Vastuskiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Raasiku Vallavalitsus

[email protected]

Teie 10.12.2025 nr 7-1/14-35

Meie 08.01.2026 nr 9.3-1/25/9979-2

Kalesi tööstuspargi detailplaneeringu

kooskõlastamine

Raasiku Vallavalitsus esitas Terviseametile (edaspidi amet) vastavalt planeerimisseaduse § 133-

le tutvumiseks ja kooskõlastamiseks Raasiku vallas, Kalesi külas, Kalesi tööstuspargi

detailplaneeringu. Amet on 27.07.2022 kirjaga nr 9.3-4/22/5801-2 detailplaneeringu koostamise

algatamise ja lähteseisukohtade kinnitamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise

algatamata jätmise eelnõule arvamuse esitanud.

Planeeringuga nähakse ette uue äri- ja tootmismaa moodustamine kolme tootmismaa,

jäätmehoidla maa ja elamumaa liitmise teel ning ehitusõiguse määramine äri- ja tootmishoonete

ehitamiseks üldplaneeringuga ette nähtud äri- ja tootmisalal. Raasiku valla üldplaneeringu

kohaselt on detailplaneeringuga hõlmatud kinnistu maakasutuse juhtotstarve äri- ja tootmismaa.

Detailplaneering on valla üldplaneeringu kohane ja kavandatu vastab Raasiku valla ruumilise

arengu eesmärkidele.

Amet on tutvunud esitatud materjalidega, kooskõlastab detailplaneeringu ning juhib tähelepanu

järgnevale:

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Moodustatava tootmis ja

ärimaa läänepoolse osa avaterritooriumil (ol ol Tihase katastriüksus) on ette nähtud

tooraine (vineer, saematerjal ja metallpudu) vastuvõtt, ladustamine ja hooldus ning

valmistoodangu ladustamine, arvestus ja ettevalmistus ärasaatmiseks. Siin ei ole ette

nähtud tegevusi, mis võivad levitada naaberaladele tolmu, lõhna, valgusreostust ja

tootmisega kaasnevat müra nagu saagimine, puurimine, lihvimine ja naelutamine.

Nimetatud tegevused toimuvad ainult kinniselt hoonete sees. Mainitud maa-alalt võib

levida tööpäevadel päevasel ajal toodete veo ja ladustamisega kaasnevat mootorimüra

sealhulgas mehhanismide tagurdamisega kaasnev signaal, mis on vältimatu ohutuse

tagamiseks. Planeeringus ette nähtud soovituslik läänepoolse hoonestuse paiknemine

takistab olemasolevast tootmisest tulenevate mõjude levimist lääne ja loode suunas ja

annab võimaluse piirata oluliselt visuaalset reostust.“ Ameti hinnangul on oluline, et

kasutusloa menetluse käigus selgitatakse välja kavandatavast tegevusest tulenevad

müratasemed ning nende levik müratundlikele aladele. Samuti on oluline hinnata

kumulatiivset tööstusmüra, arvestades, et olemasolevatele müraallikatele lisandub

juurde müraallikaid. Äri- ja tootmistegevusest levivad müratasemed ei tohi ületada

keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi KeM määrus nr

71) sätestatud normtasemeid (sh maksimaalseid). Vajadusel tuleb kavandada

müraleevendavaid meetmeid ning hinnata nende efektiivsust. Mürahinnangu

koostamisel saab lähtuda keskkonnaministri 03.10.2016 määrusega nr 32 „Välisõhus

2 / 3

leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“

tooduga.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud, et mitmed mürarikkad tegevused nagu

saagimine, puurimine, lihvimine ja naelutamine toimuvad hoone siseruumides. Amet

juhib tähelepanu, et hoones on vajalik tagada hea sisekliima vältimaks mürarikaste

tööde ajal akende avamise vajadust, mis võib omakorda põhjustada mürahäiringuid

lähiümbruse elanikel.

 Põhijoonisele on märgitud sõiduautode ning tavaveokite sisse- ja väljasõit, mis paikneb

elamualadega ümbritsetud piirkonnas. Detailplaneeringu seletuskirja kohaselt on

planeeringualale ette nähtud 195 sõiduauto parkimiskohta ning olemasolev juurdepääs

planeeringualale toimub riigiteelt 11300 Lagedi–Aruküla–Peningi Lubjaahju tee kaudu

üle eraomandis oleva Täägi kinnistu, mis on elamumaa. Lisaks planeeritakse

ülegabariidiliste veokite sisse-väljasõitu ca 30m kaugusel alast, kuhu on kehtestatud

detailplaneering millega kavandatakse elamualasid (Attu maatükk 2 detailplaneering).

Ameti hinnangul on oluline, et kasutusloa menetluse käigus selgitatakse välja

millised müratasemed levivad planeeringus kirjeldatud liikluslahenduse korral

ning seejärel hinnata vajadust müra leevendavate meetmete kavandamiseks või

liiklusmarsruudi muutmiseks. Ameti hinnangul tuleks võimalusel sisse- ja

väljasõiduteed kavandada müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele, et

leevendada võimalikke häiringuid nii praegustele kui ka tulevastele elanikele.

 Detailplaneeringu seletuskirjas on välja toodud järgnev: „Planeeringuga kavandatavad

tegevused ei too kaasa müra normtaseme ületamise. Planeeringust huvitatud isik peab

tagama, et müratasemed vastaksid keskkonnaministri 16.12,2016 määrusele nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid“ nõuetele ning vajadusel tellima akrediteeritud mõõtmised, et seda

tõestada. Terviseamet võib anda mõõtmistulemustele vajadusel omapoolse hinnangu.“

Ameti hinnangul ei saa praegu kindlalt väita, et planeeringuga kavandatav tegevus ei too

kaasa müratasemete ületusi. Seetõttu juhib tähelepanu vajadusele kasutusloa menetluse

raames selgitada välja reaalsed müratasemed ning müraleevendavate meetmete

kavandamise vajadus.

 Amet juhib tähelepanu, et KeM määruses nr 71 sätestatud normtasemed kehtivad

müratundlikel maa-aladel. Seega isegi kui näiteks praegu 100% elamumaa

sihtotstarbega kinnistul elamuid ei asu, tuleks mürahinnangus seda ala käsitleda ikkagi

kui müratundliku ala. Lisaks on planeeritava ala ümbruses algatatud ning juba

kehtestatud planeeringuid, millega kavandatakse elamualasid. Kehtestatud

detailplaneeringu ala, kuhu kavandatakse müratundlike hooneid, tuleks mürahinnangus

käsitleda kui müratundliku ala. Algatatud detailplaneeringuid, kuhu kavandatakse

müratundlike hoonetaga alasid võiks mürahinnangus samuti ennetavalt käsitleda kui

müratundlikku ala.

 Nõuded siseruumis leviva vibratsiooni ja müra ohutusele elamutes ja muudes kohtades,

kus on vajalik füüsikaliste ohutegurite mõistes rangemate nõuete kehtestamine

kehtestatakse rahvatervishoiu seaduse § 16 lg 5 alusel. Müravastaseid meetmeid tuleks

rakendada lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse

müra eest.“

 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega

aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike

hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust.

 Ehitusmüra tasemed ei tohi lähedusse jäävatel elamualadel ajavahemikus 21.00-07.00

ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud normtaset. Impulssmüra piirväärtusena

rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd võib teha tööpäevadel kella 07.00-19.00.

 Arvestada keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu

konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning

lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu

3 / 3

projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja

konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja

kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või

kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete keskkonnaregistrisse

kandmiseks esitamise ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise

vormid“ nõuetega.

 Valgustuse paigutusel arvestada läheduses paiknevate elamualadega ning vältida nende

ülemäärast valgustamist. Vajadusel kavandada leevendavaid meetmeid.

 Siseruumides tuleb tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2023 „Juhised

radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristiina Seiton

vaneminspektor

Põhja regionaalosakond

51966484

[email protected]