(EIS) algatatud kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee

registrikood 70000272

Ministeeriumid

Keskvalitsuse hoonete

energiatõhususe parandamise

toetuse kasutamise teise perioodi

tingimused ja kord

Austatud minister

Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks rahandusministri määruse

„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse kasutamise teise perioodi

tingimused ja kord“ eelnõu. Palume oma kooskõlastus eelnõule anda kümne tööpäeva jooksul

alates selle avaldamisest eelnõude infosüsteemis.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristen Michal

kliimaminister rahandusministri ülesannetes

Lisad: 1) määruse eelnõu;

2) määruse eelnõu lisa 1;

3) määruse eelnõu lisa 2;

4) määruse eelnõu seletuskiri.

Lisaadressaadid:

Riigi Tugiteenuste Keskus

Riigi Kinnisvara AS

Lennart Lepik 58851408

[email protected]

Meie 17.03.2024 nr 1.1-10.1/1323-1

Rahandusministri … 2024. a määruse nr …...

„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe

parandamise toetuse kasutamise teise perioodi tingimused ja kord“

Lisa 1

Nõuded hoone energiaauditile

1. Üldist

Lisa 1 rakendatakse vaid käesoleva määruse alusel tehtavatele energiaaudititele. Lisas on

kajastatud käesolevast määrusest tulenevad spetsiifilised nõuded, eritingimused, selgitused ja

juhised.

2. Alusdokumendid

Energiaauditi koostamisel juhindutakse määruses, käesolevas lisas ning järgmistes määrustes

sätestatud nõuetest:

 majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrus nr 28 „Elamu energiaauditile

esitatavad nõuded”;

 ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a määrus nr 63 „Hoone

energiatõhususe miinimumnõuded“ (edaspidi EIM nr 63);

 majandus- ja taristuministri 30. aprilli 2015. a määrus nr 36 „Nõuded energiamärgise

andmisele ja energiamärgisele“;

 majandus- ja taristuministri 5. juuni 2015. a määrus nr 58 „Hoone energiatõhususe

arvutamise metoodika“ (edaspidi MTM nr 58).

3. Energiaauditi koostaja pädevus

Energiaauditi koostab spetsialist, kes omab järgmist kehtivat kutset:

 diplomeeritud energiatõhususe spetsialist, tase 7 (täiskutse ja hoone energiaaudiitori

osakutse);

 volitatud energiatõhususe spetsialist, tase 8.

Kutse olemasolu tuleb kontrollida isikupõhiselt sihtasutuse Kutsekoda veebilehelt

http://kutsekoda.ee/et/kutseregister/kutsetunnistused. Kutse väljastajaks on Eesti Kütte- ja

Ventilatsiooniinseneride Ühendus. Energiakalkulatsioonid ja -arvutused tehakse MTM nr 58 §

292 kohase valideeritud dünaamilise simulatsiooni tarkvaraga. Tegemist on arvutusega, mis ei

pruugi kuuluda tavapärase energiaauditi koosseisu. Vajaduse korral peab audiitor kaasama

pädeva spetsialisti, kes teeb nõutud arvutused valideeritud tarkvaraga.

4. Sisekliima parameetrid

Pidevaks kasutamiseks ette nähtud siseruumide sisekliima projekteerimisel tuleb tagada

soojusliku mugavuse indeksid PPD < 10% ja -0,5 < PMV < +0,5 vastavalt standardile EVS-EN

16798-1:2019 või samaväärsetele parameetritele.

5. Määruse § 9 lõikes 3 sätestatud lisanõuded auditile ja nende selgitused

5.1. Hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel

Enne taotluse esitamist tuleb kontrollida ehitusregistris olevate andmete korrektsust. Andmete

olemasolu ja korrektsuse eest vastutab hoone omanik. Andmete korrektsust ja omavahelist

kooskõla taotluses esitatud andmetega kontrollib RTK taotluse esitamise seisuga. Korrektsete

andmete puudumise korral on õigus tunnistada taotlus nõuetele mittevastavaks.

Hoone laiendamisel peab hoone köetava pinna hinnanguline suurenemine tööde järel

ruutmeetrites sisalduma energiaauditis toodud paketis, sealhulgas peab olema selgelt eristatud

olemasoleva hoone energiasäästu parandamise töödega hõlmatud pind. Hoone laiendamise

korral lisatakse energiaauditisse taotleja poolt energiaauditi koostajale esitatud laiendust

käsitlevad lähteandmed.

5.2. Hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv

Energiaauditi koostamise käigus määratakse hoone olemasolevale olukorrale vastav

energiatõhususarv [kWh/(m2 a)] (edaspidi ka ETA) tüüpilisel kasutusel. Energiatõhususarvu

leidmisel lähtutakse ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruses, millega

kehtestatakse hoone energiatõhususe arvutamise metoodika, sätestatud nõuetest.

Hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab auditist selguma hoone lammutatava osa

ulatus. ETA ja tulevane energiakasutus ning CO2 heide tuleb leida alles jääva hooneosa kohta.

Hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab audit ette nägema vältimatud kaasnevad

tööd, nagu näiteks alles jäävate vaheseinte soojustamine, katuse ja sokli korrastamine, vajalike

avatäidete tegemine ning töödest mõjutatud tehnosüsteemide ümberprojekteerimine,

-paigutamine ja -korraldamine.

Hoone parameetrite muutumisel lähtutakse alljärgnevast:

 hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab auditist selguma lammutatava

hoone ulatus. ETA ja tulevased energia- ja ülalpidamiskulud ning CO2 heide tuleb leida

allesjääva hooneosa kohta;

 hoone puhul, millest osa soovitakse lammutada, peab audit ette nägema vältimatud

kaasnevad tööd, nagu näiteks allesjääva vaheseina(-nte) soojustamine, katuse, sokli

korrastamine, vajalike avatäidete tegemine ning töödest mõjutatud tehnosüsteemide

ümberprojekteerimine, -paigutamine ja -korraldamine;

 hoone puhul, mille köetav pind suureneb hoone laiendamise tulemusena), peab auditist

selguma köetava pinna hinnanguline suurenemise ulatus. ETA ja tulevased

energiakulud ning CO2 heide tuleb leida kavandatavate muudatuste järgse hoone kohta.

5.3 Energiatõhususe või hoone ehituse tööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega.

Tööde loeteluna tuleb käsitada määruse § 6 lõigetes 3 ja 4 nimetatud töid. Tööde loetelust peab

selguma kulude abikõlblikkus.

Hoone laiendamisel peab olema selgelt eristatud ja eraldi välja toodud olemasoleva hoone

energiasäästu parandamise töödega hõlmatud tööde loetelu. Energiatõhususe tööde loetelus ja

maksumuse kalkulatsioonides arvestatakse vaid hoone algse mahuga (ei tohi sisaldada

laiendusega seonduvat).

5.4 Hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid

Hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonides tuleb arvestada, et:

 määruse § 9 lõike 3 punktis 4 sätestatud nõudeid rakendatakse üksnes sisendina

hindamiskriteeriumides olevatele arvutustele (e-toetuse keskkonna taotlusvormile

sisestatavad andmed) ning need ei ole seotud hoone energiaauditi koosseisus määratud

ETA ega muude arvutustega;

 hoonesse tarnitud energia esitatakse energiaauditis kilovatt-tundides.

Hoone viimase kolme kalendriaasta tegelike ja tõendatud keskmiste tarbimisandmete

arvutamisel tuleb arvestada, et:

 arvutuste läbiviimisel lähtutakse tegelikest ja tõendatud viimase kolme kalendriaasta

aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest;

 kalendriaasta küttesoojuse andmed (tarnitud energia) taandatakse normaalaastale,

lähtudes välisõhu kraadpäevadest;

 kui viimase kolme aasta jooksul on toimunud hoones energiatarvet mõjutanud olulisi

tegevusi või muutusi, võetakse aluseks vähemalt viimase ühe täisaasta, mis kajastab

pärast energiatarvet mõjutanud tegevuste ja muutuste järgset olukorda, tegelikud ja

tõendatud kulud. Viimase täisaasta valiku otsustab audiitor koos hoone omanikuga

lähtuvalt neile teadaolevast kohapealsest olustikust. Selline tarbimisandmete

korrigeerimine ja muutmine peab olema põhjendatud, mõistlik ja vajalik. Vastav

argumentatsioon tarbimisandmete korrigeerimise ja muutmise kohta ning täiendavad

kalkulatsioonid, kui ei oleks muutmist ja korrigeerimist tehtud (arvutamisel lähtutakse

viimase kolme kalendriaasta aritmeetilistest keskmistest tarbimisandmetest), lisatakse

toetuse taotlusele eraldi dokumendina.

Hoone projektijärgse kalendriaasta prognoositavate keskmiste tarbimisandmete arvutamisel

tuleb arvestada, et:

 prognoosi koostamisel lähtutakse energiaarvutuste baasaasta (nn Estonian TRY)

väliskliima tingimustest;

 energiakalkulatsioonid tuleb teha valideeritud tarkvaraga;

 energiakalkulatsioonide lähteandmed tuleb esitada MTM nr 58 lisa 2 ja

arvutustulemused sama määruse lisa 4 vormil;

 lokaalse taastuvenergia kasutusele võtmisel tuleb võrku müüdav elektrienergia

arvestada hoonesse tarnitavast energiast maha (miinusega). Lokaalselt toodetud

soojusenergiana läheb arvesse ainult hoones tarbitud soojusenergia. See tähendab, et

arvesse läheb ainult hoones tarbitud energia;

 kui energiatõhususe tööde tegemine mõjutab konkreetse tehnosüsteemi

energiatarbimist, tuleb energiakasutuse prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone

omanikul määrata selle konkreetse tehnosüsteemi aasta keskmine energiatarve auditi

koostamise ajal parima teadaoleva informatsiooni alusel;

 kui energiatõhususe tööde tegemine ei mõjuta konkreetse tehnosüsteemi

energiatarbimist, tuleb energiakasutuse prognoosimisel energiaaudiitoril ja hoone

omanikul lähtuda konkreetse tehnosüsteemi viimase kolme aasta aritmeetilisest

keskmisest tarbimisest (MWh). Näiteks kui sooja tarbevee süsteemi ei rekonstrueerita,

on prognoositav sooja tarbevee energiatarbimine (MWh) võrdne viimase kolme aasta

aritmeetilise keskmise tarbimisega (MWh);

 hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse kolme

kalendriaasta keskmisena (esitatakse ühe numbrina). Andmed võib esitada iga kuu

kohta, aga see ei ole kohustuslik;

 hoone laiendamise korral lähtutakse prognoositavate energiate arvutamisel olemasoleva

hoone mõõtmetest (ei sisalda laiendust) ja kasutusotstarvetest. Neid olemasolevaid

välispiirdeid, mis külgnevad vahetult laiendusega ja muutuvad seetõttu sisepiireteks,

tuleb prognoositavate energiate (soojuskadude) arvutamisel käsitleda endiselt kui

olemasolevaid välispiirdeid, s.t nende ehitusfüüsikalised parameetrid (nt

soojusläbivused) jäävad endisteks ja eelduseks on, et piirde teisel pool on välisõhk.

Näiteks, kui hoone välisseinad soojustatakse ja hoonele ehitatakse peale lisakorrus, siis

võrreldes olemasoleva olukorraga muudetakse dünaamilise simulatsiooni mudelis

ainult välisseintega seonduvat (nt soojusläbivused, joonsoojusläbivused) ja olemasoleva

hoone osa lagi, mis varem oli katus, jääb mudelis endiselt katuseks (sama soojusläbivus,

teisel pool välisõhk jms).

Juhised dünaamilise simulatsioonimudeli koostamiseks ja arvutustulemuste kasutamiseks

energiatõhususe tööde korral:

 kõigepealt tuleb koostada, lähtudes viimase kolme aasta tegelikest energiatarbimistest,

hoone energiabilanss ja selle järgi kalibreerida olemasoleva olukorra simulatsiooni

mudel (edaspidi M1);

 mudelis M1 asendatakse olemasolevad õhuvooluhulgad, ruumiõhu temperatuurid,

kasutusajad, vabasoojused jms määruste EIM nr 63 ja MTM nr 58 kohaste tüüpiliste

tingimustega. Simulatsiooni tulemusi kasutatakse tüüpilisel kasutusel olemasolevale

olukorrale vastava ETA määramisel. Seda mudelit nimetatakse edaspidi mudeliks M2;

 mudelis M1 muudetakse vastavalt energiatõhususe tööde paketis kavandatud

meetmetele sisendparameetreid (nt piirete soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d,

valgustuse W/m2 jms). Saadud tulemusi kasutatakse projektijärgsete prognoositavate

energiakasutustena (tabelis „Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon“ veerg

„prognoos“). Seda mudelit nimetatakse edaspidi mudeliks M3;

 energiatõhususe tööde paketi mudelis M3 asendatakse prognoositavad parameetrid (nt

õhuvooluhulgad, vabasoojused, kasutusprofiilid, ruumõhu temperatuurid jms) määruste

EIM nr 63 ja MTM nr 58 kohaste tüüpiliste tingimustega. Simulatsiooni tulemusi

kasutatakse energiatõhususe tööde paketi tüüpilisele kasutusele vastava ETA

määramisel;

 hoone laiendamise korral:

o koostatakse mudel M1 ja M2 analoogselt eelnevalt kirjeldatule;

o mudelis M1 muudetakse vastavalt energiatõhususe tööde paketis

olemasolevasse hoonemahtu kavandatud meetmetele sisendparameetreid (nt

piirete soojusläbivused, õhuvooluhulgad, SFP-d, valgustuse W/m2 jms). Kui

mingi välispiire muutub laienduse tõttu sisepiirdeks, siis tuleb mudelis ikka

käsitleda seda piiret sama moodi nagu oli mudelis M1 (soojusläbivused jäävad

endiseks, teisel pool piiret välisõhk jms). Saadud tulemusi kasutatakse

projektijärgse prognoositava energiakasutusena (tabelis „Energiakasutuse

muutumise kalkulatsioon“ veerg „prognoos“);

o koostatakse hoone mudel koos laiendusega, mis peab kajastama hoonet

tervikuna nii nagu see on kavandatud, st sisaldama nii olemasolevat hoone osa

koos energiatõhususe tööde paketis sisalduvate energiasäästumeetmetega kui

laiendatavat osa, arvestades kavandatavaid kasutusotstarbeid ja energiatõhususe

printsiipe. Kui hoone olemasoleva osa mõni välispiire muutub sisepiirdeks või

lammutatakse, siis sellisena seda ka mudelis kirjeldatakse. Mudeli koostamisel

lähtutakse määruste EIM nr 63 ja MTM nr 58 kohastest tüüpilistest tingimustest.

Simulatsiooni tulemusi kasutatakse paketi tüüpilisele kasutusele vastava ETA

määramisel.

Hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid esitatakse järgmise

tabeli kujul:

Energiakasutuse muutumise kalkulatsioon

Energiakasutus Viimased kolm aastat

Prognoos Muutus Märkused

Soojus, kWh/a

Küte

Ventilatsioon

Soe tarbevesi

Taastuvenergia

…

…

…

Soojus kokku, kWh/a

Elekter, kWh/a

Valgustus

Seadmed

Küte

Ventilatsioon

Soe tarbevesi

Taastuvenergia

…

…

…

Elekter kokku, kWh/a

Kütused, kWh/a

…

…

….

Kütused kokku, kWh/a

Kõik kokku, kWh/a

Köetava pinna kohta kWh/(m2.a)

5.5 Projekti elluviimise tulemusel hoone energiatarbimise muutumisest tulenev

kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise prognoos

Auditis tuleb välja arvutada taotletava paketiga saavutatav CO2 heitkoguse kokkuhoid,

arvestades, et:

 tarnitud tavaelektrienergia (kWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks tuleb kasutada

eriheitetegurit 0,64 kg CO2/kWh;

 tarnitud kaugkütte ja kaugjahutuse energia (kWh) ümberarvutamisel CO2 heitkoguseks

tuleb kasutada eriheitetegurit 0,16 kg CO2/kWh;

 kui hoones ei ole tarbitud kaugkütte soojusenergiat, tuleb lähtuda soojusenergia

tootmiseks kasutatud kütus(t)e kogustest ning teha CO2 heitkoguse arvutus lähtuvalt

keskkonnaministri 27. detsembri 2016. aasta määrusest nr 86 „Välisõhku väljutatava

süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“.

Rahandusministri … 2024. a määruse nr …...

„Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe

parandamise toetuse kasutamise teise perioodi tingimused ja kord“

Lisa 2

Taotluste hindamiskriteeriumid

Kriteerium 1 – kokku 0–75 punkti

Projekti teostamise tulemusel saavutatav aastane summaarne energiasääst (kWh/aastas).

Mida suurem on aastane summaarne energiasääst, seda rohkem saab punkte. Punktide summa

arvutatakse järgmist valemit kasutades:

punktide summa = (ESt - ESmin) / (ESmax – ESmin) * 75,

kus

ESt = taotleja hoone aastane summaarne energiasääst;

ESmin = taotlusaluste hoonete vähim. aastane summaarne energiasääst;

ESmax = taotlusaluste hoonete suurim aastane summaarne energiasääst.

Kui keskvalitsus kasutab hoonet osaliselt, arvestatakse hindamisel hoone summaarsest aastasest

energiasäästust proportsionaalne osa vastavalt keskvalitsuse poolt kasutatava hoone kasuliku

üldpõrandapinna ruutmeetrite arvu osatähtsusele kogu hoone kasuliku üldpõrandapinna

ruutmeetritest.

Kriteerium 2 – kokku 0–25 punkti

Taotlusalusesse hoonesse tehtava investeeringu pingerea hinne riigi hoonestatud kinnisvara

investeeringute kavas.

Punktide summa arvutatakse järgmist valemit kasutades:

punktide summa = PH * 25,

kus

PH = pingerea hinne (vahemikus 0 kuni 1) riigi hoonestatud kinnisvara investeeringute kavas.

Kui taotlusalune hoone ei kajastu riigi hoonestatud kinnisvara investeeringute kavas, siis

punktide summa = 0.

Kui projekti on kaasatud mitu hoonet, siis hindamisel võetakse aluseks kõrgeima pingerea

hindega hoone pingerea hinne.

Rahandusministri määruse „Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise

toetuse kasutamise teise perioodi tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Määrusega kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel

keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks antava toetuse kasutamise tingimused ja

kord.

Paiksete heiteallikate ja õhusõiduki käitajate lubatud heitkoguse ühikute müügist

enampakkumisel laekub riigieelarvesse tulu, mille kasutamise kavandatud jaotus, meetmete

sihtotstarve ning tulu eest vastutavad ministrid on määratud riigi eelarvestrateegias.

Riigi eelarvestrateegia 2024–2027 meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse

edendamine avaliku sektori hoonetes“ tulu kasutamise eest vastutav minister on

rahandusminister. Meetme üheks alameetmeks on energiatõhususe parandamine ja

taastuvenergia kasutuse edendamine keskvalitsuse hoonetes, et täita Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivist 2012/27/EL ja energiamajanduse korralduse seadusest tulenevat

keskvalitsuse hoonete rekonstrueerimiskohustust.

Riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisa 5 kohaselt suunatakse kauplemisperioodi 2021–2030

kavandatud enampakkumistulust 60% kohaliku omavalitsuse hoonete (munitsipaallasteaiad ja

hoolekandeasutused) ja 40% keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks ja

taastuvenergia kasutuse edendamiseks. Eelnõu koostamise ajal on keskvalitsuse hoonete

energiatõhususe parandamiseks ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks kasutada oleva

summa prognoosiks aastatel 2021–2027 kokku 74,4 miljonit eurot.

Määruse eelnõu (edaspidi eelnõu) ja seletuskirja koostas Rahandusministeeriumi

riigivaraosakonna analüütik Lennart Lepik (tel: 611 3041, e-post: [email protected]). Eelnõu

ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti kontrollis Rahandusministeeriumi personali- ja

õigusosakonna õigusloome valdkonna juht Virge Aasa ([email protected]). Eelnõu keeletoi-

metaja oli sama osakonna keeletoimetaja Sirje Lilover ([email protected]).

2. Eelnõu sisu

Eelnõu koosneb kaheksast peatükist ja kahekümne kolmest paragrahvist.

Peatükk 1 käsitleb üldsätteid.

Peatükis (§-des 1 ja 2) sätestatakse määruse reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk ning

meetme rakendaja.

Paragrahvi 1 lõigetes 1 ja 2 sätestatakse, et määruses kehtestatakse tingimused ja kord, mille

kohaselt rahastatakse keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete energiatõhususe tõstmist.

Rahastamist teostatakse toetuse (edaspidi toetus) määramise teel. Toetuse määramise

katteallikas on aastatel 2021–2030 lubatud heitkoguste ühikute enampakkumisel saadav tulu,

mis on ette nähtud energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamiseks avaliku sektori

hoonetes. Nimetatud tulust omakorda 40% suunatakse keskvalitsuse hoonete energiatõhususe

tõstmiseks, et vähendada kasvuhoonegaaside heidet, hoonetesse tarnitava energia kogust ning

suurendada taastuvenergia kasutust.

Lõikes 3 sätestatakse energiatõhususe toetuse näol riigiabi andmise välistamine.

Määruse alusel ei anta riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses

ega vähese tähtsusega abi. Otsustamaks, kas tegemist on riigiabiga, tuleb analüüsida, kas abi

vastab kõigile neljale järgmisele tingimusele:

- abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

- abimeetmel on valikuline iseloom, see tähendab, et see on suunatud teatud ettevõtjale,

ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

- abimeede annab eelise abi saajale;

- abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu

riikide vahel.

Antud toetusmeede on suunatud keskvalitsuse ülesannete täitmisele kaasaaitamisele. Üldjuhul

ei ole eelnõus sätestatud korras antav toetus käsitletav riigiabina, kuna avaliku sektori raha

antakse keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete renoveerimiseks.

Siiski tuleb analüüsida meetme piiriülest mõju kaubandusele. Nimelt tuleb veenduda, et:

a) abi eesmärk ei ole suurendada asjaomase piirkonna nõudlust või meelitada sellesse piirkonda

investeeringuid ja sellega ei takistata teistest liikmesriikidest pärit ettevõtjate asutamist;

b) abisaaja toodetavad kaubad ja osutatavad teenused on üksnes kohaliku iseloomuga ning

piiratud geograafilise ulatusega;

c) mõju naabruses asuvate liikmesriikide turgudele ja tarbijatele ei ole märkimisväärne ehk kas

ja kui suur osa teenuse klientidest võib osutuda Eestist väljastpoolt tulnud klientideks.

Juhul, kui kõik või suurem osa klientidest on Eesti elanikud ja on ebatõenäoline, et toetus

meelitaks piirkonda investeeringuid teistest liikmesriikidest, on toetusel vähene mõju

piiriülesele kaubandusele ning toetust ei käsitleta riigiabina ega vähese tähtsusega abina. Juhul,

kui välisklientide osakaal on märkimisväärne, võib tegemist olla riigiabi või vähese tähtsusega

abi andmise juhtumiga, millisel juhul määruse kohaselt toetust kasutada ei saa. Samasisulise,

kvoodikauplemise tuludest rahastatud toetusskeemi rakendamisel kohaliku omavalitsuse

üksustele, ei ole riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise juhtumeid esinenud.

Lõikega 4 seatakse toetuse määramise keeld ettevõtjale, kes on varasemalt saanud abi, mis on

tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks ning kuulub seetõttu tagastamisele,

kuid ettevõtja ei ole korraldust abi tagasimaksmiseks täitnud.

Paragrahvis 2 sätestatakse meetme rakendamisega seotud asutused. Antud meetme tulu

kasutamise eest vastutav minister on rahandusminister.

Lõikes 1 sätestatakse, et meetme rakendamist koordineerib Rahandusministeerium.

Lõikes 2 sätestatakse, et meetme rakendamisega seotud tegevused – taotluste menetlemine,

väljamaksete tegemine, järelevalve teostamine – viib läbi Rahandusministeeriumi

valitsemisalasse kuuluv valitsusasutus Riigi Tugiteenuste Keskus.

Peatükk 2 käsitleb toetuse andmise aluseid.

Peatükis (§-des 3–7) tuuakse välja määruse alusel toetatavad tegevused, sätestatakse projekti

elluviimise perioodi kestus, abikõlblike ja mitteabikõlblike kulude loend ning toetuse suurusele

ning määrale kohalduv.

Paragrahvi 3 lõikes 1 sätestatakse, et toetatakse nii olemasoleva hoone rekonstrueerimist

energiatõhususe miinimumnõuetele vastavaks kui ka uue vähemalt liginullenergiahoone

ehitamist. Olemasoleva hoone laiendamine on antud meetme kontekstis samaväärne uue hoone

ehitusega. Kuna meetme eesmärgiks on keskvalitsuse kasutuses oleva energiatõhususe

miinimumnõuetele mittevastava pinna vähenemine, siis peab selle eesmärgi täitmiseks uue

hoone valmimisel või olemasoleva hoone laiendamisel keskvalitsus loobuma mõne

olemasoleva energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava hoone kasutamisest.

Energiasäästu saavutamise nimel keskvalitsuse üksuse asukoha vahetamine on lubatav.

Lõikes 2 täpsustatakse toetatavate energiatõhususe tööde koosseis. Ehitusseadustiku § 66 lõige

6 sätestab, et valdkonna eest vastutav minister kehtestab energiamärgisele ja selle andmisele

esitatavad nõuded. Eelnõu koostamise ajal on need kehtestatud majandus- ja taristuministri 30.

aprilli 2015. a määrusega nr 36 „Nõuded energiamärgise andmisele ja energiamärgisele“.

Nimetatud määruse lisas 4 on sätestatud energiasäästumeetmete kategooriad ja loetelu, mis on

tehniliselt ning majanduslikult mõistlike energiasäästumeetmete valikul aluseks. Toetuse

määramisel eeldatakse, et olemasoleva hoone rekonstrueerimisel teostatakse töid, mis kuuluvad

eelnimetatud energiasäästumeetmete loetellu.

Lõikes 3 seatakse hoone rekonstrueerimisel toetuse andmise eesmärgiks, et peale projekti

elluviimist peab hoone vastama ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses

sätestatud energiatõhususe miinimumnõuetele. Eelnõu koostamise ajal on vastavad

miinimumnõuded kehtestatud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a

määrusega nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“, mille lisas 2 on toodud oluliselt

rekonstrueeritavate hoonete energiatõhususarvude piirväärtused. Samas lisas on toodud ka

liginullenergiahoonete energiatõhususarvude piirväärtused.

Lõikes 4 sätestatakse et energiatõhususe tööde või hoone ehituse tulemusel peab vähenema

keskvalitsuse kasutuses olev energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus.

Nõue tuleneb energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikest 1, mille kohaselt keskvalitsuse

kinnisvara energiasäästu koordinaator korraldab, et igal aastal rekonstrueeritakse 3 protsenti

keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast, mis ei vasta kehtivatele

energiatõhususe miinimumnõuetele. Energiatõhususe miinimumnõuetele mitte vastava pinna

suuruse ja selle vähenemise arvutamisel lähtutakse energiakorralduse seaduse sama paragrahvi

lõikest 2, mis muuhulgas sätestab, et arvesse lähevad vaid Eesti Vabariigi territooriumil asuvad

hooned, millest keskvalitsus kasutab vähemalt 250 m².

Energiakorralduse seaduse sama paragrahvi lõikes 4 on toodud ära ka välistavad tingimused,

mille täitmisel hoone energiatõhususe suurendamine või kasutusest välja langemine ei aita täita

keskvalitsuse kohustust vähendada energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna

suurust (ehitusseadustiku § 62 lõikes 2 loetletud sisekliima tagamisega hooned, mille puhul

energiatõhususe miinimumnõuete järgimine ei ole nõutav, relvajõududele või keskvalitsusele

kuuluvate riigikaitse eesmärke teenivad hooned, välja arvatud relvajõudude ja

riigikaitseasutuste teenistuses oleva personali individuaalsed eluruumid või kontorihooned).

Selliste hoonete rekonstrueerimine või uue hoonega asendamine ei panusta eelnõu eesmärgi

täitmisesse.

Lõikes 5 täpsustatakse nõudeid, mis peavad olema toetuse taotlemisel keskvalitsuse kasutuses

oleva hoone osas üheaegselt täidetud. Nõuded tulenevad energiamajanduse korralduse

seadusest.

Lõikes 6 täpsustatakse nõudeid, mis peavad olema täidetud pärast meetmest toetatavate tööde

elluviimist:

1) hoone, millesse toetus investeeritakse, peab toetuse kasutamise järel jääma keskvalitsuse

kasutusse vähemalt kümneks aastaks. Nõue on vajalik, et tagada toetuse investeerimine

kinnisvarasse, mis jääb keskvalitsuse kasutusse mõistlikuks ajaks. Eelnõus on selle mõistliku

aja miinimumpikkuseks sätestatud 10 aastat.

2) keskvalitsus peab hoonest, millesse toetus investeeritakse, toetuse kasutamise järel kasutama

vähemalt 250 m². Täpsustus on vajalik, kuna energiamajanduse korralduse seaduse § 5 sätestab

miinimumpindala nõude energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastavatele hoonetele, mille

alusel arvutatakse iga-aastaselt rekonstrueerimisele kuuluva 3 protsendi kasuliku

üldpõrandapinna suurus. Kui pärast toetuse kasutamist jääb keskvalitsuse üksuse kasutusse

vähem, kui 250 m², ei arvestata seda hoonet enam nende kolme protsendi kasuliku

üldpõrandapinna hulka, mida keskvalitsus iga-aastaselt on kohustatud energiatõhususe

miinimumnõuetega kooskõlla viima ning toetus ei oleks kasutatud eesmärgipäraselt.

3) hoone peab energiatõhususe miinimumnõuete täitmiseks ning uue energiamärgise saamiseks

tervikuna vastama energiatõhususe miinimumnõuetele. Kui keskvalitsuse üksus kasutab pärast

toetuse kasutamist vaid osa hoonest, siis peab hoone omanik tagama, et ka ülejäänud hoone

vastaks energiatõhususe miinimumnõuetele.

4) mitme kasutusotstarbega hoonete puhul määratakse hoone energiatõhususarv erimetoodika

kohaselt. Igale eraldi kasutamise otstarbega hoone osale, mille köetav pind ületab 10% kogu

hoone köetavast pinnast, määratakse sellele kasutusotstarbele vastav energiatõhususarv. Alla

10% pinnaga osa arvatakse hoone osa koosseisu, mille juurde ta funktsionaalselt kuulub. Hoone

maksimaalseks lubatavaks energiatõhususarvuks on köetava pinna alusel arvutatud hoone

osade kasutamise otstarvete kaalutud keskmine energiatõhususarv.

5) Hoone omanike ringi on piiratud riigile kuuluvate hoonetega ja riigi äriühingutele kuuluvate

hoonetega, et suunata energiatõhususe tõstmise toetus avaliku sektori hoonetesse.

Lõikes 7 sätestatakse, et kui keskvalitsuse üksus kasutab pärast toetatavate tööde tegemist vaid

osa hoonest, siis toetatakse ainult selles hooneosas tehtavaid töid ja ülejäänud hoone

energiatõhususe miinimumnõuetega vastavaks viimise või ehitamise kulu peab katma hoone

omanik. Meetmest toetatavate tööde ja hoone omaniku finantseeritavate tööde proportsiooni

määramisel lähtutakse keskvalitsuse üksuse poolt hoones kasutatava kasuliku üldpõrandapinna

osakaalust kogu hoone kasulikust üldpõrandapinnast.

Lõikes 8 sätestatakse, et kui projekti tulemusel rekonstrueeritud või ehitatud hoonet hakkavad

kasutama keskvalitsuse asutused, millest osa asus enne projekti elluviimist energiatõhususe

miinimumnõuetele mittevastavas hoones ja osa hoones, millele energiatõhususe

miinimumnõuded ei kehti, rakendatakse määruses sätestatut (sealhulgas abikõlblike tööde

mahu ja maksumuse määramisel, energiasäästu arvutamisel, kasvuhoonegaaside heitkoguse

vähenemise arvutamisel) proportsionaalselt nende pindade osakaalule. Näiteks kasutab

keskvalitsus enne projekti elluviimist 3 000 m² energiatõhususe miinimumnõuetele

mittevastavas hoones ja 1 000 m² hoones, millele energiatõhususe miinimumnõuded ei kehti.

Pindade osakaalud on vastavalt 75% ja 25%. Projekti tulemusel rekonstrueeritava hoone

kasulik üldpõrandapind on 3 600 m². Seega rakendatakse määruses sätestatut rekonstrueeritava

hoone 75% pinnale suurusega 2 700 m².

Paragrahvis 4 sätestatakse toetuse andmist välistavad asjaolud.

Punkti 1 kohaselt ei toetata meetmest projekte, mille ainsaks eesmärgiks on

taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt. Kuigi toetuse andmise üks eesmärkidest on

taastuvenergia kasutuse edendamine, ei kaasneks sellisel juhul hoone energiatõhususe ega

sisekliima paranemist.

Punkti 2 kohaselt ei toetata meetmest projekte, mille elluviimise üheks tulemuseks on suurenev

kasvuhoonegaaside heide. See tuleneb meetme (ning selle rahastusallika) põhieesmärgist,

milleks on kliimapoliitika eesmärkide (sh kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine)

saavutamine. Nõue tuleneb otseselt ka atmosfääriõhu kaitse seadusest, mille alusel eelnõu

kehtestatakse ning mille § 161 lõike 4 kohaselt peab meetme elluviimiseks suunatavaid

vahendeid kasutama kasvuhoonegaaside heitkoguse teket piiravate eesmärkide saavutamise

rahastamiseks.

Punkt 3 sätestab, et meetmest ei toetata projekte, mille elluviimise tulemusel rekonstrueeritud

või ehitatud hoone kasutus viieaastase perioodi jooksul, arvates projekti lõppemisest, on

väiksem kui 90 protsenti hoone kasulikust üldpõrandapinnast. Nõue tähendab, et hoone

vakants, so kasutamata pind ei või olla suurem, kui kümme protsenti hoone kogu pinnast.

Sätte eesmärk on vältida investeeringute tegemist hoonetesse, mis lähiajal osaliselt või

tervikuna kasutusest välja võivad langeda, samuti vältida hoone energiakasutuse vähendamist

viisil, kus vähenemine tuleneks mitte energiatõhususe töödest, vaid hoone kasutusintensiivsuse

vähendamisest. Samas jäetakse sellega, et nõue kasutusintensiivsusele kehtib alles peale hoone

rekonstrueerimist, jäetud paindlikkus, et energiatõhusaks rekonstrueerida oleks võimalik

alakasutatud hooneid, mille kasutust on reaalselt võimalik suurendada, ja/või mida on võimalik

kasutusse võtta multifunktsionaalsena. Sättega seonduvalt on määruse § 9 lõikesse 2 lisatud

nõue, et taotluses peab sisalduma kinnitus, et hoone tegelik kasutus projekti elluviimise järgselt

on projekti lõppemisest arvates vähemalt viie aasta jooksul mitte väiksem kui 90 protsenti

hoone kasulikust üldpõrandapinnast. Nõude rikkumine on ühtlasi ka toetuse tagasinõude

aluseks. Nõude eesmärk on, et investeeringuid tehtaks läbimõeldult. Toetuse taotlemine on

võimalus kaasfinantseerida pikaaegselt vajalike teenuste osutamiseks kasutatava taristu

parendamise investeeringuid.

Punkt 4 sätestab, et meetmest ei toetata projekte mille tulemusena ei ole projektiga hõlmatud

hoones tagatud hoone kasutusotstarvet arvestav nõuetele vastav sisekliima. Sätte eesmärk on,

et hoone energiatõhususe paranemine ei tuleks sisekliima (nt ebapiisav ventilatsioon) arvelt.

Paragrahv 5 sätestab projekti elluviimise perioodi.

Lõikes 1 täpsustatakse projekti elluviimise periood, mille sisse loetakse ajavahemik, mille

kestel teostatakse tegevused, millega kaasneb vastavate abikõlblike kulude tekkimine,

esitatakse RTK-le projekti kohta lõpparuanne. Projekti elluviimise periood määratakse taotluse

rahuldamise otsuses. Enne ja pärast toetatavaid töid ja tegevusi elluviidavaid mittetoetatavaid

töid ja tegevusi ei loeta projekti osaks. Kui toetuse saaja on toetatavad energiasäästu tööd

teostanud, kuid jätkab hoones muude mittetoetatavate ehitus- või rekonstrueerimistööde

elluviimist, siis loetakse projekt lõppenuks toetatavate tegevuste elluviimisega ja projekti

lõpparuande esitamisega.

Lõikes 2 sätestatakse, et projekti algus ei või olla varasem kui projekti rahastamise otsuse

tegemise päev. Seega ei või taotleja töödega, mille teostamiseks toetust taotletakse, alustada

enne taotluse rahuldamise otsuse saamist. Iseenesest ei ole keelatud toetuse taotlemine seoses

hoonega, mille rekonstrueerimiseks või ehitamiseks on juba mingisuguseid tegevusi (nt

projekteerimine) tehtud, kuid sellisel juhul ei loeta neid tegevusi toetatava projekti koosseisu

ning nende tegevuste kulu ei võeta toetuse määramisel arvesse. Arvestama peab ka, et toetuse

saaja peab igal juhul täitma ka eelnõu §-s 19 sätestatud kohustused, sh riigihangete teostamine.

Samuti sätestatakse projekti lõpptähtpäevana viis aastat peale taotluse esitamise tähtpäeva. Viie

aasta jooksul peab taotleja olema võimeline kõik projektis kavandatud tegevused ellu viima.

Kuivõrd Vabariigi Valitsuse 4. novembri 2016. a määruse „Kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikutega kauplemise enampakkumisel saadud tulu kasutamise ja aruandluse

üldtingimused“ § 3 lõike 2 kohaselt lõpeb kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega

kauplemise perioodi 2021–2030 enampakkumisel saadud tulu kasutamise periood 30.

novembril 2033. a, siis on täiendava piiranguna sätestatud, et projekt ei tohi lõppeda hiljem, kui

31. augustil 2033. a. Ajavahemik 1. septembrist 2033. a kuni 30. novembrini 2033. a jääb

sellisel juhul RTK-l lõpparuande menetlemiseks ja lõppmakse tegemiseks. Antud piirang

mõjutab reaalselt alles 2028. aastal toetuse rahuldamise otsuse saavaid projekte.

Lõikes 3 sätestatakse tähtaeg hoone kasutusele võtmiseks. Hoone on kasutusele võetud siis, kui

keskvalitsuse asutus hoonet kasutab. Toetatava projekti elluviimise periood lõppeb projekti

teostamiseks vajalike abikõlblike kulude tekkimisega ja lõpparuande esitamisega. Peale

projekti elluviimist võivad hoones olla vajalikud veel projekti koosseisus mitte toetatavad, kuid

hoone kasutusele võtmise seisukohast vajalikud tööd, kasutusloa vormistamine, samuti

hoonesse kolimine. Nimetatud tegevustele on lubatud kavandada kuni 12 kuud, mille möödudes

peab hoone olema keskvalitsuse asutuse tegelikus kasutuses.

Paragrahv 6 sätestab abikõlblikud kulud.

Lõikes 1 sätestatakse üldnõuded kuludele, mida loetakse abikõlblikuks. Kulude tekkimine peab

olema põhjendatud, nende suurus peab olema mõistlik, need peavad kaasa aitama keskvalitsuse

kasutuses olevate hoonete energiatõhususe parandamisele ja kasvuhoonegaaside heite

vähendamisele ning kulud peavad olema tekkinud projekti elluviimise perioodil. Enne projekti

algust või lõppu tehtud kulusid ei loeta abikõlblikeks.

Lõikes 2 sätestatakse, et mitteabikõlblike kulude katmine on toetuse saaja ehk hoone omaniku

enda kohustus. Siinkohal ei ole oluline, kas mitteabikõlblikud kulud on seotud keskvalitsuse

poolt kasutatava pinnaga või mitte.

Lõikes 3 täpsustatakse kulude kategooriad, mis loetakse abikõlblikuks olemasolevas hoones

energiatõhususe tööde tegemisel. Lisaks energiasäästumeetmete endi kulule loetakse

abikõlblikuks ka energiasäästumeetmete teostamisega kaasnevate või nende teostamist

võimalikuks tegevate tööde kulu (nt siseviimistluse taastamine, elektrisüsteemi uuendamine

energiatõhusust tõstvate või sisekliimat tagavate seadmete toiteks, küttesüsteemi muutmisel

vanade küttekehade eemaldamine jmt), samuti sisekliima tagamisega seotud seadmete ja

sisseseade ning nende paigaldamise kulu. Energiatõhususe tööd mõjutavad otseselt hoone

sisekliimat, kusjuures energiatõhususe tõstmine sisekliima halvenemise arvel on lühiajaliselt

kõige odavam lahendus. Eelnõuga soovitakse vältida nn haige maja sündroomi tekitamist, mis

on kahjulik nii hoones viibivate inimeste tervisele kui ka hoone enda konstruktsioonidele ja

tehnoseisundile. Meetme eesmärgist lähtuvalt loetakse abikõlblikuks ka rekonstrueerimise

käigus olemasoleva hoone osalise lammutamise kulu, kuna selle tulemusel väheneb

energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus.

Abikõlblikuks loetakse ka ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu,

milleks võib olla näiteks kaugküttesüsteemiga liitumine.

Kuna projekteerimine ja ehitustöödeaegne omanikujärelevalve on ehitus- ja

rekonstrueerimistööde eduka kavandamise ja elluviimise (ehk toetuse efektiivse kasutamise

ning eesmärgipäraste tulemuste saavutamise) seisukohast hädavajalikud tegevused, siis on ka

need loetud abikõlblike kulude hulka.

Lõikes 4 täpsustatakse kulude kategooriad, mis loetakse abikõlblikuks uue hoone ehitamisel.

Abikõlblikud kulud on analoogilised olemasolevas hoones energiatõhususe tööde tegemisega.

Erinevalt olemasoleva hoone rekonstrueerimisest on energiatõhususe tööde ja hoone

ümberehitamise kulude asemel abikõlblik uue hoone ehitamise kulu.

Lõikes 5 täpsustatakse kulud, mis ei ole abikõlblikud. Abikõlblikud ei ole mistahes otstarbega

kulud, kui need on hüvitatud riigi muudest tuludest, Euroopa Liidu vahenditest või teistest

välisvahenditest saadud toetustest. Samuti ei loeta abikõlblikuks kulusid, mis ei ole toetatava

projektiga seotud, on põhjendamatud või ebaolulised. Näiteks ei ole abikõlblikud

energiatõhususe tööd hoones või selle osas, mida keskvalitsuse üksus ei kasuta, samuti kulud

hoonele või hoone osale, millele ei kohaldu energiatõhususe miinimumnõude täitmise

kohustus, aga ka kulud sisustusele.

Kui toetuse saajal on õigus käibemaksu tagastusele, siis ei loeta käibemaksu tagastatavat osa

abikõlblikuks.

Abikõlblikud ei ole taotleja projektijuhtimise ja õigusabi kulud. Nimetatud kulude suuruse

põhjendatus ning sisuline seotus toetatavate töödega on raskesti kontrollitavad. Et tagada

toetuse võimalikult eesmärgipärane kasutamine, ei ole mõistlik selliseid kulusid lugeda

abikõlblikeks.

Abikõlblike kulude hulka ei loeta ka hoone energiaauditi ja energiaarvutuse kulu. Energiaaudit

või energiaarvutus peab olema tehtud väljaspool projekti elluviimise perioodi.

Paragrahv 7 sätestab taotlusvooru rahalise mahu ning toetuse suuruse.

Lõikes 1 sätestatakse, et rahandusminister määrab oma käskkirjaga meetme konkreetse

taotlusvooru rahalise mahu ja taotlusvooru rakendamiseks vajalike kulude suuruse.

Taotlusvoorude korraldamissagedus ning maht sõltuvad kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikute enampakkumisel saadava tulu tegelikust suurusest, mida ei ole võimalik

määruse kehtestamise ajal sätestada.

Lõikes 2 sätestatakse toetuse maksimaalne suurus pärast projekti elluviimist hoones

keskvalitsuse asutuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna ühe ruutmeetri kohta.

Toetuse summa määramisel võetakse aluseks üldpõrandapinna suurus, mis on keskvalitsuse

üksuse kasutuses pärast projekti elluviimist. Seda põhjusel, et keskvalitsuse üksuse kasutatav

pind enne ja pärast projekti elluviimist võivad olla erinevad. Samas ei ole toetuse eesmärgiga

kooskõlas teha kulusid pinnale, mis pärast projekti elluviimist keskvalitsuse kasutusse ei jää.

Oluline on, et toetuse tulemusel paraneks keskvalitsuse kasutuses olevate pindade

energiatõhusus, st toetust kasutatakse pinnale, mida keskvalitsuse üksus võib-olla enne projekti

elluviimist ei kasuta, kuid kindlasti võtab kasutusse pärast projekti elluviimist. Näiteks võib

keskvalitsuse üksus asuda enne projekti elluviimist ühes hoones, kuid kolida teise hoonesse,

kus tehti toetuse abil energiatõhususe töid või mis valmis uusehitisena. Sellisel juhul ei ole

toetatavate tööde kulu suurus seotud enne projekti elluviimist keskvalitsuse üksuse kasutuses

oleva pinna suurusega. Oluline on, et pind, millega seotud kulusid toetatakse, oleks pärast

projekti elluviimist keskvalitsuse kasutuses ning et projekti tulemusel väheneks keskvalitsuse

kasutatavate energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus.

Toetuse maksimaalne suurus hoone kasuliku üldpõrandapinna ühe ruutmeetri kohta on sõltuv

projekti tulemusel saavutatavast hoone energiatõhususe klassist. Paremale energiatõhususe

klassile vastava hoone ehitamine või rekonstrueerimine on seotud suuremate kuludega, kui

halvemale energiatõhususe klassile vastava hoone puhul. Toetuse maksimaalse suuruse

määramisel on aluseks võetud ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 11. detsembri 2018. a

määruse nr 63 „Hoone energiatõhususe miinimumnõuded“ lisas 2 sätestatud hoonete

energiatõhususarvude piirväärtused.

Nimetatud lisa kohaselt on kontorihoone puhul:

 liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtus 100 kWh/(m²·a);

 madalenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtus 130 kWh/(m²·a);

 oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtus 160 kWh/(m²·a).

Antud energiatõhususarvude piirväärtused on omavahel suhtes 1:1,3:1,6. Võttes toetuse

maksimaalse suuruse määramisel baassummaks 1600 eurot/m² liginullenergiahoone puhul, siis

rakendades vastavalt tegureid 1,3 ja 1,6, saame maksimaalse toetuse suuruseks

madalenergiahoone puhul 1230 eurot/m² ja oluliselt rekonstrueeritava hoone puhul 1000

eurot/m². Seega kaasneb suurema energiasäästuga toetuse suurem maksimaalne suurus.

Määruses rakendatakse ühte tegurit kõigi hoone kasutusotstarvete puhul, kuna vastavate

energiatõhususarvude suhtarvud on kas samad või sarnased.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses. Ühelt poolt

on toetuse täpne summa otsuse lahutamatu osa, teiselt poolt on see vajalik, kuna antud

paragrahvis sätestatakse toetuse maksimaalse summa suurus ning juhised iga konkreetse

taotluse puhul tegeliku toetuse summa arvutamiseks. Seega on toetuse summa suurus sõltuv

konkreetse taotlusega seotud asjaoludest ning vajalik on igakordse täpse toetussumma vastavas

otsuses eraldi määramine.

Lõikes 4 sätestatakse, et projekti abikõlblikud kulud, mis ületavad toetuse suurust, kannab

taotleja. Sätte eesmärk on eelkõige rõhutada, et on taotleja enda vastutus finantseerida kõik

kulud, mida toetus ei kata, ka juhul kui need on abikõlblikud.

Peatükk 3 käsitleb toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavaid nõudeid.

Paragrahv 8 sätestab toetuse taotlejale esitatavad nõuded.

Toetuse taotlejaks võib olla pärast projekti elluviimist keskvalitsuse kasutuses oleva hoone

omanik, mitte kasutaja. Paragrahvi 1 lõigete 1 ja 2 kohaselt antakse toetust hoone

rekonstrueerimiseks ja ehitamiseks. Kui hoone omanik ei ole riik, aga toetust antakse

keskvalitsuse üksusele, siis peaks vastav keskvalitsuse üksus tegema riigieelarvest

investeeringuid kolmandale isikule kuuluvas hoones, mis on raamatupidamislikult ja

õiguslikult ebamõistlik. Kui hoone omanik on riik, siis vastavalt riigivaraseaduse § 4 lõike 1

kohaselt korraldab riigi nimel vara valdamist, kasutamist ja käsutamist riigivara valitseja.

Paragrahvis 9 sätestatakse toetuse taotlusele esitatavad nõuded.

Lõikes 1 sätestatakse toetuse taotlusele esitatavad nõuded. Taotluse esitamiseks täidetakse

elektroonilise taotluste esitamise keskkonna kaudu vastav digitaalne vorm. Taotlusest peab

selguma taotletav summa, objekt, projekti elluviimise tähtaeg, taotlusaluse projekti eesmärk ja

kuidas see seondub keskvalitsuse kasutatavate hoonete energiatõhususe tõstmisega. Lisaks

peavad toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava olema reaalselt teostatavad §-s

5 sätestatud projekti elluviimise perioodil. Samuti peab taotlusest selguma pärast projekti

elluviimist keskvalitsuse poolt kasutatava hoone asukoht, kogu kasuliku üldpõrandapinna

ruutmeetrite arv, keskvalitsuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv ning

keskvalitsuse poolt pinna kasutamise alus. Pinna kasutamise aluseks võib olla nii omandiõigus

kui ka kasutusleping. Kui keskvalitsus hakkab hoonet kasutama alles pärast projekti elluviimist

ja taotluse esitamise ajal veel kasutuslepingut sõlmitud ei ole, siis võib pinna kasutamise aluseks

tulevikus sõlmitava kasutuslepingu asemel taotluse esitamise ajal olemas olla eelkokkulepe

vastava kasutuslepingu sõlmimiseks. Lisaks peab taotlusest selguma taotlusaluses hoones

paiknema hakkava keskvalitsuse asutuse asukoht ja kasutatav kasuliku üldpõrandapinna suurus

taotluse esitamise ajal. See võimaldab hinnata, kas ja kui palju muutub projekti tulemusel

keskvalitsuse kasutuses oleva energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus.

Lõikes 2 sätestatakse loetelu dokumentidest ja kinnitustest, mida taotleja peab taotlusele lisama.

Punktis 1 sätestatakse, et kui projekti elluviimiseks on vajalikud lisaks toetusele ka taotleja enda

vahendid, tuleb taotlusele lisada kirjeldus nende vahendite planeerimise ja nende allika kohta.

Eeldatud on taotleja poolt realistliku finantseerimisplaani omamist. Kirjeldus on dokument, mis

näitab, et taotleja on teadlik toetust ületavate kulude katteks vahendite olemasolu vajadusest,

on planeerinud nende suuruse ning vajalikud tegevused vahendite saamiseks. Kui taotleja on

keskvalitsuse asutus, siis peavad vahendid pärinema riigieelarvest, kuhu selleks võib, kuid ei

pruugi taotluse esitamise ajal olla vajalikke eelarvevahendeid planeeritud, mistõttu võib olla

vajalik riigieelarvest vahendite eraldamiseks lisataotluse esitamine ja kulude planeerimine

riigieelarvesse. Taotlusvooru korraldamisel on otstarbekas kuulutada see välja nii, et

riigieelarve strateegia menetlemine jääks vahetult taotluste esitamise tähtaja järgsesse perioodi,

mis minimeerib projektide käivitamisele kuluva aja. Toetuste menetlemise ja riigieelarve

strateegia protsessi tõhusaks koordineerimiseks peab Riigi Kinnisvara AS-i või keskvalitsuse

hoone puhul vastavalt Riigi Kinnisvara AS või riigivara valitseja informeerima toetuse taotluse

esitamisest Rahandusministeeriumi riigihalduse osakonda, et oleks võimalik vajadusel

planeerida omafinantseering.

Punktis 2 sätestatakse, et taotlusele tuleb lisada olemasoleva hoone kehtiv energiamärgis, mis

on antud ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatu kohaselt.

Energiamärgis peab olema vastaval koondinformatsiooni vormil. Kuivõrd toetus antakse

keskvalitsuse kasutatavate hoonete energiatõhususe tõstmiseks, siis kehtiv energiamärgis

näitab, kas taotluse esitamise ajal keskvalitsuse poolt kasutatav hoone täidab või ei täida

energiatõhususe miinimumnõudeid.

Punktis 3 sätestatakse nõue esitada hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne.

Energiaauditile ja vahearuandele esitatavad täpsemad nõuded on toodud lõigetes 3 ja 4.

Punktis 4 sätestatakse, et taotlusele tuleb lisada projekti elluviimiseks vajalike tegevuste ja

tööde, mille finantseerimiseks toetust taotletakse, loetelu, mille juures on ära märgitud

vastavate tööde eeldatavad maksumused. Projekti tegevuste loetlemisel on soovitav jääda

üldistustasemele, mis on vajalik tööde olemuse mõistmiseks. Väga suur detailsus muudab

hilisema kavandatud ja teostatud tööde loetelu ja maksumuste võrdlemise (vt eelnõu paragrahv

18) ajamahukaks.

Punktis 5 nõutakse, et taotlusele peab olema lisatud ka kinnitus, et hoone kavandatav

kasutusintensiivsus viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates on vähemalt 90 protsenti.

Lõikes 3 sätestatakse hoone energiaauditile esitatavad nõuded. Energiaauditi koostamisel tuleb

lähtuda selle sisu ja vormi osas majandus- ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määrusest nr 28

„Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ nõuetest. Hoone energiaauditi tegemise täpsustatud

nõuded on sätestatud määruse lisaga 1, mille järgimine on energiaauditi koostamisel

kohustuslik.

Täpsustavad nõuded energiaauditile on koostatud veendumaks selles, et taotlejate poolt

esitatavad auditid sisaldaksid taotluse menetlemiseks vajalikke andmeid, need andmed oleksid

määratletud kõigi taotlejate jaoks ühtsetel alustel, et oleks tagatud hindamiskriteeriumide

adekvaatsus ja nende alustel õiglaste otsuste tegemine. Lisaks on vajalik antud meetme tarbeks

määratleda lisaks majandus- ja taristuministri määrustega kehtestatule täiendavad nõuded

energiaauditile ja anda täiendavaid selgitusi auditi koostamiseks ning seal esitatavate näitajate

arvutamiseks.

Lõikes 4 sätestatakse, et taotleja võib energiaauditi aruande asemel esitada ka ainult majandus-

ja taristuministri 8. aprilli 2015. a määruse nr 28 „Elamu energiaauditile esitatavad nõuded“ §

6 lõigete 10 ja 11 kohase energiaauditi vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses

energiaauditile esitatavaid nõudeid võttes arvesse hoone tegelikku kasutusotstarvet.

Leevenduse eesmärk on meetme elluviimine ka tingimustes, kus auditi koostamiseks mõõtmiste

läbiviimiseks vastav temperatuurivahemik ei ole saavutatav. Tuleb lähtuda määruses

kirjeldatud auditi läbiviimise, vormistamise jms nõutest, kuid energiasäästu kasutatavad

energiasäästu arvutusmetoodika(d) peavad vastama hoone tegelikele kasutusotstarvetele.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui projekti tulemusel rekonstrueeritav või ehitatav hoone on riigi

kontrolli all oleva juriidilise isiku omandis, siis peab taotleja taotlusele lisama ka kinnituse, et

ei kavatse enne kümne aasta möödumist hoonet anda üürile keskvalitsusse mittekuuluvale

asutusele. See on vajalik, et kontrollida taotluse vastavust § 3 lõike 6 punktis 1 toodud nõudele.

Lõikes 6 sätestatakse, et kui olemasolev või ehitatav hoone on ainult osaliselt keskvalitsuse

kasutuses, siis tuleb lõike 2 punktides 4, 5 ja 6 nimetatud andmed esitada nii kogu hoone kohta

kui ka taandatuna ainult keskvalitsuse kasutuses oleva pinna suuruse kohta. Nimetatud

punktides nõutud kalkulatsioonid tehakse metoodikast tulenevalt kogu hoone kohta.

Kalkulatsioonide tulemusi saab kohaldada ainult keskvalitsuse kasutatavale pinnale, arvestades

keskvalitsuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna proportsionaalset osakaalu kogu hoone

vastavast pinnast. Kui keskvalitsus ei kasuta kogu hoonet, ei või toetatavate kulude osakaal

kogu hoones tehtavate tööde kuludest ületada osa, mis on proportsionaalne keskvalitsuse poolt

kasutatava pinna suurusega.

Lõikes 7 täpsustatakse, et kui projekti elluviimisel ehitatakse uus hoone, esitatakse lõike 2

punktides 4 ja 5 nimetatud andmed uue ja olemasoleva hoone andmete võrdlusena. Uue hoone

ehitamisel peab keskvalitsus selle kasutusele võtmisel loobuma mingi olemasoleva pinna

kasutamisest, vastasel juhul ei ole toetuse eesmärk täidetav. Energiasäästu saavutamist

võrreldakse vaadates keskvalitsuse energiakasutust enne ja pärast projekti elluviimist.

Lõikes 8 sätestatakse, et RTK-l on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele

vastavuse hindamiseks. Taotluse nõuetele vastavuse hindamine on RTK kohustus. Säte tagab

RTK-le võimaluse antud kohustuse täitmiseks.

Peatükk 4 käsitleb taotluse esitamist ja menetlemist.

Paragrahv 10 sätestab taotluse esitamise protseduuri.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud

teabe ja dokumendid RTK-le elektroonilises taotluste esitamise keskkonnas (edaspidi e-toetuse

keskkond). E-toetuse keskkonna kasutajad peavad ennast identifitseerima. Paberkandjal taotlusi

vastu ei võeta ega menetleta.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlusvooru kuulutab välja RTK. RTK peab vähemalt 60 päeva enne

taotluste esitamise tähtpäeva oma veebilehel avaldama informatsiooni taotluste esitamise

tingimuste kohta. RTK võib informatsiooni täiendavalt levitada ka muude allikate vahendusel.

Lõikes 3 sätestatakse, et taotlus esitatakse RTK-le hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval.

RTK-l on soovitav taotluste hilisem esitamine infotehnoloogiliselt välistada. RTK määrab ise

taotluste esitamise perioodi.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui mingil põhjusel esitab keegi taotlusvooru hilinenud taotluse, siis

seda menetlusse ei võeta.

Paragrahv 11 sätestab taotluse menetlemise.

Lõikes 1 sätestatakse ajalises järjestuses tegevused, millest taotluse menetlemise protseduur

koosneb.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva taotluste

esitamise tähtpäevast alates. Menetlemise tähtaeg ei ole seotud konkreetse taotluse esitamise

päevaga. Taotlusi menetletakse ühekorraga pärast taotluste esitamise tähtpäeva möödumist.

Keelatud ei ole taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine ka enne taotluste esitamise

tähtpäeva, kui RTK omab selleks ressurssi, kuna see võib lühendada taotluse täpsustamise või

lisaandmete esitamise vajadusel menetlusprotsessi kestust. Taotluste hindamine ning

rahuldamine või rahuldamata jätmine on võimalik alles pärast kõigi taotluste esitamist, sest

selleks on vajalik kõigi taotluste omavaheline võrdlemine ja reastamine.

Paragrahvis 12 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotleja on nõuetele vastav, kui ta vastab §-s 8 sätestatud nõuetele.

Lõikes 2 sätestatakse, milliste tingimuste üheaegsel täitmisel on taotlus nõuetele vastav. RTK

peab taotluse menetlemise käigus kontrollima, kas taotlus vastab lõikes loetletud tingimustele

või mitte. Taotluse vastavus lõikes loetletud tingimustele on kontrollitav taotluses ja sellele

lisatud dokumentides toodud andmete põhjal.

Lõikes 3 sätestatakse asjaolud, millest vähemalt ühe esinemisel loetakse taotlus nõuetele

mittevastavaks.

Lõikes 4 sätestatakse RTK õigus nõuda nõuetele mittevastava või puudulike andmetega taotluse

vastavusse viimist kehtestatud nõuetega, täiendava dokumentatsiooni esitamist või muudatuste

tegemist taotluse andmetes, määrates selleks taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja.

Kuna taotluste hindamiseks peab neid kõiki hindama üheaegselt, siis pikeneb kõikide taotluste

menetlemise tähtaeg ajavahemiku võrra, mille RTK on taotlejale puuduste kõrvaldamiseks

määranud.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui taotlus või taotleja ei vasta nõuetele või taotleja ei ole talle puuduste

kõrvaldamiseks määratud tähtaja jooksul puuduseid kõrvaldanud, on RTK kohustatud

tunnistama taotluse nõuetele mittevastavaks ja tegema taotluse rahuldamata jätmise otsuse. Kui

taotluse osas on nimetatud põhjusel tehtud taotluse rahuldamata jätmise otsus, ei kaasata seda

taotlust taotluste hindamisse.

Paragrahvis 13 sätestatakse taotluste hindamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hinnatakse neid

eelnõu lisas 2 esitatud hindamiskriteeriumide alusel. Punktide kogusumma saadakse määruse

lisa alusel arvutatud hindamiskriteeriumide eest saadud punktide ümardamisel täpsusastmega

kaks kohta pärast koma ja seejärel kokkuliitmisel. Iga taotlust hinnatakse kahe kriteeriumi järgi.

Esimese kriteeriumi (projekti teostamise tulemusel saavutatav aastane summaarne

energiasääst) eest on võimalik saada maksimaalselt 75 punkti ja teise kriteeriumi

(taotlusalusesse hoonesse tehtava investeeringu pingerea hinne riigi hoonestatud kinnisvara

investeeringute kavas) eest maksimaalselt 25 punkti. Mõlema kriteeriumi eest saadud punktide

kokkuliitmisel on maksimaalselt võimalik saada kokku 100 punkti.

Esimese kriteeriumi puhul arvutatakse punktid esitatud taotlustes kirjeldatud projektide

eeldatavate aastaste summaarsete energiasäästude põhjal põhimõttel, et suurima

energiasäästuga projekt saab maksimaalse hulga punkte (s.o 75 punkti), väikseima

energiasäästuga projekt saab 0 punkti ja ülejäänud proportsionaalselt oma eeldatavale

energiasäästule nende kahe vahe peal. Kui kahe taotluse eeldatavad aastased summaarsed

energiasäästud on võrdsed, siis saavad need taotlused esimese kriteeriumi eest võrdse arvu

punkte.

Teise kriteeriumi puhul arvutatakse punktid arvestades keskvalitsuse üksuse taotluse objektiks

oleva projekti pingerea hinnet riigi hoonestatud kinnisvara investeeringute kava pingereas.

Pingerea hinne koosneb mitmest alakomponendist, mille summeerimisel saab hoonesse tehtav

investeering summaarse hinde vahemikus 0 kuni 1. Riigi hoonestatud kinnisvara

investeeringute kava pingerida on avaldatud Rahandusministeeriumi kodulehel. Riigi

hoonestatud kinnisvara investeeringute kavas on kajastatud kõige olulisemad

investeeringuotsuse ootel projektid. Hooned, mis omavad riigi hoonestatud kinnisvara

investeeringute kavas võrdset pingerea hinnet, saavad teise kriteeriumi eest võrdse arvu punkte.

Hoonetele, mis ei kajastu riigi hoonestatud kinnisvara investeeringute kavas, antakse teise

kriteeriumi eest 0 punkti.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotluste hindamise tulemusena koostatakse punktide kogusummade

põhjal taotluste pingerida.

Paragrahvis 14 sätestatakse taotluse rahuldamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotluste rahuldamise otsused tehakse lähtudes hindamise tulemusel

saadud punktide kogusumma põhjal koostatud taotluste pingereast. Esimesena tehakse

rahuldamise otsus pingereas esimesel kohal oleva taotluse osas, seejärel pingereas teise taotluse

osas ning seda protsessi jätkatakse kuni taotlusvooru rahalise mahu ammendamiseni.

Lõikes 2 sätestatakse, et võrdsete punktide kogusummaga taotluste korral eelistatakse taotlust,

millega kaasneb keskvalitsuse kasutuses oleva pinna suurem summaarne aastane energiasääst.

Eelistus tuleneb otseselt toetuse eesmärgist, milleks on keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete

energiatõhususe tõstmine. Kui võrdsete punktide kogusummaga taotlustega kaasneb ka

keskvalitsuse kasutuses oleva pinna võrdne summaarne aastane energiasääst, siis eelistatakse

taotlust, mille puhul väheneb keskvalitsuse kasutuses oleva energiatõhususe miinimumnõuetele

mittevastava pinna suurus rohkem, kuna see aitab enam kaasa energiamajanduse korralduse

seaduse § 5 lõikest 1 tuleneva kohustuse täitmisele. Viidatud lõige sätestab, et igal aastal

rekonstrueeritakse 3 protsenti keskvalitsuse kasutuses olevate energiatõhususe

miinimumnõuetele mitte vastavate hoonete kasulikust üldpõrandapinnast, et täita vähemalt

energiatõhususe miinimumnõuded.

Lõikes 3 sätestatakse, et RTK võib teha taotluse rahuldamise otsuse ka juhul, kui taotlejal ei ole

veel taotluse esitamise ajaks riigieelarvest rahalisi vahendeid eraldatud. Kui taotleja on riigivara

valitseja, ei pruugi tal eelarves olla planeeritud piisavalt vahendeid projekti omafinantseeringu

ja mitteabikõlblike kulude katmiseks. Nendeks kuludeks vajaliku eelarvesumma taotlemine

toimub riigieelarve strateegia ja/või riigieelarve seaduse koostamise käigus. Kui riigieelarvest

vajalikku summat taotlejale ei eraldata, ei ole taotlejal võimalik projekti ellu viia taotluse

rahuldamise otsuses ettenähtud perioodi jooksul.

§ 19 punkti 11 kohaselt peab toetuse saaja teavitama viivitamata RTK-d projekti elluviimise

ajal ja viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada

projekti elluviimist. Siia alla kuulub ka olukord, kus toetuse saajale on ilmne, et kas

riigieelarvest projektile raha mitte eraldamise või mingi muu asjaolu tõttu ei ole tal võimalik

projekti ellu viia selleks ette nähtud perioodi jooksul.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui pärast taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib toetuse jääk,

teavitatakse pingereas esimest väljapoole rahastamise mahtu jäänud taotlejat taotluse

(eeldatavalt osalise) rahuldamise võimalusest. Kui taotluste kogusumma ületab jagatava toetuse

kogusummat, siis on taotluste rahuldamise otsuseid võimalik teha kuni taotluseni, mille puhul

on otsustamiseks vaba toetuse jääk väiksem, kui taotluste järjekorras järgmise taotlusega

taotletav toetuse summa. Vastava taotluse esitajat tuleb teavitada otsustamiseks vaba summa

suurusest. Teoreetiliselt on võimalik ka, et rahuldatud toetuste summa võrdub täpselt toetuse

andmiseks saadaoleva summaga ning otsustamiseks vaba toetuse jääki ei teki. Sellisel juhul

taotluste järjekorras järgmist taotlejat teavitama ei pea. Toetuse jääk võib tekkida ka kui juba

taotluse rahuldamise otsuse saanud taotleja taotluste menetlemise perioodi jooksul oma

taotlusest loobub.

Lõikes 5 sätestatakse, et kui lõike 4 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab toetuse

jagamisel otsustamiseks vaba raha jääki, on RTK-l õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi

taotletava summa ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu

kasutamise üle, arvestades pingerea aluseks olevate hindamiskriteeriumide sisendväärtuste

muutumist ja sellest tulenevat pingerea võimalikku muutumist. RTK ei saa ühepoolselt

otsustada, et taotlus rahuldatakse taotluses märgitud ja eelnõuga kooskõlas olevast summast

väiksemas mahus. Toetuse taotletavast väiksem maht tähendab ilmselt kas mingitest töödest

loobumist või taotleja omafinantseeringu suurendamist. RTK võib taotlejaga läbi rääkida, kas

viimane on nõus vähendama tööde mahtu, suurendama omafinantseeringut või loobub talle

pakutavast vähendatud mahus toetusest. Kui taotleja soovib vähendada tööde mahtu, siis peab

RTK võtma arvesse võimalikku saavutatava energiasäästu vähenemist. Kuna saavutatava

energiasäästu suurus on hindamisel kõige olulisem kriteerium, siis võib läbirääkimiste objektiks

olev taotlus väiksema saavutatava energiasäästu korral teatud juhtudel langeda taotluste

pingereas tahapoole. Sellisel juhul ei vastaks taotluse rahuldamine eelnõus sätestatule.

Paragrahvis 15 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamise otsuse sisule.

Lõikes 1 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses ära toodavate andmete minimaalne koosseis.

Lõikes 2 sätestatakse, et taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamise otsusest e-toetuse keskkonna

kaudu. E-toetuse keskkond teavitab kasutajaid neile saadetud teadetest e-kirja teel. Täiendaval

viisil teavitamist ette ei nähta.

Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamata jätmise otsusele.

Lõikes 1 sätestatakse tingimused, milledest vähemalt ühe täitmisel tehakse taotluse rahuldamata

jätmise otsus. Kui RTK ja taotleja läbirääkimiste, mis on läbi viidud §-s 14 toodud alustel ja

korras, tulemusel jääb algselt väljapoole rahastamise mahtu jäänud taotleja siiski rahastamise

mahu sisse, siis § 16 lõike 1 teine punkt ei kohaldu.

Lõikes 2 sätestatakse nõuded taotluse rahuldamata jätmise otsuse sisule.

Lõikes 3 sätestatakse, et taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamata jätmise otsusest e-toetuse

keskkonna kaudu. E-toetuse keskkond teavitab kasutajaid neile saadetud teadetest e-kirja teel.

Täiendaval viisil teavitamist ette ei nähta.

Peatükis 5 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi.

Paragrahvis 17 sätestatakse toetuse maksmine.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt §-

le 15 ja kulude abikõlblikkus vastavalt §-le 6. Kulu on abikõlblik, kui see on tekkinud ja selle

tekkimine on tõendatud. Kulu eelnevat tasumist ei nõuta, kuna taotlejaks võivad olla ka

riigieelarvelised asutused, kellel toetuse sildfinantseerimise korraldamine on keeruline.

Lõikes 2 sätestatakse, et toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks elektroonilise taotluste

esitamise keskkonna kaudu maksetaotluse koos toetatava tegevuse toimumist tõendava

dokumendiga. Toetatava tegevuse toimumist tõendavat dokumenti käsitleb § 18.

Lõikes 3 sätestatakse, et toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud toetuse summale, kuid mitte rohkem, kui on tegelikud kulud ehk sisuliselt neist

kahest väiksema summa ulatuses. Maksete suurus ei ole seotud toetuse osakaaluga kõigist

abikõlblikest kuludest või kõigi tööde kogumaksumusest. Seega on lubatud, et toetuse saaja

katab abikõlblikud kulud alguses ainult toetuse arvelt ja hiljem muudest vahenditest. Erandiks

on sama paragrahvi lõikes 7 sätestatud lõppmakse, mis tehakse alati alles pärast projekti

elluviimist ja lõpparuande kinnitamist.

Lõikes 4 sätestatakse, et kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses

puudus, mida on võimalik määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RTK puuduse

kõrvaldamiseks tähtaja. RTK peab maksetaotlust kontrollima.

Lõikes 5 sätestatakse, et toetust võib välja maksta etapiviisiliselt (vahemaksed ja lõppmakse).

Toetuse saaja ise valib, kas ta esitab ühe või mitu maksetaotlust, kuid arvestama peab

vahemaksetele ja lõppmaksele eelnõus sätestatud tingimustega. Kui toetus makstakse välja ühe

maksena, siis on see makse ühtlasi lõppmakse.

Lõikes 6 sätestatakse vahemaksete tegemise tingimused. Vahemaksetele seatakse eelnõus kahte

tüüpi piirangud – ajaline ja mahuline. Ajaline piirang on kuni üks väljamakse kvartalis. Kuna

RTK peab iga maksetaotlust kontrollima, siis kaasneb nendega arvestatav halduskoormus, mida

piiranguga hoitakse mõistlikkuse piires. Nõue, et vahemakse suurus ei või ületada

maksetaotluse koostamise ajaks tehtud abikõlblike kulude suurust, tuleneb otseselt sellest, et

vastavalt lõikes 1 sätestatule peab kulu olema tekkinud, et olla abikõlblik. Ettemakseid

käesoleva meetme raames ei tehta.

Lõikes 7 sätestatakse, et lõppmakse tehakse pärast projekti elluviimist ja lõpparuande esitamist.

Lõppmakse tegemine eeldab, et kõik toetatavad tegevused on tehtud ja kõik abikõlblikud kulud

tekkinud. Kuna abikõlblikke kulusid ja toetatavaid tegevusi võib olla väiksemas mahus, kui

kogu hoone rekonstrueerimise või ehitamise maksumus, siis võib projekt olla ellu viidud enne

hoone lõplikku valmimist. Lõppmaksega korrigeeritakse vajadusel toetuse kogusummat

tegelike kuludega vastavaks (kui tegelikud kulud on väiksemad, kui toetuse rahuldamise

otsuses määratud toetuse suurus), samuti on lõppmaksest võimalik maha arvata (tasaarveldada)

lõpparuande kinnitamise ajaks selgunud asjaolud, millega kaasneb toetuse tagasinõudmise

vajadus. Nimetatud põhjusel on ka lõppmakse minimaalseks lubatud suuruseks 10% toetuse

kogusummast. Lõppmakse maksetaotluse menetlemine eeldab, et koos maksetaotlusega on

taotleja esitanud ka lõpparuande.

Lõikes 8 sätestatakse, et RTK-l on maksetaotluse menetlemiseks kuni 20 tööpäeva. Kui

maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi, teatatakse sellest viivitamata toetuse

saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni kümne tööpäevane tähtaeg, sealjuures

pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

Lõppmakse maksetaotluse menetlemisel peab RTK sama aja jooksul menetlema ka

lõpparuande, kuna lõpparuanne on lõike 7 kohaselt makse teostamise eelduseks. Lõpparuande

menetlemiseks ei lisandu RTK-le maksetaotluse menetlemiseks ettenähtud tähtajale lisaaega.

Paragrahvis 18 sätestatakse toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument ja maksmise

eelduseks olev tulemus.

Toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument on toetuse taotluses märgitud tööde kohta

koostatud ja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, millel on märgitud

teostatud tööde loetelu koos maksumustega. Kui töid võetakse tegelikkuses vastu sagedamini,

kui esitatakse maksetaotluseid, võib toetatava tegevuse toimumist kinnitada mitme tehtud tööde

üleandmise ja vastuvõtmise aktiga. Oluline on, et akti(de)st selgub, millised vastuvõetud tööd

on tehtud ja kui suur on nende tööde kulu. Mõistlik on kasutada ehituslepingust tulenevat

ehitustööde üleandmise-vastuvõtmise akti. Eraldi üleandmise-vastuvõtmise akti koostamine

ainult toetatavate tööde osas ei ole nõutav.

Peatükk 6 käsitleb toetuse saaja kohustusi ja toetusele viitamist.

Paragrahv 19 sätestab toetuse saaja kohustused.

Punktides 1 ja 2 sätestatakse toetuse saajale nõuded hangete korraldamiseks. Hanked, mille

eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, võib korraldada lihtsustatud viisil, küsides

kolm võrreldavat konkureerivat hinnapakkumist. Lihthanke piirmäära ületava hanke korral

tuleb hange korraldada läbi riigihangete registri. Lihthanke piirmäär on kehtestatud riigihangete

seadusega.

Punktis 3 sätestatakse toetuse saajale kohustus vältida olukorda, kus tema tehingupartnerit

(töövõtja/tarnija vms) võib pidada mingil põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste

isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või tema projektiga seotud ametiisikuga. Sellise

olukorra ilmnemisel peab toetuse saaja teavitama sellest viivitamata RTK-d. Kohustus aitab

kaasa toetuse läbipaistvale ning sihtotstarbelisele kasutamisele.

Punktis 4 sätestatakse kohustus esitada hankeleping RTK-le. Kohustus on vajalik, et RTK saaks

kontrollida lõigetes 1 ja 2 sätestatud kohustuste täitmist ning maksetaotluse ja lõpparuande

menetlemisel kontrollida maksetaotluste summade vastavust hankelepingutes kokkulepitule.

Punktis 5 sätestatakse kohustus hoida hoonet keskvalitsuse asutuse kasutuses vähemalt kümme

aastat projekti lõppemisest arvates, kui keskvalitsuse asutus on hoones üürnik, mitte omanik.

Samuti ei või üürilepingu kehtivuse lõpuni keskvalitsuse üürimakseid tõsta johtuvalt projektiga

kaasnevatest, kuid toetusega kaetud kuludest. Kuivõrd nimetatud kulud on riigi poolt toetusega

hüvitatud, siis nendega seotult üürimakse tõstmisel makstaks need kinni mitmekordselt. Kui

üürilepingu kestus ületab toetusega hüvitatud tööde kasuliku eluea, siis edasised kulud ei ole

enam toetusega kaetud kulud ning nendest johtuv üürimaksete tõstmine on üürileandja ning

üürniku omavahelise kokkuleppe pädevuses.

Punktides 6 ja 7 sätestatakse kohustused võimaldada RTK nimetatud isikutel enne projekti

teostamist, projekti elluviimise ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda

kõigi toetuse saaja valduses olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas

raamatupidamis- ja finantsdokumentidega, millel on RTK hinnangul tähtsust toetuse

nõuetekohase kasutamise hindamisel ning tagada RTK-le õigus toetuse saajaga samadel alustel

tutvuda tööde teostaja dokumentidega. Samuti võimaldada RTK-l ja tema nimetatud isikutel

tutvuda projekti elluviimisega ning pärast elluviimist projekti tulemiga kohapeal. Kohustused

on vajalikud, et RTK-l oleks võimalus vajadusel kontrollida toetuse kasutamise vastavust

eesmärgile ning õigusaktidele.

Punktides 8 ja 9 sätestatakse kohustus teavitada RTK-d viivitamata asjaoludest, mille tõttu

taotluses esitatud andmed ei ole enam täielikud või õiged. Samuti teavitada viivitamata RTK-

d, kui toetuse saaja on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti rakendamisel seotud

kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast. Eelnimetatud asjaolud võivad mõjutada toetuse

rahuldamise otsuses määratud toetuse suurust või tingida toetuse osalise või täieliku

tagasinõudmise vajaduse.

Punktis 10 sätestatakse kohustus säilitada toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt

viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates, riigiabi ja vähese tähtsusega abi saamisel kümne

aasta jooksul abi saamisest. Kohustuse täitmine võimaldab teostada toetatud projektidele

pistelist järelkontrolli ja auditit.

Punktis 11 sätestatakse kohustus teavitada RTK-d projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul

projekti lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või

toetuse saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud

eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse

peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine jms). Nimetatud asjaolud

võivad mõjutada nii pistelise järelkontrolli tegemist kui ka toetuse eesmärgipärast kasutamist,

sealhulgas keskvalitsuse üksuse võimalust ja kohustust kasutada hoones, millega seotud töid

toetati, pinda vähemalt viis aastat vastavalt § 4 lõike 4 punktis 1 sätestatule.

Punktis 12 sätestatakse kohustus esitada peale projekti elluviimist kolme aasta kohta hoone

energiatarbimist iseloomustavad andmed. Andmeid kasutatakse nii meetme rakendamise

tõhususe analüüsimiseks kui ka riigile seatud energiatõhususe eesmärkide täitmise

aruandluseks.

Punktis 13 sätestatakse kohustus eristada raamatupidamises toetusega seotud kulud ja

dokumendid muudest kuludest ja dokumentidest. Nõue aitab vajadusel kontrollida toetuse

kasutamise vastavust määruses sätestatud nõuetele.

Punktis 14 sätestatakse kohustus tagastada tagastamisele kuuluv toetus tähtaegselt. Kohustus

on küll triviaalne, kuid oma olulisuse tõttu eraldi välja toodud.

Paragrahv 20 sätestab toetusele viitamise.

Nõutud on projektiga seotud ehitustööde ajaks projektipiirkonda töödest informeeriva tahvli

ülespanek, kusjuures tahvli pindala peab olema vähemalt 0,4 m². Sätestatud on ka minimaalne

infokoosseis, mis peab tahvlil olema ära toodud. Keelatud ei ole ka muu täiendava info

kajastamine, suurema pindalaga tahvli kasutamine. Keelatud ei ole ka toetusele viitamine

infotahvlil, mille paigaldamine tuleneb teiste õigusaktide nõuetest.

Peatükk 7 käsitleb lõpparuande esitamist.

Paragrahvis 21 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete

esitamine.

Lõikes 1 sätestatakse, et toetuse saaja esitab RTK-le projekti lõpparuande hiljemalt taotluse

rahuldamise otsuses määratud projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeval Lõpparuanne peab

sisaldama § 21 lõikes 3 loetletud informatsiooni, mis on toetuse saajale osaliselt teada juba enne

projekti lõppemist, mis võimaldab tal aruande koostamisega kaasnevat koormust ajaliselt

hajutada.

Lõikes 2 sätestatakse, et lõpparuanne esitatakse e-toetuse keskkonna kaudu ehk analoogiliselt

taotluse esitamisega.

Lõikes 3 sätestatakse loetelu informatsioonist, mida lõpparuanne minimaalselt sisaldama peab.

Keelatud ei ole täiendava informatsiooni lisamine. Lõpparuandes sisalduv projekti eesmärkide

täitmise ülevaade peab muuhulgas kirjeldama, kas ja millises mahus vähenes keskvalitsuse

asutuse kasutuses olev energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus.

Peatükk 8 käsitleb taotluse rahuldamise otsuse muutmist ja toetuse tagasinõudmist.

Paragrahvis 22 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine.

Lõikes 1 sätestatakse, et taotluse rahuldamise otsust muudetakse RTK algatusel või toetuse

saaja sellekohase avalduse alusel, mis esitatakse e-toetuse keskkonna vahendusel. Taotluse

rahuldamise otsuse muutmise vajadus võib kaasneda näiteks § 19 punktides 8, 9 ja 11 toodud

asjaoludega. Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsus tehakse juhul, kui muutuvad taotluse

rahuldamise otsuses märgitud andmed, mis on loetletud määruse § 15.

Lõikes 2 sätestatakse võimalus projekti elluviimise perioodi pikendamiseks kuni 12 kuu võrra.

Selline vajadus võib tekkida riigi eelarvestrateegia protsessi käigus vastu võetavatest otsustest,

riigihangete ebaõnnestumisest, ehitusmaterjalide tarneraskustest vmt.

Lõikes 3 sätestatakse asjaolud, milledest vähemalt ühe esinemisel on RTK-l õigus taotluse

rahuldamise otsuse muutmisest keelduda.

Lõikes 4 sätestatakse tähtaeg, mille jooksul RTK peab taotluse rahuldamise otsuse muutmise

otsustama. RTK-l on selleks üldjuhul 30 kalendripäeva vastavasisulise taotluse esitamisest.

Paragrahvis 23 sätestatakse toetuse tagasinõudmisele kohalduv.

Lõikes 1 sätestatakse asjaolud, milledest vähemalt ühe esinemisel võib RTK teha taotluse

rahuldamise otsuse muutmise ja toetuse tagasinõudmise otsuse.

Lõikes 2 sätestatakse asjaolud, mille korral RTK ei pea toetuse tagasinõudmise otsust tegema,

kuna toetuse saaja saab puuduse kõrvaldada või on omal algatusel tagastanud toetuse andmise

tingimustega vastuolus välja makstud toetuse osa.

Lõigetes 3–12 sätestatakse toetuse tagasinõudmise põhimõtted ja rikkumise raskusest sõltuvad

tagasinõutava toetuse suurused. Tagasinõutavate summade suurused on sätestatud protsendina

väljamakstud toetusest või määratud toetusest, mis jätab RTK-le kaalutlusõiguse hinnata igal

juhul eraldi rikkumise mõju projekti eesmärkide saavutamisele. Tagasinõutava toetuse

suurused sätestatakse kooskõlas eesmärgiga üldjuhul taasluua toetuse kasutamisel olukord, mis

oleks olnud ilma vastava rikkumiseta.

Kui hoone kasutamine keskvalitsuse poolt lõpetatakse hoone omaniku algatusel enne taotluses

märgitud lepingu tähtaja möödumist, siis kuulub tagasinõudmisele kuni 100% väljamakstud

toetusest. Antud juhul oleks tegemist toetuse saaja poolse pahasoovliku käitumisega, mis on

otseselt vastuolus toetuse eesmärgi ja tingimustega.

Kui hoone kasutamine keskvalitsuse poolt lõpetatakse keskvalitsuse enda algatusel enne

taotluses märgitud lepingu tähtaja möödumist, siis kuulub tagasinõudmisele kuni 50%

väljamakstud toetusest. Antud olukord ei ole toetuse saaja poolt otseselt kontrollitav, mistõttu

ei ole õiglane 100% väljamakstud toetuse tagasinõudmine. Samas on tema omandis pärast

keskvalitsuse hoonest lahkumist hoone, mis on paremas tehnilises seisus, kui enne projekti

elluviimist (olemasolevas hoones energiatõhususe tööde tegemisel) või hoone, mida varem ei

olnud (uue hoone ehitamisel). Seetõttu on õigustatud, et osa toetusest nõutakse siiski tagasi.

RTK põhjendab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse

tagasimaksmise määra.

RTK teavitab toetuse saajat toetuse tagasinõudmise otsusest e-toetuse keskkonna kaudu, mille

kohta saadetakse teavitus toetuse saaja e-posti aadressile, või vajaduse korral haldusmenetluse

seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil.

Lõikes 13 sätestatakse toetuse tagasimaksmise tähtaeg, milleks on 60 kalendripäeva toetuse

tagasinõudmise otsuse kehtima hakkamisest.

Lõikes 15 sätestatakse, et projektis toimunud muutuseid, mille tulemusel taotluses toodud

aastane summaarne energiasääst ei vähene, ei loeta rikkumiseks. Kuna taotluse esitamise ajal

ei pruugi olla hanget ehitustööde või isegi projekteerimistööde jaoks veel korraldatud, siis on

kõik taotluses toodud andmed eeldatavad. Projekti eesmärgist tulenevalt on eelkõige oluline, et

saavutatakse taotluses lubatud aastane summaarne energiasääst. Sellest eesmärgist tulenevalt ei

ole oluline, kui selgub, et näiteks teostatavate tööde maksumuste jagunemine on tegelikult

erinev algselt (taotluse esitamise ajal) eeldatust või projekteerimise tulemusel täpsustub hoone

pindala, kuid aastane summaarne energiasääst võrreldes taotluses märgituga ei vähene. Projekti

selliste muutuste korral peab toetuse väljamaksete tegemisel jälgima, et väljamakse(te) suurus

ei ületaks abikõlblike kulude suurust ega toetuse maksimaalset summat.

Lõikes 16 sätestatakse, et rikkumiseks ei loeta ka muudatusi, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse

otsustest, kuna nende järgimine on keskvalitsuse jaoks kohustuslik. Näiteks võib Vabariigi

Valitsus otsustada investeeringu ajalise nihutamise või mahu muutmise. Kuna toetust

finantseeritakse riigieelarvest ja see antakse keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete

energiatõhususe tõstmiseks, siis ei ole mõistlik Vabariigi Valitsuse otsust järgivat toetuse saajat

karistada toetuse riigieelarvesse tagasinõudmisega.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu vastab Euroopa Liidu õigusele. Määrus aitab rakendada Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivi (EL) 2023/1791 energiatõhususe kohta. Direktiivi artiklis 6 nõutakse, et iga

ELi liikmesriik rekonstrueeriks igal aastal vähemalt 3 % avaliku sektori asutuste omanduses

olevate köetavate ja/või jahutatavate hoonete üldpõrandapinnast.

Määrus aitab rakendada ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2010/31/EL hoonete

energiatõhususe kohta. Direktiivi artiklis 6 nõutakse, et liikmesriigid võtavad vajalikud

meetmed, et tagada uute hoonete vastavus artikli 4 kohaselt sätestatud

energiatõhususe miinimumnõuetele ning artiklis 7 nõutakse, et liikmesriigid võtavad

vajalikud meetmed tagamaks, et kui hooneid oluliselt rekonstrueeritakse, suurendatakse hoone

või selle rekonstrueeritud osade tehnilise, funktsionaalse ja majandusliku teostatavuse piires

nende energiatõhusust nii, et see vastaks artikli 4 kohaselt kehtestatud energiatõhususe

miinimumnõuetele.

4. Määruse mõjud

Määrusel puudub sotsiaalne mõju, mõju välissuhtlusele ja riigi julgeolekule. Mõju

looduskeskkonnale on positiivne, kuna toetuse abil elluviidavate projektide tulemusel

vähenevad kasvuhoonegaaside heitkogused ja hoonete energiakasutus. Regionaalarengule on

väike positiivne mõju, kuna meetme rakendamisel toetatakse hoonete energiatõhususe tõstmist

riigiüleselt ning väiksemates linnades ja asulates energiasäästumeetmete elluviimine tõstab

sealse elu- ja majanduskeskkonna atraktiivsust. Mõju majandusele on positiivne, kuna ühelt

poolt pakub energiasäästumeetmete rakendamine tööd vastava valdkonna ettevõtjatele ning

samas aitab vähendada kulusid energiakasutusele.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse elluviimisega seotud kulud kaetakse Euroopa Liidu sisese kasvuhoonegaaside lubatud

heitkoguse ühikute enampakkumissüsteemis saadavast tulust kooskõlas riigi eelarvestrateegias

(praegu riigi eelarvestrateegia 2024–2027 lisas 5) määratletud meetmetevahelise jaotusega.

Meetme „Energiatõhususe ja taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes”

vahenditest on käesoleva määruse kohase keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise

alameetme elluviimiseks kavandatud 40% selle meetme 2021. a–2027. a vahenditest. Eelnõu

rakendamisega kaasnevad RTK-le kulud, mis kaetakse samuti AÕKS § kohaselt heitkoguse

ühikute enampakkumisel saadavast tulust. Eelnõu kohaselt antava toetuse kogumaht on 2023.

a seisuga prognoositud 74,4 miljonit eurot (aastatel 2021–2027 laekuvast kasvuhoonegaaside

lubatud heitkoguse ühikute enampakkumissüsteemis saadavast tulust). Tulenevalt asjaolust, et

EL kauplemissüsteemi enampakkumistulude tegelik maht võib prognoosituga võrreldes

muutuda, sõltuvalt enampakkumistel kujunevast nõudluse ja pakkumise vahekorrast ning EL

tasemel tehtavatest kliima- ja energiapoliitikaga seotud otsustest, ja kooskõlas riigi

eelarvestrateegiaga uuendatakse seda prognoosi sagedusega vähemalt kaks korda aastas ja

vastavalt uuendatakse ka enampakkumistulu meetmete vahelist (ja meetmesisest) jaotust. Seega

võib tegelik määruse elluviimiseks suunatav toetusmaht erineda eeltoodust. Konkreetne

toetuseks suunatav eelarve täpsustatakse igakordselt vahetult taotlusvooru väljakuulutamise

eel.

Toetuse taotlejal tekivad lisakulud seoses taotluse juurde lisatavate energiaaudiitori poolt

teostatavate kalkulatsioonide koostamisega. Nimetatud kulud on vähese suurusega. Kui

taotlejaks on keskvalitsuse üksus, siis riigieelarves selleks lisaraha ette ei nähta ja kulud tuleb

katta jooksvatest majandamiskulude eelarvest. Eraõiguslik juriidiline isik peab kulu katma

omavahenditest.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatisoon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks kõigile

ministeeriumitele. Eelnõu saadetakse arvamuse andmiseks Riigi Kinnisvara AS-le ja Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

EELNÕU

1

Keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamise toetuse

kasutamise teise perioodi tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 1821 lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärk

(1) Määrusega kehtestatakse „Riigi eelarvestrateegia 2024–2027” meetme „Energiatõhususe ja

taastuvenergia kasutuse edendamine avaliku sektori hoonetes” rakendamiseks aastatel 2021–

2030 kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikute enampakkumisel saadavast tulust 40

protsendi suuruse osa keskvalitsuse hoonete energiatõhususe parandamiseks antava toetuse

kasutamise tingimused ja kord.

(2) Toetuse andmise eesmärk on riigi ametiasutuste ja hallatavate riigiasutuste (edaspidi

keskvalitsuse asutus) kasutuses olevatesse hoonetesse tehtavate investeeringute kaudu

energiatõhususe parandamine, kasvuhoonegaaside heite vähendamine, hoonetesse tarnitud

energia vähendamine, hoonete sisekliima nõuetega vastavusse viimine ja taastuvenergia

kasutuse edendamine.

(3) Määruse alusel ei anta riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1

tähenduses ega vähese tähtsusega abi.

(4) Määrust ei kohaldata ettevõtjale, kellele Euroopa Komisjoni eelneva otsuse alusel, millega

abi on tunnistatud ebaseaduslikuks ja siseturuga kokkusobimatuks, esitatud korraldus abi

tagasimaksmiseks on seni täitmata.

§ 2. Meetme rakendaja

(1) Meetme rakendamise koordineerimise eest vastutab Rahandusministeerium.

(2) Toetuse taotlusi menetleb, toetatavatele projektidele teeb väljamakseid ja projektide üle

teostab järelevalvet Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi RTK).

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 3. Toetatavad tegevused

(1) Meetme raames toetatakse:

EELNÕU

2

1) hoonesse tarnitud energiat ja kasvuhoonegaaside heidet vähendavaid ning energiasäästu

suurendavaid ja taastuvenergia kasutust edendavaid rekonstrueerimistöid (edaspidi

energiatõhususe tööd);

2) uue, vähemalt liginullenergiahoone ehitamist olemasoleva hoone või hoonete asemele, mis

pärast projekti elluviimist müüakse, lammutatakse või kõrvaldatakse keskvalitsuse asutuse

kasutusest, ja olemasoleva ehitise laiendamist.

(2) Energiatõhususe tööde tegemisel rakendatakse ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel

kehtestatud määruses sätestatud energiamärgise vormi osaks olevaid energiasäästumeetmeid.

(3) Energiatõhususe tööde tulemusel peab rekonstrueeritav hoone vastama vähemalt

ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel kehtestatud määruses sätestatud oluliselt rekonstrueeritava

hoone energiatõhususarvu piirväärtusele (edaspidi energiatõhususe miinimumnõue).

(4) Energiatõhususe tööde või hoone ehituse tulemusel peab vähenema keskvalitsuse asutuste

kasutuses olev energiatõhususe miinimumnõudele mittevastava pinna suurus vastavalt

energiamajanduse korralduse seaduse § 5 lõikes 1 sätestatule.

(5) Enne projekti elluviimist peab keskvalitsuse asutuse kasutuses olev hoone vastama

järgmistele nõuetele:

1) hoone kasulikust üldpõrandapinnast kasutab omandiõiguse või kasutuslepingu alusel

keskvalitsuse asutus vähemalt 250 m²;

2) hoone ei vasta energiatõhususe miinimumnõuetele;

3) hoone kuulub energiamajanduse korralduse seaduse § 5 kohaselt rekonstrueerimisele

kuuluvate keskvalitsuse kasutuses olevate hoonete hulka.

(6) Pärast projekti elluviimist peab keskvalitsuse asutuse kasutuses olev hoone vastama

järgmistele nõuetele:

1) hoone jääb keskvalitsuse asutuse kasutusse vähemalt kümneks aastaks projekti lõpetamisest

arvates;

2) hoone kasulikust üldpõrandapinnast vähemalt 250 m² kasutab omandiõiguse või

kasutuslepingu alusel keskvalitsuse asutus;

3) kui keskvalitsuse asutus ei kasuta kogu hoonet, tagab taotleja kogu hoone vastavuse pärast

projekti lõpetamist energiatõhususe miinimumnõuetele;

4) kui tegemist on mitme kasutusotstarbega hoonega või hoone kavatsetakse kasutusele võtta

mitme kasutusotstarbega hoonena, peab toetuse taotleja tagama hoone energiatõhususarvu

vastavuse maksimaalsele lubatavale energiatõhususarvule, mis arvutatakse vastavalt

ehitusseadustiku § 65 lõike 3 alusel antud määruses, millega kehtestatakse hoone

energiatõhususe miinimumnõuded, sätestatud mitme kasutusotstarbega hoone

energiatõhususarvu määramise metoodikale;

5) hoone on riigi äriühingu või riigi omandis.

(7) Hoones, mida keskvalitsuse asutus kasutab tervikuna, on kulud abikõlblikud kogu hoone

kasuliku üldpõrandapinna ulatuses. Hoones, mida keskvalitsuse asutus kasutab osaliselt, on

kulud abikõlblikud vastavale kasulikule üldpõrandapinnale vastavas ulatuses.

(8) Kui projekti tulemusel väheneb lisaks keskvalitsuse asutuse kasutatavale energiatõhususe

miinimumnõuetele mittevastavate hoonete kasulikule üldpõrandapinnale ka energiamajanduse

korralduse seaduse § 5 lõikes 4 nimetatud hoonete pind, rakendatakse määruses sätestatut

proportsionaalselt energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava kasuliku üldpõrandapinna

EELNÕU

3

osakaalule kogu kasulikust üldpõrandapinnast, mis projekti elluviimise tulemusel keskvalitsuse

asutuse kasutusest välja läheb.

§ 4. Mittetoetatavad tegevused

Meetmest ei toetata projekte, mille:

1) ainsaks eesmärgiks on taastuvenergiaallikate kasutuselevõtt;

2) elluviimise tulemusel kasvuhoonegaaside heide suureneb;

3) elluviimise tulemusel rekonstrueeritud või ehitatud hoone kogu kasulikust üldpõrandapinnast

planeeritakse kasutada või tegelikult kasutatakse viieaastase perioodi jooksul projekti

lõppemisest arvates vähem kui 90 protsenti;

4) tulemusena ei ole rekonstrueeritud hoones tagatud hoone kasutusotstarvet arvestav nõuetele

vastav sisekliima;

5) puhul oleks antav toetus käsitatav riigiabina konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 või vähese

tähtsusega abina konkurentsiseaduse § 33 tähenduses;

§ 5. Projekti elluviimise periood

(1) Projekti elluviimise periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik projekti

tegevuse algusest selle lõppemiseni, mille kestel tekivad projekti teostamiseks vajalikud

abikõlblikud kulud ja esitatakse lõpparuanne.

(2) Projekti algus ei või olla varasem kui taotluse esitamise päev ja lõpp hilisem kui viis aastat

pärast taotluse esitamise tähtpäeva, kuid ka mitte hilisem 2033. aasta 31. augustist.

(3) Hoone tuleb kasutusele võtta hiljemalt 12 kuud pärast projekti elluviimise perioodi.

§ 6. Abikõlblikud kulud

(1) Toetust antakse üksnes nendeks abikõlblikeks kuludeks, mis on põhjendatud, mõistlikud ja

vajalikud §-s 1 nimetatud eesmärgi täitmiseks ja § 3 lõikes 1 nimetatud tööde tegemiseks ning

mis on tehtud projekti elluviimise perioodil.

(2) Projekti mitteabikõlblikud kulud katab toetuse saaja.

(3) Energiatõhususe tööde tegemisel on abikõlblikud:

1) ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatud energiasäästumeetmete

loetelus nimetatud energiasäästumeetmete kulud;

2) hoone ümberehitamise ja osalise lammutamise kulu ning käesoleva lõike punktis 1 nimetatud

kuludega seotud töödega lahutamatult seotud või nende eelduseks olevate tööde kulud,

sealhulgas sisekliima soojusliku mugavuse nõuete tagamisega seotud kulud;

3) energiakasutusega või sisekliima tagamisega seotud seadmete ja sisseseade ning nende

paigaldamise kulud;

4) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulud;

5) hoonele päikeseenergiaseadmete paigaldamise kulu;

6) hoone parklasse laadimispunktide, laadimispunktide juhtmetaristu ja kaablikaitsetorude

paigaldamise kulu;

7) punktides 1–6 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise ja

ehitustöödeaegse omanikujärelevalve kulud.

EELNÕU

4

(4) Hoone ehitamisel on abikõlblikud:

1) ehitamise kulu;

2) energiakasutusega või sisekliima tagamisega seotud seadmete ja sisseseade ning nende

paigaldamise kulud;

3) ehitise toimimiseks vajalike kommunikatsioonidega liitumise kulu;

4) punktides 1–3 nimetatud kuludega seotud tööde tegemiseks vajaliku projekteerimise ja

ehitustöödeaegse omanikujärelevalve kulud.

(5) Abikõlblikud ei ole:

1) riigi muudest tuludest, sealhulgas Euroopa Liidu vahenditest või teistest välisvahenditest

saadud toetustest hüvitatud kulud;

2) projektiga mitte seotud ning projekti elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised

kulud, sealhulgas kulu sisustusele;

3) käibemaks ulatuses, mida toetuse saajal on õigus tagasi saada;

4) taotleja projektijuhtimise ja õigusabi kulud;

5) hoone energiaauditi ja energiaarvutuse kulud.

§ 7. Taotlusvooru rahaline maht ja toetuse suurus

(1) Taotlusvooru rahalise mahu ja meetme rakendamisega seotud RTK kulude mahu kinnitab

valdkonna eest vastutav minister.

(2) Toetuse maksimaalne suurus pärast projekti elluviimist keskvalitsuse asutuse kasutuses

oleva kasuliku üldpõrandapinna ühe ruutmeetri kohta on:

1) 1600 eurot, kui pärast projekti elluviimist keskvalitsuse asutuse kasutuses olev hoone vastab

liginullenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusele;

2) 1230 eurot, kui pärast projekti elluviimist keskvalitsuse asutuse kasutuses olev hoone vastab

madalenergiahoone energiatõhususarvu piirväärtusele;

3) 1000 eurot, kui pärast projekti elluviimist keskvalitsuse asutuse kasutuses olev hoone vastab

oluliselt rekonstrueeritava hoone energiatõhususarvu piirväärtusele.

(3) Toetuse maksimaalne summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

(4) Projekti abikõlblikud kulud, mis ületavad toetuse suuruse, kannab taotleja.

3. peatükk

Toetuse taotlejale, taotlusele ja hoone energiaauditile esitatavad nõuded

§ 8. Toetuse taotlejale esitatavad nõuded

Toetuse taotlejaks võivad olla riigi äriühing ja riigivara valitseja.

§ 9. Toetuse taotlusele esitatavad nõuded

(1) Toetuse taotlusele esitatavad nõuded on järgmised:

1) taotlusvormi kõik taotlejale kohaldatavad lahtrid peavad olema korrektselt täidetud,

taotlusest peab selguma taotletav summa, projekti eesmärk ja seotus §-s 1 nimetatud eesmärgiga

ning projekti elluviimise tähtaeg;

2) toetuse kasutamise tegevus-, rahastamis- ja ajakava peavad olema reaalselt teostatavad §-s 5

sätestatud perioodil;

EELNÕU

5

3) taotlusest peab selguma pärast projekti elluviimist keskvalitsuse asutuse poolt kasutatava

hoone asukoht, kogu kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv, keskvalitsuse asutuse

kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv ning keskvalitsuse asutuse poolt

pinna kasutamise alus;

4) taotlusest peab selguma keskvalitsuse asutuse poolt taotluse esitamise ajal kasutatava hoone

asukoht ja keskvalitsuse asutuse kasutuses oleva kasuliku üldpõrandapinna ruutmeetrite arv;

5) taotlusest peab selguma projekti kulude abikõlblikkus;

6) taotlus peab sisaldama informatsiooni projekti teostamise tulemusel saavutatava aastase

summaarse energiasäästu, kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise ja taastuvenergia

tootmise kohta.

(2) Taotleja peab taotlusele lisama järgmised kinnitused ja dokumendid:

1) kirjeldus mitteabikõlblike kulude ja toetust ületavate abikõlblike kulude katmise

planeerimise ja nende allika kohta;

2) olemasoleva hoone energiamärgise koondinformatsiooni vormil olev kehtiv energiamärgis,

mis on antud ehitusseadustiku § 66 lõike 6 alusel kehtestatud määruses sätestatu kohaselt;

3) hoone energiaaudit või energiaauditi vahearuanne;

4) projekti tegevuste loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega;

5) kinnitus, et hoone kasulikust üldpõrandapinnast kasutatakse vähemalt viie aasta jooksul

projekti lõppemisest arvates vähemalt 90 protsenti.

(3) Energiaaudit peab vastama lisas 1 sätestatud nõuetele ja sisaldama vähemalt järgmist:

1) hoone köetava pinna ruutmeetrite arv ehitisregistri andmetel;

2) hoone olemasolevale olukorrale vastav energiatõhususarv;

3) energiatõhususe tööde või hoone ehitustööde loetelu koos maksumuse kalkulatsioonidega;

4) hoonesse tarnitud energia energiakasutuse muutumise kalkulatsioonid, mille aluseks

võetakse tegelikud ja tõendatud hoone viimase kolme kalendriaasta keskmised tarbimisandmed

ning projektijärgse kalendriaasta prognoositavad keskmised tarbimisandmed;

5) projekti elluviimise tulemusel hoone energiatarbimise muutumisest tulenev

kasvuhoonegaaside heitkoguse vähenemise prognoos.

(4) Taotleja võib esitada ka ainult ehitusseadustiku § 64 lõike 5 alusel kehtestatud määruse,

millega kehtestatakse elamu energiaauditile esitatavad nõuded, kohase energiaauditi

vahearuande, millele kohaldatakse käesolevas määruses energiaauditile esitatavaid nõudeid,

võttes arvesse hoone tegelikku kasutusotstarvet.

(5) Kui projekti tulemusel rekonstrueeritava või ehitatava hoone omanik on riigi kontrolli all

olev juriidiline isik, peab taotleja esitama kinnituse, et ei kavatse enne kümne aasta möödumist

hoonet anda üürile keskvalitsusse mittekuuluvale asutusele.

(6) Kui olemasolev või ehitatav hoone on ainult osaliselt keskvalitsuse asutuse kasutuses, tuleb

lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud andmed esitada nii kogu hoone kohta kui ka taandatuna ainult

keskvalitsuse asutuse kasutuses oleva pinna suuruse kohta.

(7) Hoone ehitamise korral esitatakse lõike 3 punktides 4 ja 5 nimetatud andmed uue ja

olemasoleva hoone andmete võrdlusena.

(8) RTK-l on õigus nõuda täiendavaid dokumente taotluse nõuetele vastavuse hindamiseks.

4. peatükk

EELNÕU

6

Taotluse esitamine ja menetlemine

§ 10. Taotluse esitamine

(1) Taotleja esindusõiguslik isik esitab taotluse ning taotlemisega seotud teabe ja dokumendid

RTK-le elektroonilises taotluste esitamise keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).

(2) Taotlusvooru kuulutab välja RTK. Informatsioon taotluste esitamise kohta avaldatakse

vähemalt 60 kalendripäeva enne taotluste esitamise tähtpäeva RTK veebilehel.

(3) Taotlus esitatakse RTK-le hiljemalt taotluste esitamise tähtpäeval.

(4) Taotlusvooru hilinenult esitatud taotlust menetlusse ei võeta.

§ 11. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb järgmistest tegevustest:

1) taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine;

2) taotluse hindamine;

3) taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemine.

(2) Taotluste menetlemise tähtaeg on kuni 90 kalendripäeva taotluste esitamise tähtpäevast

alates.

§ 12. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) Taotleja on nõuetele vastav, kui ta vastab §-s 8 sätestatud nõuetele.

(2) Taotlus on nõuetele vastav, kui:

1) taotlus on esitatud käesolevas määruses sätestatud korras ja see vastab §-s 9 sätestatud

nõuetele;

2) toetust taotletakse käesolevas määruses nimetatud eesmärkide täitmiseks ja toetatavateks

tegevusteks;

3) taotletud toetuse suurus ei ületa §-s 7 sätestatud toetuse määra;

4) taotluses käsitletud projekti tegevused lõpetatakse hiljemalt § 5 lõikes 2 sätestatud tähtajaks.

(3) Taotlus ei vasta nõuetele, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või

ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

2) taotleja ei võimalda kontrollida taotluse vastavust nõuetele või teha paikvaatlust;

3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi;

4) taotlus on esitatud ajal, kui taotlusvoor ei ole avatud;

5) taotlus ei vasta muudele määruses sätestatud nõuetele.

(4) Kui taotlus ei vasta kehtestatud nõuetele või on vaja täiendavat teavet projekti kohta, on

RTK-l õigus nõuda taotluse kehtestatud nõuetega vastavusse viimist, täiendava

dokumentatsiooni esitamist või muudatuste tegemist taotluse andmetes kuni kümne tööpäeva

jooksul vastava nõude esitamisest arvates. Paragrahvi 11 lõikes 2 sätestatud tähtaeg pikeneb

puuduste kõrvaldamiseks antud aja võrra.

EELNÕU

7

(5) Taotluse või taotleja nõuetele mittevastavuse korral või puuduste kõrvaldamata jätmise

korral teeb RTK taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 13. Taotluse hindamine

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotluste järjestamiseks hindab RTK neid määruse lisas 2

esitatud hindamiskriteeriumide alusel. Hindamiskriteeriumide eest antavad punktid

ümardatakse täpsusastmega kaks kohta pärast koma ja liidetakse kokku.

(2) Hindamise tulemusena reastatakse taotlused punktide kogusummade põhjal pingeritta.

§ 14. Taotluse rahuldamine

(1) RTK teeb taotluse rahuldamise otsused § 13 lõike 2 kohaselt koostatud pingerea alusel.

(2) Võrdsete punktide kogusummaga taotluste korral eelistatakse taotlust, millega kaasneb

keskvalitsuse asutuse kasutuses oleva pinna suurem summaarne aastane energiasääst. Võrdsete

punktide kogusummaga taotluste korral, millega kaasneb keskvalitsuse kasutuses oleva pinna

võrdne summaarne aastane energiasääst, eelistatakse taotlust, mille puhul väheneb

keskvalitsuse kasutuses oleva energiatõhususe miinimumnõuetele mittevastava pinna suurus

rohkem.

(3) RTK võib teha taotluse rahuldamise otsuse ka juhul, kui taotluse esitamise ajal ei ole

taotlejale riigieelarves rahalisi vahendeid projekti elluviimiseks veel ette nähtud.

(4) Kui pärast taotluste rahuldamise otsuste tegemist tekib toetuse jääk, teavitab RTK pingereas

esimest väljapoole rahastamise mahtu jäänud taotlejat taotluse rahuldamise võimalusest.

(5) Kui lõike 4 alusel rahastamisele kuuluva taotluse summa ületab toetuse jagamisel

otsustamiseks vaba raha jääki, on RTK-l õigus pidada taotlejaga läbirääkimisi taotletava summa

ja taotluses sisalduvate tegevuste vähendamise või taotleja omafinantseeringu suurendamise

üle, arvestades pingerea aluseks olevate hindamiskriteeriumide sisendväärtuste muutumist ja

sellest tulenevat pingerea võimalikku muutumist.

§ 15. Taotluse rahuldamise otsus

(1) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) toetuse saaja nimi, aadress ja registrikood;

4) projekti nimetus;

5) hoone, millega seotud tööde toetamist taotletakse, asukoht;

6) toetuse maksimaalne summa;

7) projekti elluviimise periood;

8) viited vaidlustamisele ja järelevalvele;

9) muud tingimused, mis on vajalikud projekti edukaks elluviimiseks ja järelevalve

teostamiseks.

(2) RTK esitab taotluse rahuldamise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist e-toetuse

keskkonna kaudu.

EELNÕU

8

§ 16. Taotluse rahuldamata jätmise otsus

(1) RTK teeb pärast taotluste hindamist taotluse rahuldamata jätmise otsuse, kui esineb

vähemalt üks järgmistest asjaoludest:

1) taotluse hindamisel selgub, et taotlus ei vasta nõuetele, taotluses on esitatud valeandmeid või

ilmnevad asjaolud, mille tõttu taotlejat või taotlust ei oleks saanud nõuetele vastavaks

tunnistada;

2) taotlus jääb taotluste hindamisel moodustunud pingereas väljapoole taotluste rahastamise

eelarvet;

3) toetuse taotleja loobub toetusest.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt:

1) otsuse tegija;

2) otsuse tegemise kuupäev ja otsuse number;

3) toetuse taotleja nimi, aadress ja registrikood;

4) projekti nimetus;

5) hoone, millega seotud tööde toetamist taotleti, asukoht;

6) otsuse tegemise õiguslikud ja faktilised alused;

7) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

8) otsuse vaidlustamise kord.

(3) RTK esitab taotluse rahuldamata jätmise otsuse toetuse taotlejale pärast otsuse tegemist e-

toetuse keskkonna kaudu.

5. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 17. Toetuse maksmine

(1) Toetuse maksmise eelduseks on taotluse rahuldamise otsus vastavalt §-le 15 ja kulude

abikõlblikkus vastavalt §-le 6. Kulu on toetuse maksmiseks abikõlblik, kui selle tekkimine on

tõendatud.

(2) Toetuse saaja esitab toetuse väljamaksmiseks e-toetuse keskkonna kaudu maksetaotluse

koos toetatava tegevuse toimumist tõendava dokumendiga.

(3) Toetus makstakse välja vastavalt taotluse rahuldamise otsuses nimetatud toetuse summale,

kuid mitte rohkem, kui on tegelikud kulud.

(4) Kui toetuse maksetaotluse menetlemisel ilmneb maksetaotluses puudus, mida on võimalik

määratud tähtaja jooksul kõrvaldada, määrab RTK puuduse kõrvaldamiseks tähtaja.

(5) Toetust võib välja maksta ühe või mitme maksega. Toetuse viimast makset loetakse

lõppmakseks, lõppmaksele eelnevad maksed on vahemaksed.

(6) Vahemaksete tegemise tingimused on järgmised:

1) vahemakseid ei tehta sagedamini kui üks kord kvartalis;

2) vahemakse suurus ei ületa maksetaotluse koostamise ajaks tehtud abikõlblike kulude suurust.

EELNÕU

9

(7) Lõppmakse tehakse pärast projekti tegevuste tõendamist lõpparuandega, mille toetuse saaja

esitab RTK-le hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses määratud projekti eluviimise perioodi

lõppkuupäeval. Lõppmakse suurus ei või olla väiksem kui kümme protsenti toetuse

kogusummast.

(8) RTK menetleb maksetaotlust, sealhulgas koos lõppmakse maksetaotlusega esitatavat

lõpparuannet, kuni 20 tööpäeva. Kui maksetaotluse menetlemisel avastatakse ebatäpsusi,

teatatakse sellest viivitamata toetuse saajale ja määratakse puuduste kõrvaldamiseks kuni

kümne tööpäevane tähtaeg, sealjuures pikeneb maksetaotluse menetlemise tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks antud aja võrra.

§ 18. Toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument ja maksmise eelduseks olev

tulemus

(1) Toetatava tegevuse toimumist tõendav dokument on toetuse taotluses märgitud tööde kohta

koostatud ja allkirjastatud tehtud tööde üleandmise ja vastuvõtmise akt, millel on märgitud

tehtud tööde loetelu koos maksumustega.

(2) RTK-l on õigus nõuda maksetaotluse kulude abikõlblikkuse kontrollimiseks täiendavaid

dokumente.

6. peatükk

Toetuse saaja kohustused ja toetusele viitamine

§ 19. Toetuse saaja kohustused

Toetuse saaja on kohustatud projekti ellu viima vastavalt esitatud taotlusele, taotluse

rahuldamise otsusele ja õigusaktidele, sealhulgas:

1) küsima riigihanke korral, mille eeldatav maksumus jääb alla lihthanke piirmäära, kirjalikult

kaks võrreldavat hinnapakkumust piisava kvalifikatsiooniga ettevõtjatelt ja esitama saadud

hinnapakkumused nende küsimist tõendavate dokumentidega RTK-le koos sõlmitud lepinguga,

kui hankelepingu käibemaksuta summa on suurem kui 20 000 eurot;

2) tegema lihthanke piirmäära ületavad projektiga seotud riigihanked riigihangete registri

kaudu;

3) vältima olukorda, kus tema tehingupartnerit (töövõtja, tarnija vms) võib pidada mingil

põhjusel (sugulus ja hõimlus, seotus juriidiliste isikute kaudu vms) seotuks toetuse saaja või

tema projektiga seotud ametiisikuga, ning sellise olukorra ilmnemisel teavitama sellest

viivitamata RTK-d;

4) esitama koos maksetaotlusega RTK-le hankelepingu;

5) kui keskvalitsuse asutus on hoones üürnik, siis hoidma hoonet keskvalitsuse asutuse

kasutuses vähemalt kümme aastat projekti lõppemisest arvates, seejuures ei või tõsta

üürilepingu kehtivuse lõpuni keskvalitsuse üürimakseid johtuvalt projektiga kaasnevatest, kuid

toetusega kaetud kuludest;

6) võimaldama RTK-l ja tema nimetatud isikutel enne projekti teostamist, projekti elluviimise

ajal ning viie aasta jooksul projekti lõppemisest arvates tutvuda kõigi toetuse saaja valduses

olevate projektiga seotud dokumentidega, sealhulgas raamatupidamis- ja

finantsdokumentidega, millel on RTK hinnangul tähtsust toetuse nõuetekohase kasutamise

hindamisel, ning tagama RTK-le õiguse toetuse saajaga samadel alustel tutvuda tööde tegija

dokumentidega;

EELNÕU

10

7) võimaldama RTK-l ja tema nimetatud isikutel tutvuda projekti elluviimisega ning pärast

elluviimist projekti tulemiga kohapeal;

8) teavitama viivitamata RTK-d asjaoludest, mille tõttu taotluses esitatud projekti elluviimist

mõjutavad andmed ja projekti abikõlblikkust, sealhulgas hoone kavandatavat ja tegelikku

kasutust mõjutavad andmed ei ole enam täielikud või õiged;

9) teavitama viivitamata RTK-d, kui ta on saanud, taotlenud või taotleb käesoleva projekti

elluviimisega seotud kulude katmiseks toetust mõnest teisest allikast;

10) säilitama toetuse kasutamisega seotud dokumente vähemalt viis aastat projekti lõppemisest

arvates ja riigiabi või vähese tähtsusega abi saamise korral kümme aastat abi saamisest arvates;

11) teavitama viivitamata RTK-d projekti elluviimise ajal ja viie aasta jooksul projekti

lõppemisest arvates kõigist asjaoludest, mis võivad mõjutada projekti elluviimist või toetuse

saaja võimet täita asja säilitamise, sihtotstarbelise kasutamise ning taotluses nimetatud

eesmärkide saavutamise kohustust (näiteks riigihangete vaidlustused, kohtumenetlus, tegevuse

peatamine, majandusraskused, likvideerimine, ümberkujundamine, omandisuhete muutumine,

hoone kasutuse muutumine jms);

12) esitama kolme projektijärgse täisaasta kohta taotluse rahuldamise otsuses määratud

tähtpäevadel struktuuritoetuste registri kaudu andmed rekonstrueeritud hoone energia

tarbimismahtude, energiasäästu, kasvuhoonegaaside heite ja taastuvenergia tootmise kohta;

13) eristama oma raamatupidamises selgelt toetuse kasutamisega seotud kulud muudest

kuludest, samuti neid kulusid kajastavad kulu- ja maksedokumendid muudest kulu- ja

maksedokumentidest;

14) tagastama tagastamisele kuuluva toetuse tähtajaks.

§ 20. Toetusele viitamine

Projektiga seotud ehitustööde ajal tuleb projektipiirkonda üles panna töödest informeeriv tahvel

pindalaga vähemalt 0,4 m², millel peab olema vähemalt:

1) projekti nimetus;

2) tööde teostaja;

3) tööde valmimise tähtaeg;

4) lisainfo sõnastuses „Eesti riik näitab eeskuju hoone energiatõhusamaks muutmisel”;

5) Rahandusministeeriumi ja RTK logo.

7. peatükk

Lõpparuande esitamine

§ 21. Toetuse kasutamisega seotud teabe, dokumentide ja aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab RTK-le projekti lõpparuande hiljemalt taotluse rahuldamise otsuses

määratud projekti elluviimise perioodi lõppkuupäeval.

(2) Lõpparuande ning sellega seotud teabe ja dokumendid esitab toetuse saaja esindusõiguslik

isik e-toetuse keskkonna kaudu.

(3) Lõpparuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta, sealhulgas toetuse saaja

projekti nimi, projekti number ja hoone asukoht;

2) andmed projekti elluviimise kohta, sealhulgas tehtud tööd ja tegevused, riigihanked ning

eesmärkide täitmine;

EELNÕU

11

3) andmed toetuse väljamaksete kohta, sealhulgas kasutatud toetuse summa ja projekti

kogumaksumus;

8. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja toetuse tagasinõudmine

§ 22. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse RTK algatusel või toetuse saaja e-toetuse

keskkonna kaudu esitatud sellekohase avalduse alusel.

(2) RTK võib erandkorras pikendada taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projekti

elluviimise perioodi kuni 12 kuud, kuid mitte rohkem, kui 2033. aasta 31. augustini, kui projekti

kestust on vaja pikendada toetuse saajast mitteoleneval põhjusel.

(3) RTK-l on õigus keelduda toetuse saaja esitatud taotluse rahuldamise otsuse muutmisest, kui

soovitav muudatus:

1) ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega või seab kahtluse alla projekti oodatava

tulemuse saavutamise;

2) ei ole kooskõlas käesolevas määruses esitatud nõuetega;

3) seab kahtluse alla projekti tegevuste lõpetamise hiljemalt § 5 lõikes 2 nimetatud kuupäevaks.

(4) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab RTK üldjuhul 30 kalendripäeva jooksul

vastavasisulise taotluse RTK-le esitamisest arvates.

§ 23. Toetuse tagasinõudmine

(1) RTK nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi viie aasta jooksul toetuse saaja viimase

kohustuse täitmise lõppemisest arvates, kui toetuse saaja:

1) on teadlikult esitanud valeandmeid;

2) ei ole täitnud toetuse väljamaksmise aluseks olevaid nõudeid;

3) ei ole kasutanud toetust sihipäraselt;

4) ei täida toetuse saaja kohustusi.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta järgmistel juhtudel:

1) puudus on võimalik kõrvaldada või kohustus või nõue täita ettekirjutuse täitmisega;

2) toetuse saaja on avastanud ja teavitanud RTK-d esimesel võimalusel kirjalikult või e-toetuse

keskkonna kaudu, et talle on hüvitatud abikõlbmatu tegevuse kulu, ning on tagastanud toetuse

kümne tööpäeva jooksul RTK kirjalikult või e-toetuse keskkonna kaudu edastatud toetuse

tagastamise nõusoleku saamisest arvates;

3) rikkumisega hõlmatud toetatav tegevus on lõpetamisel toetuse saaja pankroti tõttu, mis ei ole

seotud pettusega.

(3) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel ei ole võimalik kohustuse või nõude täitmata

jätmise laadist tulenevalt selle rahalise mõju suurust hinnata, kuid esineb põhjendatud oht, et

täitmata jätmine on toonud kaasa rahalise mõju, vähendatakse toetust sõltuvalt rikkumise

raskusest 2, 5, 10, 25, 50 või 100 protsenti rikkumisega hõlmatud tegevusele eraldatud toetusest

sõltuvalt asjaolude mõjust kulu abikõlblikkusele, välja arvatud juhul, kui käesolevas

paragrahvis on sätestatud teisiti.

EELNÕU

12

(4) Kui toetuse saaja on eiranud toetusest teavitamise nõudeid selle tegevuse suhtes, mille kohta

teavitamiskohustus kehtis, ja nimetatud nõuete hilisem täitmine ei ole võimalik, vähendatakse

tegevusele eraldatud toetust kuni kolm protsenti.

(5) Kui tuvastatud abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ning nimetatud kuriteo

toimepanemise suhtes on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud, nõutakse toetus tagasi täies

mahus.

(6) Kui toetuse saaja ei taga viie aasta jooksul projekti lõppmakse tegemisest arvates projekti

tulemusena loodud või soetatud vara säilimist või sihtotstarbelist kasutamist taotluses ning

taotluse rahuldamise otsuses nimetatud eesmärkidel ja tingimustel või sooritab selle varaga

tehinguid, mis annavad nimetatud aja jooksul mõnele isikule põhjendamatu eelise,

vähendatakse toetuse summat proportsionaalselt ajaga, mille võrra on alates projekti

lõpptähtpäevast vara puhul taotluse rahuldamise otsuse nõudeid rikutud.

(7) Kui ühes riigihankes või ostus tuvastatakse enam kui üks rikkumine, mille mõju ei ole

võimalik hinnata või selle hindamine on ebamõistlikult aja- või ressursimahukas, siis sama

riigihanke või ostu erinevate rikkumiste korral rakendatakse suurimat toetuse tagasinõudmise

määra.

(8) Toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel vähendatakse taotluse rahuldamise otsuses

kinnitatud projekti abikõlblikku eelarvet. Eelarve vähendamisest teavitab RTK toetuse saajat

kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, sealhulgas e-toetuse keskkonnas. Kui

vähendamise aluseks oleva kulu katteks on toetus välja makstud, märgitakse otsuses

tagastamisele kuuluv toetuse summa.

(9) Kui toetuse tagasinõudmise otsuse alusel kuuluks tagasinõudmisele toetus suurusega kuni

100 eurot, jäetakse toetuse tagasinõudmise otsus tegemata, välja arvatud juhul, kui tuvastatud

abikõlbmatu kulu on seotud pettuse või kelmusega ja nimetatud kuriteo toimepanemise suhtes

on süüdimõistev kohtuotsus jõustunud.

(10) Kui toetuse tagasinõudmise otsusega vähendatakse kogu taotluse rahuldamise otsuses

nimetatud toetust, tunnistatakse taotluse rahuldamise otsus kehtetuks.

(11) RTK peab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuses toetuse

tagasimaksmise määra põhjendama.

(12) Toetuse tagasinõudmise otsus saadetakse toetuse saajale e-toetuse keskkonna kaudu, mille

kohta saadetakse teavitus toetuse saaja e-posti aadressile, või vajaduse korral haldusmenetluse

seaduse 7. jaos sätestatud muul viisil.

(13) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimaksmisele

kuuluva toetuse tagasi 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise päevast alates.

(14) Kui toetuse saaja on pannud toime riigihangete seaduse rikkumise, millel on riigihangete

seaduse §-des 213–215 sätestatud väärteo tunnused, teavitab RTK sellest

Rahandusministeeriumi riigi osaluspoliitika ja riigihangete osakonda.

(15) Rikkumiseks ei loeta selliseid muudatusi projekti mahus ja § 9 lõike 2 punktis 4 nimetatud

tööde loetelus, mille tulemusel taotluses toodud aastane summaarne energiasääst ei vähene.

EELNÕU

13

(16) Rikkumiseks ei loeta selliseid muudatusi projekti mahus ning tegevus-, rahastamis- ja

ajakavas, mis tulenevad Vabariigi Valitsuse otsusest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mart Võrklaev

Rahandusminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks

Kantsler

Lisa 1 Pidevaks kasutamiseks ette nähtud siseruumide sisekliima parameetrid ruumide

kasutusajal

Lisa 2 Taotluste hindamiskriteeriumid