Leping

Rahastaja ootused mittetulundusühingule Music Estonia Sissejuhatus Riigi kui rahastaja ootused mittetulundusühingule tulenevad strateegiast „Eesti 2035“, „Kultuuri arengukavast 2021–2030“, mille kaks peamist eesmärki on: „Eesti kultuurielu on tugev ja toimiv“, „Kultuuri ja loovuse roll ühiskonna arengus on väärtustatud“. Ootused on kooskõlas mittetulundusühingu põhikirjaga. Läbi Eesti Vabariigi ja mittetulundusühingu kokkuleppe, seatakse Music Estoniale järgmine eesmärk: muusikaettevõtluse elavdamine, toetamine ja arendamine kogu väärtusahela ulatuses, vt lisa 4 (UNESCO).

Music Estonia arendab muusikaettevõtlust läbi järgmiste tegevusuundade:

Eesti muusikavõtjatele muusikaettevõtluse alase kompetentsi, kontaktide ja info vahendamine läbi koolituste, mentorlus- ja arendusprogrammide;

Eesti esindamine esitlusfestivalidel ja messidel, rahvusvahelistes muusikaettevõtluse organisatsioonides ja võrgustikes;

Riigi seatavate eesmärkide täitmise eest vastutab nõukogu ja juhatus. Rahastaja ootuste täitmise seire toimub igal aastal perioodil veebruar kuni märts, st enne majandusaasta aruande kinnitamist mittetulundusühingu juhatuses ning rahastajaga. Rahastaja ootusi uuendatakse vajaduse korral. Riigi strateegilise partnerluse põhjused mittetulundusühingu rahastamisel Riik rahastab mittetulundusühingut Music Estonia, et neil oleks võimalik edendada Eesti muusikaettevõtluse jätkusuutlikku toimimist. Võimaldab mittetulundusühingul toetada ettevõtteid innovatsioonis ja arendustegevustes, vajalike kontaktide leidmisel ning nõustamisel, eesmärgiga viia ettevõtted võimalikult arvukate koostöölepinguteni ning toetada nende iseseisvat hakkamasaamist. Music Estonia esindab Eesti muusikavaldkonda messidel, rahvusvahelistes muusikaettevõtluse organisatsioonides ja võrgustikes. Kogub, talletab ja jagab muusikaettevõtete statistikat, mis toetab riikliku kultuuripoliitika kujundamist. Mittetulundusühingu missioon on toetada konkurentsivõimelise muusikavaldkonna professionaalset arengut. Strateegilised valdkondlikud eesmärgid Võtmeindikaatorid on järgmised: Vt kõigi indikaatorite metoodikat ning baas- ja sihttasemeid lisas 3 1) teenuse saajate arv;

2) vahendatud ja osutatud tegevuste ja teenuste arv;

3) teenuse saajate rahulolu teenuste ja tegevustega.

Eesmärke hinnatakse UNESCO ringi alusel, et arvestada kõigi teenuste pakkumisel kasutajate vajadustega kogu muusika valdkonna loomemajanduse väärtusahela ulatuses: loomine, produktsioon, levitamine, edastamine, vastuvõtt. Teenuseid analüüsitakse väärtusahela toimimise kontekstis. Teenuste pakkumisel fokusseeritakse väärtusahelas suurematele probleemkohtadele ja sinna, kus puuduvad teised teenusepakkujad. Suuremaid investeeringuid nõudvate muudatuste puhul koostatakse tegevuskava. Vt lisa 2 (UNESCO ring koos pakutavate teenustega) Täpsemad valdkonnapõhised ootused mittetulundusühingule Music Estonia on järgmised: 1. Eesti muusikavõtjatele muusikaettevõtluse alase kompetentsi, kontaktide ja info vahendamine läbi koolituste, mentorlus- ja arendusprogrammide. Algatada vajalikke programme, mis toetaksid muusikaettevõtluse alaste teadmiste arengut ja edukat valdkonnas tegutsemist. Tulemusindikaator:

1.1. osalejate arv väärtusahelas; 1.2. vahendatud ja osutatud teenuste arv; 1.3. osalejate rahulolu teenustega. Seireindikaator: 1.4. enesehindamine kõigi teenuste lõikes ning edasise tegevuskava ja ettepanekute koostamine (teenuste

vajaduste ja kvaliteedi hindamine ning disain). 2. Esindada ja arendada Eesti muusikaettevõtlust läbi valdkonna jaoks oluliste rahvusvaheliste esitlusfestivalide ja messide, koordineerida Eesti delegatsiooni komplekteerimist ja osalemist rahvusvahelistel üritustel. Algatada uusi rahvusvahelisi koostöid läbi kuuluvuse rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja võrgustikesse. Koguda ning jagada innovaatilisi rahvusvahelisi kogemusi ja praktikaid. Toetada rahvusvahelistumist ning vahendada vajalikke kontakte. Tulemusindikaatorid: 2.1. rahvusvahelistesse organisatsioonidesse ja võrgustikesse kuulumise arv; 2.2. rahvusvahelistele esitlusfestivalidele ja messidele viidud osalejate arv väärtusahela lõikes; 2.3. osalejate rahulolu pakutud rahvusvahelistumise teenustega; 2.4. tegevuste toel osalejate saadud kontaktide arv. Seireindikaator: 2.5. enesehindamine rahvusvaheliste tegevuste vaates (tugevuste ning parendustegevuste analüüs ja disain).

Finantseesmärgid Jälgida, et mittetulundusühing tegutseks oma eesmärkide saavutamisel neile eraldatud rahaliste vahenditega võimalikult kulutõhusalt. Seireindikaatorid: 1) tegevusaruande korrapärane esitamine ja järelkontroll.

Strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamist ja tegevuse jätkusuutlikkust peavad toetama järgmised finantseesmärgid ja -põhimõtted: 1. Tõhusus ja jätkusuutlikkus: Majandustegevus peab toimuma ressursisäästlikult;

2. Mittetulundusühingu eelarve kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et riigi toetust kasutatakse vaid rahastaja ootuste dokumendis loetletud strateegiliste valdkondlike eesmärkide saavutamiseks. Lisateenuseid, mis ei ole antud dokumendis loetletud saab teostada liikmemaksude, omatulu või teiste toetuste baasil. Juhtimiskvaliteedi eesmärgid Mittetulundusühing tegutseb avatult kogu muusikavaldkonna ökosüsteemi ulatuses, seadmata žanrilisi või

stilistilisi piire.

Seireindikaatorid: 1) teenustest osasaajate jaotus erinevate muusikažanrite põhiselt;

2) teenuse saajate protsentuaalne jagunemine maakondlikus lõikes.

Praktikaprogrammid

Õppekavad

Ümarlauad

Fondid/rahastus

Kontaktreisid

Sündmused

Rahvusvahelised võrgustikud/platvormid

Uuringud/andmed/info

Kiirendid/inkubaatorid

Delegatsiooniprogrammid

Arendusprogrammid

Mentorlusprogrammid

Koolitusprogrammid

Professionaalsed muusikaettevõttedEdasijõudnud muusikaettevõttedAlustavad muusikaettevõttedEttevõtlusest huvitatudStart- up Estonia mudel Music Estonia tegevused

Muusikavaldkonna  andmeprojekt

Muusikapoliitika analüüs

Muusikasündmuste  külastatavuse 

uuring

live-sektor

Festivalide  külastatavuse ja 

majandusliku  mõju uuring

live-sektor

ME  liikmete  küsitlus

Kontserdik orraldajate  ja - paikade  kaardistus

Digiandmete  platvorm

artistid muusikaettevõtted

Digiandmete  platvorm

artistid muusikaettevõtted

ME  liikmete  küsitlus

muusikaettevõtted

Kontserdikorr aldajate ja -

paikade  kaardistus

live-sektor

MENT artistid muusikaettevõtted

jazzahead!

artistid muusikaettevõtted

Reeperbahn

artistid muusikaettevõtted

WOMEX

artistid muusikaettevõtted

Zandari Festa

artistid muusikaettevõtted

Eurosonic

artistid muusikaettevõtted

Nüüdismuusika?

artistid muusikaettevõtted

Eurosonic

artistid muusikaettevõtted

Nüüdismuusika?

artistid muusikaettevõtted

jazzahead!

artistid muusikaettevõtted

Zandari Festa

artistid muusikaettevõtted

MENT artistid muusikaettevõtted

WOMEX

artistid muusikaettevõtted

Reeperbahn

artistid muusikaettevõtted

Kontserdipaikade  kontaktreisid

live-sektor

Audiovisuaalv aldkonna

sündmustele  kontaktreisid

muusikaettevõtted

TMW artistid muusikaettevõtted

HEMI  kiirendi muusikaettevõtted

HEMI  inkubaator

muusikaettevõtted

Muusikalinna häkaton

muusikaettevõtted

Ekspordifond

artistid muusikaettevõtted

Laulukirjutamise laagrite fond

muusikaettevõtted

Kontserdipaikade  mobiilsusfond

live-sektor

Ühisvideote  produtseerimise

fond

muusikaettevõtted

Digilahenduste fond

muusikaettevõtted

EMEA muusikaettevõtted

Eesti  muusikaturu fookuspäev

muusikaettevõtted

TMW artistid muusikaettevõtted

EMEA muusikaettevõtted

Jutt&Jook Jutt&Jook

Open  Club Day

live-sektor

Sihtrühmapõhised  kohtumised  liikmetega

Muusikaett evõtluse 

arendamise ümarlaud

Esindamised nõukogudes

Valdkonna  muusikapoliit ikasse sisendi

andmine

Tasumäärad sektoris

Uute EU  vahendite  jõudmine  sektorisse

Muusikalinn  Tallinn 

strateegia

Uute EASi  toetusmeetme tesse sisendi 

andmine

Otsa kooli  muusikaett

evõtluse  kava

Praktikavõi malused 

Music  Estonias

Naisprod utsentide  võrgustik

muusikaettevõtted

Muusikatööstuse  missioonid EMEE

Välisfestivalide tutvumismissi

oonid

Audiovisuaal valdkonna  missioonid 

EINS

EMEE IAMIC Live  DMA

Muusika  sünkroniseeri mise platvorm 

EINS

ESNS  Exchange  võrgustik

artistid

Mentorlus- ja  konsultatsioo

niteenus

artistid muusikaettevõtted

Mentorlus- ja  konsultatsioo

niteenus

artistid muusikaettevõtted

Niššimuusika  ekspordiprogramm

artistid muusikaettevõtted

Kesk ja Ida- Euroopa 

koostööplatvorm  HEMI

Põhja- Balti  kontserdipaikade 

platvorm Cindy&Kate

Delegatsiooni seminarid

artistid muusikaettevõtted

Koolitusprogramm  baasteadmistest

artistid muusikaettevõtted

Festivalitiimide  koolitusprogramm

Festivalide  vabatahtlike 

koolitusprogramm

Delegatsiooni seminarid

artistid muusikaettevõtted

Koolitusprogramm

artistid muusikaettevõtted

Ekspordivõimendi

artistid muusikaettevõtted

Artistiprogramm HEMI

artistid

Showcase  programm

artistid

Praktikaprogramm  INTRO 1.0

Praktikaprogramm INTRO 2.0

Rahvusvaheline  praktikaprogramm

muusikaettevõtted

Muusikaettevõtet e kontaktreisid 

muusikalinnadess e

muusikaettevõtted

Muusikaturu tutvustus

live-sektor muusikaettevõtted

Edulugude  kommunikatsioon

artistid muusikaettevõtted

WOMEX

artistid muusikaettevõtted

Zandari Festa

artistid muusikaettevõtted

MENT artistid muusikaettevõtted

jazzahead!

artistid muusikaettevõtted

Reeperbahn

artistid muusikaettevõtted

Nüüdismuusika?

artistid muusikaettevõtted

Eurosonic

artistid muusikaettevõtted

Ekspordivõimendi

artistid muusikaettevõtted

Artistiprogramm HEMI

artistid

Showcase  programm

artistid muusikaettevõtted

HEMI  inkubaator

muusikaettevõtted

Muusikalinna häkaton

muusikaettevõtted

Koolitusprogramm

muusikaettevõtted

Kontserdipaikade  kontaktreisid

live-sektor

Audiovisuaalv aldkonna

sündmustele  kontaktreisid

muusikaettevõtted

Muusikaettevõtet e kontaktreisid 

muusikalinnadess e

muusikaettevõtted

Kontserdipaikade  kontaktreisid

live-sektor

Audiovisuaalv aldkonna

sündmustele  kontaktreisid

muusikaettevõtted

Muusikaettevõtet e kontaktreisid 

muusikalinnadess e

muusikaettevõtted

Ekspordifond

artistid muusikaettevõtted

Laulukirjutamise laagrite fond

muusikaettevõtted

Kontserdipaikade  mobiilsusfond

live-sektor

Ühisvideote  produtseerimise

fond

muusikaettevõtted

Digilahenduste fond

muusikaettevõtted

Muusikasündmuste  külastatavuse 

uuring

live-sektor

Festivalide  külastatavuse ja 

majandusliku  mõju uuring

live-sektor

Digiandmete  platvorm

artistid muusikaettevõtted

ME  liikmete  küsitlus

muusikaettevõtted

Kontserdikorr aldajate ja -

paikade  kaardistus

live-sektor

Muusikasündmuste  külastatavuse 

uuring

live-sektor

Festivalide  külastatavuse ja 

majandusliku  mõju uuring

live-sektor

Digiandmete  platvorm

artistid muusikaettevõtted

Open  Club Day

live-sektor

EMEA muusikaettevõtted

Eesti  muusikaturu fookuspäev

muusikaettevõtted

TMW artistid muusikaettevõtted

EMEA muusikaettevõtted

Eesti  muusikaturu fookuspäev

muusikaettevõtted

TMW artistid muusikaettevõtted

jazzahead!

artistid muusikaettevõtted

WOMEX

artistid muusikaettevõtted

Lisa 1

LOOMINE

PRODUKTSIOON

RINGLUS/LEVITUS TARNE

MEHHANISMID

PUBLIKU VASTUVÕTT

LOOMINE: muusik, jurist, rahastaja, helilooja

idee (tekst, meloodia), kontekst, rikas pärand, projekti rahalised vahendid ja rahalised vahendid

arendamiseks, edendamine, helisalvestis ja näitus

KUI SUL ON IDEE NING SA SOOVID SEDA REALISEERIDA

mentorlus ja üritused – inkubaatorid ja kiirendid– koostöökogukonnad - rahastus

PRODUKTSIOON: helikunstnik, ärijuht

inimesed, protsessid, tootmiskohad, rajatised, seadmed ja tarnijad, disainerid, intellektuaalne omand

KUI SUL VAIMSET VÕI FÜÜSILIST RESSURSSI MIDA KASUTADA

mentorlus ja üritused – inkubaatorid ja kiirendid – koostöökogukonnad - rahastus

RINGLUS/LEVITAMINE: isiklik manager, agendid, artisti managerid (bänd, DJ, soolo artist, või

instrumentalist)

levitajad, agendid, turud, vahendajad

KUI SUL ON KONTAKTID JA TOODE

mentorlus ja üritused – inkubaatorid ja kiirendid – koostöökogukonnad - rahastus

TARNE MEHHANISMID: esitajad, roadid, stuudiomuusikud, DJ

näituse korraldajad, meedia organisatsioonid, jaemüügipunktid, esinemispaigad, esinemise ruumid,

galeriid ja näituste paigad

KUI SUL ON PAKKUDA TEENUSEID

mentorlus ja üritused – inkubaatorid ja kiirendid – koostöökogukonnad - rahastus

PUBLIKU VASTUVÕTT: kriitikud, fännid, ajakirjanikud

ajakirjanikud, valdkonna ajakirjad, festivali kommentaarid, auhinnad, akadeemilised tunnustused

KUI SUL ON PAKKUDA MINGIT TAGASISIDE TÜÜPI

mentorlus ja üritused – inkubaatorid ja kiirendi – koostöökogukonnad - rahastus

TREENING JA ARENG - MÄÄRUSED JA POLIITIKA - TOETUSED VÄIKE- JA KESMISTELE

ETTEVÕTETELE

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/238-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja Mittetulundusühing Music Estonia (edaspidi toetuse

saaja), edaspidi eraldi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise

lepingu (edaspidi leping) alljärgnevas.

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01. – 31.12.2026 toetust summas 96 600 eurot

lepingu lisades 1—4 seatud eesmärkide täitmiseks.

2.2. Toetuse andja maksab toetuse saajale toetuse välja 22.01.2026.

2.3. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui 3 tööpäeva

enne lepingu punktis 2.2 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha 7 tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

2.4. Punktis 2.1 nimetatud toetus loetakse grupierandiga hõlmatud riigiabiks Euroopa Komisjoni määruse

(EL) nr 651/2014 artikli 53 tähenduses.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Toetuse aruande esitamise tähtpäev on 25.01.2027. Aruande kohustuslik vorm on kättesaadav

Kultuuriministeeriumi veebilehel www.kul.ee. 3.2. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid, toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja poolt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.5. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja otstarbekust.

3.6. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul, nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevusega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada toetuse andjale sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus

2 / 3

on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.3 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja poolt allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise eelduseks on, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

3 / 3

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Kertu Aksiim [email protected], 628 2252;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Ave Sophia Maria Demelemester, [email protected], +372

5688 1366 . 7.2. Toetuse saaja teavitab toetuse andjat tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse

rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. 7.2.1. Toetuse andja tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse 7.2.2. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste

rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

7.3. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest.

7.4. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium Mittetulundusühing Music Estonia

Registrikood: 70000941 Registrikood: 80375300

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: EE841010220236361228

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merilin Piipuu Ave Sophia Maria Demelemester

kantsler tegevjuht