Leping

1

TÖÖVÕTULEPINGU NR 4-7/26-4-1 ERITINGIMUSED

Eesti Vabariik, Justiits- ja Digiministeeriumi kaudu, registrikood 70000898, asukoht Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, keda esindab Tiina Uudeberg (edaspidi nimetatud „Tellija“) ja Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, mida esindab rektori 29.12.2017. a käskkirja nr 19 alusel grandikeskuse juhataja Siret Rutiku (edaspidi nimetatud “Töövõtja”), edaspidi koos nimetatud „Pooled“ ja eraldi „Pool“, sõlmisid käesoleva töövõtulepingu (edaspidi “leping”) alljärgnevas: 1. Lepingu objekt Lepingu objektiks on töövõtja poolt õigusliku analüüsi tegemine lähtudes Tellija pakkumuskutses ja Töövõtja pakkumuses esitatust (edaspidi „tööd“). Tööde täpsem kirjeldus on toodud tellija pakkumuskutses ja töövõtja 23.12.2025 esitatud pakkumuses, mis on lepingu lahutamatuks osaks. 2. Tööde teostamise aeg ja tähtpäevad Töövõtja kohustub teostama lepingu objektiks olevad tööd hiljemalt 14.01.2026. Tööde teostamise täpsem ajakava lepitakse poolte poolt eraldi kokku. Pooltel volitatud esindajad võivad kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis lepingu täitmise käigus ajakava täpsustada ja kohandada, muutmata lõpptähtpäeva. 3. Lepingu hind 3.1. Lepingu alusel töövõtja poolt teostatavate tööde kogumaksumuseks on 16 000 eurot, millele

lisandub käibemaks õigusaktidega sätestatud korras (edaspidi nimetatud „lepingu hind“). 3.2. Lepingu hind on lõplik ja sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest. 3.3. Lepingu hind tasutakse pärast töö vastuvõtmist tellija volitatud esindaja poolt. Tasumine toimub

poolte allkirjastatud üleandmise-vastuvõtmise akti alusel vastavalt esitatud arvele ühe maksena pärast tööde teostamist.

3.4. Töövõtja esitab Tellijale arve e-arvena. E-arvet on võimalik saata e-arvete operaatori vahendusel. E-arve loetakse laekunuks selle operaatorile laekumise kuupäevast.

3.5. Tööd rahastatakse vanglate eelarvest (YYJ60-45).

4. Erisätted 4.1. Lisaks üldtingimustes sätestatule kohustub töövõtja: 4.1.1. pakkumuses esitatud meeskonnaliikmete vahetumise korral tagama, et tööd teostavad vähemalt

väikehanke dokumentides nõutud pädevuse ja kogemusega isikud. Meeskonnaliikme vahetumise vajadustest tuleb tellija esindajat teavitada esimesel võimalusel ning esitada uue meeskonnaliikme pädevust ja kogemust tõendavad andmed ja dokumendid. Meeskonnaliikmete vahetamiseks on vajalik tellija nõusolek. Teavitus ja nõusolek esitatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis;

4.1.2. töö teostamisel tegutsema sõltumatu eksperdina ning lähtuma oma parimatest valdkondlikest teadmistest, kogemustest ja meetoditest. Töövõtja kohustub lepingu täitmisel tagama, et mistahes temapoolne äri- või muu tegevus ei ole suunatud kolmandate isikute huvide esindamisele. Käesolevas punktis sätestatud huvide konflikti vältimise kohustuse rikkumise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 20% lepingu hinnast. Samuti on tellijal õigus kirjeldatud juhul leping erakorraliselt ühepoolselt lõpetada.

4.2. Töövõtja, sh tema töötaja, ametnik kui temaga mistahes muus lepingulises suhtes olev lepingu täitmisel osalev isik teavitab tellija tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected]. Tellija tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja kaitse seaduses sätestatust.

5. Volitatud esindajad 5.1. Tellija volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Laura Glaase, tel 5191 6910,

e-post [email protected], või teda asendav isik. 5.2. Töövõtja volitatud esindajaks lepingu täitmisega seotud küsimustes on Aleksei Kelli, tel 5650 8059,

e-post [email protected].

2

6. Lepingu lisad Lepingu juurde kuuluvad allkirjastamise hetkel lisadena alljärgnevad dokumendid: 6.1. Lisa 1 – Tellija pakkumuskutse; 6.2. Lisa 2 – Töövõtja pakkumus. 7. Muud sätted 7.1. Lepingu osaks on lisaks käesolevatele eritingimustele ja nende lisadele töövõtulepingute

üldtingimused. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud paberkandjal või elektroonselt Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused ning tal oli võimalik nende kohta küsida selgitusi ja teha ettepanekuid eritingimustes üldtingimuste kohaldamata jätmiseks või muutmiseks. Pooled kinnitavad, et kõik üldtingimused on mõistlikud ega saa seetõttu olla tühised.

7.2. Kui konkreetsest sättest ei tulene teisiti, tähendab mõiste „leping” lepingu eritingimusi ja üldtingimusi koos kõikide lisadega. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument. Lepingu sõlmimisega kaotavad kehtivuse kõik töövõtja hinnapakkumises või muus sarnases dokumendis sisalduvad tingimused niivõrd, kuivõrd need on vastuolus lepingu eritingimuste ja üldtingimustega.

7.3. Leping allkirjastatakse digitaalselt. Tellija Töövõtja /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/ Tel: 620 8100 Tel: 5342 0639 E-post: [email protected] E-post: [email protected]

1

VÄIKEHANGE „Suitsetamine vanglas“ Käesoleva dokumendiga kutsub Justiitsministeerium Teid esitama pakkumust väikehankel.

HINNAPÄRING

1. ÜLDINFO

1.1 Hankija andmed Justiits- ja Digiministeerium Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn, Eesti Vabariik

1.2 Hanke eest vastutav isik Rait Kuuse, telefon: 5981 9179, e-post: [email protected]

1.3 Hanke objekti lühikirjeldus ja eesmärk

Analüüsi eesmärk on anda õiguslik hinnang suitsetamise keelu õiguspärasusele Eesti vanglates kinni peetavate isikute privaatautonoomia vaatest.

1.4 Eeldatav maksumus km- ta1

Kuni 20 000 EUR

1.5 Riigihangete strateegiliste põhimõtete kasutamine

- Keskkonnahoidlik hankimine: [jah] - Sotsiaalselt vastutustundlik hankimine: [jah]

2. HANKE OBJEKTI TEHNILINE KIRJELDUS/ OLULISEMAD TINGIMUSED

2.1 Hanke objekti kirjeldus

Eesti vanglates suitsetamise lubatavuse materiaalne põhiseaduslikkuse analüüs, keskendudes privaatautonoomia kaalutlustele 4.11.2025 tegi Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK) otsuse asjas Vainik jt. vs Eesti2, milles leiti, et Eesti, kehtestades vanglates täieliku suitsetamiskeelu ilma hindamata selle tähtsust ja mõju suitsetavate kinnipeetavate isikliku autonoomia seisukohast, ei esitanud selle nii kaugeleulatuva ja absoluutse keelu põhjendamiseks asjakohaseid ja piisavaid põhjuseid ning ületas seega konventsiooniga ette nähtud otsustusruumi. Sellest tulenevalt tuleb analüüsida ning hinnata tervikuna, kas täielik suitsetemise keeld Eesti vanglates on kinni peetavate isikute privaatautonoomia kaalutlusi arvestades õiguspärane. Analüüsis tuleb vastata küsimusele, kas ja miks kaaluvad täieliku keelu kehtestamise põhjendused üles suitsetavate kinnipeetavate õiguse vabale eneseteostusele (privaatautonoomia). Analüüsis tuleb arvesse võtta tööandja kohustusi3 tubakavaba töökeskkonna tagamisel ja vangla kohustust tagada mittesuitsetavatele vanglas kinni peetavatele isikutele tubakavaba elukeskkond. Analüüsis tuleb lähtuda vangistusseadusest, tubakaseadusest, töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest ja nende alusel antud õigusaktidest, Eesti Vabariigi Põhiseadusest. Analüüs ei pea sisaldama piirangu formaalset põhiseaduspärasust. Analüüsis tuleb keskenduda vanglas kinni peetavate isikute privaatautonoomia kaalutlustele.

2.2 Tähtaeg

Analüüsi lõpptähtaeg on 14 jaanuar 2026. Tellija on ülesande kiireloomulisusest tulenevalt avatud sellele, et uurimisküsimusele vastamine toimub etapiviisiliselt, st Pakkuja jagab ja arutab Tellijaga jooksvalt vastuseid püstitatud küsimustele,

1 eeldatav maksumus on hankija poolt hankelepingu täitmisel eeldatavalt makstav kogusumma (käibemaksuta), arvestades mh tõenäolisi hankelepingu alusel tulevikus tekkivaid kohustusi ja hankelepingu uuendamist. Füüsiliste isikutega sõlmitavate lepingute korral tuleb eeldatava maksumuse sisse arvestada ka tööandja maksud ja maksed. 2 https://hudoc.echr.coe.int/fre?i=001-245684 3 Vt nt Nõukogu direktiiv, 12. juuni 1989, töötajate töötervishoiu ja tööohutuse parandamist soodustavate meetmete kehtestamise kohta (89/391/EMÜ); Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2004/37/EÜ, 29. aprill 2004, töötajate kaitse kohta tööl kantserogeenide ja mutageenidega kokkupuutest tulenevate ohtude eest (kuues üksikdirektiiv nõukogu direktiivi 89/391/EMÜ artikli 16 lõikes 1 tähenduses) (kodifitseeritud versioon) EMPs kohaldatav tekst.

2

tagamaks lõpptulemuse sobivust püstitatud eesmärgile. Tellija tagab analüüsi tegijale juurdepääsu suitsetatavate tubakatoodetega seotud rikkumisi puudutavatele andmetele.

2.3 Täitmise koht Lepingu täitmise koht on Eesti Vabariik. Arutelud hankijaga toimuvad aadressil Suur-Ameerika 1, 10122 Tallinn või vajadusel video vahendusel.

2.4 Lepingutingimused

Lepingu täitmisel kohaldatakse Justiits- ja Digiministeeriumi töövõtulepingu üldtingimusi, mis on kättesaadavad Justiits- ja Digiministeeriumi kodulehel aadressil:

https://www.justdigi.ee/majandusteave-ja- riigihanked#justiitsministeeriumi_lepingute_uldtingimused Lepingu eritingimused on toodud väikeostu dokumendi lisas (lisa 1). Kui lepingu täitmise käigus selgub vajadus isikuandmete töötlemiseks, sõlmivad pooled töövõtulepingu lisana eraldi andmetöötluse lepingu.

2.5 Keskkonnahoidlike lahenduste kasutamine

Pakkuja peab hankelepingu täitmisel eelistama keskkonnahoidlikke lahendusi, näiteks:

1) töökoosolekud ja muud kohtumised viia läbi võimaluse korral veebi vahendusel, et vähendada eelkõige liigsest transpordikasutusest tulenevat süsiniku jalajälge;

2) vältida tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistada digitaalsel kujul olevaid materjale;

3) pakkuja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust;

4) hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid, säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust

2.6 Võrdse kohtlemise tagamine ja mitte- diskrimineerimine

Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et juhindub meeskonna komplekteerimisel Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 1303/2013 artiklist 7, mis näeb ette, et arvestatakse ja toetatakse meeste ja naiste võrdõiguslikkust ja välditakse diskrimineerimist soo, rassi või rahvuse, usutunnistuse või veendumuse, puude, vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal ning võetakse arvesse puuetega inimeste juurdepääsu. Ühtlasi lähtutakse Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtetest, mis näeb ette, et kõigil peab olema võrdne võimalus eneseteostuseks ja ühiskonnaelus osalemiseks, sõltumata individuaalsetest eripäradest ja vajadustest, kuuluvusest erinevatesse sotsiaalsetesse rühmadesse, sotsiaal- majanduslikust võimekusest ja elukohast

3. TÄIENDAV INFO

3.1 Pakkujale ja pakkumusele kehtestatavad nõuded

Tellija näeb, et analüüsi võib läbi viia meeskondlikult või individuaalselt, kuid kaetud peavad olema järgmised funktsioonid:

1. Projektijuht, kellest saab peamine kontaktisik tellijale.

2. Õigusliku analüüsi ekspert, kellel on:

 varasem kvalitatiivse andmeanalüüsi läbiviimise, õigusliku analüüsi ja uuringuaruannete koostamise kogemus;

 varasem õigusanalüüside läbiviimise kogemus viimase viie aasta jooksul pakkumuskutse esitamisest (arvesse lähevad analüüsid, kus on oldud peamiseks analüüsi läbiviijaks);

 õigusalane kõrgharidus.

Juhul kui pakkumine tehakse meeskonnana, ei pea iga ekspert vastama kõigile kehtestatud nõuetele – meeskond peab vastavustingimused täitma tervikuna. Juhul kui pakkumine esitatakse

3

individuaalselt, peab ekspert vastama kõigile punktis 3.1. toodud tingimustele.

4. PAKKUMUSE ESITAMINE ja MENETLEMINE

4.1 Selgitused

Huvitatud isikutel on õigus küsida väikehanke dokumentide kohta selgitusi, esitades küsimused e-posti aadressile: [email protected]. Hankija vastab huvitatud isiku küsimustele 3 tööpäeva jooksul. Hankija edastab esitatud küsimused ja vastused samaaegselt kõigile isikutele, kellele tehti ettepanek pakkumuse esitamiseks.

4.2 Pakkumuse vormistamine ja esitamine

Pakkumuses esitab pakkuja:

o Pakkumuse vorm (lisa 2); o Pakkumuse kirjeldav osa:

- Pakkuja arusaam analüüsi tuumikprobleemist ja uurimisküsimusest;

o Meeskonna koosseis, kogemus ja rollide jaotus. Juhul kui meeskond koosneb ühest liikmest, esitada kirjeldus kuidas ekspert täidab erinevaid rolle ja vastav kogemus;

o Meeskonnaliikme(te) CV(d), milles tuleb esitada meeskonna- liikmete varasema kogemuse (sh õiguslike analüüside läbiviimise kogemuse) kirjeldus koos viidetega analüüsidele ning info meeskonnaliikmetele esitatavate nõuete täitmise kohta koos vastavust tõendavate dokumentidega (mis peab vastama punktile 3.1);

o Pakkuja arusaam koostööst tellijaga.

Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

Pakkumus tuleb esitada elektrooniliselt e-posti aadressil [email protected] hiljemalt 23.12.2025 kell 16.00.

Palume ühtlasi, et teavitaksite meid, kui otsustate pakkumust mitte esitada.

Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.

Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

4.3 Pakkumuse vastavus

- Hankija avab kõik tähtajaks esitatud esialgsed pakkumused ning kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikeostu dokumendis sätestatud nõuetele.

- Juhul kui pakkuja või pakkumus ei vasta väikeostu dokumendis esitatud tingimustele, siis lükkab hankija pakkumuse tagasi.

- Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus nõuaks riigihangete seaduse kohaselt toiminguid riigihangete registris.

- Hankijal on õigus tagasi lükata pakkumus, mille maksumus ületab eeldatavat maksumust.

4.4 Pakkumuste hindamine

- Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi. Hankijal on õigus vajadusel pakkumusi omavahel võrrelda.

- Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus lähtudes käesolevas dokumendis esitatud hindamiskriteeriumitest (lisa 3).

4.5 Pakkuja teavitamine hankija otsustest ja lepingu sõlmimine

- Hankija esitab kõigile pakkujatele teate hankelepingu sõlmimise kohta mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul alates lepingu sõlmimisest.

4

- Hankija sõlmib edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkujaga lepingu.

HANKIJA NIMI: JUSTIITS- JA DIGIMINISTEERIUM

VÄIKEHANGE „SUITSETAMINE VANGLAS“

PAKKUMUS

Pakkuja: Tartu Ülikool

Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja

Pakkuja kontaktisik: Aleksei Kelli, intellektuaalse omandi õiguse professor

e-post: [email protected], telefon: 56 508 059

detsember 2025

2

Väikehange „Suitsetamine vanglas“

Pakkuja üldandmed

Pakkuja ärinimi Tartu Ülikool

Pakkuja registrikood 74001073

Pakkuja juriidiline aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu

Pakkuja esindaja lepingu allkirjastamisel Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja

Pakkuja kontaktisik/volitatud esindaja lepingu

täitmisel - nimi ning kontaktandmed (e-posti

aadress, telefoninumber)

Aleksei Kelli

tel 5650 8059, e-post [email protected]

Pakkumuse maksumus kuluartiklite lõikes

Kuluartikkel Ühik Ühiku hind Ühiku arv KOKKU (eurot)

Analüüs „Eesti vanglates

suitsetamise lubatavuse materiaalne

põhiseaduslikkuse analüüs,

keskendudes privaatautonoomia

kaalutlustele“

analüüs 16 000 1 16 000

Pakkumuse maksumus (ilma käibemaksuta) 16 000

Käibemaks 24%: 3 840

Pakkumuse kogumaksumus (käibemaksuga) 19 840

1. Kinnitame, et pakutav hind sisaldab kõiki tasusid ning pakkuja on teadlik, et tal ei ole õigust

täiendavale tasule pakkumuse lähteülesande alusel tehtava töö eest.

2. Kinnitame, et pakkumus on jõus vähemalt väikeostu dokumendis märgitud tähtaja.

3. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et hankija ei kasuta arveldamises ettemaksu.

4. Kinnitame, et kasutame lepingu täitmisel keskkonnahoidlikke lahendusi.

5. Kinnitame, et oleme meeskonna komplekteerimisel järginud võrdse kohtlemise ja mitte-

diskrimineerimise põhimõtteid.

6. Kinnitame, et pakkuja on teadlik, et Tal tuleb märkida pakkumuses, milline teave on pakkuja

ärisaladus ja põhjendada seda ning selle nõude mittetäitmisel kannab pakkuja riisikot, et hankija

avalikustab pakkumuse sisu, mida ei ole ärisaladuseks märgitud.

Pakkumus on jõus 60 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

Pakkuja: Tartu Ülikool

Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja

/allkirjastatud digitaalselt/

3

1 Lühiülevaade kavandatava analüüsi metoodikast ja ülesehitusest

1.1 Uuringu eesmärk, taust ja uurimisküsimused

Analüüsi keskmes on küsimus, kas ja millistel tingimustel on suitsetamise täielik keeld Eesti

vanglates kooskõlas kinnipeetavate privaatautonoomiaga, arvestades Euroopa Inimõiguste Kohtu

(EIK) 4. novembri 2025. a otsust asjas Vainik jt vs. Eesti.1 See teema on leidnud käsitlemist ka

siseriiklikus kohtupraktikas.2

EIK leidis nimetatud otsuses, et Eesti ületas konventsiooniga antud kaalutlusruumi, kuna vanglates

kehtestatud täielik ja absoluutne suitsetamiskeeld kehtestati ilma suitsetavate kinnipeetavate

isikliku autonoomia sisulise hindamiseta. Probleem ei seisnenud kohtu hinnangul eesmärkide

(tervise kaitse, julgeolek, avalik kord) legitiimsuses, vaid proportsionaalsuse ja kaalumisprotsessi

puudujääkides (vt ka Vainik jt vs. Eesti p 161).

Tuumikprobleemiks on seega õiguste konflikt:

• ühelt poolt kinnipeetavate põhiseaduse § 19 ja EIÕK artikli 8 alusel kaitstav

privaatautonoomia, sh õigus teha teadlikke valikuid oma keha ja tervise suhtes;

• teiselt poolt riigi kohustus tagada mittesuitsetajatele tubakavaba elukeskkond,

vanglapersonalile ohutu töökeskkond ning vangla julgeolek ja tuleohutus.

Analüüsi tuumaks on küsimus, kas kehtiv regulatsioon saavutab nende huvide vahel õiglase

tasakaalu või kas see on kujunenud ebaproportsionaalseks, kuna on valitud kõige intensiivsem

võimalik meede, mh vähem piiravaid alternatiive sisuliselt kaalumata.

Hanke kirjelduse kohaselt tuleb „analüüsida ning hinnata tervikuna, kas täielik suitsetemise keeld

Eesti vanglates on kinni peetavate isikute privaatautonoomia kaalutlusi arvestades õiguspärane.

Analüüsis tuleb vastata küsimusele, kas ja miks kaaluvad täieliku keelu kehtestamise põhjendused

üles suitsetavate kinnipeetavate õiguse vabale eneseteostusele (privaatautonoomia)“.

Analüüsi eesmärk on anda terviklik ja süstemaatiline õiguslik hinnang, kas ja millistel tingimustel

on vanglates kehtiv täielik suitsetamiskeeld kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseadusega, Euroopa

inimõiguste konventsiooniga ja muude, asjaomaste õigusaktidega. Analüüs arvestab seejuures

kinnipeetavate privaatautonoomiat, mittesuitsetajate õigusi ning vangla kui tööandja kohustusi.

Analüüsi keskne uurimisküsimus on: Kas suitsetamise täieliku keelu kehtestamise põhjused Eesti

vanglates kaaluvad üles suitsetavate kinnipeetavate õiguse vabale eneseteostusele

(privaatautonoomiale)?

Sellele vastamiseks käsitletakse muu hulgas järgmisi küsimusi:

1. Milline on suitsetamise kui privaatautonoomia väljenduse õiguskaitse ulatus vanglakeskkonnas

Eesti põhiseaduse ja Euroopa inimõiguste konventsiooni kontekstis?

1 Vainik jt vs. Eesti (17982/21). Arvutivõrgus: https://hudoc.echr.coe.int/eng#{%22itemid%22:[%22001-245684%22]}

(20.12.2025). 2 Nt Riigikohtu põhiseaduslikkuse järelevalve kolleegiumi 17.12.2019 otsus kohtuasjas 5-19-40, halduskolleegiumi

22.05.2014 otsus kohtuasjas 3-3-1-30-14.

4

2. Millised on riigi legitiimsed eesmärgid suitsetamise piiramisel vanglas (tervise kaitse,

tööohutus, julgeolek, resotsialiseerimine) ning kuidas need suhestuvad privaatautonoomiaga?

3. Kas täielik suitsetamiskeeld on proportsionaalsuse analüüsi mõttes vajalik meede, või

eksisteerivad vähem piiravad, kuid sama eesmärki teenivad alternatiivid?

1.2 Normatiivne ja dogmaatiline analüüs

Analüüsi aluseks on põhiseadus, vangistusseadus, tubakaseadus ning töötervishoiu- ja tööohutuse

seadus ning nende alusel antud õigusaktid ja rakenduspraktika.

Hinnatakse materiaalse põhiseaduspärasuse küsimust, jättes vastavalt pakkumuskutse tingimustele

kõrvale formaalse põhiseaduspärasuse võimalikud küsimused.

Rahvusvahelise ja Euroopa inimõiguste kontekstis on keskne roll Euroopa Inimõiguste Kohtu

praktikal (sh Vainik jt vs Eesti), Euroopa vanglareeglitel, rahvusvahelistel konventsioonidel.

Analüüs aitab hinnata asjakohase Eesti regulatsiooni eripära ja põhjendatust.

Analüüsi võimalik struktuur ja ülesehitus:

1 Euroopa Inimõiguste Konventsiooni ja Eesti põhiseaduse koosmõju

Teostatava hankeobjekti kirjeldusega tellitud materiaalne põhiseaduslikkuse analüüs eeldab EIK

asjakohase otsuse mõju ja kaalu hindamist Eesti õiguskorrale. Analüüsi teostamine nõuab seetõttu

Euroopa Inimõiguste Konventsiooni (EIÕK) ja Eesti Vabariigi põhiseaduse vahelise koosmõju

käsitlust. Sealhulgas vastust küsimustele, milline on EIK otsuste roll ja tähendus Eesti õiguskorras

ning kuidas suhestuvad Euroopa inimõiguste konventsioonist tulenevad kohustused Eesti Vabariigi

põhiseadusega kaitstud põhiõigustega.

Lähtuvalt konkreetsetest asjaoludes näitlikustab analüüs koosmõju erinevate varemate EIK

kohtuotsuste abil, mida EIK on vangistust käsitlevates küsimustes Eesti Vabariigi suhtes teinud

(mh: Kalda vs. Eesti, EIK 19.01.2016, avaldus nr 17429/10; Karp vs. Eesti, EIK 04.10.2016,

avaldus nr 62833/10; Treial vs. Eesti, EIK 20.01.2015, avaldus nr 48129/09 jms).

2 EIK otsuse vaidlustamise võimalus ja menetluslik kord

Analüüsi teine peatükk käsitleb lühidalt EIK otsuse vaidlustamise võimalusi ja korda. Selles osas

kirjeldatakse, millised menetluslikud vahendid on riigil EIK otsuse suhtes kasutada, millised on

nende eeldused ja piirid ning millises menetluslikus olukorras Eesti riik käesolevas asjas paikneb.

Selle osa eesmärk on selgitada, kas ja millistel tingimustel on otsuse vaidlustamine Eesti Vabariigile

õiguslikult võimalik.

3 Normatiivne ja kohtulik lähtekoht konkreetses asjas

Analüüsi kolmas peatükk käsitleb lühidalt vaidluse normatiivseid ja kohtulikke lähtekohtasid,

lähtudes Euroopa Inimõiguste Kohtu 4. novembri 2025. a otsusest asjas Vainik jt vs Eesti. Selles

osas kirjeldatakse EIK tuvastatud rikkumise olemust, keskendudes kohtu järeldusele, „et Eesti,

kehtestades vanglates täieliku suitsetamiskeelu ilma hindamata selle tähtsust ja mõju suitsetavate

kinnipeetavate isikliku autonoomia seisukohast, ei esitanud selle nii kaugeleulatuva ja absoluutse

keelu põhjendamiseks asjakohaseid ja piisavaid põhjuseid ning ületas seega konventsiooniga ette

nähtud otsustusruumi“ (vastavalt hanke objekti tehnilisele kirjeldusele).

5

4 Privaatautonoomia mõiste ja ulatus vangistuse kontekstis

Analüüsi neljas peatükk avab kinnipeetavate privaatautonoomia sisu ja ulatust vangistuse

kontekstis, seda nii EIK kohtupraktika kui ka Riigikohtu praktikas toodud näidete abil. Käsitletakse

kohtute hinnangut küsimusele, millisel määral hõlmab privaatautonoomia isiklikke valikuid

olukorras, kus isiku liikumis- ja tegutsemisvabadus on vangistuse tõttu piiratud.

5 Täielik suitsetamiskeeld vanglas kui privaatautonoomia piirang

Täielik suitsetamiskeeld vanglas kui meetme olemus ja selle intensiivsust vangla kontekstis.

Suitsetamiskeelu mõju hindamiseks tuleb käsitleda keelu iseloomu, st keeld suitsetada igas ruumis

ja igal ajal, seejuures puuduvad erandid ka pikaajalistele suitsetajatele. Tuleb hinnata, millist mõju

avaldab keeld kinnipeetavatele.

6 Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Eesti õiguse proportsionaalsuse analüüsi võrdlus ja

koostoime

Antud alapeatükis käsitletakse teoreetilise lähtekohana Euroopa Inimõiguste Kohtu ja Eesti õigusele

omase proportsionaalsuse analüüsi erisusi ja sarnasusi. Eesmärk on luua metoodiline alus edasiseks

analüüsiks ning selgitada, millises raamistikus tuleb suitsetamiskeelu õiguspärasust hinnata.

7 Piirangu eesmärgid

Analüüsi viiendas osas kirjeldatakse täieliku suitsetamiskeelu kehtestamise eesmärke ning

hinnatakse nende legitiimsust, näidates ära, millised kohustused lasuvad vanglal. Käsitletakse

vangla kohustust tagada mittesuitsetavatele kinnipeetavatele tubakavaba elukeskkond ning tööandja

kohustusi tubakavaba töökeskkonna tagamisel, samuti riigi kohustusi tervise ja ohutuse kaitsel

vangla kui kinnise institutsiooni eripära arvestades.

7.1 Kinnipeetavate tervise kaitse ja vangla kui tööandja

Kinnipeetavate tervise kaitse, mis on ühildatav vangistusseadusest tuleneva kohustusega tagada

kinnipeetavate elu ja tervise kaitse. Vaatluse all on mittesuitsetavate kinnipeetavate õigus

tubakavabale elukeskkonnale ja kaitse passiivse suitsetamise eest. Teiseks tuleb käsitleda vangla

ametnike ja töötajate õigusi, sh õigust töötervishoiu- ja tööohutuse seadusest tulenevale tubakavaba

töökeskkonnale. Käsitluse tulemuseks on samuti põhjendus, miks suitsetamise reguleerimine

vanglas on legitiimne.

7.2 Vangla haldus- ja korralduslikud kaalutlused

Järgmiselt tuleb käsitleda vangla haldus- ja korralduslikke kaalutlusi, mille eesmärk on hinnata, kas

ja mil määral halduslikud argumendid saavad toetada täielikku keeldu. Tuleb silmas pidada

järelevalve teostatavust, st osaliste keeldude (nt suitsetamisruumid, ajad, tsoonid) haldamise raskus,

turvalisuse aspekte (tuleohutus, ebaseadusliku kaubanduse risk) ja ressursipiirangud (personali ja

ruumide piiratus).

8 Suitsetamiskeelu proportsionaalsuse analüüs konkreetses kontekstis

Analüüsi kuuendas osas kirjeldatakse proportsionaalsuse analüüsi ülesehitust, mille alusel

hinnatakse, kas täielik suitsetamiskeeld vanglates on kinnipeetavate privaatautonoomia seisukohast

õiguspärane. Selles osas kirjeldatakse, kuidas analüüsis hinnatakse keelu proportsionaalsust

võrreldes privaatautonoomia riive intensiivsusega.

8.1 Piirangu sobivuse hindamine Eesti õiguse kontekstis

Analüüsi antud osas hinnatakse suitsetamise keelu sobivust seatud eesmärkide saavutamiseks Eesti

põhiseadusliku proportsionaalsuse testi esimese astme kohaselt.

6

8.2 Piirangu vajalikkuse hindamine Eesti õiguse kontekstis

Antud osas kirjeldatakse piirangu vajalikkuse hindamist Eesti õiguse kontekstis. Hinnatakse, kas

täielik suitsetamiskeeld on vältimatult vajalik või kas eesmärkide saavutamiseks oleks võimalik

kasutada vähem intensiivseid meetmeid, mis riivaksid kinnipeetavate privaatautonoomiat

väiksemas ulatuses.

8.3 Piirangu mõõdukuse hindamine Eesti õiguse kontekstis

Analüüsi antud osas hinnatakse täieliku suitsetamiskeelu mõõdukust ehk proportsionaalsust

kitsamas tähenduses Eesti õiguse kontekstis. Mõõdukuse raames Riigikohtu varasema seisukohaga,

et riigi poolt taotletav kasu on sellise intensiivsusega riive puhul piisavalt kaalukas.

8.4 Eesti proportsionaalsuse analüüsi hindamine Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikat

arvestades

Analüüsi seitsmenda teema viimases alapeatükid kirjeldatakse, kuidas Eesti õiguse kohaselt läbi

viidud proportsionaalsuse analüüsi tuleb hinnata Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikas teostatava

proportsionaalsuse analüüsist lähtudes. Selles osas hinnatakse mh, kuidas EIK käsitleb:

− riigi otsustusruumi;

− milliseid nõudeid seab kohus piirangute põhjendamisele ning

− kuidas EIK oma praktikas hindab seda, kas siseriiklik kaalumine on olnud asjakohane ja

piisav ja kaalumine piisavalt hoolikas.

Analüüsi alapeatükk võimaldab võrrelda Eesti põhiseaduslikku proportsionaalsuse analüüsi vastava

EIK praktikaga ning hinnata, kas ja millises ulatuses vastab siseriiklik kaalumine EIK poolt

nõutavale tasemele.

9 Lõplik järeldus ja väljavaade

Analüüsi viimases osas koondatakse eelnevates osades käsitletud küsimused lõplikuks järelduseks,

mis võimaldab hinnata, kas täielik suitsetamiskeeld kaalub üles suitsetavate kinnipeetavate õiguse

vabale eneseteostusele. Järeldus annab põhjendatud aluse langetada informeeritud otsus EIK

asjakohase otsuse vaidlustamise ja võimalike muude edasiste sammude osas.

10 Oodatav tulemus ja lisaväärtus

Analüüsi tulemusena valmib selge ja argumenteeritud õiguslik hinnang, mille lisandväärtus seisneb

selles, et

1. Analüüsi selge järeldus aitab kujundada õiguskindla ja kestliku regulatsiooni, mis vastab

EIK standarditele;

2. Põhjendatud ja asjakohane õiguslik käsitlus näitab, milliste kriteeriumite alusel peab vangla

hindama vangide suitsetamise piiramist;

3. Analüüsis käsitletav asjakohane Eesti õiguskord aitab seadusandjal selgelt mõista võimalike

(seadus-)muudatuste vajadust ja sisu.

Koostöö tellijaga toimub jooksvalt ja paindlikult, lähtudes töö kiireloomulisusest ning vajadusest

tagada analüüsi sisuline kvaliteet ja tähtaegne valmimine.

7

11 Uuringu läbiviijad

11.1 Uuringu läbiviimiseks vajalikud kompetentsid ja eelnevad kogemused

Uuring eeldab kõrgetasemelise juriidilise pädevuse olemasolu. Uuringut viivad läbi kolm

õigusteaduse doktorikraadiga valdkondlikult üksteist täiendavat eksperti ning ekspertrühma töös

osaleb üks noorema põlvkonna jurist. Pakkumuse esitaja lähtub soolise võrdõiguslikkuse

põhimõttest, mille kohaselt on ekspertrühm moodustatud selliselt, et naiste ja meeste osakaal on

võrdne.

Uuringu läbiviimisel lähtuvad eksperdid neutraalsuse ja teadusliku objektiivsuse põhimõtetest.

Tartu Ülikool ei esinda antud teema käsitlemisel huvigruppe.

Uuringu läbiviimise juhteksperdiks on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna riigiõiguse kaasprofessor

Dr. Paloma Krõõt Tupay, kes on aastaid tegelenud põhiõiguste temaatikaga. Dr. Tupay loob

analüüsi üldise kontseptuaalse raamistiku ning panustab sisulise analüüsi läbiviimisesse.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminaalmenetluse lektor ja Pärnu Maakohtu kohtunik Dr.

Tambet Grauberg panustab kriminaalmenetluse ja vangistusõiguse ning kinnipeetavate

privaatautonoomia analüüsi.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna intellektuaalse omandi õiguse professor Dr. Aleksei Kelli

panustab kinnipeetava privaatautonoomia (vaba eneseteostuse) ja selle piirangute analüüsi.

Tulenevalt eelevast praktilisest kogemusest ja toimivast koostööst Justiits- ja Digiministeeriumiga,

täidab Dr. Kelli ka projektijuhi kohustusi.

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Maarika Maripuu panustab vanemate kolleegide

juhendamisel kinnipeetava privaatautonoomia (vaba eneseteostuse) ja selle piirangute analüüsi.

Nimetatud eksperdid teostavad sisulise analüüsi ning ei delegeeri ilma eelneva kokkuleppeta

tellijaga ülesandeid kolmandatele isikutele. Ekspertide vahetuse võivad tingida erakorralised

asjaolud nagu nt haigestumine, jmt.

Allpool on esitatud ekspertide lühitutvustused.

11.2 Paloma Krõõt Tupay

Käesoleva uuringu juhtekspert riigiõiguse kaasprofessor Paloma Krõõt Tupay on olnud seotud

riigiõigusega aastaid. Lisaks teadus- ja õppetööle Tartu Ülikoolis on Dr. Tupay töötanud Justiits- ja

Digiministeeriumis avaliku õiguse talituse nõunikuna ja Vabariigi Presidendi nõunikuna. Samuti on

ta Euroopa Liidu Põhiõiguste Ameti (FRA) haldusnõukogu liige (2022-2027) ning Inimõiguste

Keskuse Nõukogu liige.

Dr. Tupay on osalenud mitmes riigi- ja põhiõigustele keskendunud projektides ning avaldanud

mitmeid teaduspublikatsioone. Põhiõigustega seonduva analüütilise töö aktuaalsete näidetena võib

esile tuua järgmised publikatsioonid (kvalitatiivne andmeanalüüs ja õiguslik analüüs):

8

• Väljanõutava isiku põhiõiguste kaitse Eesti ja Ameerika Ühendriikide vahelises

väljaandmismenetluses. Riigiõiguse aastaraamat, 5, 15−47 (2025; koos mitmete

kaasautoritega).

• Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus asjades UAB Profarma ja UAB Bona Diagnosis vs.

Leedu. Ehk kuidas inimõiguste kohus leidis endas riigihankeõiguse soone. Juridica, 6-7,

453−466 (2025; koos E.-M. Aguga).

• The Estonian e-state and challenges of regulating public sector digitalisation. In: Public

Digitalisation in a legal perspective. Status, challenges and opportunities for Nordic-Baltic

Cooperation. (36−70). Nordic Council of Ministers (2024; koos M. Mikiveriga).

Dr. Tupay on kollektiivi juhtautorina koostanud ja esitanud 2025.a detsembris Riigiõiguse

Sihtkapitalile (Teaduste Akadeemia) koos tunnustatud kaasautoritega Eesti riigiõiguse õpiku.

Dr. Tupay on osalenud mh järgmistes uurimisprojektides (sh uuringuaruannete koostamine):

• Riigihaldus vs riigihange: “teha ise või sisse osta“ otsuse õiguslikud küljed.

01.01.2025−31.12.2025 (põhitäitja).

• Õigusteaduslik analüüs vabatahtlike valdkonnas kavandatavatele teenuse muudatustele.

01.05.2025–26.09.2025 (vastutav täitja).

• Riskihindamise instrumendi väljatöötamine sotsiaalhoolekandelise abivajadusega inimeste

tuvastamiseks. 01.08.2022–31.12.2023 (põhitäitja).

• Õigusriigi taastamine: riigi- ja haldusõiguse ning kohtusüsteemi reformimine Eesti

Vabariigi taasiseseisvumisel. 01.07.2021–01.12.2023 (täitja).

Dr. Tupay on panustanud samuti mitmetesse teistesse uurimisprojektidesse, analüüsidesse ja

publikatsioonidesse. Täiendav info: https://www.etis.ee/CV/Paloma%20Kreet_Tupay/est/

11.3 Tambet Grauberg

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna kriminaalmenetluse lektor ja Pärnu Maakohtu kohtunik Dr.

Tambet Grauberg keskendub oma uurimis- ja õppetöös kriminaalmenetluse toimimisele,

menetlusosaliste põhiõiguste kaitsele ning tõendite kogumise ja menetluse kvaliteedi tagamise

temaatikale.

Tema uurimisvaldkonna põhieesmärk on süvendada arusaamist kriminaalmenetluse õiguspärasest

rakendamisest ja põhiseaduslike õiguste kaitsmisest menetluse kõikides etappides. Sellest lähtub ka

Dr. Graubergi panus teaduskirjandusse ja akadeemilisse diskursusesse.

Kvalitatiivse andmeanalüüs ja õigusliku analüüsi näitena võib tuua järgmised publikatsioonid:

• Grauberg, Tambet (2023). Tõendite vahetu uurimine apellatsioonimenetluses. Riigikohtu

kriminaalkolleegiumi 21. juuni 2022. a ja 10. mai 2023. a otsused asjas 1-20-2143. Juridica,

7, 604−611.

• Grauberg, T. (2022). Kannatanu võistlevas kohtumenetluses. Juridica, 9-10, 752−760.

Täiendav info: https://www.etis.ee/CV/Tambet_Grauberg/est

9

11.4 Aleksei Kelli

Prof. Aleksei Kelli on Tartu Ülikooli õigusteaduskonna intellektuaalse omandi õiguse professor

ning õigusteaduskonna asedirektor teadustöö alal. Kuigi Dr. Kelli teadustöö põhifookus on olnud

intellektuaalse omandi ja isikuandmete kaitse küsimustel, on nende valdkondadega lahutamatult

seotud ka põhiõiguste analüüs, millega ta on järjepidevalt tegelenud nii teadustöös kui ka

institutsionaalses eksperditegevuses.

Põhiõigustega seonduva institutsionaalse töö näidetena võib esile tuua Dr. Kelli tegevuse Eesti

Advokatuuri aukohtu liikmena (2021–2025), kus ta on osalenud õiguste, vastutuse ja

kaalutlusotsuste hindamises ning CLARIN ERIC õigus- ja eetikakomitee liikmena (alates 2012), sh

komitee esimehena aastatel 2016–2020.

Põhiõigustega seonduva analüütilise töö näidetena võib esile tuua järgmised publikatsioonid

(kvalitatiivne andmeanalüüs ja õigusliku analüüs):

• Kommentaarid Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 32 (omandiõigus ja proportsionaalsus)

teoses Eesti Vabariigi põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne (viies väljaanne, 2020; koos

M. Otsa ja P. Roosmaga).

• Kommentaarid Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 39 samas väljaandes (viies väljaanne, 2020;

koos H. Pisukesega).

• artikli Intangible Cultural Heritage and Intellectual Property Protection as Two Sides of the

Same Human Rights Coin avaldamine ajakirjas Nordic Journal of Human Rights (2023), mis

käsitleb põhiõiguste, kultuuripärandi ja intellektuaalomandi vahelist tasakaalu (koos A.

Paulusega).

Dr. Kelli on osalenud muuhulgas järgmistes uurimisprojektides (sh uuringuaruannete koostamine):

• Riigihaldus vs riigihange: “teha ise või sisse osta“ otsuse õiguslikud küljed.

01.01.2025−31.12.2025 (põhitäitja).

• Innovatsioon siseturvalisuse arendamise Euroopa hankijate koostöövõrgustiku loomise teel.

01.05.2019–30.04.2024 (täitja).

• Ennetuse teadusnõukogu. 01.08.2023−01.02.2025 (asendusliige).

• Analüüs erakopeerimise tasu jaotuskava koostamise kohta. 07.11.2023–31.12.2023

(vastutav täitja, analüüsi põhiautor).

• Autoriõiguse hariduserandite kasutamise ulatus kultuuripärandiasutustes. 31.05.2023–

09.10.2023 (vastutav täitja, analüüsi põhiautor).

Aleksei Kelli on olnud projektijuht ja analüütik ka mitmetes teistes siseriiklikes ja rahvusvahelistes

uurimisprojektides, sealhulgas olnud projektijuht ja vastutav täitja Justiitsministeeriumi tellitud

õigusanalüüsides, mis eeldavad põhiõiguste, proportsionaalsuse ja riigi sekkumise piiride

süsteemset käsitlemist.

Täiendav info: https://www.etis.ee/CV/Aleksei_Kelli/est/

10

11.5 Maarika Maripuu

Tartu Ülikooli õigusteaduskonna magistrant Maarika Maripuu on oma karjääri jooksul

advokaadibüroo juristina osalenud mitmete põhiseaduspärasust käsitlevate analüüside koostamisel,

millest märkimisväärseimad on käsitlenud vaenukõne kriminaliseerimist, vaenu õhutava

sümboolika keelustamist ning keskkonnapiirangute suhet isiku omandiõigusega. Oma magistritöö

kirjutab ta teemal Riigikogu kaasatus EL poliitika kujundamisesse.

Maripuu on korduvalt Dr. Paloma Krõõt Tupay’d teadustöös toetanud, olles muuhulgas üks

riigiõiguse õpiku kaasautoritest.

Põhiõigustega seonduva analüütilise töö aktuaalsete näidetena võib esile tuua järgmised

publikatsioonid:

• Kas indemniteedi regulatsioon Eesti õiguses vajab muutmist? Võrdlev käsitlus Euroopa

Liidu liikmesriikide õigusruumis (uurimistöö, 2022).

Pakkuja: Tartu Ülikool

Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja

/allkirjastatud digitaalselt/