Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

282-25/296622

Otsuse kuupäev 07.01.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus Stell Eesti AS-i vaidlustus Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti riigihankes „Narva linna haljasalade

hooldustööd 2026-2027“ (viitenumber 296622) hankija

otsustele tunnistada riigihanke osas 2 edukaks

ühispakkujate OÜ GULIB ja AS-i Vant pakkumus ning

kvalifitseerida ühispakkujad OÜ GULIB ja AS Vant

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Stell Eesti AS, esindaja vandeadvokaat Aarne

Akerberg

Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet,

esindaja vandeadvokaat Andrei Matvejev

Kolmas isik, ühispakkujad OÜ GULIB ja AS Vant,

esindajad Leonid Guljajev ja Yuri Barkov

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta rahuldamata Stell Eesti AS-i vaidlustus Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti

riigihanke „Narva linna haljasalade hooldustööd 2026-2027“ (viitenumber 296622) osas 2.

2. Mõista Stell Eesti AS-ilt Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti kasuks välja Narva

Linnavalitsuse Linnamajandusameti lepingulise esindaja kulud 2951,2 eurot (käibemaksuga).

3. Jätta Stell Eesti AS-i poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

2 (21)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 07.07.2025 avaldas Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet (edaspidi ka Hankija)

riigihangete registris (edaspidi RHR) avatud hankemenetlusega riigihanke „Narva linna

haljasalade hooldustööd 2026-2027“ (viitenumber 296622) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja

tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD).

Riigihange on jagatud kolmeks osaks, sh 2. osa Soldina, Pähklimäe, Suthoffi, Siiversti,

Kudruküla (edaspidi Osa 2).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 27.10.2025, esitasid Osas 2 pakkumused 6 pakkujat, sh Stell

Eesti AS ja ühispakkujad OÜ GULIB ja AS Vant.

2. 28.11.2025 otsustega tunnistas Hankija Osas 2 edukaks ühispakkujate OÜ GULIB ja AS-i

Vant pakkumuse ning kvalifitseeris ühispakkujad OÜ GULIB ja AS Vant.

3. 08.12.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Stell

Eesti AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele, millega tunnistati Osas 2

edukaks ühispakkujate OÜ GULIB ja AS-i Vant (edaspidi ka Ühispakkujad või Kolmas isik)

pakkumus ning kvalifitseeriti Ühispakkujad.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 16.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/282 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 19.12.2025 ja neile vastamiseks 29.12.2025. Hankija 29.12.2025 taotluse

alusel pikendas vaidlustuskomisjon Hankijale ja Kolmandale isikule täiendavate seisukohtade

esitamise aega kuni 30.12.2025. Vaidlustuskomisjoni määratud esimeseks tähtpäevaks esitas

täiendavad seisukohad Vaidlustaja ning menetluskulude taotluse Vaidlustaja ja Hankija. Teiseks

tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija.

Käesolevas otsuses, ka siis, kui seda ei ole eraldi märgitud, käsitletakse üksnes Osa 2.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Stell Eesti AS, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Riigihanke Osas 2 esitati pakkumused järgmiste maksumustega:

1) Ühispakkujad - 618 763,05 eurot;

2) Vaidlustaja - 637 654,92 eurot;

3) OÜ N&V - 727 973,44 eurot;

4) Titol ForEst OÜ - 793 067,75 eurot;

5) Puhastusproff OÜ - 1 329 556,10 eurot;

6) Keskkonnahooldus Eesti OÜ - 2 000 000 eurot.

Hankija 14.11.2025 otsusega tunnistati vastavaks Ühispakkujate, Vaidlustaja, OÜ N&V, Titol

ForEst OÜ ja Puhastusproff OÜ pakkumused ning lükati tagasi Keskkonnahooldus Eesti OÜ

pakkumus.

Hankija 28.11.2025 otsustega tunnistati edukaks Ühispakkujate pakkumus ning kvalifitseeriti

Ühispakkujad.

Ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õigusvastasus

5.2. Ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse põhjenduste kohaselt: Hanke II osa

madalama maksumusega pakkumuseks on OÜ GULIB pakkumus summas 618 763,05 EUR.

Järgmiseks maksumuseks on OÜ N&V pakkumus summas 727 973,44 EUR.

Kuna pakkumuste esitamise ainsaks kriteeriumiks on pakkumuste maksumus, siis edukaks

3 (21)

tunnistatakse madalama maksumusega OÜ GULIB ja AS VANT ühispakkumus.

See põhjendus ei vasta tegelikkusele, kuna 19.11.2025 otsusega oli vastavaks tunnistatud viis

pakkumust.

Riigihankes on ainsaks hindamiskriteeriumiks pakkumuse maksumus – RHAD-i kohaselt

tunnistatakse edukaks madalama maksumusega pakkumus. RHS § 117 lg 1 esimese lause

kohaselt peab hankija hindama vastavaks tunnistatud pakkumusi vastavalt riigihanke

alusdokumentides nimetatud pakkumuste hindamise kriteeriumidele antud suhtelisele

osakaalule. Otsuse põhjendustest nähtuvalt on Hankija hinnanud ainult Kolmanda isiku

pakkumust ja OÜ N&V pakkumust, seejuures on Hankija ebaõigesti tuvastanud asjaolu, et OÜ

N&V pakkumus on maksumuselt järgmine. Tegelikult oli maksumuselt järgmine Vaidlustaja

pakkumus (637 654,92 eurot, vt käesoleva otsuse p 5.1) ja hinnata oleks tulnud viit vastavaks

tunnistatud pakkumust. Seetõttu on pakkumuse edukaks tunnistamise otsus õigusvastane.

Ühispakkujate kvalifitseerimise otsuse õigusvastasus

5.3. Pakkuja majandusliku ja finantsseisundi kohta on Hankija kehtestanud kvalifitseerimise

tingimuse järgmises sõnastuses: Pakkuja netokäive 2023-2024. majandusaastatel peab olema

vähemalt 750 000 eurot aastas. Eesti Vabariigis registreeritud pakkujate puhul Hankija teostab

netokäive olemasolu kontrolli Äriregistri teabesüsteemi kaudu esitatud pakkuja

majandusaastate aruannete pinnalt. Välismaal registreeritud pakkujad on kohustatud esitama

netokäive olemasolu tõendava asukohariigi pädeva organi poolt kinnitatud tõendi. Juhul, kui

pakkuja oli registreeritud peale 01.01.2024.a siis tema netokäive kuni 31.12.2024.a peab olema

750 000 eurot. Juhul, kui pakkuja esitab pakkumused mitu osadele, siis nõude pakkuja

netokäive kohta summeritakse vastavalt iga osa miinimumnõudega, ehk pakkuja, kes esitab

pakkumuse mitmele osale, peab netokäibe osas arvestama kumuleeruva käibenõudega. Kui

pakkuja esitab pakkumus I ja II osadele, siis pakkuja netokäive 2023-2024. majandusaastatel

peab olema vähemalt 1 550 000 eurot (I osa miinimumnõude + II osa miinimumnõude). Kui

pakkuja esitab pakkumus I, II ja III osadele, siis pakkuja netokäive 2023-2024.

majandusaastatel peab olema vähemalt 2 300 000 eurot (I osa miinimumnõude + II osa

miinimumnõude + III osa miinimumnõude) (edaspidi Netokäibe tingimus).

5.4. Kuna Ühispakkujad esitasid pakkumuse Riigihanke kõigis kolmes osas, siis

kvalifitseerumiseks pidi nende netokäive olema 2023-2024. majandusaastatel vähemalt

2 300 000 eurot aastas.

5.5. Hankija on Ühispakkujate kvalifitseerimise otsuse põhjendustes märkinud: Äriregistris

sisalduvate majandusaasta aruannete kohaselt OÜ GULIB netokäive 2023-2024

majandusaastatel moodustab kokku 2 320 232,00 EUR ja AS VANT netokäive 2023-2024

majandusaastatel moodustab kokku 3 615 036,00 EUR, mis moodustab kokku 5 935 268,00

EUR. Seega vastavad ühispakkujad OÜ GULIB ja AS VANT kvalifitseerimistingimusele.

5.6. Äriregistrile esitatud majandusaastate aruannete osaks olevatest kasumiaruannetest

nähtuvalt on Ühispakkujate 2023. ja 2024. majandusaastate käibed järgmised:

1) OÜ GULIB 2023. a netokäive - 1 244 879 eurot;

2) OÜ GULIB 2024. a netokäive - 1 075 353 eurot;

3) AS Vant 2023. a netokäive - 2 220 994 eurot;

4) AS Vant 2024. a netokäive - 1 394 042 eurot.

5.7. RHS § 103 lg 4 kohaselt võivad ühispakkujad ja ühistaotlejad oma majandusliku ja

finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste

ühispakkujate või ühistaotlejate vahenditele vastavalt RHS § 103 lg-tes 1–3 ja 7 sätestatud

tingimustele. Hankija võib nõuda riigihanke alusdokumentides ühispakkujatelt iga ühispakkuja

poolt täidetava hankelepingu osa suuruse ja iseloomu näitamist. RHS § 103 lg 1 kohaselt, kui

4 (21)

see on pakkuja või taotleja kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, võib pakkuja

või taotleja tõendada oma vastavust majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja

kutsealasele pädevusele esitatud nõuetele konkreetse hankelepingu täitmise raames teiste

ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte iseloomust nende ettevõtjatega. Selleks

peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid

olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja kasutab neid hankelepingu

täitmisel.

5.8. OÜ GULIB tegeleb maastiku hooldus- ja korrashoiutöödega ning muu puhastustegevusega.

AS-i Vant ükski tegevusala ei seondu maastiku hooldus- ja korrashoiutöödega ega muu

puhastustegevusega. Ühispakkujate tegevusalasid arvestades tegeleb ainult OÜ GULIB

sõlmitava hankelepinguga ettenähtud tööde teostamisega. RHS § 103 lg-test 1 ja 4 tulenevalt

oleks antud olukorras OÜ GULIB pidanud Hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et AS-il

Vant on vastavad vahendid (käive) olemas, AS Vant on nõus vahendite (käibe) kasutamisega ja

OÜ GULIB kasutab neid vahendeid (AS-i Vant käivet) hankelepingu täitmisel. Kuna OÜ

GULIB ei ole kahte viimast tõendanud, siis on AS-i Vant käibele tuginemine lubamatu ja AS-i

Vant 2023. ja 2024. majandusaastate käivet ei saa kvalifitseerumisel arvestada. OÜ GULIB

2023. ja 2024. majandusaastate käibed jäävad alla Riigihanke kõigis kolmes osas pakkumuse

esitamisel kvalifitseerumiseks nõutava 2 300 000 euro, mistõttu on Ühispakkujate

kvalifitseerimise otsus õigusvastane. OÜ GULIB oleks pidanud tõendama, et AS Vant on nõus

tema käibe kasutamisega ja seda, et OÜ GULIB kasutab AS-i Vant käivet hankelepingu

täitmisel.

5.9. Hankija on Ühispakkujate kvalifitseerimise otsuses põhjendanud: [---] hankepassides

märgitud andmetest lähtudes üks ühispakkuja (OÜ Gulib) omab lepingu täitmiseks vajalikku

kogemust ja spetsialiste, kuid tema käibe ei vasta RHAD nõuetele, aga teine tööde teostamiseks

vajalikku käivet, mis vastab RHAD nõuetele. [---] OÜ Gulib vastab pakkujale esitavatele

nõuetele kogemuse ja spetsialistide osas, aga AS Vant vastab finantsnäitudele (käibenõuetele).

Põhjendus on ebaõige, kuna AS-i Vant 2023. ja 2024. majandusaastate käibed jäävad alla

kvalifitseerumiseks nõutava 2 300 000 euro piiri. Ühispakkujad oleks saanud kvalifitseerida

ainult juhul, kui nende käibed oleks olnud võimalik summeerida.

5.10. Hankija on Ühispakkujate kvalifitseerimise otsuses põhjendanud: RHS § 103 lg 4 kohaselt

võivad ühispakkujad ja ühistaotlejad oma majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja

kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda teiste ühispakkujate või ühistaotlejate vahenditele

vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3 ja 7 sätestatud tingimustele. Hankija võib nõuda

riigihanke alusdokumentides ühispakkujatelt iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa

suuruse ja iseloomu näitamist. Hankija arvates võimaldab antud õigusnorm koosmõjus sama

paragrahvi lõikega 3 pakkujal, kelle finantsnäitajad (nt netokäive) ei ole piisavad lepingu

täitmise tagamiseks, tugineda teise isiku majanduslikule seisundile tingimusel, et teine isik

vastutab solidaarselt pakkujaga lepingu täitmise eest selles osas, milles pakkuja tugineb teise

isiku vahenditele.

5.11. Hankija ei ole kasutanud RHS § 103 lg 4 teises lauses antud õigust ega nõudnud

Ühispakkujatelt iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suuruse ja iseloomu

näitamist. Vastava nõude oleks Hankija võinud esitada RHAD-is , kuid mitte üheski RHAD-is

vastavat nõue ei sisalda ja Hankija ei saa seda nõuet esitada hilisema menetluse käigus.

Kolmandate isikute pakkumuses ei ole ära näidatud, millist osa hankelepingust täidaks OÜ

GULIB ja millist osa hankelepingust täidaks AS Vant.

RHS § 110 lg 4 kohaselt loetakse ühispakkujate ühise pakkumuse esitamisel, et hankelepingu

täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt. Seega ühispakkumuse puhul kohaldub

solidaarne vastutus seadusest tulenevalt. Ainuüksi ühispakkujate solidaarne vastutus

hankelepingu täitmise ei ole piisav selleks, et ühispakkujad saaksid tugineda kõikide

5 (21)

ühispakkujate käibe numbrile. Kui ainuüksi solidaarne vastutus oleks selleks piisav, siis

muutuks RHS § 103 lg 1 teisest lausest tulenev nõue sisutühjaks. Nõue tõendada, et ettevõtjatel

on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või taotleja

kasutab neid hankelepingu täitmisel, tähendab midagi enamat kui lihtsalt solidaarse vastutuse

tõendamist, mis seadusest tulenevalt kohaldub ühispakkujate/ühispakkumuse puhul niigi ja

seetõttu tõendamist ei vaja.

5.12. OÜ GULIB on hankelepingu esemega seotud tegevusalal tegutseva ettevõtjana kaasanud

kaaspakkujana AS-i Vant (kellel puudub mistahes seos hankelepingu esemega) üksnes seetõttu,

et oleks võimalik kvalifitseeruda käibe numbrite summeerimise tulemusena. Mingit rolli

sõlmitava hankelepingu täitmisel ei ole AS-ile Vant ette nähtud. Sellises olukorras oli Hankija

poolt AS-i Vant käibe numbritega arvestamine õigusvastane.

5.13. Pakkuja tehnilise ja kutsealase suutlikkuse kohta Osas 2 on Hankija kehtestanud

kvalifitseerimise tingimuse järgmises sõnastuses: Pakkujal peab olema nõuetekohaselt täitnud

hanke väljakuulutamisele eelnevate 36 kuu jooksul sarnasel alal (haljasalade hooldustööd)

vähemalt kaks hankelepingud igaüks kogumaksumusega vähemalt 450 000,00 eurot ilma

KM-ta. Leping/lepingud võib pakkumise esitamise hetkel olla täitmisel, kuid töid nõutavas

mahus peab eelnevalt olema teostatud. Leping/lepingud peab olema täidetud korrektselt ja häid

tavasid järgides. Pakkuja esitab nõudele vastavate tööde nimekirja koos tellijate andmetega

hankepassis. Pakkuja koos pakkumusega esitab eespool määratud hankelepingu, määratledes

hankijat, hankelepingu maksumus ja hankija kontaktandmed (edaspidi Lepingute tingimus).

Lepingute tingimusest tulenevalt on nõutav vähemalt kahe referentslepingu olemasolu, mis

peavad olema täidetud nõuetekohaselt ja tööd mahus 450 000 eurot peavad olema teostatud

Riigihanke väljakuulutamisele eelneva 36 kuu jooksul. Kuna Riigihange kuulutati välja

07.07.2025, siis väljakuulutamisele eelnevad 36 kuud on periood 2022. a juulist kuni 2025. a

juunini.

5.14. Otsuse põhjendustest nähtuvalt tuginesid Ühispakkujad kahele lepingule, mis mõlemad

olid sõlmitud ja täidetud OÜ GULIB poolt:

1) riigihanke „Narva linna haljasalade hooldustööd 2022-2023“ (viitenumber 242498)

tulemusena 03.02.2022 sõlmitud töövõtuleping nr 10/2022. Kogumaksumus: 995 044,00 eurot.

Teostamise periood: 01.01.2022-31.05.2024, tööde tellija Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusamet (edaspidi Leping nr 10/2022);

2) riigihanke „Narva linna haljasalade hooldustööd 2019-2023“ (viitenumber 200418)

tulemusena 20.11.2018 sõlmitud töövõtuleping nr 225/2018 Maksumus: 802 193,00 eurot.

Teostamise periood: 01.01.2022-31.05.2024, tööde tellija Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusamet (edaspidi Leping nr 225/2018).

Ühispakkujate kvalifitseerimise otsuse põhjendustest nähtuvalt: Hankekomisjon on läbi

vaadanud OÜ GULIB poolt kvalifikatsiooni tõendamiseks esitatud teabe varasema lepingu

täitmise kohta. OÜ GULIB poolt viidatud tööde tellijaks on Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusamet (registrikood 75039729). Hankija kui nimetatud tööde tellija kinnitab, et

tal on kogu vajalik teave lepingu täitmise kohta. Hankija kinnitab, et referentslepingud vastavad

käesoleva riigihanke kvalifitseerimisnõuetele, sh teenuse sisu ja lepingute maksumuse osas.

Lepingud on nõuetekohaselt täidetud hankepassis märgitud mahus ilma rikkumiste ja

kõrvalekalleteta. Ühispakkuja OÜ GULIB suhtes ei ole lepingu täitmise käigus rakendatud

sanktsioone ega leppetrahve.

5.15. Hankija otsusest ei nähtu, kui suures mahus teostati töid Lepingute tingimuses nõutud 36

kuu pikkusel perioodil ehk 2022. a juulist kuni 2025. a juunini. Otsusest nähtuvalt on OÜ

GULIB tuginenud hankepassis mõlema lepingu puhul perioodile 01.01.2022-31.05.2024, mis

ei ole Lepingute tingimust arvestades asjakohane periood. Hankija oleks pidanud tuvastama ja

otsuse põhjendustes ära tooma tööde teostamise mahud asjakohasel perioodil mõlema

6 (21)

referentslepingu puhul. Kuna Hankija ei ole seda teinud, vaid on piirdunud üksnes üldsõnalise

väitega Hankijal andmete olemasolu kohta, siis on otsus põhjendamata. RHS § 98 lg 5 kohaselt

peab hankija tegema pakkuja või taotleja kvalifitseerimise või kvalifitseerimata jätmise kohta

sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse. Otsuse põhjendustest ei nähtu, et tööd mahus 450 000

eurot oleksid teostatud hanke väljakuulutamisele eelneva 36 kuu jooksul. Seega on otsus

põhjendamata ja sellest tulenevalt õigusvastane.

5.16. Lepingu nr 10/2022 kogumaksumusena on OÜ GULIB hankepassis esitanud 995 044,00

eurot. Samas on Hankija esitanud RHR-ile andmed, mille kohaselt on selle hankelepingu

maksumus 838 110,69 eurot. Seega on OÜ GULIB poolt hankepassis avaldatud hankelepingu

maksumus märgatavalt suurem kui Hankija poolt registrile avaldatud hankelepingu maksumus.

Hankija otsuse põhjendus: Lepingud on nõuetekohaselt täidetud hankepassis märgitud mahus

[---] ei vasta tegelikkusele. Kui Hankija sõlmis hankelepingu maksumusega 838 110,69 eurot

(nagu Hankija RHR-ile deklareeris), siis ei saanud OÜ GULIB täita hankelepingut hankepassis

märgitud mahus 995 044,00 eurot. Kui OÜ GULIB siiski täitis lepingut hankepassis märgitud

mahus, jääb arusaamatuks, miks Hankija esitas RHR-ile valeandmed või miks on Hankija

jätnud registrile esitamata andmed hankelepingu tegeliku maksumuse kohta. Neid vastuolusid

arvestades puuduvad usaldusväärsed andmed, milline oli referentslepingu tegelik maht ja kas

asjakohasel 36 kuu pikkusel perioodil täideti referentslepingut vähemalt kvalifitseerimise

tingimuses nõutud mahus 450 000 eurot ilma KM-ta. See tähendab ühtlasi, et puuduvad tõendid

selle kohta, et referentsleping üldse sobib kvalifitseerumiseks.

5.17. Leping nr 225/2018 ei sobi Ühispakkujate kvalifitseerimiseks, kuna seda lepingut ei ole

OÜ GULIB täitnud nõuetekohaselt.

5.17.1. OÜ GULIB on 01.03.2023 kirjas teavitanud Hankijat, et ei suuda edaspidiselt

lepingulisi kohustusi täita (kuna need viivad firma pankrotini) ja on soovinud lepingu lõpetada

alates 01.04.2023. Seega ei peaks olema mõistlikku kahtlust, et OÜ GULIB rikkus lepingut –

ta deklareeris ise suutmatust lepingulisi kohustus täita ja soovis lepingu lõpetada.

5.17.2. Hankija 27.03.2023 kirjast nähtuvalt on OÜ GULIB 11.11.2022 esitanud tellijale (st

Hankijale) taotluse, millega palub suurendada 2023. aastaks töövõtulepinguga kehtestatud tasu

40% võrra. Taotluse kohaselt on maailma majanduskriis, maailma kollaps, inflatsioon, kütuse

ja muude kulude tõus mõjunud selliselt, et OÜ GULIB ei saa olemasoleva töövõtja tasu arvel

oma kohustusi täita. Tellija (st Hankija) on palunud veel kord kaaluda lepingust taganemist ja

sellega kaasnevaid tagajärgi. Ka see ei jäta mõistlikku kahtlust selles osas, et OÜ GULIB rikkus

lepingut – ta soovis hinna suurendamist ja polnud nõus jätkama lepingu täitmist kokkulepitud

hinnaga.

5.17.3. Vaidlustajale teadaolevalt on Hankija kohaldanud OÜ GULIB suhtes leppetrahve ja tasu

vähendamisi. Tegelikkusele ei vasta seega Ühispakkujate kvalifitseerimise otsuse põhjendus:

Ühispakkuja OÜ GULIB suhtes ei ole lepingu täitmise käigus rakendatud sanktsioone ega

leppetrahve. Hankija ei ole küll esitanud andmeid rikkumiste tulemusena õiguskaitsevahendite

kohaldamise kohta RHR-ile, kuid leppetrahvide kohaldamine ja tasu vähendamised nähtuvad

nimetatud lepingu alusel koostatud tööde üleandmis-vastuvõtuaktidest (leppetrahvide ja tasu

vähendamiste kohaldamisel korral on üleandmis-vastuvõtuaktides vastavate selgitustega read

koos summadega).

5.17.4. Kuna kvalifitseerumise tingimuse sõnastusest tulenevalt sobib kvalifitseerumiseks

ainult nõuetekohaselt täidetud referentsleping, siis ei sobi Leping nr 225/2018 Ühispakkujate

kvalifitseerimiseks.

7 (21)

5.18. Kui kasvõi üks OÜ GULIB hankepassis toodud referentslepingutest ei sobi

kvalifitseerumiseks, ei vasta Ühispakkujad Lepingute tingimusele ja oleks tulnud jätta

kvalifitseerimata.

5.19. 19.12.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.19.1. RHS § 117 lg-st 1 tulenevalt peab hankija hindama kõiki vastavaks tunnistatud

pakkumusi ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsus peab olema põhjendatud. Kuna need

nõuded kehtivad ka pöördmenetluse kasutamisel ja vaidlustuses ei ole esitanud etteheiteid

pöördmenetluse kasutamisele, siis ei ole asjakohased Hankija vastuse põhjendused

pöördmenetluse kasutamise võimaluse kohta.

Ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses OÜ N&V ja selle pakkumuse

maksumuse - 727 973,44 eurot – märkimise puhul ei ole tegemist pelgalt trükiveaga nagu

väidab Hankija. Otsuse põhjendustest ega Hankija vastusest ei nähtu, et Hankija oleks hinnanud

kõiki pakkumusi. Vaidlustaja kui vastavaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja pakkumus

oleks pidanud osalema eduka pakkumuse väljaselgitamisel. Vaidlustusmenetluses ei saa

vaidlustuskomisjon asuda Hankija eest vastavaks tunnistatud pakkumusi hindama ega edukat

pakkujat välja selgitama.

5.19.2. Netokäibe tingimuse osas väidavad Hankija ja Kolmas isik, et RHAD-i kohaselt pole

nõutav, et käive oleks teenitud konkreetses valdkonnas. Vaidlustaja seda ei väidagi. Hankija

ignoreerib vaidlustuse põhilist etteheidet, et RHS § 103 lg-test 1 ja 4 tulenevalt oleks OÜ

GULIB pidanud Hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et AS-il Vant on vastavad vahendid

(käive) olemas, AS Vant on nõus vahendite (käibe) kasutamisega ja OÜ GULIB kasutab neid

vahendeid (AS-i Vant käivet) hankelepingu täitmisel.

Ainuüksi ühispakkumuse ja hankepasside esitamine ei tähenda, et OÜ GULIB oleks täitnud

RHS § 103 lg-test 1 ja 4 tulenevad nõuded. Kui ainuüksi ühispakkumuse esitamine oleks piisav

selleks, et saaks tugineda ühispakkuja käibele, siis muutuksid RHS § 103 lg-d 1 ja 4 sisututeks

selles osas, mis nõuavad ühispakkuja majanduslikule ja finantsseisundile tuginemise eeldusena

tõendamist, et teisel ühispakkujal on vastavad vahendid olemas, ta on nõus vahendite

kasutamisega ja pakkuja kasutab neid hankelepingu täitmisel.

5.19.3. Hankija ega Kolmas isik ei ole vastustes vaidlustusele väitnud, et Ühispakkujate

pakkumuses oleks ära näidatud iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suurus ja

iseloom (RHS § 103 lg 4 teine lause). Kui AS-ile Vant ei olnud ühispakkumuses jäetud mingit

rolli hankelepingu täitmisel, siis ei saanud ka tema käibele tugineda.

5.19.4. Hankija arutelu selle üle, et tingimuse oleks saanud sõnastada üldisemalt, ei ole

asjakohane. Lepingute tingimuse sõnastusest nähtub üheselt, et referentslepingu järgsed tööd

mahus 450 000 eurot (ilma käibemaksuta) peavad olema teostatud Riigihanke

väljakuulutamisele eelneva 36 kuu jooksul. Seega oleks Hankija pidanud kontrollima, et

OÜ GULIB on mõlema referentslepingu järgselt teostanud töid vähemalt mahus 450 000 eurot

kvalifitseerumise tingimuses nõutud 36 kuu pikkusel perioodil. Kvalifitseerimise otsusest ei

nähtu, et Hankija oleks kindlaks teinud kui suures mahus on OÜ GULIB teostanud töid

kummagi referentslepingu alusel asjakohasel 36 kuu pikkusel perioodil. See ei nähtu ka Hankija

vastusest. Käesoleval juhul ei olnud OÜ GULIB hankepassis toodud periood 01.01.2022-

31.05.2024 asjakohane, mistõttu ei oleks Hankija saanud hankepassis toodud andmetest

juhinduda ka formaalsel kontrolli teostamisel. Isegi kui nõustuda Hankija seisukohaga, et

pakkuja polnud kohustatud eraldi välja tooma referentslepingu täitmise maksumust

referentsperioodi jooksul, oleks Hankija pidanud selle ise kvalifikatsiooni kontrollimise käigus

kindlaks tegema.

8 (21)

5.19.5. Vaidlustuskomisjonil ei ole võimalik millegi põhjal veenduda, et OÜ GULIB

referentslepingud sobivad kvalifitseerumiseks. Seda pole võimalik teha ka tuginedes RHR-is

olevatele andmetele, kuna Hankija selgitab vastuses vaidlustusele, et RHR-i lepingu täitmise

andmete esitamisel ei täitnud Hankija välja lepingu tegelik maksumus.

5.19.6. Referentslepingute nõude osas väidab Hankija, et Hankija ja OÜ GULIB vaheline

kirjavahetus, mis toimus seoses konfliktiga lepingu täitmise ajal, ei saa olla pakkuja

kvalifitseerimata jätmise aluseks. Rikkumised, mis põhjustavad leppetrahvi kohaldamist või

maksejõuetuse tuvastamist, kuuluvad kõrvaldamisaluste kontrolli RHS § 95 alusel. Kolmas isik

väidab, et on vaieldav, mida kvalifitseerimise tingimuse mõttes tuleb lugeda hankelepingu

nõuetekohaseks täitmiseks. Erialakirjanduses (Riigihangete seaduse kommenteeritud

väljaanne, 2025, lk 691, § 101 komm 22) leitakse, et siin võib olla kohane paralleel RHS § 95

lg 4 p 8 kõrvaldamise alusega. Vaidlustaja leiab, et tegemist on asjakohatute väidetega.

5.19.6.1. Vaidlustatud ei ole Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsust ega väidetud, et OÜ

GULIB suhtes esineks RHS § 95 lg 4 p-is 8 sätestatud kõrvaldamise alus.

5.19.6.2. Lepingute tingimuse sõnastuse: Pakkujal peab olema nõuetekohaselt täitnud [---]

kohaselt sobivad kvalifitseerumiseks üksnes nõuetekohaselt täidetud referentslepingud.

RHS-ist ei tulenenud hankijale kohustust kehtestada referentslepingute osas nõuetekohase

täitmise nõue, aga kui Hankija selle nõude kehtestas, siis pidi Hankija sellest lähtuma. RHS §

95 lg 4 p-is 8 sisalduv fakultatiivne kõrvaldamise alus ei ole kvalifitseerimise seisukohalt

asjakohane, mistõttu ei saa kvalifitseerimise nõude sisustamisel sellest lähtuda. Kui

kvalifitseerimise nõudes sisaldub referentslepingu nõuetekohase täitmise nõue, siis ei sobi

kvalifitseerumiseks referentsleping, mida pakkuja on rikkunud. Seejuures ei ole tähtsust

rikkumise iseloomul ega tagajärjel.

5.19.6.3. Hankija väidab vastuses vaidlustusele, et hankelepingu tingimused ei näinud ette

leppetrahvide kajastamist üleandmise-vastuvõtmise aktides. Leppetrahvi nõue tuli esitada

eraldi kirjalikult. Hankija eitab leppetrahvi kohaldamist. Samas väidab Kolmas isik oma

vastuses, et Lepingu nr 225/2018 täitmisel ei ole Riigihanke algamisele eelneval 36 kuul

esinenud ühtegi rikkumist. Lepingu nr 225/2018 täitmisel esines üks episood juunis 2022, kus

Hankija esitas küll pretensiooni, ent hiljem loobus sellest. Seega järeldub Kolmanda isiku

vastusest, et juunis 2022 leidis aset referentslepingu rikkumine. Kas Hankija loobus

pretensioonis või mitte, ei oma tähtsust.

5.19.6.4. Hankija ja Kolmas isik ignoreerivad Vaidlustaja väidet, et lisaks leppetrahvide

kohaldamisele leidsid aset tasu vähendamised.

5.19.6.5. Vaidlustaja tugineb muuhulgas väitele, et OÜ GULIB teavitas 01.03.2023 kirjas

Hankijat, et ei suuda edaspidiselt lepingulisi kohustusi täita. Kolmas isik ignoreerib oma

vastuses seda teemat. Hankija tunnistab vastuses vaidlustusele konflikti lepingu täitmise ajal,

kuid väidab, et see ei saavat olla pakkuja kvalifitseerimata jätmise aluseks. Rikkumised, mis

põhjustavad leppetrahvi kohaldamist või maksejõuetuse tuvastamist, kuuluvad

kõrvaldamisaluste kontrolli RHS §-i 95 alusel.

6. Hankija, Narva Linnavalitsuse Linnamajandusamet, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub

jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. Vaidlustaja leiab, et seadusvastased on Hankija otsused Ühispakkujate pakkumuse edukaks

tunnistamiseks ja Ühispakkujate kvalifitseerimiseks. Samuti leiab Vaidlustaja, et Hankija on

ebaõigesti tuvastanud, et OÜ N&V pakkumus on maksumuselt järgmine Ühispakkujate

pakkumuse maksumusele.

9 (21)

6.2. Vaidlustaja esitab vaidlustuse Ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

peale, seoses Hankija väitega: [---] hanke II osa madalama maksumusega pakkumuseks on OÜ

GULIB pakkumus summas 618 763,05 eurot. Järgmiseks maksumuseks on OÜ N&V pakkumus

summas 727 973,44 eurot. Hankija möönab, et tegemist on trükiveaga ning Ühispakkujate

pakkumusele järgneb Osas 2 Vaidlustaja pakkumus, mitte OÜ N&V pakkumus.

See asjaolu ei anna alust otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Vaidlustuse esemeks ei saa olla

trükivea parandamine otsuses juhul, kui trükiviga ei mõjutanud otsuse sisu.

6.3. Hankija, tehes nii vastavaks tunnistamise otsuse (mida ei ole vaidlustatud) kui ka

kvalifitseerimise ja pakkumuse edukaks tunnistamise otsused, märkis otsustes, et käesolevas

menetluses on hankija otsustanud kasutada pöördmenetlust RHS § 52 lg 3 alusel.

Pöördmenetluses omab tähtsust, et õigesti oleks tuvastatud madalaima maksumusega

pakkumus, mille suhtes teostatakse sisuline kvalifitseerimine jms (v.a vastavaks tunnistamine,

mis tehakse kõigi pakkumuste suhtes). Antud viga ei mõjuta otseselt otsuse resolutsiooni, kuna

puudub vaidlus selle üle, et Ühispakkujate pakkumus on Osas 2 madalaim, ehk trükiviga ei

mõjuta otseselt ega kaudselt otsuse järeldusi.

Pöördmenetluse kasutamise tõttu ei ole õige ka Vaidlustaja väide RHS § 117 lg 1 rikkumisest.

6.4. Netokäibe tingimuseks on järgmise nõude täitmine: [---] kui pakkuja esitab pakkumuse I,

II ja III osale, siis pakkuja netokäive 2023–2024. majandusaastatel peab olema vähemalt 2 300

000 eurot (I osa miinimumnõude + II osa miinimumnõude + III osa miinimumnõude).

Puudub vaidlus, et Ühispakkujad OÜ GULIB ja AS Vant vastavad ühiselt Netokäibe

tingimusele. Vaidlustaja on seisukohal, et arvesse ei tohi võtta AS-i Vant käivet, kuna see on

tekkinud teises valdkonnas (ehitusvaldkonnas). Samuti heidetakse ette, et Hankija ei

kontrollinud, kes Ühispakkujatest omab tööde teostamiseks vajalikku kogemust ja rahalisi

vahendeid, ning asendas nende andmete küsimise Ühispakkujatelt enda kaalutlustega.

RHAD-is ei ole nõutav, et käive oleks teenitud konkreetses valdkonnas.

6.4.1. Ühispakkujad esitasid Hankijale kummagi ühispakkuja hankepassid ning

kvalifitseerimise tingimusele vastavust oli võimalik kontrollida iga ühispakkuja suhtes eraldi.

Tegemist ei olnud olukorraga, kus vajalik teave oleks jäänud õigel ajal üldse esitamata, nagu

Vaidlustaja viidatud kohtuasjas nr 3-19-631. Arvestades, et ühispakkujad võivad oma

kvalifikatsioonile vastavust tõendades tugineda teise ühispakkuja vahenditele (RHS § 103 lg

4), peab vähemalt ühel ühispakkujatest olema nõutav kvalifikatsioon. Tallinna Ringkonnakohus

rõhutas asjas 3-17-2544 tehtud otsuse p-is 26, et seda, millised on ühispakkujate omavahelised

suhted, ei saa hankija teada ega peagi teadma.

6.4.2. Vaidlustaja lähenemine on suunatud konkurentsi piiramisele. Ühispakkumuse esitamine

on üks võimalustest konkurentsi suurendamiseks.

6.5. Vaidlustaja osundab, et OÜ GULIB referentslepingud väljuvad RHAD-is kehtestatud

perioodi raamest, mistõttu oleks Hankija pidanud tuvastama, millises mahus OÜ GULIB täitis

referentslepinguid 36 kuu jooksul enne käesoleva Riigihanke väljakuulutamist.

RHAD-is on Lepingute tingimus sõnastatud viisil, et Hankija võtab arvesse kõik lepingud

nende lõppmaksumuses, mis olid algatatud enne referentsperioodi, kui need olid täidetud

referentsperioodi jooksul, ilma et pakkuja oleks kohustatud eraldi välja tooma referentslepingu

täitmise maksumuse referentsperioodi jooksul. Erand on kehtestatud nende referentslepingute

suhtes, mille täitmine algas referentsperioodil, kuid mille täitmine jätkub Riigihanke

avaldamise päeva seisuga. Sellisel juhul võetakse arvesse hankelepingu täitmise maht alates

lepingu täitmise alustamisest kuni pakkumuse esitamise hetkeni.

6.6. Isegi kui Vaidlustaja eeltoodud etteheide oleks põhjendatud, sõlmiti Leping nr 10/2022

03.02.2022 ning selle täitmine toimus referentsperioodi jooksul. Hankepassis on selle lepingu

10 (21)

kohta esitatud seletus selle täitmise kohta aastate lõikes: 361 470,00 eurot (01.01.–31.12.2022);

2023 – 410 650,00 eurot (01.01.– 31.12.2023); 2024 – 222 924,00 eurot (01.01.–31.05.2024).

Lepingus nr 225/2018 on samuti esitatud tehtud tööde maksumus aastate lõikes: 2022 – 313

793,00 eurot (01.01.–31.12.2022); 2023 – 316 201,00 eurot (01.01.–31.12.2023); 2024 – 172

199,00 eurot (01.01.–31.05.2024). Eespool nimetatud lepinguid, vaatamata sellele, et nende

sõlmimisel planeeris Hankija tellida teenuseid kuni 31.12.2023, oli Hankija sunnitud

pikendama teenuse osutamise aega kuni uue lepingu sõlmimiseni riigihankes „Narva linna

haljasalade hooldustööd 2024–2025“ (viitenumber 271119), mis viibis vaidlustuste tõttu kuni

2024. aasta maini.

6.7. Lepingute tingimus näeb ette, et pakkuja peab olema nõuetekohaselt täitnud Riigihanke

väljakuulutamisele eelnevate 36 kuu jooksul sarnasel alal (haljasalade hooldustööd) vähemalt

kaks hankelepingut, igaüks kogumaksumusega vähemalt 450 000 eurot ilma KM-ta.

OÜ GULIB referentslepingute täitmise mahud näitavad, et Lepingu nr 10/2022 täitmisel

aastatel 2023–2024 oli lepingu täitmise maht 633 574 eurot ilma KM-ta, mis vastab

kvalifitseerimise tingimusele isegi juhul, kui piirata lepingu täitmist aastatega 2023–2024.

Samuti oli Leping nr 225/2018 täidetud summas 488 400 eurot ilma KM-ta ning antud lepingu

täitmine vastab samuti kvalifitseerimise tingimustele. Seega Ühispakkujate vastavus Lepingute

tingimusele on sisuliselt põhjendatud.

6.8. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija võttis ekslikult arvesse Lepingu nr 10/2022

kogumaksumusena 995 044 eurot, kuna selle lepingu puhul on Hankija esitatud RHR-i andmete

järgi on hankelepingu maksumus 838 110,69 eurot (ilma KM-ta).

Tõepoolest on RHR-is kajastatud Lepingu nr 10/2022 maksumus summas 838 110,69 eurot,

kuid see summa on toodud reas, mis näitab lepingu maksumust selle sõlmimisel. Koos

pakkumusega on Hankijale esitatud Lepingu nr 10/2022 juurde 29.04.2024 sõlmitud kokkulepe,

mille kohaselt lepingu maksumust suurendati seoses sellega, et vaidlustuste tõttu venis uue

sama esemega lepingu sõlmimine hankemenetluses „Narva linna haljasalade hooldustööd

2024–2025“ (viitenumber 271119) ning OÜ-ga GULIB sõlmitud lepingut pikendati kuni

31.05.2024 või uue lepingu sõlmimiseni, maksumusega 1 064 268,93 eurot ilma KM-ta

(eeldusel, et teenust osutatakse kuni 31.05.2024). Kuna uus leping (riigihanke viitenumbriga

271119 tulemusel) sõlmiti 14.05.2024, määrati OÜ-ga GULIB sõlmitud lepingu

(referentslepingu) maksumuseks hankepassis 995 044,00 eurot ilma KM-ta. RHR-i andmete

esitamisel ei täitnud Hankija välja lepingu tegelik maksumus. Arvestades, et Hankijale oli

lepingu tegelik maksumus teada, kontrollis Hankija hankepassis määratud referentslepingu

maksumust ning veendus, et see on korrektne.

6.9. Vaidlustaja viitab kahele OÜ GULIB kirjale, kui tõenditele OÜ GULIB suutmatuse kohta

hankelepingut täita. Kirjad pärinevad 2023. aasta algusest ning tegemist oli tol ajal tüüpilise

probleemiga: töövõtjad erinevates lepingutes, viidates ühele ja samale asjaolule – sõjale

Ukrainas ja sellest põhjustatud majanduslikele raskustele –, nõudes lepingute maksumuste

suurendamist. Kirjavahetuses käsitletud olukord lõppes OÜ GULIB poolt nõuetekohase

töövõtulepingu muutmise taotluse esitamisega. Ei leidnud aset lepingust taganemist ega OÜ

GULIB pankrotistumist, mida kinnitavad nii referentslepingute täitmine kui ka OÜ GULIB

majandusaasta aruanded, mida Hankija käesolevas asjas uuris.

Hankija ja OÜ GULIB vaheline kirjavahetus ei saa olla pakkuja kvalifitseerimata jätmise

aluseks. Rikkumised, mis põhjustavad leppetrahvi kohaldamist või maksejõuetuse tuvastamist,

kuuluvad kõrvaldamisaluste kontrolli RHS §-i 95 alusel ja Kolmanda isiku kõrvaldamata

jätmise otsus ei ole vaidlustatud.

6.10. Ei ole selge, millistele andmetele tugineb Vaidlustaja väide, et Hankija kohaldas

OÜ GULIB suhtes leppetrahve referentslepingute täitmisel. Hankija selgitab, et Lepingu nr

10/2022 tingimused ei näinud ette leppetrahvide kajastamist üleandmise-vastuvõtmise aktides.

11 (21)

Leppetrahvi nõue tuli esitada eraldi kirjalikult (eespool nimetatud hankelepingu p 8.4). Sama

olukord on ka Lepingu nr 225/2018 puhul. Lepingud on identsed. Leppetrahve ei kohaldatud.

6.11. 30.12.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.11.1. Vaidlustuse esitamine näitab, et Vaidlustaja sai õigesti aru, et otsuses oli tegemist

trükiveaga, ja realiseeris oma kaebeõigust.

Juhul, kui kasutatakse pöördmenetlust, ei toimu pakkujate (v.a madalaima maksumusega

pakkuja) kvalifitseerimist.

6.11.2. Vaidlustaja osundab, et Hankija ei vastanud Vaidlustaja põhietteheitele, mille kohaselt

oleks RHS § 103 lg-test 1 ja 4 tulenevalt pidanud OÜ GULIB Hankijale vastuvõetaval viisil

tõendama, et AS-il Vant on olemas vastavad vahendid (käive), AS Vant on nõus oma vahendite

(käibe) kasutamisega ning OÜ GULIB kasutab neid vahendeid (AS-i Vant käivet) hankelepingu

täitmisel.

AS Vant esitas hankepassi, mis on hankemenetluses eeltõend, mille kohaselt AS-il Vant on

olemas nõutav käive. Hankija kontrollis käibe suurust RHR-i kaudu tehtud päringute alusel

(AS-i Vant majandusaasta aruannete põhjal) ning seega on eespool nimetatud küsimuses (käibe

vastavus kvalifitseerimise tingimustele) kontroll teostatud.

6.11.3. RHS § 103 lg-d 1 ja 4 ei sätesta kohustust nõuda ühispakkujatelt eraldi kinnitusi selle

kohta, millisel konkreetsel viisil teise ühispakkuja käivet või muid vahendeid hankelepingu

täitmisel kasutatakse, juhul, kui ühispakkumus tervikuna vastab kvalifitseerimise tingimusele

ning vähemalt ühel ühispakkujal on olemas nõutav suutlikkus. Seadus ei kohusta hankijat

tuvastama ega fikseerima ühispakkujate sisemist rollijaotust. Kuna Ühispakkujad on

hankelepingus solidaarsed võlgnikud, võivad lepingust tulenevad nõuded olla esitatud neile

ühiselt või igale neist eraldi. Sellest lähtuvalt kinnitas AS Vant pakkumuse ja hankepassi

esitamisega oma valmisolekut tagada hankelepingu täitmine (sh rahastamine).

6.11.4. Vaidlustaja ignoreerib Hankija otsuses esitatud järeldusi ning tõlgendab ekslikult

Ühispakkujat tavapärase kolmanda isikuna, kelle pädevusele pakkuja tugineb. Ühispakkumuse

esitamisest tulenevad pakkujate kohustused (kohustus vastutada solidaarselt hankelepingu

täitmise eest) erinevad kolmanda isiku, kelle pädevusele tuginetakse (nt alltöövõtja),

kohustustest. Alltöövõtja ei vastuta otseselt hankelepingu täitmise eest hankija ees, samas kui

ühispakkuja vastutab.

6.11.5. Hankija ei nõudnud RHAD-is ühispakkujatelt iga ühispakkuja poolt täidetava

hankelepingu osa suuruse ja iseloomu näitamist. Seega lähtutakse Riigihankes ühispakkujate

hindamisel RHS § 103 lg-test 1–3 ja 7. RHS § 103 lg 1 kohaselt võib pakkuja või taotleja, kui

see on tema kvalifikatsiooni tõendamiseks vajalik ja asjakohane, tõendada oma vastavust

majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse nõuetele konkreetse

hankelepingu täitmise raames teiste ettevõtjate vahendite alusel, sõltumata õigusliku suhte

iseloomust nende ettevõtjatega. Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et

nendel ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ning

pakkuja või taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel. Hankija on selgitanud, kuidas on

tõendatud AS-il Vant hankelepingu täitmiseks vajalike rahaliste vahendite olemasolu.

RHS § 103 lg 2 käsitleb kolmanda isiku haridusele, kutsekvalifikatsioonile ja kogemusele

tuginemist. OÜ GULIB ei tugine AS-i Vant haridusele, kutsekvalifikatsioonile ega kogemusele.

RHS § 103 lg 3 kohaselt võib hankija juhul, kui pakkuja või taotleja soovib tõendada oma

vastavust majanduslikule ja finantsseisundile esitatud nõuetele teise ettevõtja vahendite alusel,

riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja ja teine ettevõtja vastutavad

hankelepingu nõuetekohase täitmise eest ühiselt. Ühispakkumuse esitamine eeldab

ühispakkujate solidaarvastutust. Lisaks ei kehtestanud Hankija RHAD-is RHS § 103 lg-st 3

12 (21)

tulenevat nõuet.

RHS § 103 lg 7 kohaselt võib hankija teenuste või ehitustööde hankelepingute või selliste asjade

hankelepingute sõlmimisel, mille esemeks on ka asjade kohaletoomine või paigaldamine,

riigihanke alusdokumentides nõuda, et pakkuja või taotleja teeks mõned olulised tööd

hankelepingust ise. Käesoleval juhul ei ole tegemist asjade kohaletoomise ega paigaldamisega.

Samuti ei ole RHAD-is kehtestatud RHS § 103 lg-st 7 tulenevat nõuet.

6.11.6. Referentslepingud on täidetud Hankijale, mistõttu on põhjendamatu Vaidlustaja väide,

et Hankija ei kontrollinud sisuliselt referentstööde maksumust.

Hankija esitab Vaidlustaja nõutud Lepingus nr 225/2018 tehtud 2022. a juuni kontrollakti

(edaspidi Kontrollakt). Lepingu nr 225/2018 p-i 7.7 kohaselt on töövõtja kohustatud

kõrvaldama kontrollaktis mitterahuldavaks tunnistatud tööde puudused 24 tunni jooksul.

Vaidlustaja oletab, et Kontrollaktist peab nähtuma OÜ GULIB rikkumine ja selle eest

leppetrahvi kohaldamine. Kontrollaktis on kajastatud, et 2022. aasta juunis tuvastati

mitterahuldavalt teostatud töid summas 3018,89 eurot. Hankija vähendas Kontrollakti alusel

OÜ GULIB juunikuu tasu eespool nimetatud summa võrra. 15.08.2022 esitas OÜ GULIB

nõudekirja, milles selgitas, et tasu vähendamine oli põhjendamatu, kuna OÜ GULIB kõrvaldas

osa puudustest ettenähtud aja jooksul, kuid Hankija ei kontrollinud puuduste kõrvaldamist

korduvalt. Samuti põhjendas OÜ GULIB osa pretensioonidest sisuliselt. Hankija kontrollis

olukorda ning leidis, et nõudekiri on põhjendatud, mistõttu tühistas tasu vähendamise ja tasus

OÜ-le GULIB 3018,89 eurot.

Seega antud rikkumist tegelikult ei toimunud ning kontrollaktis kajastatud tasu vähendamine

osutus põhjendamatuks.

6.11.7. Isegi juhul, kui eelnimetatud rikkumine oleks aset leidnud ja tasu vähendamist ei oleks

tühistatud, ei oleks tegemist rikkumisega, mida Hankija oleks olnud kohustatud arvesse võtma

RHS § 95 lg 4 p-i 8 alusel ja mille tõttu tulnuks OÜ GULIB hankemenetlusest kõrvaldada.

7. Kolmas isik, Ühispakkujad OÜ GULIB ja AS Vant, vaidlevad vaidlustusele vastu ja

paluvad jätta selle rahuldamata järgmistel põhjustel.

7.1. Vaidlustaja subjektiivseid õigusi ei riku tõik, et Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise otsuses ei ole nimetatud Vaidlustajat kui paremuselt järgmise pakkumuse esitanud

pakkujat.

7.2. Vaidlustaja on vaidlustanud Hankija otsuse Ühispakkujate kvalifitseerimiseks Käibenõude

tingimuse osas. Kolmanda isiku majandusaasta aruanded kinnitavad, et Kolmandal isikul kui

ühispakkujate kogumil on kahepeale täidetud Hankija seatud käibenõue. Kvalifitseerimise

tingimuses ei ole seatud käibenõuet mõnes konkreetses valdkonnas, mistõttu ei saa Netokäibe

tingimusele vastavuse kontrollimisel mingit tähtsust omada millised tegevusvaldkonnad on

loetletud AS-i Vant majandusaasta aruandes ehk millistest valdkondadest on netokäive

kogunenud.

7.3. Vaidlustaja tundub arvavat, et teatud valdkonnas omandatud käibevahendeid on võimalik

kasutada ainult samas valdkonnas tegevuse rahastamiseks – nii see ei ole ja seetõttu on vale

Vaidlustaja etteheide, et OÜ GULIB ja AS-i Vant käibed ei ole summeeritavad. Õigusaktidest

ega RHAD-ist ei tulene keeldu käibenõude puhul Ühispakkujate käivete summeerimiseks.

7.4. Lepingute tingimuse osas on Ühispakkujad tuginenud Lepingule nr 10/2022 ja Lepingule

nr 225/2018, milles mõlemas on tellijaks Hankija ise. Vaidlustaja möönab, et mõlema lepingu

rahaline kogumaht ületab oluliselt kvalifitseerimise tingimuses nõutut.

13 (21)

7.5. Vaidlustaja esimene etteheide seisneb selles, et kuna mõlemad lepingud olid sõlmitud

varem kui Riigihanke algamisele eelnenud 36 kuud ehk enne 06.07.2022, siis pidanuks Hankija

tuvastama mõlema lepingu puhul nende alusel teostatud tööde rahalise väärtuse alates

06.07.2022. Hankija ongi seda teinud, sest on ise mõlema lepingu tellijaks, mistõttu on

Hankijale täpselt teada kummagi lepingu alusel teostatud tööde rahaline maht.

Lepingu nr 10/2022 täitmise rahalised mahud on järgmised:

2022 - 361 470,00 eurot;

2023 - 410 650,00 eurot (01.01.-31.12.2023);

2023 - 222 924,00 eurot (01.01.-31.05.2024).

Lepingu nr 225/2018 täitmise rahalised mahud on järgmised:

2022 - 313 793,00 (01.01.-31.12.2022);

2023 - 316 201,00 (01.01.-31.12.2023);

2024 - 172 199,00 (01.01.-31.05.2024).

Seega on mõlema referentslepingu puhul täidetud nõue, et Riigihanke algamisele eelneva 36

kuu jooksul peab olema töid teostatud vähemalt maksumuses 450 000 eurot.

7.6. Kuna Hankija tegi Kolmanda isiku suhtes kvalifitseerimiseks positiivse otsuse, siis

vastavalt kohtupraktikale ei pidanudki Hankija Kolmanda isiku kvalifitseerimise otsuses

esitama põhjalikke põhjendusi selle kohta, miks Kolmas isik tuleb kvalifitseeruda.

7.7. Vaidlustaja väidab, et Lepingut nr 225/2018 ei ole Kolmas isik täitnud nõuetekohaselt, kuna

Kolmas isik taotles hankelepingu muutmist ja et talle teadaolevalt on kõnealuse hankelepingu

täitmisel rakendatud Kolmanda isiku suhtes leppetrahve ja tasu vähendamist. Eelnevast teeb

Vaidlustaja järelduse, et Leping nr 225/2018 ei ole täidetud kvalifitseerimistingimuse mõttes

nõuetekohaselt ja seetõttu see hankeleping Lepingute tingimusele ei vasta. Vaidlustaja eksib.

7.7.1.Lepingu nr 10/2022 täitmisel ei ole Riigihanke algamisele eelneval 36 kuul esinenud

ühtegi rikkumist, mille suhtes Hankija oleks rakendanud sanktsioone, rääkimata oluliste

tingimuste olulisest või pidevast rikkumises. Lepingu nr 225/2018 täitmisel esines üks episood

juunis 2022, kus Hankija esitas küll pretensiooni, ent hiljem loobus sellest, ent see episood ei

saa põhimõtteliselt tähtsust omada, sest leidis aset varem kui 36 kuud enne Riigihanke algamist

ning nendele töödele ei saanud Kolmas isik niikuinii kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks

tugineda.

7.7.2. Hankelepingu rikkumisena ei saa olla käsitletav see, kas pooled on kokku leppinud

hankelepingu muutmises või mitte.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustaja on seisukohal, et õigusvastased on Hankija otsused, millega tunnistati edukaks

Ühispakkujate pakkumus ning kvalifitseeriti ühispakkujad.

Hankija otsus Ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamiseks

9. Puudub vaidlus, et Riigihankes on kehtestatud ainult üks pakkumuste hindamise kriteerium

ja see on pakkumuse maksumus kokku (osakaal 100).

Vastavalt RHAD-i dokumendis Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad kehtestatud

hindamismetoodikale: madalaima väärtusega pakkumus saab maksimaalse arvu punkte. Teised

pakkumused saavad punkte arvutades valemiga: „osakaal“ - („pakkumuse väärtus“ –

„madalaim väärtus“) / „suurim väärtus“ * „osakaal“ (edaspidi Hindamismetoodika).

14 (21)

10. Puudub vaidlus, et Ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses1 puuduvad

igasugused andmed selle kohta, et Hankija oleks viinud läbi kõigi pakkumuste hindamise

vastavalt Hindamismetoodikale.

Kogu otsus Ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamiseks on järgmises sõnastuses: Hanke

II osa madalama maksumusega pakkumuseks on OÜ GULIB pakkumus summas

618 763,05 EUR. Järgmiseks maksumuseks on OÜ N&V pakkumus summas 727 973,44 EUR.

Kuna pakkumuste esitamise ainsaks kriteeriumiks on pakkumuste maksumus, siis edukaks

tunnistatakse madalama maksumusega OÜ GULIB ja AS VANT ühispakkumus.

11. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et Ühispakkujad on esitanud Osas 2 madalaima

maksumusega pakkumuse (vt käesoleva otsuse p 5.1) ning seega on Ühispakkujate pakkumuse

edukaks tunnistamine kooskõlas Hindamismetoodika esimese lausega. Samas ei ole Hankija

arvutanud välja teistele pakkumustele antavaid punkte, nagu näeb ette Hindamismetoodika

teine lause. Vaidlustuskomisjon möönab, et olukorras, kus ainsaks hindamiskriteeriumiks on

madalaim maksumus, ei oma teistele pakkumustele nende maksumuste alusel punktide

andmine mingit sisulist tähtsust eduka pakkumuse leidmisel (kõige madalama maksumus

pakkumus, s.o ainsa hindamiskriteeriumi ja Hindamismetoodika järgi edukas pakkumus, oli

teada alates pakkumuste avamisest), kuid on fakt, et Hankija ei rakendanud enda poolt

kehtestatud hindamismetoodikat täielikult. Küsimus on, kas selline rikkumine rikub

Riigihankes kellegi õigusi või kahjustab kellegi huve ja peaks tooma kaasa tagajärgi.

12. Hankija on märkinud Ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses, et

Ühispakkujate pakkumuse järel on paremuselt järgmiseks pakkumuseks OÜ N&V pakkumus

maksumusega 727 973,44 eurot. See ei ole õige. Praeguseks puudub vaidlus, et Hankija on

eksinud ning tegelikult on Ühispakkujate pakkumuse järel maksumuselt paremuselt järgmine

Vaidlustaja (Stell Eesti AS) pakkumus maksumusega 637 654,92 eurot.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et paremuselt teise pakkumuse esitajana OÜ N&V

nimetamine Ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuses ei saa olla trükiviga, nagu

väidab Hankija (trükiviga saab seisneda eksimises mõne tähe või isegi sõnaga, kuid ei saa

seisneda selles, et ühe pakkumuse kohta on jäetud kõik andmed trükkimata või et pakkuja ja

tema pakutud maksumuse asemel on nimetatud teine pakkuja ja selle pakkuja pakkumuse

maksumus), kuid tegu on siiski ilmse inimliku eksimusega. Arvestades, et edukaks osutus

nagunii madalaima maksumusega (618 763,05 eurot) Ühispakkujate pakkumus, ei saanud see,

keda on nimetatud paremuselt teise pakkumuse esitajaks, omada mingit sisulist mõju

Ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamisele või selle otsuse õiguspärasusele. Tegelikult

ei ole ka Vaidlustaja suutnud vaidlustusmenetluses arusaadavalt seletada, kuidas sellise vea

tegemine Hankija poolt rikub Vaidlustaja õigusi.

13. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuigi Hankija on eksinud Ühispakkujate pakkumuse

edukaks tunnistamise otsuse tegemisel osaliselt Hindamismetoodika vastu, ei saanud

rikkumised mõjutada otsust sisuliselt – Riigihankes kehtestatud ainsa pakkumuste hindamise

kriteeriumi järgi tuli edukaks tunnistada kõige madalama maksumusega pakkumus, milleks

Osas 2 oli Ühispakkujate pakkumus, maksumusega 618 763,05 eurot. Ükskõik, kas OÜ N&V

pakkumuse (maksumusega 727 973,44 eurot), asemel oleks otsuses välja toodud Vaidlustaja

pakkumus (maksumusega 637 654,92 eurot) või oleks vastavalt Hindamismetoodikale hinnatud

kõiki pakkumusi, oleks edukaks osutunud siiski Ühispakkujate pakkumus, kui kõige madalam,

mis vastavalt Hindamismetoodikale oleks saanud 100 punkti ning sellele oleksid järgnenud

teised pakkumused, vastavalt Hindamismetoodikas toodud valemile.

Kuna Hankija kasutas Riigihankes nn pöördmenetlust (RHS § 52 lg 3), oleks Hankija pidanud

ikkagi kontrollima üksnes Ühispakkujate kvalifikatsiooni ning neil kõrvaldamise aluste

puudumist, nagu Hankija on Riigihankes teinud.

1 Tegelikult on otsus pealkirjastatud - OÜ GULIB edukaks tunnistamine (II osa).

15 (21)

14. Kohtupraktikas on välja kujunenud põhimõte, mille kohaselt ei too hankemenetluses tehtud

viga kaasa hankija otsuse kehtetuks tunnistamist, kui rikutud menetlus- või vorminõue ei

mõjutanud küsimuse otsustamist sisuliselt (Riigikohus 3-3-1-24-13, p 26). Üldisest

menetlusökonoomia põhimõttest lähtuvalt jätab vaidlustuskomisjon RHAD-iga vastuolus oleva

Ühispakkujate pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamata, kuna

vaidlustusmenetluses leidis tõendamist otsuse sisuline õigsus ning otsuse kehtetuks

tunnistamise järgselt peaks Hankija samasisulise otsuse uuesti vastu võtma (Riigikohus

3-3-125-02, p 24).

Ühispakkujate kvalifitseerimise otsus

14. Vaidlustaja on seisukohal, et Ühispakkujad ei vasta Netokäibe tingimusele ja Lepingute

tingimusele, mistõttu Ühispakkujad oleks tulnud jätta kvalifitseerimata.

15. Tulenevalt Netokäibe tingimusest (vt käesoleva otsuse p 5.3) ning sellest, et Ühispakkujad

esitasid pakkumuse Riigihanke kõigis kolmes osas, pidi nende netokäive olema 2023-2024.

majandusaastatel vähemalt 2 300 000 eurot aastas.

Ühispakkujate kvalifitseerimise otsuses märgib Hankija, et Äriregistris sisalduvate

majandusaasta aruannete kohaselt OÜ GULIB netokäive 2023-2024 majandusaastatel

moodustab kokku 2 320 232 eurot ja AS-i VANT netokäive 2023-2024 majandusaastatel

moodustab kokku 3 615 036 eurot, mis on kokku 5 935 268 eurot, mistõttu Ühispakkujad

vastavad Netokäibe tingimusele.

Puudub vaidlus, et Hankija poolt välja toodud andmed Ühispakkujate 2023 ja 2024 netokäivete

kohta vastavad Äriregistri andmetele.

16. Mõistlikku vaidlust ei saa olla selles, et OÜ GULIB ja AS Vant esitasid Riigihankes

pakkumuse ühiselt. RHS § 103 lg 4 kohaselt ühispakkujad ja ühistaotlejad võivad oma

majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda

teiste ühispakkujate või ühistaotlejate vahenditele vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3

ja 7 sätestatud tingimustele. Hankija võib nõuda riigihanke alusdokumentides ühispakkujatelt

iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suuruse ja iseloomu näitamist.

Hankija ei ole kasutanud RHS § 103 lg 4 teisest lausest tulenevat õigust ega nõudnud

RHAD-is ühispakkujatelt iga ühispakkuja poolt täidetava hankelepingu osa suuruse ja iseloomu

näitamist.

17. Puudub vaidlus, et Ühispakkujate pakkumuses esitati nii OÜ GULIB kui ka AS-i Vant

hankepassid, milles olid mh esitatud andmed ka 2023 ja 2024 majandusaastate netokäivete

kohta. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et nii OÜ GULIB kui ka AS-i Vant 2023. ja

2024. majandusaastate käibed eraldi võetuna jäävad alla Netokäibe tingimuses

kvalifitseerumiseks nõutava 2 300 000 euro piiri, mistõttu Ühispakkujad vastavad Netokäibe

tingimusele ainult juhul, kui nende käibeid oli võimalik summeerida.

18. Esmalt märgib vaidlustuskomisjon, et Netokäibe tingimuses, mille Hankija on kehtestanud

RHS § 100 lg 1 p-i 4 alusel, on esitatud nõue pakkuja kogu majandusaasta netokäibe kohta,

mitte käibele hankelepinguga seotud valdkonnas või hankelepingu esemele vastavas osas, nagu

RHS § 100 lg 1 p 4 samuti võimaldaks. Seega ei olnud Hankija eesmärgiks saada andmeid

pakkuja käibe kohta üksnes hankelepingu esemega seotud valdkonnas. Järelikult ei muuda

asjaolu, et ühel Ühispakkujatest - AS-il Vant - puudub käive hankelepingu esemega seotud

valdkonnas, tema kogukäibega arvestamist iseenesest õigusvastaseks. Kui Hankija oleks

soovinud esitada käibenõue üksnes hankelepingu esemega seotud valdkonnas tekkinud käibele,

oleks ta saanud seda Netokäibe tingimuse kehtestamisel teha, kuid Hankija seda ei teinud.

Vaidlustaja täiendavates seisukohtades rõhutab Vaidlustaja, et ei ole väitnud, et Netokäibe

tingimuses nõutud käive peaks olema saavutatud mingis konkreetses valdkonnas.

16 (21)

19. Netokäibe tingimuses (vt käesoleva otsuse p 5.3) on Hankija selgelt välja toonud, kuidas

toimub Eestis registreeritud pakkujate puhul pakkuja vastavuse kontroll Netokäibe tingimusele:

Eesti Vabariigis registreeritud pakkujate puhul Hankija teostab netokäive olemasolu kontrolli

Äriregistri teabesüsteemi kaudu esitatud pakkuja majandusaastate aruannete pinnalt.

Ühispakkujate kvalifitseerimise otsusest nähtub, et Hankija on kontrollinud Ühispakkujate (sh

AS-i Vant) hankepassides esitatud andmeid netokäibe kohta Äriregistri teabesüsteemi

vahendusel, seega nii nagu RHAD seda ette nägi. Mingeid muid nõudeid selle kohta, kuidas

pakkujad peaksid tõendama 2023-2024 majandusaastate käivet, Netokäibe tingimuses ega

mujal RHAD-is kehtestatud ei ole.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuivõrd Netokäibe tingimuse kohaselt pidi Hankija

kontrollima Eestis registreeritud pakkujate puhul netokäibe olemasolu Äriregistri

teabesüsteemi kaudu, pakkuja majandusaastate aruannete alusel, on Ühispakkujad tõendanud

Hankijale vastuvõetaval (s.o Netokäibe tingimuses kehtestatud) viisil, et AS-il Vant on olemas

vastavad vahendid (käive).

20. Vaidlustaja leiab, et AS-i Vant netokäibega ei saa Ühispakkujate kvalifikatsiooni vastavuse

kontrollimisel Netokäibe tingimusele arvestada seetõttu, et OÜ GULIB ei ole esitanud

pakkumuses kinnitusi, et AS Vant on nõus oma vahendite (käibe) kasutamisega ja OÜ GULIB

kasutab neid vahendeid (AS-i Vant käivet) hankelepingu täitmisel.

Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu.

OÜ GULIB ja AS Vant on ühispakkujad, kes on pakkumuses esitanud nii pakkumuse

vastavustingimusena2 nõutud Ühispakkumuse volikirja, milles Ühispakkujad kinnitavad mh, et

vastutavad hankelepingu sõlmimisel solidaarselt hankelepingu täitmise eest ning jäävad

pakkumusega seotuks ning on valmis täitma oma kohustusi kuni kõikide hankelepingust

tulenevate kohustuste täitmiseni, kui ka OÜ GULIB ja AS-i Vant hankepassid, milles on toodud

andmed kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kohta esitatud tõendite kohta.

21. Vaidlustaja tugineb väites, et Ühispakkujad oleksid pidanud esitama oma pakkumuses eraldi

kinnitused selle kohta, et AS Vant on nõus oma vahendite (käibe) kasutamisega ning OÜ

GULIB kasutab neid vahendeid (AS-i Vant käivet) hankelepingu täitmisel RHS § 103 lg 4

esimese lause sõnastusele, mille kohaselt: ühispakkujad ja ühistaotlejad võivad oma

majandusliku ja finantsseisundi ning tehnilise ja kutsealase pädevuse tõendamiseks tugineda

teiste ühispakkujate või ühistaotlejate vahenditele vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 1–3

ja 7 sätestatud tingimustele.

Vaidlustuskomisjon märgib, et käesolevas vaidluses ei ole asjasse puutuvad viited RHS § 103

lg-dele 2, 3 ja 7, kuna Netokäibe tingimuses pole kehtestatud nõuet hariduse ja

kutsekvalifikatsioonile või kogemusele (RHS § 103 lg 2), Ühispakkujad on pakkumuses

esitatud Ühispakkumuse vormil kinnitanud, et vastutavad hankelepingu täitmise eest

solidaarselt (RHS § 103 lg 3) ning Hankija ei ole Riigihankes nõudnud, et pakkuja või taotleja

teeks mõned olulised tööd ise (RHS § 103 lg 7). Seega tugineb Vaidlustaja sisuliselt RHS §

103 lg 1 teisele lausele: Selleks peab ta hankijale vastuvõetaval viisil tõendama, et nendel

ettevõtjatel on vastavad vahendid olemas, nad on nõus vahendite kasutamisega ja pakkuja või

taotleja kasutab neid hankelepingu täitmisel.

22. Vaidlustuskomisjoni arvates ei ole eelnevalt tsiteeritud RHS § 103 lg 1 teine lause

kohaldatav ühispakkujate suhtes, kes vastutavad hankelepingu täitmise eest solidaarselt (RHS

§ 110 lg 4). Väide, et sõlmitavat hankelepingut hakkab täies ulatuses täitma üks ühispakkujatest,

OÜ GULIB, ning teine ühispakkuja, AS Vant, piirdub vaid vahendite (käibe) kasutamise

võimaldamisega, on oletuslik nii Vaidlustaja kui Hankija poolt, kuigi iseenesest on õige, et

ühispakkujad saavad täita hankelepingut nii, et igaüks täidab hankelepingut osaliselt või täidab

mõni ühispakkujatest hankelepingut üksi ning teised ühispakkujad üksnes kannavad

2 Vastavustingimused Osa 2 Ühispakkujate volikiri.

17 (21)

solidaarvastutust nõuetekohase täitmise eest3. Kuid isegi, kui eeltoodud oletus oleks õige, ei

muudaks see olukorda, kuna RHS-i mõttes on mõlemad Ühispakkujad pakkujad, mistõttu ei saa

kumbki neist kinnitada RHS § 103 lg 1 kohaselt pakkujale (kelleks mõlemad Ühispakkujad ise

on), et on nõus oma vahendite kasutamisega ning pakkuja (omakorda mõlemad Ühispakkujad)

ei saa kinnitada, et ta kasutab teise ühispakkuja vahendeid hankelepingu täitmisel. Sellise

eristuse eeldus oleks, et üks Ühispakkujatest poleks pakkuja, nagu Vaidlustaja sisuliselt püüabki

väita, kuid selline väide pole RHS-iga kooskõlas.

Vaidlustuskomisjon märgib, et ka RHAD-ist ei tulene, et Ühispakkujad oleksid pidanud esitama

oma pakkumuses eraldi Vaidlustaja viidatud kinnitused selle kohta, et üks ühispakkujatest (AS

Vant) on nõus oma vahendite (käibe) kasutamisega ning teine ühispakkuja (OÜ GULIB)

kasutab neid vahendeid (AS-i Vant käivet) hankelepingu täitmisel. Pakkujad ei pea esitama

pakkumuses dokumente, mille esitamist ei ole riigihanke alusdokumentides nõutud.

23. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija võis Ühispakkujate

vastavuse kontrollimisel summeerida Ühispakkujate netokäibed, mistõttu Ühispakkujad

vastavad Netokäibe tingimusele.

Lepingute tingimus

24. Lepingute tingimusest (vt käesoleva otsuse p 5.13) tulenevalt on pakkujatelt nõutav

vähemalt kahe hankelepingu olemasolu, mis peavad olema täidetud nõuetekohaselt ja tööd

mahus 450 000 eurot peavad olema teostatud Riigihanke väljakuulutamisele eelneva 36 kuu

jooksul.

Tõendamaks enda vastavust Lepingute tingimusele tuginevad Ühispakkujad OÜ GULIB poolt

Narva Linna Linnamajandusametile (Hankija) täidetud Lepingule nr 10/2022 (vastavalt

OÜ GULIB hankepassile kogumaksumusega 995 044 eurot; täitmine: 2022 – 361 470,00

(01.01.-31.12.2022), 2023 – 410 650,00 eurot (01.01.-31.12.2023), 2024 – 222 924,00 (01.01.-

31.05.2024)) ja Lepingule nr 225/2018 (vastavalt OÜ GULIB hankepassile kogumaksumusega

802 193 eurot; tegelik täitmine 2022 – 313 993,00 (01.01.-31.12.2022), 2023 – 316 201,00

(01.01.-31.12.2023), 2024 – 172 199,00 (01.01.-31.05.2024)).

Ühispakkujate kvalifitseerimise otsuses on Hankija leidnud, et referentslepingud vastavad

Riigihanke kvalifitseerimise tingimustele, sh teenuse sisu ja lepingute maksumuse osas.

Lepingud on nõuetekohaselt täidetud hankepassis märgitud mahus ilma rikkumiste ja

kõrvalekalleteta. Ühispakkuja OÜ GULIB suhtes ei ole lepingu täitmise käigus rakendatud

sanktsioone ega leppetrahve.

25. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija otsusest Ühispakkujate kvalifitseerimiseks ei nähtu,

kui suures mahus teostati OÜ GULIB poolt töid Lepingute tingimuses nõutud Riigihanke

väljakuulutamisele (07.07.2025) eelneva 36 kuu pikkusel perioodil, ehk 2022. a juulist kuni

2025. a juunini.

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et ei Lepingu nr 10/2022 ega Lepingu nr 225/2018

puhul ei ole OÜ GULIB hankepassis välja toodud, milline oli kummagi lepingu täitmise

rahaline maht perioodil juuli 2022 kuni juuni 2024, ehk 36 jooksul, mis eelnesid Riigihanke

väljakuulutamisele (07.07.2025). Samas ei ole niisuguste andmete esitamist Lepingute

tingimuses ka otseselt nõutud. RHAD-i dokumendis Hankepass täiendavate selgitustega on

Lepingute tingimuse osas Ettevõtjalt oodatavad vastused esitatud mh nõuded:

1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)

2. Kogusumma (Summa).

Kuigi p-is 1 Kirjeldus ei ole toodud, mis selles konkreetselt sisalduma peaks, on OÜ GULIB

hankepassis vastusena esitatud hankelepingu number, millele toetutakse, ning lepingu täitmine

aastatel 2022-2024 (vt käesoleva otsuse p 6.6). Vaidlustuskomisjon märgib veelkord, et seda p

3 Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, AS Juura, 2025. § 110 lg 4. Komm. 16.

18 (21)

1. Kirjeldus tegelikult ei nõudnud.

P-is 2 Kogusumma (Summa) on OÜ GULIB hankepassis vastusena esitatud Lepingu nr 10/2022

ja Lepingu nr 225/2018 kogumaksumus.

26. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et OÜ GULIB hankepassist on võimalik tuvastada, et

Leping nr 10/2022 ja Leping nr 225/2018 vastavad Lepingute tingimuses nõutule.

26.1. Esmalt juhib vaidlustuskomisjon tähelepanu sellele, et kuigi Leping nr 10/2022 ja Leping

nr 225/2018 pidid algselt lõppema 31.12.2023, pikendas Hankija seoses vaidlustusmenetlusega

(ja selle tulemustega) riigihankes „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024-

2025“ (viitenumber 271119), mille tõttu polnud võimalik sõlmida uut hankelepingut riigihanke

„Narva linna haljasalade hooldustööd 2024-2025“ (viitenumber 271119) väljakuulutamisel

planeeritud ajal, mõlemat lepingut OÜ-ga GULIB esmalt kuni 30.04.2024 ning seejärel kuni

31.05.2024. Lepingute pikendamise kokkulepe kuni 31.05.2024 on esitatud Ühispakkujate

pakkumuses. Seega täitis OÜ GULIB pikendatud Lepingut nr 10/2022 ja pikendatud Lepingut

nr 225/2018 kuni 31.05.2024.

Vaidlustuskomisjon leiab, et eeltoodud asjaolud selgitavad ka seda, miks OÜ GULIB

hankepassis on Lepingu nr 10/2022 kogumaksumusena toodud 995 044,00 eurot, samas kui

Hankija on RHR-i real sõlmitud hankelepingu maksumus4 Lepingu nr 10/2022 maksumuseks

märkinud 838 110,69 eurot, millele Vaidlustaja on tähelepanu pööranud, seades kahtluse alla

lepingu tegeliku maksumuse (vt käesoleva otsuse p 5.16).

Hankija poolt Lepingu nr 10/2022 sõlmimise järel RHR-i kantud maksumus ei sisalda lepingu

maksumust perioodil 01.01.2024-31.05.204, mille võrra Lepingut nr 10/2022 pikendati.

Arvestades, et riigihanke „Narva linna haljasalade hooldustööd 2024-2025“ (viitenumber

271119) tulemusena sõlmis Hankija 14.05.2024 hankelepingu Stell Eesti AS-iga (Vaidlustaja),

pidi asjaolu, et varasemaid hankelepinguid täideti kuni maini 2024, olema teada ka

Vaidlustajale.

26.2. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et isegi juhul, kui lähtuda üksnes OÜ GULIB

hankepassis toodud andmetest Lepingu nr 10/2022 ja Lepingu nr 225/2018 täitmise kohta aastal

2023 ja aastal 2024 (kuni 31.05.2024) on ilmne, et mõlema OÜ GULIB täidetud lepingu

maksumus perioodil 01.01.2023–31.05.2024 (mis kuulub vaieldamatult Riigihanke

väljakuulutamisele eelneva 36 kuu hulka) ületab Lepingute tingimuses nõutud 450 000 eurot

lepingu kohta.

Vastavalt - Leping nr 10/2022 (2023. a - 410 650 eurot ja 2024. a - 222 924 eurot) 633 574 eurot

ja Leping nr 225/2018 (2023. a - 316 201 eurot ja 2024. a - 172 199 eurot) 488 400 eurot.

Kuna Lepingus nr 10/2022 ja Lepingus nr 225/2018 on tellijaks olnud Hankija, oli Hankijal

võimalik kontrollida lepingute mahtu vajadusel ka oma raamatupidamise andmetest lähtuvalt.

26.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Vaidlustajaga, et Hankija otsus Ühispakkujate

kvalifitseerimiseks tuleks tunnistada kehtetuks põhjendamatuse tõttu, kuna Hankija pole

tuvastanud, milline oli OÜ GULIB esitatud referentslepingute rahaline maht Lepingute

tingimuses toodud ajaperioodi - 36 kuu jooksul, mis eelnesid Riigihanke väljakuulutamisele.

Vaidlustuskomisjon märgib, et kuna Hankija tegi Ühispakkujate suhtes positiivse otsuse, ei

pidanudki ta kohtupraktikast tulenevalt esitama üksikasjalikke põhjendusi selle kohta, et

Ühispakkujad Lepingu tingimusele vastavad. Nagu nähtub käesoleva otsuse p-ist 25.2, on

Hankija otsuse õiguspärasus (vaidlustatud osas) vaidlustuskomisjoni, seda enam aga Hankija

poolt, kes oli OÜ GULIB referentslepingutes tellija, Ühispakkujate pakkumuses esitatud

andmetest lähtudes, kergesti kontrollitav.

4 Vaidlustuskomisjon märgib, et RHR-i rea sõlmitud hankelepingu maksumus täitmise juhendi kohaselt tuleb sellel

real esitada Hankelepingu(te) maksumus ilma km-ta sõlmimise hetkel.

19 (21)

27. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija otsus Ühispakkujate kvalifitseerimiseks on

õigusvastane ka seetõttu, et OÜ GULIB ei ole täitnud Lepingut nr 225/2018 nõuetekohaselt.

Vaidlustaja ei väida, et esineks asjaolusid, millest lähtuvalt võiks leida, et OÜ GULIB ei ole

täitnud nõuetekohaselt Lepingut nr 10/2022.

28. Vaidlustaja põhjendab oma seisukohta, et OÜ GULIB ei ole täitnud Lepingut nr 225/2018

nõuetekohaselt, kokkuvõtlikult järgmiste asjaoludega:

1) 01.03.2023 kirjas teavitas OÜ GULIB Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametit

(Hankijat), et ei suuda edaspidi lepingulisi kohustusi täita, kuna see viiks ettevõtja pankrotini;

2) Narva Linnavalitsuse Linnamajandusameti 27.03.2023 kirjas nähtuvalt on

OÜ GULIB esitanud tellijale (Hankija) taotluse, paludes suurendada 2023. aastaks

töövõtulepinguga kehtestatud tasu 40% võrra, kuna seoses Ukraina sõja, majanduskriisi, kütuse

ja muude kulude tõusu jms tõttu ei suuda töövõtja enam oma kohustusi täita. Narva

Linnavalitsuse Linnamajandusamet palus veelkord kaaluda lepingust taganemist ning sellest

tulenevaid tagajärgi;

3) Vaidlustajale teadaolevalt on Hankija kohaldanud leppetrahve ja tasu vähendamist,

mistõttu ei vasta tegelikkusele Ühispakkujate kvalifitseerimise otsuse põhjendus, mille kohaselt

Ühispakkuja OÜ GULIB suhtes ei ole lepingu täitmise käigus rakendatud sanktsioone ega

leppetrahve.

29. Seoses Vaidlustaja eeltoodud seisukohtadega leiab vaidlustuskomisjon järgmist.

29.1. RHAD-i dokumendi Hankepass täiendavate selgitustega kohaselt on Lepingute tingimuse

kehtestamise aluseks RHS § 101 lg 1 p 2 ja RHS § 101 lg 2. Kumbki eelnimetatud sätetest ei

sisalda nõuet, et lepingud peaksid olema täidetud nõuetekohaselt ning seega ei ava ka seda,

mida tuleks mõista RHS § 101 lg 1 p-i 2 alusel kehtestatud kvalifitseerimise tingimuse puhul

lepingu nõuetekohase täitmise all.

RHS § 101 lg 1 p 1, mille alusel on võimalik kehtestada kvalifitseerimise tingimusena nõue

ehitustööde lepingute esitamiseks, sisaldab hankija õigust nõuda tõendeid, et tööd tehti

nõuetekohaselt, kuid mida mõista nõuetekohaselt tehtud ehitustööde all, pole ka selle sättega

seoses avatud.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et selle üle otsustamine, kas leping on täidetud

nõuetekohaselt, kui hankija on sellised tingimuse kehtestanud, on konkreetse juhtumi põhine

ning puuduvad ühtsed standardid, millest lähtuda.

29.2. Puudub vaidlus, et RHR-is puuduvad Hankija märkused selle kohta, et Lepingu nr

225/2018 täitmisel oleks esinenud ettevõtja poolseid rikkumisi, mille tõttu oleks kasutatud

õiguskaitsevahendit.

29.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et OÜ GULIB ja Narva Linnavalitsuse

Linnamajandusameti kirjavahetus 2023 talvest, millele Vaidlustaja vaidlustuses viitab, ei anna

alust järelduseks, et teda tabanud raskustest hoolimata ei oleks OÜ GULIB Lepingut nr

225/2018 nõuetekohaselt täitnud. See, et OÜ GULIB taotles tellijalt 2023 aastaks

töövõtulepinguga kehtestatud tasu suurendamist ning kinnitas enda suutmatust senise tasuga

hankelepingut täita, ei ole vaidlustuskomisjoni arvates iseenesest lepingu mittenõuetekohane

täitmine. Seoses Venemaa täiemahulise kallaletungiga Ukrainale, seniste tarneahelate

katkemise ning hüppelise hinnatõusuga olid taotlused hankelepingutes kindlaksmääratud

tasude tõstmiseks 2022-2023 massilised5 ning mõnes mõttes ka loogilised.

Vaidlustuskomisjonile ei ole teada, kas tellija rahuldas OÜ GULIB taotluse töövõtulepingu

muutmiseks, millele viitab Hankija oma vastuses vaidlustusele, ning see ei oma asja

5 Nt juba 21.03.2022 avaldas Rahandusministeerium juhise, millistel tingimustel on võimalik kriisiolukorras

muuta juba sõlmitud hankelepinguid.

20 (21)

lahendamisel ka tähtsust, kuid leiab, et Vaidlustaja esitatud kirjavahetus ei tõenda, et töövõtja

OÜ GULIB ei oleks Lepingut nr 225/2018 nõuetekohaselt täitnud.

29.4. Vaidlustuses väitis Vaidlustaja, et talle teadaolevalt on Hankija kohaldanud OÜ GULIB

suhtes leppetrahve ja tasu vähendamist. Vaidlustaja taotles Hankijalt OÜ-ga GULIB sõlmitud

Lepingu nr 225/2018 alusel koostatud tööde üleandmis-vastuvõtuaktide väljanõudmist, millest

nähtuvat leppetrahvide kohaldamine ja nende vähendamine. Vastuses vaidlustusele kinnitas

Hankija, et Lepingu nr 225/2018 täitmisel ei ole leppetrahve kohaldatud ning nõue üleandmise-

vastuvõtmise aktide esitamiseks ei ole põhjendatud.

Viidates Kolmanda isiku vastuses vaidlustusele märgitule, et juunis 2022 esitas Hankija

Lepingu nr 225/2018 täitmise kohta pretensiooni, kuid hiljem loobus sellest, esitas Vaidlustaja

taotluse Lepingu nr 225/2018 täitmisel juunis 2022 esitatud Hankija pretensiooni saamiseks.

30.12.2025 esitas Hankija koos täiendavate seisukohtadega vaidlustusele Kontrollakti 22-2022

(kontrolli teostamise kuupäev 27.06.2022) (edaspidi Kontrollakt) ja OÜ GULIB 15.08.2022

nõudeavalduse Narva Linnavalitsuse Linnamajandusametile 3 018,88 euro + KM tasumiseks

(edaspidi Nõudeavaldus).

29.5. Kontrollakti kohaselt on kontrolli teostaja leidnud, et hooldustööd on tehtud hindele

mitterahuldav kahel objektil, mille tõttu on tehti mahaarvamisi töövõtja tasust kokku

3018,89 euro ulatuses. Nõudeavalduses esitas OÜ GULIB rea etteheiteid Kontrollaktis esitatud

järelduste kohta kuni selleni välja, et teatud piirkonnad, millele Kontrollaktis viidati, ei kuulu

ega ole kunagi kuulunud OÜ GULIB hoolduspiirkonda. Kokkuvõttes palus OÜ GULIB kanda

talle üle alusetult maksmata jäetud tasu – 3 018,88 eurot + KM.

Oma täiendavates seisukohtades vaidlustusele kinnitas Hankija, et saades Nõudeavalduse,

kontrollis Hankija asjaolusid ning leidis, et Nõudeavaldus on põhjendatud, mistõttu tühistas

tasu vähendamise ja tasus OÜ-le GULIB 3018,89 eurot. Hankija leidis, et rikkumist tegelikult

ei toimunud ning kontrollaktis kajastatud tasu vähendamine osutus põhjendamatuks.

29.6. Vaidlustuskomisjonil puudub mõistlik põhjus arvata, et Hankija oleks kandnud OÜ-le

GULIB üle maksmata jäetud summa, kui Hankija oleks olnud veendunud, et Kontrollakt ja/või

selle alusel tehtud kinnipidamine, olid põhjendud, samuti on vaidlustuskomisjon on seisukohal,

et igasugused arusaamatused lepingute täitmisel ei näita ilmtingimata lepingute mittekohast

täitmist, seda enam, et rikkumise puudumist kinnitavad nii töövõtja kui tellija. Asjaolu, et juunis

2022 toimunud (ajutist) tasu vähendamist ei pidanud Hankija lepingu rikkumiseks, mida oleks

sanktsioneeritud, tõendab ka see, et Hankija ei ole seda RHR-is välja toonud, kui Lepingu nr

225/2018 rikkumist, mille eest oleks kohaldatud sanktsioone.

30. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Ühispakkujad vastavad Lepingute

tingimusele.

31. Kuna vaidlustuskomisjon leiab, et Ühispakkujad vastavad Netokäibe tingimusele ja

Lepingute tingimusele, on Hankija otsus Ühispakkujate kvalifitseerimiseks kooskõlas RHS §

52 lg-ga 3 ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

32. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

32.1. Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused oma lepingulise esindaja kulude

väljamõistmiseks kogusummas 3 583,60 eurot (käibemaksuga) (Hankija kinnitas, et on

eriviisiline käibemaksukohustuslane ja vaidlustusmenetlusega seotud kuludelt ei ole tal

sisendkäibemaksu mahaarvamise õigust) 17 tunni õigusabi osutamise eest, tunnihinnaga 210,80

eurot (käibemaksuga).

21 (21)

Vaidlustuskomisjon leiab, et arvestades vaidlustusasja mahtu ja keerukust on Hankija

lepingulise esindaja kulud mõnevõrra ülepaisutatud. Vajalikud ja põhjendatud on kulud 14 tunni

ulatuses, ehk 2951,2 eurot (käibemaksuga) ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista.

32.2. Kolmas isik ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks.

32.3. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik