Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus 25233000705

1

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 07.01.2026, Narva

Koostaja ametinimetus ja nimi: abiprokurör Ragnar Plistkin

Ametiasutuse nimi: Viru Ringkonnaprokuratuuri Narva osakond

Kriminaalasja number: 25233000705

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 121 lg 2 p 2, 3, § 120 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): X.X. (ik xxxxxxxxxxx)

Kriminaalmenetluse raames kogutud tõenditega on leidnud kinnitust, et X.X. 25.10.2025 täpselt

tuvastamata kellaajal Narvas asuvas korteris lõi oma alaealist tütart X.X. käega korduvalt keha

erinevatesse piirkondadesse ning üks löök tabas kannatanut pöidla pihta, millest kannatanu tundis

füüsilist valu. Samuti X.X. 28.10.2025 täpselt tuvastamata kellaajal Narvas asuvas korteris lõi oma

tütart alaealist tütart X.X. käega korduvalt keha erinevatesse piirkondadesse ning haaras juustest,

tekitades viimasele füüsilist valu ja kehavigastusena kriimustuse kaela piirkonnas. Lisaks X.X.

30.10.2025 täpselt tuvastamata kellaajal Narvas asuvas korteris ähvardas alaealist tütart X.X.

sellega, et kallab ta happega üle. Seega X.X. pani eelnevalt kirjeldatud tegevusega toime KarS §

121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kehalise väärkohtlemise, kui see on toime pandud

lähisuhtes ja korduvalt ning KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o tervisekahjustuse

tekitamisega ähvardamise, kui kannatanul oli alust karta ähvarduse täideviimist.

Arvestades KrMS § 202 sätteid, saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui tegemist on teise astme

kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju,

tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning kriminaalmenetluse

jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb arvestada asjaoluga, et

lõpetamine pole võimalik, kui menetluse jätkamine on vajalik kas lähtuvalt avalikust menetlus-

huvist või eripreventiivsest vajadustest. Avalik menetlushuvi puudub üldjuhul kuritegude puhul,

kus isiku süü ei ole suur. Kuivõrd kuriteoga ei tekitatud kannatanutele raskeid kehavigastusi ega

ülemääraseid füüsilisi kannatusi, siis ei saa rääkida sellest, et X.X. süü oleks suur. Seda enam X.X.

on ülekuulamisel avaldanud, et tal on siiralt kahju ning ta mõistab oma teo tõsidust.

Karistuse eripreventiivne eesmärk tähendab võimalust mõjutada süüdimõistetut moel, mis tagaks

edaspidi tema hoidumise süütegude toimepanemisest. Kui inimene eksib kehtiva õiguskorra vastu

nii rängalt, et tema suhtes tuleb alustada kriminaalmenetlust, järgneb üldjuhul kuriteosündmuse

koosseisulise ja tõendatud teol toimepanemisele riigipoolne reageering ehk kriminaalkaristus.

Samas on seadusandja jätnud võimaluse kohaldada õigusrikkuja osas teatud juhtudel ka

oportuniteediprintsiibi põhimõtet ja tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetada. Seda eeldusel, et

isiku huvid ja avalik huvi on omavahel tasakaalus ning kriminaalrepressiooni kohaldamine pole

ilmselgelt vajalik. Antud printsiip on viidud seadusesse sisse paljuski eesmärgiga hoida kokku

alati piiratud menetluslikku ressurssi, mille tingimustes ei suuda riik võrdset tähelepanu pöörata

kõigile toimepandavatele õiguserikkumistele. Seetõttu tuleks menetlusökonoomika põhimõttest

2

tulenevalt menetluslikke ressursse kasutada võimalikult ratsionaalselt ja tagada seeläbi õigus-

hüvede võimalikult ulatuslik kaitse.

Avalikust menetlushuvist on võimalik rääkida, kui eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt on

menetluse jätkamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas, kui isikut on kahe aasta jooksul

enne uue kuriteo toimepanemist sarnase süüteo eest karistatud või on tema suhtes menetlus

otstarbekuse kaalutlusel lõpetatud või isik on oma muu käitumisega tõestanud, et tema edaspidise

õiguskuulekuse tagamiseks, mida muul moel ei ole võimalik korraldada, on vajalik rakendada

mõjutusvahendeid või karistusi. Avalik menetlushuvi on olemas ka siis, kui üldpreventiivsetest

vajadustest lähtuvalt on isiku karistamine vajalik. Selline vajadus on üldjuhul olemas siis, kui

kuritegu on toime pandud elusfääris, mille vastu peab avalikkusel olema eriline usaldus või isiku

karistamine on vajalik õiguskorra kaitsmise huvides või kuriteo tõttu kannatanul puuduvad peale

kriminaalmenetluse efektiivsed õiguskaitsevahendid.

Võrreldes käesoleva kriminaalasja tehiolusid avalikku menetlushuvi tingivate asjaoludega, ei esine

prokuröri hinnangul kriminaalasja materjalidest nähtuvalt X.X. osas KrMS § 202 kohaldamist

välistavat eri-või üldpreventiivset vajadust, mistõttu nimetatud kaalutlustel pole

kriminaalmenetlusega jätkamine / karistuse kohaldamine ilmtingimata tarvilik.

Antud kuriteo eest näeb KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ette karistusena kas rahalise karistuse või

(maksimaalselt) kuni viieaastase vangistuse ning KarS § 120 lg 1 näeb karistusena ette rahalise

karistuse või (maksimaalselt) kuni üheaastase vangistuses. Kohtueelse uurimise käigus ei ole

tuvastatud karistust raskendavaid asjaolusid KarS § 58 mõttes. X.X. ei ole varem väärteo- ega

kriminaalkorras karistatud. Lisaks puudub informatsioon, et X.X. oleks varem kedagi kehaliselt

väärkohelnud või ähvardanud või, et ta oleks pärast talle etteheidetavat kuritegu pannud toime

süütegusid, millest omakorda võib järeldada, et kahtlustatav on senise kriminaalmenetluses kogetu

põhjal endale põhjalikult selgeks teinud, et kahtlustuses kirjeldatud käitumine kannatanu suhtes

oli lubamatu ning sellist käitumist ei õigusta isegi vaimne murdumine emotsionaalse pingeseisundi

laineharjal, mistõttu prokuratuuri hinnangul jääb riigi reageering kriminaalasja kohtusse saatmise

kaudu sedavõrd abstraktseks, et ei võimalda tajuda kahtlustataval enda antisotsiaalse käitumise

tegelikku mõju ega tagajärgi. Sedastatav on kahtlustatava soov edaspidi hoiduda peretülidest ning

seadusega vastuollu mitte sattuda.

Prokuratuur on seisukohal, et X.X. õiguskuulekale käitumisele suunamist on võimalik saavutada

ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega. Kahtlustatava edaspidise õiguskuulekuse

tagamiseks piisab sellest, kui X.X. läbib mõjuva vestluse, mida viib läbi Viru

Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar. Vestlused annavad X.X.

võimaluse rääkida avameelselt probleemidest, mis on seotud teismelise kasvatamisega ning selle

käigus tõusetuvate probleemidega. Ühtlasi annavad vestlused võimaluse mõista teiste pereliikmete

vajadusi ning tundeid ning sellest johtuvalt leida sisemist jõudu ja motivatsiooni vägivallavaba

elukorralduse hoidmiseks.

Alaealise kannatanu X.X. esindaja Aleksei Forstiman esitas prokuratuurile taotluse riigi õigusabi

tasu kindlaksmääramiseks 293.88 euro suuruses summas. Kuna prokuratuur lõpetab

kriminaalasjas menetluse KrMS § 202 lg 7 alusel, jäävad menetluskulud X.X. kanda.

Prokrurör pöörab siinkohal tähelepanu sellele, et kriminaalmenetluse lõpetamine otstarbekuse

kaalutlusel ei tähenda seda, et kahtlustatav on käitunud õiguspäraselt. Prokuröri hinnangul ei saa

sellist menetluse lõpetamist käsitleda ka kui avalikkusele signaali saatmisena, et selliseid tegusid

võib toime panna. Vastupidi, lõpetades menetluse KrMS § 202 alusel, asub riik seisukohale, et

kahtlustatava käitumises on olemas kõik kuriteo tunnused, lihtsalt selle hukkamõistu

3

väljendamiseks, ülekohtu heastamiseks ja kahtlustatava edaspidise õiguskuuleka käitumise

tagamiseks ei ole kriminaalkaristus kõige tõhusam vahend.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 7 ja 206, abiprokurör

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 25233000705 menetlus X.X. suhtes, kuna kahtlustatava süü ei

ole suur ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi.

2. Kahtlustatavale määratud kohustuse liik ja tähtaeg:

1) KrMS § 202 lg 2 p 7 alusel kohustub X.X. läbima mõjuva vestluse, mida viib läbi

Viru Ringkonnaprokuratuuri II osakonna konsultant Taimi Lepiksaar, kellega

võtta ühendust telefonil 5887 5353. Konsultant viib läbi esmase hindamise ning

määrab seejärel kindlaks vestluste arvu. X.X. kohustub osalema vestlustel

konsultandi poolt ette antud arvul kordi hiljemalt 01.05.2026. Vestlused

lõpetatakse konsultandi kinnituse alusel, omaalgatuslik lõpetamine ei ole

lubatud.

2) KrMS § 202 lg 2 p 1 alusel kohustub X.X. tasuma menetluskulud, s.o kohtueelses

menetluses X.X. osutatud õigusabi eest kokku summas 293.88 eurot, hiljemalt

01.05.2026 (vt makseinfo eraldi lehel).

3. KrMS 4. peatükis loetletud tõkendite ja muude kriminaalmenetluse tagamise vahendite

tühistamine: Tõkendit ei ole kohaldatud.

4. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: Puuduvad.

5. KrMS § 206 lõike 2¹ alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: Andmeid

ei kustutata.

6. Kriminaalmenetluse kulud: Vt p 2.

7. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 edastada kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia

viivitamatult alaealisele kannatanule X.X. posti teel ning tema esindajale Aleksei

Forstimanile e-toimiku kaudu. Kahtlustatavale X.X. antakse määrus prokuratuuris allkirja

vastu kätte.

8. Alaealise kannatanu esindajal on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda

kriminaaltoimikuga kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates

kümne päeva jooksul menetluse lõpetanud prokuratuuris.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib alaealise kannatanu esindaja põhistatud

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada

kaebuse Riigiprokuratuurile (Wismari 7, Tallinn 15188 või e-post [email protected]).

(allkirjatatud digitaalselt)

Ragnar Plistkin

Mina, X.X., kinnitan, et määrus on mulle arusaadav. Olen nõus kriminaalmenetluse

lõpetamisega KrMS § 202 alusel. Samuti olen nõus täitma käesoleva määruse punktis 2

nimetatud kohustusi tähtaegselt. Olen teadlik sellest, et kui ma ei täida määratud tähtaja

jooksul mulle pandud kohustusi, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega

uuendada. Kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia sain kätte ning antud

toimingu juurde kaitsjat ja tõlki ei soovi.

X.X.

4