| Dokumendiregister | Riigiprokuratuur |
| Viit | RP-6-15/26/244 |
| Registreeritud | 08.01.2026 |
| Sünkroonitud | 09.01.2026 |
| Liik | Oportuniteedimäärus |
| Funktsioon | RP-6 Prokuratuuri põhitegevus |
| Sari | RP-6-15 Oportuniteedimäärused |
| Toimik | RP-6-15/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | |
| Saabumis/saatmisviis | |
| Vastutaja | Marelle Ulla (Lääne Ringkonnaprokuratuur, Lääne Ringkonnaprokuratuur Esimene osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus
Koostamise kuupäev ja koht: 08.01.2026, Haapsalu
Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Marelle Ulla
Ametiasutuse nimi: Lääne Ringkonnaprokuratuuri I osakond
Kriminaalasja number: 25257000133
Kuriteo kvalifikatsioon: Karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p 2, 3
Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX XXX (ik XXX)
Lääne Ringkonnaprokuratuur menetleb kriminaalasja, milles XXX XXXt kahtlustatakse KarS § 121
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o lähisuhtes kehalise väärkohtlemise toimepanemises, mis
seisnes selles, et tema 21.09.2025 menetluse käigus täpselt tuvastamata kellaajal oma kodus Lääne
maakonnas XXX vallas XXX külas XXX talu eestoas, lõi ühel korral rusikas käega oma alaealist last,
7 aastast XXX XXXt parema käe õlavarre piirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega kannatanu
XXX XXXle füüsilist valu ja vähem kui neli nädalat kestva tervisekahjustuse - hematoomi parema
käe õlavarrel.
Peale selle kahtlustatakse XXX XXXt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o
korduvalt kehalise väärkohtlemise toimepanemises lähisuhtes, mis seisnes selles, et tema isikuna, kes
on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, 18.11.2025 hommikul menetluse käigus
täpselt tuvastamata kellaajal võttis Lääne maakonnas XXX vallas XXX külas XXX talu eestoas oma
7 aastase poja XXX XXX jalgadest kinni ja viskas ta põrandale, põhjustades oma tahtliku tegevusega
kannatanu XXX XXXle füüsilist valu.
Kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese
on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud
heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse
tasuda kulud ning kui kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokuratuur
kahtlustatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. Viidatud paragrahvi lõike
7 järgi, kui kriminaalmenetluse esemeks on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa
ei näe karistusena ette vangistuse alammäära või näeb karistusena ette ainult rahalise karistuse, võib
KrMS § 202 lõigetes 1 ja 2 sätestatud alustel kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata
prokuratuur.
Prokurör, vaadanud läbi kriminaaltoimiku materjalid, analüüsinud kuriteo toimepanemise asjaolusid,
isikut, tema käitumisviisi, süü suurust, kuriteo olulisust ja raskusastet, leiab, et käesoleval juhul
esinevad KrMS § 202 lõigetes 1 ja 7 sätestatud eeldused menetluse lõpetamiseks järgmistel
motiividel.
Käesoleval juhul on prokurör seisukohal, et isiku süü ei ole suur. Süü suuruse hindamisel võetakse
aluseks KarS-is toodud põhimõtted, eelkõige §-s 57 sätestatu. Arvestatakse isiku panust kuriteo
toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja suurust, isiku vanust ja
arusaamisvõimet ning seaduseandja sätestatud karistusraame. Kahtlustatav XXX XXX on 34-aastane
varem kriminaal- ja väärteokorras karistamata isik. Prokuratuuri andmetel ei ole tema suhtes hetkel
käimas ühtegi teist kriminaalmenetlust. Samuti ei ole isiku suhtes varem kriminaalmenetlust
lõpetatud KrMS § 202 alusel. XXX XXX on kahtlustatavana ülekuulamisel tunnistanud süüd
21.09.2025 poja löömises ja avaldanud, et selline käitumine tema poolt ei olnud õige. XXX jalgadest
põrandale viskamist 18.11.2025 on XXX XXX selgitanud seeläbi, et sekkus poegade vahelisse tülli
ning tõmbas XXX teisest pojast diivanil eemale, kuid põrandale ei tõmmanud. Kahtlustatava sõnul
on XXX koolis muutunud vägivaldseks ja ähvardab kodus oma vanemaid pidevalt koolis millegi ära
rääkimisega. Muidu on suhted lastega head.
Siiski nähtub kriminaalasjas kogutud tõenditest, et XXX XXX on kahel korral olnud lapse suhtes
vägivaldne ja põhjustanud seeläbi kannatanule korduvalt valu ja ühel juhul ka tervisekahjustuse
hematoomi näol. Kriminaalasja materjalidest nähtub samuti, et vägivallategu on igal korral piirdunud
ühekordse teoga ja polnud kestev, vägivalla kasutamine ei ole kannatanule tekitanud pikemaajalist
tervisekahjustust.
KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu on teise astme kuritegu, mille eest näeb
karistusseadustik ette karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse.
Karistusseadustikus sätestatu kohaselt ei ole viidatud kuriteo eest ette nähtud vangistuse alammäära.
Karistusraamistiku ulatuse seadmisega annab seadusandja hinnangu sellele, kui kaalukas on
koosseisu täitmise korral õigushüve rikkumine ja kui intensiivset karistusõiguslikku sekkumist on
rikkumise korral vajalik rakendada. Et seadusandja on sätestanud laiaulatuslikud karistusraamid
antud süüteol, annab see signaali, et vägivallakuriteod võivad olla oma olemuselt ja intensiivsuselt
väga erinevad. Antud juhtumi puhul ei oleks teoreetiliselt välistatud, et kohtus karistamisel võiks
kõne alla tulla ka rahalise karistuse kohaldamine, mis on leebeim sanktsioonivorm. Isegi kui möönda,
et antud süüteo eest oleks karistusena vajalik kohaldada vangistust, oleks see tõenäoliselt tingimuslik.
Nendel kaalutlustel on võimalik teha järeldus, et kahtlustatava süü ei ole nii suure kaaluga, mis
õigustaks tema suhtes kohtulikku karistamist.
Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada ka asjaoluga, et
lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik lähtuvalt kas avalikust menetlushuvist
või eripreventiivsest vajadustest. Avaliku menetlushuvi all tuleb mõista üld- ja eripreventiivseid
kaalutlusi. Avalik menetlushuvi on eripreventiivsete kaalutluste kohaselt olemas siis, kui
kriminaalmenetluse lõpetamine ja teo toimepannud isiku karistamisest loobumine võib tingida tema
poolt uute süütegude toimepanemise. Seda, kui suur on selline tõenäosus, on võimalik hinnata
lähtuvalt isiku varasemast karistatusest, menetluse aluseks oleva teo toimepanemise asjaoludest ja teo
iseloomust, sealjuures kas tegemist on ühekordse või korduva teoaktiga. Avalik menetlushuvi on
üldpreventiivsest aspektist lähtuvalt olemas siis, kui teo toimepanemise viis, valdkond, tagajärjed või
samaliigiliste kuritegude suur arv ja ühiskonnaohtlikus on sellised, et menetluse lõpetamine ja
lisakohustuste määramine ei oleks kriminaalpoliitiliselt vastuvõetavad. Avalik menetlushuvi on
olemas näiteks sellistel juhtumitel, kui kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab
avalikkusel olema eriline usaldus või isiku karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või
kuriteo tõttu puuduvad kannatanul peale kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.
Eelloetletud põhjustel avalik menetlushuvi eripreventiivsetel kaalutlustel käesoleva
kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub, kuid kriminaalasjas esineb avalik menetlushuvi seetõttu, et
XXX XXX etteheidetavate kuritegude puhul on tegemist korduva lähisuhtevägivallaga nõrgema
suhtes ning menetluse lõpetamine ei ole eelduslikult kooskõlas üldpreventiivsete kaalutlustega. Siiski
esinevad prokuröri hinnangul käesoleval juhul erandlikud asjaolud, mille puhul võib järeldada, et
avalik menetlushuvi kriminaalmenetluse jätkamiseks on ära langenud ja seda alljärgnevatel
põhjendustel.
Kriminaalasjas on tuvastatud, et kahtlustatav XXX XXX on toime pannud kaks vägivallaga episoodi
oma alaealise poja suhtes. Võttes arvesse senist karistuspraktikat ning riigi signaali, et korduv
lähisuhtevägivald – eriti alaealiste suhtes toimepandud vägivallaaktid – ei ole mitte mingil viisil
taunitav ning selline süütegu vääriks kahtlemata kohtulikku karistamist. Siiski ei saa prokuröri
hinnangul mööda vaadata tagajärjest, mille võiks kaasa tuua kriminaalrepressioon. Kahtlustatava näol
on tegemist suure pere vanemaga, kelle peres kasvab viis alla 10-aastast last. Pere noorima, alla 1-
aastase lapsega on kahtlustatav lapsehoolduspuhkusel, abikaasa töötab. Seega on kahtlustataval
oluline roll pere kõigi laste kasvatamisel ja nende igapäevastes tegemistes. Kahtlustatav XXX XXX
on prokuratuuris avaldanud, et ta on vajadusel nõus tegema koostööd lastekaitsespetsialistiga ning
valmis osalema vastavas sotsiaalprogrammis, mis aitaks tal oma emotsioonidega lastega suhtlemisel
toime tulla, et sarnased vägivallaintsidendid tulevikus ei korduks. Kohtulik karistamine tooks kaasa
pere heaolu vähendamise, kuivõrd sellega kaasneks märkimisväärne finantskohustus (sundraha,
kaitsjatasu). Võimalik karistus piirduks rahalise karistuse või tingimisi vangistusega. Eelnev aga ei
ole abistav meede ega aita kaasa lapse heaolu tagamisele. XXX XXX on vaja määrata kohustused,
mis aitaksid nii teda kui ka alaealist kannatanut. Seetõttu on prokuröri arvates kriminaalmenetluse
lõpetamine ühes kohustuste määramisega vajalik ja eesmärgipärane ning kriminaalrepressiooni
kohaldamine ei ole ilmselgelt mõõdukas. Eelnevat seisukohta toetab ka prokuratuuriga koostööd
teinud kohaliku omavalituse lastekaitsespetsialist, kes teatas omavalitsuse valmisolekust
kahtlustatava nõustamist vajadusel finantseerida. Prokuröri hinnangul, lähtudes kuriteo asjaoludest
ning vajadusest tagada lapse heaolu, tuleb kahtlustatav XXX XXXle panna kohustusteks osaleda
MTÜ Vaiteri poolt läbiviidavas sotsiaalprogrammis Hoolivad isad ja mitte kasutada vägivalda
kannatanu suhtes. Kahtlustatav XXX XXX on avaldanud valmisolekut määratud kohustuste
täitmiseks.
Eelnevast tulenevalt on prokurör seisukohal, et XXX XXXle etteheidetavate süütegude
kriminaalõigusnormidega kaitstava õiguskorra heastamine ning tema õiguskuulekale käitumisele
suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega, kui kriminaalkorras karistamisega. Ka on
KarS § 56 lg-s 1 sätestatud üld- ja eripreventsiooni eesmärgid saavutatavad ilma isikut
kriminaalvastutusele võtmata. Hinnates kohtueelse menetluse käigus kogutud tõendeid ning isiku
varasemat ja ka teo toimepanemise järgset käitumist, on KarS § 56 lg 1 sätestatud eesmärke võimalik
saavutada käesoleva kriminaalmenetluse lõpetamisega ja kohustuste määramisega.
Seega, kuna tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur ja menetluse jätkamiseks puudub
avalik menetlushuvi, siis leiab prokurör, et on olemas alused kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXX
XXX suhtes KrMS § 202 sätteid kohaldades.
Juhindudes KrMS § 202 lg 7 ja 206, abiprokurör määras:
1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25257000133 menetlus XXX XXX suhtes seoses avaliku menetlushuvi
puudumisega.
2. Määratud kohustuse liik: XXX XXX on kohustatud:
2.1 läbima sotsiaalprogrammi „Hoolivad isad“ (läbiviija MTÜ Vaiter). Prokuratuuri
järelevalve kohustuse täitmise osas on sotsiaalprogrammi läbimise tähtaeg, kuid mitte kauem
kui 08.01.2027.a (vt https://vaiter.ee/hoolivad-isad, kontakt [email protected]). Suunamise
sotsiaalprogrammi vormistab prokuratuur.
2.2 hoiduma igasugusest füüsilisest vägivallast kannatanu XXX XXX suhtes, millise
kohustuste täitmise lõpptähtaeg on 08.07.2026.
Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle pandud kohustusi, võib prokuratuur
kriminaalmenetluse määrusega uuendada.
4. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite
tühistamine: ei ole kohaldatud.
5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: ei ole
6. Andmekogus ABIS ja riiklikus süüteomenetluse biomeetriaregistris sisalduvate andmete
kustutamine: kogutud andmed ei kuulu kustutamisele.
7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad.
8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata
anda kahtlustatavale ja saata alaealise kannatanu seaduslikule esindajale XXX XXX ja Lääne-Nigula
Vallavalitsuse lastekaitse spetsialistile Anette Seiton.
9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga
kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul menetluse
lõpetanud prokuratuuris. Kui füüsilisest isikust kannatanu ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva
jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist
emakeelde või keelde, mida ta valdab.
Edasikaebamise kord
Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise
määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille
asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.
Marelle Ulla
abiprokurör
Olen kriminaalmenetluse lõpetamise ja määratud kohustustega nõus:
……………………………………………………………… (XXX XXX allkiri ja kuupäev)