Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25257000133

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 08.01.2026, Haapsalu

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Marelle Ulla

Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri I osakond

Kriminaalasja number: 25257000133

Kuriteo kvalifikatsioon: Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)

Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX XXXt kahtlustatakse KarS § 121

lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lähisuhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises, mis

seisnes selles, et tema 21.09.2025 menetluse käigus täpselt tuvastamata kellaajal oma kodus Lääne

maakonnas XXX vallas XXX külas XXX talu eestoas, lõi ühel korral rusikas käega oma alaealist last,

7 aastast XXX XXXt parema käe õlavarre piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu

XXX XXXle füüsilist valu ja vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse - hematoomi parema

käe õlavarrel.

Peale selle kahtlustatakse XXX XXXt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o

korduvalt kehalise väärkohtlemise toimepanemises lähisuhtes, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes

on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, 18.11.2025 hommikul menetluse käigus

täpselt tuvastamata kellaajal võttis Lääne maakonnas XXX vallas XXX külas XXX talu eestoas oma

7 aastase poja XXX XXX jalgadest kinni ja viskas ta põrandale, põhjustades oma tahtliku tegevusega

kannatanu XXX XXXle füüsilist valu.

Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese

on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud

heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse

tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur

kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Viidatud paragrahvi lõike

7 järgi, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa

ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib

KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata

prokuratuur.

Prokurör, vaadanud läbi kriminaaltoimiku materjalid, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,

isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, leiab, et käesoleval juhul

esinevad KrMS § 202 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks järgmistel

motiividel.

Käesoleval juhul on prokurör seisukohal, et isiku süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse

aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo

toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja

arusaamisvõimet ning seaduseandja sätestatud karistusraame. Kahtlustatav XXX XXX on 34-aastane

varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel

käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Samuti ei ole isiku suhtes varem kriminaalmenetlust

lõpetatud KrMS § 202 alusel. XXX XXX on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud süüd

21.09.2025 poja löömises ja avaldanud, et selline käitumine tema poolt ei olnud õige. XXX jalgadest

põrandale viskamist 18.11.2025 on XXX XXX selgitanud seeläbi, et sekkus poegade vahelisse tülli

ning tõmbas XXX teisest pojast diivanil eemale, kuid põrandale ei tõmmanud. Kahtlustatava sõnul

on XXX koolis muutunud vägivaldseks ja ähvardab kodus oma vanemaid pidevalt koolis millegi ära

rääkimisega. Muidu on suhted lastega head.

Siiski nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et XXX XXX on kahel korral olnud lapse suhtes

vägivaldne ja põhjustanud seeläbi kannatanule korduvalt valu ja ühel juhul ka tervisekahjustuse

hematoomi näol. Kriminaalasja materjalidest nähtub samuti, et vägivallategu on igal korral piirdunud

ühekordse teoga ja polnud kestev, vägivalla kasutamine ei ole kannatanule tekitanud pikemaajalist

tervisekahjustust.

KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb

karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.

Karistusseadustikus sätestatu kohaselt ei ole viidatud kuriteo eest ette nähtud vangistuse alammäära.

Karistusraamistiku ulatuse seadmisega annab seadusandja hinnangu sellele, kui kaalukas on

koosseisu täitmise korral õigushüve rikkumine ja kui intensiivset karistusõiguslikku sekkumist on

rikkumise korral vajalik rakendada. Et seadusandja on sätestanud laiaulatuslikud karistusraamid

antud süüteol, annab see signaali, et vägivallakuriteod võivad olla oma olemuselt ja intensiivsuselt

väga erinevad. Antud juhtumi puhul ei oleks teoreetiliselt välistatud, et kohtus karistamisel võiks

kõne alla tulla ka rahalise karistuse kohaldamine, mis on leebeim sanktsioonivorm. Isegi kui möönda,

et antud süüteo eest oleks karistusena vajalik kohaldada vangistust, oleks see tõenäoliselt tingimuslik.

Nendel kaalutlustel on võimalik teha järeldus, et kahtlustatava süü ei ole nii suure kaaluga, mis

õigustaks tema suhtes kohtulikku karistamist.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt kas avalikust menetlushuvist

või eripreventiivsest vajadustest. Avaliku menetlushuvi all tuleb mõista üld- ja eripreventiivseid

kaalutlusi. Avalik menetlushuvi on eripreventiivsete kaalutluste kohaselt olemas siis, kui

kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema

poolt uute süütegude toimepanemise. Seda, kui suur on selline tõenäosus, on võimalik hinnata

lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo

iseloomust, sealjuures kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Avalik menetlushuvi on

üldpreventiivsest aspektist lähtuvalt olemas siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või

samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja

lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Avalik menetlushuvi on

olemas näiteks sellistel juhtumitel, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab

avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või

kuriteo tõttu puuduvad kannatanul peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Eelloetletud põhjustel avalik menetlushuvi eripreventiivsetel kaalutlustel käesoleva

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub, kuid kriminaalasjas esineb avalik menetlushuvi seetõttu, et

XXX XXX etteheidetavate kuritegude puhul on tegemist korduva lähisuhtevägivallaga nõrgema

suhtes ning menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega. Siiski

esinevad prokuröri hinnangul käesoleval juhul erandlikud asjaolud, mille puhul võib järeldada, et

avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks on ära langenud ja seda alljärgnevatel

põhjendustel.

Kriminaalasjas on tuvastatud, et kahtlustatav XXX XXX on toime pannud kaks vägivallaga episoodi

oma alaealise poja suhtes. Võttes arvesse senist karistuspraktikat ning riigi signaali, et korduv

lähisuhtevägivald – eriti alaealiste suhtes toimepandud vägivallaaktid – ei ole mitte mingil viisil

taunitav ning selline süütegu vääriks kahtlemata kohtulikku karistamist. Siiski ei saa prokuröri

hinnangul mööda vaadata tagajärjest, mille võiks kaasa tuua kriminaalrepressioon. Kahtlustatava näol

on tegemist suure pere vanemaga, kelle peres kasvab viis alla 10-aastast last. Pere noorima, alla 1-

aastase lapsega on kahtlustatav lapsehoolduspuhkusel, abikaasa töötab. Seega on kahtlustataval

oluline roll pere kõigi laste kasvatamisel ja nende igapäevastes tegemistes. Kahtlustatav XXX XXX

on prokuratuuris avaldanud, et ta on vajadusel nõus tegema koostööd lastekaitsespetsialistiga ning

valmis osalema vastavas sotsiaalprogrammis, mis aitaks tal oma emotsioonidega lastega suhtlemisel

toime tulla, et sarnased vägivallaintsidendid tulevikus ei korduks. Kohtulik karistamine tooks kaasa

pere heaolu vähendamise, kuivõrd sellega kaasneks märkimisväärne finantskohustus (sundraha,

kaitsjatasu). Võimalik karistus piirduks rahalise karistuse või tingimisi vangistusega. Eelnev aga ei

ole abistav meede ega aita kaasa lapse heaolu tagamisele. XXX XXX on vaja määrata kohustused,

mis aitaksid nii teda kui ka alaealist kannatanut. Seetõttu on prokuröri arvates kriminaalmenetluse

lõpetamine ühes kohustuste määramisega vajalik ja eesmärgipärane ning kriminaalrepressiooni

kohaldamine ei ole ilmselgelt mõõdukas. Eelnevat seisukohta toetab ka prokuratuuriga koostööd

teinud kohaliku omavalituse lastekaitsespetsialist, kes teatas omavalitsuse valmisolekust

kahtlustatava nõustamist vajadusel finantseerida. Prokuröri hinnangul, lähtudes kuriteo asjaoludest

ning vajadusest tagada lapse heaolu, tuleb kahtlustatav XXX XXXle panna kohustusteks osaleda

MTÜ Vaiteri poolt läbiviidavas sotsiaalprogrammis Hoolivad isad ja mitte kasutada vägivalda

kannatanu suhtes. Kahtlustatav XXX XXX on avaldanud valmisolekut määratud kohustuste

täitmiseks.

Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et XXX XXXle etteheidetavate süütegude

kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele

suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Ka on

KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutatavad ilma isikut

kriminaalvastutusele võtmata. Hinnates kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku

varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist, on KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärke võimalik

saavutada käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustuste määramisega.

Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub

avalik menetlushuvi, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX

XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.

Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25257000133 menetlus XXX XXX suhtes seoses avaliku menetlushuvi

puudumisega.

2. Määratud kohustuse liik: XXX XXX on kohustatud:

2.1 läbima sotsiaalprogrammi „Hoolivad isad“ (läbiviija MTÜ Vaiter). Prokuratuuri

järelevalve kohustuse täitmise osas on sotsiaalprogrammi läbimise tähtaeg, kuid mitte kauem

kui 08.01.2027.a (vt https://vaiter.ee/hoolivad-isad, kontakt [email protected]). Suunamise

sotsiaalprogrammi vormistab prokuratuur.

2.2 hoiduma igasugusest füüsilisest vägivallast kannatanu XXX XXX suhtes, millise

kohustuste täitmise lõpptähtaeg on 08.07.2026.

Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur

kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: ei ole kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole

6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete

kustutamine: kogutud andmed ei kuulu kustutamisele.

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

anda kahtlustatavale ja saata alaealise kannatanu seaduslikule esindajale XXX XXX ja Lääne-Nigula

Vallavalitsuse lastekaitse spetsialistile Anette Seiton.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse

lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva

jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist

emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

Marelle Ulla

abiprokurör

Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus:

……………………………………………………………… (XXX XXX allkiri ja kuupäev)