, mis on keelatud liidu, rahvusvahelise või kõikide liikmesriikide õigusega, samuti tegevused, mis on juba täielikult rahastatud teistest allikatest.

- Kõik tegevused peavad vastama asjakohastele õigusaktidele, eetilistele põhimõtetele ja kõrgeimatele teadustöö usaldusväärsuse standarditele, mis hõlmab eetika enesehindamist ja vajalike lubade hankimist.

- Tulemuste omandiõigus kuulub toetusesaajatele, ühiselt loodud tulemuste puhul kehtib ühisomandiõigus, ning omandiõiguse üleandmine võib olla tingimuslik. Toetusesaajad peavad tulemusi väärtustama ja levitama, sh kaitsma neid ärilise potentsiaali korral, tagama avatud juurdepääsu publikatsioonidele ja andmetele (FAIR2põhimõtete alusel) ning andma tasuta juurdepääsu EL-i institutsioonidele ja liikmesriikide ametiasutustele.

2.4 Uuendused

Võrreldes käesoleva perioodiga toob uus raamprogramm mitmeid uuendusi. - Euroopa partnerlused. Uues programmis kavandatakse partnerluste kasutamist

juhtudel, kui muud EL meetmed ei võimalda saavutada soovitud tulemust ja liidu sekkumine on vajalik. Võrreldes praeguse perioodiga jääb alles kolme tüüpi partnerlusi: 1) programmipõhised partnerlused (sisaldavad elemente nii praegustest kaasrahastatavatest kui ka ühiselt kavandatavatest partnerlustest ja mis on arvuliselt hetkel domineerivad), ja kahte tüüpi institutsionaalsed ehk ELi aluslepingul põhinevad partnerlused 2) TFEU art 185 põhine partnerlus nagu nt Vahemere piirkonna riikidega teadusuuringute ja innovatsiooni valdkonnas loodud partnerluses „PRIMA“ või metroloogia partnerlus) ja 3) art 187 alusel eraldi määrusega loodud Euroopa ühisettevõtted. Komisjoni ettepanekus on rõhutatud, et uue perioodi partnerlused peavad moodustama strateegilise ja sidusa piiratud arvuga partnerluste portfelli, see tähendab, et nähakse ette partnerluste arvu vähenemist. Käesoleval perioodil on kokku 60 Euroopa partnerlust3. Määrusega muudetakse partnerlustesse panustamist ja võrreldes käesoleva perioodiga ei mainita enam määruse mitterahalise panustamise võimalusi, mis on olnud seni võimalik täiendavate tegevuste näol. Partnerluste puhul nähakse ette tihedat koostööd konkurentsivõime fondiga.

2 leitav, kättesaadav, koostalitlusvõimega ja taaskasutatav (Findable, Accessible, Interoperable, Reusable) 3 Ülevaade Euroopa Horisondist perioodil 2021-2027 rahastatavatest Euroopa partnerlustest https://research-and-innovation.ec.europa.eu/document/download/9319ea51-225d-46a3- 9a1d-68e90b37db0d_en?filename=ec_rtd_he-partnerships-portfolio.pdf

6 (21)

- “Moonshots”. Uue algatusena soovitakse toetada murrangulisi suuremahulisi ja suure mõjuga “moonshot” projekte era- ja avaliku sektori kaasrahastusel ja koordineeritult koostöös konkurentsivõime fondiga. Eesmärk on rahastada terviklikku innovatsiooniahelat alates teadus- ja arendustegevusest kuni katsetamise, arenduse ja kasutuselevõtuni. Neid planeeritakse üheteistkümnes valdkonnas nagu näiteks nutikas ja puhas lennundus, kvanttehnoloogia, tuumauuringud, kosmos. “Moonshot” algatused ei ole komisjoni ettepanekus hästi defineeritud, kuid ettepanekus on neil programmiülene iseloom, mis tähendab, et nende rahastus võib tulla raamprogrammi mistahes sambast vastavalt eesmärkidele ja oodatud mõjute.

- Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC). Muudetake EIC toimimist tõstes oluliselt selle eelarvet ja keskendudes uute toodete, teenuste ja ärimudelite arendamisele. EICi tegevustele lisandub võimalus rahastada kõrge riskiga projekte etappide kaupa (nn „ARPA” elemendid). Samuti keskendutakse kaitse- ja kaheotstarbeliste iduettevõtete toetamisele („DARPA” lähenemine) ning planeeritakse tihedat koostööd konkurentsivõime fondiga. Siiski jätkatakse ka tuttavate ettevõtlust toetavate rajaleidja ja kiirendi instrumentidega toetades varajase faasi teadusprojekte ja läbimurdeliste tehnoloogiate väljaarendamist ja turule sisenemist.

- Kahene kasutus (dual-use). Kui varasemad raamprogrammid on olnud selge tsiviiliseloomuga, siis uue programmiga toetatakse esmakordselt kaheotstarbelist teadus- ja arendustegevust, millel on nii tsiviil- kui ka kaitsealased rakendused. Selle muudatuse eesmärk on tugevdada Euroopa strateegilist autonoomiat, julgeolekut ja konkurentsivõimet. Eelkõige rõhutatakse komisjoni ettepanekus kahese kasutuse toetamisel EIC rolli, mille kaudu on kavas suurendada toetusi ja investeeringuid kaheotstarbelistele idu- ja kasvufirmade projektidele. Seega kujutab kahese kasutusega teaduse toetamine endast uut ja strateegilist suunda, mis laiendab oluliselt programmi fookust. See aga omakorda eeldab tasakaalu siseturvalisuse- ja kaitsevaldkonna vahel ning nõuab mõistlikku reeglistikku tagamaks nii uuringute innovaatilisust, eetilisust kui ka turvalisust.

- Teadus- ja tehnoloogiataristud. Senised raamprogrammid on toetanud teadustaristute arendamist ja ülalpidamist, kuid uuel perioodil teeb komisjon ettepaneku tuua raamprogrammi sisse ka tehnoloogiataristute toetamise, tõstes nende nähtavust ja teenuste pakkumise võimekust. Tehnoloogiataristud on teadus- ja innovatsioonivõimekused, rajatised, seadmed ja ressursid, mida kasutatakse tehnoloogiate arendamiseks, piloteerimiseks, laiendamiseks ja valideerimiseks alates varajase faasi rakendusuuringutest kuni piloteerimise ja valideerimiseni. Tehnoloogiataristute toetamisega soovitakse suurendada ligipääsu vajalikele taristutele eelkõige just väike- ja keskmise suurusega ettevõtetele (VKEd), idu- ja kasvuettevõtetele ning tugevdada Euroopa tehnoloogiataristute toimimise kujundamist.

- Osaluse laiendamine (widening). Uues raamprogrammis on võrreldes käesoleva perioodiga jagatud riigid kahte gruppi. Eesmärgiks on eristada edukamaid ja vähem edukamaid osaluse laiendamise riike ning astuda samme, et riigid väljuvad järgjärgult osaluse laiendamise grupist ning tuleviku raamprogrammides sellist meedet enam ei ole. Võrreldes praeguse, 2021-2027 perioodiga moodustatakse nn üleminekuriikide rühm, kuhu kuuluvad riigid, kes on varasema perioodiga võrreldes suutnud oma teadusvõimekust oluliselt kasvatada, sh ka Eesti. Selle rühma ligipääsu osaluse laiendamise meetmetele on komisjon planeerinud piiratumalt, üleminekuriikidele jäävad peamiselt võrgustumise ja koostöömeetmed; vähemedukatele riikidele, kelle osalus raamprogrammis on olnud tagasihoidlikum, säilivad ka võimekust kasvatavad meetmed.

7 (21)

2.5 Lihtsustamine

Programmis pannakse suurt rõhku lihtsustamisele, mille eesmärk on tuua programmi juurde uusi tulijaid ning väiksemaid asutusi. Selleks rakendatakse järgmisi meetmeid:

 Tööprogrammid muutuvad paindlikumaks: nende kestus lüheneb ja teemade koguarv väheneb, et võimaldada kiiremat reageerimist poliitilistele prioriteetidele.

 Ühtne rahastamismäär: teadus- ja innovatsioonimeetmete vaheline eristamine kaob; kehtib üks rahastusmäär kuni 100% (v.a ettevõtetele kehtib kuni 70% rahastusmäär, milles võib teha erandi VKEdele).

 Kindlasummalised maksed (ingl lump sum) saavad vaikimisi rahastusvormiks, vähendades finantsaruandluse koormust.

 Digitaalne taotlus- ja aruandlussüsteem muudetakse kasutajasõbralikumaks, see suurendab läbipaistvust ja vähendab haldusvigu.

 Vähem ettekirjutusi ja avatud teemad – osalejatele jäetakse rohkem vabadust uurimisteemade defineerimiseks, rõhk tulemuslikkusel, mitte protsessil.

Meetmete eesmärk on jõuda programmi kiirema rakendamiseni, lühendades toetuse andmise maksimaalset aega seitsme kuuni. See oleks üks kiiremaid toetuse andmise aegu ELi programmide seas ja kaks kuud kiirem kui finantsmääruses sätestatud maksimaalne 9-kuuline toetuse andmise aeg. Lisaks kavandatakse lihtsustatud auditite süsteemi ja suuremat tugiteenuste ühtlustamist (nt osalemisportaal, partnerotsingu tööriistad), et parandada ligipääsu uutele osalejatele ja suurendada programmi mõjusust.

Euroopa Komisjon avaldas koos raamprogrammi eelnõuga ka nõukogu otsuse eelnõu, millega sätestatakse Euroopa horisondi rakendamise eriprogramm ning detailsemad reeglid ja rakendussätted raamprogrammi ja konkurentsivõime fondi teadusuuringute ja innovatsiooni osade rakendamiseks.

Raamprogrammi rakendamiseks võtab komisjon rakendusaktiga vastu eraldi tööprogrammid Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC), Marie Skłodowska- Curie (MSCA), Teadusuuringute Ühiskeskuse (JRC) ja II samba ühiskonna osa jaoks. Tööprogrammides pannakse paika täpsemad tegevused ja nendeks vajalikud vahendid, abikõlblikkuse tingimused, toetuste kriteeriumid, EL toetusmäärad. II samba konkurentsivõime osa rakendatakse konkurentsivõime fondi määruse alusel vastu võetavate tööprogrammide kaudu.

2.6 Eesti osalus uues raamprogrammis

Uus raamprogramm toob Eesti osalejatele kaasa olulisi muutusi nii programmi ülesehituse kui osalemistingimuste osas. Üldjoontes on tegemist lihtsustatud ja senisest paremini fokusseeritud raamistikuga, mis ühendab teaduse, innovatsiooni ja konkurentsivõime toetusmehhanismid. Samal ajal tähendab see, et konkurents rahastusele suureneb.

Komisjon on oma ettepanekuga lubanud vähendada halduskoormust ja lühendada toetusotsuse menetlusaega seitsme kuuni. Ühtse rahastusmäära kehtestamine ning kindlasummaliste maksete (lump sum) kasutamine muudavad rahastustaotlused ja aruandluse oluliselt selgemaks. See on Eesti teadusasutustele ja ettevõtetele soodne, sest väiksemate tugistruktuuridega osalejatel on lihtsam liituda ning vältida varasemates programmides esinenud ressursimahukaid taotlusprotsesse. Samas tähendab see ka suuremat pinget projekti kavandamise etapis.

Eesti teadusasutustele ja ülikoolidele jätkuvad tuttavad ja toimivad tipptaseme teaduse toetusmehhanismid: Euroopa Teadusnõukogu (ERC), Marie Skłodowska-Curie meetmed

8 (21)

(MSCA) ning Euroopa Komisjoni ühisuuringute keskus (JRC). Innovatsioonile suunatud kolmanda samba raames laienevad võimalused eelkõige süvatehnoloogia ja kõrge riskiga arendusprojektide toetamiseks. Eesti iduettevõtetele ja väikestele tehnoloogiafirmadele loob see uusi kasvuvõimalusi, sest EIC rahastusmudelid on paindlikumad ning ühendavad projektitoetuse ja investeeringu võimalusi. Ettevõtete ja erasektori jaoks toob uus raamprogramm kaasa senisest selgema seose teadusuuringute ja toodete-teenuste kasutusse võtmise vahel. konkurentsivõime fondi nn poliitika-akende kaudu seotakse teadusprojektid tihedamalt tööstuslike arenduste ja turuvalmiduse tõstmisega. Kindlasti tuleb vältida võimalikke dubleerivaid tegevusi, mida mitme fondi koostoime endaga kaasa võib tuua. Vajalik on selge juhtimine ja tõhus koordineerimine nii riigi, asutuste kui ka komisjoni tasandil.

Oluline muutus Eestile on seotud osaluse laiendamise meetmete ümberkujundamisega. Kui veel käesoleva (2021-2027) raamprogrammi raames sai Eesti täielikult osaleda kõigis võimekuse tõstmise meetmetes, siis uuel perioodil liigub Eesti oma senisest paremate näitajate tõttu Euroopa innovatsiooni edetabelis ja SKTs nn üleminekuriikide gruppi. See tähendab, et ettepaneku alusel jäävad Eestile avatuks ainult võrgustumise toetused, kuid eeldatavalt senisest väiksemas mahus ning ilma otsese institutsionaalse arenduse komponendita või täiendavate lisameemeteta, mis oleksid kujundatud just üleminekuriikide vajadusi arvestavalt. See omakorda mõjutab eeldatavasti Eesti üldist osalust raamprogrammis.

3. Esialgse mõjude analüüsi kokkuvõte4

Mõjude hindamisel tuleb arvesse võtta asjaolu, et teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni (TA&I) projektide mõju avaldub pika aja kestel. Samuti tuleb rõhutada, et kasu raamprogrammist ei ole ainult rahaline. Raamprogramm on ülemaailmselt kõrgelt tunnustatud rahastamisskeem – selles osalemine suurendab asutuse teadus- ja innovatsioonivõimekust, nähtavust ja rahvusvahelist koostööd, mille käigus arenevad uued ideed ja toimub infovahetus erinevates uurimisvaldkondades.

Mõju riigieelarvele Komisjoni ettepanek eeldab, et nagu ka käesoleval perioodil, nõuavad ka tulevikus mõned raamprogrammi meetmed riigi kaasrahastust. Eesti peab olema valmis panustama nii rahaliselt kui ka korralduslikult eelkõige läbi valdkondlike ministeeriumite, et tagada raamprogrammi tõhus rakendamine ning maksimaalne kasu teadlastele, teadussüsteemile ning ettevõtetele. Käimasolevas raamprogrammis on riiklikku kaasfinantseerimist eeldanud näiteks järgmised meetmed: Euroopa partnerlused, mõned osaluse laiendamise meetmed, teadustaristute arendamine ja innovaatilised riigihanked.

Üheks ilmekamaks näiteks, kus riigipoolne kaasrahastus on vajalik, et meie asutused omaks paremat ligipääsu taotlusvoorudele, on Euroopa partnerlused. Partnerluste eripära võrreldes ülejäänud raamprogrammiga on see, et iga riik rahastab edukas koostööprojektis oma teadlaste ja asutuste osalust. Lisaks annab rahastajana osalemine võimaluse partnerina kaasa rääkida korraldatavate taotlusvoorude teemavalikus, et seda kujundada meile sobivamaks. Eesti riik osaleb enamikes Euroopa Liidu partnerlustest ning kaasrahastab partnerluste raames korraldatavaid taotlusvoorusid nii tõukefondide programmist Mobilitas 3.0 kui ka ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse eelarvest. Partnerlused annavad võimaluse

4 Siin ja edaspidi on mõjuanalüüsis muu hulgas kasutatud Eesti Teadusagentuuri 2025. aasta septembris koostatud analüüsi, mis põhineb Euroopa Komisjoni eCORDA andmebaasi andmetel seisuga 11.08.2025 ning ETAGi hallatavat Eesti asutuste partnerlustes osalemise andmebaasi osaluskava.etag.ee. Sh puudub eCORDA andmebaasis ja seega ka analüüsis partnerluste ja Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) grantide andmed. „Ülevaade Eesti osalusest Euroopa liidu raamprogrammis „Euroopa horisont“

9 (21)

erinevatele ministeeriumitele panustada oma valdkonna (näiteks põllumajanduse, tervishoiu, kliima, elurikkuse jm) probleemidele lahenduste otsimisse. Näiteks 2021-2025. aastal on Kliimaministeeriumi rahastusotsuste eelarve umbes 1,4 mln eurot, millele on lisandunud 146 000 eurot komisjoni kaasrahastust. Samas ajavahemikus on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi rahastusotsuste eelarve umbes 1,9 mln eurot, millele on lisandunud 135 000 komisjoni kaasrahastust; Sotsiaalministeeriumil 300 000 eurot, millele on lisandunud 139 000 eurot komisjoni kaasrahastust, ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil 850 000 eurot.

Teise näitena võib esile tõsta osaluse laiendamise meetmeid ja „Teaming“ projekte, mille puhul on EL-i rahastus eeldanud tingimusena kaasrahastust liikmesriigilt. Ühe projekti toetus raamprogrammist on hinnanguliselt olnud 8-15 mln eurot, millele peab lisanduma vähemalt samas mahus täiendav rahastus teistest allikatest: riik, omavalitsus, erasektor jmt. Eesti on edukate „Teaming“ projektide riigipoolseks kaasrahastamiseks kasutanud eelkõige 2021-2027 perioodi struktuurivahendeid.

Kuigi Eesti asutuste osalus on järjest kasvavamas kogu raamprogrammis, tuleb jätkuvalt ca21% liidu toetustest meile osaluse laiendamise meetmete kaudu, mõne ülikooli puhul isegi ca 40%. Seega on tähtis, et Eesti asutuste võimalused osaluse laiendamise meetmes vastaksid meie vajadustele ja huvidele. Sealsamas, arvestades Eesti taotlejate huvi raamprogrammi vastu laiemalt ning kasvavat võimekust võtta enda kanda kaalukamaid rolle taotlustes, on raske hinnata otsest rahalist mõju riigieelarvele. Kui näiteks uues programmis ei ole Eestil enam ligipääsu „Teaming“ meetmele, siis selle äralangemisel võib see asenduda suurema huvi ja võimekusega osaleda teistes meetmetes.

Eraldi mainimist väärivad Euroopa missioonid, mille teaduskomponenti rahastab EL, kuid mille tulemuste rakendamine ja tegevuste võimendamine riigisiseselt on eeldanud riiklike, aga ka teiste EL fondide tuge. Missioonid püüavad suunata riike kindlate valdkondadega süsteemsemalt tegelema ja neisse investeerima. Näiteks võib tuua Eesti vähikeskuse arendamise ja investeeringuid, mis panustavad vähimissiooni eesmärkidesse. See suurendab meie asutuste võimalusi edukalt raamprogrammi ja missiooni vastavates voorudes osaleda. Sealsamas on aga missioonid omanud hulgaliselt taotlusvoore, mis ei eelda riigipoolset rahastust, kuid sel juhul jäävad ka mõjud riigile endale väiksemaks. Missioonide taotlusvoorudest on praeguseks Eestisse toodud 45 projekti ja 21 mln eurot, kokku 32 erinevale asutusele.

Komisjoni ettepaneku põhjal võib eeldada, et sarnane kaasfinantseerimise loogika jätkub ka järgmises raamprogrammis. Samas ei ole teada, millistes projektides või algatustes Eesti taotlejad edukaks osutuvad või millised on Eesti riigi prioriteedid ja valikud järgmise perioodi partnerlustes. Teada ei ole ka partnerlusteportfell, mille hulgast teha valikuid. Partnerluste nimekirja ei kinnitata määruse ega eriprogrammiga, vaid need valikud selguvad raamprogrammi rakendamise käigus.

Uue perioodi kaasrahastuse puhul tuleks kaaluda toetusmeetmeid struktuurifondidest uue kavandatava riigiplaani kaudu. Lisaks koondatakse riiklik ministeeriumite teadus- ja arendustegevuse lisarahastus ühtsesse strateegiliste uuringute programmi (SUP), mille eesmärk on tugevdada teaduse rolli suurte ühiskondlike probleemide lahendamisel. Selles on eraldi tegevus ette nähtud rahvusvahelises koostöös osalemiseks, sh ka varasemalt võetud kohustuste täitmiseks (nt selle perioodi raamprogrammi partnerlused ja ka „Teaming“ projektid kestavad üle perioodi ja võivad eeldada ka kohustuste täitmiste pärast 2027. aastat).

10 (21)

Mõju majandusele Raamprogrammi üks eesmärke on edendada konkurentsivõimet. Programmi kaudu toetatakse tipptasemel teadusuuringuid, süvatehnoloogiate, kõrgtehnoloogiate ja rohetehnoloogiate arendamist, samuti uute digilahenduste ja ärimudelite väljatöötamist.

Digitaliseerimisega kaasneb oluline tootlikkuse tõus, kuna see võimaldab protsesside automatiseerimist, andmepõhist juhtimist ning innovaatiliste ärimudelite rakendamist. Programmi kaudu rahastatavad arendusprojektid loovad eeldused selleks, et digitaliseerimine jõuaks ka väikeste ja keskmise suurusega ettevõteteni, parandades nende võimekust konkureerida rahvusvahelistel turgudel.

Erilist tähelepanu pööratakse ka teadmusmahuka ettevõtluse arengule, sealhulgas idu- ja kasvuettevõtete rahastusele, kellele luuakse paremad võimalused ligipääsuks riskikapitalile ning rahvusvahelistele koostöövõrgustikele.

Eeldatav mõju Eesti majandusele avaldub eelkõige kõrgema lisandväärtusega töökohtade kasvus, tehnoloogiasiirde kiirenemises, tootlikkuse paranemises ja ekspordivõimekuse tugevnemises. Euroopa Komisjon on hinnanud, et iga raamprogrammi kaudu investeeritud 1 euro võib aastaks 2045 tuua kuni 11 eurot täiendavat SKP kasvu. Seda just tänu uute tehnoloogiate levikule, ettevõtete innovatsioonisuutlikkuse tõusule ning teadus- ja arendustegevuse seotusele majandusega. Eesti jaoks tähendab see võimalust tugevdada nutikat ja kestlikku majandust, suurendada ettevõtlussektori teadmusmahukust ning laiendada osalust Euroopa väärtusahelates.

Tegelik saavutatav mõju Eesti majandusele sõltub suuresti Eesti taotlejate taotlemisaktiivsusest ja -edukusest (sh osalemisest rahvusvahelises koostöös ja konsortsiumides, ettevõtete ja teadus- arendusasutuste koostööst jm) – mida enam edukaid taotlusi esitatakse ja nende alusel toetatavaid projekte koostöös ellu viiakse, seda suurem on oodatav mõju nii Eestile kui meie konkurentsivõimele. Eestisse tulnud rahastuse osakaal raamprogrammi kogueelarvest on iga programmperioodiga tõusnud: 7. raamprogrammis oli kõigi osalevate riikide konkurentsis Eestisse tulnud eelarve osakaal 0.2%, 8. raamprogrammis 0,4% ja käesolevas on see näitaja 0,6% (august 2025 seisuga). Kui võrrelda Eesti osalejate saadud ELi netotoetust projektides teiste ELi riikidega, on Eesti SKP järgi hetkel 3. kohal ja rahvaarvu kohta 7. kohal.

Praegusel EL eelarveperioodil 2021-2027 on jäänud ELi riikide taotlusvoorudes osalemise edukuse määr 23% ja 15% vahele. Eesti osalejate edukuse määr on 18,1%, mis on praegu veidi alla EL27 keskmise (19,1%), kuid parem kui EL13 riikide keskmine (17,0%). Kõige edukam asutus on olnud Tartu Ülikool ligi 90 mln euroga. Enam kui 10 mln euro mahus on toetusi saanud veel kolm Eesti asutust: Tallinna Tehnikaülikool (32,1 mln eurot), Fibenol Imavere OÜ (16,5 mln eurot) ja Tallinna Ülikool (15 mln eurot). Sealjuures tasub aga esile tõsta raamprogrammi projektides osalejate mitmekesisust, kokku on perioodil 2021-2025 (septembri seisuga) rahastuse pälvinud 219 Eesti asutust, leping on sõlmitud 598 projektiga ja Eesti asutustele on liidu toetust tulnud 286 mln euro ulatuses, sh 34% toetusest on läinud ettevõtetele. Arvestades raamprogrammi ettepanekut ning Eesti asutuste ja ettevõtete senist kasvanud huvi ja motivatsiooni raamprogrammist toetust taotleda, võib eeldada, et osalemishuvi raamprogrammis jätkub ning taotlemiskogemuse suurenemine tõstab ka meie edukuse määra.

Mõju keskkonnale Kuigi raamprogramm ei näe ette otseseid keskkonnainvesteeringuid, loob see eelduse keskkonnamõjuga teadmusmahukate projektide elluviimiseks ning toetab keskkonnateadlikkuse ja -kompetentsi kasvu ühiskonnas. Raamprogramm aitab kaasa

11 (21)

roheüleminekule ja kliimamuutuste leevendamisele ning toetab lahenduste loomist, mis aitavad kaasa kliimaneutraalsuse saavutamisele, ressursside säästlikumale kasutamisele, elurikkuse säilitamisele ja keskkonnariskide vähendamisele. Võrreldes käesoleva perioodiga suureneb raamprogrammi kliima- ja keskkonnaeesmärkidesse panustamise määr 35%-lt 40%-le.

Üleminek puhtale tehnoloogiale, tööstuse süsinikuheitme vähendamine ning põllu- ja biomajandus on valdkonnad, millele uues raamprogrammis keskendutakse. Programmis on kavas rahastada mitmesuguseid uurimissuundi ja tehnoloogilisi arendusi taastuvenergia, energiatõhususe, ringmajanduse, kestliku põllumajanduse ja keskkonnaseire valdkondades. Samuti jätkavad ettepaneku kohaselt kliima- ja keskkonnateemalised missioonid, mille eesmärk on toetada konkreetsetes valdkondades teadust ja innovatsiooni, et täita 2030. aastaks seatud ambitsioonikad eesmärgid, mis on tihedalt seotud ELi kliimaeesmärkidega. ELi missioonid toetavad Euroopa muutumist rohelisemaks, tervemaks, kaasavamaks ja vastupidavamaks. Nad toetavad komisjoni prioriteete, nagu Euroopa roheline kokkulepe, digiajastule vastav Euroopa ja Uus Euroopa Bauhaus.

Senine raamprogramm on näidanud, et mitmekesine teemade valik on võimaldanud Eesti sihtrühmadel panustada üle-euroopalistesse kestlikkuse sihtidesse ning arendada välja kohalikku kompetentsi ja lahendusi, mis sobituvad Eesti keskkonnatingimuste ja -eesmärkidega. See võib avaldada positiivset mõju ka riigisisestele arengutele, võimaldades kasutusele võtta teaduspõhiseid keskkonnalahendusi või juurutada uusi tehnoloogiaid (nt süsiniku sidumine, ringlussevõtu innovatsioon, digitaalsed looduskaitse tööriistad).

Mõju kultuuri- ja sotsiaalvaldkonnale ning ühiskonnale Raamprogrammi fookus ühiskondlikele väljakutsetele säilib .uues raamprogrammis II sambas. Selle kaudu on rahastatud ning loodetavasti rahastatakse jätkuvalt projekte, mis käsitlevad näiteks tervishoidu, kliimamuutustega kohanemist ja õiglast üleminekut; kultuurilisi, ühiskondlikke ja demograafilisi muutusi; demokraatia, digivaldkonna, kultuuri ja majanduse arengut; haridust, tööturgu, kaasatust ja sotsiaalset innovatsiooni, kultuuripärandit ja selle säilimist tulevastele põlvedele. Üheks ilmekamaks näiteks raamprogrammi mõjust on Eesti vähikeskuse arendamine. Raamprogrammist saadud toetus ja vähimissioonis osalemine aitavad kaasa rahvusvahelistes teadus- ja kliinilistes uuringutes osalemisele ning aitavad seeläbi ennetada, diagnoosida ja ravida vähki.

II samba ühiskonna väljakutsete aknas on Eesti teadusasutustel ning humanitaar- ja sotsiaalteadlastel jätkuvalt võimalus panustada interdistsiplinaarsetes konsortsiumides, mis tegelevad rahvastiku tervise, töövõime ja regionaalse arengu küsimustega ja toetavad kõigi TAIE fookusvaldkondadega seotud teemade uurimist, sh Eesti ühiskonda, keelt ja kultuuriruumi. Raamprogrammi tegevuste mõju avaldub ka teadlaskarjääri ja järelkasvu aspektis. Programmi rõhuasetus karjäärivõimaluste parandamisele, rahvusvahelisele liikuvusele, et saada kogemusi eri riikides ja sektorites, ning soolise võrdõiguslikkuse põhimõtte järgimisele toetab Eesti teadlaskonna arengut ja mitmekesisust.

Lisaks tasub esile tõsta raamprogrammi laialdast mõju Eesti ühiskonnale läbi mitmekesise osalejate ringi. Kuigi kõige aktiivsemad taotlejad on suuremad ülikoolid ja ettevõtted, siis nende kõrval on rahastuse pälvinud ka mitmed linnad, nt Tartu ja Tallinn jt omavalitsused ning muud avaliku sektori asutused, nt Harno, Politsei- ja Piirivalveamet, Tervise Arengu Instituut. Projekte viivad ellu ka mitmed rakenduskõrgkoolid, nt Sisekaitseakadeemia ja Tallinna Tehnikakõrgkool. Toetust on saanud ka haiglad, nt Tartu Ülikooli Kliinikum, Põhja-Eesti Regionaalhaigla; erialaliidud, nt Eesti Meretööstuse Liit, Eesti Hambaarstide Liit, jm ühendused, nt MTÜ Kodukant Läänemaa, Korteriühistute Liit. Kultuurivaldkonnast osalevad

12 (21)

edukates projektides nt Pimedate Ööde Filmifestival, Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Meremuuseum. Kuna raamprogramm ei ole üksnes rahastusallikas, siis läbi rikkalike võimaluste osaleda rahvusvahelises koostöös, omab raamprogramm märkimisväärset mõju ühiskonna arengule, aidates kujundada teadmispõhist majandust, toetada uuenduslikke lahendusi ning tõsta inimeste heaolu. Mõju julgeolekule Uus raamprogrammi ettepanek toob kaasa olulisi sisulisi muutusi ELi teadus- ja innovatsioonipoliitika seostatusele julgeolekuvaldkonnaga. Kui varasemad raamprogrammid (sh kehtiv Euroopa horisont) on olnud suunatud ainult tsiviilotstarbelistele tegevustele, siis uue ettepaneku kohaselt on määratud juhtudel lubatud rahastada ka kahese kasutusega tehnoloogiaid ning kaitseotstarbelist teadus- ja arendustegevust. See tähistab sisulist paradigmanihet, mille kaudu raamprogramm muutub osaliselt ka Euroopa strateegilise julgeoleku ja kaitsevõime tugevdamise tööriistaks. See on kooskõlas ka laiemate ELi poliitikasuundadega, mille eesmärk on vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest ning tugevdada kaitsetööstuse teadus- ja innovatsioonivõimekust, eriti arvestades viimaste aastate geopoliitilisi arenguid.

Raamprogrammis käsitletakse teadus- ja innovatsioonitegevusi jätkuvalt kui vahendit, mis aitab tugevdada Euroopa vastupanuvõimet, kriisideks valmisolekut ning sõltumatust võtmetehnoloogiates. Turvalise ühiskonna tugevdamise eesmärgiga toetatakse teadus- ja arendustegevust näiteks küberjulgeoleku, desinformatsiooni vastase võitluse, kriisivalmiduse, kriisiohje ja elutähtsate teenuste kaitse valdkondades. Samuti pööratakse tähelepanu tarneahelate turvalisusele, kriitilise taristu vastupidavusele ning tehnoloogilisele suveräänsusele.

Mõju regionaalarengule Raamprogramm pakub võimalust kohalikele omavalitsustele ja väiksematele piirkondadele projektides osalemiseks ning seeläbi nende elukeskkonna parandamiseks. Eelkõige missioonipõhised lähenemised, territoriaalsed pilootprojektid ja innovatsioonivõrgustike arendamine võivad aidata kaasa kohalike elukeskkondade parendamisele, nt rohepöörde, kliimakohanemise, linnaruumi arendamise või kestlike transpordilahenduste kaudu. Raamprogramm võimaldab katsetada ja rakendada teaduspõhiseid lahendusi kohalikul tasandil, luues eeldusi teadmussiirdeks, piirkondlikuks innovatsiooniks ja kogukondade tugevnemiseks.

4. Vabariigi Valitsuse seisukohad koos selgitustega

4.1 Eesti toetab Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi jätkumist eraldiseisva programmina ka uuel eelarveperioodil. Nõustume raamprogrammi ja Euroopa Konkurentsivõime Fondi rakendamisega ühiste valdkondlike poliitikaakende kaudu, sest see võimaldab innovatsiooniahelat terviklikult toetada. Samas leiame, et raamprogrammi alusel saab rahastada vaid neid tegevusi, mis lähtuvad raamprogrammi eesmärkidest toetada alusteadust, koostööpõhist teadus- ja arendustegevust ning turulähedast innovatsiooni. Eesti toetab komisjoni ettepanekut, et teadusuuringute ja innovatsiooni toetamiseks jääb uues eelarveraamistikus alles eraldiseisev raamprogramm, mis koosneb eraldi määrusest ja eriprogrammi otsusest. Raamprogramm on läbi eelarveperioodide arenenud koos poliitiliste prioriteetidega, kujunedes seeläbi teadlaste ja innovaatorite jaoks tuntud rahastus- ja koostööplatvormiks. See on ka rahvusvaheliselt tugev „kaubamärk“, mis toetab koostööd kolmandate riikidega ja meelitab Euroopasse tipptegijaid. Komisjoni pakutav järjepidevus on oluline nii teadlastele, ettevõtjatele kui ka poliitikakujundajatele.

13 (21)

Samal ajal on uue raamprogrammi ettepanekus toodud tihe seos konkurentsivõime fondiga. See võimaldab terviklikku innovatsiooniahela rahastust, et tipptasemel teadus jõuaks rakendusteni ja panustaks ühiskonna ja majanduse heaolusse. Need on väljakutsed, mis on olulised nii Euroopa kui ka Eesti jaoks. Eelkõige nähakse kahe fondi koostoimimist raamprogrammi II samba konkurentsivõime ja ühiskonna väljakutsete akende all valdkondlike eesmärkide elluviimise kaudu, kasutades nn poliitika-aknaid. Kuna muutusteks on vajalik seniste praktikate ümbervaatamine, siis nõustume, et selline lähenemine võib toetada teadus- ja innovatsioonimeetmete suuremat sidusust ning raamprogrammi seotust laiemate Euroopa konkurentsivõime eesmärkidega. Samal ajal eeldab see selgelt ja läbipaistvalt määratletud rollijaotust kahe fondi vahel. Komisjoni esitatud ettepanekus ei ole see aga selge. Nii raamprogrammi kui konkurentsivõime fondi eesmärke, nende saavutamist mõjutavaid ning muid olulisi aspekte puudutavad asjaolud tuleb sätestada määrustes (või nende lisades). Eesti hinnangul peab raamprogramm säilitama oma teaduspõhise identiteedi ning eristatava rolli alusteaduse, koostööpõhise teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni toetamisel, keskendudes nö madalamatele tehnoloogilise valmiduse tasemega (technology readiness level, TRL) astmetele. Toetame, et ka konkurentsivõime Fondist planeeritakse rahastada teadus- ja innovatsiooni investeeringuid, ning tagatud peab olema teadlaste ja teadusasutuste panus ja nende ligipääs konkurentsivõime fondile. Peame oluliseks, et kõrge tehnoloogilise valmiduse taseme projektid (9-10) jäävad üheselt konkurentsivõime fondi rahastada, et tagada toodete ja teenuste kasutusse jõudmine ning toetada terviklikku teadmiste- ja tehnoloogiasiiret. Seetõttu on oluline, et fondide vaheline seos oleks määruses üheselt kirjeldatud ning et konkurentsivõime fondi valdkondlike osade (nn poliitika-akende) kaudu elluviidavad tegevused toetaksid raamprogrammi strateegilisi eesmärke ja vastupidi, mitte ei asendaks ega lahustaks neid.

4.2 Leiame, et liikmesriikidel peab ka edaspidi olema raamprogrammi, sh tööprogrammide, juhtimisel ja rakendamisel oluline roll. Tööprogrammide vastuvõtmisel tuleb kasutada rakendusaktide kontrollimenetlust, milles liikmesriikide arvamus on Euroopa Komisjonile siduv. Raamprogrammi kujundamisel, juhtimisel ja rakendamisel peab säilima liikmesriikide sisuline osalus ja selge roll. Tagada tuleb liikmesriikide igus läbi kontrollmenetluse raamprogrammi puudutavate strateegiliste ning olulise mõjuga otsuste kujundamisel ja vastuvõtmisel kaasa rääkida, oluliste kriteeriumide määratlemisel ja uuendamisel, et see kajastaks riiklikke eripärasid. Liikmesriikide kaasamine on olnud raamprogrammis toimiv praktika, mis on taganud tööprogrammide sisu, eelarvejaotuse ja prioriteetide kujundamisel liikmesriikide tasakaalustatud rolli ja huvide esindatuse. Kontrollimenetluse kasutamine ei ole üksnes tehniline otsustusprotsessi küsimus, vaid raamprogrammi strateegilise terviklikkuse ja legitiimsuse eeltingimus. Komisjoni ettepaneku kohaselt on raamprogrammi planeeritud tööprogrammide heakskiitmiseks nõuandev menetlus (advisory procedure), mis piiraks liikmesriikide sõnaõigust programmide sisulisel kujundamisel ning vähendaks taotlemisvõimaluste prognoositavust. Tööprogrammid hõlmavad märkimisväärseid eelarvevahendeid ja määravad teadus- ja innovatsioonitegevuse suunised pikaks perioodiks. Raamprogrammi tihe seotus konkurentsivõime fondiga eeldab, et liikmesriikide kaasamine ja kontrollimenetlus kehtiksid mõlemas fondis ning toetaksid raamprogrammi rakendamist liikmesriikidele sobival viisil, mis panustaks ka EL konkurentsivõime kasvule. Menetlusliku järjepidevuse ja liikmesriikide määrava rolli säilitamine toetab stabiilsust ja väldib olukorda, kus osa tööprogramme kinnitatakse erineva menetlusprotsessi alusel. See tagab tasakaalu komisjoni algatusõiguse ja liikmesriikide vastutuse vahel, vähendab riski, et teadus- ja innovatsiooniprioriteedid seatakse liikmesriikide sisulise osaluseta ning suurendab otsuste legitiimsust. Samuti toetab see väiksemate liikmesriikide võimalust mõjutada

14 (21)

strateegilisi valikuid, mis puudutavad neile olulisi teadus- ja arendustegevuse valdkondi.

4.3 Eesti peab oluliseks, et raamprogrammi teadus- ja innovatsiooniprojektide ning -algatuste rahastamisotsused põhinevad sõltumatul eksperthinnangul, mis tagab, et raamprogrammist toetatakse vaid tipptasemel teadus- ja innovatsioonitegevusi. Eesti rõhutab, et strateegiliste prioriteetide kokkuleppimine ja konkreetsete projektide hindamine peavad olema rangelt eraldatud tööjaotusega protsessid. Poliitilised prioriteedid ja temaatilised eesmärgid lepitakse kokku strateegilise planeerimise tasandil. Eesti raamseisukohtades järgmise teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi kohta (heaks kiidetud 24.11.2024 VV istungil) oleme Eesti jaoks prioriteetsete valdkondadena välja toonud kliima- ja keskkonnateemad, sh puhtad tehnoloogiad ja elurikkuse säilitamine, biomeditsiini, siirdemeditsiini, kliinilistesse, epidemioloogilistesse ja rahvatervise uuringud, kahene kasutus, tehisintellekti arendamine ja küberkaitse. Prioriteetide kokkuleppimisele järgneb tööprogrammide elluviimine, mil tuleb teha projektitaotluste rahastusotsused sõltumatute hindajate erialase eksperthinnangu alusel, kasutades läbipaistvaid, võrreldavaid ja teaduspõhiseid hindamiskriteeriume, sh teaduse tipptaseme kriteeriumit. Peame oluliseks, et projektide valikul oleks peamiseks valikukriteeriumiks tipptase. Kui hindamisel hakkaks rolli mängima ka poliitilised ambitsioonid, õõnestaks see raamprogrammi usaldusväärsust ja tooks kaasa EL eelarvest toetatavate projektide kvaliteedi languse. Sõltumatute ekspertide roll ei ole üksnes tehniline funktsioon, vaid raamprogrammi teadusliku legitiimsuse ja rahvusvahelise usaldusväärsuse alus. Lisaks rõhutab uue raamprogrammi ettepanek portfellipõhist lähenemist. Portfellipõhine lähenemine ei välista oma olemuselt sõltumatute ekspertide kaasamist rahastusotsustesse, kuid suurendab riske, et otsuste langetamisel jäävad sõltumatud eksperthinnangud teisejärguliseks. Planeeritud sünergiad konkurentsivõime fondiga võivad kätkeda ohtu, et tipptaseme prioriteetsus väheneb, arvestades, et kahe fondi juhtimismudel ei ole veel lõplikult välja kujunenud. Kuigi pakutud sünergiad kahe fondi vahel parandavad eeldatavasti poliitikavaldkondade ühisosa ja eesmärkide ühildamist, tekitab see ühtlasi riski, et rahastusotsustes hakkavad rolli mängima üksnes poliitilised või halduslikud kaalutlused, mitte projektide teaduslik ja innovaatiline väärtus ning kõrge tase. Leiame, et ülevalt-alla otsused võivad küll suurendada teaduskoostöö võimalusi teatud valdkondades, kuid samas ei tohiks selline suunatud koostöömudel saada raamprogrammist rahastamisel laialdaseks, kuna see võib piirata teadlaste individuaalseid koostöövõimalusi ning ei pruugi tagada parima kvaliteediga projektide või konsortsiumide loomist.

4.4 Eesti peab oluliseks, et raamprogrammis osaluse laiendamiseks pakutakse üleminekuriikidele sihitud meetmepaketti, mis tunnustab nende seniseid edusamme teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ning toetab selle edasist kasvu. Ühe meetmena tuleb anda üleminekuriikidele võimalus jagada oma kogemust teadus- ja innovatsioonivõimekuse tõstmisel ja struktuursete reformide läbiviimisel. Samuti soovime meedet, mis motiveerib üleminekuriikide teadusasutusi ja ettevõtjaid võtma projektides juhtrolli. Eesti peab õigeks, et raamprogrammis arvestatakse liikmesriikide seniseid edusamme ning tunnustatakse neid riike, kes on suutnud teadus- ja innovatsioonivõimekust märkimisväärselt kasvatada. Osaluse laiendamise meetmete esialgsel loomisel olid need raamprogrammi planeeritud ajutiste meetmetena, et tõsta raamprogrammis vähemvõimekate riikide osalust. Innovatsioonilõhe ületamine on riikide jaoks aga oluliselt keerulisem kui arvatud ning mitmete liikmesriikide riiklikud investeeringud teadusesse ja innovatsiooni on endiselt madalad. Seetõttu on osaluse laiendamise meetmetel raamprogrammis jätkuvalt oluline koht. Mõistame ka komisjoni ettepanekut jagada osaluse laiendamise riigid kahte gruppi ja luua edukamate

15 (21)

riikide (sh Eesti) näitel nn üleminekuriikide5 grupp. Sellest hoolimata ei saa me toetada komisjoni ettepanekut, mis ei paku üleminekuriikidele osaluse laiendamise meetmetest enam võimalusi edasiseks arenguks ja üksnes piirab nende osalust meetmetes. Tuleb vältida olukorda, kus üleminekuriigid kaotavad igasuguse ligipääsu võimekuse arendamise meetmetele ning neile ei pakuta ka alternatiivseid, nende vajadusi arvestavaid toetuseid ning piirdutakse üksnes võrgustumist soodustavate meetmetega. Leiame, et üleminekurühmale kättesaadavad meetmed peavad ka sisuliselt peegeldama nende vajadusi ja motiveerima teisi riike järgima nende parimaid praktikaid. Üleminekukategooria kui selline tähendab olemuselt seda, et tuleb jätkuvalt tegeleda teadussuutlikkusega, et liikuda järgmisele tasandile, st kõrge teadusvõimekusega riikide sekka. Komisjoni ettepanek piirab seda ja ei ole kooskõlas ka komisjoni enda andmetega, milles öeldakse, et konvergents on toimunud peamiselt II samba projektides, mis tähendab, et jätkuvalt tuleb tegeleda sellega, et tõsta osaluse laiendamise (ja ülemineku-) riikide osalust ning nende taotluste kvaliteeti ülejäänud raamprogrammi osades. Praegune lahendus riskib saavutatud edusammude ja edasise progressi pidurdamisega üleminekugrupi riikides.

Üleminekuriikide osalus ja võimekus ei ole võrreldavad Lääne- või Põhja-Euroopa riikidega. Eesti puhul tuleb arvestada ka seda, et Venemaa naabrina oleme olnud sunnitud juba aastaid suunama märkimisväärselt suuremaid investeeringuid kaitsevaldkonda kui paljud teised EL liikmesriigid. See on vähendanud meie võimalusi panustada samal määral teadusesse ja innovatsiooni kui riigid, kellel on olnud selleks rohkem ressursse.

Eesti hinnangul peaks osaluse laiendamise riikide kahe rühma kohtlemine raamprogrammis olema diferentseeritud, mitte toetusi välistav. Selleks peame oluliseks, et raamprogrammi määrus ei piiraks üleminekuriikide meetmetepaketti ja fokusseeriks nende arengu toetamisele. Konkreetsed meetmed tuleb kinnitada selleks sobival regulatiivsel tasandil tihedas koostöös liikmesriikidega (eelkõige üleminekuriikidega) või tööprogrammis sobivas detailsusastmes. Lähtudes aruteludest huvigruppidega pakub Eesti välja järgmised üleminekuriikidele suunatud meetmed, mis oleks ühtlasi ka motiveerivad ülejäänud osaluse laiendamise riikidele kasvatada oma võimekust. Eestile peab üleminekuriigina säilima ligipääs mitmekesisele meetmeteportfellile. Samas jääme avatuks võimalikele teistele ettepanekutele, mis on kantud sarnastest eesmärkidest.

Eesti ettepanekud üleminekuriikide toetamiseks raamprogrammis: a. Üleminekuriigi koordinaatoritoetus

Teeme ettepaneku luua lisatoetus osaluse laiendamise eelarvest nende raamprogrammi koostööprojektide jaoks (väljaspool osaluse laiendamise meetmeid), mille koordinaatoriks on üleminekuriigi teadusasutus või ettevõte. Toetus makstakse välja edukalt rahastuse saanud projektidele osaluse laiendamise eelarvest. Lisarahastus motiveerib nii üleminekuriike võtma projektides juhtrolli kui ka teisi osalevaid liikmesriike seda rolli üleminekuriigile andma, kuna täiendavad vahendid suurendavad kogu projekti kasu. Meetme eesmärk on murda sissejuurdunud eelistusi suurte liikmesriikide ja tuntud teaduskeskuste kasuks, mis on seni piiranud osaluse laiendamise riikide asutuste võimalusi rahvusvaheliste projektide juhtimiseks. Ühtlasi tunnustaks see meede üleminekuriikide arengut ja valmisolekut võtta EL tasandi projektides juhtrolli, kuid arvestaks samas sellega, et nende riikide rahaline suutlikkus koordineerimist siseriiklikult täiendavalt raamprogrammile toetada ei pruugi veel olla

5 „Üleminekuriigid“ – riigid, mille innovatsiooniindeksi tulemus (2023–2025) ületab 75% liidu keskmisest ning mille suhteline rahaline tulu SKP kohta (2021–2025) programmi „Horisont Euroopa“ raames on positiivne;

16 (21)

võrreldav jõukamate liikmesriikidega. Toetus motiveerib võtma suuremat vastutust ja toetab sisulist lõimumist kogu raamprogrammi ulatuses.

b. Osaluse laiendamise vahendite suunamine osaluse suurendamiseks programmi teistes osades Üle kogu raamprogrammi on edukusmäär madal ning rahastusvõimalused piiratud, mistõttu jäävad igas taotlusvoorus ka väga tugevad projektid rahastamata lihtsalt eelarve puudumise tõttu. Samuti ei ole alati lahenduseks Seal of Excellece mudeli kasutamine, kuna riiklikes fondides puuduvad vahendid raamprogrammi toetuse asendamiseks. Sellest tulenevalt teeme ettepaneku kasutada osaluse laiendamise vahendeid üleminekuriikide kõrge hinnangu saanud, kuid raamprogrammi rahastuseta jäänud projektide toetamiseks. Selline lähenemine kasvataks ja motiveeriks üleminekuriike osalema raamprogrammi algatustes ja projektides ka väljaspool osaluse laiendamise meetmeid. Selle tulemusena saaks rohkem tipptasemel taotlusi rahastuse ning ettevalmistustöö projektide esitamiseks ei läheks kaotsi. Sarnane rakendusmudel toimib juba MSCA tegevustes, kus osaluse laiendamise riikide teadlased saavad jätkata oma uurimistööd ERA Fellowship’i kaudu. Teeme ettepaneku sellist lahendust kasutada vähemalt järgmistes meetmetes:

o ERC o MSCA COFUND.

c. Eritingimused ühtekuuluvusfondidest üleminekuriigi rahastamiseks Peame oluliseks, et raamprogrammi ja teiste EL fondide toetuseid planeeritakse üheskoos ja toetused arvestavad vastastikku eri fondide tingimustega. Et toetada üleminekuriikide konkurentsivõimet raamprogrammis, võiks riigiplaanide koostamise õigusraamistikus võimaldada kavandada teaduse- ja innovatsioonimeetmeid riigiplaani ülesest vaatest paindlikumatel tingimustel. Kooskõlas Eesti seisukohtadega nn riigiplaani määruse eelnõu kohta (kiidetud heaks VV 04.12.25 istungil) soovime, et riigiplaani koostamise õigusraamistikus loodaks võimalus diferentseerida toetusmäära riigiplaani erinevate meetmete vahel - see looks eelduse kaaluda mh väiksemat riigipoolset kaasrahastusmäära teadusmeetmetele, mh meetmetele, mis toetavad osalemist raamprogrammis. Selline lähenemine aitaks tasakaalustada ka olukorda, kus kõrged kaitsekulud piiravad riigi võimalust panustada teadus- ja innovatsioonisüsteemi. Leevendavad tingimused on asjakohased ja rakendatavad üksnes juhul, kui riik ise otsustab oma riigiplaanis sellised koostoimivad meetmed luua.

d. Üleminekuriikide kogemuste jagamine Peame oluliseks eraldi meetme loomist, mis tõstaksid esile üleminekuriikide senised saavutused ja väärtustaksid nende ainulaadset kogemust. See on kogemus, mis on väärtuslik kogu Euroopa Liidule – nii teistele osaluse laienemise riikidele kui kõrge teadusvõimekusega liikmesriikidele, kellel sarnast hiljutise arenguhüppe kogemust ei ole. Selle teadmise ja kogemuse kasutamata jätmine oleks strateegiline raiskamine nii raamprogrammi kui ka Euroopa konkurentsivõime seisukohalt. Seetõttu peame oluliseks luua eraldi meede või komponent olemasoleva meetme (nt Twinning) raames, mis võimaldaks üleminekuriikide kaasamist kogemuste jagamise ja õppe eesmärgil.

4.5 Eesti pooldab kahese kasutusega ja kaitseotstarbelise teadus- ja arendustegevuse toetamist raamprogrammist. Tööprogrammide koostamisel ja teemade valikul peab arvestama julgeoleku- ja kaitsesektori strateegilisi vajadusi ning projektide valikul peab säilima teaduspõhisus. Selleks, et vältida liigset bürokraatiat ning võimaldada teadlastel ja ettevõtjatel keskenduda sisulisele tööle, peab Euroopa Komisjon koostöös

17 (21)

liikmesriikidega kehtestama ühtsed julgeoleku- ja andmekaitsemehhanismid teabe kaitsmiseks. Eesti peab oluliseks, et Euroopa teadus- ja innovatsioonipoliitika suudaks vastata kiiresti muutuvale julgeolekukeskkonnale ning toetaks Euroopa strateegilise autonoomia ja vastupanuvõime suurendamist. Komisjoni ettepanek avada võimalus kahese kasutusega ja kaitseotstarbeliste teadus- ja arendustegevuste toetamiseks on samm, mis arvestab uue reaalsusega, kus teaduse ja tehnoloogia areng on otseselt seotud Euroopa turvalisuse ja majandusliku vastupidavusega. Kuigi kahetine kasutus ei ole ka praegu raamprogrammis keelatud, ei saa see olla toetatavas projektis eraldi eesmärgiks. Nii nagu varasemate, nii on ka praeguse raamprogrammi fookus tsiviilrakendustel, samal ajal kui kaitsevaldkonna arendust toetatakse Euroopa kaitsefondist. See tekitab killustatust ja aeglustab kahese kasutusega teadmiste kasutusse jõudmist. Oluline on neid kahte valdkonda koordineeritult siduda, luues järjepideva arendus- ja rahastusahela ning suurendades Euroopa tehnoloogilist autonoomiat ja valmisolekut kriisideks. Samas on uue lähenemise eeldus rollide selge jaotus. Raamprogramm peaks jääma teadus- ja arendustegevuse keskseks, samal ajal kui konkurentsivõime fondi kaitsekomponent peaks võimaldama toetuse või finantsinstrumentide taotlemist hilisemateks etappideks – skaleerimine, tootmisvõimekuse kasvatamine ja tarneahelad. Kaitsetööstus hõlmab kogu julgeolekutarneahelat (küberjulgeolek, logistika, meditsiin jne), millest osal on ka tugev tsiviilkasutuspotentsiaal. Kaitserakendusega projektide edu sõltub oluliselt lõppkasutaja varajasest kaasamisest. Oluliste sihtrühmade (kaitseministeeriumid, kaitsevägi, sisejulgeoleku asutused või kriitilise taristu haldajad) esindajad peavad olema kaasatud alates vajaduste sõnastamisest kuni tehnoloogia valideerimiseni välja. See tagab, et tulemused vastavad ootustele ja lahendavad tegelikke operatiivprobleeme. Siinjuures on oluline, et projektide valikul oleks esikohal kvaliteet, mõju ja teaduse tipptase. Lisaks on vajalik eraldi nõuete kehtestamine koostalitlusvõime (interoperability) standarditele lähtudes strateegilistest eesmärkidest. See võimaldab nii siseturvalisuse kui kaitsevaldkonna lõppkasutajate koostöö ja tagab ka kahese kasutuse projektide ja kaitsevaldkonna projektide koostöövõime. Kahene kasutus on üha enam vältimatu osa nüüdisaegsest teadusest ja tehnoloogiast. Piir tsiviil- ja kaitsekasutuse vahel on hajus. Lisaks on kahese kasutusega tehnoloogiad ja kaitsevaldkond muutumas liidu teadus- ja innovatsioonipoliitikas järjest olulisemateks ning neid käsitletakse nüüd läbivalt mitmes rahastusmehhanismis, sh raamprogrammis ja konkurentsivõime fondis. See tähendab, et järjest rohkem algatusi hakkab hõlmama elemente, mille puhul tuleb arvestada julgeoleku- ja konfidentsiaalsusnõuetega. Sellised projektid toovad paratamatult kaasa rangemaid turvanõudeid, julgeolekukontrolli, info- ja varakaitse ning ekspordikontrolli küsimusi, mis on olemuselt keerukad ja mida on seni lahendatud üsna killustunult. Kui iga programmi või projekti raames hakataks neid reegleid ise ja erinevalt kehtestama, muutuks osalemine teadusasutuste ja ettevõtete jaoks ülemäära keeruliseks ja ebaühtlaseks. Selle vältimiseks tuleks rakendada ühtset ja standardiseeritud lähenemist, nt eelnevat julgeolekukontrolli läbinud hindajate kasutamine, ühtsed intellektuaalomandi ja tulemuste levitamise reeglid ning ühine nõustamisteenus taotlejatele. See tagaks läbipaistvuse ja vähendaks halduskoormust, võimaldades projektide taotlejatel ja elluviijatel keskenduda sisulisele teadustööle.

4.6 Eesti peab oluliseks, et Euroopa Teadusnõukogu ja Marie Skłodowska-Curie meetmete puhul säilib teadusvabadus ning poliitiline ja temaatiline sõltumatus, mis on teadusliku tipptaseme eelduseks. Selleks, et Euroopa Teadusnõukogu juhtimine oleks stabiilne ja järjepidev, peab Euroopa Teadusnõukogu presidendi ametiaeg olema pikem kui 2 aastat. Komisjoni ettepaneku kohaselt on mõlemad instrumendid, Euroopa Teadusnõukogu (ERC) ja

18 (21)

Marie Skłodowska-Curie (MSCA), jätkuvalt raamprogrammi I (teaduse tipptaseme) sambas. Kuid käimasolevad arutelud rakendamisküsimuste üle tõstatavad omakorda küsimuse, kas tipptase saab olema tagatud viisil, nagu me teame seda praeguses raamprogrammis, ja rahastusotsused ei ole allutatud poliitilisele suunamisele. Eesti hinnangul on mõlema instrumendi edu võti nende alt-üles iseloom ja sõltumatus: ERC rahastab läbimurdelisi alusuuringuid, mille tulemuslikkust ei ole võimalik ette planeerida, ning MSCA kasvatab teadlaste oskusi, rahvusvahelist mobiilsust ja karjäärivõimalusi üle valdkondade ja riigipiiride. Temaatiline eelistamine või lähtumine üksnes poliitilistest prioriteetidest nõrgestaks oluliselt MSCA universaalsust, vähendaks taotlejateringi ning tooks kaasa kõrvalmõjusid väiksemate ja uute uurimissuundade suhtes. Nii ERC kui MSCA peavad jääma poliitikamuutustest sõltumatuteks ja kvaliteedipõhisteks, mis hoiavad Euroopa teaduse rahvusvahelist konkurentsivõimet ja atraktiivsust. Lisaks on komisjon teinud ettepaneku vähendada (praegusega võrreldes) ERC teadusnõukogu presidendi ametiaega. Leiame, et lühike ametiaeg (kaks aastat kahe aastase pikendamise võimalusega) ei taga piisavat strateegilist järjepidevust arvestades ERC programmi mitmeaastast planeerimis- ja elluviimistsüklit. Liiga lühike ametiaeg suurendab riski, et strateegilised algatused jäävad pooleli või muutuvad vahelduva juhtimisdünaamika tõttu killustatuks. Samuti võib sattuda ametikoht poliitiliste tõmbetuulte ohvriks. See vähendab ametikoha atraktiivsust. Oluline on tagada, et ERC juht on teadlaste hulgas tunnustatud. Seega toetab Eesti lahendust, et ERC presidendi ametiaeg oleks pikem kui kaks aastat (+2-aastase pikenduvõimalusega). See tagab juhtimise stabiilsuse..

4.7 Eesti toetab raamprogrammist rahastatavate Euroopa partnerluste arvu vähendamist. Peame oluliseks partnerluste ühekordset valimist liikmesriikide osalusel eelarveperioodi alguses, säilitades samas erandjuhtudel võimaluse lisada uusi partnerlusi perioodi jooksul. Partnerlustele kohaldatavad tingimused peavad olema ühetaolised, tagama avatuse uutele osalejatele ning geograafilise ja institutsionaalse mitmekesisuse. Eesti peab oluliseks, et järgmise raamprogrammi Euroopa partnerluste valik ja ülesehitus lähtuksid selgest strateegilistest eesmärkidest ning toetaksid Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi tugevdamist tervikuna. Kui eelmisel perioodil ulatus partnerluste arv üle 120, siis käesoleva perioodiga suudeti esialgu partnerlusi vähendada 50ni. Lähtudes aga eelkõige huvigruppide survest on viimasel aastal partnerluste arv kasvanud 10 võrra. See on omakorda raskendanud liikmesriikide ja teadusasutuste ressursiplaneerimist ja vähendanud partnerlusteportfelli läbipaistvust, mõjutanud partnerluste mahtu ja hajutanud fookust. Et vältida eelpool kirjeldatud olukorda, peab partnerluste arvu ja temaatilise suuna valik uuel perioodil toimuma ühekordselt ja varases staadiumis, sidudes selle raamprogrammi strateegilise planeerimise protsessiga. Selline lähenemine toetab stabiilsust, võimaldab kavandada riigipoolset kaasrahastust terviklikult ning luua partnerlustele selge ja prognoositava raamistiku. Arvestades, et partnerluse loomine ja käivitumine võtab üldjuhul mitu aastat, siis ei ole partnerlused ka kiireloomuliste väljakutsete lahendamiseks asjakohane instrument. Uute ja kiireloomuliste väljakutsete jaoks tuleks kasutada ära muid raamprogrammi instrumente, näiteks II samba avatud taotlusvoore, koostööprojekte või EIC temaatilisi voore. Eesti toetab partnerluste arvu vähendamist eeldusel, et partnerlusteportfell kujundatakse sisuliselt põhjendatult: partnerlusi rakendatakse seal, kus need annavad lisandväärtust, mida ei ole võimalik saavutada raamprogrammi muude instrumentide kaudu. Partnerluste arvu vähendamine ei tohi olla pelgalt halduslik lihtsustamisviis. Näiteks on läbirääkimiste käigus selgunud, et kui sel perioodil arvestatakse Euroopa Innovatsiooni- ja Tehnoloogiainstituudi (EIT) teadmiste kogukonnad (KICid) partnerluste hulka, siis uuel perioodil komisjoni ettepanek seda ette ei näe. Selline muudatus vajab selget arusaamist, miks selline samm komisjoni poolt partnerluste definitsioonis on tehtud, kuigi EIT KICe tuuakse teistele partnerlustele komisjoni poolt eeskujuks EIT (liidu) toetusest järkjärgulisel väljumisel.

19 (21)

Eesti peab oluliseks ka seda, et nii nagu teiste raamprogrammi strateegiliste otsuste puhul, peab ka partnerlusteportfelli valik ja kujundamine toimuma liikmesriikide selgel osalusel. Üheks kriteeriumiks partnerluse loomisel peab olema piisava arvu liikmesriikide huvi ja valmisolek selles osaleda. Komisjon ei tohi otsustada partnerlusteportfelli üle ühepoolselt, vaid partnerluste eesmärgid ja temaatilise suuna kujundamine peab toimuma koostöös liikmesriikidega, et tagada Euroopa teadusruumi tasakaalustatud areng ja prioriteetide vastavus tegelikele vajadustele. Partnerluste arvu vähendamine ei tohi vähendada väiksemate teadus- ja innovatsioonisüsteemidega liikmesriikide võimalusi partnerlustes sisuliselt osaleda. Partnerluste ülesehitus peab säilitama avatuse uutele osalejatele ning tagama geograafilise ja institutsionaalse mitmekesisuse. Seda soodustab ka lihtsustatud ja võimalikult ühetaoline partnerluste juhtimine ja haldamine. Lisaks tuleb kujundada läbipaistev partnerluste lõpetamise raamistik, et partnerlused ei muutuks ilma vastava mõjuanalüüsita automaatselt jätkuvaks.

4.8 Eesti ei toeta suurte ühiskondlike väljakutsete lahendamiseks loodud missioonide lisamist uue raamprogrammi struktuuri. Eesti leiab, et põhjendatud juhtudel saab missioonide teadus- ja innovatsioonitegevusi uuel eelarveperioodil toetada raamprogrammi tavapäraste temaatiliste taotlusvoorude kaudu. Samas peaks missioonidega seotud teadus- ja arendustegevuse rahastuse maht raamprogrammis võrreldes praeguse perioodiga vähenema ning missioonide juurutamise ja rakendamisega seotud tegevuste raamprogrammist rahastamine ei ole põhjendatud. Käesoleva raamprogrammi jooksul kasutusele võetud missioonipõhine lähenemine on aidanud tõsta teadus- ja arendustegevuse ühiskondlikku nähtavust ning tugevdada dialoogi teaduse ja poliitika vahel. Samas on praktika näidanud, et alustatud EL missioonide elluviimine on olnud keerukas ja nende mõju ebaühtlane. Käesolev raamprogramm seadis endale liigambitsioonikad missioonide eesmärgid ning käivitas samaaegselt liiga palju missioone – senised komisjoni analüüsid on näidanud, et puudu jääb nii liikmesriikide võimekusest missioonidesse panustada kui ka komisjoni suutlikkusest käivitada uusi väljakutseterohkeid instrumente. Peamine probleem seisneb selles, et missioonid on kujunenud laiapõhjalisteks poliitilisteks algatusteks, mille eesmärgid ja sekkumisloogika ulatuvad raamprogrammi teadus- ja innovatsioonifunktsioonist oluliselt kaugemale. Missioonide edukas elluviimine eeldab koordineeritud tegevusi mitmes poliitikavaldkonnas (nt kliima, tervishoid, linnaplaneerimine, põllumajandus), samuti liikmesriikide ja regionaalse tasandi tuge. Poliitikavaldkondade panus ja vastutusraamistik ei ole seni olnud piisavalt selgelt sõnastatud, mis on viinud juhtimise killustatuseni, ebamääraste rollijaotusteni ning keerukusteni sekkumiste mõjususe hindamisel. Seetõttu ei ole optimaalne hoida missioone ainult raamprogrammi sisese komponendina. Eesti ei sea kahtluse alla missioonide temaatilist olulisust ühiskondliku mõjuga probleemide lahendamisel, murekohaks on korrektse ja sobiva rakendus- ja juhtimismudeli valik. Tegemist on olnud Eesti teadlastele olulise võimalusega osaleda üle-euroopalistes konsortsiumites ja panustada läbi oma teadusküsimuste ja -tulemuste. Samas pole üheselt mõistetav, kuidas missioonide taotlusvoorud eristuvad teistest raamprogrammi tegevustest ja millised uudsed võimalused avanevad missioonide rakendamisega, mida tavapärasel moel ei ole võimalik saavutada. Näeme, et missioonid on oma tegevuses jõudnud nii kaugele, et need ei peaks enam olema eraldiseisvad struktuurielemendid, vaid saaks toetust taotleda nn tavavoorudest. Leiame, et raamprogramm ei ole sobiv raamistik ulatuslike poliitikainstrumentide haldamiseks, mis eeldavad mitme peadirektoraadi, liikmesriikide, regionaalsete tasandite ja sektorite koordineeritud tegevust. Seetõttu ei peaks uus raamprogramm sisaldama seniseid missioonide laadseid instrumente, mis asetaks raamprogrammi kanda ülesanded, mis ulatuvad kaugemale teadus- ja arendustegevuse toetamisest. Suhtume ettevaatlikult väljapakutud „Moonshots“ ettepanekusse, kuna on oht jätkata senist missioonidepõhist lähenemist varjatud kujul või rahastada projekte, mis dubleerivad Euroopa partnerluste tegevust.

20 (21)

4.9 Eesti pooldab nii teadustaristute kui tehnoloogiataristute toetamist raamprogrammist. Peame oluliseks, et neid käsitletaks selgelt eristuvate, kuid üksteist toetavate struktuuridena. Tehnoloogiataristute arendamisel tuleb võtta eeskujuks Euroopa Teadustaristu Strateegiafoorumi (ESFRI) mudelil põhinev otsustusraamistik, mis tagab selge otsustusprotsessi, aitab vältida taristuinvesteeringute killustamist ning kindlustab, et arendused vastavad tegelikele teadus- ja innovatsioonivajadustele. Leiame, et kapitalikulude katmisel peavad kaasrahastuse piirmäärad olema paindlikud, arvestades erinevat tüüpi taristute investeeringuvajadustega. Uue raamprogrammi ettepanekus on rõhutatud nii teadustaristute kui ka tehnoloogiataristute olulisust teadus- ja innovatsioonivõimekuse tugevdamisel. Eesti on nõus, et taristud loovad eeldused nii teadusliku tippkvaliteedi saavutamiseks kui ka uute tehnoloogiate arendamiseks ja laiemaks rakendamiseks ettevõtluses. Eesti toetab kapitalikulude katmise (CAPEX) võimaldamist raamprogrammis, kuna infrastruktuuride rajamine või uuendamine eeldab sageli olulisi investeeringuid, mida ei ole võimalik katta üksnes projektipõhise tegevustoetuse või omafinantseeringuga. Samas ei pruugi väljapakutud 20%-line kapitalikulude komisjonipoolne kaasrahastuse piirmäär olla piisav kõikides taristukategooriates, mistõttu on oluline jätta võimalus piirmäära paindlikumaks kohandamiseks. Eesti peab oluliseks, et raamprogramm käsitleks teadustaristuid ja tehnoloogiataristuid selgelt eristatavate, kuid omavahel koordineeritud poliitikasuundadena. Tehnoloogiataristute rahastamise toomine raamprogrammi on toetatav, kuid nende roll peab olema täpselt määratletud: tehnoloogiataristud peavad toetama uute tehnoloogiate arendust, katsetamist, demonstreerimist ja skaleerimist ning pakkuma võrdset ligipääsu nii ettevõtjatele kui teadlastele. Oluline on võimaldada taristutele ligipääs ka VKE-dele ning idu- ja kasvuettevõtetele. Tehnoloogiataristud ei tohi muutuda üksnes suure tööstuse toetamise mehhanismiks, vaid peavad olema kättesaadavad Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemi tervikule. Juhtimise ja strateegilise planeerimise seisukohalt peab liikmesriikidel olema selge roll nii taristute vajaduste defineerimisel kui ka nende arendamise prioriteetide kujundamisel. Teadustaristute puhul on toimivaks mudeliks olnud Euroopa Teadustaristu Strateegiafoorumi (ESFRI) raamistik, mis ühendab liikmesriikide strateegilised valikud ja üleeuroopalise teadusruumi arengu. Eesti leiab, et tehnoloogiataristute arendamisel tuleb rakendada sarnast läbipaistvat ja kollektiivset otsustusraamistikku, mis väldib taristuinvesteeringute killustamist ning tagab, et arendused vastavad tegelikele teadus- ja innovatsioonivajadustele, mitte kitsastele valdkondlikele huvidele.

4.10 Eesti toetab raamprogrammi rakendamise lihtsustamist, sh ühtse rahastusmäära ja kindlasummaliste maksete laialdast kasutuselevõttu tingimusel, et lihtsustamine ei vähenda projektides osalejate võimalusi. Eesti peab oluliseks, et järgmise raamprogrammi rakendamine oleks senisest selgem, prognoositavam ja halduslikult lihtsam nii teadusasutustele, ettevõtetele kui riikide rakendusasutustele. Raamprogrammi senine kogemus on näidanud, et kuigi programm on sisuliselt edukas, on osalejate jaoks takistuseks jätkuvalt suur halduskoormus, mis tuleneb keerukatest rahastamisreeglitest, aruandlusnõuetest ja erinevatest kulude kvalifitseerimise põhimõtetest. Eesti toetab seetõttu komisjoni eesmärki lihtsustada rahastamissüsteemi, sh laiendada kindlasummaliste maksete kasutust. See suurendaks prognoositavust ja vähendaks administratiivset koormust, mis on eriti oluline väiksemate teadusasutuste ja iduettevõtete puhul.

21 (21)

Samal ajal rõhutame, et lihtsustamise eesmärk ei tohi viia teadus- ja innovatsioonitegevuse tegelike kulude alarahastamiseni. Seetõttu peab ühtne EL toetusmäär jääma optimaalsele tasemele, arvestades tööjõu-, energiakulude ja tehnoloogiainvesteeringute kasvu. Madalam toetusmäär vähendaks osalusvõimekust ja muudaks keerulisemaks rahvusvahelistes projektides osalemise, eelkõige väiksemate riikide teadusasutuste ja VKE-de jaoks. Projektides, mis kindlasummalise makse meetodit ei kasuta, peab jääma võimalus lähtuda osaleja tegelikest kuludest. Näiteks praeguses vormis rakendatav personali ühikuhinna arvestus (Personnel Unit Cost, PUC) on selgelt suurele osale projektipartneritele rahaliselt kahjulik ja ei ole seega praegu viidatud tingimustel sobiv edasi kanda uude raamprogrammi. Tuleb arvesse võtta, et ambitsioonikates raamprogrammi projektides töötavad tihti just kõrgemate palgaastmestike töötajad ja praegune arvutuslik PUC jätab projektid ja asutused kahjumisse. Kuigi komisjoni hinnangul kaalub lihtsustamine ja väiksem halduskoormus üle saadava rahalise kahju, peame oluliseks, et leitakse alternatiivseid lahendusi, mis ei esita raamprogrammis osalejatele põhjendamatuid rahalisi väljakutseid. Peame oluliseks, et osalejatele säiliks võimalus valida PUCi ja tegelike kulude põhise lähenemise vahel, nii nagu see on ka praeguses raamprogrammis.

5. Arvamuse saamine ja kooskõlastused Eelnõudepakett esitati sisendi saamiseks Rahandusministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Kaitseministeeriumile, Siseministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile ja Välisministeeriumile. Lisaks küsiti arvamust lisas 3 toodud huvigruppidelt. Saabunud sisend ja selle arvestamine on ära toodud lisas 4. Seisukohti tutvustati Teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni poliitika nõukogus (TAIP) ning arvestati selle raames toimunud aruteluga.

1

Lisa 4. Kaasamise käigus esitatud märkuste arvestamise tabel Nr Ettepaneku esitaja Ettepanek/avaldus Arvestamise ja

arvestamata jätmise selgitus

1 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium

1. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (edaspidi MKM) tervitab raamprogrammi eelarve kasvu, eriti mis puudutab kolmandat sammast ning Euroopa Innovatsioonnõukogu (EIC) eelarvet. Tänane EIC Kiirendi edukuse protsent on langenud alla 5%, mis ei ole kindlasti aktsepteeritav, kui EIC ja selle Kiirendi meede peaks olema Euroopa Horisondi lipulaev ning tagama, et Euroopa konkurentsivõime kasvab läbi uute (süvatehnoloogia) ettevõtete kasvu. Meie ettepanek oleks kolmanda samba eelarvet veelgi suurendada vähemalt võrdseks esimese samba eelarvega.

Mitte arvestatud Raamprogramm on suunatud eelkõige teadusuuringutele, ja võrreldes käesoleva perioodiga on ettepanekus EIC eelarve osakaal programmis oluliselt kasvanud. Innovatsiooni rahastatakse täiendavalt ka teistest fondidest.

2. Samuti tervitame ettepanekuid kogu taotlemise ja rahastamise osas lihtsustuste sisse viimist sh kindlasummaliste maksete (Lump Sum) kasutamist. Oluline, et kindlasummaliste maksete rakendamine võimaldaks ka liikmesriikidel samadel tingimustel projekte kaasrahastada. Üldise grupierandi määrus võimaldab samadel alustel kaasrahastada partnerlusi, Teaminguid ja kvaliteedimärgise saanud projekte, samas liikmesriikide teadlikkus ja oskus neid erisusi rakendada on madal. Juhul, kui uues raamprogrammis plaanis täiendavaid tegevusi, mis nõuavavad/võimaldavad liikmesriikide kaasrahastust, tuleks vaadata ka üle vastavad riigiabireegli erandid, et rahastus saaks toimida raamprogrammis kokkulepitud reeglite alusel.

Arvestatud osaliselt. Toetame lihtsustusi. Riigiabi ei ole raamprogrammi teema.

3. Lihtsustuste osas olulisel kohal ka taotluste ja aruannete mahu vähendamine. Seejuures on olulised kaks aspekti. Taotluste mahu vähendamise juures tuleb säilitada põhimõte, et taotluse hindamise jaoks oluline info peab jääma taotluse põhiossa, mitte mahu vähendamine ei

Teadmiseks võetud.

2

saavutata olulise info liigutamisega lisadesse. Teiseks tuleb silmas pidada tehisaru arengut, mida juba täna paljud taotlejad oma taotluste ja aruannete koostamisel kasutavad ning teisalt kasutusel ka taotluste läbivaatamisel ja hindamisel. Seega ootame ettepanekuid Euroopa Komisjonilt, kuidas tehisaru areng kogu lihtsustamise ettepanekute väljatöötamisse arvesse võetakse ning kas taotluste koostamine, hindamine ja hilisem aruandlus vajaks üldse põhimõttelist muudatust.

4. Tulenevalt julgeolekuolukorrast ja ka Eesti riigi prioriteetidest, toetame laialdasemalt kahese kasutusega (dual use) tehnoloogiate arendamist ja toetamist raamprogrammis. Kuna tegu on spetsiifilise sektori/valdkonnaga, siis on oluline, et raamprogrammi (ja konkurentsivõimefondi) üleselt luuakse selge arusaam, mis on valdkonna peamised väljakutsed ja vajadused ning nendele vastukaaluks kujundatakse selge väärtuspakkumine, tagamaks ressursside tõhusa kasutamise.

Arvestatud

5. MKM vaatest järgmise raamprogrammi puuduseks on asjaolu, et enamjaolt sisaldab ettepanek Euroopa Horisondi instrumente ja sekkumisi, samas konkurentsiraportite järeldus on, et vaja on suuremaid muudatusi ja võtta rohkem riske. Uute elementidena on käsitletud vaid EIC ARPA/DARPA laadseid tegevusi, mille piloot on juba 2026. a EIC tööprogrammi. Raamprogramm peaks ühepoolt olema liikmesriikidele eeskujuks muutuste osas, teisalt võiks sisalda suuremat valmisolekut riskida ja eksperimenteerida uute sekkumiste näol, mida üksik liikmesriik ei oleks valmis tegema (kuna peavad tagama oma riigi teadlastele ja ettevõtjatele nö baasinstrumentide olemasolu). Eriti oleks vaja uuendusi I samba osas, et rohkem alusteadust jõuaks rakendusteni ja majandusliku kasuni.

Mitte arvestatud. Raamprogrammi ettepanek sisaldab ka muid muudatusi lisaks EIC-le võrreldes käesoleva raamprogrammiga, nii horisontaalse iseloomuga (nt dual- use), kui ka iga samba siseseid uuendusi.

6. Leiame, et teise samba tegevustel peaks olema selgemat fookused ning tegelema konkurentsivõime kitsaskohtadega. Seega, esiteks teise samba tegevused peaks alustama tehnoloogia valmiduse tasemelt 3/4 (mitte toetama alusuuringuid), tagamaks, et tegevustel ja projektidel oleks algusest peale

Mitte arvestatud. II sambas koonduvad mitmekesised tegevused ja üle samba TRL

3

selge rakenduslik väärtus ja rakendaja olemas. Teiseks, oluline on määrata ära, millise tööstuse/ettevõtluse konkurentsvõimet soovitakse tõsta. Suuremahuliste koostööprojektide puhul on enamasti juhtrollis suurettevõtted ja -tööstus, mistõttu palju Horisondi vahenditest liigub samadele toetuse saajatele raamprogrammist raamprogrammi. Kui EL poliitiline eesmärk on rohkem väike ja keskmise suurusega ettevõtete (VKEde) kasvu ja koostööd, peaks instrumendid olema ka vastavalt sihistatud või siis instrumentides eristatud suurte ja võimekate toetamine (mis koostööprojektide näol tekitab piisava kuhjumise ja spillover efekti) ning VKEdele, kus nad saavad olla juhtrollis ning läbi koostöö oma võimekust arendada.

piirang ei ole põhjendatud. II sambas on ettenähtud tihe koostöö konkurentsivõime fondiga ning oodata on ettevõtluse osalust ootavate partnerluste algatused. Ettevõtete toetamise raskuskese on III sambas.

7. MKM uues raamprogrammis missioonide jätkamist ei toeta. Senine missioonide piloodi kohta pole selgelt toodud nende mõju ja tulemusi või põhjendatud, miks selline instrument on vajalik ja kuluefektiivne. Juhul, kui Euroopa Komisjon soovib missioonide ettepanekuga edasi liikuda, siis oleks vaja esmalt selline analüüs läbi viia (Euroopa Komisjon viis 2023. a läbi esmase hindamise, kuid see oli meie hinnangul liiga vara, et sisuliselt hinnata).

Arvestatud

8. Lõpetuseks tehnilisem kommentaar aga hetkel raamprogrammi ettepaneku EIC osas (artikkel 16) toob välja konkreetsed instrumendid. Kuigi sõnastatud pehmelt („EIC may in particular provide the following types of support“), siis tundub selline detailsuse aste võrreldes teiste ebaproportsionaalne (ERC puhul ei tooda erinevad granditüüpe välja) ning tõstatab küsimusi, kas täiendavate instrumentide lisamine (või mõne lõpetamine) nõuaks käesoleva määruse muutmist.

Teadmiseks võetud Sõnastus on piisavalt paindlik. EIC tegevust on võimalik toetada ka teistest fondidest.

2 Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

Tervitame Euroopa Komisjoni lähenemist, et järgmine raamprogramm saab olema lihtsam, kiiremini reageeriv ja paindlikum ning vähendab osalejate halduskoormust.

Teadmiseks võetud

Peame samuti väga oluliseks partnerluste arvu vähendamist ning partnerluste lihtsustamist nii tegevuste kui organisatsioonilise poole pealt. Leiame, et

Arvestatud

4

kõikide partnerluste heakskiitmine peaks aga toimuma üheaegselt raamprogrammi alguses. Partnerluste erinev algusaeg tekitaks liikmesriikidele liigset ja ebavajalikku halduskoormust ning ei võimaldaks nendes osalemist parimal viisil planeerida. Eelnõudest ei selgu, milliseks kujunevad uues raamprogrammis partnerluste tüübid. Vajab selgitamist, milline hakkab olema liikmesriikide roll uut tüüpi partnerlustes, millised saavad olema nende partnerluste tegevused ning kuidas hakkab toimuma partnerluste valik.

Teadmiseks võetud Eelnõud on kirjas kolme tüüpi partnerlused: programmipõhised, TFEU art 1895 ja art 187 põhised. Otsustusprotsesside kohta on eraldi seisukoht liikmeriikide kaasamise kohta.

Toetame avatud teemade põhist lähenemist, mis pakuvad taotlejatele rohkem vabadust lahenduste valikul oodatavate tulemuste saavutamiseks. Loobumine teadus- ja innovatsioonitegevuste (RIA) ja innovatsioonitegevuste (IA) eristamisest annab samuti enam paindlikkust.

Arvestatud

Meetmed, mis edendavad kõrghariduse, teadusuuringute ja innovatsiooni ning ettevõtluse (knowledge triangle) sidustamist, on Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise eesmärkidega väga heas kooskõlas.

Teadmiseks võetud

Näeme positiivsena, et eelnõu kohaselt on kavas toetada teadus- ja arendustegevust ning innovatsiooni peaaegu kõikidel TRL tasemetel. Rõhutame, et Euroopa Liidu konkurentsivõime tõstmise seisukohalt on oluline tegeleda tasakaalustatult nii alus- ja rakendusteadusega kui innovatsiooniga. Ettepaneku tekstist aga ei selgu, kas ja kuivõrd on plaanis seada meetmeid teadmussiirdeks, et ergutada teadusprojektide tulemuste laiemat kasutuselevõttu ühiskonnas.

Teadmiseks võetud

Peame oluliseks, et uus raamprogramm pööraks enam tähelepanu oma karjääri alguses olevate teadlaste kaasamisele ja seeläbi teadlaste järelkasvule Euroopa Liidu konkurentsivõime kontekstis.

Arvestatud Kajastub FP10 raamseisukohtades

Tervitame ühekordse makse (lump-sum) kasutuselevõttu vaikimisi Arvestatud

5

rahastusvormina. Juhime aga tähelepanu, et sellega kaasneb oluliselt suurem planeerimise vajadus ning kasvab eelarveprobleemidega seotud ebaõnnestumiste risk projektide jaoks, kus teaduslik ebakindlus on kõrge. Kasumit taotlevate ettevõtete maksimaalne toetuse määr (kuni 70%) võib vähendada potentsiaalsete Eesti tööstuspartnerite (nt puidutööstus, energeetika) motivatsiooni ja võimekust konsortsiumides osaleda. Seetõttu leiame, et kasutada võiks sektoripõhist paindlikkust, nt kõrgemad määrad pilootfaasis ja/või eritingimused väikese ja keskmise suurusega ettevõtetele.

Teadmiseks võetud Regulatsioonis valdkonnapõhiste erisuste tegemine ei ole põhjendatud detailsus. Voorude tasemel tingimused lepitakse kokku tööprogrammide tasemel.

Toetame, et osaluse laiendamise (widening) meetmete kavandamisel võetakse arvesse riikide edusamme, kuid see ei tohi neile riikidele tuua kaasa nende positsiooni halvenemist, mistõttu peavad ülemineku riikidele säilima Twinning ja Marie Skłodowska-Curie meetmed

Arvestatud

3 Sotsiaalministeerium Sotsiaalministeerium toetab Euroopa Horisondi 2028-2034 teadusprogrammis kavandatavaid muudatusi, mille eesmärgiks on EL ja liikmesriikide teadus- ja arendustegevuse rahastamist paremini fokusseerida ning lihtsustada programmi rakendamist. Nõustume II samba „Konkurentsivõime ja ühiskond“ all toodud peamiste teemavaldkondade ja prioriteetidega. Seejuures peame oluliseks, et suureneb terviseuuringutele kavandatav rahastus, mis loob võimaluse kiirendada meditsiinilisi läbimurdeid ja arendada Euroopa terviseandmete ruumi. Suurem fookus konkurentsivõime tõstmisele ja sünergia loomine uue konkurentsivõime fondiga on positiivne. See loob eeldused parandamaks Euroopa strateegilist autonoomiat ravimite ja tervisetehnoloogiate tootmises, et vähendada sõltuvust kolmandatest riikidest. EL investeeringud selles valdkonnas on vajalikud, et toetada EL tervisealasteks hädaolukordadeks valmisoleku ja neile reageerimise asutuse HERA tegevusi meditsiiniliste vastumeetmete arendamisel ja nende tootmisvõimekuse tõstmisel. Samuti on oluline silmas pidada esmatähtsate ravimite määruse eelnõuga seatavaid eesmärke tagada

Arvestatud osaliselt. Raamprogrammi eelarvet vaadatakse tervikuna läbirääkimiste käigus. Ühe valdkonna eraldi esile tõstmine VV seisukohtades oleks läbirääkimiste vaatest ennatlik. Tervise valdkonna eelarve ja osakaal II sambas on tõusnud võrreldes käesoleva perioodiga.

6

esmatähtsate ravimite varustuskindlus.

Samas peame oluliseks, et senisest oluliselt suurema fookusega konkurentsivõime eesmärkide kõrval säiliks uues teadusprogrammis tugev fookus ka rahvatervise, ennetuse ja tervisesüsteemide arendamise uuringutel (rahvastiku vananemine ja sellega seotud vajadused, keskkonnamõjud tervisele, teenuste pikaajaline mõjusus ja kulutõhusus, andmepõhisus ja uued analüüsimeetodid, tervise- ja sotsiaalsüsteemide ümberkujundamine ning kriisikindlus). Oluline on, et uues raamprogrammis jätkuks teaduse ja innovatsiooni toetamine ka nendes valdkondades, mis toetavad poliitikakujundamist ja ühiskondlike muutustega toimetulekut.

Arvestatud osaliselt. Prioriteetsed teemad on kajastatud FP10 raamseisukohtades, mis endiselt kehtivad ning on läbirääkimistel üheks aluseks.

Peame oluliseks, et teadusprogrammis säiliks eraldi teemavaldkonnana üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed (ränne, desinfo, demokraatia, ühiskonna ja majanduse transformatsioonid, kaasav ja sidus ühiskond) ning läbiva põhimõttena sotsiaal- ja humanitaarteaduste sihipärane kaasamine ka muudes teemavaldkondades.

Teadmiseks võetud. Määruses on II samba all „ühiskonna“ osa, mis peaks neid teemasid katma, eraldi olemas.

Toetame teadusprogrammi eesmärki tugevdada valmisolekut tervisekriisideks. Tuginedes COVID-19 pandeemia kogemusele, tuleks tööprogrammide ja tegevussuundade kavandamisel rakendada „Üks tervis“ lähenemist, mis seob inimeste, loomade ja keskkonna tervise. Suurem rõhuasetus peaks olema valdkondadeülesel koostööl, sealhulgas sotsiaal- ja humanitaarteadustega, et tegeleda väärinfo ja vaktsiinikõhklusega.

Teadmiseks võetud

Leiame, et oluline on järjepidevuse säilitamine eelmise teadusprogrammi raames algatatud teadusmissioonide (nt vähimissioon) elluviimisel ja tervitame võimalust missioonidega jätkata vähemalt kuni 2030.aastani.

Teadmiseks võetud. Komisjoni ettepanekus on missioonid olemas, VV seisukoht kujundatud lähtudes EL missioonide rakendusfaasist viimasel

7

kolmel aastal 2027- 2030.

Toetame partnerluste arvu vähendamist ja nende rakendamise lihtsustamist. Partnerluste puhul peame prioriteetseks teemavaldkondi, mis toetavad poliitikakujundamist SOM valitsemisalas. SOM osaleb täna viies Euroopa Horisondi partnerluses (tervise- ja hoolekandesüsteemide uuendamine, personaalmeditsiin, harvikhaigused, kemikaalide riskihindamine ja peatselt algavas pandeemiateks valmisoleku partnerluses). Samas märgime, et SOM osalust tuleviku partnerlustes piirab piisava omafinantseeringu puudumine.

Arvestatud

4 Justiits- ja Digiministeerium Üldised põhimõtted ja eesmärgid 1. Tunnustame Euroopa Komisjoni otsustavust ja visiooni esitada

ambitsioonikam eelarve, mis ületab varasema Euroopa Horisondi 2021-2027 eelarveperioodi mahtu 79,5 miljardi euro võrra. See samm peegeldab Euroopa Liidu valmisolekut vastata uutele väljakutsetele- olgu need seotud julgeoleku, rohepöörde, digiarengu või sotsiaalse ühtekuuluvuse tugevdamisega.

Arvestatud

2. Toetame Euroopa horisondi raamprogrammi ligipääsetavust Euroopa Liidu välistele assotsieerunud liikmetele uuel MFFi programmiperioodil. Uuel programmiperioodil peame oluliseks ja toetame aktiivselt Ukraina riigi assotsiatsioonilepingu sõlmimist Euroopa Horisondi raames. Selline samm aitaks tugevdada teaduskoostööd, sealhulgas keelemudelite ja AI lahenduste arendamise vallas, edendada innovatsiooni ning toetada Ukraina integreerumist Euroopa teadus- ja majandusruumi.

Teadmiseks võetud. Assotsieerumine Euroopa horisondiga on iga riigi enda otsus, millele järgnevad assotsieerumis läbirääkimised.

3. Peame oluliseks täiendavate meetmete rakendamist, mis võimaldaksid Ukraina riigi finantsilist toetamist Euroopa Horisondi raamprogrammis. See aitaks tugevdada Ukraina teadus- ja innovatsioonivõimekust ning toetaks riigi sügavamat integreerumist Euroopa teadus- ja majandusruumi. Ukrainal on ülisuur potentsiaal pakkuda Euroopale kogemusi ja teadmisi

Teadmiseks võetud See on sobilik tööprogrammide tasemel reguleerimiseks.

8

kaitsevaldkonnas (kübertehnoloogiad, droonide testimiskeskkond jne). Laiapõhisem toetamine võimaldab Ukrainal aktiivsemalt arendada enda majandust ja ettevõtluskeskkonda, mis tagab ka Ukraina majandusliku ja institutsionaalse valmisoleku Euroopa Liiduga liitumiseks.

4. Peame tähtsaks arvestada asjaoluga, et Eesti riik ei kuulu lähiaastatel laienemisriikide (widening countries) kategooriasse, vaid on määratletud kui üleminekuriik (transition country). Antud klassifikatsioonil on oluline mõju MFFi programmidest rahastuse taotlemisel ja saamisel. Üleminekurühma kuuluvad Eesti, Kreeka, Küpros, Malta, Portugal ja Sloveenia. Kuue üleminekuriigi edasiminek innovatsiooninäitajates (ingl. European Innovation Scoreboard) näitab, et nende teadus- ja innovatsioonisüsteemid vajavad senisest vähem välist tuge — see on positiivne areng. Küllaga tähendab see meie jaoks osaluse laienemise meetme (widening- meede) lõppu, mis avaldab negatiivset mõju Eesti ettevõtetele ja juba niigi geopoliitilise asetuse tõttu on investeeringud Eestisse vähenenud.

Arvestatud

5. Näeme murekohana, et Euroopa Horisonti raames ei ole MFF 2028–2034 perioodil ette nähtud piisavaid täiendavaid toetusmeetmeid üleminekuriikidele, mis aitaksid neil tõsta oma digivaldkonna innovatsioonivõimekust võrreldavale tasemele ELi mittelaienemisriikidega (arenenud riikidega). Soovitame eraldi innovatsioonikiirendite loomist, mis soodustaks innovatsioonilõhe vähendamist mittelaienemisriikidega või et kehtiks eelmise perioodi laienemisriikide võimalused ka mittelaienemisriikidele. Üleminekuriikidelt ei saa oodata valmisolekut konkureerida sarnastel alusetel mittelaienemisriikidega.

Arvestatud osaliselt. Seisukohtades on kajastatud üleminekuriikidele täiendavate toetusmeetmete loomist üldiselt, konkreetseid valdkondi mainimata.

6. Ei toeta Horisondi projektirahastuse puhul toetuse üldmäära langetamist üleminekuriikidele, mille puhul senine 80%-i määr

Teadmiseks võetud. Regulatsiooni tasemel

9

vähendatakse 60%-i peale. Antud muudatusega tõuseb mh. digivaldkonna ettevõtetele omaosaluse nõue. Selline muudatus ohustab üleminekuriikides võimekust osaleda teadus- ja arendustegevuses ning pärsib innovatsiooni ja konkurentsivõime kasvu üleminekuriikides, kes ei ole veel konkureerivad mittelaienemisriikidega. See vähendab niigi vähest osalemist rahastusprogrammides ning tõkestab kohalike ettevõtete kasvu. Muudatustel on oluline kaal üleminekuriikidele ning Eesti majandusele.

projektirahastuse vähenemist ei reguleerita. Üleminekuriikide sobivate tingimuste toetamise kohta kujundatud VV seisukoht.

7. Leiame, et üleminekuriikide klassifitseerimise aluseks ei saa kasutada igal aastal muutuvat Euroopa innovatsiooni tulemustabelit(ingl. European Innovation Scoreboard). Oluline on vaadata pikemat plaani, mis hõlmaks ühtseid standardiseeritud näitajaid, mida saaks võtta aluseks üleminekuriikide klassifitseerimisel. Seetõttu soovitame, et üleminekuriigi staatus ja sellega seotud toetuse määrad kujundataks mitmetasandilise analüüsi alusel, mis hõlmab:

 SKP-d nii elaniku kohta kui ka kogumahus;  majanduslikku olukorda, majanduse struktuuri ja

investeerimisvõimekust; rahastuse suhtelist mõju riigi teadus- ja arendustegevusele, eriti digitaalse innovatsiooni kontekstis.

Teadmiseks võetud Regulatsioon fikseerib üleminekuriigid kogu perioodiks.

8. Nendime, et uue Horisondi raamprogrammi ettepanek aastateks 2028–2034 ei kata terviklikku (rakenduslikku) vaatepilti ning ei taga arusaama, mis saab eelmise perioodi tegevustest. Peame vajalikuks, et Komisjon kirjeldaks detailsemalt ka rakenduslikku poolt ning avaldaks detailsema ülevaate, kus on kirjeldatud kõik sel perioodil toetatavad programmid.

Mitte arvestatud. Seda teemat ei lahenda uue perioodi määruse tasandil, vaid on pigem tehnilise tasandi ja käesoleva perioodi vahe- ja lõpuhindamiste küsimus.

9. Teeme ettepaneku lisada Horizon Europe eesmärkidesse Arvestatud osaliselt.

10

küberturvalisus kui eesmärk, mitte ainult jääda üldise “security” alla nagu seni. Tänapäeval on kõik juba digi, seega kõik alates põllumajandusest kuni loomemajanduseni, kaitsest kuni terviseni peab olema digitaalne ja seega kõige puhul peaks küberturvalisus olema võtmetähtsusega.

Teadmiseks võetud. Küberturvalisuse teema olulisus on välja toodud FP10 raamseisukohtades.

Horisondi II sammas "Konkurentsivõime ja ühiskond" 1. Euroopa Horisondi ja Konkurentsivõime Fondi digitaalse

juhtpositsiooni fookusvaldkondadena peame oluliseks tehisaru, andmepõhiste lahenduste ja küberjulgeoleku suurendamise süstemaatilist rahastamist. Sealhulgas järgmistes valdkondades:

 Tehisaru gigatehased ja kõrgjõudlusega andmetöötlus kui strateegiline taristu, et tagada Euroopa oma keele- ja multimodaalsete mudelite arendamise võimekus;

 Andmete kättesaadavus, arusaadavus ja kvaliteet – avaandmete, andmeruumide arendamine ja liidestumine, privaatsuskaitse tehnoloogiate rakendamine, et tagada andmete kasutatavus innovatsiooniks ning teenuste osutamiseks nii era- kui ka avalikus sektoris;

 Tehisaru põhiste lahenduste arendamine ja kasutuselevõtu toetamine avalikus sektoris, sh justiitssüsteemi tõhustamine ning selleks vajalike protsesside muutmine, oskuste ja teadmiste arendamine;

 organiseeritud kuritegude, küber- ja hübriidrünnete ning riigi infrastruktuuri kahjustamise uurimisvõimekuse suurendamine, sh parandades andmeanalüüsi kvaliteeti (sh tehisintellekti analüüs, massandmete analüüs, mõjutustegevuse aluseks oleva sotsiaalmeedia, sh kampaaniate analüüs, süvavõltsingute leidmine jm) ja arendades uurs tõendamismeetodeid. Eraldi tähelepanu väärib hübriidohtude temaatika, nt merekaablitega seotud ekspertiisid, laevades olevate tehniliste vahendite ekspertiisid, GPS spoofing ja selle modelleerimine;

 AI-põhiste rünnete kaitsesüsteemid (offensive/defensive AI),

Teadmiseks võetud. Nn poliitikaakende teemad määratletakse konkurentsivõime fondi määruses.

11

kvantarvutite ja post-kvant krüptograafia, täisusaldamatuse turbeprintsiibi rakendamine (zero-trust architecture), tarneahelate turvalisus, lõimturbe põhimõtete, mittefunktsionaalsete nõuete rakendamine teenuse arenduses ja IoT turvalisus, AI mudelite ja andmete ründevektorid ja kaitsemeetmed (modal hacking, data poisoning), digitaalsete teenuste ühilduvus uue põlvkonna internetiprotokolliga IPv6 jne, et arvestada uute tehnoloogiate ja küberturbe trendidega küberjulgeoleku suurendamisel.

2. Ettevõtjate ligipääs Euroopa Horisondi II sambale vajab parandamist. Euroopa Horisondi II samba projektide ülesehitus soosib suuri teaduskonsortsiume, kus väiksema kapitalimahutavusega ettevõtjatel on piiratud roll. Tootearenduseks vajalikke paindlikke võimalusi napib, kuna projektid on suunatud eelkõige teadusasutuste algatustele. Lisaks on halduskoormus ja partnerite rohkus väiksematele ettevõtetele takistuseks. Ettevõtluse kaasamine vajab sihipärast lihtsustamist: selgemat rolli turupõhistele innovatsioonidele, väiksemamahulisi koostöövorme ja haldusprotsesside lihtsustamist. Ilma selleta jääb II samba potentsiaal väikeettevõtete jaoks kasutamata. Keskeltläbi on konsortsiumipartnereid ligikaudu 10 või enam.

Teadmiseks võetud. Ettevõtete toetamine on tugevalt III sambas, mille eelarve ja osakaal programmis on oluliselt kasvanud, lisaks toetab loodud konkurentsivõime fond. Raamprogrammis, sh II sambas, on ettenähtud VKEdele kõrgem rahastusmäär võrreldes suurettevõtetega. II sambast rahatavad partnerlused kaasavad kõik ettevõtteid ja ei ole sihitud ainult teadusasutustele. Lihtsustused on kaetud VV seisukohtades.

3. Tunnustame Komisjoni ettepanekut võimaldada uues Horisondi raamprogrammis kaitseotstarbelise ja kahese kasutusega tehnoloogia rahastamist, mis puudutab II samba 4. teemavaldkonda („digivaldkond, tööstus ja kosmos“), kuhu

Arvestatud Uues raamprogrammis on II samba 4. teemavaldkond

12

lisandub kaitsetööstus eraldi fookusena. Samuti toetame Euroopa Liidu soovi tugevdada oma strateegilist autonoomiat ja kaitsevõimekust ka teadus- ja innovatsioonipoliitika kaudu.

julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos

4. Teeme ettepaneku lisada Horisondi “Konkurentsivõime ja ühiskond” teise osa “Ühiskond” programmidele kuritegude tõhustamaks uurimiseks ja lahendamiseks teadus- ja uurimistegevusi, mis on vajalikud poliitiliste otsuste tegemiseks. Pakutavad fookusvaldkonnad on näiteks digitaalne kriminalistika, tehisintellekt, andmeanalüütika, biomeetria, DNA-tehnoloogia, raskete kuritegude (nt inimkaubandus) ning ohvriabi valdkond. Need tehnoloogiad aitavad koguda ja analüüsida tõendeid kiiremini ning täpsemalt, tuvastada mustreid ja seeläbi kuritegevust ennetada.

Teadmiseks võetud. Lahendatakse tööprogrammides.

5. Peame vajalikuks vähendada Horisondi erinevate meetmete ja teemaplokkide vahelist dubleerimist, näiteks soodustada kahese kasutusega teadus-arendustegevust ning tehnoloogiasiiret tsiviil- ja kaitsesektorite vahel. Selle tagamiseks tuleb rakendada kahese kasutuse ja tehnoloogiasiiret toetava teadus- ja arendustegevuse soodustamiseks vastavaid meetmeid ja hindamiskriteeriume. On vajalik luua regulatsioonid teadus- ja arendusprogrammide üleselt valdkondades, mis võivad puudutada kahest kasutust, nt tundliku ja salastatud teabe käitlemine, teadusjulgeolek, küberkaitse, standardiseerimine, avatud teadus jm.

Arvestatud

6. On oluline soodustada lõppkasutajate (eriti riigiasutused) süsteemset kaasamist Horisondi projektide elluviimisse, mis aitab tagada sidususe teadusuuringute, innovatsiooni ja teaduspõhise poliitikakujundamise vahel ning suurendada projektide tulemite rakendamist ja mõju ühiskonnale.

Teadmiseks võetud Riigiasutused saavad osaleda partnerlustes ja projektides partneritena

III sammas "Innovatsioon" 1. Soovime, et Eesti ettevõtted saaksid uuel MFFi rahastusperioodil

olla kasusaajad rahastusmeetmes EIC Pre-Accelerator, mis on suunatud laienemisriikidele. Soovime, et taolised meetmed oleksid avatud ka üleminekuriikidele, kellele on ka tarvilik suunata toetavaid

Teadmiseks võetud Regulatsioon ei reguleeri ettepankus ühtegi osaluse laienemise meedet

13

meetmeid, et jõuda samale arengutasemele nagu mitte-laienemis riigid (non-widening countries). Peame oluliseks, et oleks täiendavad meetmed, mis on suunatud ka jätkuvale arengu toetamisele üleminekuriikidele, kes veel ei ole täielikult võimelised konkureerima mitte-laienemis riikidega.

eraldi. Eraldi VV seisukohta üleminekuriikide toetuse kohta.

2. Eesti soovitab Euroopa Innovatsiooninõukogul kaaluda alaliste temaatiliste voorude korraldamist, mille keskseteks fookusteks võiksid olla tehisaru, küberturvalisus ja kriitiline taristu, kvanttehnoloogia ja postkvant krüptograafia. Näeme, et tehisaru ja HPC strateegilised väljakutsed peaksid olema EICi eraldi prioriteet. Lisaks on olulisteks valdkondadeks ka kosmosetehnoloogia (alamteemadena: satelliidid ja andmeside; küberturvalisus) ja kaitsetehnoloogia (alamteemadena: digitaalsed juhtimissüsteemid). 2023. aastal viidi EIC Pathfinderi raames läbi kaitsetehnoloogia strateegiline voor (EIC Strategic Challenge for Defence), mis näitas selgelt huvi ja vajadust selliste sihitud algatuste järele. Selle kogemuse põhjal võiks kaaluda alaliste fookusvaldkondade loomist, mis toetaksid Euroopa strateegilisi huve ja tehnoloogilist sõltumatust. Kindlasti toetame EIC programmi jätkamist ning suurendatud eelarvet. Fond peab arvestama ka väiksemate riikide eripära, kus on küll maailmatasemel teaduskompetents, kuid piiratud kapitaliturg.

Teadmiseks võetud. Teemad lepitakse kokku tööprogrammide raames.

3. Horisondi määruses (MFF 2028–2034) puudub selgus EIT Digitali rahastuse jätkumise kohta, kuigi programm peaks finantsiliselt iseseisvuma aastaks 2025. EIT Digital keskendub digitehnoloogiate arendamisele, ettevõtluse edendamisele ja digioskuste kasvatamisele Euroopas. Tegemist on digiettevõtete jaoks olulise programmiga, kust on võimalik kaasata rahastust. Edaspidi tuleb keskenduda selgele väärtuspakkumisele ning mõtestada, kuidas pakkuda ettevõtjatele reaalset kasu — seda läbipaistvalt ja sisuliselt. EIT Digital on kinnitanud, et saavutab finantsilise iseseisvuse aastaks 2025. Seetõttu ei näe me vajadust jätkata selle EIT Digital KIC-i

Teadmiseks võetud Konkreetseid algatusi määruse tasandil kokku ei lepita.

14

finantstoetamist uuel rahastusperioodil. Küll aga peame oluliseks tihendada koostööd innovatsiooni- ja teadusagentuuridega, et toetada digivaldkonna arengut ning tugevdada Euroopa innovatsioonivõimekust.

4. Toetame Eureka võrgustiku innovatsioonimeedet Eurostars (Eurostars-3 Joint Programme), mis pakub VKEdele, sealhulgas just digitehnoloogiaid arendavatele ettevõtetele, võimalust osaleda rahvusvahelises teadus- ja arendustegevuses. Eurostars on Horisondi III samba meede, mis võimaldab koostööd ülemaailmsete partneritega — sh teadusasutuste, VKEde ja suurettevõtetega — ning on üks kättesaadavamaid ja paindlikumaid võimalusi digivaldkonna ettevõtetele siseneda teadmusmahukasse rahvusvahelisse koostöösse. Tegemist on alt-üles suunitlusega programmiga, kus puuduvad temaatilised kitsendused, erinevalt Euroopa Horisondi II sambast.

Teadmiseks võetud

IV sammas "Euroopa teadusruum" 1. Toetame Euroopa Liidu strateegilisi investeeringuid tehisaru ja

kõrgjõudlusega andmetöötluse (HPC) taristutesse, et tugevdada liidu teaduslikku ja tehnoloogilist suveräänsust ning majanduse konkurentsivõimet. AI gigatehased loovad võimekuse arendada ja skaleerida tehisaru mudeleid Euroopas, samas kui EuroHPC ühine ettevõtmine pakub superarvutite platvorme, mis toetavad tipptasemel teadusuuringuid, tööstusinnovatsiooni ja andmemahukaid rakendusi. Need taristud on osa Euroopa Teadusruumi arendamisest ning aitavad kiirendada rohepööret, digipööret ja majanduslikku konkurentsivõimet. Eesmärk peab olema:

 luua suveräänset ja turvalist arvutusvõimekust, et toetada avaliku sektori, teaduse ja ettevõtluse vajadusi;

 arendada täpseid ja kultuuritundlikke eestikeelseid keelemudeleid (nt Bürokrati arendamiseks);

 vähendada sõltuvust kolmandate riikide (nt USA, Hiina) pilvetehnoloogiatest;

 viia ellu AI-hüpe hariduses, teaduses ja teenuste pakkumises;

Arvestatud, toetame teadus- ja tehnoloogia taristute arendamist. Partnerluste valik ei toimud raamprogrammi regulatsiooni tasemel. EuroHPC on TFEU art 187 algatus, mis on ettepankus lubatud partnerluse vorm.

15

 tugevdada Eesti tehnoloogilist ja majanduslikku positsiooni Euroopas.

2. Toetame Euroopa Liidu investeeringuid teadusarendusse uute tehnoloogiate ja küberturbe trendidega arvestamiseks küberjulgeoleku suurendamisel, sh teaduslike kompetentsikeskuste loomist uute tehnoloogiliste lahenduste rakendamiseks (nt pilvetehnoloogiad, tehisaru ja krüptograafia).

Teadmiseks võetud.

3. Teeme ettepaneku lisada "Euroopa teadusruum" samba alla teemana digiarengut ja küberturvalisust tagamaks Eesti ja Euroopa vastavate ülikoolide-teadusasutuste globaalselt tipptasemel püsimiseks ning jõudmaks maailma parimate hulka ka kvant-, postkvant, AI jm temaatikates. Küberturvalisuse tähtsus maailmas tõuseb ja selle tõttu tuleks selle tippteaduse jaoks teha täiesti eraldiseisvaid pingutusi.

Teadmiseks võetud Regulatsiooni ei sätesta IV sambas teemavaldkondi.

4. Avaldame muret seoses küberturvalisuse spetsialistide suure defitsiidiga Euroopas. ENISA andmetel on Euroopas küberturvalisuse spetsialistide defitsiit umbes 300 000 töökoha võrra, mida hetkel ei suudeta täita olemasolevate lõpetajatega. Sama kinnitas ka ISC 2023.aasta uuring, mille järgi ISC2 2023. aasta tööjõu-uuringu hinnangul on küberturvalisuse spetsialistide tööjõupuudus ELis 274 000 ja selle puudujäägi kaotamiseks on vaja oskuste baasi laiendada 29%. Üle kahe kolmandiku ELi vastanutest väidab, et nende organisatsioonides on küberturvalisuse töötajate puudus, kes suudaksid ennetada ja tõrkeotsingut teha. Sellest tulenevalt toetame küberspetsialistide järelkasvu aktiivset rahastamist hariduse kõigil tasanditel, sh doktori- ja magistriõppes.

Teadmiseks võetud. Raamprogramm ei tegele spetsialistide tasemeõppeteemadega, see on siseriiklik küsimus.

5. Juhime tähelepanu sellele, et kõrge ambitsiooniga tehnoloogiaprojektide (moonshot projects) käsitluses esineb rakenduslikke ebamäärasusi, mis tekitavad küsimusi projektide elluviimise selguse ja tõhususe osas. Meie seisukoht on, et moonshot-initsiatiivide kavandamisel ja rakendamisel tuleb lähtuda

Teadmiseks võetud. Nõustume, et moonshots projektide ettepanek vajab enam selgitust.

16

järgmistest põhimõtetest:  Halduskoormuse ja bürokraatia vähendamine – projektide elluviimine

peab olema sujuv, läbipaistev ja osalejatele võimalikult lihtsasti hallatav.

 Sidusus teadusuuringute, arendustegevuse, katsetamise ja turule toomise vahel, oluline on tagada, et teadustulemused ei jää pelgalt akadeemiliseks väljundiks, vaid jõuavad ka reaalse tooteni või teenuseni, mis loob ühiskondlikku ja majanduslikku väärtust.

6. Toetame avaliku sektori tehisaru kiirendite loomist, mis aitavad liikmesriikidel skaleerida tehisintellekti kasutuselevõttu riigivalitsemises. Kiirendite eesmärk on pakkuda tuge kogu arendustsükli vältel – alates vajaduste kaardistamisest ja kasutusjuhtude analüüsist kuni lahenduste piloteerimise, testimise ja laialdase rakendamiseni. Tegemist oleks praktilise tugistruktuuriga, mis aitab asutustel liikuda katsetamiselt skaleeritavate ja kestlike tehisaru rakendusteni. Olulise osana tuleb pöörata tähelepanu ka keelemudelite kohandamisele ja rakendamisele, et tagada väikekeelte, sh eesti keele, jätkusuutlikkus.

Teadmiseks võetud

5 Kliimaministeerium Kliimaministeerium toetab senise, Eesti teadlaste ja ülikoolide jaoks juba tuttava, struktuuri ning reeglistiku jätkamist. II samba ümberkorralduste mõju tööprogrammidele on napi info põhjal võimatu hinnata. Välja pakutud katusteemadest haakuvad Kliimaministeeriumi tegevusvaldkondadega: "Taastuvenergiale üleminek ja CO2 vähendamine", "Digitaalne juhtimine", „Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos".

Arvestatud

Ettepanekud määruse täiendamiseks: 1. dokumendist ei ole võimalik välja lugeda seda, millised on katusteemade alateemad ja prioriteedid ning kuidas ja kas üldse panustaks need ka Eesti riigi vaates olulistesse TAIE arengukava fookusvaldkondadesse nagu „Kohalike ressursside väärindamine“ (panus ring- ja biomajandusse). Sama kehtib ka CEFi puhul;

Täpsemad alateemad ja prioriteedid lepitakse kokku tööprogrammides. Määruse tekstis need ei kajastu.

17

2. programmis on välja toodud, et ühe prioriteetse tegevusena peaks programmitegevustes kajastuma bioloogilise mitmekesisuse vähenemise vastu võitlemine ning ökosüsteemide ja nende teenuste säilitamine ja taastamine. Keskkonnateaduse integreerimine tegevustesse on aga vajalik majanduse konkurentsivõime säilitamiseks tasakaalustades seda keskkonnakahjude vältimise, puhta keskkonna säilitamise ning ökosüsteemide taastamisega. Kuid katusteemade hulgas ei ole teemat, mis antud valdkonda otseselt panustaks;

Teadmiseks võetud

3. programm tunnistab kliimamuutusi kui üht suurimat ülemaailmset ja ühiskondlikku probleemi ning kliimameetmeid kui tööstusliku konkurentsivõime edasiviivat jõudu. Lisaks puhtale energiale üleminekule tuleks kliimamuutustega võidelda ka elurikkuse taastetöid tehes;

Teadmiseks võetud

4. kliimaministeeriumi aga ka Eesti jaoks tervikuna on oluline Horizondi täpsemate tööprogrammide koostamise protsessis osaleda, et tagada Eestile strateegiliste TA teemade kaetus teadus- ja arendustegevusega. Riigi ülesanne peaks olema erinevate meetmete kaudu suunata teadlaseid ja ülikoole uurima riigile oluliste teemade lünkasid;

Arvestatud

5. täiendada tuleks programmi eesmärkides veeteemade käsitlust (sõnastused pakutud allpool).

Teadmiseks võetud. Moonshot ettepanekutes toodu vajab laiemat selgus; need ei kajasta kogu raamprogrammi valdkondlikke eesmärke. Detailsed valdkondlikud teemad laivad kajastamist tööprogrammides.

Eesti liikumine „widening“ riikide hulgast „transition“ riikide hulka muudab mõneti ettevaatlikuks. Eesti riigil (teadlastel) läheb raamprogrammis piisavalt hästi, et meid on osaluse laienemise riikide hulgast välja arvatud. Praeguse seisuga ei ole ametlikult teada, millised osaluse laienemise meetmed järgmises raamprogrammis laienevad ka ülemineku (transition)

Teadmiseks võetud

18

riikidele. Määrus ütleb, et „networking“ meetmed on mõeldud ka ülemineku riikidele, aga mitte „capacity building“ meetmed. Ilmselt ei saa Eesti teadlased enam osaleda TEAMING-u voorudes, kuid saavad osaleda Twinningu voorudes. Teisalt on programmi üks eesmärke tugevdada koostöösidemeid liikmesriikide vahel suurendades teadus- ja innovatsioonivõimekust „widening“ ja „transition“ riikide vahel, mis viib sidusama ja integreerituma Euroopa teadus- ja innovatsioonisüsteemini ning aitab kaasa eesmärgile investeerida teadus- ja arendustegevusse vähemalt 3% SKPst. Kuna Komisjoni ettepanek katab pea kõiki võimalikke valdkondi, oleks edukateks läbirääkimisteks vaja rõhutada Eesti teaduse ja teadlaste tugevusi kui ka riigile oluliste valdkondade, sh TAIEs kokku lepitut, mille osas ootame eelkõige HTMi nägemust 2028-2034 vaates. Leiame, et keskkonna- ja kliimavaldkonda peaks veelgi enam võimekust Eestis tekkima, sh kliima, ringmajandus, elurikkus, vee ja õhukvaliteet. Peame juba läbirääkimiste käigus need sobivad valdkonnad välja tooma, et oleks suurem tõenäosus saada rahastust tööprogrammides.

Kliimavaldkond kuulub II samba nn poliitikaakende alla, mille konkreetsemad valdkonnad määratletakse konkurentsivõime fondi määruses.

Artikli 3 lõike 2 lõppu lisada uus taand: „tõsta veeressursside kerksust ja veekindlust, toetades teadus- ja innovatsioonitegevusi, mis viivad vee nullsaaste, veetõhususe ja säästva taaskasutuseni, sh digitaalsed kaksikud, andmeruumid ja standardid, mis kiirendavad lahenduste turu- ja ühiskonnamõju.“

Mitte arvestatud Määruses ei ole nii detailne. Konkreetsed teemad ja algatused määratletakse tööprogrammides.

Artikli 4 lõike 3 punkt b alapunkt ii (EU Missioonid) järel lisada uus lause: „Komisjon kehtestab vähemalt ühe missiooni, mis on selgesõnaliselt suunatud Euroopa veekerksusele ja veekindlusele ning hõlmab nii pinna- ja põhjavee kui ka linnaliste ja tööstuslike veesüsteemide vastupanuvõimet; missiooni rakendamine toimub koostoimes ookeanide ja vete missiooniga, vältides dubleerimist.“

Mitte arvestatud v.t eelmine kommentaar

Artikli 5 lõike lõppu lisada punkt: „(h) tulemuste rakendatavus veevaldkonnas: veega seotud tegevustes loodud andmed, mudeleid ja koode jagatakse eelisjärjekorras Euroopa vee andmeruumi kaudu ning need on

Mitte arvestatud v.t eelmine kommentaar

19

masinloetavad ja FAIR-põhimõtetega kooskõlas, arvestades julgeoleku-ja ärihuve.“ Artikli 11 lõppu lisada lõige 6: „(6) Komisjon nimetab tööprogrammides kandidaat-partnerlusena „Water4All 2.0 – Water Security for the Planet“, mis tugineb senisele Water4All platvormile ja laiendab selle haaret suurte TRL5– 8 demonstratsioonideni (nt Water-Smart Regions) koostöös liikmesriikidega; partnerlus panustab veepoliitika acquis’ rakendamisse ja nullsaaste eesmärki.“

Mitte arvestatud v.t eelmine kommentaar

Artikkel 4 lisada Innovatsiooni osasse (III) lause: “EIC tööprogrammides avatakse sihtaknas veekerksuse ja veetõhususe väljakutse, mis toetab kõrgema riski ja mõjuga lahendusi (sh PFAS-i eemaldus, membraan- ja oksüdatsioonitehnoloogiad, lekkekaod ≤15% lahendused, nutikad sensorvõrgud) ning võimaldab mastaapseid demonstratsioone koos veeteenuste osutajatega.“ Lisada indikatiivsetesse tulemustesse järgmised veemõõdikud, mis seotakse missiooni ja partnerluse tulemustega: a. X miljonit elanikku lisakaitse all üleujutuste ja vee-tarne katkestuste vastu; b. joogivee lekke vähendamine vähemalt Y protsendipunkti võrra; c. reovee taaskasutuse kasv Z% võrra prioriteetsetes piirkondades; d. mikroreostuse eemaldus ≥ W% uutes/laiendatud seadmetes; e. vähemalt N „Water-Smart Region“ demonstratsiooni ELis. Põhjendus: Eelnõus on esitatud European Horizoni nelja sambaga arhitektuur missioonide jätkumise ja „moonshotide“ näidetega, kus vesi on sõnaselgelt välja toodud („Towards zero pollution of water in the EU … water-smart economy …“). Ettepanekukohased muudatused institutsionaliseerivad selle suuna missiooni, partnerluse, demonstratsioonide ja sünergia sätetena. ELi Water Resilience Strategy 2025 seadis põhimõtte „Water-Efficiency-First“ ning raamib veekindluse tegevused (taaskasutus, andmed, looduspõhised lahendused). Muudatused joondavad programmi selle strateegiaga. Water4All on kehtiv partnerlus; muudatus ette näeb selle uuendamist ja laiendamist („2.0“) demonstratsioonide suunas, seega aitab süsteemselt kaasa.

Mitte arvestatud v.t eelmine kommentaar

6 Siseministeerium Siseministeerium toetab algatuste paketis kajastatud põhimõtteid ning Arvestatud

20

raamprogrammi eelarve ja selle kasutamise paindlikkuse suurenemist. Määruse eelnõu uue teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi “Euroopa horisont” 2028-2034 kohta ning fondi märgatav kasv näitavad suuremat EL-i fookust oskuste ja teaduse taseme tõstmisele, eesmärgiga hoida ja kasvatada EL-i konkurentsivõimet. Määruse eelnõu seab muuhulgas üheks programmi eesmärgiks EL-i positsiooni parandamist innovatsiooni valdkonnas, pöörates tähelepanu strateegilistele tehnoloogiatele ja murrangulisele innovatsioonile. Tehnoloogia kiire areng ja IKT valdkonna vajaduste kasv tähendab ka vajadusi leida rahastust oluliste projektide läbi viimiseks Eestis, sh võimalusel rahvusvahelises teaduskoostöös. Siseministeeriumi jaoks on tähtis olla informeeritud ja teadlik antud rahastamisvõimalustest ning valdkonna strateegilistest suundadest. Edaspidiselt on Siseministeeriumi vaatest oluline tagada tehnoloogiliste innovatsioonisaaduste kahetist kasutust (ingl. k. Dual-Use). Lisaks on oluline, et II samba 4. teemavaldkonna „Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos“ puhul oleks tagatud tasakaal kaitse- ja julgeolekuteemade vahel. Mõlema fookusvaldkond peaks olema selgelt lahti kirjutatud, et vältida dubleerimist ning luua vastastikku võimestav sünergia. Tagamaks raamprogrammi praktilist rakendamist, on Siseministeeriumi seisukohast oluline lihtsustada ja ühtlustada protseduure ning reeglistikku.

Arvestatud

7 Eesti Teadusagentuur 1. Toetame ettepanekut tõsta raamprogrammi eelarvet. On oluline, et eelarve tõus puudutaks ka nö traditsioonilisi taotlusvoorusid, mitte vaid uusi lisanduvaid tegevusi, ning et raamprogrammis (RP) tervikuna säiliks tasakaal altüles ja madalama tehnoloogia valmidusastmega ning kõrgema tehnoloogia valmidusastmega teadustöö rahastamise vahel. Väga suur hulk kõrgel tasemel teadusprojektide taotlusi on jäänud vahendite puudusel rahastuseta ning paljudel konkurssidel on praegu ebamõistlikult väike edukuse määr. Madal edukuse määr kahandab taotlejate motivatsiooni raamprogrammis osaleda, suurem eelarve aitaks olukorda leevendada – rahastada suuremal hulgal kõrgetasemelisi taotlusi ning raamprogrammi atraktiivsust tõsta

Arvestatud

2. Toetame suuremat paindlikkust eelarve kavandamisel. Arvestatud

21

Euroopa Komisjoni ettepanek rahastada osasid RP tegevusi ELi konkurentsivõime fondi kaudu aitab koondada ressursse ja keskenduda selgelt sõnastatud eesmärkide täitmisele, kuid sellel on ka oma selged ohud: ebamäärane rolli- ja vastutuse jaotus Euroopa Komisjoni sees, läbipaistmatu(m) eelarve ja otsustusprotsessid, sh ebaselgus, kuidas teaduseksperdid ja riikide teaduspoliitikakujundajad saavad kaasa rääkida raamprogrammi nende osade eesmärgistuses, mida RP jagab konkurentsivõime fondiga. Hetkel ei ole lõpuni arusaadav, kuidas konkurentsivõime fondi raames hakkab välja nägema nn teadus- ja innovatsiooni komponendi kujundamine ja nn konkurentsivõime komponendi kujundamine (nii tehniliselt kui sisuliselt). Selleks, et ELi konkurentsivõime fondi ja RP sünergia toimiks, peaksid kõigile raamprogrammi tegevustele kehtima ühtsed reeglid ning tuleks tagada selge ja läbipaistev juhtimisstruktuur. 3. Toetame senise struktuuri jätkamist, protseduuride lihtsustamist ning tasakaalu teaduse ja innovatsiooni vahel. Erinevate sihtrühmade kaasamiseks ja nende osalemise hõlbustamiseks on mõistlik jätkata tuttava ja toimiva struktuuriga. Tunnustame Euroopa Komisjoni jõupingutusi rahastusele juurdepääsu lihtsustamisel, halduskoormuse vähendamisel ning samas raamprogrammi põhistruktuuri ja väärtuste säilitamisel. 10. RP ettepanekus on struktuuri osas tehtud suhteliselt väikesed korrektuurid – nähtavaim muudatus on praeguse nn horisontaalse komponendi (WIDERA) liikumine IV sambaks ning II samba sisesed ümberkorraldused. II samba suurim osa, konkurentsivõime koostööprojektide plokk, on plaanis panna kuuluma korraga nii "Euroopa horisondi" kui ka ELi konkurentsivõime fondi alla, kusjuures sisu- ja eelarve-alased otsused on plaanis jätta konkurentsivõime fondile. Konkurentsivõime plokki (ning seega vähemalt osaliselt konkurentsivõime fondi hallata) läheb praeguse plaani järgi enamik praeguse II samba teemaklastrite fookusi. Erandiks on sotsiaal- ja humanitaarteaduste fookusega temaatika (osa praeguse raamprogrammi teemaklastrist "Kultuur, loovus ja kaasav ühiskond" – kõrvale on jäetud

Arvestatud

22

kultuuri ja loovuse, sh loomemajanduse fookus), missioonid ning uue Euroopa Bauhausi rahastu teaduse ja innovatsiooni osa, mis jäävad puhtalt raamprogrammi. Seda, millist mõju tööprogrammide koostamisele ja taotluste hindamisele omavad II samba ümberkorraldused, on hetkel keeruline hinnata, selleks on infot liiga vähe. Arvestades koostööprojektide tähtsust Eesti teadusele, teeb algsete dokumentide ebamäärasus ühest küljest ettevaatlikuks ja murelikuks, teisest küljest annab lootust, et toimiv koostöömudel leitakse ühiselt läbirääkimiste faasis. Oluline on, et olenemata erinevatest rahastusallikatest säiliks RP ühtne kuvand, sisuline terviklikkus, läbivalt samadel alustel reeglistik, samadel alustel kommunikatsioon, loogiline ja kaasav komiteemenetlus ning läbipaistev juhtimine. Tuleb arvestada, et struktuuri ümberkorraldused (erinevate teemaplokkide liitmised, ümbergrupeerimised jms) muudavad programmis osalemise taotlejatele keerulisemaks ning raskendavad raamprogrammide seiret ning statistiliste ja mõjuanalüüside läbiviimist. Kuna konkurentsivõime fondist rahastatavaid 10. RP teemasid arutatakse komiteemenetluse mõttes teisiti kui varem (MFFi ad hoc-töörühma alatöögrupis, mitte teaduse töörühmas), võib kannatada RP terviklikkus, ühtne infoväli ja ühtsed eesmärgid. Kuidas tagatakse, et raamprogramm järgib konkurentsivõime kõrval samuti eesmärgiks seatud säilenõtkuse, kestlikkuse (resilience, sustainablity) jm eesmärke? RP10 määruses ja eriprogrammis ei ole praegu välja toodud, kus hakkab uues struktuuris paiknema uus instrument moonshot. Jääb selgusetuks, kas see asetub II samba alla koos teemaklastritega või paigutub see III sambasse innovatsiooni tegevuste alla. Toetame konsortsiumiprojektide taotlusvoorude (konkursiteemade) avatuse suurendamist, st avatumaid ning taotlejatele ligipääsetavamaid konkursiteemasid. Ebaselge on, mispärast (ja täpselt mis tähenduses) on bottom-up-lähenemist mainitud konsortsiumiprojektide puhul vaid seoses II samba plokiga „Global Societal Challenges“ (määruse saatekirja „Explanatory memorandum“ II samba kirjelduse alguses lk 9: a policy

23

window specific to the new Horizon Europe will address bottom-up research, in particular in the areas of globaal societal challenges). Euroopa Komisjoni ettepaneku kohaselt praegused teaduse ja innovatsiooni projektid (RIA) ja innovatsiooniprojektid (IA) ühendatakse ning neid ei eristata edaspidi. Ideena toetab see lihtsustamise põhimõtet. Toetada tuleks mitmekesiseid tegevusi, mis katavad kogu väärtusahela ja võimaldavad tehnoloogilistel lahendustel jõuda turule ja rakendamisele ühiskonnas. Lihtsustamise põhimõtet järgib ka kindlasummaliste maksete (lump sum) muutmine läbivaks praktikaks. Hetkel puudub selgus, kuivõrd see laieneb ka näiteks partnerluste projektidele ning kui laieneb, siis kuidas suhestuvad sellega tõukefondide reeglid. Pooldame lump-sum-meetodil rahastamise laialdast kasutuselevõttu, aga projektides, mis lump-sum-meetodit ei kasuta, peab jääma võimalus lähtuda osaleja tegelikest kuludest. Tänases vormis rakendatav Personnel Unit Cost (PUC) on selgelt suurele osale projektipartneritele rahaliselt kahjulik ja ei ole seega praegu viidatud tingimustel sobiv edasi kanda uude raamprogrammi. Dokumentidest ei selgu, kas Seal of Excellence asendub Competitiveness Seal’iga (mis kohaldub ainult ECF-i kaudu välja antud grantidele). II samba all toodud konkurentsivõime plokist (Competitiveness) puuduvad viited märksõnadele kliima, keskkond, elurikkus ja ringmajandus, samuti ei ole neid mainitud II samba ühiskonna (Society) plokis. Oluline on, et uues raamprogrammis jätkuks teaduse ja innovatsiooni toetamine ka nimetatud valdkondades. 3 II sambas plaanitavate fookuste loendist on puudu ka kultuur, loovus ning loomemajandus (sh nende valdkondade uurimine teistesse majandus- ja ühiskonnavaldkondadesse, sh inimeste ja keskkonna tervisesse ja heaolusse panustajana), mille tähtsust rõhutab Euroopa Komisjon praeguses 9. raamprogrammis. Vaid ühes kohas 10. RP määruse- ettepanekus (art 15 p 1, lk 30) mainitakse kultuuri ja loovust ühiskonna väljakutsete hulgas, millega koostööprojektid üldiselt peaksid muude üldisemate aspektide (industrial competitiveness, space, security, clean transition, preparedness and resilience) kõrval tegelema (addressing societal challenges, including culture and creativity). Ebaselge on aga,

24

millises raamprogrammi osas peaks kultuuri ja loovuse käsitlemine toimuma – ning kui mõeldud on nende käsitlemist läbiva teemana, siis tekib sarnaselt sotsiaal- ja humanitaarteaduste (SSH) kui läbiva rõhuasetuse kaasamisele küsimus, kuidas kaasamine tagatakse nii konkursiteemade kui hindamise tasandil. Teiseks tekib küsimus, kas kultuur ja loovus on vaid probleemid (challenges) või ka võimalused, st probleemide lahendamisse panustajad. Ettepanek on tuua ka 10. RP-s kultuuri, loovuse ja loomemajanduse osa selgelt välja, kasutamaks täielikult ära nende valdkondade innovatsioonija kasvupotentsiaali. Toetame sotsiaal- ja humanitaarteaduste sihipärast kaasamist teiste valdkondade fookusega koostööprojektidesse, poliitikakujundamisse sisendi andmise ning avatud teaduse kui läbivate põhimõtete rakendamist 10. RP II sambas. II samba ploki „Society“ osas ei ole toodud välja, kuidas jagatakse eelarve seal mainitud kolme komponendi (üleilmsed ühiskondlikud väljakutsed, missioonid, uus Euroopa Bauhaus) vahel. Millal ja kuidas täpsustatakse teemasid, mida eriti üleilmsete väljakutsete all täpsemalt käsitlema hakatakse? Kas sinna võib lisaks kitsamas mõttes ühiskondlikele väljakutsetele lisanduda ka ühelt poolt kliima ja keskkonna, teiselt poolt kultuuri, loovuse ja loomemajanduse temaatikat? 4. Toetame III samba struktuuri ja selle lihtsustamist. III samba eesmärk on toetada innovatsiooni Euroopas, keskendudes uute toodete, teenuste ja ärimudelite arendamise edendamisele. III samba üheks osaks on EIC (Euroopa Innovatsiooninõukogu) ja teiseks osaks innovatsiooni ökosüsteemid. EIC: hetkel on kirjas, et EIC toetab uuenduslikke idufirmasid ja VKEsid, keskendudes murrangulise innovatsiooni ja ettevõtluse edendamisele. Kuna aga varajase TRL-iga läbimurdelisi tehnoloogiaid arendatakse ka ülikoolides ja teadusasutustes, siis EIC kohta käivas tekstis peaks olema siin mainitud lisaks ettevõtetele ka ülikoolid ja teadusasutused. Innovatsiooni ökosüsteemid: Peame oluliseks teadmiste kolmnurga sünergiat toetavate tegevuste jätkuvat rahastamist. Siiski peaks see muutuma tänasega võrreldes oluliselt kaasavamaks, läbipaistvamaks ja ülejäänud RP

Teadmiseks võetud. Arvestatakse läbirääkimistel.

25

reeglitega sarnasemaks. 5. Toetame tippteaduse toetamisele suunatud eelarve suurenemist järgmises raamprogrammis, ei toeta ERC presidendi mandaadi lühendamist. Euroopa Teadusnõukogu (ERC) grandid peavad säilitama oma atraktiivsuse – selleks tuleb tõsta grantide mahtu, kuid see ei või tulla väiksema arvu projektide ja madalama edukuse määra hinnaga. Uute grandiskeemide lisandumine ei tohi haarata enda all valdavat osa lisarahastusest, prioriteetne peaks olema olemasolevate skeemide rahastuse kaasajastamine. On arusaamatu, mis eesmärki täidaks EK plaan vähendada ERC presidendi mandaati (2-aastane mandaat ühekordse võimalusega pikendada mandaati 2 a võrra). See ei aita kaasa organisatsiooni strateegilisele juhtimisele. Oleme seisukohal, et MSCA meetmed peavad jääma täielikult alt-üles- meetmeteks, ning ei toeta temaatiliste prioriteetide seadmist.

Arvestatud

6. Toetame ettepanekut lubada kahetist kasutust (dual-use). Peame õigeks, et tsiviillahendustega piirdumise põhimõte kaob ning kaitsetööstus lisandub eraldi fookusena II samba 4. teemavaldkonda („Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos“). Samuti on tervitatav, et III samba all on läbivalt kasutusel sõnastus defence and dual-use. Oluline on vältida Euroopa konkurentsivõime fondi ja RP dubleerimist ning konkurentsi piiratud ressurssidele. Mõlema fondi kaitse- ja julgeolekuteemade fookus peab olema selgelt lahti kirjutatud. Teise olulise aspektina on vajalik mõista II samba 4. teemavaldkonna („Vastupanuvõime ja julgeolek, kaitsetööstus ja kosmos“) eelarvejaotust – eelarve jaotus eri valdkondade vahel peab olema kogu raamprogrammi kestel tasakaalustatud, et tagada pikaajaliste projektide sünergia ning edukate projektide tulemuste ärakasutamine ja tootmisesse viimine.

Arvestatud

7. Toetame eesmärki vähendada partnerluste arvu ning erinevate partnerluste tüüpe. Toetame seisukohta, et partnerluste arv peaks olema märksa väiksem kui praegu ning partnerlused tuleks välja valida ühekordse otsustusprotsessi käigus raamprogrammi perioodi alguses. Iga üksiku partnerluse väljatöötamine, käivitamine, juhtimine ja rakendamine on seni

Arvestatud

26

toimunud teistest partnerlustest eraldi ning on seetõttu olnud ebaproportsionaalselt ressursimahukas. Olukord, kus paralleelselt praeguse „Euroopa horisondi“ partnerlustele jätkuvad ka mitmed Horisont 2020 ajal või veelgi varem alanud ERA-NETid, on rahastajatele koormav ja teadusrahastust killustav. Mahukates ja kõrgetasemelistes partnerlustes osalemist puudutavate otsustusprotsesside läbiviimine (Euroopa Komisjoni ja liikmesriikide tasemel) mitu korda ühe raamprogrammi perioodi jooksul raskendab prioriteetide seadmist ning eelarve planeerimist. Määruses on kirjas, et partnerlused jäävad peamisteks instrumentideks ja hakkavad toimima koos EL konkurentsivõime fondiga ning partnerlusi võib olla mitut liiki. Siiski on ebaselge, milliseid partnerlusetüüpe planeeritakse, sest erinevates dokumentides (raamprogrammi määruses ja konkurentsivõime fondi määruses) on info partnerlusetüüpide kohta erinev. Pole selge protsess, kuidas hakkab Euroopa Komisjon valima, mis teemadel saavad partnerlused tulla ja kui palju saavad liikmesriigid kaasa rääkida nende teemade/valdkondade valikul. Eeldus, et partnerluse taotlusvooru eelarve on samas suurusjärgus Euroopa horisondi vooru eelarvega eeldaks suuremat rahalist panust liikmesriikidelt, mis jätab väiksemad riigid keerulisse olukorda. Kui väiksematel liikmesriikidel pole võimalik suuremat rahalist panust lubada, siis võivad nad jääda partnerlusest ja/või taotlusvoorust välja või saavad osaleda vaid vähestes partnerlustes. Pole selge, kas ja millised muudatused senistes protseduurides ja koordinatsioonis toob kaasa partnerluste rahastamine EL konkurentsivõime fondist. 8.Toetame seda, et osaluse laiendamise meetmete kavandamisel võetakse arvesse riikide edusamme, kuid ei ole nõus olukorraga, kus üleminekuriikide (transition countries) hulka arvamine mõjub karistuse, mitte tunnustusena. Osaluse laiendamise meetmed peaksid olema kantud selgest eesmärgist, et projektide toel paraneks rahastatud asutuste ja rühmade kaasatus raamprogrammi teistes osades. Hetkel me vastavaid lahendusi RP

Arvestatud

27

ettepanekust ei leia. Koordineerimistegevuste (CSA-tüüpi projektide) kõrval tuleks senisest oluliselt enam toetada teadus- ja innovatsioonitegevusi (RIA- ja IA-tüüpi projekte), et aidata teadussüsteemi (administratiivse) võimekuse kasvatamise kõrval kaasa ka teaduspotentsiaali (teadlaskonna, sh juhtrolli võtmise) tugevdamisse. Peame oluliseks, et ülemineku riikide jaoks säiliks Twinning-instrument ning ERA Fellowship’i võimalused. Praeguses ettepanekus on riigid jagatud kolmeks rühmaks, kuid kvalitatiivset arengut, uusi meetmeid või põhimõtteid ei ole lisatud. Läbirääkimiste käigus tuleks tagada, et toimuks sisuline samm edasi, mitte vaid gruppidesse jagunemine. 9.Sünergiad Võimalus kasutada tõukevahendeid, et toetada osalust raamprogrammis, on positiivne ning seda praktikat tuleks soodustada ja kasutusvõimalusi laiendada, näiteks transfer-of-funds meetme abil. Vältida tuleks topelt- aruandluse kohustust ning erinevate (raamprogrammi ja tõukevahendite programmide) reeglite ja tingimuste rakendamist olenevalt rahastusallikast. Toetame RP sünergiaid teiste programmidega, eriti haridusvaldkonnas (Erasmus+), soodustamaks hea ettevalmistusega noorte teadlaste pidevat arengut. Teadusuuringuid, innovatsiooni ja haridust tuleb pidada omavahel seotud valdkondadeks. 10. Seosed Euroopa Teadusruumi poliitikatega 10. RP peab arvestama Euroopa teadusruumi (ERA) poliitikadokumentides sõnastatut ja vastupidi, RP peab tuginema ERA põhiväärtustele ja pikaajalistele struktuurilistele eesmärkidele ning ERA poliitikatele, nagu avatud teadus, teadustaristu, teadmiste väärtustamine ning atraktiivse ja jätkusuutliku teadlaskarjääri edendamine

Teadmiseks võetud

8 Tartu Ülikool Järgmise EL eelarveperioodi teaduse- ja innovatsiooni raamprogrammi (FP10) eelarve ettepanek vastab suuresti ülikoolide jt huvirühmade soovile raamprogrammi eelarvemahtu vähemalt kahekordistada (200 mld €). Suurem eelarve ja lihtsustatud osalustingimused võiks läbivalt tõsta raamprogrammi osaluse atraktiivsust ja kättesaadavust, ja üldist edukuse määra taotlejatele. Teaduslik tipptase ja tulemuste mõjukus on jätkuvalt FP kesksed

Arvestatud Kajastatud osaliselt FP10 raamseisukohtades

28

hindamiskriteeriumid, mis peaks säilima kõigis raamprogrammi osades. Osalusreeglite lihtsustamine ja ühtlustamine peaks jätkuma, sh FP10 uute meetmete integreerimisel.

Samas kui FP10 jätkub vormiliselt eraldiseisva programmina, on ligi kolmandik selle eelarvest (68 mld) II sambas seotud EL Konkurentsivõime Fondi (KVF) prioriteetidega ning hetkel on ebaselge, kui palju saavad TA- asutused jm avaliku sektori huvirühmad kaasa rääkida nende fookusvaldkondade tööprogrammide prioriteetide kujundamisel. Teeme ettepaneku tagada selge Euroopa Komisjoni (EK) institutsioonide tööjaotus II samba tööprogrammide kujundamisel, ja kaasamismudel mis annab TA- asutustele võrdsed võimalused II samba prioriteetide kaaskujundamise protsessis osaleda.

Arvestatud

I samba, sh ERC ja MSCA eelarve osakaal (25%) raamprogrammist jääks samaks, mis oli samuti Tartu Ülikooli ning mitme Euroopa ülikoolide ühenduse keskne ettepanek. Üldiselt peaks ERC-MSCA kahekordne eelarve suurendama Eesti tippteadlaste rahastusvõimalusi, kuigi osa eelarvekasvust läheb välisteadlaste Euroopasse toomisele ja grandimahtude suurendamisele. Teeme ettepaneku säilitada ERC ja MSCA eelarve osakaalu FP10 läbirääkimistel, ning toetame grantide ja ühikuhindade suurendamist.

Arvestatud

Protsentuaalselt suureneb FP10 eelarve ettepanekus enim Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) ning KVF-ga seotud prioriteetsete TA- valdkondade rahastus; kõige vähem suureneks KVF skoobist väljas olevate, nn ühiskondlike väljakutsete ja missioonide rahastus, praeguselt ca 6 mld eurolt 7,6 mld euroni. FP10 ettepanekus moodustab ühiskondlike väljakutsete ja missioonide osakaal FP10 II samba eelarvest alla 15%.

Kuigi EK on lubanud järgida FP10-s tasakaalu madala ja kõrge tehnoloogilise valmiduse tasemega (TVT) taotlusvoorude vahel, võib eeldada et KVF-iga seotud prioriteetsete valdkondade rahastus keskendub suurema eelarvega, pikema kestusega ning (eesmärgina) kõrgema TVT-ga rakendusuuringutele, kus ülikoolidel on keerulisem juhtrolli või olulist eelarve osa saavutada.

Arvestatud osaliselt. Madalama TVTga projektide toetamise olulisust oleme rõhutanud oma varasemates seisukohtade (Tulevase teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi raamseisukohad).

29

Samuti võib KVF prioriteetidest sõltuv tööprogrammide kujundamine tuua kaasa vähem nn avatud ehk alt-üles taotlusvoore, mis võib negatiivselt mõjutada teadusasutuste osalusvõimalusi, sh interdistsiplinaarsete ja sotsiaalteadusi, kunste ja humanitaarteadusi (SSAH) integreerivate teadusuuringute kaasamine. TA-asutuste osalusvõimaluste säilitamise seisukohalt on meie ettepanek suurendada II sambas ühiskondlike väljakutsete eelarveosa vähemalt 20 protsendini kogu II samba eelarvest, sealjuures rõhutada ja kaitsta madalama TVT uuringute ning avatud taotlusvoorude osakaalu kogu II sambas.

III sambas Euroopa Innovatsiooninõukogu (EIC) eelarve suurendamisel võiks olla eesmärgiks EIC Pathfinderi jm ülikoolide otsest osalust võimaldavate meetmete osakaalu säilitamist EIC kogueelarvest. Samuti toetame jätkuvalt Euroopa Innovatsiooni ja Tehnoloogia Instituudi (EIT) kui haridusinnovatsiooni ja regionaalse ettevõtluskoostöö edendaja rolli ülikoolidele.

Arvestatakse läbirääkimistel. Raamseisukohtades toetasime EIC ja EIT ülesannete ühendamist, et vältida dubleerimist.

Osaluse laiendamise ehk Widening tööprogrammi eelarve suureneb samuti vähem kui FP maht keskmiselt – praeguse 3 mld € pealt 5,4 mld € peale. Kui EK ettepaneku kohaselt Eesti liikumine nn üleminekuriikide gruppi tähendaks, et ülikool ei saaks tõenäoliselt enam olla peamine kasusaaja suuremahulistes TA-võimekuse arendamise meetmetes, siis tuleks tagada et Eesti T&A-asutustel säilib üleminekuriigina ligipääs mitmekesisele ja piisava eelarvega Widening meetmete portfellile võrgustumise, teadmussiirde ning kõrgetasemelise tööjõu kättesaadavuse parandamiseks. Samuti, Eesti TA-asutused võiks saavutada õiguse osaleda osaluse laiendamise meetmetes edasijõudnud partnerite rollis, kuna see võimaldaks üleminekuriigina säilitada suurem jätkusuutlikus Widening

Arvestatud Laienemisgruppide täpsemad meetmed ja tingimused sätestatakse tööprogrammis.

30

eesmärkide ja järeltegevuste elluviimisel, samuti kasutada Widening sihtriigina saadud osaluskogemust.

Oluline muudatus on ka see, et alates 2030. aastast on Widening tööprogrammi toetuse saamise eelduseks riigi TAI-investeeringute osakaalu (% SKP-st) suurenemine. Määrus ei täpsusta, kui palju kasvu aastas või mis sihttasemeni peab riik oma TAI-investeeringuid suurendama, kuid selle nõude täitmine võib, koos eeldatavalt vähenenud tõukefondide kasutamise võimalustega, saada oluliseks takistuseks osaluse laiendamise tööprogrammis osalemisel. Eesti huvides võiks olla saavutada nn üleminekuriikide jaoks eraldiseisvad tingimused, nt madalam kasvutempo ootus kui osaluse laiendamise sihtriikidel. Tõenäoliselt suureneb ka riigi kaasrahastust eeldavate Widening meetmete osakaal, sellega peaks välisteaduskoostöö eelarve planeerimisel arvestama.

TAI investeeringute osakaalu suurenemine puudutab ainult Wideningi põhigrupi riike, kes jäävad siis ilma võimekuse kasvatamise meetmetest, kui ise liiga vähe panustavad. Üleminekugrupi riike see ei puuduta.

FP10 ettepaneku kohaselt oleksid kahesuguse kasutusega projektid läbivalt lubatud, sh eriti II samba kaitsetööstuse valdkonnas. Toetame kahetise kasutusega projektide elluviimist FP10-s, kuid rõhutades et I sambas peab teaduslik tipptase jääma esmaseks hindamiskriteeriumiks.

Arvestatud

Euroopa Teadusruumi tegevuste eelarve oluline kasv viitab EK plaanile suunata suuremad vahendid Euroopa ülikoolide alliansside koostööks, sh võrgustike poolt prioriseeritud TA-valdkondades. See võib küll suurendada teaduskoostöö võimalusi teatud valdkondades kuid samas ei tohiks selline suunatud teaduskoostöö mudel saada laialdaseks, kuna see võib piirata teadlaste individuaalseid koostöövõimalusi ning ei pruugi tagada parima kvaliteediga projektide või konsortsiumite loomist.

Teadmiseks võetud. Määrusest ei ole võimalik välja lugeda, et suurenenud eelarve on mõeldud just ülikoolide võrgustike suuremaks rahastamiseks.

9 TalTech 1. Sissejuhatus, lk 10-11: On öeldud, et IV sammas ehk ERA hakkab sisaldab teadus- ja tehnoloogiataristuid. Täpsemalt: This component will support the development and operation of research and technology infrastructures, including for the first time support to capital expenditure. EL teadustaristu teekaart (ESFRI) on juba olemas, seega seda siin ei mõelda? Sest öeldakse ju ka, et „for the first time support to capital expenditure.“

Teadmiseks võetud

31

Milliseid kapitalikulusid siin täpsemalt mõeldakse, millele esmakordselt raha eraldatakse? Art 18 alusel saan aru, et räägitakse lihtsalt EL tähtsusega ja EL jaoks olulistest taristutest…midagi täiendavalt ESFRI-le? 2. Lk 14, selgitav punkt 11: The Framework Programme should finance the research and innovation activities of the Missions, while the deployment and scaling up should be delivered through other EU programmes and national funding. Saan aru, et missioonide puhul tehakse nii, et HEU hakkab rahastama missioonide nn TA osakut, aga kõige muu jaoks tuleb leida raha muudest EL programmidest või riigieelarvest. Mida see tulevikus meie jaoks tähendab, st kui me soovime saada osa TA osakust, siis peame leidma vahendeid ka riigieelarvest muude kulutuste katmiseks? Lihtsalt üritan aru saada, kas missioonid on tulevikus üheks täiendavaks kohustuslikuks lisakuluks (tuleb teha kindel commitment riigieelarvelistest vahenditest või ühtekuuluvpoliitika vahenditest)?

Arvestatakse läbirääkimistel. Ka praeguses programmis kehtib põhimõte, et missioonide puhul rahastatakse teadustegevusi ning muude tegevuste rahastamine toimub teistest EL vahenditest.

3. Artikkel 11, p 5 (d). On öeldud, et European Partnerships shall be selected in a competitive manner based … Küsimus oleks, kas on arutatud ka seda, kas tuleb üks või mitu nn partnerluste valikuvooru? Arusaadavam ja vähem koormav oleks, kui otsus tehakse võimalikult väheste valikvoorude kaudu, nt otsustataks korraga kõik perioodi partnerlused? Või jääb pigem see variant, et aastal X otsustatakse mõned partnerlused, aastal Y teised jne.

Arvestatud Tehnilised küsimused lahendatakse tööprogrammides.

4. Artikkel 19 p 6. Wideningi punkt, kus öeldakse: The Programme shall assist widening and transition countries to increase their participation and to promote a broad geographical coverage in excellent collaborative projects. Those efforts shall be mirrored by proportional measures by Member States. See lause justkui vihjab sellele, et Widening meetmetega päriselt soovitakse tekitada olukord, kus riike rohkem kaasatakse. Aga see pole antud juhul vist see olukord, sest pigem saan aru, et Widening puhul jätkub sisuliselt status quo, selle erandiga, et transition riikidele piiratakse juurdepääs mingitele meetmetele. Kas kokkuvõttes saan aru, et Wideningi puhul mingit

Teadmiseks võetud

32

kvalitatiivset arengut, mis päriselt osaluse laiendamist edendaks, ei toimunudki (nõuded konsortsiumile, et oleks geograafilisem tasakaalukam vms)? Lihtsalt jagunemine Widening riigid ja transition riigid ja samad meetmed. Saan aru, et konkreetsetest meetmetest võib-olla vara rääkida, aga ka rakendusakti lugedes ei tundu, et tehakse mingi sisuline samm edasi, lihtsalt lahterdatakse 2 gruppi. 5. Artikkel 29 p 2. By way of derogation from Article 195(2) of Regulation (EU, Euratom) 2024/2509, income generated by the valorisation of the results shall not be considered to be revenues of the action. Mulle tundub, et hetkel igasugune projektitulu (revenue) on tekitanud pigem kahju, st et kohe on hakatud rääkima riigiabist ja siis on juba kogu asi väga keeruliseks ja segaseks läinud, ühel või teisel põhjusel. Kas see punkt ütleb seda, et teadustulemuste rakendamise eest tekkinud tulu ei käsiteleta tuluna, mistõttu ei peaks igasugune tulu tähendama ka riigiabi reeglite kohest rakendamist. Kokkuvõttes, kas see punkt lihtsustab projektitulu saamist ja vähendab riigiabiga ähvardamist?

Teadmiseks võetud

6. Kas Seal of Excellence asendub Competitiveness Seal´ga (mis kohaldub ainult ECF-i kaudu välja antud grantidele)? Ja ECF on sisuliselt II sammas.

Teadmiseks võetud

7. Üldine: HEU ja ECF koosmõju. ECF regulatsiooniga luuakse erinevaid komiteesid (nt ECF art 83) ja muid nõuandvaid kogusid ning ka tööprogrammid on integreeritud. Hetkel ei ole lõpuni arusaadav, kuidas ECF raames hakkab välja nägema nn TA komponendi kujundamine ja nn konkurentsivõime komponendi kujundamine (nii tehniliselt kui sisuliselt). Võib-olla võiks selles osas natuke selgitada.

Teadmiseks võetud Arvestatud läbirääkimistel

10 Tallinna Ülikool Oleme sarnastel seisukohtadel juba ETAG-i ja TÜ, aga ka teiste asutuste poolt esitatud seisukohtadega. Väldin siis samade mõtete uuesti korrektselt kirja panemist ning annan märku, et esitatud ettepanekud sobivad ka Tallinna Ülikooli vaates.

Teadmiseks võetud

11 EBS Eesti teadusasutustele ja teadlastele näib kõige ebasoodsam olema Widening programmi sees riikide jagamine kaheks grupiks (laienemise- ja siirde-

Arvestatud osaliselt. Kahte gruppi jagamist

33

grupiks), mis välistab meie teadusasutuste ja teadlaste osalemise võimekuse arendamises ning laienemise projektide juhtimises. Ma palun HTMil kasutada oma veenmisoskust ning otsida liitlasi selle klassifikatsiooni järgi sarnaselt Eestile siirde-gruppi liigitatud Küproselt, Kreekast, Maltalt, Portugalist ning Sloveeniast, et seda sisemist lõhe ja eraldatust Euroopa sees mitte tekitada.

Selleks, et midagi tõlkes kaduma ei läheks, lisan siia väljavõtted kõnealustest / problemaatilistest osadest dokumendist pealkirjaga “Proposal for a REGULATION OF THE EUROPEAN PARLIAMENT AND OF THE COUNCIL establishing Horizon Europe, the Framework Programme for Research and Innovation, for the period 2028-2034 laying down its rules for participation and dissemination, and repealing Regulation (EU) 2021/695”

Page 15 Point (20) of the proposal: The Programme should implement concrete measures in support of capacity building in widening countries and strengthening collaborative links across the Union enhancing the research and innovation capacity in widening and transition countries, leading to a more cohesive and integrated European R&I system and contributing to the target to invest at least 3% of GDP in research and development. The eligible Member States from the 2021-2027 period should be divided into two groups for the whole duration of the Programme , on the basis of the Innovation Scoreboard Index and the relative financial return per Gross National Income (GNI), based on the following criteria: i) ‘Transition countries’, with both an Innovation Scoreboard Index (2023- 2025) above 75% of the Union average and positive relative financial return per GNI (2021-2025) under Horizon Europe; ii) ‘Widening countries’, all other Member States eligible under the 2021-2027 period.

Page 33 adds: Article 19 Widening

me ei vaidlusta, kuid püüame saada üleminekugrupi riikidele täiendavaid toetusmeetmeid, mis võimaldaks panustada ka võimekuse kasvatamisse.

34

1. ‘Widening countries’ are Bulgaria, Croatia, Czechia, Hungary, Latvia, Lithuania, Poland, Romania and Slovakia for the purposes of funding the actions under paragraph 5, points a) and b). 2. ‘Transition countries’ are Cyprus, Estonia, Greece, Malta, Portugal and Slovenia, for the purposes of funding the actions under paragraph 5, point b). 3. Only legal entities established in widening countries or transition countries shall be eligible as coordinators under the ‘widening participation and spreading excellence’ component of the ‘Strengthening the ERA’ part of the Programme. 4. For associated countries, legal entities from the list of eligible countries as defined based on an indicator and published in the work programme shall be fully eligible as coordinators under this component. Legal entities from outermost regions as defined in Article 349 TFEU shall be also eligible as coordinators under this component and shall be subject to the same rules applying to widening countries under this Article, with the exception of paragraph 7. 5. ‘Widening’ includes the following: (a) capacity building measures; (b) measures supporting networking, knowledge valorisation, countering brain drain and dedicated National Contact Points (NCP) support.

12 Eesti Linnade ja Valdade Liit Omavalituse vaates viskan õhku paar mõtet, mida Eesti kontekstis võibolla saab kaaluda:

1) KOVide võimalused innovatsioonis. Omavalitsused saavad olla pilootprojektide ja testkeskkondade kaasatud partnerid (nt nutikad linnad, rohepööre, digiteenused).

2) Hariduse ja sotsiaalvaldkonna innovatsioon. KOVd igapäevane tegevusala on hariduse, tervise ja sotsiaalteenuste osutamine ning sealt võiks otsida võimalusi.

3) Kaasrahastuse paindlikkus. Väiksematel KOVidel on piiratud ressursid. Vajalik on, et kaasrahastuse nõuded ei välistaks nende osalemist.

Teadmiseks võetud

35

4) Igipõline temaatika - sidusus teiste fondidega. Kas ja kuivõrd saab Horisondi projekte kombineerida teiste fondide vahenditega kohalike arengustrateegiate elluviimisel?

13 Protobios Ma olen püüdnud seda erinevates foorumites arutada ja kohati toetavalt.

Nimelt, et kuidas Widening (ka üleminekuajal) saaks paremini kasu. Ja see kasu oleks oluliselt tuntavam - ka siis kui meetmed ei muutuks - kui edasijõudnud riigid tuleksid meile tööd tegema ja saadaksid siia oma parimad pead ja käed ja nii, et meist saaks nende tööstruktuuride osa (ka infra mõttes). Näiteks on teada sellised partnerlused - Oxford in Berlin, Cambridge in Munich, Stanford in Germany, Max Planck in Rome jne. Me võiksime saada Karolinska struktuurseks osaks nt.

Ühesõnaga,vblla see oleks see mõte, mida komisjonile presenteerida kui oluliselt vajalikku, et Wideningi teadus taastuks arenenud riikide tasemele. See arvatavalt eeldaks boonusepakette mõlemile poolele - Widening peaks saama oluliselt suurema rahastuse, et säärast kallist profersionaalsust siin ülal pidada ja vastupidi - arenenud riik peaks saama siis korvatud tekkinud “augu” eest.

Samuti võiks Widening programmist kaasrahastada kõiki (Widening) riiki toodud välistaotlusi - tagasipöördujad nt USAst vms.

Teadmiseks võetud

14 Milrem Milrem tervitab läbivat sõnastust defence and dual-use ning raamprogrammi eelarve kasvuga strateegilise autonoomia tekitamiseks. Praeguses geopoliitilises olukorras on pigem vajadus mitmete võimete (kas konkreetsed kaitsevõimed või strategic autonomy) tekitamiseks. Konkreetsed meetmed aga, mis peaks soodustama uute toodete tekkimist (ja kohe arendusahelat enne seda) ei ole veel kuju võtnud. Sh on tähtis toetus nii defence ja dual-use rakendusuurniguteks kui toodete arendamiseks, Euroopa siseste tareahelate tekitamiseks (viimane jagatud Euroopa Kaitsefondi rahastusega). Praktikaks

Teadmiseks võetud.

36

(10. RP ajaraamis) on kujunemas pigem toodete kiire arendamine puhtalt kaitseotstarbeliseks ja sealt edasi hargnemine tsiviiltarbesse. Sellisel moel on aina rohkem tagatud esmase kliendi olemasolu, tehnoloogia/toote kiire valideerimine ja tagasiside võimevajaduste kohta, mis tavapäraselt võtaks kommertsturul aega aastaid.

Näeme suurt väärtust pikemaajalises arenduses, mis ei tähenda ilmtingimata pikki üksikprojekte vaid tehnoloogia/võime arendamise järjepidevust (vis-a- vis varasema „Action List of Critical Space Technologies for EU Strategic Non-Dependence.“ stiilis algatusega) ning paindlikkust võimevajaduste defineerimisel – võimaldavate- ja kaitsetehnoloogiate arengutempo tingib pöördusajad kuudes mitteaastates (näiteks masinõppe meetodite areng – keerulisuse kasv, droonitehnoloogia arengu – lihtsate süsteemide kiire kasutuselevõtt).