Pöördumine

Lugupeetud

Finantsinspektsiooni juhatus Rahanduskomisjon Rahandusministeerium Õiguskantsler

Esitame käesolevaga ametliku pöördumise seoses Riigikogu menetluses oleva Hoiu-laenuühistu

seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõuga nr 671 SE

(edaspidi: eelnõu) ning selle süsteemsete, pöördumatute ja isikustatud tagajärgedega hoiu-

laenuühistutele, nende osanikele ning eelkõige juhtorganite liikmetele kui füüsilistele isikutele.

1. Eelnõu tegelik ja väl)matu mõju hoiu-laenuühistutele

Eelnõu kavandatud regula)ivne raamis)k ei kujuta endast üksnes järelevalvelist karmistamist, vaid

toob oma sisulise mõju poolest kaasa hoiu-laenuühistute kui finantsühistulise vormi süsteemse

likvideerimise Ees)s. Tegutsevad ühistud ei ole objek)ivselt võimelised ümber kujunema

krediidiasutusteks ega täitma pankadele keh)vaid regula)ivseid nõudeid.

Tegemist ei ole turu loomuliku arenguga ega üksikute järelevalvejuhtumitega, vaid seadusandja

teadliku ja tahtliku polii)lise otsusega, mille tulemus on e-e teada: tegevuse sundlõpetamine või

pankrot.

2. Juhtorganite isikute maine ja edasine töövõime finantssektoris

Eelnõu kõige problemaa)lisem ja seni sisuliselt lahendamata aspekt on selle mõju juhtorganite

liikmete isiklikule mainele ja edasisele töövõimele finantssektoris.

Kui ühistud sunnitakse tegevuse lõpetama regula)ivse otsuse tõ-u, tekib reaalne oht, et juhatuse ja

nõukogu liikmeid käsitletakse edaspidi kui isikuid, kelle juh)misel finantsasutus „ebaõnnestus“ või

„pankro)stus“, sõltumata sellest, et:

 puudub igasugune süülisus,

 tegevus oli kooskõlas keh)nud õigusega,

 ning põhjus on riigi enda regula)ivses otsuses.

Selline käsitlus võib viia fak)lise ja püsiva kutsealase diskvalifitseerimiseni kogu finantssektoris.

3. Keskne küsimus

Seoses eeltooduga esitame põhimõ-elise ja seni vastuseta jäänud küsimuse:

kuidas kavatseb riik edaspidi käsitleda hoiu-laenuühistute juhtorganite liikmeid, kelle juhitud ühistute

tegevus lõpetatakse või viiakse pankro4 riigi teadliku regula)ivse sekkumise tulemusel, mi-e

juhtorganite õigusvastase, hooletu või ebapädeva tegevuse tõ-u?

Eelkõige palume selget ja kirjalikku seisukohta:

 kuidas eristatakse riigi põhjustatud regula)ivset hävingut tegelikest juh)misvigadest;

 kas ja millisel alusel võib sellisel juhul kahjustada isiku „head mainet“;

 kuidas välditakse automaatseid ja kollek)ivseid nega)ivseid järeldusi juhtorganite liikmete

suhtes;

 millised kaitsemehhanismid välistavad põhjendamatu ja pöördumatu mainekahju.

4. EBA ja ESMA sobivusjuhendite kohaldamine

EBA ja ESMA ühised juhendid juhtorganite sobivuse hindamiseks näevad e-e, et hindamine peab

olema:

 konteks)põhine ja proportsionaalne;

 lähtuma tegevuse lõpetamise tegelikest põhjustest;

 eristama isiku vastutust e-evõ-e regula)ivsest elujõulisusest;

 välistama automaatsed ja formaalsed järeldused „hea maine“ puudumise kohta.

Palume selgitada, kuidas kavatsetakse neid juhendeid rakendada olukorras, kus finantsasutuse

tegevus lõpetatakse seadusandja polii)lise otsuse, mi-e juhtorganite tegevuse tõ-u. Ilma selge

rakendusloogikata tekib oht, et juhendeid rakendatakse nende eesmärgiga vastuolus.

5. Põhiseaduslik raamis)k

Eelnõu rakendamine sellisel kujul riivab otseselt mitmeid põhiseaduslikke õigusi ja põhimõ-eid, sh:

 PS § 10 – õigusriigi ja õiguskindluse põhimõte (õiguspärane ootus);

 PS § 11 – proportsionaalsuse nõue;

 PS § 13 – kaitse meelevaldse kohtlemise eest;

 PS § 29 – elukutsevabadus;

 PS § 32 – omandiõigus ja majanduslik positsioon.

Juhtorganite liikmete puhul tähendab see, et riik ei tohi kujundada regulatsiooni, mille tagajärjeks on

isikute kutsealase tegevuse sisuline välistamine ilma süülise käitumiseta ja ilma

kaitsemehhanismideta.

6. Riigikohtu prak)ka

Riigikohtu järjepidev prak)ka kinnitab eeltoodut:

 Õiguspärane ootus (PS § 10)

RKÜKo 3-4-1-2-05, RKPJKo 3-4-1-8-09, 3-4-1-25-09 – riik ei tohi muuta keh)va õiguse alusel

tegutsenud isikute olukorda viisil, mis hävitab nende senise tegevuse alused ilma

üleminekumeetmeteta.

 Proportsionaalsus (PS § 11)

RKÜKo 3-4-1-8-02, RKHKo 3-3-1-86-15, RKPJKo 3-4-1-16-12 – ka legi)imse eesmärgi korral ei

ole lubatav meede, mille kõrvalmõjud üksikisikutele on ebamõõdukad.

 Elukutsevabadus (PS § 29)

RKPJKo 3-4-1-7-01, 3-4-1-2-13 – elukutsevabadus hõlmab ka tegelikku võimalust oma erialal

tegutseda; regulatsioon, mis muudab isikud sisuliselt töövõimetuks, riivab seda eri)

intensiivselt.

 Vastutuse individualiseerimine (PS § 13)

RKHKo 3-3-1-69-09, RKÜKo 3-4-1-1-10 – automaatne või kollek)ivne vastutus pelgalt

organisatsioonilise seotuse alusel on põhiseadusega vastuolus.

7. Järeldus

Kui 671 SE rakendamine toob kaasa olukorra, kus:

 seaduskuulekalt tegutsenud juhtorganite liikmete maine kahjustub,

 nende edasine töö finantssektoris muutub fak)liselt võimatuks,

 ning seda ilma igasuguse süülise käitumiseta,

tekib tõsine ja põhjendatud põhiseaduslik risk.

Palume enne eelnõu vastuvõtmist ja rakendamist:

 anda selge ja kirjalik seisukoht juhtorganite isikute edasise käsitlemise kohta;

 selgitada, millised mehhanismid välistavad põhjendamatu mainekahju;

 hinnata eelnõu mõju ka konkreetsetele isikutele, mi-e üksnes ins)tutsioonidele.

Ilma nende küsimuste lahendamiseta loob eelnõu olukorra, kus riik mi-e üksnes ei lõpeta teadlikult

ühe finantssektori osa tegevust, vaid kahjustab pöördumatult seaduskuulekalt tegutsenud isikute

tulevikku, õõnestades usaldust kogu õigus- ja finantsruumi vastu.

Lugupidamisega

Raha Hoiu-Laenuühistu juhatuse esimees Alar East /Allkirjastatud digitaalselt/ Tallinna Hoiu-laenuühistu juhatuse esinaine Annely Ojamets

/Allkirjastatud digitaalselt/

Kambja Hoiu-Laenuühistu juhatuse esinaine Linda Sossi /Allkirjastatud digitaalselt/

Maaelu Edendamise Hoiu-laenuühistu juhatuse esinaine Maria Peldes /Allkirjastatud digitaalselt/ Leie Hoiu-laenuühistu juhatuse esimees Ma) Toomsalu /Allkirjastatud digitaalselt/