Sissetulev kiri

1

EELNÕU

15.12.2025

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seadus

§ 1. Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 131 lõige 16 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(16) Töötervishoiuteenuse osutaja säilitab töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid

tervishoiuteenuste korraldamise seaduses sätestatud tingimustel ja korras.“;

2) paragrahvi 131 lõige 17 tunnistatakse kehtetuks;

3) paragrahvi 241 lõiget 3 täiendatakse punktiga 7 järgmises sõnastuses:

„7) andmed töötaja tervisekontrolli otsuste kohta.“;

4) seadust täiendatakse §-ga 319 järgmises sõnastuses:

„§ 319. Käesoleva seaduse § 131 lõike 16 rakendamine

(1) Tööandja säilitab enne 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrolli otsuseid kümme aastat

teenuseosutamisest arvates.

(2) Tööandja säilitab enne 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrolli otsuseid 40 aastat arvates

töötaja viimasest kokkupuutest kantserogeeni, mutageeni või bioloogilise ohuteguriga, mis võib

põhjustada haigestumise, millel on kauakestvad rasked tagajärjed, ning viis aastat arvates

töötaja viimasest kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega.“.

§ 2. Seaduse jõustumine

Seadus jõustub 2026. aasta 1. juulil.

Lauri Hussar

Riigikogu esimees

Tallinn, „.....“....................

Algatab Vabariigi Valitsus

„.....“.......................

allkirjastatud digitaalselt

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

Lisa 1

RAKENDUSAKTIDE KAVANDID

MAJANDUS- JA TÖÖSTUSMINISTER

MÄÄRUS

Tervise- ja tööministri määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muudatustega

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 131 lõike 15 ja § 241 lõike 5 alusel.

§ 1. Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruse nr 4 „Töökeskkonna

andmekogu põhimäärus“ muutmine

Tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määruses nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 1 lõiget 4 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) töötajate tervisekontrolli otsusega seotud andmetega tutvumiseks.“;

2) paragrahvi 17 lõiget 1 täiendatakse punktiga 17 järgmises sõnastuses:

„17) tervise infosüsteem – töötajate tervisekontrolli otsuste andmed.“.

§ 2. Tervise- ja tööministri 15. detsembri 2022. a määruse nr 87 „Töötervishoiuteenuse

osutamise kord“ muutmine

Tervise- ja tööministri 15. detsembri 2022. a määruses nr 87 „Töötervishoiuteenuse osutamise

kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõige 2 sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Enne tervisekontrolli läbimist esitab töötaja tervisekontrolli tegijale tervisedeklaratsiooni

tervise infosüsteemi vahendusel tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 592 lõike 2 alusel

kehtestatud andmekoosseisus.“;

2) paragrahvi 4 lõiked 4–6 sõnastatakse järgmiselt:

„(4) Töötervishoiuarst koostab tervisekontrolli otsuse elektroonselt tervishoiuteenuste

korraldamise seaduse § 42 lõike 3 alusel kehtestatud nõuete kohaselt ning esitab otsuse tervise

infosüsteemi vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-s 592 sätestatud korrale.

(5) Töötervishoiuarst teeb töötajale teatavaks tema terviseuuringute ja analüüside tulemused

ning selgitab tervisekontrolli tulemusena tehtud otsust.

(6) Tööandjale tehakse tervisekontrolli otsus kättesaadavaks töökeskkonna andmekogus.“;

3) määruse lisad 1 ja 2 tunnistatakse kehtetuks.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.

VABARIIGI VALITSUS

MÄÄRUS

Vabariigi Valitsuse määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muudatustega

Määrus kehtestatakse töötervishoiu ja tööohutuse seaduse § 8 lõike 3 ja § 131 lõike 9 ning

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 591 lõike 3 alusel.

§ 1. Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest

mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määruse nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud

töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“ § 11 lõiked 5 ja 6 tunnistatakse kehtetuks.

§ 2. Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi

põhimäärus“ muutmine

Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määruse nr 138 „Tervise infosüsteemi põhimäärus“

§ 6 lõike 84 punkti 2 täiendatakse pärast sõna „isiku“ sõnadega „praeguse ja endise“.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.

SOTSIAALMINISTER

MÄÄRUS

Sotsiaalministri määruste muutmine seoses töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muudatustega

Määrus kehtestatakse tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 42 lõigete 3 ja 6 ning § 592

lõike 2 alusel.

§ 1. Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruse nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“ muutmine

Sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määruses nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 4 lõiget 1 täiendatakse punktiga 181 järgmises sõnastuses:

„181) tervisekontrolli otsus;“

2) määruse 3. peatüki 15. jao pealkirja täiendatakse sõnadega „ja tervisekontrolli otsus“;

3) paragrahvi 10611 lõige 1 sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tervisetõend või tervisekontrolli otsus (edaspidi koos tervistõend) on tervishoiuteenuse

osutaja koostatud dokument, millega tervisekontrolli tegija tõendab isiku terviseseisundit

vastava kasutusala tingimuste ulatuses.“;

4) paragrahvi 10611 täiendatakse lõikega 21 järgmises sõnastuses:

„(21) Töötajate tervisekontrolli raames koostatud tervisetõendit käsitletakse tervisekontrolli

otsusena.“;

5) paragrahvi 10613 lõike 2 teises lauses asendatakse sõnad „võib esitada“ sõnaga „esitatakse“;

6) paragrahvi 10613 lõige 3 tunnistatakse kehtetus;

7) määruse lisa 33 täiendatakse punktiga 14 järgmises sõnastuses:

„14. Töötaja tervisekontrolli otsuse andmed

14.1 Töölaadi ja töökeskkonnaga seotud ohutegurid

14.2 Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta

14.3 Töötamiseks vajalikud lisatingimused

14.4 Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise

edendamiseks

14.5 Ettepanekud töötajale

14.6 Järgmise tervisekontrolli aeg ja põhjendus, kui tervisekontrolli aeg määratakse lühem kui

kolm aastat või alaealise puhul üks aasta“;

8) määruse lisa 34 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud).

§ 2. Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruse nr 53 „Tervise infosüsteemi

andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ muutmine

Sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53 „Tervise infosüsteemi andmekoosseisud

ja nende esitamise tingimused“ tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 2 lõike 2 punkt 17 tunnistatakse kehtetuks;

2) paragrahvi 2 täiendatakse lõikega 3 järgmises sõnastuses:

„(3) Patsient esitab tervise infosüsteemi tervisedeklaratsiooni tervisetõendi või tervisekontrolli

otsuse väljastamiseks.“;

3) määruse lisa 17 kehtestatakse uues sõnastuses (lisatud);

5) määruse lisa 18 täiendatakse punktiga 5 järgmises sõnastuses:

„5. Töötaja tervisekontrolli otsuse andmed

5.1 Töölaadi ja töökeskkonnaga seotud ohutegurid

5.2 Otsus töökeskkonna või töökorralduse töötajale sobivuse kohta

5.3 Töötamiseks vajalikud lisatingimused

5.4 Ettepanekud tööandjale töökeskkonna või töökorralduse muutmiseks või töötaja tervise

edendamiseks

5.5 Ettepanekud töötajale

5.6 Järgmise tervisekontrolli aeg ja põhjendus, kui tervisekontrolli aeg määratakse lühem kui

kolm aastat või alaealise puhul üks aasta“.

§ 3. Määruse jõustumine

Määrus jõustub 1. juulil 2026. a.

Sotsiaalministri

18. septembri 2008. a määrus nr 56

„Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja

kord“

Lisa 34

(muudetud sõnastuses)

TERVISEDEKLARATSIOON

Tervisedeklaratsioon (TD) on isiku poolt asjakohase küsimustiku alusel enda terviseseisundi

kohta esitatud info. Elektrooniliselt täidetav TD on eeltäidetud tervise infosüsteemist

pärinevate andmetega ulatuses, millele tervishoiuteenuse osutajal on ligipääsuõigus ning mis

on asjakohased teenuse osutamiseks. TD on kättesaadav patsiendi raviarstidele, andes kiire

ülevaate patsiendi terviseseisundist ning taustinformatsiooni täpsema ravi- või muu otsuse

tegemiseks. TD täidetakse reeglina elektroonselt patsiendiportaalis, erandjuhul objektiivsetel

põhjustel paberil. TD on kohustuslikuks eelduseks tervisetõendi või tervisekontrolli otsuse

(edaspidi koos tervisetõend) saamiseks. TD kinnitab patsient oma allkirjaga ja see kehtib 30

päeva. Paberil täidetud TD kehtib ainult ühe arstivisiidi ja patsient peab järgmisel korral täitma

kõik TD andmeväljad uuesti. Paberil täidetud TD ei ole erinevalt patsiendiportaalis

elektroonselt täidetud TD-st hiljem patsiendiportaalis kättesaadav.

Isikukood □□□□□□□□□□□ Nimi

________________________________________________

1. ELUSTIIL

Kas sa tarvitad alkoholi? Ei □ Jah □

Mitu ühikut nädalas? _________ ühikut (1 ühik = 40 ml 40% kanget alkoholi või 120 ml 12%

veini või 250 ml 5,2% õlut)

Kas Sa praegu tarvitad tubakatooteid regulaarselt? Ei □ Jah □

Milliseid tubakatooteid Sa põhiliselt tarvitad(sid)?

___________________________________

Mitu sigaretti (sigarit, sigarillot) Sa päevas keskmiselt tarvita(si)d?

______________________

Mitu korda päevas Sa keskmiselt suitsuvabu või uudseid tubakatooteid tarvita(si)d?

_________

Mitu aastat kokku Sa oled tubakatooteid tarvitanud?

__________________________________

Mis aastal Sa viimati tubakatooteid tarvitasid?

______________________________________

Kas Sa tarvitad narkootilisi või psühhotroopseid aineid? Ei □ Jah □

Kirjelda, kui sageli

____________________________________________________________

Kas kasutad ravimeid, mis võivad Sinu arvates mõjutada Sinu keskendumisvõimet ja

koordinatsiooni? Ei □ Jah □

2. TÖÖKESKKOND

Kas Sulle on tervisekontrolli läbivaatuse põhjal varem seatud tööpiiranguid? Ei □ Jah □

Kui jah, palun täpsusta (kus, millised, millal, mille tõttu)

___________________________________________________________________________

Kas Sul esineb või on esinenud tervisehäireid, mida seostad oma tööülesannete täitmise või

töökeskkonnaga? Ei □ Jah □

Kas Sul on diagnoositud kutsehaigus? Ei □ Jah □

Kas Sul on diagnoositud tööst põhjustatud haigus? Ei □ Jah □

Kas tööl kasutatavad isikukaitsevahendid põhjustavad Sulle terviseprobleeme? Ei □ Jah □

Varasemad

tööandjad__________________________________________________________

3. ALLERGIAD

Varasem diagnoos

____________________________________________________________

□ Kaebused hetkel puuduvad

□ Ravimitele

________________________________________________________________

□ Toiduainetele

______________________________________________________________

□ Õietolmule

________________________________________________________________

□ Koduloomadele või -lindudele

_________________________________________________

□ Muudele ainetele ___________________________________________________________

4. PSÜÜHIKA

□ Kaebused puuduvad

□ Depressioon

□ Skisofreenia

□ Kartus töötada üksinda

□ Hirm suletud ruumi ees

□ Kõrgusekartus

□ Sagedane stress

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

5. NÄRVISÜSTEEM

□ Kaebused puuduvad

□ Teadvuse kaotuse hood

□ Krambihood (epilepsia ehk langetõbi)

□ Tasakaaluhäired (sh Meniere’i tõbi)

□ Ajuinfarkt või ajuinsult

□ Merehaigus

□ Koordinatsioonihäired (sh kätega seonduvad)

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

6. SILMAD JA NÄGEMINE

□ Kaebused puuduvad

□ Lühinägelikkus (müoopia)

□ Kaugnägelikkus (hüperoopia)

□ Kas üles-alla või külgedele vaadates esineb vaatevälja piiratust? Ei □ Jah □

□ Kahelinägemine

□ Värvusmeele häired

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

7. KÕRV, NINA, NEEL

□ Kaebused puuduvad

□ Kuulmislangus

□ Allergiline nohu

□ Otsmiku- või põskkoopa krooniline põletik

□ Ninahingamise takistus

□ Sagedane (rohkem kui 4 x aastas) esinev kurguhaigus

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

8. HINGAMISSÜSTEEM

□ Kaebused puuduvad

□ Astma

□ Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus ehk KOK

□ Uneapnoe

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

9. AINEVAHETUSE HÄIRED (SH KILPNÄÄRME HAIGUSED)

□ Kaebused puuduvad

□ Suhkruhaigus

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

10. SÜDA JA VERESOONKOND

□ Kaebused puuduvad

□ Koormusega seonduv valu rinnus

□ Kõrge vererõhk

□ Läbipõetud südameinfarkt

□ Südame rütmihäired

□ On tehtud südamesondeerimine või stentimine

□ On paigaldatud südamerütmur

□ On tehtud südameoperatsioon

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

11. LUUD, LIIGESED JA LIHASED

□ Kaebused puuduvad

□ Liigesejäikus

□ Jäseme osaline või täielik halvatus

□ Jäseme või selle osa puudumine

□ Käte värisemine (treemor)

□ Liigesevalu

□ Kaelavalu

□ Õlavöötmevalu

□ Alaseljavalu

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

12. NAKKUSHAIGUSED

□ Teadaolevalt ei ole põdenud

□ Tuberkuloos

□ Viirushepatiit

□ HIV kandja

□ AIDS

□ Soolenakkused

□ Hingamisteede nakkused

□ Nahainfektsioonid

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

13. MUUD KROONILISED HAIGUSED, SEISUNDID VÕI SÜMPTOMID

□ Puuduvad

□ Haigus/seisund/sümptom

_____________________________________________________

14. SENINE RAVI

Kas oled viimase 5 aasta jooksul saanud välismaal haiglaravi või käinud arsti vastuvõtul?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas tarvitad regulaarselt mingeid ravimeid (sh rasestumisvastaseid vahendeid)? Palun loetle,

milliseid oled tarvitanud viimase 9 kuu jooksul.

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas oled viimase 5 aasta jooksul viibinud haiglaravil? 

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sind on viimase 5 aasta jooksul opereeritud?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

15. TRAUMAD

□ Puuduvad

□ Luumurrud

□ Rasked peavigastused

□ Muud olulised vigastused

_____________________________________________________

16. NAHAHAIGUSED

Kas oled viimase 5 aasta jooksul põdenud nahahaiguseid? 

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

17. SEEDEELUNDID

□ Kaebused puuduvad

□ Maksahaigused

□ Sapikivid

□ Mao- ja kaksteistsõrmiksoole haavandid

□ Haavandiline koliit või Crohni tõbi

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

18. KUSE- JA SUGUELUNDID

□ Kaebused puuduvad

□ Neerude haigused

□ Neerukivitõbi

□ Neerupuudulikkus

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

19. VERELOOME- JA VEREHAIGUSED

□ Kaebused puuduvad

□ Verehaigused

□ Aneemia ehk kehvveresus

□ Muu haigus/seisund/sümptom

_________________________________________________

20. KASUTAN JÄRGMISI MEDITSIINISEADMEID/ABIVAHENDEID

□ Ei kasuta

□ Prillid

□ Kontaktläätsed

□ Kuuldeaparaat/ kohleaarimplantaat

□ Käeprotees

□ Jalaprotees

□ Liikumise abivahend

□ Muu abivahend

□ Positiivrõhuaparaat (CPAP) või mitteinvasiivne ventilatsiooni seade

□ Intraoraalne uneapnoe seade

□ Muu abivahend

_____________________________________________________________

21. UNI

Kas Sa norskad valjult (valjemini kui tavaline kõne, või Sinu norskamist on kosta kõrvalruumi

ka siis, kui magamistoa uks on suletud)? Ei □ Jah □

Kas Sa tunned end sageli mitteväljapuhanuna, väsinuna või unisena päevasel ajal? Ei □ Jah □

Kas Sul on täheldatud uneaegseid hingamisseisakuid? Ei □ Jah □

22. HINNANG ENDA TERVISESEISUNDILE

Kas oled viimase aasta jooksul olnud haige?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sul on enda tervise osas kaebusi?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

23. IMMUNISEERIMINE

Kas Sulle on tehtud tuberkuloosi vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud rotaviirusnakkuse vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud difteeria vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud teetanuse vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud atsellulaarse läkaköha vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud inaktiveeritud poliomüeliidi vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on Haemophilus influenzae tüüp b nakkuse vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud B-viirushepatiidi vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud leetrite vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud mumpsi vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud punetiste vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud inimese papilloomiviirusnakkuse vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud COVID vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud gripivaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud pneumokoki vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud A-hepatiidi vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud tuulerõugete vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud vöötohatise vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud Meningokokk-nakkus vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud kollapalaviku vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud kõhutüüfuse vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud puukentsefaliidi vaktsiin?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on tehtud muid vaktsiine?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

24. TEHTAVA TÖÖ JA TÖÖKOHA KIRJELDUS (täidetakse üksnes töötervishoiu

kontrolli puhul)

Kirjelda oma töö ülesandeid ja töökeskkonda

____________________________________________________________

25. MUU

Kas sa oled praegu rase? Ei □ Jah □

Kas oled viimase 5 aasta jooksul viibinud haiguslehel?

Ei □ Jah □ täpsusta

____________________________________________________________

Kas Sulle on Eestis või välisriigis määratud töövõime osaline kaotus?

Ei □ Jah □ täpsusta töövõime liik

_________________________________________________

Kas Sulle on Eestis või välisriigis tuvastatud puue? Puude raskusaste

Ei □ Jah □ täpsusta puude raskusaste

______________________________________________

Nimi________________________________

Kuupäev_______________

Allkiri________________

Sotsiaalministri

17. septembri 2008. a määrus nr 53

„Tervise infosüsteemi

andmekoosseisud ja nende esitamise

tingimused“

Lisa 17

(muudetud sõnastuses)

Tervisedeklaratsioon

1. Patsiendi andmed

1.1. Isikukood

1.2. Ees- ja perekonnanimi

2. Elustiili puudutavad andmed

2.1. Alkoholi tarbimine

2.2. Suitsetamine

2.3. Narkootiliste ja/või psühhotroopsete ainete tarvitamine

2.4. Keskendumisvõimet ja koordinatsiooni mõjutavate ravimite tarvitamine

3. Töökeskkonda kirjeldavad andmed

3.1. Tervisekontrolli alusel seatud tööpiirangud

3.2. Tööülesannete täitmise või töökeskkonnaga seotud tervisehäired

3.3. Kutsehaiguste või tööst põhjustatud haiguste esinemine

3.4. Isikukaitsevahenditest põhjustatud terviseprobleemid

3.5. Varasemate tööandjate andmed

4. Allergiaid puudutavad andmed

4.1. Tervise infosüsteemist pärinevad allergia diagnoosid

4.2. Allergiate esinemine ja olemus

5. Psüühikat puudutavad andmed

5.1. Tervise infosüsteemist pärinevad psüühikat puudutavad diagnoosid

5.2. Psüühiline seisund

6. Närvisüsteemi haigusi ja seisundit puudutavad andmed

6.1. Tervise infosüsteemist pärinevad närvisüsteemi puudutavad diagnoosid

6.2. Närvisüsteemi seisund

7. Nägemist puudutavad andmed

7.1. Tervise infosüsteemist pärinevad nägemist või silmi puudutavad diagnoosid

7.2. Silmade ja nägemise seisund

8. Kõrva, nina ja neelu seisundeid puudutavad andmed

8.1. Tervise infosüsteemist pärinevad kõrvu, nina või neelu puudutavad diagnoosid

8.2. Kõrvu, nina ja neelu puudutav seisund

9. Hingamissüsteemi puudutavad andmed

9.1. Tervise infosüsteemist pärinevad hingamissüsteemi puudutavad diagnoosid

9.2. Hingamissüsteemi seisund

10. Ainevahetuse, sh kilpnäärme haigusi puudutavad andmed

10.1. Tervise infosüsteemist pärinevad ainevahetuse häirete diagnoosid

10.2. Ainevahetuse häirete esinemine ja olemus

11. Südame ja veresoonkonda puudutavad andmed

11.1. Tervise infosüsteemist pärinevad südame ja veresoonkonna haiguste diagnoosid

11.2. Südame ja veresoonkonna seisund

12. Luid, liigeseid ja lihaseid puudutavaid andmeid

12.1. Tervise infosüsteemist pärinevad luid, liigeseid ja lihaseid puudutavad diagnoosid

12.2. Luid, liigeseid ja lihaseid puudutavate kaebuste esinemine ja olemus

13. Nakkushaiguste andmed

13.1. Tervise infosüsteemist pärinevad nakkushaiguste diagnoosid

13.2. Nakkushaiguste olemasolu

14. Muid kroonilisi haigusi, tervislikke seisundeid või sümptomeid puudutavad

andmed

14.1. Muude krooniliste haiguste, tervislike seisundite või sümptomite esinemine ja

olemus

15. Varasemat ravi puudutavad andmed

15.1. Tervise infosüsteemist pärinevad ravimite, haiglas viibimiste ja operatsioonide

andmed

15.2. Välisriigis saadud ravi

15.3. Regulaarselt tarvitatavad ravimid (sh rasestumisvastased vahendid)

15.4. Haiglaravil viibimine

15.5. Operatsioonid

16. Traumasid puudutavad andmed

16.1. Tervise infosüsteemist pärinevad traumade diagnoosid

16.2. Traumade esinemine ja olemus

17. Nahahaigusi puudutavad andmed

17.1. Tervise infosüsteemist pärinevad nahahaiguste diagnoosid

17.2. Nahahaiguste esinemine

18. Seedeelundkonda puudutavad andmed

18.1. Tervise infosüsteemist pärinevad seedeelundkonna haiguste diagnoosid

18.2. Seedeelundkonna seisund

19. Kuse- ja suguelundeid puudutavad andmed

19.1. Tervise infosüsteemist pärinevad kuse- ja suguelundite haiguste diagnoosid

19.2. Kuse- ja suguelundite haiguste esinemine

20. Vereloome- ja verehaigusi puudutavad andmed

20.1. Tervise infosüsteemist pärinevad vereloome- ja verehaiguste diagnoosid

20.2. Vereloome- ja verehaiguste esinemine

21. Meditsiiniseadmete või abivahendite kasutamist puudutavad andmed

22. Und puudutavad andmed

22.1. Tervise infosüsteemist pärinevad unehäiretega seotud diagnoosid

22.2. Unehäirete esinemine

23. Terviseseisundi hinnangu andmed

24. Immuniseerimise andmed

25. Tehtava töö ja töökoha kirjeldus

26. Muud andmed

26.1. Raseduse esinemine

26.2. Tervise infosüsteemist pärinevad haiguslehtede andmed

26.3. Töövõime osalise kaotuse andmed

26.4. Puude raskusaste andmed

1

15.12.2025

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Eelnõu eesmärk on ajakohastada töötervishoiu tervisekontrollide andmete edastamise korda,

muutes andmete edastamise elektrooniliseks, ning vähendada sellega tööandjate ja

töötervishoiuteenuse osutajate halduskoormust, parandada terviseandmete kvaliteeti ja andmete

kaitset ning tõhustada Tööinspektsiooni (edaspidi ka TI) järelevalvet.

Inimkeskse tervishoiu programm 2025–2028 toob ühe tegevusena programmi perioodil välja

tervisetõendite digiteerimise ja ühtsetele põhimõtetele ülemineku töötamise eesmärgi.

Digiteeritakse ja digitaliseeritakse töötervishoiukontrolli tervisedeklaratsioonid ning

tervisekontrolli otsused, mille tulemusena lihtsustuvad töötervishoiu osapoolte jaoks

töötervishoiukontrolli protsess ja andmevahetus infosüsteemide (tervise infosüsteem,

terviseportaal, töökeskkonna andmekogu) vahel.1 Lisaks näeb esmatasandi tervishoiu

arengukava 2035 ette, et esmatasandi tervishoid (mille üks osa on töötervishoid) peab olema

patsiendikeskne.2

Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust (TTOS), mille kohaselt ei ole enam

edaspidi (alates 01.07.2026) tööandjal kohustust säilitada tervisekontrollide otsuseid.

Tervisekontrollide otsused liiguvad edaspidi automaatselt pärast tervisekontrolli tervise

infosüsteemi (TIS), kus neid säilitatakse tähtajatult, millega vähendatakse tööandjate ja

töötervishoiuarstide halduskoormust. Tööandja saab tervisekontrolli otsuseid hallata, vaadata

ja alla laadida Tööinspektsiooni töökeskkonna andmekogust (TEIS). Enne 1. juulit 2026.a

väljastatud tervisekontrollide otsused säilitab tööandja vastavalt varasemale korrale. TEIS-ist

saab edaspidi tööinspektor ülevaate tööandja TTOS-is sätestatud kohustuste täitmise üle, mis

lihtsustab ja tõhustab järelevalve tööd. Otsuste liikumisel TIS-i on edaspidi ka kõikidel

järgmistel raviteekonna arstidel töötaja kui patsiendi terviseseisust terviklik ülevaade.

Töötervishoiuteenuse osutajad saavad jätkata oma asutuse olemasolevate iseteeninduse

süsteemide kasutamist, selleks tagatakse teenuseosutajatele nende infosüsteemide liidestamise

võimalusel TIS-iga.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töösuhete

ja töökeskkonna osakonna nõunik Dana Kadanik ([email protected]) ning sama osakonna

töökeskkonna juht Eva Põldis ([email protected]). Sotsiaalministeeriumi tervishoiuteenuste

osakonna nõunik Leena Kalle ([email protected]) ja õigusosakonna õigusloome- ja

isikuandmete kaitse nõunik Lily Mals ([email protected]).

Eelnõu mõjusid on hinnanud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi töövaldkonna

andmete nõunikud Ingel Kadarik ([email protected]) ja Age Viira ([email protected]).

Eelnõu juriidilise ekspertiisi on teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

õigusosakonna õigusnõunik Ragnar Kass ([email protected]).

1 Inimkeskse tervishoiu programm 2025–2028. Inimkeskse tervishoiu programm 2025-2028.pdf 2 Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035. Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035.pdf

2

Eelnõu ja seletuskirja on keeletoimetanud Justiits- ja Digiministeeriumi õigusloome korralduse

talituse toimetaja Inge Mehide ([email protected]).

1.3. Märkused

Eelnõuga muudetakse töötervishoiu ja tööohutuse seadust (RT I, 03.12.2025, 12).

Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu poolthäälte enamus.

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõuga.

Eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse3 (IKÜM)

tähenduses ning selle kohta on koostatud täpsem mõjuanalüüs seletuskirja 6. punktis.

2. Seaduse eesmärk

Eelnõuga tehtavate muudatuste eesmärk on parandada töötervishoiuteenuse korraldust ja

kvaliteeti, tagada arstidele terviseandmete kättesaadavus ning ennetada ja varakult avastada

tööga seotud terviseprobleeme, lisaks vähendada tööandja halduskoormust, mis tuleneb

tervisekontrollide otsuste säilitamisest. Eelnõu eesmärgid on esitatud töötervishoiu ja

tööohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuses (2020)4 ja toetatud

tervisevaldkonna arengukavade eesmärkidega5.

Eesmärk 1: tööandjate ja tervishoiuteenuse osutajate halduskoormuse vähendamine.

Tervisekontrolli otsuste vormistamise, edastamise ja edasise töötlemisega kaasneb

halduskoormus tervishoiuteenuse osutajale, tööandjale ja ka järelevalveasutusele, mida on

võimalik vähendada otsuste digitaliseerimise ja elektroonilise andmevahetuse kaudu. Lisaks on

võimalik kasutada inimese terviseandmeid, mis on juba korra tervise infosüsteemi sisestatud,

korduvalt (järgides andmete ühekordse sisestamise põhimõtet), kui taotletakse automaatselt

täituvat tervisedeklaratsiooni, näiteks mootorsõidukijuhi tervisetõendit.

 Tervishoiuteenuse osutajate halduskoormus

Eesmärk on võimaldada töötervishoiuteenuse osutajal vormistada tervisekontrolli otsus

digitaalselt. Arstilt liiguks digitaalne otsus sarnaselt muude tervisetõendite ja otsustega tervise

infosüsteemi. Arstil ei ole enam edaspidi vaja tööandjale edastada otsust paberkandjal või

e-kirja teel, otsust enne printides, allkirjastades, skannides ja krüpteerides. Teenuseosutajatel,

kellel on kasutusel oma iseteeninduse süsteem, saavad jätkata oma süsteemide kasutamist, kui

on tehtud vajalikud arendused infosüsteemide liidestamiseks TIS-iga ning selliselt säilivad

otsused nii teenuseosutaja süsteemis kui ka automaatselt TIS-is. TIS-is andmete säilitamine

võimaldab arstidel (sh ka raviteekonna järgmisel arstil) saada terviklik pilt inimese tervisest ja

langeb ära vajadus oodata, kuni tööandja või töötaja edastab lisaks TIS-is olevatele andmetele

tervisekontrolli otsuse, mis ühe osana on praegu tervisesüsteemi andmetest puudu, kuid mis on

oluline inimese tervisepildist tervikliku ülevaate saamiseks.

3 Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). L_2016119ET.01000101.xml 4 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (tööelu infosüsteemi arendamine), toimiku nr 20-0031-https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-9bfd-310f34eab45b 5 Inimkeskse tervishoiu programm 2025-2028, Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035

3

 Tööandjate halduskoormus

Kuna töötervishoiu tervisekontrolli otsus koosneb andmetest, mis on tööandjale vajalikud

(otsus töökeskkonna või töökorralduse sobivuse kohta töötajale, ettepanekud töökeskkonna

muutmiseks, järgmise tervisekontrolli aeg), pärib TEIS tööandjale vajaliku info ise tervise

infosüsteemist ja kuvab selle info TEIS-i kaudu tervisekontrollide otsuste haldamise teenuse

lehel. Sellisel juhul ei lähe tööandjal teenusepakkujat vahetades otsused kaduma, need on

tööandjale TEIS-i kaudu alati kättesaadavad, vajaduse korral ka allalaadimiseks. Lisaks langeb

tööandjal ära otsuste säilitamise vajadus, sest otsused hakkavad automaatselt säilima TIS-is,

millega riik võtab tööandjalt otsuste säilitamisega seotud kohustuse üle.

Eesmärk 2: parem ja kvaliteetsem ülevaade terviseandmetest.

 Tervishoiuteenuse osutaja

Süsteemide automatiseeritud toimimise korral on arstidel parem ülevaade ja eelinfo

tervisekontrollide tegemiseks. TIS-i andmete põhjal ise täituv tervisedeklaratsioon tagab, et

arstidel on inimese kohta kvaliteetne ja usaldusväärne terviseinfo, mis ei sõltu inimese enda

mälust ja valikust, millist terviseinfot tervisedeklaratsioonil jagada ja mis jätta märkimata. Arsti

jaoks on tervisedeklaratsiooni info ja TIS-i portaalis oleva info võrdlemine ning selle

usaldusväärsuse kontrollimine aeganõudev ja ebavajalik. Süsteemide parema koostoimimise

järel jääb arstile rohkem aega visiidile keskendumiseks. Otsuste jõudmisel TIS-i on arstidel (sh

raviteekonna järgmisel arstil, kas perearstil, teisel töötervishoiuarstil või muu eriala arstil)

samuti terviklikum ülevaade inimese tervisest. Kuigi pabertõenditega jõuab mingi osa

andmetest ka praegu TIS-i ambulatoorse epikriisi kujul, ei jõua alati info terviklikuna ega

infoväärtuslikuna epikriiside erineva kvaliteedi tõttu. Lisaks on epikriisi lugemise ja töötlemise

korral ka halduskoormus suurem kui automatiseeritud andmeväljade võrdlemise korral. Samuti

tehakse ettevalmistusi epikriiside kadumiseks tervishoiu sündmuspõhise teenuse raames6.

 Töötaja (patsiendivaade)

Inimesel peab olema ühes kohas ülevaade enda terviseandmetest, sh teave töötervisekontrolli

otsuste kohta. Riiklik infosüsteem patsiendile oma terviseandmete vaatamiseks ja haldamiseks

on terviseportaal, kuhu jõuab kogu inimesega seotud terviseinfo peale töötervishoiu

tervisekontrolli otsuste. Praegu väljastatakse inimesele pärast töötervishoiu tervisekontrolli

paberkandjal tõend või tagatakse ligipääs otsusele tervishoiuteenuse osutaja

iseteenindusportaalis (juhul kui selline süsteem on loodud), mille ligipääs kaob, kui inimene

vahetab tööandjat. Seega kaob ka võimalus oma terviseandmeid vaadata. Patsiendile on

terviseportaalis nähtavad nt epikriisid, kuid patsient ei peaks avama info saamiseks epikriise,

vaid nägema selgelt, kas tema kohta on tehtud otsus, mis lubab tal töötada ja mis tingimustel.

Terviseportaal võimaldab töötajal täita juba praegu TIS-i-põhiste terviseandmetega

tervisedeklaratsiooni mootorsõidukijuhi tervisetõendi taotlemiseks. Võttes aluseks

mootorsõidukijuhi tõendi taotlemise lahenduse, on võimalik inimese aega ja terviseandmeid

efektiivsemalt kasutada.

Eesmärk 3: efektiivsem järelevalve.

6 Sündmuspõhine andmevahetus tervishoius. Teabekeskus

4

Edaspidi liigub tervisekontrolli otsus nii TIS-i kui ka Tööinspektsiooni iseteenindusse. TEIS-is

on otsus kättesaadav nii tööandjale kui ka inspektoritele, mis vähendab tervisekontrolli otsuste

haldamise ja säilitamisega seotud halduskoormust tööandjatele ning lihtsustab järelevalvet

tervisekontrollide tegemise üle. Inspektoril tekib järelevalvemenetluse käigus selgem ja kiirem

ülevaade töötajate töötervisekontrollidest (ilma diagnoosideta). Tööinspektori TEIS-i töölaual

on tulevikus kuvatud info selle kohta, millal on tööandja töötajad käinud tervisekontrollis, kas

neil on kehtiv tervisekontrolli otsus ning otsus, kas ja mis tingimustel võib inimene töötada.

Lähtudes Vabariigi Valitsuse 22.12.2011. a määruse nr 180 „Hea õigusloome ja normitehnika

eeskirja“ § 1 lõikest 1, eelnes eelnõule väljatöötamiskavatsuse (VTK) koostamine7.

Eelnõu ettevalmistamiseks läbiti järgmised etapid:

 2019. aastal loodud projektileht tutvustas tööelu infosüsteemi arendusi ning võimaldas

ettevõtetel anda tagasisidet ja osaleda testimistes. Projektist selgus, et ettevõtete teadlikkus

töötervishoiu ja tööohutuse nõuetest on vähene ning halduskoormus suur. Tuvastati neli

peamist eesmärki: 1) suurendada tööandjate teadlikkust ja pakkuda neile praktilisi

töövahendeid, 2) parandada järelevalvet infosüsteemide abil, 3) vähendada tööõnnetuste

andmete käsitlemise halduskoormust ja parandada andmekvaliteeti, 4) võimaldada

tervisekontrolli otsuste digitaalset vormistamist ja nende andmete edastamist TIS-i ja tööelu

infosüsteemi.

 Juba 2019. ja 2020. aastate dokumentides ja töörühmades toodi välja digitaliseerimise

vajadust. Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimine vähendab otsuste vormistamise,

edastamise, töötlemise ja säilitamisega kaasnevat halduskoormust ning parandab

andmevahetust töötervishoiuteenuse osutaja, tööandja ja Tööinspektsiooni vahel

(järelevalve edendamine). Automaatne andmevahetus tagab ka selle, et tervisekontrolli

korraldamise kohustuse täitmine on fikseeritud Tööinspektsiooni töökeskkonna

iseteeninduses. Kõik inimese tervisega seotud andmed oleksid kättesaadavad tervise

infosüsteemist ka teistele arstidele, mis parandab koostööd ja andmevahetust

töötervishoiuarstide ning perearstide ja teiste eriarstide vahel.8

 13. jaanuaril 2020 saatis Sotsiaalministeerium töötervishoiu ja tööohutuse seaduse eelnõu

VTK9, käsitledes nelja eeltoodud peamist eesmärki, arvamuse avaldamiseks ja

kooskõlastamiseks ministeeriumidele, Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile,

töötervishoiuteenuse osutajatele ja valdkonna koolitajatele, Eesti Kindlustusseltside

Liidule, Terviseametile, Päästeametile, Maksu- ja Tolliametile, Politsei- ja

Piirivalveametile, Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele ning tööandjate ja töötajate

esindusorganisatsioonidele.

 VTK-le andsid tagasisidet 2020. aasta jaanuarist kuni aprillini järgmised asutused: Eesti

Tööandjate Keskliit, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti

Personalijuhtimise Ühing PARE, Eesti Haiglate Liit, Eesti Töötervishoiuarstide Selts,

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO, Terviseamet, Justiitsministeerium,

Siseministeerium, Kaitseministeerium.

 Ettepanekud, mis laekusid tagasisidena 2020. aasta VTK-le, on võetud arvesse ning

täiendatud nende põhjal käimasolevat töötervishoiu tervisekontrollide digitaliseerimise

projekti ja eelnõu. 1. märtsil 2021 jõustusid muudatused, mis tulenesid eelnimetatud

7 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (tööelu infosüsteemi arendamine), toimik nr 20-0031. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-9bfd-310f34eab45b 8 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (tööelu infosüsteemi arendamine), toimik nr 20-0031. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-9bfd-310f34eab45b 9 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduseelnõu väljatöötamise kavatsus (tööelu infosüsteemi arendamine), toimik nr 20-0031. https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dd269519-88c9-4e09-9bfd-310f34eab45b

5

VTK-st ja olid aluseks otsuste digitaliseerimise projekti alustamisele, kuid mille jaoks oli

vaja enne valmistada ette TEIS.

 Tervishoiutöötajate seas korraldati projekti alguses 2024. aasta aprillis küsitlus, mille

eesmärk oli saada esmane ülevaade tervisekontrollide tegemise ja tõendite väljastamise

protsessist ja selle peamistest vajadustest ning sisend tervisekontrolli otsuste

digitaliseerimise projektiks10.

 Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise aluseks olev töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmise eelnõu töötati välja 2025. aasta sügisel.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmine

Inimkeskse tervishoiu programm 2025–2028 toob ühe tegevusena välja tervisetõendite

digiteerimise ja ühtsetele põhimõtetele ülemineku. Digiteeritakse töötervishoiukontrolli

tervisedeklaratsioonid ja otsused, mille tulemusena lihtsustuvad töötervishoiu osapoolte jaoks

töötervishoiukontrolli protsess ja andmevahetus infosüsteemide (tervise infosüsteemi,

terviseportaali, töökeskkonna andmekogu ehk TEIS-i) vahel.11 Lisaks näeb esmatasandi

tervishoiu arengukava 203512 ette, et esmatasandi tervishoid (mille üks osa on töötervishoid)

peab olema patsiendikeskne. Samuti on eesmärk integreerida töötervishoid paremini

esmatasandiga.

Arengukavades ja VTK-s seatud eesmärkide täitmiseks alustati töötervishoiu tervisekontrolli

otsuste digitaliseerimisega. Käivitatud tegevused loovad aluse tervisekontrolli otsuste

elektrooniliseks menetlemiseks ja haldamiseks. Digitaliseerimine hõlmab ka vajalike arenduste

ettevalmistamist, mille eesmärk on tulevikus tervisekontrollide ühtlustamine, tööprotsesside

tõhustamine ning andmete kättesaadavuse ja kasutatavuse parandamine tööandjate,

tervishoiutöötajate ja järelevalveasutuste jaoks. Eelnõuga muudetakse TTOS-i ning

rakendusaktide kavandis välja toodud rakendusakte, mis on kehtestatud peamiselt TTOS-i ja

tervishoiuteenuste korraldamise seaduse (TTKS13) alusel.

Töötervishoiu tervisekontrolli otsuste digitaliseerimisel võetakse aluseks mootorsõidukijuhi

tervisekontrolli tõendi taotlemise protsess. Tervisekontrolli tulija (kõnealusel juhul töötaja)

täidab terviseportaalis tervisedeklaratsiooni, mis on eeltäidetud patsiendi andmetega, mis on

inimese kohta tervise infosüsteemis juba olemas. Sellised andmed on näiteks varasemad

diagnoosid, väljastatud retseptid, varem põetud haigused jms, mis võib olla töötervishoiuarstile

oluline ja vajalik inimese terviseseisundist tervikliku ülevaate saamiseks. Töötaja ehk patsient

ei pea enam ise meenutama aastatetaguseid terviseprobleeme või arsti otsuseid, mida oleks

oluline tervisedeklaratsioonis märkida, andmed inimese kohta lisab tervisedeklaratsioonile

süsteem, inimene saab neid andmeid vajaduse korral täpsustada. Sellisel viisil tagatakse

andmete ühekordse kasutamise põhimõte, mis tähendab, et infosüsteemides olevaid andmeid

taaskasutatakse ja inimene ei pea iga kord sama teavet uuesti sisestama. Vajaduse korral jääb

inimesele võimalus andmeid lisada või muuta (v.a TIS-ist otse laekuvad andmed, nagu

diagnoosid). Töötervishoiu tervisekontrolli jaoks vajalik tervisedeklaratsioon põhineb

andmekoosseisu poolest mootorsõidukijuhi tervisedeklaratsioonil, kuid sellel on lisaks

andmevälju, mis puudutavad töökeskkonda (nt varasemad tööandjad, inimese töö kirjeldus).

Projekti käigu luuakse terviseportaali tervisedeklaratsioon, mis kujutab ühtlustatud minimaalset

10 Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise ärianalüüs - ärianalüüsid/Tervisetõendite_ärianalüüs_2024.pdf · master · TEHIK / Teabekeskus / Dokumentatsioon · GitLab 11 Inimkeskse tervishoiu programm 2025–2028. Inimkeskse tervishoiu programm 2025–2028.pdf 12 Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035. Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035.pdf 13 Tervishoiuteenuste korraldamise seadus – Riigi Teataja

6

andmestandardit. Järgmiste tervisekontrollide digitaliseerimisel (nt relvaloa taotlemise jms

korral) varieeruvad täidetavad lisaandmeväljad tõendi taotlemise valdkonna järgi.

Eelnõuga seotud rakendusaktide kavandites on välja toodud töötervishoiu tervisedeklaratsiooni

andmekoosseis, mida on ajakohastatud. Edaspidi täidetakse tervisedeklaratsioonil töötamise

registri (TÖR) andmete pinnalt tööandja andmed, töötaja ametikoht (ametikoha nimetus, mis

on sisestatud TÖR-i) ning töötaja ise saab vabas vormis kirjeldada oma tööülesandeid, töö

iseloomu ja töökeskkonda, näiteks „istun arvuti taga terve tööpäeva“ või „toimetan terve päev

laos, kus on temperatuur alla 10 kraadi“ jne. Võrreldes varasema tervisedeklaratsiooni vormiga,

ei pea töötaja enam märkima töökeskkonnas esinevaid ohutegureid.

Töötervishoiuteenuse pakkujad, kes praegu kasutavad oma iseteeninduskeskkondi ja

mahukamaid (põhjalikumate küsimustikega) tervisedeklaratsioone, saavad oma süsteemid

liidestada TIS-iga, mis võimaldab ka teenuseosutajate süsteemides tervisedeklaratsiooni

eeltäitmist töötaja TIS-is olevate terviseandmetega. Nii saab tervisekontrolli tulev töötaja täita

deklaratsiooni vaid ühes kohas – kas teenuseosutaja iseteeninduses või terviseportaalis.

Mõlemal juhul jõuavad teenuseosutaja ja arstini kvaliteetsed tervise infosüsteemi andmed. Kui

tervisedeklaratsiooni ei ole nt tehnilistel põhjustel võimalik infosüsteeme kasutades täita, võib

töötaja täita tervisedeklaratsiooni arsti juures kohapeal paberkandjal. Paberil täidetav

tervisedeklaratsioon on vaja töötajal (patsiendil) allkirjastada (sh kehtiva õiguse kohaselt),

millega tõendatakse esitatud andmete õigsust ja oma isikusamasust. Terviseportaalis täidetud

tervisedeklaratsiooni ei ole vaja töötajal allkirjastada, sest terviseportaali sisse logides kasutab

töötaja (patsient) enda isiku kinnitamiseks tuvastamise meetodeid (nt ID-kaardiga

sisselogimine, mobiil-ID-ga autentimine jm), mistõttu ei teki kahtlust isikusamasuses ja

andmete õigsuses.

Töötervishoiu tervisekontrolli järel väljastatakse töötajale ja tööandjale tervisekontrolli otsus.

Digitaliseerimise projekti tulemusena liigub otsus TIS-i, kus see on nähtav nii töötajale

(patsiendile) endale kui ka tööandjale TEIS-i kaudu (selleks luuakse automaatne andmevahetus

TIS-i ja TEIS-i vahel). Samuti on otsus TIS-is nähtav nii töötervishoiuarstile järgmiseks

tervisekontrolliks kui ka raviteekonna järgmisele arstile (nt perearst, eriarst). Otsuste

kättesaadavus TIS-is ja TEIS-is vähendab arstide halduskoormust, mis on seotud otsuste

printimise, allkirjastamise, skannimise ja tööandjale krüpteeritul viisil saatmisega.

Töötaja leiab edaspidi oma tervisekontrolli otsused terviseportaalist, mis kuvab töötaja

terviseandmeid Tervise infosüsteemist, kuhu on praegu koondatud kõik töötaja tervist

puudutavad andmed. Töötaja näeb otsust, kus on nii soovitused töötaja tervise hoidmiseks kui

ka need soovitused ja ettekirjutused, mis on tööandjale nt töökeskkonna parandamiseks.

Töötajal tekib muudatuse tulemusena parem ülevaade endaga seotud andmetest ning

teenuseosutajal ei ole vaja väljastada inimesele paberil otsust.

Tööandjale nähtav otsus (andmekoosseis lisatud rakendusaktide kavanditesse) sisaldab

tööandjale vajalikku infot töötaja kohta ja vajaduse korral töökeskkonnas tehtavate muudatuste

kohta, kuid ei sisalda delikaatseid terviseandmeid töötaja tervise kohta. Tööandja saab edaspidi

tervisekontrolli otsuse TEIS-ist – TEIS võimaldab tööandjal tervisekontrollidega soetud

andmeid hallata ning vajaduse korral on tööandjal võimalik tervisekontrolli otsused TEIS-ist

ka omale alla laadida.

Digitaliseerimise projekti tulemusena liiguvad tervisekontrolli otsused TIS-i, kus need säilivad

tähtajatult, st edaspidi ei pea tööandja ise tervisekontrolli otsuseid säilitama. See aitab

vähendada oluliselt tööandja halduskoormust seoses otsuste säilitamisega nende säilitamise

tähtaja jooksul (kehtiva õiguse kohaselt 5–40 aastat).

7

Eraldi tuleb arvestada tervisekontrollidega eriteenistujate puhul, kelle töösuhet puudutavad

andmed on salastatud. Praegu paberkandjal olev tervisetõend seab inimesele (eriteenistujale)

ebamõistliku koormuse, sest ta peab olema infovahendaja tervishoiusüsteemi osapoolte,

riigiasutuste ja oma tööandja vahel, kes asjaomast informatsiooni vajavad. Halduskoormuse

osaliseks vähendamiseks on edaspidi eriteenistujate tervisekontrolli puhul töötajal samuti

võimalik täita tervisedeklaratsioon terviseportaalis või teenusepakkuja iseteeninduse

keskkonnas. Erinevus nn tavatöötajast seisneb selles, et eriteenistuja tervisekontrolli otsus

liigub ainult TIS-i ja on terviseportaalis nähtav töötajale endale, kuid ei jõua automaatselt

tööandjani TEIS-i kaudu. Selleks et tööandja näeks tervisekontrolli otsust, on vaja jätkata

kehtiva korraga ehk töötaja edastab otsuse tööandjale kas paberkujul või krüpteeritud e-kirjaga.

Tervisekontrolli otsuse andmekoosseis on leitav rakendusaktide kavandite failist (seletuskirja

lisa 1). Otsuse andmekoosseis põhiandmete puhul ei erine kehtivas õiguses toodud otsuse

andmetest. Võrreldes varasemaga eemaldatakse tervisekontrolli otsuse vormilt töötaja kui

patsiendi allkiri. Kehtiva õiguse kohaselt aluseks võetud mootorsõidukijuhi tervisekontrolli

kord ei näe samuti mootorsõidukijuhi tervisetõendil ette patsiendi allkirja. Tegemist on

ebavajaliku andmeväljaga. TTKS ja selle alusel kehtestatud rakendusaktid näevad ette, et

tervishoiuteenuse osutaja peab allkirjastama või kasutama digitaalset templit

otsuse/tõendi/saatekirja vm protseduuri või analüüsi väljakirjutamisel. Allkirjaga või digitaalse

templiga kinnitab arst (või teatud juhtudel õde) dokumendi autentsust ja kannab vastutust

koostatud dokumendi eest. Töötaja peab läbima töötervishoiu tervisekontrolli vastavalt TTOS-

i § 14 lõike 1 punktile 3. Töötaja saab tervisekontrolli läbimise tulemusena teada, millises seisus

on tema tervis ja kas või millistel tingimustel ta sobib nimetatud töökohal jätkama. Töötaja

allkiri või selle puudumine ei muuda arsti otsust, mis edastatakse tööandjale, samuti ei mõjuta

töötaja allkiri või selle puudumine töötaja õigust soovi korral arsti otsus vaidlustada. Töötaja

allkiri kannab otsusega tutvumise või otsuse kättesaamise funktsiooni. Edaspidi on töötajal

võimalik tutvuda otsusega terviseportaalis, kus töötaja saab patsiendina otsuse igal ajal kätte

ning kus on näha ka töötaja logi otsusega tutvumise kohta. Samuti on arstil kohustus tutvustada

töötajale tervisekontrolli käigus tehtud uuringute ja analüüside tulemusi ning selgitada

tervisekontrolli tulemusena tehtud otsust (kas ja millistel tingimustel töötaja sobib töötama ning

millised on arsti ettepanekud nii töötajale endale tervise edendamiseks kui ka tööandjale

töökeskkonna ja töökorralduse parandamiseks).

Infosüsteemide arendamine on seotud rahvusvahelise algatusega viia tervishoiuandmed üle

turvalisemale andmestandardile. Uuendused tuginevad eelkõige FHIR (Fast Healthcare

Interoperability Resources) standardile, mis võimaldab struktureeritud, masinloetavat ja

turvalist andmevahetust nii riigisiseselt kui piiriüleselt. Uued EL terviseandmete määrusest

(EHDS) tulenevad nõuded eeldavad liikmesriikidelt ühtsete andmeformaatide ja

vahetusprotokollide kasutuselevõttu, mis tagavad andmete parema kvaliteedi, jälgitavuse ja

turvalisuse. FHIR-põhiste teenuste kasutuselevõtt võimaldab ühtset autentimis- ja

autoriseerimismudelit, standardiseeritud andmeelemente ning krüpteeritud, auditilogidega

varustatud andmeedastust. See loob tehnilise aluse turvalisemate teenuste arendamiseks ning

tagab, et Eesti terviseinfosüsteemid vastavad EL-i ühikutevahelise andmete liikumise ja

andmekaitse kõrgendatud nõuetele.

Eeltoodu tõttu muudetakse eelnõukohase seadusega töötervishoiu ja tööohutuse seadust.

Eelnõu koosneb kahest paragrahvist – esimene sätestab töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muudatused ja teine muudatuste jõustumise aja.

Eelnõu § 1 punktiga 1 muudetakse TTOS § 131 lõiget 16, mis sätestab tervisekontrolli andmete

säilitamise korra.

8

Sõnastust muudetakse õigusselguse eesmärgil. Tervishoiuteenuse samasisulised kohustused on

ammendavalt sätestatud TTKS-is ja selle alusel kehtestatud määrustes. Nii nagu varasem

sõnastus, hõlmab ka uus sõnastus tervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise

korda töötervishoiuteenuse osutajale, viidates edaspidi TTKS-is sätestatule. Tööandjal kaob

edaspidi tervisekontrollide otsuste säilitamise kohustus, kuna töötervishoiuteenuse käigus

tekkinud terviseandmete dokumenteerimise ja säilitamise kohustus lasub TTKS 42 kohaselt

tervishoiuteenuse osutajal. Lisaks peab teenuseosutaja esitlema otsuse andmekoosseisu TIS-i

vastavalt TTKS § 592 ja sellega seotud määrustes sätestatud korrale, kus andmeid säilitatakse

riigi infosüsteemi halduspõhimõtete kohaselt. Seetõttu ei toimu enam tervisekontrolli otsuste

edastamist ega säilitamist tööandja juures (v.a enne 01.07.2026 väljastatud tervisekontrolli

otsuste puhul).

 Töötervishoiuteenuse osutaja

Kehtiva TTOS-i § 131 lõike 16 esimene lause sätestab töötervishoiuteenuse osutajale kohustuse

säilitada töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid 30 aastat teenuse osutamisest

arvates. Kuigi dokumentide säilitamise kord ja tähtajad töötervishoiuteenuse osutajale ei

muutu, on need juba ammendavalt reguleeritud tervishoiuteenuste korraldamise seaduses.

TTOS-is sätestatud säilitamiskohustus dubleerib TTKS-ist tulenevat regulatsiooni ega loo

lisaväärtust. Seetõttu ei ole otstarbekas andmete säilitamise tähtaega TTOS-is eraldi rõhutada.

Selle asemel lisatakse viide algsele õigusallikale (TTKS-ile) ning TTOS-ist eemaldatakse

säilitamistähtaega käsitlev säte.

Juba kehtiva õiguse kohaselt näevad TTKS-i § 42 lõiked 3 ja 4 ette, et ambulatoorse ja

statsionaarse tervishoiuteenuse osutamist tõendavaid andmeid, sealhulgas töötervishoiuteenuse

osutamisega seotud andmeid tuleb säilitada 30 aastat patsiendile osutatud teenuse andmete

kinnitamisest alates. Varasem TTOS-i sõnastus kasutas säilitamise hetke alguse

defineerimiseks „teenuse osutamise“ hetke, mis on ajalise hetke defineerimiseks ebatäpne.

TTKS kasutab dokumenteerimise algushetke defineerimiseks sõnastust „andmete

kinnitamine“. See tähendab, et tervishoiuteenuse osutaja peab edastama juba kehtiva korra

alusel tervise infosüsteemi andmed TTKS-i § 592 lõike 2 alusel kehtestatud määruses sätestatud

andmekoosseisus14 ja tervise infosüsteemi põhimääruses sätestatud tähtaja15 jooksul, kui

tervishoiutöötaja on asjakohase dokumendi kinnitanud.

TTKS-i § 592 lõike 2 alusel kehtestatud sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määruses nr 53

„Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“ on kavandatud

muudatus, millega lisatakse töötaja tervisekontrolli ja otsusega seotud andmeväljad.

Tervisekontrolli otsus on praegu ainus dokument, mis pärast töötervishoiu tervisekontrolli ei

jõua TIS-i.

Riigi arengusuund on liikuda sündmuspõhistele16 ja proaktiivsetele andmevahetuse teenustele.

See tähendab muu hulgas andmete ühekordse kogumise põhimõtet ja andmete õigeaegset

kättesaadavust raviteekonna eri spetsialistidele. Praegu TIS-i edastatavad epikriisid

võimaldavad mõningal määral saada ülevaadet nii tervisekontrolli käigus tehtud

protseduuridest kui ka tervisekontrolli tulemusest, mis võimaldab eeldada, milline võis olla

töötervishoiu tervisekontrolli otsus, kuid epikriiside erinev infoväärtus ei anna alati patsiendile

terviklikku ülevaadet tema terviseseisust ega ole piisavalt informatiivne ka raviteekonna

14 Tervise infosüsteemi andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused – Riigi Teataja 15 Tervise infosüsteemi põhimäärus – Riigi Teataja 16 Uue põlvkonna tervise infosüsteem (upTIS), sh fail „upTIS visioon 2030“

9

järgmisele arstile. Kui otsus ei ole patsiendile ja tema raviteekonna järgmisele arstile

kättesaadavas ühtses kohas, võib see viia olukorrani, kus oluline infokild patsiendi tervise kohta

jääb kättesaamatuks, et teha edasisi tema tervisega seotud otsuseid (sh on otsus vajalik järgmise

töötervishoiu tervisekontrolli arstile). Lisaks sellele, et ühe spetsialisti kogutud andmed ei jõua

alati õigeaegselt teise spetsialistini, küsitakse inimese käest korduvalt sama infot ning tehakse

välditavaid dubleerivaid analüüse ja uuringuid. Kuna riiklik arengusuund on liikuda

sündmuspõhisele andmevahetusele17, tähendab see, et tulevikus kaovad epikriisid ära, mistõttu

on oluline, et tervisekontrolli otsus oleks osapooltele keskses süsteemis õigeaegselt

kättesaadav.

Kõik patsiendi tervisega seotud andmed on seni koondatud riiklikusse infosüsteemi (TIS), sinna

peaksid jõudma ka töötervisekontrolli otsused. Praegune tervishoiusüsteem on

teenuseosutajakeskne, tervishoiuga seotud eri osapoolte koostöö on puudulik, mistõttu on

patsientide raviteekonnad killustunud.18 Töötervishoius väljendub killustatus andmete

koondumises teenusepakkujate andmebaasidesse ja iseteeninduse keskkondadesse. Nii töötaja

kui ka tööandja kaotavad töötaja tervise kohta tehtud otsuse, kui teenusepakkuja vahetub ehk

kui inimene lahkub töölt ja uus tööandja kasutab teise teenusepakkuja teenuseid. Andmete

edastamiseks ja taaskasutamiseks on vaja neid küsida, välja printida või krüpteerida ja saata,

mis põhjustab osapooltele halduskoormust, aga ka ajalist koormust, millega kaasneb patsiendi

raviteekonna katkemine.

Juba kehtiva õiguse alusel edastab tervishoiuteenuse osutaja kõik muud patsiendi

terviseandmed TIS-i TTKS-i ja selle alusel kehtestatud määruste kohaselt. Arendatavate

süsteemide taustal toimub genereeritud ja kinnitatud otsuse edastamine TIS-i automaatselt,

nagu ka teiste TIS-i edastatavate dokumentide puhul. TIS-i tehtavad arendused otsuste

edastamiseks eeldavad teenusepakkujatel enda süsteemide liidestamist TIS-i kesksüsteemiga,

nagu ka teiste TIS-i puudutavate uuenduste korral.

 Tööandja

TTOS-i § 131 lõige 16 nägi teises lauses ette tööandjale töötervishoiuteenuse osutamise

korraldamisega seotud andmete säilitamise tähtaja – kümme aastat teenuse osutamisest arvates.

Alates 1. juulist 2026 ei ole tööandjal enam kohustust säilitada töötervishoiuteenuse osutamise

korraldamisega seotud dokumente ehk tervisekontrolli otsust.

TTKS-i § 591 lõige 5 näeb ette, et tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi

vastuvõtmisest alates tähtajatult, arvestades samas lõikes sätestatud erisusi. Rakendusakti

eelnõu kohaselt (seletuskirja lisa 1) lisatakse töötervishoiu tervisekontrolli otsus TIS-i

edastatavate dokumentide loetelusse. Selle tulemusel jõuab TIS-i töötervishoiu tervisekontrolli

otsus automaatselt pärast tervishoiutöötaja andmete kinnitamist ja säilib TIS-is tähtajatult,

mistõttu ei ole tööandjal vaja otsust eraldi säilitada. Tööandjale on tagatud tervisekontrolli

otsuste kättesaamine TEIS-i kaudu igal ajahetkel. Muudatusega vähendatakse tööandja

andmete säilitamisega seotud halduskoormust. TIS-i ja TEIS-i vahel luuakse andmevahetus,

mis võimaldab tööandjal hallata oma töötajate tervisekontrolli otsuste kehtivust, vaadata ja

vajadusel alla laadida töötajate töötervishoiu tervisekontrollide otsuseid. TEIS-i otsuseid ei

salvestata, kuid tööandjal on neid võimalik TEIS-is igal ajal vaadata, soovi korral saab tööandja

jätkata otsuste säilitamist paralleelselt TIS-iga.

17 Sündmuspõhise andmevahetuse dokumenteerimise analüüs 2025. Sündmuspõhise andmevahetuse dokumenteerimise analüüs 2025 18 Esmatasandi tervishoiu arengukava 2035.pdf

10

Enne 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrollide otsused tuleb tööandjal säilitada varasema

korra kohaselt ehk kümme aastat alates otsuse väljastamisest tööandja eelistatud viisil (kas enda

personaliprogrammis, paberkujul või muul viisil) (eelnõu § 1 punkt 4).

TIS-i ja TEIS-i vaheline andmevahetus loob eeldused tõhusamaks järelevalveks töötervishoiu

korralduse üle. TEIS-i kaudu tõhustatakse Tööinspektsiooni järelevalvet, nii et inspektor saab

samuti mugavalt ja kiirelt kontrollida järelevalve käigus, kas tööandja on täitnud

töötervishoiuga seotud nõudeid.

Kokkuvõttes muudetakse eeltoodu tõttu TTOS-i § 131 lõike 16 sõnastust ning välditakse sellega

õigusnormide dubleerimist ja vähendatakse halduskoormust.

Eelnõu § 1 punktiga 2 tunnistatakse TTOS-i § 131 lõige 17 kehtetuks.

TTOS-i § 131 lõikes 17 sätestatud töötervishoiu tervisekontrolli otsuse säilitamise tähtajad

tulenevad Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivist 2004/37/EÜ töötajate kaitse kohta tööl

kantserogeenide, mutageenide ja reproduktiivtoksiliste ainetega kokkupuutest tulenevate

ohtude eest19. Direktiivi 2004/37/EÜ artikli 15 lõiked 1 ja 1a näevad ette, et

töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmeid säilitatakse 40 aastat arvates töötaja

viimasest kokkupuutest kantserogeeni või mutageeniga ja viis aastat arvates töötaja viimasest

kokkupuutest reproduktiivtoksilise ainega. Direktiiv sätestab miinimumnõuded siseriiklikule

õigusele, kuid liikmesriik võib rakendada ka rangemaid meetmeid, kui see on põhjendatud ja

vajalik.

Praktikas on kujunenud olukord selliseks, et kantserogeenide või näiteks reproduktiivtoksiliste

ainetega kokkupuutest tingitud tervisekontrolli otsus on osa terviklikust otsusest töötaja tervise

ja töötamise kohta. Otsusest ei ole võimalik eraldi välja tõsta osa, mis puudutab just

kantserogeenide kohta tehtud tervisekontrolli või reproduktiivtoksiliste ainete mõju hindamise

osa, seetõttu on otsust vaja säilitada tervikuna vähemalt minimaalne direktiivis ettenähtud aeg.

Kuna tervisekontrolli otsus on oluline infoallikas järgmistele arstidele töötervishoiu

tervisekontrollide jaoks ning ka teistele arstidele ning tervisespetsialistidele töötaja kui

patsiendi raviteekonnal, siis on oluline otsuste kättesaadavus.

Eelmises punktis (eelnõu § 1 punkti 1 selgitused) kirjeldatu kohaselt näeb TTKS-i § 591 lõige 5

ette, et tervise infosüsteemis säilitatakse andmeid nende infosüsteemi vastuvõtmisest alates

tähtajatult, arvestades samas lõikes sätestatud erisusi. Rakendusakti eelnõu kohaselt lisatakse

töötervishoiu tervisekontrolli otsus TIS-i edastatavate dokumentide loetelusse (seletuskirja

lisa 1). Selle tulemusel jõuab TIS-i töötervishoiu tervisekontrolli otsus automaatselt pärast

tervishoiutöötaja andmete kinnitamist ja säilib TIS-is tähtajatult, mistõttu ei ole tööandjal vaja

otsust säilitada ehk tervisekontrolli otsused säilitatakse tööandja asemel tähtajatult TIS-is alates

1. juulist 2026.

Enne 1. juulit 2026 väljastatud tervisekontrollide otsused tuleb tööandjal säilitada varasema

korra järgi, kui need on seotud kokkupuutega järgmiste ohuteguritega (eelnõu § 1 p 4):

- kantserogeenid ja mutageenid (40 aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet

kantserogeeni või mutageeniga);

- reproduktiivtoksilised ained (viis aastat pärast töötaja viimast kokkupuudet);

- bioloogilised ohutegurid (40 aastat pärast viimast kokkupuudet).

19 EUR-Lex – 02004L0037-20240408

11

TTOS ei sätesta töötervishoiuteenuse osutamisega seotud andmete säilitamise tähtaega

bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute korral, kuid ka bioloogiliste ohuteguritega kokkupuute

korral kehtib sama, halduskoormuse vähendamise põhimõte.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2000/54/EÜ töötajate kaitse kohta bioloogiliste

mõjuritega kokkupuutest tulenevate ohtude eest tööl20 näeb artikli 14 lõikes 4 samuti ette, et

nakkusohtliku bioloogilise ohuteguriga kokkupuute korral säilitatakse tervisekontrolli andmeid

kuni 40 aastat pärast viimast teadaolevat kokkupuudet ohuteguriga. Eesti õigusesse on see

kohustus üle võetud bioloogiliste ohutegurite määruse § 11 lõikega 6.21

Tervisekontrolli otsusest ega tervisekontrolli käigust ei ole alati võimalik eraldada just

bioloogilise ohuteguriga seotud osa. Samal ajal säilitatakse TIS-is andmeid tähtajatult.

Kavandatava rakendusaktide muudatusega lisatakse ka töötervishoiu tervisekontrolli otsus

TIS-i edastatavate dokumentide hulka. Seetõttu ei ole alates 1. juulist 2026 tööandjal vaja eraldi

säilitada bioloogiliste ohuteguritega kokkupuutest tulenevaid tervisekontrolli otsuseid 40 aasta

jooksul, kuna need andmed edastatakse andmesüsteemide arendamisel automaatselt TIS-i.

Eelnõu § 1 punktiga 3 lisatakse seoses eelkirjeldatud muudatustega TEIS-i töödeldavate

andmete hulka ka andmed töötervishoiu tervisekontrolli otsuste kohta. See tähendab, et otsuste

liikumisega TIS-i saab tööandja tervisekontrolli otsused kätte TEIS-i iseteenindusest. Selleks

lisatakse TTOS-i TEIS-i töödeldavate andmete hulka ka tervisekontrolli otsuste andmed, mida

varem TEIS-is ei olnud. Seni selliseid andmeid TEIS-is ei töödeldud ning tööandjad pidid

tervisekontrolli otsuseid hankima eraldi töötervishoiuteenuse osutajalt, mis tekitas ebaühtlust

praktikas ning vähendas andmevahetuse tõhusust. Muudatuse eesmärk on tagada

tervisekontrolli otsuse andmete turvaline liikumine TIS-ist tööandjani, võimaldades tööandjal

saada vajalikud otsused kätte TEIS-i iseteeninduskeskkonna kaudu.

Tervisekontrolli otsuste lisamine TEIS-i töödeldavate andmete loetellu loob töötervishoiu

ühtsema ja läbipaistvama korralduse. Otsuste andmete jõudmine TIS-ist TEIS-i tähendab, et

tööandjal on reaalajas juurdepääs töötervishoiuarsti tehtud otsustele töötaja terviseseisundi

vastavuse kohta konkreetsele tööle ning vajadusel ka infole töötingimuste kohandamise või

piirangute kohta. See aitab tööandjal täita töötervishoiu ja tööohutuse seadusest tulenevaid

kohustusi, sh hinnata paremini töökeskkonna riske, kavandada ennetusmeetmeid ning tagada

töötajate ohutust.

Lisaks suurendab muudatus andmete usaldusväärsust ning vähendab nii tööandjate kui ka

inspektori halduskoormust, sest tervisekontrolli otsused liiguvad edaspidi automaatselt ning

standarditud kujul. Tervisekontrolli otsuste keskne kättesaadavus TEIS-i kaudu toetab

Tööinspektsiooni järelevalvet, inspektoril on edaspidi võimalik järelevalve käigus samuti

TEIS-ist kontrollida, kas tööandja on töötajatele tervisekontrolli korraldanud.

Eelnõu § 1 punktiga 4 sätestatakse kohustuste jõustumine.

Eelnõu punktides 1 ja 2 kirjeldatud kohustuste ümberkorraldamise tõttu on vaja sätestada,

kuidas käsitletakse andmeid, mille säilitustähtaeg parajasti kestab, kuid mis ei ole

infosüsteemides (TIS-is ega TEIS-is) kättesaadavad. Nimelt ei ole enne 1. juulit 2026

väljastatud töötervishoiu tervisekontrolli otsused sisestatud ega neid ei sisestata tervise

infosüsteemi, kuna nende edastamise kohustus kehtib alles alates uue regulatsiooni

jõustumisest. Samal ajal võib sellise otsuse kehtivusaeg või tööandja kohustuste täitmise

periood jätkuda ka pärast 1. juulit 2026. Näiteks kui tervisekontrolli otsus väljastatakse

20 EUR-Lex - 02000L0054-20200624 - ET - EUR-Lex 21 Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded – Riigi Teataja

12

tööandjale 30. juunil 2026, kehtib tööandjale kohustus säilitada ise sellist otsust kümme aastat

teenuseosutamisest arvates.

TIS-i ja TEIS-i uued töövood rakenduvad üksnes ajast, kui jõustub seadus väljastatavate otsuste

kohta.

Üleminekusätte lisaeesmärk on tagada andmete tõendatavus ja järjepidevus – tööandjal peab

olema võimalik tõendada, et ta on täitnud töötervishoiu ja tööohutuse nõudeid ka selliste otsuste

puhul, mis infosüsteemidesse ei jõua. Selline üleminekusäte on vajalik, et vältida olukorda, kus

andmete liikumise kohustus muutub, kuid varasemad otsused jääksid õiguslikult määratlemata

või tööandja jääks ilma vajalikust alusinfost töötaja töötingimuste kujundamisel.

Eelnõu §-ga 2 on sätestatud seaduse jõustumine.

Eelnõu on planeeritud jõustuma 1. juulil 2026, et anda eelnõuga puudutatud osapooltele

(tööandjad, töötajad, töötervishoiuteenuse osutajad) piisav aeg töötervishoiuteenuse korraldust

puudutavate seadusemuudatustega tutvumiseks ja vajalike ümberkorralduste tegemiseks, sh

tuleb arvestada asjaomaste töökeskkonna andmekogu arenduste valmimisega, et

teenuseosutajad saaksid arendada oma infosüsteeme ja luua ühenduse TIS-iga tervisekontrolli

otsuste edastamiseks. Muudatuse rakendamiseks valmistatakse ette riiklikud IT-arendused

(TIS, terviseportaal, TEIS).

4. Eelnõu terminoloogia

Eelnõu ei sisalda uusi termineid.

5. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusaktidega

Eelnõu ei ole puutumuses Euroopa Liidu õigusaktidega.

6. Seaduse mõjud

Muudatuste rakendamisega kaasneb mõju järgmistes valdkondades: 1) sotsiaalne mõju, 2) mõju

majandusele, 3) mõju riigivalitsemisele ning 4) mõju infotehnoloogiale ja infoühiskonnale.

Mõjuaspekte nendes valdkondades hinnati mõjutatud sihtrühmade kaupa nelja kriteeriumi

alusel: mõju ulatus, mõju avaldumise sagedus, mõjutatud sihtrühma suurus ja ebasoovitavate

mõjude kaasnemise risk. Muudatused ei mõjuta järgmisi valdkondi: haridus, kultuur, sport,

riigikaitse, siseturvalisus, keskkond, regionaalareng, mistõttu ei ole mõju olulisust nendes

valdkondades hinnatud. Lisaks on koostatud andmekaitsealane mõjuhinnang.

6.1. Sotsiaalne mõju

Mõju avaldub töötervishoiu korraldusele ja kvaliteedile, aga ka tervishoiukorraldusele ning

inimeste tööalasele heaolule ja tervisele laiemalt.

6.1.1. Töötajad (patsiendivaade)

Tervisekontrollis töötervishoiuteenuse osutaja juures peavad regulaarselt käima töölepinguga

ja avaliku teenistuse seaduse alusel töötavad töötajad, kes puutuvad kokku TTOS-is nimetatud

töökeskkonna ohutegurite või töö laadiga seaduses nimetatud tingimuste ja sageduse kohaselt.

2024. aastal oli Eesti tööjõu uuringu andmetel22 tööturul 619 200 palgatöötajat, kellest 604 200

22 Statistikaameti andmebaas. Tabel TT262: palgatöötajad soo, elukoha ja töösuhte liigi järgi.

13

töötas töölepinguga või avaliku teenistuse seaduse alusel. Kogu Eesti elanikkonnast on

mõjutatud sihtrühma suurus keskmine, kuna see mõjutab 44% inimesi23, kuid kõikidest

palgatöötajatest moodustavad tervisekontrolli kohustusega töötajad enamuse (97,6%).

Tööelu-uuringu andmetel puutub 97% üle viie töötajaga ettevõtete töötajatest töökohal kokku

vähemalt ühe ohuteguriga24. Sama uuringu kohaselt on praeguses töökohas töötervishoiuarsti

vastuvõtul käinud 67% töötajatest, sh meestöötajatest 70% ja naistöötajatest 65%25.

Tervisekontrolli käigus hinnatakse töötaja terviseseisundit ning töökeskkonna ja töökorralduse

sobivust töötajale. Tervisekontroll aitab välja selgitada töötaja tervisenäitajad ja vaevused, mis

võivad hiljem kujuneda püsivaks terviseprobleemiks.

Uks kesksesse riiklikku tervise infosüsteemi patsiendi vaates on terviseportaal. Töötervishoiu

arsti otsuste digitaliseerimisel tekib töötajatel terviseportaalis ühtne ülevaade enda terviseinfost,

sh töötervisekontrolli otsuste kohta. Töötajal tekib otse ligipääs enda töötervisekontrolli

otsustele, ilma vajaduseta ise arhiveerida (praegu enamasti paberkandjal) dokumente, ja kaob

sõltuvus tööandja või teenuseosutaja dokumentide säilitamise kohustusest. Väheneb risk, et

dokumendid hävivad, jäävad arhiveerimata või on töötajale hiljem raskesti kättesaadavad

tööandja või töötervishoiuteenuse osutaja vahetamise või pankroti/lõpetamise korral.

Terviseportaali kaudu hakkab toimuma ka tervisekontrollieelne tervisedeklaratsiooni täitmine,

sh täitub see automaatselt juba TIS-is olevate andmetega. Seetõttu kaob vajadus iga kord uuesti

samu andmeid (sageli käsikirjas paberkandjal) deklaratsiooni kanda. Praegu ei ole paberkandjal

täidetud deklaratsioon hiljem inimese jaoks ilma eraldi taotlemata kättesaadav, kuid muudatuse

järel talletub see TIS-is. Praegu on vaid väga vähestel töötervishoiuteenuse osutajatel

digitaalsed süsteemid, mis ei nõua korduvalt samade andmete esitamist ning mis võimaldavad

deklaratsioonidele lihtsasti ligi pääseda. Küll aga võib teenuseosutaja vahetumise korral (nt

tööandja vahetumise korral) praegu see hüve töötajate jaoks kaduda.

Samuti saavad pere- ja eriarstid edaspidi teha teadlikumaid otsuseid patsiendi raviteekonna

kohta, kuna digitaalsed töötervishoiukontrolli dokumendid annavad patsiendi tervise kohta

lisainfot (vt täpsemalt ptk 6.1.2). Kuna töötervishoiukontrolli otsused talletatakse muudatuse

jõustudes turvaliselt TIS-is ning juurdepääs neile on volitatud isikutele, väheneb ka andmete

väärkasutuse risk ning tagatud on parem isikuandmete kaitse (vt täpsemalt andmekaitsealase

mõjuanalüüsi ptk 6.5.).

Samuti võib oodata tööandjate suuremat motiveeritust järgida töötervishoiuarstide antud

soovitusi töötajate tervise hoidmiseks, kuna elektrooniline andmevahetus annab

Tööinspektsioonile parema ülevaate ettevõtte töötervishoiu korraldusest ja kohustuste

täitmisest ning järelevalve muutub tõhusamaks (mõjusid järelevalve vaatest on põhjalikumalt

käsitletud ptk 6.3.1). Kuigi Sotsiaalministeeriumi tellitud uuringu26 küsitlustulemuste järgi

tööandjad üldjuhul järgivad töötervishoiuarsti soovitusi (42% täiel määral, 38% osaliselt), siis

13% tööandjatest ei olnud üldse töötervishoiuarsti soovitusi järginud. Soovitusi järgivad

suuremad ettevõtted: üle 51 töötajaga tööandjate puhul 49% täiel määral ja 43% osaliselt.

Väiksemad ettevõtted paistavad siingi silma sellega, et nad järgivad soovitusi teistega võrreldes

vähem ning 25% ei järgi soovitusi üldse.

Muudatustel on seega töötajatele vaid positiivne mõju – need on suunatud töökeskkonna

ohutumaks ja tervist hoidvamaks muutmisele, parandavad terviseandmete kättesaadavust ja

23 Võrdlus Statistikaameti avaldatud rahvaarvuga 1. jaanuari seisuga. Tabel RV021: rahvastik soo ja vanuserühma järgi. 24 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused. 25 Statistikaameti andmebaas. Tabel TKU050: töötajad töötajate rühma ja ettevõttes töötamise ajal töötervishoiuarsti juures

tervisekontrollis käimise järgi. 26 Anneli Rätsep, Elsa Trumm, Evelyn Aaviksoo, Evelin Kostabi, Gerly Tamm, Helen Urmann, Kadi Lubi, Kadri Lees, Maie

Kiisel, Merle Mägi, Raul-Allan Kiivet, Ruth Kalda, Saara Maria Puur, Ene Tubelt (2020). Töötervishoiuteenuse uuring

Sotsiaalministeeriumile. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ning peremeditsiini ja

rahvatervise instituut koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga.

14

andmekaitset ning vähendavad dubleerivate tegevuste vajadust. Muudatusest mõjutatud

sihtrühm kogu elanikkonnast on keskmine, kuid puudutab siiski pea kõiki palgatöötajaid. Mõju

sagedus on keskmine, kuna tervisekontroll on üldjuhul töötaja jaoks regulaarne. Mõju ulatus on

väike, sest muudatus ise töötajate käitumises selliseid muudatusi, millega oleks tarvis

kohaneda, kaasa ei too. Muudatuse sotsiaalset mõju töötajatele võib pidada oluliseks.

6.1.2. Tervishoiuasutused

Tervisekontrolliotsuste ja tervisedeklaratsioonide jõudmine TIS-i mõjutab kõiki arste ja kogu

tervishoiusüsteemi laiemalt, sest töötervishoiuarsti soovitused jõuavad senisest paremini pere-

ja eriarstideni. Seega on eelnõust mõjutatud tervishoiuasutuste sihtrühm suur.

TIS-il põhinev, suures osas automaatselt andmetega täituv tervisedeklaratsioon annab

töötervishoiuarsti käsutusse usaldusväärsemad andmed kui patsiendi mälu või patsiendi

esitatud valikuline info. See võimaldab töötervishoiuarstil paremini hinnata töötaja sobivust

ametikohale ja anda täpsemaid soovitusi töökeskkonna parandamiseks. Töötervishoiuarsti

jaoks on tervisedeklaratsioonile kantud info ja TIS-is oleva info võrdlemine ning selle

usaldusväärsuse kontrollimine aeganõudev protsess, kuid standardne ja automatiseeritud

andmevahetus võimaldab keskenduda otseselt tervisekontrolli tegemisele (mõju

halduskoormusele on käsitletud ptk-s 6.2.1.).

Pere- ja eriarstide võimalus näha TIS-is töötervisekontrolli otsuseid ning tervisedeklaratsioone

loob terviklikuma ülevaate patsiendi tervisest ning seeläbi võib paraneda raviotsuste kvaliteet.

Kuigi töötervishoiuarstid annavad ka praegu TIS-i kaudu ülevaate patsiendile tehtud

analüüsidest ja nende tulemustest, on lisainfo epikriisides talletatud ebaühtlaselt – kas puudub

üldse või on olenevalt töötervishoiuteenuse osutajast eri sõnastuses ja eri detailsusastmega.

Digitaliseeritud, ühtsel standardil põhinevad tervisekontrolliotsused võimaldavad arstidel näha

nii töökeskkonna ohutegureid, millega inimesed tööl kokku puutuvad, kui ka tööandjale ja

töötajale antud soovitusi töötaja tervise hoidmiseks. See info võib raviotsuste tegemiseks olulist

lisaväärtust anda. Lisaks on automatiseeritud andmeväljade võrdlemine väiksema

halduskoormusega kui erineva stiili ja põhjalikkusega koostatud epikriiside lugemine ja

töötlemine. Lisaks hakkavad eri- ja perearstid nägema ka töötervishoiukontrolliga seotud

tervisedeklaratsioone. Kuna need sisaldavad peale juba TIS-is salvestatud andmete ka patsiendi

enda lisatavat informatsiooni (nt töökeskkonna ja elustiiliga seotud küsimused), annab

tervisedeklaratsioon ka teistele arstidele olulist lisainfot raviotsuste tegemiseks.

Kokkuvõttes toetavad eelnõu muudatused terviklikumat ja kvaliteetsemat tervishoiukorraldust.

Mõju avaldumise sagedus on suur, sest mõju avaldub igapäevases ravitöös iga kord, kui arst

kasutab TIS-i ja teeb raviotsuseid. Mõju ulatus on keskmine, sest tervishoiutöötajate

tööprotsessid muutuvad efektiivsemaks ja andmete kvaliteet paraneb, kuid muudatus ei eelda

arstide ega tervishoiuasutuste jaoks märkimisväärseid ümberkorraldusi ega kohanemistegevusi.

Ebasoovitavate mõjude risk puudub. Kokkuvõttes on sotsiaalne mõju oluline. Pikemas plaanis

paraneb töötervishoiuteenuse efektiivsus ning arstiabi kvaliteet ning töötajate tervisekaitse on

paremini tagatud.

6.2. Majanduslik mõju

6.2.1. Töötervishoiukontrolli teenust pakkuvad asutused

TEHIK-u ärianalüüsi27 kohaselt on töötervishoiukontrolli epikriise esitanud asutuste arv iga

aasta kasvanud, ulatudes 2024. aastal juba 88-ni. Sama analüüs toob esile, et

töötervishoiukontrolli läbib igal aastal järjest rohkem inimesi. Kui 2020. aastal tehti 66 574

töötervishoiualast läbivaatust, siis 2023. aastaks oli see arv juba 142 390.

27 TEHIK (2024). Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimise ärianalüüs

15

Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimine vähendab töötervishoiuteenuse osutajate

halduskoormust juhul, kus tervisekontrolli otsus on paberkandjal (TEHIKu ärianalüüsi kohaselt

enamikul juhtudel). TEHIK-u ärianalüüsi raames küsitletud tervishoiutöötajad tõid pea kõik

välja, et paberkandjal tervisetõendite väljastamisega (printimine, allkirjastamine, skannimine,

krüpteerimine, e-kirja teel edastamine) ning arhiveerimisega seotud koormus on

ebaratsionaalselt suur. Lisaks toodi esile, et tervisedeklaratsioonide ja tervisekontrolli otsuste

ajalugu peab olema kättesaadav, et tööga seotud haiguste kahtluse korral saaks hinnata kaebuste

tekkimise aega ning jälgida terviseseisundi muutuste trende. Praegu takistab seda töökohtade

ja teenuseosutajate vahetumine, mille tõttu alustatakse iga kontrolli puhul justkui nullist.

Digitaalsed dokumendid lahendavad need probleemid.

Muudatuste ebasoovitavate mõjude riskiks on lisakulu vähestele teenuseosutajatele. Mõnes

üksikus töötervishoiuteenust pakkuvas asutuses on juba välja arendatud ja kasutusel oma

infosüsteemid nii tervisedeklaratsioonide täitmiseks ja säilitamiseks kui ka tervisekontrolli

otsuste koostamiseks ja säilitamiseks. Muudatuse tõttu peavad need asutused tegema

lisaarendusi, et nende infosüsteemid suudaksid TEHIK-u arendatud tehnilisele standardile

vastavat tervisekontrolliga seotud andmestikku TIS-iga vahetada. Neil asutustel tekivad TIS-

iga liidestamisega seotud lisakulud, samas kui teistel asutustel, kellel praegu oma infosüsteemi

ei ole, selliseid kulusid ei teki. Kuigi teenuseosutajatel on olnud teoreetiline võimalus soetada

või arendada oma infosüsteeme, ei ole nad seda tõenäoliselt teinud suurte kulude tõttu ning on

seni kasutanud riigi arendatud lahendusi. See viitab, et väiksemad teenusepakkujad vajavad

riigi tuge. Kui riik kompenseeriks üksnes suuremate teenuseosutajate liidestuskulud, tekiks risk,

et turuolukord muutub ebavõrdseks. Suuremad teenuseosutajad on oma ärilise valikuna

arendanud välja eraldi infosüsteemid ning nende kohandamiseks riigilt toetuse saamine looks

neile ebaproportsionaalse konkurentsieelise. See võib tugevdada suurte positsiooni turul ja

nõrgendada väiksemaid teenusepakkujaid, kellel sellist tuge ei ole, suurendades seeläbi turu

kontsentreerumise riski. Arvestades et töötervishoiuteenuse pakkujaid on Eestis niigi vähe, võib

väikeste teenusepakkujate kadumine turult halvendada teenuse kättesaadavust. Kokkuvõttes

kaaluvad muudatuse positiivsed sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud (enamiku teenuseosutajate

halduskoormuse vähenemine ja tööprotsesside lihtsustumine, andmete kvaliteedi paranemine,

töötajate parem ligipääs oma terviseandmetele) üles üksikute teenuseosutajate võimalikud

lisakulud. Seetõttu on muudatuse negatiivne majanduslik mõju piiratud.

Muudatus toob kaasa tööprotsesside muutuse kogu sihtrühmas, kuid see on valdavalt positiivne

ega nõua olulisi kohanemisraskusi. Mõju sagedus on suur, sest muudatus mõjutab

töötervishoiuteenuse osutajate igapäevast tööd. Mõne üksiku asutuse jaoks on mõju ulatus

esialgu suur ja toob kaasa negatiivsed mõjud, kuna nõuab lisaarendusi ning kulusid, kuid tegu

on ühekordse kuluga. Kokkuvõttes on muudatuste majanduslik mõju töötervishoiuarstidele ja

töötervishoiuteenuse osutajatele oluline.

6.2.2. Tööandjad

Tervisekontrolli otsuste digitaliseerimine vähendab kõikide nende tööandjate halduskoormust,

kes peavad korraldama töötajate tervisekontrolli. Statistikaameti andmetel oli 2024. aastal

Eestis kokku ca 205 000 aktiivset majandusüksust, sh füüsilisest isikust ettevõtjad, äriühingud,

mittetulundusühingud, sihtasutused, riiklikud üksused ja kohaliku omavalitsuse üksused28.

2025. aasta augustikuu lõpu seisuga oli Eestis ca 80 000 tööandjat, kelle juures töötas vähemalt

üks inimene töölepingu või avaliku teenistuse seaduse alusel. Need tööandjad moodustavad

39% kõikidest majandusüksustest, mistõttu on mõjutatud sihtrühma suurus keskmine.

28 Statistikaameti andmebaas. Tabel ER006: statistilisse profiili kuuluvad üksused tegevusala (EMTAK 2008) järgi. Statistika

andmebaas

16

Sotsiaalministeeriumi tellitud ja 2020. aastal korraldatud mahuka töötervishoiuteenuse

uuringu29 raames tehtud tööandjate küsitlusest selgus, et 82% tööandjatest on viimase kolme

aasta jooksul oma töötajaid tervisekontrolli saatnud (75% saatis tervisekontrolli kõik oma

töötajad). Ettevõtete suuruse järgi on aktiivsem töötajate tervisekontrolli saatja üle 50 töötajaga

tööandja, vähem teeb seda väikeettevõtja. Ettevõtte tegevusvaldkonna järgi saadavad töötajaid

tervisekontrolli kõige rohkem haridus-, sotsiaal-, tervis- ja meelelahutusvaldkonna tööandjad

ning kõige vähem ehitus- ja transpordisektorite ettevõtted.

Töötervishoiukontrolli otsuste automaatne liikumine ja säilitamine TIS-is, mille kaudu on see

kättesaadav tööandjale TEIS-is tagab tööandjale alati ajakohased otsused ning tervikliku

ülevaate oma töötajaskonna tervisekontrollidest. Otsused on edaspidi tööandjale kättesaadavad

masintöödeldaval kujul ning nende töötlemine ja säilitamine ei sõltu enam tööandja enda

dokumentide talletamise lahendustest ega ka võimalustest, mida konkreetne

töötervishoiuteenuse osutaja pakub. Samuti säilib standardne lahendus, kui tööandja

töötervishoiuteenuse pakkujat vahetab. Arvestades, et valdav osa töötervisekontrolli otsustest

on praegu paberkandjal, on nende töötlemine ja säilitamine tööandjale ebamugav ja

ressursimahukas (olgu siis füüsilised arhiivid dokumentidega või ka skannitud kujul

dokumentidega).

Tööandjal on muudatuste jõustumise korral võimalik paremini toetada töötajate tervist ning

võib paraneda motivatsioon töötajate tervisekontrolli korraldamiseks ja töötervishoiuarstide

soovituste rakendamiseks. Tervisedeklaratsiooni täitmine terviseportaalis, eelkõige selle

osaline automaatselt täitumine TIS-is oleva informatsiooniga, tagab, et tervisekontrolli otsuse

aluseks olev info töötaja kohta on ka ilma lisakontrollita korrektne (st ei sõltu enam töötaja

mälust või andmete valikulisest esitamisest), mis võimaldab tööandjal saada töötajate tööle

sobivuse ja vajalike töötingimuste kohanduste kohta kvaliteetsemad otsused.

Tööandja vaatepunktist hinnates on mõju ulatus keskmine. Muudatuste rakendamine võib

tööandjate tööprotsesse muuta, kuid eeldatavaid kohanemisraskusi ei teki. Mõju sagedus on

samuti keskmine, sest töötajatele tervisekontrolli korraldamine on vajalik üldjuhul uue töötaja

töölevõtmisel, tervisekontrolli otsusel oleva uue kontrolliaja saabumisel ja riskihindamise

tulemuste muutumisel ning tervisekontrolli otsuste töötlemine ja säilitamine on tööandja jaoks

regulaarne tegevus. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Arvestades et muudatus puudutab

kõiki tööandjaid, on kokkuvõttes tervisekontrolli andmete digitaliseerimise majanduslik mõju

halduskoormuse vaatest tööandjale oluline.

6.3. Riigivalitsemine

6.3.1. Tööinspektsioon

Tööandja tervisekontrolli korraldamise kohustuse üle teeb järelevalvet TI. TI viib igal aastal

läbi mitu tuhat järelevalvemenetlust ning TI andmetel esineb igas viiendas ettevõttes probleeme

tervisekontrolli korraldamisega30.

Tervisekontrolli otsuseid säilitatakse praegu tööandja juures ning nende haldamise ja

säilitamise süsteemid on tööandjate lõikes erinevad. See tähendab, et TI saab tervisekontrolli

kohustuse täitmise üle järelevalvet teha vaid ettevõttesse kohale minnes ning peab kohanema

tööandja lahendusega. Selline järelevalve on väga ressursimahukas. Muudatuste jõustumisel

liiguvad töötervishoiukontrolli otsused automaatselt TIS-i, kust neid päritakse TEIS-i kaudu

ning on tööinspektoritele lihtsasti kättesaadavad. See muudab järelevalvemenetluse oluliselt

29 Anneli Rätsep, Elsa Trumm, Evelyn Aaviksoo, Evelin Kostabi, Gerly Tamm, Helen Urmann, Kadi Lubi, Kadri Lees, Maie

Kiisel, Merle Mägi, Raul-Allan Kiivet, Ruth Kalda, Saara Maria Puur, Ene Tubelt (2020). Töötervishoiuteenuse uuring

Sotsiaalministeeriumile. Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus RAKE ning peremeditsiini ja

rahvatervise instituut koostöös Tallinna Tervishoiu Kõrgkooliga. 30 Tööinspektsiooni aastaraamat 2024.pdf

17

tõhusamaks, kuna inspektoritel on võimalik enne kohapealset kontrolli hinnata, kas töötajatel

on kehtivad tervisekontrolli otsused ning millistel tingimustel nad võivad töötada, et seejärel

ettevõtte külastuse ajal sisulistele aspektidele keskenduda.

Järelevalveprotsess muutub kiiremaks, süsteemsemaks ja tõhusamaks; tööinspektorite

töökoormus väheneb ning töötervishoiu järelevalve kvaliteet paraneb. Mõju ulatus on

keskmine, kuna muudatusega kaasneb TI tööprotsesside muutus, kuid see ei põhjusta

kohanemisraskusi. Mõju sagedus on keskmine, sest kokkupuude töötajate tervisekontrolli

järelevalvega on regulaarne. Negatiivse iseloomuga mõjud puuduvad. Kokkuvõttes on

muudatuse mõju Tööinspektsiooni töökorraldusele oluline.

6.4. Infotehnoloogia ja infoühiskond

Muudatuste rakendamine nõuab TIS-i ja TEIS-i vahelise andmevahetuse täiustamist ning

mõningaid liidestusi töötervishoiuteenuse osutajate süsteemidega. See suurendab IT-arenduste

mahtu ja nõuab lisaressursse arenduseks, kuid samas aitab luua ühtse, automatiseeritud ja

turvalise lahenduse töötervishoiuga seotud andmete haldamiseks. Lahendus tugevdab e-riigi

infrastruktuuri, parandab andmete kättesaadavust ja usaldusväärsust ning loob aluse tulevikus

digitaliseerimisvõimaluste laienemiseks tervishoius. Lisaks tekib riigil senisest parem

statistiline ülevaade töötervishoiukontrolli otsuste kohta, mis võimaldab jälgida trendide

kujunemist, hinnata poliitikameetmete mõju ja kavandada sihipärasemaid sekkumisi.

Muudatused mõjutavad otseselt IT-arendusi ja süsteemihaldust, kuid mõju on positiivne

laiemalt kogu e-riigi kasutajatele. Arendustegevus on peamiselt ühekordne (süsteemide

liidestamine ja testimine), kuid tulemusena paranevad pikaajaliselt andmete automaatne

liikumine ja haldusprotsessid.

Kokkuvõttes on mõju e-riigile keskmine: muudatused nõuavad tehnilisi arendusi ja ressursse,

kuid ei muuda kogu e-riigi infrastruktuuri oluliselt, vaid tuginevad olemasolevatele

struktuuridele. Ebasoovitavate mõjude riski ei tuvastatud.

6.5. Andmekaitsealane mõjuhinnang

IKÜM-i31 artikli 88 kohaselt võivad liikmesriigid õigusaktide või kollektiivlepingutega ette

näha täpsemad eeskirjad, et tagada õiguste ja vabaduste kaitse seoses töötajate isikuandmete

töötlemisega töösuhete kontekstis, eelkõige seoses töötervishoiu ja tööohutusega ning

tööhõivega seotud õiguste ja hüvitiste isikliku või kollektiivse kasutamisega ning töösuhte

lõppemisega.

Muudatusega vähendatakse tööandjate halduskoormust töötaja terviseandmete säilitamisel,

kuid töötaja terviseandmete töötlemise ulatus jääb samaks. Ka edaspidi töötleb tööandja töötaja

töötervisekontrolli otsuse andmeid, kuid kuna TIS säilitab andmeid automaatselt, pole tööandjal

endal vaja neid säilitada, mistõttu väheneb tal otsuste haldamise halduskoormus ehk seekaudu

andmete töötlemise ajaline maht. Tööandja jätkab tervisekontrolli otsuse andmete töötlemist

nende haldamisel TEIS-i kaudu (võimalik otsus alla laadida ja teha algelist statistilist analüüsi)

ja otsuste infoga tutvumisel. Seega ei ole tegemist uue õiguse ega kohustusega, vaid andmete

automatiseerimisest tuleneva muudatusega (IKÜM art 6 lg 1 p-d c ja e, art 5 lg 1 p a).

Töötervisekontrolli otsuste töötlemine on tööandjale vajalik töötaja ja teiste töökeskkonnas

viibivate inimeste tervise kaitseks ja ohutuse tagamiseks. Töötaja terviseandmete töötlemiseta

ei ole tööandjal võimalik seaduses sätestatud ülesandeid täita ega töötervishoidu ja tööohutust

tagada, sh saab tööandja töötervishoiuarsti otsuste põhjal teada, kas töötaja saab tööandja

31 Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete kaitse üldmäärus). L_2016119ET.01000101.xml

18

töökeskkonnas jätkata või on töötaja tervis juba kahjustunud ning tööandja peab viima sisse

muudatusi töökeskkonnas või leidma töötajale hoopis teise tööväljundi. Eelnõu kohaselt on

tööandjal õigus töödelda töötajate töötervisekontrolli otsuseid (terviseandmeid) piiratud

olukordades, õigus on olemas ka praegu ja andmete töötlemise sisu eelnõuga ei muudeta.

Sellised olukorrad on töökeskkonna ohuteguritest tulenevate terviseriskide ennetamiseks

abinõude rakendamine, töötervishoiuteenuse korraldamine ja töötervishoiuarsti ettepanekute

rakendamine, tööõnnetuste ja kutsehaiguste uurimine. Tööandjal ei ole õigus saada andmeid,

mida tal töötervishoiu ja -ohutuse tagamiseks vaja ei ole (TTOS § 131 lg 14).

Varem pidi tööandja säilitama otsuseid ise, valides ise andmete töötlemise viisi, näiteks võis

andmeid töödelda paberil või elektrooniliselt, kasutades selleks sobivad infosüsteeme. Edaspidi

säilitatakse töötervisekontrolli otsuseid TIS-is automaatselt tähtajatuna, mistõttu ei ole

tööandjal ise neid vaja säilitada. Otsuseid saab tööandja alla laadida TEIS-i kaudu. Varasemaid

otsuseid, mis on väljastatud enne seadusemuudatuse jõustumist, tuleb säilitada tööandjal endal,

lähtudes seaduse varasemast redaktsioonist. Terviseandmeid töötleval töötajal on tähtajatu

nende andmete saladuses hoidmise kohustus, mille eesmärk on tagada töötajate terviseandmete

konfidentsiaalsus ja maandada riske, et andmetest saavad teadlikuks kõrvalised isikud (TTOS

§ 14 lg 11).

Töötajate isikuandmete kaitsmisega kaasnev andmekaitsealane mõju tööandjatele on oluline,

kuid arvestada tuleb, et sellised kohustused on tööandjatel ka praegu.

7. Seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad

kulud ja tulud

Eelnõuga tehtavate muudatuste mõju riigivalitsemisele avaldub peamiselt TI töökorralduse

muutustes. Järelevalveprotsess muutub kiiremaks ja tõhusamaks, tööinspektorite koormus

väheneb ning töötervishoiu järelevalve kvaliteet paraneb. Tervisekontrolli otsused, mis seni

olid tööandjate hallatavad ja TI-le üldjuhul kättesaadavad vaid ettevõttes kohapeal, muutuvad

edaspidi TEIS-is standarditud kujul kättesaadavaks juba enne külastust, võimaldades

inspektorile kiiret ja süsteemset ülevaadet ettevõtte töötervishoiu korraldusest.

TEIS-i arendustega kaasnevad lisakulud TI-le ning TEHIK-ule. TEIS-i arendustega seotud

kulud (1 050 000 eurot) kaetakse Euroopa Struktuurifondi vahenditest perioodil 2024–2026.

8. Rakendusaktid

Eelnõuga kaasnevad muudatused järgmistes rakendusaktides:

1) tervise- ja tööministri 15. detsembri 2022. a määrus nr 87 „Töötervishoiuteenuse

osutamise kord“32;

2) tervise- ja tööministri 18. veebruari 2021. a määrus nr 4 „Töökeskkonna andmekogu

põhimäärus“33;

3) Vabariigi Valitsuse 5. mai 2000. a määrus nr 144 „Bioloogilistest ohuteguritest

mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded“34;

32 Töötervishoiuteenuse osutamise kord, RT I, 17.12.2022, 26. Töötervishoiuteenuse osutamise kord – Riigi Teataja 33 Töökeskkonna andmekogu põhimäärus, RT I, 03.10.2023, 4. Töökeskkonna andmekogu põhimäärus – Riigi Teataja 34 Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded, RT I, 02.04.2024, 15. Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded – Riigi Teataja

19

4) sotsiaalministri 18. septembri 2008. a määrus nr 56 „Tervishoiuteenuse osutamise

dokumenteerimise tingimused ja kord“;

5) sotsiaalministri 17. septembri 2008. a määrus nr 53 “Tervise infosüsteemi

andmekoosseisud ja nende esitamise tingimused“.

Rakendusaktid on kavas välja töötada ja jõustada samaaegselt seadusemuudatuste

jõustumisega. Rakendusaktide kavandid on lisatud seletuskirja lisana 1.

9. Seaduse jõustumine

Seaduse jõustumine on planeeritud 1. juuliks 2026. aastal.

Seaduse vastuvõtmise ja jõustumise vahel on vaja välja töötada ja vastu võtta rakendusaktid.

Samuti on arvestatud sellega, et töötervishoiuteenuse pakkujatele jääks piisav aeg

ümberkorralduste tegemiseks (nt süsteemide viimine uuele andmestandardile, andmevahetuse

ja liidestuste loomine jms). Seetõttu kavandatakse eelnõu jõustuma 2026. aasta 1. juulil, millega

jääb piisav aeg eelnimetatud ja eelnõus tervikuna kirjeldatud muudatuste tegemiseks.

10. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Väljatöötamiskavatsus esitati 13. jaanuaril 2020 kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

ministeeriumidele ja teistele huvigruppidele. Väljatöötamiskavatsuse kohta esitatud

tagasisidega on eelnõu koostamisel arvestatud.

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks ministeeriumidele ja arvamuse avaldamiseks Eesti

Tööandjate Keskliidule, Eesti Ametiühingute Keskliidule, Tööinspektsioonile, Eesti

Kaubandus-Tööstuskojale, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioonile,

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioonile TALO, Eesti Personalijuhtimise Ühingule,

Eesti Töötervishoiuarstide Seltsile, Põhja-Eesti Regionaalhaiglale, Tervise ja Heaolu

Infosüsteemide Keskusele (TEHIK), Terviseametile, Andmekaitse Inspektsioonile, Eesti

Perearstide Seltsile ja Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liidule.

___________________________________________________________________________

Algatab Vabariigi Valitsus ………………………. 2026

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 625 6342 / [email protected] / www.mkm.ee

Registrikood 70003158

Ministeeriumid

08.01.2026 nr 2-2/56-1

Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse muutmise

seadus

Saadame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks töötervishoiu ja tööohutuse seaduse

muutmise seaduse eelnõu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Erkki Keldo

majandus- ja tööstusminister

Lisad: 1) eelnõu;

2) seletuskiri;

3) seletuskirja lisa 1. Rakendusaktide kavandid.

/*Lisaadressaadid: Eesti Tööandjate Keskliit

Eesti Ametiühingute Keskliit

Tööinspektsioon

Eesti Kaubandus-Tööstuskoda

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon

Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO

Eesti Personalijuhtimise Ühing

Eesti Töötervishoiuarstide Selts

Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Tervise ja Heaolu Infosüsteemide Keskusele (TEHIK)

Andmekaitse Inspektsioon

Eesti Töötervishoiu Teenuseosutajate Liit

MTÜ Eesti Perearstide Selts

2 (2)

Jaanika Jelistratov

Terviseamet

Dana Kadanik

[email protected]