Kiri

Paldiski mnt 81, 10614 Tallinn telefon +372 794 3500 registrikood 70008799

Paju 2, 50603 Tartu e-post: [email protected] KMKN EE101339803

Akadeemia 2, 80011 Pärnu www.terviseamet.ee EE891010220034796011

Kalevi 10, 30322 Kohtla-Järve viitenumber 2800048574

Viru-Nigula vallavalitsus

[email protected]

Teie 30.12.2025

Meie 08.01.2026 nr 9.3-1/25/10385-2

Tuulegeneraator EnerconE92

kasutusloa taotluse nr 2411371/04961

eelnõu

Viru-Nigula vallavalitsus pöördus Terviseameti poole taotlusega saada kooskõlastust rajatise

kasutusloa taotluse nr 2411371/04961 eelnõule.

Rajatise nimetus: Tuulegeneraator Enercon E92

Rajatise aadress: Lääne-Viru maakond, Viru-Nigula vald, Aseriaru küla, Aseri

maastikukaitseala 3 // Reinu // Tuuleveski kinnistu

Rajatise kasutamise otstarve: Tuuleelektrijaama rajatis

Kasutusloa taotluse nr 2411371/04961 v02, menetluse nr 429695

Terviseohutuse hindamine toimus vastavalt järgmistele õigusaktidele ja standarditele:

☒ rahvatervishoiu seadus;

☒ atmosfääriõhu kaitse seadus;

☐ sotsiaalministri 04.03.2002 määrus nr 42 “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes

ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“;

☐ sotsiaalministri 12.11.2025 määrus nr 61 ,,Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli

ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“;

☒ keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja

mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;

☐ sotsiaalministri 01.10.2025 määrus nr 54 ,,Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“;

☐ sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78 ,, Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“.

Esitasite Terviseametile (edaspidi amet) kooskõlastamiseks tuulegeneraatori Enercon E92

(tuuliku kogukõrgus 124,3 m, võimsus 2,35 MW) kasutusloa taotluse nr 2411371/04961 eelnõu.

Amet vaatas läbi kasutusloa taotluse nr 2411371/04961 eelnõu dokumendid (edaspidi eelnõu

dokumendid). Eelnõu dokumendid ei sisalda andmeid mürauuringute kohta (müra

modelleerimise andmeid ja/või müra mõõtmistulemusi). Ametil ei ole võimalik anda hinnangut

müra kui elukeskkonna füüsikalise ohuteguri osas, mis võib potentsiaalselt ohustada inimeste

tervist, sest esitatud dokumentidest ei selgu, milline on tuulegeneraatori poolt tekitatud müra

tase tuulepargi läheduses paiknevatel müratundlikel aladel (elamu maa-aladel ja

maatulundusmaa õuealadel).

2(3)

Aseri valda Aseriaru külla kavandatava tuulepargi arendamise keskkonnamõju hindamise

aruandes (edaspidi KMH, 27.10.2004. a lõpparuanne) märgitakse järgmist: ,,Kuna tänaseks ei

ole täpselt teada, millised tuulikud valitakse ja ka täpsed asukohad on fikseerimata, siis ei ole

võimalik arvutada tekkivat mürasituatsiooni. Üldjuhul ei ulatu üksiku 2,5 MW tuuliku poolt

tekitatud müra tasemel 40 dB kaugemale kui 400-450 meetrit (ebasoodsatel tingimustel ka 500

m). Tuulikute grupi puhul müraleviku ulatus pisut suureneb“.

KMH-s on esitatud üldine väide ja 2005. a vastu võetud detailplaneering ei sisalda täiendavaid

andmeid. Ametil puudub teadmine, kas hilisemates etappides on tuuliku/tuulikute poolt

tekitatava müra mõju hinnatud. Amet juhib tähelepanu asjaolule, et planeeringu detailse

lahenduse või ehitusprojekti koostamise faasis tuleks teostada mürataseme modelleering, mis

lähtub reaalsetest kavandatavatest elektrituulikute asukohtadest ning andma hinnangu tuulepargi

mõjualas paiknevate elamualade müratasemetele. Esitatud dokumentidest ei selgu, kuidas/kas on hinnatud madalsagedusliku heli leviku ulatust.

Madalsageduslik müra (20–200Hz) levib keskkonnas üldiselt kaugemale ja sumbub atmosfääris

allikast kaugemal. Kui tuulepargi planeerimise või rajamise protsessis käigus muutuvad olulised

sisendandmed (tuuliku parameetrid või toimuvad tuulikute asukohas olulised muudatused), mis

võivad madalsagedusliku müra mõju suurendada, tuleb vajadusel teostada täpsustav

madalsagedusliku müra modelleerimine.

Kasutusloa taotluse menetlemise etapis on otstarbekas teostada mürauuringud

(müratasemete mõõtmised), et veenduda, kas tuulegeneraatori tööst põhjustatud tegelik

müratase vastab müratundlikel aladel kehtivatele normidele.

Välisõhus levivat müra reguleerib atmosfääriõhu kaitse seadus (edaspidi AÕKS) ja müra

normtasemeid AÕKS § 56 lg 4 alusel kehtestatud määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ (edaspidi määrus nr

71). Määruse 71 mõistes on tuulikute puhul tegu tööstusmüra allikatega. Tuuleveski kinnistule on rajatud ka teine tuulegeneraator, seega on edaspidi vajalik anda

mürahinnang tuulikupargi kohta. Tuulikute poolt tekitatava müra iseloom sõltub tuulikupargis

olevate tuulikute arvust, nende omavahelisest kaugusest ning valitsevatest

ilmastikutingimustest.

Tuulikupargiga külgnevatel müratundlikel aladel (elamu maa-aladel ja maatulundusmaade

õuealadel) ei tohi tuulikute tööst põhjustatud müratase ületada määruse nr 71 lisas 1 toodud

asjakohase mürakategooria normtasemeid (II mürakategooria maa-alal päevaajal 60 dBA ja

ööajal 45 dBA). AÕKS kohaselt on müra piirväärtus suurim lubatud müratase, mille ületamine

põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise

abinõusid.

Eeldusel, et tuulikud võivad töötada kuni 24/7 režiimis, soovitab Terviseamet uute tuuleparkide

arendamisel aluseks võtta kehtivad müra sihtväärtused, mis elamualadel ei ületaks päevaajal 50

dBA ja ööajal 40 dBA.

Otsus: kasutusloa eelnõu ON JÄETUD KOOSKÕLASTAMATA

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Marju Tõldsepp

vaneminspektor (keskkonnatervis)

Ida regionaalosakond

3(3)

Marju Tõldsepp

58516457 [email protected]