Leping

Rahastaja ootused sihtasutusele Eesti Pillifond Sissejuhatus Riigi kui rahastaja ootused sihtasutusele tulenevad strateegiast „Eesti 2035“ ja „Kultuuri arengukavast 2021–2030“. Ootused on kooskõlas sihtasutuse põhikirjaga. Eesti Vabariigi ja sihtasutuse kokkuleppel seatakse Eesti Pillifondile järgmine eesmärk: avalikes huvides helikunsti toetamine läbi muusikainstrumentide soetamise, väärtuse kasvatamise ja nende kasutamise võimaldamise.

Eesti Pillifond toetab helikunsti järgmiste tegevusuundade kaudu:

soetab ajaloolise tähtsusega ja kõrge väärtusega muusikainstrumente;

annab soetatud muusikainstrumendid muusikutele kasutamiseks, nende erialase potentsiaali ja rahvusvahelise nähtavuse kasvatamiseks;

korraldab soetatud muusikainstrumentide säilimise;  tõstab avalikkuse teadlikkust soetatud instrumentide ja muusikute kohta ning kõrge väärtusega

instrumentidesse investeerimise võimalustest. Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutavad SA nõukogu ja juhatus. Rahastaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist sihtasutuse juhatuses ning rahastajaga. Rahastaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. Riigi strateegilise partnerluse põhjused mittetulundusühingu rahastamisel Riik rahastab sihtasutust Eesti Pillifond, et neil oleks võimalik edendada Eesti helikunsti, tõstes väljapaistvate keelpillimängijate nähtavust ning taset väärtuslike ja erilise kõlaga pillide kasutamise kaudu. Riigi rahastus võimaldab sihtasutusel soetada instrumente ja poognaid ning kaasata investoreid erarahaga valdkonda panustama. Eesti Pillifond:

- korraldab väärtuslikesse instrumentidesse investeerimise koolitusi; - toetab ja suunab pillimeistreid õppimisteekonnal; - tagab instrumentide säilimise ja väärtuse; - tutvustab fondi instrumente, muusikuid ning tegevusi kontsertide, võrgustumisürituste ning muude

tegevuste kaudu. Sihtasutuse missioon on toetada konkurentsivõimelise keelpillimängu professionaalset arengut. Strateegilised valdkondlikud eesmärgid Võtmeindikaatorid on järgmised: Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 2 1. Ajaloolise tähtsusega ja kõrge väärtusega instrumentide soetamine. Algatada vajalikke tegevusi, mis kasvataksid investorite teadlikkust ja valmisolekut väärtuslikesse instrumentidesse investeerimisel. Tulemusindikaator: 1.1. Eesti Pillifondi poolt hallatavate instrumentide ja poognate arv; 1.2. Eesti Pillifondi hallatava kollektsiooni koguväärtus; 1.3. investoritele vahendatud teenuste arv; 2. Soetatud muusikainstrumentide muusikutele kasutamiseks andmine. Eesti Pillifondi hallatavate muusikainstrumentide ja muusikute tutvustamine üldsusele.

Tulemusindikaatorid: 2.1. Eesti Pillifondi instrumente ja poognaid kasutavate muusikute arv; 2.2. Eesti Pillifondi (kaas)korraldatud avalike kontsertide arv; 2.3. kontsertidel esinenud Eesti Pillifondi pille kasutavate muusikute %; 2.4. Eesti Pillifondi instrumente ja muusikuid tutvustavate meediakajastuste arv;

3. Korraldada soetatud muusikainstrumentide säilimine. Tagada pillide regulaarne hooldus ja kindlustus. Osaleda ja koostada programme Eesti pillihooldusmeistrite arendamiseks. Tulemusindikaatorid: 3.1. pillimeistritest koostööpartnerite arv. Seireindikaator: 3.2. instrumentide iga-aastase hoolduse teostamine; 3.3. instrumentide ja poognate kindlustuslepingute kehtivus.

Finantseesmärgid Jälgida, et sihtasutus tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt. Seireindikaatorid: 1. tegevusaruande korrapärane esitamine ja järelkontroll; 2. majandusaasta aruande regulaarne auditeerimine.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantspõhimõtted: 1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus: Majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

2. Sihtasutuse eelarve kavandamisel lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse vaid rahastaja ootuste dokumendis loetletud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenuseid, mis ei ole antud dokumendis loetletud saab teostada liikmemaksude, omatulu või teiste toetuste baasilt.

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/233-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Sihtasutus Eesti Pillifond (edaspidi toetuse saaja),

edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu

(edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01. – 31.12.2026 toetust summas 27 600 eurot

rahastaja ootustes toodud eesmärkide elluviimiseks (lisad 1 ja 2).

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 22.01.2026.

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 25.01.2027. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

2 / 3

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

3 / 3

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Kertu Aksiim [email protected], 628 2252;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Marje Lohuaru, [email protected], +372 501147. 7.2. Toetuse saaja teavitab toetuse andjat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. 7.2.1. Toetuse andja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse 7.2.2. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste

rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

7.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.

7.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Sihtasutus Eesti Pillifond

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90013259

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE382200221063297590

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu Marje Lohuaru

kantsler juhatuse liige