Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneering

Dokumendiregister	Transpordiamet
Viit	7.2-2/23/892-7
Registreeritud	20.08.2023
Sünkroonitud	31.03.2024
Liik	Valjaminev kiri
Funktsioon	7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine
Sari	7.2-2 Teetaristu detail-, eri, maakonna detailplaneeringute kooskõlastamine
Toimik	7.2-2/2023
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Jõelähtme Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Jõelähtme Vallavalitsus
Vastutaja	Krista Einama (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (121483 tm).

Failid

7.2-223892-7 20.08.2023 Valjaminev kiri.asice

037-22_DP-2_Seene-Korre_joonised_ja_seletuskiri_2023-08-18.asice

037-22_DP-2_Seene-Korre_tugiplaan_2023-07-17.pdf

037-22_DP-3_Seene-Korre_pohijoonis_2023-08-18.pdf

037-22_DP-4_Seene-Korre_tehnov_koond_2023-08-18.pdf

Seletuskiri_Seene_ja_Korre_DP_2023-08-18.pdf

Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneering.pdf

037-22_DP-2_Seene-Korre_tugiplaan_2023-07-17.pdf

24501:001:2262 Kõrre tee lõik 1 TEEKAITSEVÖÖND 30 m

OSALISELT KEHTIMA JÄÄV KÕRRE KINNISTU

DETAILPLANEERING

(KEHTESTATUD JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU 30.10.2007. OTSUSEGA 277)

MAATULUNDUSMAA 100% SEENE MÜ

24504:008:0239

MAATULUNDUSMAA 90%/ TRANSPORDIMAA 10%

KÕRRE MÜ 24501:001:2327

MAATULUNDUSMAA 90%/ TRANSPORDIMAA 10%

KÕRRE MÜ 24501:001:2327

X X

LEPPEMÄRGID:

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVAD KRUNDIPIIRID

TEEKAITSEVÖÖND (RIIGIMAANTEEL)

JUURDEPÄÄS ALALE

OLEMASOLEV LIKVIDEERITAV KESKPINGE (10 kV) ÕHULIIN

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

PROJEKTEERIMISEL / EHITAMISEL TEE KONTUUR (EHITUSLOA SAANUD PROJEKTI KOHANE LAHENDUS)

PROJEKTEERITUD ISTUTATAV PUU TEEMAAL (EHITUSLOA SAANUD PROJEKTI KOHANE LAHENDUS)

KOOSTAJA: OÜ HEAD, KAUR LASS ............................./allkiri/

VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 17.07.2023

KOOSTAMISE KUUPÄEV 16.01.2023

NB! VÄLJATRÜKITUD KAARDI VÄRVID ON VALGUSTUNDLIKUD JA NIISKUSTUNDLIKUD

[email protected]

www.headandlead.com OÜ HEAD 50 83 906

HARJUMAA JÕELÄHTME VALD RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

TUGIPLAAN M 1:1000

MÄRKUSED:

1. Käesoleva joonise juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri ja lisad; 2. Aluskaardi mõõdistas HADES GEODEESIA OÜ 2020.a oktoobris, (töö nr 3121); 3. Kõik info, mis jääb väljapoole planeeringuala piiri on illustratiivne (teed vms); 4. Käesoleva planeeinguga muudetakse osaliselt Jõelähtme Vallavolikogu 30.10.2007.a. otsus nr 277 kehtestatud Kõrre detailplaneeringu

(Tiit Kaljundi Projektbüroo OÜ töö nr 1804) lahendust; 6. Teed vastavalt T-Model töö nr 020091-1 "Kõrre detailplaneeringu ala teed".

JUURDEPÄÄSU TEE

KERGLIIKLUSTEE

X X X X X X X

037-22_DP-3_Seene-Korre_pohijoonis_2023-08-18.pdf

ER6 100% 2 k 8,5 m 3 (1+2)

17-kohta 850 m² 6615m²

POS 1

ER6 100% 2 k 8,5 m 3 (1+2)

17-kohta 850 m² 5644m²

POS 2

LT 100% - - - - - 3517m²

POS 3

ER8 100% 2 k 8,5 m 4 (2+2)

21-kohta 1150 m² 7952m²

POS 4

ER5 100% 2 k 8,5 m 3 (1+2)

15-kohta 700 m² 5396m²

POS 5

HP 100% - - - - - 2032m²

POS 6

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 3 (1+2)

4-kohta 300 m² 3278m²

POS 7

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 3 (1+2)

4-kohta 300 m² 3245m²

POS 8

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 3 (1+2)

4-kohta 300 m² 3005m²

POS 9

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 2 (1+1)

4-kohta 300 m² 2669m²

POS 10

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 3 (1+2)

4-kohta 300 m² 4975m²

POS 11

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 3 (1+2)

4-kohta 300 m² 3712m²

POS 12

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 3 (1+2)

4-kohta 300 m² 3587m²

POS 13

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 2 (1+1)

4-kohta 250 m² 2340m²

POS 14

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 2 (1+1)

4-kohta 300 m² 2978m²

POS 15

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 2 (1+1)

4-kohta 250 m² 2180m²

POS 16

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 2 (1+1)

4-kohta 300 m² 2603m²

POS 17

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 2 (1+1)

4-kohta 250 m² 2209m²

POS 18

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 2 (1+1)

4-kohta 300 m² 2671m²

POS 19

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 3 (1+2)

4-kohta 300 m² 3313m²

POS 20

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 3 (1+2)

4-kohta 300 m² 3349m²

POS 21

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 3 (1+2)

4-kohta 300 m² 3806m²

POS 22

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 3 (1+2)

4-kohta 300 m² 3680m²

POS 23

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 2 (1+1)

4-kohta 300 m² 2915m²

POS 24

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 2 (1+1)

4-kohta 300 m² 2884m²

POS 25

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 2 (1+1)

4-kohta 300 m² 2784m²

POS 26

EP 100% 2 k 8,5 m/ 5m 2 (1+1)

4-kohta 250 m² 2102m²

POS 27

LT 100% - - - - - 2710m²

POS 29

LT 100% - - - - - 674m²

POS 30

LT 100% - - - - - 5813m²

POS 28

OSALISELT KEHTIMA JÄÄV KÕRRE KINNISTU

DETAILPLANEERING

(KEHTESTATUD JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU 30.10.2007. OTSUSEGA 277)

VAREM PROJEKTEERITUD JUURDEPÄÄSU TEE (OÜ T-MODEL TÖÖ NR 020091) (VÄLJASTATUD EHITUSLUBA NR 774, 09.09.2021)

VAREM PROJEKTEERITUD JUURDEPÄÄSU TEE (OÜ T-MODEL TÖÖ NR 020091-1)

24501:001:2262 Kõrre tee lõik 1 TEEKAITSEVÖÖND 30 m

X X

LIKVIDEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE

Olemasolev ELA SA sidetrass

Silla arvutuslik ava 17.70 m Silla tekiehituse pikkus 17.84 m

Silla pikkus 18.44 m

1. 90

1. 62

1. 02

1. 62

Puude, põõsaste ja võsa raadamine

Paigaldatav truup: D=600 mm, SN8, L=6.0m, Hsv=29.06, Hvv=29.03, i=0.5%

Paigaldatav truup: D=1000 mm, SN8, L=6.0m, Hsv=29.00, Hvv=28.97, i=0.5%

975 974

975

974

975 974

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1 W1.1

W1.1 W1.1 W1.1W1.1 W1.1 W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W 1.1

W1.1

W1.1 W1.1 W1.1

W1.1

6 m

6 m 6 m

6 m

4 m

6 m

Proj. 0,4 kV maakaabel 4G16 paigaldada kinnisel meetodil PE kaablikaitsetorusse Ø75 (1250 N), LTR=24 m

Paigaldamissügavus min. 1,5 m teekatte pinnast

Proj. 0,4 kV maakaablid 2x4G16 paigaldada kinnisel meetodil

Proj. mastitugi keskpinge õhuliinile

Proj. tõmmits keskpinge õhuliinile

4 m

6 m

30.40

30.50

30.50 30.50

30.50

30.60

30.70 30.70

30.60

30.20

30 .20

30.20

30.30

30.40

30.50

30.60

30 .70

30.00

29.90

30.10 30.20

30.20

30.30

30.30 30.40

30.40

30.30

30.40

30.10

30.60

Ø0.5

Ø400 pl30.30 29.37-29.08

29.80-29.62

Ø500 pl30.20 29.06-ei pääse ligi

P4 30.624

P5 29.797

VT. MÄRKUS NR 7

LEPPEMÄRGID:

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVAD KRUNDIPIIRID

PLANEERITAVA KRUNDI / MAAÜKSUSE PIIR

TEEKAITSEVÖÖND (RIIGIMAANTEEL)

VAREM KEHTESTATUD DP KOHANE HOONESTUSALA (vt. märkus nr 5)

HOONESTUSALA

JUURDEPÄÄS ALALE

JUURDEPÄÄS KRUNDILE /MAAÜKSUSELE (ILLUSTRATIIVNE)

PLANEERITUD HOONE (ILLUSTRATIIVNE)

PLANEERITUD EHITUSKUJA (HOONESTUSALA KAUGUS KRUNDIPIIRIST)

PLANEERITUD PINNASKATTEGA VALGUSTAMATA JALGRADA (ASUKOHT ILLUSTRATIIVNE)

OLEMASOLEV LIKVIDEERITAV TEE

OLEMASOLEV LIKVIDEERITAV KESKPINGE (10 kV) ÕHULIIN

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

NÄHTAVUSKOLMNURK

PLANEERITAVA/PROJEKTEERITUD TEE KONTUUR (KUJU JA ASUKOHT ILLUSTRATIIVNE)

ISTUTATAV PUU TEEMAAL (ASUKOHT ILLUSTRATIIVNE)

LIIKLUSMAA HALJASTUS

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE:

ÜKSIKELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%)

RIDAELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%), BOKSIDE ARV

TEEMAA (katastri järgi TRANSPORDIMAA 100%)

LOODUSLIK HALJASMAA (katastri järgi ÜLDMAA 100%)

ER6

KOOSTAJA: OÜ HEAD, KAUR LASS ............................./allkiri/

VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 18.08.2023

KOOSTAMISE KUUPÄEV 12.06.2023

NB! VÄLJATRÜKITUD KAARDI VÄRVID ON VALGUSTUNDLIKUD JA NIISKUSTUNDLIKUD

[email protected]

www.headandlead.com OÜ HEAD 50 83 906

HARJUMAA JÕELÄHTME VALD RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

PLANEERIMISJOONIS M 1:1000

MÄRKUSED:

1. Käesoleva joonise juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri ja lisad; 2. Aluskaardi mõõdistas HADES GEODEESIA OÜ 2020.a oktoobris, (töö nr 3121); 3. Kõik info, mis jääb väljapoole planeeringuala piiri on illustratiivne (teed vms); 4. Parkimiskohad vastavalt standardile EVS-843; 5. Käesoleva planeeinguga muudetakse osaliselt Jõelähtme Vallavolikogu 30.10.2007.a. otsus nr 277 kehtestatud Kõrre

detailplaneeringu (Tiit Kaljundi Projektbüroo OÜ töö nr 1804) lahendust; 6. Teed vastavalt T-Model töö nr 020091-1 "Kõrre detailplaneeringu ala teed"; 7. Kergliiklustee vastavalt varem projekteeritud Esprii OÜ (töö nr 220706) poolt 23.03.2023 koostatud "Riigitee nr 11262 Ruu-Ihasalu

km 0,0-1,0 äärse Ruu küla kergliiklustee põhiprojekt".

sihtotstarbe % DP liikides max.korruselisus max. kõrgus (m) max. hoonete arv

sõiduautode parkimiskohtade arv

lubatud suurim ehitisealune pind (m²)

krundi suurus (m²)

Positsiooni nr.

KRUNDI EHITUSÕIGUS JT NÄITAJAD TABEL:

KRUNTIDE EHITUSÕIGUS, ARHITEKTUURSED ÜLDNÕUDED JA KITSENDUSED

Krundi nr Krundi aadress Krundi

planeeritud suurus m²

Hoonete suurim lubatud

ehitisealune pind m²

Põhihoone suurim lubatud korruselisus ja

kõrgus (m)

Abihoone suurim lubatud korruselisus ja

kõrgus m

Hoonete max lubatud arv

krundil

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(detailplaneeringu liikide kaupa)

Maa sihtotstarve ja osakaalu %

(katastriüksuse liikide kaupa)

Parkimiskohtade arv:

minimaalne Kitsendused

1 - 6615 m² 850 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast ;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

ER100% E100% 17 1.Krundile on planeeritud kuue (6) boksiga ridaelamu; 2. Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m.

2 - 5644 m² 850 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

ER100% E100% 17 1.Krundile on planeeritud kuue (6) boksiga ridaelamu; 2. Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m.

3 - 3517 m² - - - 1 LT100% L100% - 1.Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

4 - 7952 m² 1150 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

4 (2-elamu+

2- abihoonet)

ER100% E100% 21 1.Krundile on planeeritud kaheksa (8) boksiga ridaelamu; 2. Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 3. Krunti läbib kõrgepingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

5 - 5396 m² 700 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

ER100% E100% 15 1.Krundile on planeeritud viie (5) boksiga ridaelamu; 2. Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 3. Krunti läbib kõrgepingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

6 - 2032 m² - - - - HP100% Üm100% - 1. Avalikku kasutusse ette nähtud haljasala; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

7 - 3278 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

8 - 3245 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

9 - 3005 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

10 - 2669 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

2 (1-elamu+

1- abihoone)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

11 - 4975 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

12 - 3712 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

13 - 3587 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

14 - 2340 m² 250 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

2 (1-elamu+

1- abihoone)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m;

15 - 2978 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

2 (1-elamu+

1- abihoone)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m;

16 - 2180 m² 250 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

2 (1-elamu+

1- abihoone)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m;

17 - 2603 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

2 (1-elamu+

1- abihoone)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m;

18 - 2209 m² 250 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

2 (1-elamu+

1- abihoone)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m;

19 - 2671 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

2 (1-elamu+

1- abihoone)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m;

20 - 3313 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m;

21 - 3349 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

22 - 3806 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

23 - 3680 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

3 (1-elamu+

2- abihoonet)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

24 - 2915 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

2 (1-elamu+

1- abihoone)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

25 - 2884 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

2 (1-elamu+

1- abihoone)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

26 - 2784 m² 300 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

2 (1-elamu+

1- abihoone)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

27 - 2102 m² 250 m² kuni 2 maapealset korrus;

8,5 m maapinnast;

1 maapealne korrus;

5 m maapinnast;

2 (1-elamu+

1- abihoone)

EP100% E100% 4 1.Piirdeaia max lubatud kõrgus on 1,5 m; 2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

28 - 5813 m² - - - - LT100% L100% - 1.Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

29 - 2710 m² - - - - LT100% L100% - 1.Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

30 - 674 m² - - - - LT100% L100% - 1.Avaliku kasutusse ettenähtud transpordimaa.2.Krunti läbib 10kV keskpingeõhuliin (kaitsevöönd 10m liiniteljest).

PLANEERITAVA ALA BILANSS:

· VÄIKEELAMU MAA (EP)- 64 370,0 m² (61,7%) · RIDAELAMUMAA (ER)- 25 607,0m² (24,4%) · TRANSPORDIMAA (LT)- 12629,0 m² (12%) · LOODUSLIK HALJASALA (HP) - 2032,0m² (1,9%)

PLANEERITAV ALA KOKKU: 104638 m²

PLANEERITUD ELAMUÜHIKUTE ARV- 46 (21- üksikelamut ja 25- ridaelamu boksi)

JUURDEPÄÄSU TEE

KERGLIIKLUSTEE

X X X X X X X

X X X X X X

037-22_DP-4_Seene-Korre_tehnov_koond_2023-08-18.pdf

OSALISELT KEHTIMA JÄÄV KÕRRE KINNISTU

DETAILPLANEERING

(KEHTESTATUD JÕELÄHTME VALLAVOLIKOGU 30.10.2007. OTSUSEGA 277)

VAREM PROJEKTEERITUD JUURDEPÄÄSU TEE (OÜ T-MODEL TÖÖ NR 020091) (VÄLJASTATUD EHITUSLUBA NR 774, 09.09.2021)

VAREM PROJEKTEERITUD JUURDEPÄÄSU TEE (OÜ T-MODEL TÖÖ NR 020091-1)

24501:001:2262 Kõrre tee lõik 1 TEEKAITSEVÖÖND 30 m

X X

W 2

W 1

W1 W1

W 1

W1 W

W 1

R1 0

RA JA

D A

K IN

N IS

EL T

Puurimise stardi- /

lõppkaevik

Ri stu

m in

e Ru

u- Ih

as al

te eg

a n r.

11 26

2 0

,8 6

km -l

To ru

sti ku

d pa

ig al

da da

P E

ka its

eh ül

ss id

es se

R10

R 10

R20

KS1

K1 V1

KS1

K S1

V 1

Puurimise stardi- /

lõppkaevik

V 1

K S1

KS1

KS1 KS1

Soojustada

K 1

K1 K1

V1 V1 V1

K1 K1-2 30.00 1)27.80

R10

RVP-1 28.15 1)26.40 2)26.42

K1-3 29.20 1)27.59

K1-4 28.50 28.20 1)27.14

K1-5 28.30 1)26.57

K1-6 28.60 1)26.96

K1-7 28.40 1)27.04

K1-10 29.20 1)27.50

K1-11 30.15 1)28.15

K1-8 28.20 1)26.77

K1-9 28.60 1)27.24

K1-1 29.30 1)27.94

De16 0 i

=0 .00

K1>

K 1>

K1>

De110

De11 0De11

De110

De160 i=0.007

De110

K 1

R10

RVP-2 28.45 1)26.70 2)26.54

K1-6 28.60 1)27.24

K 1

K1 K 1

K 1

K1 K 1

K 1

K1 K 1

K 1

De 16

0 i =0

.00 7

De 11

0De1 10

Planeeritud alajaam

2W 2

2W2

Planeeritud KP kaabel ühendada sisselõikena projekteeritud kaabliga (THS Projekt OÜ töö nr. P23001_LR8675)

W 1

W1 W1

W 1

W 1 W1 W1 W1

W 1

W1 W1

W 1

W1 W1

W 1

W1 W1

W 1

Planeeritud sidetrass ühendada eelnevalt projekteeritud sidekaevuga

Perspektiivne liitumispunkt teevalgustusele, kui valgustust ei ole võimalik ühendada Kõrre tee valgustusega

EP POS 11

EP POS 12

EP POS 13

EP POS 14

EP POS 15

EP POS 16

EP POS 17EP

POS 18

EP POS 19

EP POS 20

EP POS 21

EP POS 22

EP POS 23

EP POS 24

EP POS 25

EP POS 26

EP POS 27

EP POS 10

EP POS 9

EP POS 8

EP POS 7

ER5

POS 5

ER8

POS 4

ER6

POS 2

ER6

POS 1

LT POS 30

LT POS 29

LT POS 3

HP POS 6

LT POS 28

X X

LIKVIDEERITAV JUURDEPÄÄSUTEE

Olemasolev ELA SA sidetrass

Silla arvutuslik ava 17.70 m Silla tekiehituse pikkus 17.84 m

Silla pikkus 18.44 m

1. 90

1. 62

1. 02

1. 62

Puude, põõsaste ja võsa raadamine

Paigaldatav truup: D=600 mm, SN8, L=6.0m, Hsv=29.06, Hvv=29.03, i=0.5%

Paigaldatav truup: D=1000 mm, SN8, L=6.0m, Hsv=29.00, Hvv=28.97, i=0.5%

975 974

975

974

975 974

W1.1 W1.1

W1.1 W1.1 W1.1

W1.1 W1.1 W1.1W1.1 W1.1 W1.1 W1.1

W1.1 W1.1

W1.1

W 1.1

W1.1

W1.1 W1.1 W1.1

W1.1

6 m

6 m 6 m

6 m

4 m

6 m

Proj. 0,4 kV maakaabel 4G16 paigaldada kinnisel meetodil PE kaablikaitsetorusse Ø75 (1250 N), LTR=24 m

Paigaldamissügavus min. 1,5 m teekatte pinnast

Proj. 0,4 kV maakaablid 2x4G16 paigaldada kinnisel meetodil

Proj. mastitugi keskpinge õhuliinile

Proj. tõmmits keskpinge õhuliinile

4 m

6 m

30.40

30.50

30.50 30.50

30.50

30.60

30.70 30.70

30.60

30.20

30 .20

30.20

30.30

30.40

30.50

30.60

30 .70

30.00

29.90

30.10 30.20

30.20

30.30

30.30 30.40

30.40

30.30

30.40

30.10

30.60

Ø0.5

Ø400 pl30.30 29.37-29.08

Ø500 pl30.20 29.06-ei pääse ligi

P4 30.624

P5 29.797

VT. MÄRKUS NR 7

LEPPEMÄRGID:

PLANEERINGUALA PIIR

OLEMASOLEVAD KRUNDIPIIRID

PLANEERITAVA KRUNDI / MAAÜKSUSE PIIR

TEEKAITSEVÖÖND (RIIGIMAANTEEL)

VAREM KEHTESTATUD DP KOHANE HOONESTUSALA (vt. märkus nr 5)

HOONESTUSALA

JUURDEPÄÄS ALALE

JUURDEPÄÄS KRUNDILE /MAAÜKSUSELE (ILLUSTRATIIVNE)

PLANEERITUD HOONE (ILLUSTRATIIVNE)

PLANEERITUD EHITUSKUJA (HOONESTUSALA KAUGUS KRUNDIPIIRIST)

PLANEERITUD PINNASKATTEGA VALGUSTAMATA JALGRADA (ASUKOHT ILLUSTRATIIVNE)

OLEMASOLEV LIKVIDEERITAV TEE

OLEMASOLEV LIKVIDEERITAV KESKPINGE (10 kV) ÕHULIIN

OLEMASOLEV SIDEKAABEL

NÄHTAVUSKOLMNURK

PLANEERITAVA/PROJEKTEERITUD TEE KONTUUR (KUJU JA ASUKOHT ILLUSTRATIIVNE)

ISTUTATAV PUU TEEMAAL (ASUKOHT ILLUSTRATIIVNE)

LIIKLUSMAA HALJASTUS

KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE:

ÜKSIKELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%)

RIDAELAMU MAA (katastri järgi ELAMUMAA 100%), BOKSIDE ARV

TEEMAA (katastri järgi TRANSPORDIMAA 100%)

LOODUSLIK HALJASMAA (katastri järgi ÜLDMAA 100%)

KRUNDI POSITSIOONI NUMBER VASTAVALT PLANEERIMISJOONISELE

ER6

KOOSTAJA: OÜ HEAD, KAUR LASS ............................./allkiri/

VÄLJATRÜKKIMISE KUUPÄEV 18.08.2023

KOOSTAMISE KUUPÄEV 12.06.2023

NB! VÄLJATRÜKITUD KAARDI VÄRVID ON VALGUSTUNDLIKUD JA NIISKUSTUNDLIKUD

[email protected]

www.headandlead.com OÜ HEAD 50 83 906

HARJUMAA JÕELÄHTME VALD RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN M 1:1000

MÄRKUSED:

1. Käesoleva joonise juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri ja lisad; 2. Aluskaardi mõõdistas HADES GEODEESIA OÜ 2020.a oktoobris, (töö nr 3121); 3. Kõik info, mis jääb väljapoole planeeringuala piiri on illustratiivne (teed vms); 4. Parkimiskohad vastavalt standardile EVS-843; 5. Käesoleva planeeinguga muudetakse osaliselt Jõelähtme Vallavolikogu 30.10.2007.a. otsus nr 277 kehtestatud Kõrre

detailplaneeringu (Tiit Kaljundi Projektbüroo OÜ töö nr 1804) lahendust; 6. Teed vastavalt T-Model töö nr 020091-1 "Kõrre detailplaneeringu ala teed" ; 7. Kergliiklustee vastavalt varem projekteeritud Esprii OÜ (töö nr 220706) poolt 23.03.2023 koostatud "Riigitee nr 11262 Ruu-Ihasalu

km 0,0-1,0 äärse Ruu küla kergliiklustee põhiprojekt". 8. Kontaktvööndi tehnivõrgud (VAREM PROJEKTEERITUD) vastavalt: elektrivarustus- THS Projekt OÜ töö nr P23001_LR8675; side

ja tänvavalgustus- ProSystem OÜ töö nr P747 ; veevarustus ja kanalisatsioon - OÜ Heka Projekt, töö nr 22-110;

JUURDEPÄÄSU TEE

KERGLIIKLUSTEE

X X X X X X X

2W2 2W2 PLANEERITUD KESKPINGE ELEKTRIKAABEL PLANEERITUD MADALPINGE ELEKTRIKAABEL, LIITUMISKILP PLANEERITUD TÄNAVAVALGUSTUSE KAABEL, TÄNAVAVALGUSTI PLANEERITUD ELEKTRIKAABEL KINNITUL PLANEERITUD SIDEKAABEL

PLANEERITUD VEETORUSTIK PLANEERITUD KANALISATSIOONI ISEVOOLUTORUSTIK PLANEERITUD KANALISATSIOONI SURVETORUSTIK PLANEERITUD HÜDRANDI ASUKOHT PLANEERITUD KANALISATSIOONI PUMPLA ASUKOHT

VAREM PROJEKTEERITUD TÄNAVALGUSTUSE KAABEL, TÄNAVAVALGUSTI VAREM PROJEKTEERITUD SIDEKAABEL VAREM PROJEKTEERITUD KESKPINGE ELEKTRI KAABELLIIN VAREM PROEJKTEERITUD MADALPINGE ELEKTRI KAABELLIIN, JAOTUSKILP/ LIITUMISKILP

VAREM PROJEKTEERITUD VEETORU (ÜHISVEEVÄRGI TORU) VAREM PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONI TORU (ÜHISKANALISATSIOONITORU) VAREM PROJEKTEERITUD KANALISATSIOONI SURVETORU (ÜHISTORU) VAREM PROJEKTEERITUD REOVEE ÜLEPUMPLA (SANITAARKAITSEVÖÖNDIGA 20m)

W1 W1 W1

V1 V1

K1 K1

K1> K1>

V1 V1

K1 K1

KS1

R20

W2 W2

W1 W1

POS 7

X X X X X X

Seletuskiri_Seene_ja_Korre_DP_2023-08-18.pdf

www.headandlead.com

JÕELÄHTME VALD. RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE

DETAILPLANEERING.

OÜ Head 2023

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 2

JÕELÄHTME VALD. RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING.

ÜLEANTUD: 17.07.2023

KORRIGEERITUD: 18.08.2023 TÖÖ NUMBER: 037/2022 TELLIJA: Jõelähtme Vallavalitsus

Postijaama tee 7, Jõelähtme küla, Harjumaa 74202

PROJEKTIJUHT: Kaur Lass

OÜ Head aadress: Pirita tee 20, Tallinn 10127 registrikood: 11711661, koduleht: www.headandlead.com telefon: (+372) 5083906, e-post: [email protected]

ALGATATUD: 15. detsember 2022. a Jõelähtme Vallvolikogu otsusega nr 93

VASTUVÕETUD: …………………………………………………………………………….

KEHTESTATUD: …………………………………………………………………………….

KEHTESTAJA: Jõelähtme Vallavolikogu

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 3

SISUKORD SELETUSKIRI SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 5 1 ASEND JA PLANEERITAVA ALA OLUKORRA KIRJELDUS .......................................... 7 1.1 PLANEERINGUALA SUURUS JA ASUKOHT .......................................................................................... 7 1.2 PLANEERINGUALA JA SELLE VAHETU NAABRUSE KIRJELDUS ............................................................ 8

1.2.1 Juurdepääs planeeringualale ja arendustegevuse hetkeseis ............................................. 9 1.2.2 Naabruses asuv veekanal ja planeeringuala maaparandussüsteem ................................. 9

1.3 KONTAKTVÖÖNDI JA ÜMBRUSKONNA ISELOOMUSTUS NING ALA NAABRID .................................... 10 1.3.1 Planeeringuala piirinaabrid ............................................................................................ 11

1.4 PLANEERINGUALA MULLASTIK, FLOORA JA FAUNA ........................................................................ 11 2 DETAILPLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED ............................................ 14 2.1 DETAILPLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGUTELE .............................................................. 14 2.2 MAA-ALA JAGAMINE ELAMUKRUNTIDEKS, HOONESTUSALA SEES HOONE ASUKOHA VALIKU PÕHIMÕTTED, LUBATUD HOONETE TÜÜBID JA EHITUSÕIGUS .................................................................... 16

2.2.1 Elamumaa krundid (EP) .................................................................................................. 17 2.2.2 Ridaelamumaa krundid (ER) ........................................................................................... 17 2.2.3 Hoonete olemus ja arhitektuursed tingimused ................................................................ 18

2.3 HALJASTUSE, HEAKORRA TAGAMISE JA PIIRETE RAJAMISE PÕHIMÕTTED ....................................... 19 2.4 PIIRDED, GRILLIMISALAD JA KAETUD ISTUMISNURGAD NING KASVUHOONED ................................ 20 2.5 TRANSPORDIMAA (L), LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE ............................................................. 21 2.6 VERTIKAALPLANEERIMINE JA HOONETE NULLKÕRGUSE VALIK ...................................................... 23 2.7 TEHNOVÕRKUDE JA RAJATISTE PAIGUTUS ...................................................................................... 24

2.7.1 Veevarustus ...................................................................................................................... 24 2.7.2 Kanalisatsioon ................................................................................................................. 25 2.7.3 Sademevee ärajuhtimine ja kastmisvesi .......................................................................... 26 2.7.4 Elektrivarustus ................................................................................................................. 27 2.7.5 Välisvalgustus .................................................................................................................. 29 2.7.6 Sidevarustus ..................................................................................................................... 30

2.8 TULEOHUTUSNÕUDED, PÄÄSTEAUTODE JUURDEPÄÄS JA KUJAD .................................................... 30 2.8.1 Tuletõrjeveevarustus ........................................................................................................ 31

2.9 SOOJAVARUSTUS ............................................................................................................................ 31 3 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS ........ 33 3.1 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGU ELLUVIIMISEKS ............................................................... 34 3.2 RADOONIOHUGA ARVESTAMINE ..................................................................................................... 37 3.3 TINGIMUSED TURVALISUSE TAGAMISEKS JA KURITEGEVUSE RISKI VÄHENDAMISEKS .................... 38 4 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA JA PÕHIMÕTTED ................................... 39

4.1.1 Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja .................................... 39 FOTOD .................................................................................................................................... 41 LISAD LISA 1. TRANSPORDIAMET TEHNILISED TINGIMUSED 03.02.2023 NR. 7.2-2/23/892-3 LISA 2. ELEKTRILEVI OÜ TEHNILISED TINGIMUSED 19.05.2023 NR. 449345

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 4

KOOSKÕLASTUSED KOOSKÕLASTUSTE KOOPIAD KOOSKÕLASTUSTE KOONDTABEL MENETLUSDOKUMENDID KRONOLOOGILISES JÄRJESTUSES SKEEMID JA JOONISED SITUATSIOONISKEEM ................................................................................................................. M 1:10000 TUGIPLAAN .................................................................................................................................. M 1:1000 PLANEERMISJOONIS ...................................................................................................................... M 1:1000 TEHNOVÕRKUDE KOONDPLAAN .................................................................................................. M 1:1000 ILLUSTRATSIOON

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 5

SISSEJUHATUS Planeeritav ala asub Ruu külas, Jõelähtme vallas, Harjumaal. Detailplaneering on algatatud Jõelähtme Vallavolikogu 15.12.2022. a otsusega nr 93.

Planeeringu algatamisel hetkel koosnes ca 10,4 ha suurune ala Seene maaüksusest (katastritunnus 24504:008:0239, kogupind 5,62 ha) ja osaliselt Kõrre maaüksusest (katastritunnus 24504:008:0233, kogu- pind 10,01 ha), vt skeem 1.

Planeeringusse haaratud maa-ala asub Ruu-Ihasalu maanteega (riigitee nr T-11262) külgneval alal, jäädes osaliselt kõrghaljastatud Seene maa- üksusele ja osaliselt paiknedes lagedal rohumaal (endine karjamaa ja tankide harjutusala Kõrre maaüksusel). Ruu-Ihasalu maantee ja Seene mü ning sellega külgneva Kõrre mü vahel paikneb Jägala jõele rajatud tehislik veekanal. Planeeringualal kehtib väljapool Seene maaüksust Kõrre maaüksuse detailplaneering, mis on kehtestatud 30.10.2007 Jõelähtme Vallavalitsuse otsusega nr 277. Planeeringuala piires plaanitakse seda varem kehtestatud detailplaneeringut osaliselt muuta, kuid enamus varem kehtivast Kõrre maaüksuse detailplaneeringust jääb kehtima senisel kujul. Detailplaneeringu eesmärk on planeeritava maa-ala jagamine elamu- ja liiklusmaa kruntideks Seene maaüksuse piires ja Kõrre maa- üksusel varem kehtinud detailplaneeringus toodud krundi piiride korrigeerimine nii, et moodustuks terviklik, sisemise ringtee ja rahuliku miljööga elamuala.

Detailplaneeringuga määratakse ehitusõigus üksikelamute, ridaelamute ja nende abihoonete rajamiseks, nähakse ette kruntide juurdepääsud ja tehnovarustuse lahendus ning seatakse keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks. Planeeringu alusel saab moodustada 21 üksikelamukrunti (sealjuures muudetakse 6 olemasoleva krundi kuju ja hoonestusalasid Kõrre maaüksuse piires) ja 4 ridaelamukrunti (neist 3 Kõrre maaüksuse piires). Naabruses olev Kõrre maaüksus on Jõelähtme Vallavalitsuse 15.09.2022 a. korralduse nr 855 alusel jagatud 19-ks elamumaaks, üheks üldmaaks ja üheks maaüksuseks (planeeringusse haaratud osa Kõrre maaüksusest), mille sihtotsarve on 90% maatulundusmaa ja 10% transpordimaa. Naabruses olevad elamukrundid moodustavad käesoleva planeeringulahendusega ühtse terviku. Detailplaneeringu aluseks olev aluskaart M 1:500 on mõõdistatud OÜ Hades Geodeesia poolt oktoobris 2020 (töö nr 3121). Detailplaneeringu eskiisi avalik väljapanek toimus 13.02 kuni 14.03.2023 ja eskiisi avalik arutelu 21.03.2023 (vt menetlusdokumendid). Detailplaneeringu lahendus valmis OÜ Head, Jõelähtme Vallavalitsuse (planeerigu tellija) ja arendaja Jägala Kodud OÜ vahelises koostöös. Teedelahenduse osa koostati koostöös T-Model OÜ-ga. Tee lahenduse

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 6

koostamisel arvestati Seene maaüksuse juurdepääsu tee ja siseteede projektidega, mis on varem saanud ehitusload ja ehitamisel ning on kavandatud valmima 2023 aasta jooksul (planeeringu vastuvõtmise ajaks olid teed saanud asfaltkatte). OÜ Head poolt tegelesid detailplaneeringu koostamisega planeerimis- ekspert Kaur Lass (arhitekt, MA) ja volitatud arhitekt Eha Jakobi. Elektriosa valmis koostöös AS Stik-Elekter ja VK osade osas tehti koostööd Heka Projekt OÜ-ga. 3D pildi koostas Skylight Visual Studio. OÜ Head tänab Jõelähtme Vallavalitsuse, Loo Vesi OÜ töötajaid ja arendajat ning tema poolseid Kõrre maaüksuse trasside ja teede projekteerijaid ning ehitajat meeldiva koostöö eest käesoleva planeeringu- lahenduse väljatöötamisel ja koostamisel.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 7

1 ASEND JA PLANEERITAVA ALA OLUKORRA KIRJELDUS

1.1 Planeeringuala suurus ja asukoht

Planeeringusse haaratud maa-ala asub Ruu külas, Ruu-Ihasalu maanteega (riigitee nr T-11262) külgneval maa-alal, Jägala jõele rajatud tehislikust veekanalist kirdes (vt planeeringuala piir skeemil 1).

Skeem 1. Planeeritava ala (tähistatud punasega joonega) asukoht Ruu külas (väljavõte Maa-Ameti

ortofotost koos katastri piiridega, 2022 aasta seisuga.

Planeeritav ala on Tallinna kesklinnast umbes poole tunni autosõidu kaugusel ja jääb linnulennult Jõelähtme vallamajast ca 3 km kaugusele. Planeeritav ala oli algatamisel kokku ca 10,4 ha ja hõlmas täismahus Seene maaüksuse kogupindalaga 5,62 ha ja ca 4,8 ha ulatuses Kõrre maa- üksust (katastritunnus 24504:008:0233, 100% maatulundusmaa; ei kajastu enam katastris). 06.01.2023 kanti Kõrre maaüksus katastrisse muutunud kujul ja selle uus pindala on 5,58 ha. Detailplaneering käsitleb Seene maaüksust (katastritunnus 24504:008:0239, maatulundusmaa 100%) ja Kõrre maaüksust (katastritunnus 24501:001:2327, maatulundusmaa 90% ja transpordimaa 10%) v.a ehitusloaga ja ehitamisel olev Kõrrel elamu- ala siseteede ala.

Planeeringualana on käsitletud 10,4 ha suurust ala, mis hõlmab nii täismahus Seene maaüksus ja Kõrre maaüksust v.a ehitusloaga tee osa (vt skeem 1 ja võrdle skeem 2).

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 8

Skeem 2. Planeeringusse haaratud Seene ja Kõrre maaüksuste asukoht Ruu külas (väljavõte Maa-

Ameti ortofotost koos katastri piiridega, 06.01.2023 aasta seisuga.

1.2 Planeeringuala ja selle vahetu naabruse kirjeldus

Planeeringuala pinnareljeef on valdavalt lauge, välja arvatud edela kirde suunas kulgeva õhuliinisuunaline liivavall, mis teeb pöörde ala põhjaosas idasuunda. Maa-ala on avatud päikesepoolsele orientatsioonile. Olemas- olevat olukorda planeeringu algatamise ajal kajastab tugiplaan. Planeeritav maa-ala on hoonestamata ja Kõrre maaüksuse piires kõrg- haljastuseta tasane rohumaa. Seene maaüksuse piires kasvab planeeringu- alal valdavas osas eriilmeline puistu, mis asub osaliselt tehislikul liiva- vallil. Olemasolev puistu pole ühtlane ja selle sees on mitmeid lageda- maid alasid. Puistu ka Kõrre maaüksuse piiril on kulgev nõukogude- perioodil armee rajatud liivavall, mis on tekkinud alale juurde veetud liivast, mistõttu osal alast asuvad märgatavalt üle keskmist maapinna taset jäävad künkad (Seene ja Kõrre maaüksuse piiril). 2022 aastal on vallis olevat liiva osaliselt kasutusse võetud Kõrre maaüksusele teede ja trasside ehitamiseks (vt fotod). Olemasolevad puistu planeeringualal väärib väljapool kavandatavaid hoonestusalasid säilitamist. Ennekõike tuleb säilitada suuremad männid

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 9

planeeringuala loodeosas (sh vallil). Need loovad alale eripärase ilme ja võimaldavad hoovialasid huvitavalt kujundada. Planeeringuala, läbib edela ja kirde suunas kulgev keskpinge õhuliin, mis ala põhjaosas muudab suunda, kulgedes idakagu suunda. Need ala läbivad õhuliinid on kavas demoneerida hiljemalt 2024 aastal, sest liinide varus- tuskindluse tõstmise investeerimisprojekti raames on eesmärk ilmastikust sõltuvate liinide hulka vähendada. Uue liini projekt ja demonteerimis- projekti valmimise tähtaeg on 01.08.2023.

1.2.1 Juurdepääs planeeringualale ja arendustegevuse hetkeseis

Seoses liikluse intensiivsuse kasvuga riigimaanteel nr 11262 (Ruu-Ihasalu tee) ja kanali paiknemisega Kõrre maaüksuse ja maantee vahel oli pikka aega takistatud alale juurdepääsu tee rajamine vastavalt kehtivale detail- planeeringule. 2021. aastal väljastas Jõelähtme Vallavalitsus juurdepääsu tee projekteeri- miseks Katku maaüksuse kaudu projekteerimistingimused. Uue juurde- pääsutee kuju ja paiknemine lepiti kokku Riigi Maa-Ametiga. 2022. aastal sai juurdepääsutee asfaltkatte ja on kasutamiseks valmis. 2022. aasta teisel poolel alustati Kõrre kinnistu elamumaadeks jagamisega ja sinna teede ning trasside projekteerimise ja ehitamisega (ehitustööd on pooleli ja valmivad 2023. aastal). Kehtiva detailplaneeringu alusel jagatud elamukrundid said katastrisse 06.01.2023 ja detailplaneeringu eskiisi koostamise ajal oli juba käimas teede ja trasside rajamine, mis jätkus ka planeeringu koostamise ajal. 2023 aastal on valminud Kõrre maaüksuse siseteed, mille kaudu pääsev autoga Seene maaüksuse piirini.

1.2.2 Naabruses asuv veekanal ja planeeringuala maaparandus- süsteem

Ruu-Ihasalu maantee ja planeeringuala vahel paikneb Jägala jõega ühendatud Jägala joa hüdroelektrijaama (kasutatud ka nime Jägala hüdro- jõujaam Jägala elektrijaam, võimsusega 2000 kW; jaam kuulub OÜ-le Jägala Energy) vett suunava derivatsioonikanaliga. See veehaardeehitis on ca 850 m pikkune tehisveekogu, mis suundub hüdroelektrijaama suurve- basseini, kus vesi suunatakse 3x30 m pikkuste survetorude kaud jaama turbiinidesse. Kanal on planeeringuala naabruses järskude betoonkallastega vooluvee- kogu (ETAK ID 2267824 ja vooluveekogu liigilt kraav), mis kujutab endast ohtu loomadele. Loomade kanalisse kukkumise vältimiseks on kanal piiratud võrkaiaga. Kanal on inimtekkeline, mitte looduslik voolu- veekogu ja ei ole oma järskude betoonkallaste tõttu sobilik rekreatiivse- teks tegevusteks ja selle äärt ei avata liikumiseks. Kanal on teisel pool Ruu-Ihasalu maanteed ühenduses Jägala jõega, mis on avalik veekogu (avaliku veekogude nimistu KKR viitega VEE1083500 ja ETAK koodiga 8409382). Jägala jõel on ehituskeeluvöönd, mis aga ei sea piiranguid planeeringualale ehitamiseks.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 10

Kõrre kinnistul asuvad kunagised maaparandussüsteemid, kuid kuna Kõrre kinnistul on käimas trasside ja teede rajamiseks ehitustegevus, ei ole need säilivad täismahus toimivana. Kõrre kinnistu maaparandus- süsteem on olnud omaette lahendus ja ei ulatu kinnistu piiridest välja ega haaku teiste maaparandussüsteemidega, seetõttu ei kahjusta planeeringu- alale elamute ehitamine muid maaparandussüsteeme.

1.3 Kontaktvööndi ja ümbruskonna iseloomustus ning ala naabrid

Planeeritav ala asub Jägala jõe läheduses, kui ei paikne selle kaldavööndis jäädes Jägala joa piirkonnast teisele poole Ruu-Ihasalu maanteed (riigitee nr T-11262). Vähem kui 5 minuti autosõidu kaugusel planeeringualast on kohalik pood ja ca 10 minuti kaugusele jääb Jõelähtme vallamaja.

Vahetult ümber planeeritavate kinnistute on planeeringu algatamise lisas 1 määratud kontaktala sees edela ja kirde suunal avamaastikud ja loode ja kagu suunas puistualad (vt skeem 3).

Skeem 3. Seene ja kõrre maaüksused ja detailplaneeringu kontaktala (roheline katkendjoon). Alus:

Maa-Ameti ortofoto 2023 aasta seisuga.

Loodesse jääb okaspuu dominantsiga mets, kus domineerib mänd ja kagusse lehtpuu puistu. Planeeringualast põhjasuunda jäävad elamud (talude hooned). Ala ümbritsev mets on looduslikult mitmekesisem Tuisupõllu kinnistul ja pigem noor ja võsalaadne Katku kinnistul. Planeeringualast kagus paiknevad Kõrre kinnistust välja jagatud elamu- maad (vt skeem 3 ja võrdle skeemiga 1). Kaugemal kagus, teisel pool Ruu-Ihasalu teed, asub Jägala jõe lähistel olemasolev suvilaala (elamu- krundid, Toominga, Sireli ja Metsaveere teede ääres).

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 11

Planeeringualast põhja ja lääne suunda, teisele poole Ruu-Ihasalu teed, jääb kontaktala piiril kulgev Jägala jõgi, millel on ühendus planeeringu- alaga piirneva derivatsioonikanaliga (vt skeem 3). Jõe ja Ruu-Ihasalu tee ahel asuvad ka Kubja tee äärsed suuremad elamukrundid ja ärimaa krundid (Kubja tee 8, 10 ja 12), millest jõe pool on suurem ühiskondlike ehitiste maa pindalaga ca 8,14 ha (Jägala puhkekeskus).

1.3.1 Planeeringuala piirinaabrid

Planeeringuala piirinaabriteks olevad katastriüksused ja alad ning nende kirjeldus (vt ka skeem 3): • Lõunas on ala piirinaabriks riigimaantee 11262 Ruu-Ihasalu tee

(katastritunnusega: 24501:001:0238, transpordimaa 100%); • Edelas piirneb planeeringu ala kinnistuga Kanali lõik V2 (katastri-

tunnusega: 24505:002:0226, tootmismaa 100%); • Läänes ja loodes on planeeringuala piirinaabriks kinnistu Anija mets-

kond 10 (katastritunnusega: 24505:002:0272, maatulundusmaa 100%); • Põhjas ja kirdes piirneb planeeringuala Tuisupõllu katastriüksusega

(katastritunnusega: 24501:001:2045, maatulundusmaa 100%); • Ida- ja kagusuunas on piirinaaberiks Kõrre kinnistust moodustatud

Kõrre tee 1, 3, 5, 12 (need kolm kinnistut jäävad planeeringuala sisse), 14, 15, 18, 20, 22, 24, 26, 30, 32, 34, 36, 38, 40, 42 ja 44 kinnistud (kõik 100% elamumaa) ja Kõrre tee 28 üldkasutatav maa kinnistu (katastritunnusega: 24501:001:2333, üldkasutatav maa 100%) ning maaüksustest ida poole jääv Katku kinnistu (katastritunnusega: 24504:008:0235, maatulundusmaa 100%) ja sellest juurdepääsuteele moodustatud Kõrre tee lõik 1 (katastritunnusega: 24501:001:2262, transpordimaa 100%).

1.4 Planeeringuala mullastik, floora ja fauna

Seene maaüksusel on nõukogude ajal sõjaväe poolt kuhjatud liivavallid ja kinnistule on kasvanud isetekkeline puistu. Selles esineb nii mände, lehtpuid kui ka nooremat võsa. Kõrrel maaüksusel olev endine põllumaa, mida on kunagi kasutatud karja- maana, seisis aastaid otsese sihtotstarbelise kasutuseta aga sealt on aastaid niidetud heina, et see ei võsastuks. Maa-ameti mullakaardi alusel (vt skeem 4) leiduvad Kõrre kinnistul leetjad õhukesed paepealsed mullad (Kh’’) ja Seene kinnistul nõrgalt leetunud mullad (Lkl) ning Gleistunud nõrgalt leetunud huumuslik leede- muld (LkIg). Maa-ameti ehitusgeoloogia kaardirakenduse järgi on Kõrre kinnistul AS Maves läbi viinud 2006 aastal geotehnilise uuringu (töö nr 6131), millest on põhjalikum ülevaade algatamise otsuse Lisas 2 (vt lisa punkt 3.4.1). Pinnakate koosneb nõlva- ja meresetetest. Aluspõhjas avaneb siin Kesk- Ordoviitsiumi Kunda lademe lubjakivi. Vaadeldaval alal on head ehitus- geoloogilised tingimused: vundeerimissügavusele jääb enamasti lubjakivi või jämekruus ja jämeliiv, mille kandevõime on väga hea.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 12

Skeem 4. Väljavõte Maa-ameti mullastiku kaardirakendusest.

Planeeringuala ei asu rohevõrgustiku alal ja aiaga piiratud elektri- jaama kanali äär välistab seal loomade liikumise maantee suunas. Puistu välivaatlustel oli kuulda erinevate lindude laulu, kuid loomastiku esinemise ja elukohtade kohta pole andmeid. Välitöödel metsloomi ei kohatud ja nende elupaiku ja liikumisradu ei leitud. Kõrre kinnistu avatud maastik ei paku loomadele varjumispaiku, kuid Seene kinnistul võib elutseda erinevaid väiksemaid imetajaid (nt jänesed, rebased, 2022 ja 2023 a välivaatlustel neid ei leitud) ja seal võivad ajuti toituda või alalt läbi liikuda kitsed, põdrad või muid metsloomad. Samas ei ole planeeringuala nende eluala ega ka peamine liikumisala, sest ala vahetus naabruses on kaks elamut ja kaugemal ka muid elamuid, suvilaid ja aktiivset põllumajandust. Lisaks, kanali ääres olev aed piirab alal liiku- mist. Loomadele sobivad liikumiseks pigem alast kaugemale põhjasuunas jäävad metsamassiivid. Planeeringualal puuduvad kaitstavad loodusobjektid ja Natura 2000 võrgustiku alad. Ruu-Ihasalu maanteest lõuna poole jääb Jägala jõe hoiuala. See ei piirne vahetult planeeringualaga, kuid Jägala jões asub III kategooria liigi võldas elupaik. EELIS (Eesti looduse infosüsteemi), Keskkonnaagentuuri andmebaasi kohaselt ei paikne otseselt planeeringualal ega selle vahetus naabruses kaitstavaid loodusobjekte, Natura 2000 võrgustiku alasid ega teisi maastikuliselt väärtuslikke või tundlikke alasid, mida planeeringuga kavandatav tegevus võib mõjutada. Samas tuleb arvestada, et Kõrre maa- üksuse lähipiirkonna veekogude ääres on Eesti Looduse Infosüsteemi ja Keskkonnaagentuuri andmetel inventeeritud II kaitsekategooria kaitse- aluste nahkhiire liikide veelendlase (Myotis daubentonii), tiigilendlase (Myotis dasycneme), põhja nahkhiire (Eptesicus nilssonii), pargi nahkhiire (Pipstrellus nathusii) ja kääbus nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus) elu- paigad. Kuigi planeeringualal ei ole neid liike tuvastatud, on tõenäoline, et nahkhiired võivad kasutada toitumiseks läheduses olevaid sileda-

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 13

pinnalisi veekogusid. Detailplaneeringuga naabruses olevaid veekogudega seotud tegevusi ei muuda, sest veekogud jäävad planeeringualast välja. Planeeringu väljatöötamisel on nahkhiirte võimaliku esinemisega veekogude ääres arvestatud ja seatud toitumisala kaitsev keskkonna- tingimus. Lisaks on vastavalt Keskkonnaamet 24.11.2022 kirjast nr 6- 5/22/21258-2 lähtuvalt detailplaneeringus sätestatud, et planeeringualale valgustuse paigaldamisel peab valgus olema suunatud alla ja asetatud võimalikult madalale selleks, et võimalikke negatiivseid mõjusid nahk- hiirte elutegevusele minimaliseerida. Detailplaneering muudab Seene kinnistu kõrghaljastatud osa, kuid lahenduse on kavandatud nii, et väärtuslikumad puud (ennekõike männid ja kased) elamukruntidel säilitatakse. Seene kinnistu puistu ei ole ühtlane ja selles esineb nii kenasid männi- tukki, lagedaid alasid kui ka väheväärtuslikku võsastunud segametsa ja üksikuid suuremaid kaski ja kuuski ning lagendike üksikute suuremate kadakatega. Leitaval on ka üksikud vanad viljapuud (nt õunapuud) ja muud talu hoovialale iseloomulikud põõsad. Osa madalapoolsest kõrg- haljastusest on lumekoormuse jms all longu vajunud ja metsikuks muutunud võsa üksikute suuremate põimunud pajugruppidena. Seene kinnistu puistu vanuseline kooseis erinev ja domineeriv puuliik on mänd. Kinnistul tuleb ennekõike säilitada männitukad ja suured elu- jõulised männid, millest paljud on kena võraga.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 14

2 DETAILPLANEERINGUGA MÄÄRATAVAD TINGIMUSED

Planeeringulahendust ja kruntide ehitusõiguseid kajastab lisaks seletuskirjale planeerimisjoonis ja taristulahendusi tehnovõrkude koondplaan.

2.1 Detailplaneeringu vastavus üldplaneeringutele

Seene ja Kõrre maaüksused paiknevad Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr. 40 kehtestatud Jõelähtme valla üldplaneeringus maatulundusmaa-põllumaa juhtotstarbega alal. Koostatav detail- planeering on kehtivat üldplaneeringut muutev, lubades alale väikeelamuid ja ridaelamuid ning vähendades lubatud krundi miinimumsuuruseid. Samas oli üldplaneeringut muutev ka kehtiv ja elluviimisel olev Kõrre maaüksuse detailplaneering, milles määratud ela- mumaad (sh juba moodustatud elamumaa kinnistud) on valla kodulehel üleval olevale kehtiva üldplaneeringule kandmata (vt skeem 5).

Skeem 5: Kehtiva Jõelähtme valla üldplaneeringu kaardi väljavõte

Koostamisel oleva Jõelähtme valla üldplaneeringu (vastu võetud Jõelähtme Vallavolikogu 12.04.2018 otsusega nr 62) kohaselt tehti algselt Kõrre maaüksusel detailplaneeringu kahetuks tunnistamise ettepanek. Seda põhjusel, et endisel omanikul puudus planeeringualale juurdepääsu tee probleemi lahendamise ja detailplaneeringu järgse lahenduse välja arendamise võimekus. Juurdepääsu teed ei olnud võimalik rajada üle planeeringuala naabruses oleva vana elektrijaama veekanali. Tänaseks on maanteelt juurdepääsu tee asukoht leidud uute omanike, Vallavalitsuse ja Riigi Maa-Ameti koostöös lahenduse ning juurdepääsu tee on Kõrre maaüksuse detailplaneeringust erinevasse kohta välja ehita- tud. Uued omanikud on ehitusloa alusel rajamas Kõrre maaüksusele detailplaneeringu alusel teid ning trasse. Varasemast Kõrre maaüksusest on moodustatud on 19 elamukrunti ja 1 üldkasutatava maa krunt. Olukorras, kus alal arendamine juba toimub leiti, et alale on mõistlik luua piirkonda terviklik elamuala lahendus, kuhu oleks kavandatud kvaliteetne

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 15

elukeskkond. Lähtuvalt eeltoodust korrigeeri 10.08.2022 koostamisel oleva üldplaneeringu kaarti (vt Skeem 6) ja määrati nii Kõrre kui ka Seene maaüksustele koostatavas üldplaneeringus juhtfunktsiooniks väikeelamuala (EV). Seega, üldplaneeringu muudatust kajastab uue üldplaneeringu alusel Skeem 6. Detailplaneering lubab alale lisaks väikeelamutele ka neli ridaelamukrunti kokku kuni 25 boksiga.

Skeem 6: Väljavõte koostamisel olevast üldplaneeringu korrigeeritud kaardist seisuga 10.08.2022

Kuna Kõrre maaüksusel on kehtiv detailplaneering, mis võimaldab alale rajada oma senise lahenduse järgi 27 elamukrunti, on vaja lahendada komplektselt teed, trassid ja tehnovõrgud. Lahendusi otsides on Loo Vesi OÜ ja Jõelähtme Vallavalitsus, koostöös planeeringuala maaomanikega, leidnud optimaalse lahenduse, muutes osaliselt varem kehtinud detail- planeeringut ja tihendades hoonestust. Nii on rajatav terviklik asum ja leitav erinevate trasside lahendamisel nii keskkonna kui ka majanduslikus mõttes optimaalne lahendus. Tervikvaate saamiseks töötati omanike poolt välja valda ja trasside eest vastutavat Loo Vesi rahuldav lahendus muuta elamualaks ka Seene maa- üksus (algatamise eelne eskiis, mis oli detailplaneeringu algatamise aluseks). Algset eskiisi korrigeeriti planeeringu algatamise järel, vähendades hoonestusalasid ja suurendades hoonete vahelisi kujasid. Peale eskiisi arutelu viidi planeeringusse sisse veel muutuseid. Planeeritud lahenduse elluviimise tulemusel tekiks piirkonda tulevikus terviklik ja seesmise ringteega elamuala. Kuigi selline uus lahendus muudab seni kehtivat üldplaneeringut (nähes ette ridaelamud väikeelamu- maale ja vähendades kruntide miinimumsuuruseid), pidasid osapooled (sh Jõelähtme Vallavalitsus ja vallale kuuluv Loo Vesi OÜ) tähtsaks luua alale lõplik terviklahendus otsi lahti jätva üksikarenduse asemel. Valla visioon oli ala sisesed teed lahendada rahustatud liiklusega ja näha ette rohkem tänavahaljastust. Krundi suuruste ja elamuala paigutuse ning ridaelamute lubamise osas on tegu kehtivat Jõelähtme valla üldplaneeringut muutva detail- planeeringuga. Üldplaneeringu muutmise vajadus on selgunud erine- vate tehniliste nüansside ja optimaalse taristu tagamise koosmõjus.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 16

Üldplaneeringu muutmisega soovitakse saavutada:

1. Tervikliku ja rahustatud liiklusega eeskujuliku elamuala rajamine, kus oleks lastele mänguväljak, tervisespordirajad jms;

2. Terviklahenduse lõpetatus ja sinna trasside rajamise optimaalsus (piisav kogus tarbijaid, et ühtepidi oleks taagatud trasside rajamise ja käitlemise ökonoomsus ja teisipidi ei ületataks piirkonna keskkonna- koormuseid);

3. Väikeelamute ja ridaelamute rajamine nii, et viimased moodustaks elamuala maanteest eraldava tsooni;

4. Asumi krundistruktuuri optimaalne lahenduse tagamine nii, et Seene maaüksusel säiliks vähemalt 30% mahus senise kõrghaljastuse sama- aegselt kogu alale tsentraalse veevarutuse ja kanalisatsiooni tagamise majandusliku mõistlikkusega (seda planeeringualast laiema piirkonna kontekstis).

Tervikliku elamualalahenduse saavutamiseks planeeritakse ümber osa senise Kõrre maaüksuse kooseisu jäänud krunte (algse Kõrre maaüksuse detailplaneeringu krundid Pos 8 kuni 13, krundid Pos 14, 15 ja 33, kokku 8 elamumaa krunti ja üks üldmaakrunt). Lisaks elamumaadele muude- takse ära ka osa üldmaa ja puurkaevu krunt, kuna veevarustus lahenda- takse parema põhjavee kaitstuseks Loo Vesi võrkude baasil (Kõrre maa- üksuse detailplaneeringus oli üldmaa kavandatud puurkaevu kaitsetsooni). Varasema detailplaneeringu alal olevate osade üksikelamukruntide piiride muutmine võimaldab luua rahustatud liiklusega tervikliku elamupiir- konna. Selle tulemusel moodustub terviklik elamuala. Koos juba varem kehtestatud Kõrre maaüksuse planeeringu alusel katastrisse kantud elamukruntidega hakkaks piirkonnas asuma kokku 65 elamuühikut (sh kehtiva detailplaneeringu alusel moodustatud 19 üksikelamukrunti ja käesoleva detailplaneeringuga kavandatud 21 üksik- elamukrunti ning 4 ridaelamukrunti, kokku 25 ridaelamuboksiga).

2.2 Maa-ala jagamine elamukruntideks, hoonestusala sees hoone asukoha valiku põhimõtted, lubatud hoonete tüübid ja ehitusõigus

Detailplaneering näeb ette jagada planeeritav maa-ala:

1. 21-ks hoonestatavaks üksikelamu krundiks (Tähis “EP” – kataster: elamumaa);

2. 4-ks ridaelamukrundiks kui võib kokku rajada 25 ridaelamuboksi (Tähis “ER” – kataster elamumaa).

Lisaks nähakse ette teemaakrundid (Pos 27 ja 28) ja kanali äärde avalikult kasutatav kitsas maariba (krunt Pos 6), kuhu kavandatakse ümbruskonnaga ühenduses olev valgustamata jalgrada.

Maabilanss planeeringuala piires on toodud planeeringu põhijoonisel.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 17

2.2.1 Elamumaa krundid (EP)

Planeeringualal on kokku ette nähtud moodustada 21 väikeelamu- maa krunti üksikelamute rajamiseks (vt planeerimisjoonis). Sinna lubatavad elamud ja abihooned võivad olla kuni kahe korruselised. Muud näitajad haakuvad varasema detailplaneeringuga ala naabruses ja on järgnevad: • Suurim lubatud hoonestusalune pind on elamule ja abihoonetele kuni

300 m², kui kurnt on üle 2500 m² suuruse pinnaga ja 250 m² kui krunt on kuni 2500 m² suuruse pinnaga; krundi täisehituse maksimaalne lubatav protsent on kuni 12% kuid mitte suurem kui konkreetse krundi maksimaalne hoonestusala;

• Kruntidele kuni 2999 m² võib rajada kuni kaks hoonet (1 elamu ja 1 abihoone);

• Kruntidele suurusega alates 3000 m² võib rajada kuni kolm hoonet (1 elamu ja 2 abihoonet);

• Elamu suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast on maksi- maalselt kuni 8,5 m, abihoonel maksimaalselt kuni 5 m;

• Minimaalne tulepüsivusklass on TP3; • Lisaks elamutele ja abihoonetele võib igale krundile rajada ühe kuni

20 m² suuruse pinnaga kasvuhoone kõrgusega kuni 3,5 m ja väike- vorme (avatud ja seinteta lehtlad, pingid, avatud grillimisnurk, laste- majakesed jms mängurajatised, kasvulavad vms) v.t ptk 2.4;

• Piirdemüüriga grillimisnurga piirdeaiaga kokku ehitamisel on lubatud selle kohale rajada väikeehitisena kuni 20 m2 pinnagavarikatus, mida ei tohi piirata seintega ega loeta abihooneks.

Seene kinnistust moodustatavatel üksikelamukruntidel tuleb säilitada kuni 33% mahus olemasolev kõrghaljastus (v.t ptk 2.3) ja kuna olemasolev keskpingeliini on demonteeritav ei pea ka enam selle kaitsevööndit puistust puhastama ja puid võib ümber istutada ka soovikorral senise liiniala alla (selle eelduseks on liini demonteerimine).

2.2.2 Ridaelamumaa krundid (ER)

Planeeringualal on kokku ette nähtud moodustada 4 ridaelamumaa krunti ridaelamute rajamiseks (vt planeerimisjoonis). Sinna lubatavad hooned võivad olla kuni kahe korruselised. Muud näitajad oleks järgnevad: • Kruntidele Pos 1, 2 ja 5 võib rajada ühe põhihoone ja krundile Pos 4

kaks põhihoonet (kaks eraldi ridaelmut, mida võib soovi korral ka ühendada üheks hooneks);

• Suurim lubatud hoonestusalune pind on ridaelamuboksi kohta kuni 180 m² (sh garaaž või auto katusealune);

• Lubatud on kokku rajada kuni 25 ridalemuboksi ja kruntide täisehituse protsent on kuni 15%;

• Igale ridaelamukrundile võib rajada kuni 2 abihoonet (sh jäätmejaam, ühine panipaigahoone või tehnorajatiste hoone); igale ridaelamuboksile ei ole lubatud rajada eraldi kuure vms väikeehitisi, kuid lubatud on

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 18

rajada kasvulavad (vt ptk 2.4) ja väikevormid (avatud ja seinteta lehtlad, pingid, laste mängumaja ning erinevad laste mängurajatised);

• Ridaelamu suurim lubatud kõrgus olemasolevast maapinnast on maksi- maalselt kuni 8,5 m, abihoonel maksimaalselt kuni 5 m;

• Minimaalne tulepüsivusklass on ridaelamul TP2; • Piirdemüüri juurde grillimisnurga ehitamisel on lubatud selle kohale

rajada väikeehitisena kuni 20 m2 pinnagavarikatus ja eeldusel, et seda ei piirata seintega ei loeta seda abihooneks ning see võib asuda väljas- pool hoonestusala.

2.2.3 Hoonete olemus ja arhitektuursed tingimused

Hoonetest on planeeringualale lubatud rajada ridaelamud, üksik- elamud ja nende juurde kuuluvaid abihooneid.

Üksikelamu (siia alla käivad ka mõisted eramu, väikeelamu, pereelamu, individuaalelamu või ühepereelamu vms) on ühel krundil paiknev ühele perele projekteeritud ja ehitatud elamu, mis on korteriteks jaotamata. Planeeringualale kavandatud uusi üksikelamuid ei või ehitada omavahel üle krundi piiride kokku. Ridaelamu on üksteise külge ehitatud nii, et igal selle sektsioonil on oma katus ja kus kõikidel korteritel on tagatud sissepääs eluruumidesse õuest maapinnalt, esimese korrusega ühelt tasandilt. Ridaelamu korterid on omavahel ühendatud, näiteks tulemüüri, autogaraaži, autovarjualuse või katusega. Ridaelamu korterid ei tohi paikneda üksteise peal. Abihoone (siia alla käib ka mõiste kõrvalhoone) on elamu juurde kuuluv majapidamise abiruume sisaldav hoone (näiteks üksikelamu puhul puu- kuur, saun, garaaž, vundamendiga kasvuhoone, nende kombinatsioon vms, ridaelamu puhul jäätmemaja või panipaik või tehnorajatiste hoone). Nii põhi- kui ka abihoone (v.a alla 20 m2 suurune kasvuhoone ja grill- nurga varikatus väike-ehitisena vastavalt ptk 2.4 nõuetele) peavad mahtuma Põhijoonisel määratud hoonestusala sisse. Põhijoonisel on märgitud hoonestusalad tegelikuks hoonete rajamiseks vajalikest aladest suurematena. See annab arhitektile ja tulevasele omanikule vabaduse valida hoonete paigutamiseks krundi eripära (nt säilitatav kõrghaljastus, soovi korral liivavalli osaline säilitamine, avatus päikesevalgusele jms) arvestavad kohad. Hilisemate hoonete projekteerimisel tuleb leida lahendused, mis sobituvad juba valminud kõrvalkruntide hoonestusega. Vältima peab vastanduvaid ja üksteisega mitte kokku sobivaid arhitektuurseid lahendusi. Kõikide hoonete ehitamisel tuleb arvestada, et ühel krundil asuvad hooned (põhihoone ja abihoone) peavad omavahel kokku sobima. See tähendab, et kui ühe hoone puhul on kasutatud nt kivi ja puitu, siis sama- sugustest materjali(de)st võiks olla ehitatud ka abihooned. Samuti peab omavahel harmoneeruma ühel krundil olevate hoonete värvigamma. Soovitatav on eelistada valget, musta, pastelseid toone või looduslikke puidu toone (õlitatud puit, lakitud puit, looduslikes toonides immutatud puit jms). Loodusega vastandumise vältimiseks ja harmoonilise kesk- konna tagamiseks on keelatud neoonvärvide kasutamine mistahes hoone

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 19

osadel. Samuti ei ole hoonete ja väikevormide vms välisvalgustamiseks lubatud kasutada neoontoonides valgust või vahelduvate värvidega või vilkuvat valgustust, mis võiks ümbruskonnas elavaid linde ja loomi ning nahkhiiri häirida. Keelatud on veekanali kallaste valgustamine. Soovitav on hoonete projekteerimisel ja ehitamisel kavandada võimalikult palju kohalikke, looduslähedasi materjale ning miljöösse sobivat ehitus- stiili (viimaste hoonete rajamisel tuleb arvestada esimeste stiili). Samuti on soovitav hooned rajada võimalikult energiatõhusad. Lubatud on kasutada tehasemaju (tehases valmistatud ja kohapeal monteeritavaid ela- muid). Arvestades naabruse hoonestuslaadi on alal keelatud ümarpalkidest (nii tahutud kui freespalgid) välisviimistlusega elamud ja abihooned. Lubatud on kandiliste prusside kasutamine abihoonetel ja elamutel, kuid selline elamu peab olema palkmajale omaste väliste tappideta (traditsioonilisele rehielamu nurgale sarnanevad tapid). Hooned võivad olla lamekatusega või katuse kalded kuni 45º. Lubatud on kasutada ka ühepoolse kaldega katuseid. Soovitav on katuseharja suund kavandada risti siseteega või tee suunalisena või haakuv olemasoleva liivavalliga (kinnistutel, millel see säilitatakse). Valtspleki (sh nn klassikalised tehase valtsplekkprofiilid) ja katusekivi imitatsiooniga plekk-katuste kasutamine on lubatud. Keelatud on tööstusliku ilmega profiilplekk v.a parapett katuste korral vms varjatud konstruktsioonis (nt madala kaldega parapetiga autovarikatused, kus profiilplekk toimib jäikuse andjana). Sokli kõrgus on soovitatav määrata 30-60 cm olemasolevast maapinnast, kuid liivavalliga krundil võib soklit varieerida maastikuga haakuvalt. Hoone nullkõrgus võib ületada väljast nähtava sokli kõrgust kuni +30 cm. Planeeringualal on hoonete välisviimistluseks keelatud kasutada plasti- kust välisvoodreid (sh puitu imiteeriv plastvooder). Plasti võib kasutada vaid kasvuhoone seinas ja juhul kui see on valgust läbi laskev (nn pleksiklaas või polükarbonaadist siledapinnaline kihtplastik).

2.3 Haljastuse, heakorra tagamise ja piirete rajamise põhimõtted

Uute tänavate äärsetele haljastutele on soovitatav kavandada mitme- rindelist haljastust. Seda tuleb teha nii, et haljastus ei segaks tee hooldust ja lume lükkamist ega varjaks nähtavust nii hoovide kui ka siseteedelt välja keeramise nähtavuskolmnurkades. Ala haljastamiseks (sh kruntide sees) sobivad puud ja põõsad, mis on vähenõudlikud ja kohalikku päritolu. Soovitav on eelistada uute puude valikul ennekõike mändi ja kaske, mis on piirkonna metsale omased ja dekoratiivsed, kuid lubatud on ka muude lehtpuude kasutamine (haab, vaher, tamm jne). Kohalike väiksemaid puid saab suurema juurepalliga ümber istutada planeeringuala sees. Olemasolev kõrghaljastus tuleb säilitada Seene kinnistust moodustatud elamukruntidel kuni 33% mahus igast elamukrundi pinnast. Juhul kui 33% haljastuse mahu säilitamine pole igal krundil võimalik (liivavalli

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 20

teisaldamise vms põhjuste tõttu), siis tuleb tagada noorte mändide jm väärtuskikumate noorte puude ümber istutamine lagedal alal olevale Kõrre tee äärsetele haljasalale ja elamukruntidele. Planeeringu koostamisel on arvestatud, et jalgsi pääseks vajadusel otse naabruses olevatele metsa-aladele, kuid sealjuures tuleb arvestada riigi- mets planeeringuala naabruses ei ole kavandatud rekreatsiooniks ja on kavas silitada majandusmetsana. Krundisisese juurdepääsutee teekattematerjalina on soovitav kasutada looduslähedasi pinnakattematerjale (nt looduskivi, graniitsõelmeid või betoonkive), et tagada sademevete imbumine pinnasesse. Lubatud on samuti murukivid või murukattega sissesõiduteed. Väikevormide (prügikastid, kõrgematel postidel välisvalgustid vms) ja alla 20 m2 kasvuhoonete paigutus tuleb määrata hoone projekti koosseisus oleval asendiplaanil. Elamute välisvalgustust ei tohi suunata veekanali suunas ja ridaelamukruntide kanali poolset osa ei ole lubatud valgustada. Haljastuse rajamisel tuleb arvestada puude ja põõsaste vähimaid lubatud kauguseid hoonetest, rajatistest ja üksteisest (normi aluseks võtta EVS 843:2003). Samuti tuleb arvestada ohutusnõuetega, et rajatav haljastus ei hakkaks takistama võimalikke päästetöid.

Jäätmete, sh komposteeruvate (puulehed, muru jne) ning mineraalsete (muld, kivid jne) jäätmete ladustamine teemaale ja ala haljastutele ning ümbruskonna metsa on keelatud. Õuemuru ja mänguväljaku muru rajamisel on soovitatav tähelepanu pöörata selle liigirikkusele ja suure kasutusega kohtades (sissesõidu teed, teerajad) ka tallamiskindlusele. Teeäärtes on soovitatav külvata niidutaimi ja niita vaid vahetuid teepervi. Pärast planeeritavate hoonete ehitamise lõpetamist tuleb tagada krundi heakorrastamine hiljemalt kahe aasta jooksul alates üksik- elamu ehitustööde lõppemisest. Heakorra tagamiseks peab krundi omanik aastaringselt puhastama ja korras hoidma (sh niitma) oma krundi ja sellega külgneval teel asuva puhastusala.

Krundi omanik peab paigutama oma krundile prügikastid, rajama selleks hoiukoha ja tagama sorteeritud jäätmete vajaliku regulaarsusega äraveo vastavat litsentsi omava ettevõtte poolt.

2.4 Piirded, grillimisalad ja kaetud istumisnurgad ning kasvuhooned

Piirete rajamisel elamukruntidele tuleb arvestada järgmiste tingimustega:

• Piirded peavad kokku sobima samal krundil asuva elamu arhitek- tuuriga, materjalide valikuga ja värvitooniga.

• Ridaelamukrunti (krundid Pos 1, 2, 4 ja 5) võib piirata tervikuna ühise aiaga kuid bokside teineteisest eraldamiseks võib rajada vaid haljas- piirdeid (bokside vahelised piirdeaiad on keelatud). Ridaelamukrundile võib rajada koerte aediku.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 21

• Metallaia (sh võrkaia) või osaliselt läbipaistva puitpiirde (sh laudis ja lippaed) maksimaalseks kõrgus võib olla kuni 1,5 m. Kõrgemate piirete ning läbipaistmatute plankpiirete ehitamine on keelatud.

• Keelatud on raudvarbaiad vms teravate otstega aiad, et välistada kitsede jt. alale eksinud metsloomade hukkumist aiast üle hüppamise katsel.

• Piiretes võib kasutada kuni 1,5 m kõrguseid müüre (paemüür, maa- kividest müür, krohvitud tehiskividest müür), kuid keelatud on krundi piirile kogu pikkuses müüri rajamine. Müüri osa võib igas krundi küljes olla kokku maksimaalselt 1/5 vastava krundi külje pikkusest. Piirdemüüri võib ühendada välikaminate või ahjudega (sellisel juhul võib müür olla vahetult välikamina või ahju juures kuni 6 m ulatuses ka kõrgem, kui 1,5 m). Piirdemüüride asukohad tuleb näidata elamu- projekti asendiplaanil ja kujundus määrata kas projektile lisatava(te)l joonis(t)el või koostada eraldi piirdemüüri projekt. Piirdemüüre ei ole lubatud rajada sõiduteega külgnevale krundi piirile. Piirdemüüriga ühendatava varikatuse pindala võib olla kuni 20 m2 ja seda katusealust ala ei tohi seintega piirata.

Katusega kaetud ja seintega piiratud grillimishoonet käsitletakse abi- hoonena, mis peab asuma hoonestusalas. Kõikidele elamukruntidele (sh ridaelamu) on lubatud rajada peenrakaste ja kasvulavasid kõrgusega kuni 0,8 m olemasolevast maapinnast. Üksikelamukrundile võib rajada kuni 3,5 m kõrguseid ning kuni 20 m2 pindalaga vundamendita kergkasvuhooneid (selline väikekasvuhoone võib olla lisaks krundile lubatud hoonetele ja asuda krundi piires nii, et sellega ei kaasne säilitatava kõrghaljastuse eemaldamise vajadust). Ridaelamukrundil võib olla kas üks ühine väikeehitisest kasvuhoone (kuni 20 m2 pindalaga vundamendita kergkasvuhoone) või abihoonena üks suurem kasvuhoone. Igale boksile eraldi kasvuhoonete rajamine ei ole lubatud, kuid bokside juurde võib rajada kasvulavasid. Vundamendiga ja/või üle 20 m2 ehitusaluse pinnaga kasvuhoone loetakse lubatud abihooneks ja see peab asuma hoonestusala sees.

2.5 Transpordimaa (L), liikluskorraldus ja parkimine

Planeeritavale alale on rajatud juurdepääs riigimaanteelt nr 11262 (Ruu- Ihasalu tee ristumiskoht asub km 0,78) vastavalt Jõelähtme Vallavalitsuse poolt väljastatud projekteerimistingimustele ja 2022 aasta teises pooles läksid ehitamisele Kõrre maaüksuse siseteed. Selle juurdepääsutee ja kanali kohal oleva silla vahel asub vana juurdepääsutee, mis tuleb likvideerida ning eraldada riigimaanteest teepiirdega, et välistada vana juurdepääsu kasutamine liikluseks (vt põhijoonis ja tehnovõrkude joonis). Juurdepääsu jaoks planeeringualani eraldati Katku maaüksusest maaüksus Kõrre tee lõik 1 (katastritunnusega 24501:001:2262 ja pindalaga 6678 m² ning sihtotstarbega transpordimaa 100%) ja muudeti elamukruntide välja- jagamise järel alles jäänud Kõrre maaüksuse (katastritunnus 24501:001:2327) sihtotsarve 10% mahus transpordimaaks.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 22

Planeeritav ala paikneb osaliselt riigitee 11262 Ruu - Ihasalu km 0,80 kuni 1,20 kaitsevööndis. Seoses sellega on Transpordiamet Jõelähtme vallale esitanud oma seisukohad planeeringu koostamiseks 03.02.2023 kirjaga nr 7.2-2/23/892-3. Teekaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda üksnes Transpordiameti nõusolekul ja vastavalt EhS § 70 lg 3. Kogu hoonestus on kavandatud tee kaitsevööndist väljapoole. Rajatavatele avalikult kasutatavatele teedele moodustatakse eraldi maaüksused (tähisega “LT”, kataster transpordimaa). Tee maaüksustele (Pos 28, 29 ja 30) ei ole antud ehitusõigust hoonete rajamiseks. Transpordimaa maaüksustele võib rajada teid ja parklaid ning paigaldada tehnilisi kommunikatsioone või muid tehnorajatisi (kraavid, pumplad, alajaamad, tänavavalgustus, hüdrandid jms). Elamuala juurdepääsu teemaa laiuseks on tagatud 12 m. Teede laiused jms määratakse edasise planeerimise käigus ja nende kavandamisel lähtu- takse rahustatud liikluse põhimõttest (vt olemasolevate teede lahendus ptk fotod). Ala sisene tee on kavandatud ringteena ning teedel on möödumisalad ning tee äärtesse tuleb kavandada kõnnitee, mis võib osaliselt kattuda möödumisaladega, et tagad liikluse rahustatus. Täpne kõnniteede lahendus antakse edasisel projekteerimisel analoogselt juba välja arendatud Kõrre maaüksuse planeeringualale rajatud lahendusega (kuna lahendust võib olla vaja esimese etapi kogemuse baasil muuta ja täpsustada ei ole joonistele kergliiklusteede illustratiivset kuju kantud). Kõikide elamukruntide parkimine tuleb tagada krundi siseselt.

Igale üksikelamukrundile tuleb tagada vähemalt kaks parkimiskohta (mis võivad paikneda ka garaažis) ja lisaks vähemalt üks parkimis- koht külalistele (võib asuda murukattega tugevdatud pinnasel vms vett läbi laskval pinnasel, nt murukivikatte, kivisillutis vms) ning ridaelamukrundil peab olema 2 parkimiskohta iga boksi kohta + 5 külalisparklat igal krundil.

Krundisiseste parkimiskohtade asukohad tuleb ära näidata hoone projekti juurde kuuluval asendiplaanil vastavalt kavandatud hoonete paigutusele ja arhitektuursele lahendusele.

Planeeringus on kindlaks määratud teemaa, mis on õigusaktidega kehtes- tatud korras määratud tee koosseisus olevate rajatiste ja ka tehnovõrkude paigutamiseks ja teehoiu korraldamiseks.

Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonnakahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks on tee ääres kaitsevöönd. Selles on keelatud hoonete ehitamine jm tege- vused vastavalt Ehitusseadustiku § 70 lg-le 2 ja §-le 72. Planeeringuala piires on tee kaitsevööndiks määratud 5 m.

Kõik planeeringualale rajatavad teed peavad olema asfaltkattega ja avalikus kasutuses. Teemaale on lubatud kavandada avalikke parkimis-

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 23

kohti, mis võivad olla kas asfaltkattega või betoonkivi katendiga või murukividest (avalik parkla on ettenähtud varem kehtestatud Kõrre maa- üksuse detailplaneeringus oleva avaliku haljasala naabrusse). Parkimis- koha katendmaterjal määratakse kindlaks tee projektis. Teedel liikumiskiiruse piiramiseks rakendatakse planeeringualal liikluse rahustamise meetmeid, mis peaks harmoneeruma Kõrre maaüksusel loodud lahendusega (möödasõidukohad, haljastus teemaal, liiklust aeglustavad kurvid jms). Väljapool planeeringuala tagatakse kõnniteede jätkuvused olemas- olevate kergliiklusteedeni ja bussipeatusteni eraldi projektide alusel. Sealjuures arvestatakse Transpordiameti nõudega, et jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb kergliiklusteed eraldada sõiduteest ohutusribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda kergliiklustaristu kavandamise juhendi tabelist 4. Kergliiklustee kavandamiseks on Esprii OÜ poolt 05.12.2022 koostatud Riigitee nr 11262 Ruu-Ihasalu km 0,0-1,0 äärse Ruu küla kergliiklustee põhiprojekt ning selle rajamiseks on riigimaantee äärde moodustatud Neeme kergtee lõik 2 maaüksus (katastritunnusega: 24501:001:2454). Projekti lahendus on kantud planeeringu joonistele. Kergliiklustee Jägala ühistu bussipeatuseni ja uus bussipeatuse tasku planeeringuala pool riigimaanteed tuleb valmis ehitada enne planeeringu- ala elamutele kasutuslubade väljastamist (vt ka ptk 4). Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjus- tatud võimalike häiringutega (müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamine peab toimuma insenertehniliste meetmetega elamute kavandamisel (v.t ptk 3.1 nõuetele) ja keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Elamute arendamisel ja kasutamisel peab arvestama, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi olemasolevatelt riigiteedelt lähtuva liiklusmüra leevendusmeetmete rakendamiseks ega ka detailplaneeringuga seotud teede ja rajatiste väljaehitamiseks. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavanda- takse tegevusi riigitee kaitsevöödis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks.

Teede täpne asukoht, kuju ja parklate paigutus määratakse edasise projekteerimise käigus.

2.6 Vertikaalplaneerimine ja hoonete nullkõrguse valik

Olemasolevad vallid on lubatud tasandada või teisaldada hilisema vertikaalplaneerimise tulemusel nii, et ei toimuks kruntide keskmise maapinna olulist tõstmist. Krundi olemasoleva maapinna taseme tõstmisel enam kui 0,25 m võrra tuleb vertikaalplaneerimise lahendus anda hoone projekti koosseisus või avaliku tee kohta koostatud projektis.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 24

Pajuvõsasel Seene kinnistu osal (krundid 18-20) on soovitatav olemas- oleva liivaga kruntide pinda tõsta ja maapinnataset ühtlustada, koorides esmalt mulla ja paigaldades selle tagasi liivakihi peale. Liivavalliga kinnistutel tuleb koostada vertikaalplaneerimiseprojekt ja hooneid võib ehitada liivavalli sisse hoonestusalade piires. Kui hoonete projektides nähakse ette maapinna tõstmist või langetamist (sh. praeguste liivavalliga elamukruntide tasandamise järgselt), tuleb see projekteerida ja teostada selliselt, et on välistatud liigvee valgumine naaberkinnistutele ja säilivad vajalikud teede äärsed aja alal servas olevad kuivenduskraavid. Maapinna tõstmine naaberkrundi piirile lähemal kui 5 m ja enam kui 25 cm on ilma naabri kirjaliku eelkooskõlastuseta ja valla nõusolekuta keelatud. Tee maa-alale ei ole ette nähtud kogumiskaeve ja äärekiviga teid. Sadevee juhtimine elamukruntidelt teemaale ei ole lubatud. Hoonete põranda nullkõrgus peab olema vähemalt +0,2 m olemas- olevast maapinnast, soovituslikult aga vahemikus +0,3 kuni +0.6 m. Täidetud pinnasega kruntidele hoonete rajamisel tuleb arvestada täitepinnase eripäradega

2.7 Tehnovõrkude ja rajatiste paigutus

Planeeringuala tehnovõrgud kajastuvad tehnovõrkude koondplaanil. Tulenevalt planeerimisseadusest määratakse tehnovõrgu või -rajatise asu- koht planeeringus tehniliselt ja majanduslikult otstarbekamal ning nende kinnisasja omanike, kelle kinnisasjadel planeeritav tehnovõrk või -rajatis paiknema hakkab, huve võimalikult vähesel määral kahjustaval viisil. Kinnisasja omanik on kohustatud taluma tema kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi, kui need on teiste kinnisasjade eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab ülemääraseid kulutusi. Teisele isikule kuuluval kinnisasjal paiknevad tehnorajatised ei ole kinnisasja olulised osad. Järgnevates peatükkides on antud tehnovõrkude lahendamise põhimõtted nende liikide kaupa.

2.7.1 Veevarustus

Piirkonna vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ pakkus ise, koostöös Heka Projekt OÜ-ga, välja veevõrkude lahenduse, mis on kantud joonistele ja on aluseks kogu planeeringuala veevarustuse lahendamisele. Planeeringualal on seni puudunud ala sisene veevarustus kuid see on välja ehitamisel Kõrre maaüksusest piiresse jäävatel tee maalaladel, et teenindada naabruses olevaid elamukrunte. Planeeringuala naabruses on trasside väljaehitamise aluseks on OÜ Heka Projekt OÜ poolt koostatud töö nr 22-110 Kõrre DP ühisvee- ja -kana- lisatsioonitorustike rajamine ja sama töö teine etapp, töö nr 22-119

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 25

(aluseks ehitusluba nr 2212271/17549), nende alusel on DP alale ja selle naabrusse rajatud 373 jm veetorustike. Detailplaneeringuala veevarustuse liitumispunktid ühisveevarustussüsteemiga on planeeritud Kõrre teele rajatud veetorustikust läbimõõduga De110. Eelmainitud projektide raames nähti ette veetorustiku rajamine Kõrre detailplaneeringu alast Joa puhkeala detailplaneeringu sees kuni perspektiivse puhasti ja puurkaevu-pumplani väljapool planeeringuala. Planeeringualale on kokku ette nähtud käesoleva planeeringuga kavan- datud 21 üksikelamukrunti ning 4 ridaelamukrunti, kokku kuni 25 rida- elamuboksiga. Ühepere- ja ridaelamutes kokku on tarbijaid ca 138 (arvestusega keskmiselt 3 elanikku ühe elamisühiku kohta). Planeeringu- ala arvutusliku olmeveevajaduse arvutamisel on kasutatud standardis EVS 921:2022 toodud valemeid ja koefitsiente. Arvutuslik veevajadus detail- planeeringu alale on toodud tabelis 1. Tabel 1. Olmeveevajadus

Leibkonnad Elanike arv

Kesk tarbimine

(m3/d)

Arvestamata vesi

(m3/d)

Kesk veevajadus

(m3/d)

Max veevajadus

(m3/d)

Max veevajadus

(m3/h) Eramud 21 63 7.6 0.8 8.4 12.2 3.0 Ridaelamud 25 75 9.0 0.9 10.0 11.7 2.9 Kokku 46 138 16.6 1.7 18.4 23.9 5.9

Planeeringualale on kokku kavas rajada ca 588 jm uut veetorustikku ja rajatav uus veetorustik ringistatakse naabruses väljaehitatud elamuala torustikega. Tehnovõrkude joonisel on näidatud veevarustuse trasside põhi- mõttelised orienteeruvad asukohad.

Iga kinnistu veevarustuse tarnetorustike ja liitumispuntide asukohad ning läbimõõdud lahendatakse planeeringuala ühisveevärgi ehitus- projekti koostamisel, võttes aluseks hoonete arvutusliku vee- tarbimise. Lisaks muudele nõuetele tuleb järgida edasisel projekteeri- misel valla ehitusmäärust ja Eesti projekteerimisnorme.

2.7.2 Kanalisatsioon

Piirkonna vee-ettevõtja Loo Vesi OÜ pakkus ise, koostöös Heka Projekt OÜ-ga, välja kanalisatsioonivõrkude lahenduse, mis on kantud joonistele ja on aluseks kogu planeeringuala reoveekanalisatsiooni lahendamisele. Planeeringualal puudus seni ühiskanalisatsioonisüsteem, kuid see on välja ehitamisel Kõrre maaüksusest piiresse jäävatel tee maalaladel, et teenindada planeeringualast välja jäävaid elamukrunte. Väljaehitamise aluseks on OÜ Heka Projekt poolt koostatud töö nr 22-110 Kõrre DP ühisvee- ja -kanalisatsioonitorustike rajamine ja sama töö teine etapp, töö nr 22-119 (aluseks ehitusluba nr 2212271/17549), mille alusel oli DP alale ja selle naabrusse projekteeritud ja väljaehitatud ca 716 jm kanalisatsiooni survetorustike. Projekti raames nähti ette kanalisatsiooni survetorustiku rajamine Kõrre detailplaneeringu alast Joa puhkeala detail- planeeringu sees kuni perspektiivse puhastini.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 26

Planeeringualale on kokku ette nähtud käesoleva planeeringuga kavandatud 21 üksikelamukrunti ning 4 ridaelamukrunti, kokku 25 rida- elamuboksiga. Ühepere- ja ridaelamutes kokku on tarbijaid ca 138 (arvestusega keskmiselt 3 elanikku ühe elamisühiku kohta). Arvutusliku olmeveevajaduse arvutamisel on kasutatud standardis EVS 848:2021 toodud valemeid ja koefitsiente. Infiltratsioonivee hulgaks on arvestatud 20% keskmisest kanalisatsioonikogusest. Arvutuslik kanalisatsiooni kogus planeeringu alalt on toodud tabelis 2. Tabel 2. Kanalisatsiooni kogus

Leib- konnad

Elanike arv

Kesk reoveekogus

(m3/d)

Infiltratsiooni- vesi

(m3/d)

Kesk kanal kogus (m3/d)

Max kanal kogus (m3/d)

Max kanal kogus (m3/h)

Eramud 21 63 7.6 1.9 9.5 11.0 2.5 Ridaelamud 25 75 9.0 0.9 11.3 11.7 2.9 Kokku 46 138 16.6 2.8 20.7 22.7 5.3

Planeeringuala kanalisatsioonisüsteem on kavandatud arvestusega, et rajatavate torustike rajamissügavus ei oleks üle 2 m. Planeeringuala kinnistute olmekanalisatsioon juhitakse planeeritavatesse kanalisatsiooni- pumplatesse. Pumplateks on kompaktpumplad läbimõõduga 1400 mm, millesse paigaldatakse 2 pumpa, mis töötavad vaheldumisi. Kanalisatsiooniveepumpla kuja on 10 m. Pumplate abil pumbatakse kanalisatsioon Kõrre teele rajamisel olevasse kanalisatsiooni surve- torustikku (De110), kust see omakorda suundub rajatavasse Jägala reo- veepuhastisse, mille heitvee eesvooluks on Jägala jõgi. Projektiala isevoolsed torustikud rajatakse De160 läbimõõduga plast- torudest, kaldega minimaalselt 0,007. Iga kinnistu ette (kaugusele kinnistu piirist kuni 1 m) rajatakse liitumispunkt, milleks on kontrollkaev De200/160. Kokku rajatakse ca 692 jm kanalisatsiooni ja 394 jm survekanalisatsiooni torustikke ja nende torude kaitsevööndi laius on 2 m kummalegi poole toru telgjoonest (mitme toru olemasolul välise toru telgjoonest). Tehnovõrkude joonisel on näidatud torustike põhimõttelised orienteeruvad asukohad. Torude täpsed asukohad, läbimõõdud ja hoonetest väljaviigud täpsustatakse ning määratakse ehitusprojekti koosseisus. Lisaks muudele nõuetele järgida edasisel projekteerimisel valla ehitus- määrust ja Eesti projekteerimisnorme.

2.7.3 Sademevee ärajuhtimine ja kastmisvesi

Planeeringualal puudus seni ühiskanalisatsioonisüsteem, kuid see on välja ehitamisel Kõrre maaüksusest piires ja selle aluseks on OÜ Heka Projekt poolt koostatud töö nr 22-110 „Kõrre DP ühisvee- ja -kanalisatsiooni- torustike rajamine“ ja sama töö teine etapp, töö nr 22-119, mille alusel oli osaliselt detailplaneeringualale ja selle naabrusse projekteeritud 225 jm sademevee kanalisatsioonitorustike. Planeeritud alale uusi sademeveetorustikke ette ei nähta.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 27

Vältimaks tee muldkeha uhtumist ja üleniiskumist ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele. Vastavalt EhS § 72 lg 1 punktile 5 ja § 70 lg 2 punktile 1 on riigitee kaitsevööndis keelatud teha veerežiimi muutust põhjustavat maaparandustööd ning ohustada ehitist ja selle korrakohast kasutamist. Planeering selliseid tegevusi ette ei näe. Ala siseste teede ääri ei ole kavas piirata tänavakiviga ja esmane vesi teedelt immutatakse teemaa piires.

Sademevett kõvakattega pindandelt on mõistlik koguda omal krundil kastmisveeks (lubatud on nii tiik kui ka kogumismahuti), mahuti või tiigi ülevoolu võib suunata sademevee kanalisatsiooni (kui see rajatakse ühenduses Kõrre kinnistu sademevee torustikega).

Sademevee ärajuhtimise lahenduse vajaduse hilisema ilmnemise korral tuleb krundilt vee ärajuhtimise lahendus kooskõlastada Jõelähtme Valla- valitsusega. Sellisel juhul määratakse torustike täpsed asukohad, läbi- mõõdud ja põhjakõrgused määratakse edasise projekteerimise käigus.

2.7.4 Elektrivarustus

Detailplaneeringuga käsitletaval maa-alal puudus eelnev elektrienergia tarbimine, mistõttu tuleb rajada perspektiivsete tarbijate vajaduseks täiesti uus jaotusvõrk. Elektrivarustuse lahendamiseks on Elektrilevi OÜ poolt 19.05.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 449345 (vt Lisa 2). Ala naabruses on olemas jaotusvõrk Kõrre maaüksuse detailplaneeringu järgsetele kruntidele. Olemasolev elektrivõrkude situatsioon piirkonnas kajastub skeemil 7. Detailplaneeringu alale on ette nähtud koht uuele komplektala- jaamale, mis jääb teemaale. Alajaama asukoht on kavandatud võima- likult koormuskeskme lahedusse, planeeritava uue tee äärde ja selle teenindamiseks tuleb tagada ööpäevaringne vaba juurdepääs. Kavandatud uue alajaama toide on planeeritud 10 kV maakaabelliinidega, tehes sellele ühenduse tagamiseks sisselõike LR8675 Kõrre tee kinnistute liitumise mahus rajatavasse keskpinge maakaablisse (Kõrre tee ääres). Sellest uuest planeeritud alajaamast on ette nähtud rajada uutele elamuteni välja ehitada eraldi fiidritega ringtoiteliinina 0,4 kV maakaabelliinid. Elamute elektrivarustuseks on planeeritud kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Transiit- ja liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. Elektritarbija liitumispunktid on kavandatud asuma liitumiskapis elektritarbija toitekaabli klemmidel. Elektrienergia saamiseks on vajalik enne alale hoonete projekteerimise alustamist sõlmida võrguhaldajaga liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Elektrilevi OÜ elektripaigaldiste rajamise võimaldamiseks on vajalik maa-ala omanikul sõlmida enne maa kasutamist võimaldav notariaalne isikliku kasutusõiguse leping (IKÕ).

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 28

Skeem 7: Elektrivarustus piirkonnas, skeem Enefit Connect veebruar 2023.

Alale on planeeritud 21 üksikelamukrunti ning 4 ridaelamukrunti, kokku 25 ridaelamuboksiga liitumistega 3L 25A. Elamute liitumine on planeeritud kilpides LK – igale elamule oma arvestikohaga. Liitumiseks on planeeritud 9 tk 2-kohalist ja 3 tk 1-kohalist liitumiskilpi. Neile lisaks on ette nähtud liitumiskilp välisvalgustusele (LK-VV). Elamukruntide piiril asetsevale tee maa-alale on planeeritud liitumis- ja jaotuskilbid – JK. Liitumiskilbid on planeeritud võimalusel mitme- kohalistena ja teemaalt vabalt teenindatavatena. Liitumiskilpide toide on planeeritud 0,4 kV kaablitega toitega jaotuskilpidest JK. Kõik kaablid on planeeritud kogu ulatuses kaitsetorudes, ca 0,7 m sügavusel. Teede alt läbiminekul min 1,2 m sügavusel. Elektritoide liitumiskilbist elamuteni ja tänavavalgustuse liitumispunktini on ette nähtud maakaablitega. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudi- aladena. Kõikide planeeritavate tänavate äärde on ette nähtud perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridorid (vt tehnovõrkude joonis). Elektrikaablite pikikulgemine sõidutee all ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. Alal olevate elamute, auto katusaluste ja abihoonete katustele on lubatud paigutada päikesepaneele elektri tootmiseks.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 29

Elamute ja tänavavõrkude elektriprojektid tuleb kooskõlastada enne ehitusloa väljastamist Elektrilevi OÜ-ga. Pingestamine on lubatav pärast elektripaigalise kasutuselevõtu teatise esitamist võrgu- haldajale.

Maa-alale jäävad 2 Elektrilevi OÜ 10 kV õhuliinid, mis on kavas demoneerida 2024 aastaks. Kaablite trassid ja servituudi alad on tehnovõrkude joonisel. Elektriprojekt õhuliinide asendamiseks kaabelliiniga tuleb kooskõlastada enne ehitusloa väljastamist Elektrilevi OÜ-ga (vastav projekt on juba koostamsel). Pingestamine on lubatav pärast elektripaigalise kasutuselevõtu teatise esitamist Elektrilevi OÜ-le.

Tehnovõrkude joonisel on näidatud kaabelliinide ja liitumiskappide ning alajaamade põhimõtteline lahendus. Täpsed asukohad ja servituudi vajadused määratakse edasise projekteerimise käigus.

2.7.5 Välisvalgustus

Alal on seni puudunud tänavavalgustus, kuid selle naabruses ja ridaelamukruntide lähikonnas on see rajatud 2023 aasta suvel. Planeeritaval maa-alal tuleb rajada ühepoolne tänavavalgustus. Ala siseste teede valgustamiseks on planeeritud kuni 4 m kõrguste kooniliste metallmastidega tänavavalgustuspostid betoonvundamendil, kuid vahetult kanali äärset piirkonda (10 m ulatuses kanalist) ei ole lubatud valgustada. Madalamad valgustuspostid on valitud, et piirata valgusreostust arvestades, et naabruses olevat kanalit kasutavad toitumiseks nahkhiired. Planeeringualale on kokku kavandatud orienteeruvalt 19 masti (mastide arvu ja asukohti võib täpsustada edasise projekteerimise käigus tulenevalt valitud valgustite parameetritest, tehnovõrkude joonisel on antud esi- algsed mastide kohad). Valgustid valida visuaalselt sarnased olemas- olevate, varasemalt projekteeritud ja paigaldatud teevalgustitega. Valgustid mastidel tuleb ette näha LED lampidega (ca á25W), paigal- dusega masti tipule ja valgustusvõrk tuleb projekteerida maakaabliga plasttorus Æ 75 mm. Tänavavalgustuse ja elektrivarustuse kaablid on planeeritud paigaldada ca 0,7 m sügavusele ja ristumisel teedega ca 1,0 m sügavusele planeeritud teede pinnast. Planeeritud tänavavalgustuse võimsus on orienteeruvalt 500 W. Välisvalgustuse kaabli ühenduskoht on ette nähtud teostada soovituslikult olemasoleva projekteeritud Kõrre tee valgustusliinidega planeeritud rist- mikualade juures. Kui see pole võimalik, siis on valgustuse ühendamiseks soovitav rajada eraldi liitumispunkt planeeritud alajaama juurde ja selleks on planeeritud välisvalgustuse liitumiskilp LK-VV. Kruntide sisese ala välisvalgustuse lahendavad kinnistute omanikud vastavalt oma soovidele, kuid seejuures tuleb vältida olemasoleva

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 30

derivatsioonikanali valgustamist (sh tugevate suunatud prožektorite valgusega). Lõplikul kujul välisvalgustus tuleb lahendada projektiga vastavalt kehtivatele normidele. Tehnovõrkude joonisel on näidatud kaabelliinide ja valgustite ning juhtimiskilpide esialgne põhimõtteline lahendus. Detailplaneeringus toodud välisvalgustuse lahendust võib vajadusel edasise projekteerimise käigus täpsustada ja muuta.

2.7.6 Sidevarustus

Planeeritaval maa-alal sidekanalisatsioon puudub. Sidevarustuse lahenda- miseks on kavas kasutada esialgu mobiilseid lahendusi (mobiilne internet, traadita internet, antenni või satelliidi vahedusel telepildi vastuvõtt jne). Planeeritaval maa-alal on ette nähtud rajada sidekanalisatsioon ja lubatud rajada tänavate äärsesse tsooni hiljem sidekaablid (esialgne orienteeruv sidekanalisatsiooni/kaablite paigutus kajastub tehnovõrkude joonisel, hiljem tuleb juurde kavandada tee maale side jaotuskappide asu- kohad ja paigaldad avastavalt vajadusele kaablid). Kui sidekaablid kavandatakse, määratakse sisestused igale planeeritud elamukrundile hilisemal projekteerimisel. Maa-ala sidevarustuse lõplikuks lahendamiseks on vajalik tellida täiendavad tehnilised tingimused võrgu haldajalt sidelahenduse töö- projekti koostamiseks.

2.8 Tuleohutusnõuded, päästeautode juurdepääs ja kujad

Hoonete vahel tuleb tagada vastavalt konkreetsete hoonete tule- püsivusklassile nõutud kujad. Juhul, kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.

Ehitiste projekteerimisel tuleb aluseks võtta EVS 812-1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 1, EVS 812-2:2005 Ehitiste tuleohutus. Osa 2 ja EVS 812-3:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 3. Hoonele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks peab olema vähemalt 3,5 m juurdesõidutee. Umbtee puhul tuleb lisaks arvestada päästesõidukite pöörderaadiusi (alus: EVS 812-7: 2018 Ehitiste Tuleohutus. Osa 7: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded p 14.1.4 ja 14.1.9). Juurdepääs ehitisele ja alal (ning ka planeeringualale kavandatud ja selle naabruses juba olemasolevatele) hüdrandile tuleb hoida vaba ning aasta- ringselt kasutamiskõlblikus seisukorras. Hoonete tulepüsivuse määramise aluseks on Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Tuletõrjeveevarustuse lahenduse koostamisel on aluseks võetud Eesti standard EVS 812-6:2012+A1+A2 Ehitiste tuleohutus Osa 6: Tuletõrje veevarustus.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 31

Elamumaa kruntidele on lubatud ehitada vastavalt iga krundi ehitusõiguse tabelile ka abihooneid. Lubatud maksimaalne korruselisus on kuni 2 korrust. Vastavalt Siseministri 30.03.2017 määruse nr 17 lisa 1 liigituvad kruntidele planeeritud ehitised tuleohutusest tulenevalt I kasutusviisi hooneteks. Hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Vastutus tuleohutusnõuete täitmise eest krundil lasub selle omanikul ja valdajal. Isik peab kontrollima tema valduses oleva kinnisasja, ehitise, ruumi, seadme ja nende kasutamise ohutust ja nõuetekohasust jm tuleohutuse seaduses esitatud nõudeid. Tuleohutuskujad ja ehitiste tulepüsivusklassid määratakse ehitus- projekti koosseisus igale konkreetsele hoonele või rajatisele.

Kohalik omavalitsus võib ehitusseadustikus sätestatud ehitusloa ja ehitise kasutusloa väljastada, kui asukohajärgne päästekeskus on ehitusprojekti või ehitise kasutusloa kirjalikult heaks kiitnud.

2.8.1 Tuletõrjeveevarustus

Vastavalt standardi EVS 812-6:2012+A1+A2 tabelile 1 on kuni 8- korruselisel I kasutusviisiga hoonete, põlemiskoormusega kuni 600 MJ/m² ja tuletõkkesektsiooni eeldatava piirpindalaga kuni 800 m², vajalik tuletõrjeveehulk väliskustutuseks 10 l/s. Arvestuslik tulekahju kestvus on 3 h. Detailplaneeringuala tuletõrjeveevarustus tagatakse planeeritavale olme- veetorustikule paigaldatavate hüdrantidega. Hüdrantide asukoha määra- misel on kasutatud standardis EVS 812-6:2012/A2:2017 toodud nõudeid. Alale on projekteeritud kaks uut hüdranti ja osa planeeringuala tule- tõrjeveevarustust on tagatud juba 2023 aastal rajatud hüdrantide baasil (asuvad osaliselt kehtima jääva Kõrre maaüksuse detailplaneeringu alal). Tuletõrjeveevarustuse hüdrantide asukohad täpsustatakse ja määra- takse lõplikult kindlaks veevarustuse ehitusprojekti koosseisus.

2.9 Soojavarustus

Elamute soojavarustus on kavandatud kas maa-, õhk- või elektrikütte baasil, mida vajadusel kombineeritakse kaminate vms puiduküttega (kaminad, pliidid, pelletküte) ning päikeseküttega.

Kütteallikana võib kasutada ka kõiki muid kaasaegseid energiatõhusatel tehnoloogiatel baseeruvaid ja keskkonda oluliselt mittesaastavaid kütte- liike. Keelatud on kivisöe kasutamine, kuivõrd sellega kaasneks lokaalne õhusaaste ja kivisütt Eestis ei leidu.

Õhksoojuspumpade kasutamisel tuleb nende välisosad kavandada tänavalt otse mittevaadeldavasse asukohta, eelistatult maapinnale. Ridaelamute puhul tuleb õhksoojuspumba välisosa kavandada hoonele ühtsena.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 32

Alal olevate elamute, auto katusaluste ja abihoonete katustele on lubatud paigutada päikesekollektoreid sooja tootmiseks.

Lahenduste väljatöötamisel on soovitav eelistada energiatõhusaid või kombineeritud lahendusi (sh välisõhu eelsoojendamine, lahenduste kombineerimine passiivküttega jms). Iga hoone soojavarustuse lahendus tuleb anda hoone projekti koosseisus.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 33

3 KESKKONNATINGIMUSED PLANEERINGUGA KAVANDATU ELLUVIIMISEKS

Detailplaneering võimaldab võtta Kõrre maaüksusele rajamisel oleva elamuala kõrval asuva Seene maaüksuse kasutusele üksik- ja ridaelamute rajamiseks. Tegu on strateegilise valikuga muuta olemasoleval detail- planeeringualal olev maa-ala terviklikumaks ja luua juurde kvaliteetset elukeskkonda ning seeläbi saada Jõelähtme vald juurde maksumaksjaid. Detailplaneeringul ei ole muinsus- ja looduskaitsealuseid objekte. Kuid Ruu-Ihasalu maanteest lõuna poole jääb Jägala jõe hoiuala, mis see ei piirne vahetult planeeringualaga, kuid millel asub ka III kategooria liigi võldas elupaik. Kõrre maaüksuse lähipiirkonnas on Eesti Looduse Infosüsteemi ja Keskkonnaagentuuri andmetel inventeeritud II kaitsekategooria kaitse- aluste nahkhiire liikide veelendlase (Myotis daubentonii), tiigilendlase (Myotis dasycneme), põhja nahkhiire (Eptesicus nilssonii), pargi nahkhiire (Pipstrellus nathusii) ja kääbus nahkhiire (Pipistrellus pipistrellus) elupaigad. Need ei kajastu aga Maa-Amet infosüsteemis ja toodud liigid ei ela planeeringualal. Tõenäoliselt kasutavad nahkhiired toitumiseks läheduses olevaid siledapinnalisi veekogusid, planeeringuga neid vee- kogusid aga ei käsitleta. Algatatav detailplaneering ei muuda kanali kallast (mis on aiaga piiratud ja teise omaniku kasutuses) ja ei mõjuta jõe elukeskkonda. Nahkhiirte toitumisala kaitseks on seatud välisvalgustust käsitlev keskkonnatingimus. Alal ei ole pärandkultuuriobjekte.

Planeeringuala jääb Maa-Ameti maardlate kaardirakenduses määratud fosforiidi prognoosvaru Tsitre piirkonna piiresse, kuid arvestades Jägala joa naabrust ja maardla kuju ei ole arvatavasti selle prognoosvaru reaalne kaevandamine planeeringuala piires ja Jägala joaga ühendatud kanali naabruses võimalik. Ulatuslikum kaevandamine Jägala joa lähipiirkonnas mõjutaks selgelt jõge ja hoiuala. Keskkonnaohtlikke objekte alale ei kavandata ja detailplaneering Jõelähtme valla kontekstis olulist keskkonnamõju omavaid tegevusi ette ei näe. KeHJS § 33 lg 6 kohaselt küsiti planeeringu algatamisel eel KSH algatamise vajalikkuse kohta arvamust Keskkonnaametilt. Keskkonnamet esitas oma seisukohad 24.11.2022 kirjaga nr 6-5/22/21258-2, milles tõi kokkuvõtvalt välja, et ”Lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asu- kohast ning teadaolevast informatsioonist, on Keskkonnaamet asjaomase asutusena seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulist keskkonnamõju (KeHJS § 22 mõistes) ning keskkonnamõju stra- teegilise hindamise algatamine ei ole eeldatavalt vajalik”. Keskkonnaameti kirjas toodud ja Rahandusministeeriumi 23.11.2022 kirjas nr 15-2/8622-2 Jõelähtme vallavalitsusele esitatud arvamused on integreeritud eelhinnangusse (algatamise otsuse Lisa 2). Kuna seisukohad kajastuvad algatamise otsuses Lisas 2, ei ole neid siin üksikasjalikult uuesti välja toodud.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 34

Ala on elamuehituseks sobilik, sest seal puuduvad olulised ehituslikud piirangud ja sinna on rajamisel juba trassid ning teed vastavalt seni kehtivale detailplaneeringule. Kuigi Kõrre maaüksuse detailplaneering on kehtestatud 30.10.2007 Jõelähtme Vallavalitsuse otsusega nr 277, ei kajastu see Jõelähtme Vallavolikogu 29.04.2003 otsusega nr. 40 kehtesta- tud Jõelähtme valla üldplaneeringus. Valla kodulehel oleval üld- planeeringu kaardil on kogu planeeringuala juhtotsarve endiselt maa- tulundusmaa-põllumaa, planeerimisseaduse järgi peaks aga üld- planeeringut muutvad detailplaneeringud olema kantud ka üldplaneeringu kaardile. Seega sisuliselt on valik muuta üldplaneeringut asjakohane vaid Seene maaüksuse, mitte Kõrre maaüksuse osas, sest viimase puhul on ela- mumaa lubamine juba otsustatud ja arendus elluviimisel. Nii Kõrre kui ka Seene maaüksuse elamumaa kajastuvad uues koostatavas Jõelähtme valla üldplaneeringus (vt skeem 6, lk 13) Strateegiline valik Kõrre maaüksuse kasutamiseks elamualana on tehtud juba varem ja selle detailplaneeringu elluviimist on alustatud. Koostamisel olev detailplaneering võimaldab selle varasema strateegilise valiku tulemusel moodustatud elamuala kuju muuta ja kujundada sellest seesmise ringtee ning rahustatud liiklusega kvaliteetne ja terviklik elamuala.

3.1 Keskkonnatingimused planeeringu elluviimiseks

Käesoleva detailplaneeringu elluviimisel tuleb täita järgmiseid kesk- konnatingimusi:

• Selleks, et planeeringujärgne tegevus mõjutaks ümbritsevat keskkonda minimaalselt, tuleb järgida ehitusjärjekorda: esimeses järjekorras tuleb rajada planeeringuala sisesed teed koos tehnovõrkudega.

• Kompleksselt teiste kommunikatsioonide ja teega tuleb välja ehitada ka sademeveesüsteemid või lahendada sademevee immutamine.

• Kruntidel kus asub olemasolev kõrghaljastus ja maapinna kõrgust ei muudeta, on soovitatav olemasolevad puud võimaluste piires säilitada. Kruntidelt tuleb eemalda võsa, misläbi paranevad säilitatavate puude kasvutingimused. Raadata võib vaid hoonestusala piires oleva haljastuse mis jääb hoonete alla või ohustaks hooneid või mis on kahjustatud või kehvas olukorras.

• Olemasoleva ja säilitatava kõrghaljastuse maksimaalseks säilitamiseks tuleb ehitustegevuse käigus välistada tekkivaid kahjustusi olemas- olevatele puudele. Ehitustööde läbiviimise ajal on kohustus vältida säilitatavate puude alumiste okste, juurestiku ja puutüve vigastamist. Juurte kaitseks masinate tallamise vastu tuleb vajadusel asetada maa- pinnale ümber puutüve masinate liikumisteele puust vms materjalist kilbid. Tüve ümbrus tuleb vajadusel ehitustööde ajaks piirata või panna puutüve ümber plangud. Vältimaks okste rebenemist, tuleb ehitusala läheduses lõigata puudelt ära alumised, tõenäoliselt viga saavad oksad. Seejuures ei tohi aga puu võra kärpida ühepoolseks.

• Kõikide säilitatavate puude läheduses tuleb vältida pinnase olulist tõstmist või langetamist (üle 5 cm) vahetult võra alla jääval alal. See viiks puude hävinemiseni. Säilitatava puu kasvu tagamiseks võib

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 35

kasutada tugimüüre. Säilitatavate puude naabruses tuleb vältida raskete ehitusmasinate kasutamist.

• Pärast uusehitiste valmimist tuleb krundid täiendavalt heakorrastada ja rajada haljastus nii, et see arvestaks olemasoleva haljastuse eripäraga.

• Kanali ja selle naabruse valgustamist (ere välisvalgustus) tuleb vältida kuna seda võivad kasutada toitumiseks ajuti nahkhiired. Planeeringuala naabruse olev kanal ei ole oma kallaste tõttu sobilik rekreatiivseteks tegevusteks ja selle äärt ei avata (see on piiratud aiaga). Kanali äärde kavandatud jalgrada ei ole lubatud valgustada.

• Planeeringualale valgustuse paigaldamisel peab valgus olema suunatud alla ja asetatud võimalikult madalale selleks, et võimalikke negatiivseid mõjusid nahkhiirte elutegevusele minimaliseerida.

• Derivatsioonikanalile lähemal kui 25 m läbi viidavate ehitustööde puhul tuleb vältida liivakoormate vms kergelt lenduvate puisteainete ladustamist enamaks kui kolmeks päevaks, et need ei kanduks tuulega kanalisse.

• Elamute kütmiseks on soovitav kasutada passiivkütet, soojusvahetus- pumpasid ja energiatõhusaid ehituslikke konstruktsioone, et tagada rajatava hoonestuse võimalikult väike mõju keskkonnale. Rajatavatele hoonetele kehtib energiamärgise taotlemise kohustus.

• Lagedatel kruntidel on soovitav eelistada küttekollektoritega maakütet (kinnine torustik, mis on reeglina jätkamata PEM plasttoru, mis asub pinnases ca 90-120 cm maapinnast allpool ja milles ringleb etanooli või metanooli ja vee segu). Soovitav on maakütte külmaaine kollektor paigaldada sissesõidutee ja parkimiskohtade ning hoovis oleva muruala alla vms kohtadesse hoovis, mis jäävad nagunii kõrghaljastuseta. Maakütte kavandamiseks ettenähtud ala tuleb määrata hoone projekti asendiplaanil ja sinna peale ei saa kavandada sügavale ulatuvate juurtega kõrghaljastust. Vältida tuleb torustiku paigaldamist liiga kõrgele või madalale, mis võiks põhjustada pinnase külmumist vms probleeme. Õigesti paigaldatud maaküttetorustik on pinnasele ja loodusele ohutu. Eelistada tuleb reeglina võimalikult suure kasu- teguriga pumpasid ja vesipõrandakütet (radiaatorküte vähendab maa- küttepumba kasu). Kõrghaljastusega kruntidel võib maakütet kasutada kui krundil on piisavalt lahedat ala, antud alal ei ole kavas kasutada maakütte jaoks puurauke kuid lubatud on kasutada spiraalseid kollektoreid.

• Lubatud on kasutada päikesekütet ja paigutada nii elektri kui ka sooja- vee tootmiseks päikesepaneele hoonete katusele või hoovi aladele.

• Õhksoojuspumpade vms küttepumpade kasutamisel tuleb eelistada võimalikult suure kasuteguriga pumpasid, et energiatarbimine oleks võimalikult väike. Õhksoojuspumba hoone väliste osade paigutamise vajadusega tuleb arvestada juba hoone projekteerimisel, et need jääks esteetiliselt viisakad v.t ka ptk 2.9 nõuded.

• Alal on keelatud kivisöe ja kütteõli kasutamine hoonete kütmiseks, et vältida õhusaastet fossiilsete kütuste põletamisest. Tegevusega ei tohi ületada õhukvaliteedi tasemete piirväärtusi, mis on välja toodud keskkonnaministri 27.12.2016 määruses nr 75 Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 36

• Nii ehitamise ajal kui ka hoonete projekteerimisel ja kasutamisel kuuluvad arvestamisele müra piirtasemed, mida reguleerib Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrus nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Lisaks tuleb ridaelamute puhul arvestada üle kanali jääva maantee olemasoluga. Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooni- nõuded. Kaitse müra eest. nõudeid ning tagada, et siseruumides ei ületata sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 sätestatud müra normtasemeid.

• Ehitusmüra piirväärtusena rakendatakse elamualadel kella 21.00 – 7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset - päeval 50 dB ja öösel 40 dB (Alus Keskkonnaministri 16.12.2016 nr 71 Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid.

• Kuna planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas. Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb hinnata edasise projekteerimise käigus vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded ja määrata meetmed häiringute leevenda- miseks elamute siseruumides.

• Liiklusest põhjustatud häiringud ulatuvad riigitee äärsete elamu- kruntide territooriumile, mistõttu elamute projektide koostamisel tuleb tagada siseruumides müra piirtasemed, vastavalt Sotsiaalministri 04.03.2002. a määrusele nr 42 Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Samuti tuleb hoonete projekteerimisel tuleb rakendada Eesti standard EVS 842:2003 Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. nõudeid ning tagada, et siseruumides ei ületata sotsiaalministri 04.03.2002. a määruses nr 42 sätestatud müra normtasemeid. Leeven- damismeetmetena olemasolevast raudteest lähtuva liiklusmüra summu- tamiseks rajatavates elamutes kasutatakse insener-tehnilisi meetmeid (müra summutavad seina ja akna konstruktsioonid). Haljastuse ja insenertehniliste meetmete koos rakendamisel ei muutu liiklusmüra uutes kaasaegsetes elamutes probleemiks. Müra leevendamisel puhul tuleb arvestada, et Transpordiamet ei võta endale kohustusi detail- planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks.

• Jäätmete (sorteeritud) kogumine kruntidel tuleb lahendada vastavuses jäätmeseaduses toodud nõuetega. Olmejäätmed tuleb koguda sorteeri- tult prügikastidesse ja sõlmida prügi regulaarse äraveo leping (sagedusega vähemalt üks kord kuus) kehtivat jäätmeluba omava firmaga. Vastava lepingu olemasolu on hoonele kasutusloa saamise eelduseks.

• Jäätmete nõuetekohase käitlemise eest vastutab jäätmevaldaja. Jäätme- valdaja on kohustatud järgima Jõelähtme Vallavalitsuse poolt esitatud nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks nende tekkekohas ja organiseerima liigiti kogutud jäätmete (sh. ehitusaegsete ehitus- jäätmete) viimise selleks ettenähtud mahutitesse või vallavalitsuse poolt määratud kogumispunktidesse (sh. ohtlike jäätmete kogumis-

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 37

punkti) või ehitusjäätmete vastuvõtu kohta väljapool valda. Ohtlikud jäätmed ja ehitusjäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Jäätme- seadust ning Jõelähtme valla heakorra- ja jäätmehoolduseeskirja järgides on tagatud keskkonnahäiringute mitteesinemine planeeritaval maa-alal.

Kõigi eeltoodud keskkonnatingimuste ja planeeringuga kehtesta- tavate nõuete täitmisel käesoleva detailplaneeringu elluviimine eelda- tavalt olulist keskkonnamõju kaasa ei too.

3.2 Radooniohuga arvestamine

Vastavalt Harjumaa pinnase radooniriski kaardile (vt skeem 8) on planeeritaval ala kõrge radoonisisaldusega pinnasega piirkonna (100 - 150 kBq/m3) serva läheduses kuid jääb pigem keskmise radoonisisaldusega alale (50 - 100 kBq/m3). Hoonete projekteerimisel tuleb rakendada Eesti standardi EVS 840:2009 Radooniohutu hoone projekteerimine nõudeid ning tagatakse radooni sisaldus siseõhus ei ületa 200 Bq/m3. Radooniohutu hoone ehitamise üldnõuded on järgmised:

• Hoone tarindites tuleb vältida ehitusmaterjalide kasutamist, mille gamma ja raadiumi indeks on suuremad kui 1;

• Hoone esimese korruse põrand ja sokkel peavad moodustama ühtse õhutiheda radoonitõkke;

• Radoonitõkke kihti läbivate tarindite ning kommunikatsioonide ja juhtmete liitekohad peavad olema õhutihedad (kasutades tihendit või elastset vuugitäidet vms);

• Vajalik on vältida pragude tekkimist radoonitõkkes.

Skeem 8: Väljavõte Eesti pinnase radooniriski kaardist

Radooni hoonesse tungimist aitab vältida hea õhuvahetus. Kasuks tuleb:

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 38

• Tuulutatav maja alune (või postidel asuv maja) või ventileeritav esimese korruse põrandaalune;

• Esimese korruse põrandasse paigaldatud radoonitõke ja põranda rajamine raudbetoonist vms.

3.3 Tingimused turvalisuse tagamiseks ja kuritegevuse riski vähendamiseks

Hoonete turvalisuse tagavad arhitektuurne lahendus, lukustatavad uksed ja aknad vms. Turvalisust aitab tõsta hoonesse valvesüsteemi paigalda- mine ja selle ühendamine turvafirmaga, videovalve jms. Piirkonna turvalisust aitab tõsta kruntide piiramine aiaga ja naabrivalve rakendamine.

Valvesüsteemid tuleb tagada samuti hoonete tagumisi sissepääsudele, mis on tänavalt nähtamatud. Seal hakkab mõju avaldama uste ja akende vastupidavusaeg murdvarguste katsete suhtes. Tagumised uksed ja aknad tuleb muuta turvalisemaks ja tugevamaks (nt metalluksed ja lamineeritud turvaaknad vms), see vähendab sissemurdmise kiirust ja vähendab seeläbi selle õnnestumise riski.

Korrashoid on üks tähtsamaid tegureid. Keskkond, mis on korras on ka turvaline ja seal on meeldiv viibida. Korrashoiu kõrge tase paneb eelda- ma, et alal on järelevalve. Seega tuleks ehitustegevuse lõppedes alad kohe korrastada. Head mõju avaldab ala regulaarne koristamine (ennekõike tee äärte ja kraavi pervede niitmine ning prahivaba hoidmine), mille tulemusena on tahtliku kahjustamise tõenäosus palju väiksem.

Nähtavus ja vaateväli. Soovitatav on vältida läbipaistmatuid ja kõrgeid takistusi vaateväljas (nt plankaiad) ning võimalikke peidupaiku. Hea vaateväli ja valgustatus ning nähtavus hoonete akendest vähendab varguse riski.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 39

4 DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISE KAVA JA PÕHIMÕTTED

Planeeringu elluviimine toimib kinnistu omaniku poolsel initsiatiivil vastavalt kohaliku omavalitsuse ja planeeringuala omaniku vahel sõlmitud kokkuleppele.

Planeeringu elluviimisel viiakse läbi järgmised tegevused:

• Maaüksuse jagamine ja katastriüksuste sihtotstarvete määramine vastavalt detailplaneeringuga kehtestatud maakasutuse otstarvetele;

• Servituutide seadmine vastavalt detailplaneeringus määratud servituudi vajadusele – sealjuures tuleb ettenähtud servituudid seada koheselt planeeringuala esmakordsel kruntideks jagamisel;

• Detailplaneeringu alusel moodustatavad transpordimaa krundid tuleb võõrandada tasuta vallale. Need maaüksused võõrandatakse peale detailplaneeringus kavandatud teede ja tehniliste taristute (veetrass, kanalitrass, elektrikaablid ja elektriliinid, sidekanalisatsioon, välis- valgustus) väljaehitamist detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isiku finantseerimisel.

• Planeeringualale jääv kanali läheduses olev vana juurdepääs Seene kinnistule (oli kasutusel Seene kinnistule teede ja trasside ehitamise ajal lisaks uue juurdepääsuna kasutatavale Kõrre tee lõik 1) tuleb likvideerida ja eraldada riigimaanteest teepiirdega, et välistada vana juurdepääsu kasutamine liikluseks;

• Tehnovõrkude ja -rajatiste välja ehitamine olemasolevatest liitumis- punktidest kuni eraomandisse jääva krundi kavandatud liitumis- punktideni (kuni elamukruntide liitumispunktideni krundi piiril, tee maal). Ainsa erandina on hiljem lubatud paigaldada sidekanalisatsiooni sidekaablid ja vajalikud sidekapid (sidekanalisatsioon tuleb rajada koos muu tehnilise taristuga);

• Väljapool planeeringuala kõnniteede jätkuvuse tagamine olemasolevate kergliiklustee ja lähima Jägala ühistu bussipeatusteni toimub eraldi projekti alusel (vt ptk 2.5 ja Esprii OÜ poolt 05.12.2022 koostatud Riigitee nr 11262 Ruu-Ihasalu km 0,0-1,0 äärse Ruu küla kergliiklustee põhiprojekt) ning kergliiklustee ja uue busside peatumiskoha välja ehitamise rahastamisel osalemise jms tingimused lepivad vald ja arendaja eraldi omavahel kokku.

Alles pärast eelpool kirjeldatud tegevuste teostamist ja kergliiklusteede ning bussitaskute rajamise osas kokkuleppe sõlmimist, mis on detail- planeeringuga kavandatud krundi ehitusõiguse realiseerimiseks vajalik, teostatakse planeeringuga kavandatud hoonete ehitusõiguse realiseerimist (sh. ehituslubade väljastamine elamutele ja nende abihoonetele) kavanda- tud elamumaa maaüksusel.

4.1.1 Detailplaneeringu realiseerimisest tulenevate kahjude hüvitaja

Planeeringu elluviimisel on eesmärk vältida kahjusid kolmandatele osa- pooltele. Igakordsel maa omanikul tuleb tagada, et rajatavad teed, tehno- võrgud, hooned jt ehitised ei kahjustaks ega kitsendaks põhjendamatult naaberkruntide kasutamise võimalusi (vajalikud kitsendused ja piirangud

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 40

on ette nähtud käesoleva või naabruses kehtivate detailplaneeringute või õigusaktide alusel nt servituudid, kaitsevööndid jms), nii ehitamise kui ka kasutamise käigus. Teede ehitamise perioodil võib esineda ajutisi tõrkeid olemasolevate elamute juurdepääsu tagamisel. Nende esinemisest tuleb ehituseajaks juba leidnud elamukruntide omanikke ette teavitada ja sellist tõrget ei loeta kahjuks nende kruntide omanikele. Kui ehitusööde aegne liikumistõrge on pikema kestvusega kui üks nädal, tuleb vajadusel tagada ehitajal kruntideni ajutised ehitusaegsed ligipääsud. Juhul kui planeeringu elluviimisel tekitatakse kahju kolmandatele osa- pooltele, kohustub kahjud kolmandale osapoolele hüvitama kahju põhjustanud ehitist või krunti omanud kinnisasja omanik. Kui kahju põhjustab juba avalikus kasutuses oleval teel ehitust läbi viiv ehitaja või teekasutaja, siis lasub kahju kandmise vastutus ehitajal või teekasutajal (siiski, liikluskindlustuse olemasolul võib korvata liiklusõnnetusest tuleneva kahju selle kahju põhjustaja poolne kindlustusandja; ehitustööde puhul võib korvata kahju ehitustöid kindlustanud kindlustusandja).

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 41

FOTOD Vaated olemasolevale olukorrale planeeringualal (kõik fotod Kaur Lass).

Foto 1: Vaade planeeringualale (vasakul pool olevat teed) ja arendamisel olevale Kõrre maaüksuse osale (paremal pool teed) 2023 juunis.

Foto 2: Vaade planeeringuala haljastatud osale Seene maaüksusel. Ala on valdavalt tasane kuid Seene ja Kõrre maaüksuse piiril on liivavall. Kõrghaljastusega alas paikneb mitmeid lagendike.

Foto 3: Vaade Seene kinnist piiril olevale liivavallile Kõrre kinnistult 2021 a sügisel.

RUU KÜLA SEENE JA KÕRRE MAAÜKSUSTE DETAILPLANEERING

OÜ Head 2023 42

Foto 4: Vaade planeeringualaga külgnevale kanalile, mis ei ole planeeringualas ja mis on piiratud aiaga ning ala läbivale õhuliinile ning planeeringualas oleva uue juurdepääsuteeni. Taamal olev liivavall on Seene maaüksuse piiril. Foto, juuni 2023.

Foto 5: Vaade planeeringualani rajatud asfaltkattega sissesõidu teele 2023 aasta juunis. Paremal on ala naabruses kulgev Ruu-Ihasalu maanteega (riigitee nr T-11262).

Foto 6: Vaade planeeringuala põhjaservast, Kõrre maaüksusele teede ja trasside rajamise seis 2023 aasta juunis.

Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneering.pdf

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Jõelähtme Vallavalitsus

[email protected]

Postijaama tee 7

74202, Harju maakond, Jõelähtme

vald, Jõelähtme küla

Teie 25.07.2023 nr 6-4/3893

Meie 20.08.2023 nr 7.2-2/23/892-7

Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre

maaüksuste detailplaneeringu kooskõlastamine

Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Jõelähtme vald Ruu küla Seene (katastritunnus

24504:008:0239) ja Kõrre (24501:001:2327) maaüksuste detailplaneeringule (edaspidi

planeering). Planeeringuga kavandatakse eeldused elamuala ja seotud taristu rajamiseks.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame OÜ Head töö

nr 037/2022 „Jõelähtme vald Ruu küla Seene maaüksuste detailplaneering“ tingimusel, et enne

mistahes hoonele ehitusloa väljastamist tuleb likvideerida riigitee 11262 ristumiskoht km 0,95, sh

eraldada teepiirdega ja anda üle Transpordiametile.

Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.

1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada

Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha likvideerimiseks koostada teeprojekt,

projekt esitada Transpordiametile kooskõlastamiseks.

2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või

kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit

menetlusse.

3. Transpordiamet ei võta kohustusi planeeringuga seotud rajatiste püstitamiseks.Kooskõlastus

kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks

kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade

uuendamiseks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Krista Einama

peaspetsialist

planeerimise osakond

2 (2)

Lisad: Seletuskiri, põhijoonis ja tehnovõrkude joon

Krista Einama

58627026, [email protected]

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneeringu kehtestamine	14.01.2025	1	7.2-2/25/892-9	Sissetulev kiri	transpordiamet	Jõelähtme Vallavalitsus
Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneeringu avalik väljapanek ja arutelu	31.01.2024	61	7.2-2/24/892-8	Sissetulev kiri	transpordiamet	Jõelähtme Vallavalitsus
Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneering	25.07.2023	251	7.2-2/23/892-6	Sissetulev kiri	transpordiamet	Jõelähtme Vallavalitsus
Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneeringu eskiisi avalik arutelu	17.03.2023	381	7.2-2/23/892-5	Sissetulev kiri	transpordiamet	Jõelähtme Vallavalitsus
Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneeringu avalik arutelu	09.03.2023	389	7.2-2/23/892-4	Sissetulev kiri	transpordiamet	Jõelähtme Vallavalitsus
Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneering	03.02.2023	423	7.2-2/23/892-3	Valjaminev kiri	transpordiamet	Jõelähtme Vallavalitsus
Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneeringu lähteseisukohtade ja eskiislahenduse avalik väljapanek	01.02.2023	425	7.2-2/23/892-2	Sissetulev kiri	transpordiamet	Jõelähtme Vallavalitsus
Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneering	12.01.2023	445	7.2-2/23/892-1	Sissetulev kiri	transpordiamet	Jõelähtme Vallavalitsus

Harjumaa Jõelähtme vald Ruu küla Seene ja Kõrre maaüksuste detailplaneering

Failid

Digiallkirjad

Digiallkirjad

Seosed