Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord

EELNÕU 08.01.2026

MÄÄRUS

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse

hindamise, toetuse määramise ning toetuse

tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 22

lõike 4 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala

Määrusega reguleeritakse riikliku uurimistoetuse (edaspidi uurimistoetus) taotlemise, taotluste hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise tingimusi ja korda.

§ 2. Kohanemistoetus

Kohanemistoetus käesoleva määruse tähenduses on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri (edaspidi rakendusüksus) poolt teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel eraldatav toetus.

§ 3. Sissetuleva järeldoktori toetus

Sissetuleva järeldoktori toetus käesoleva määruse tähenduses on rakendusüksuse poolt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel eraldatav toetus.

§ 4. Tagasipöörduva teadlase toetus

Tagasipöörduva teadlase toetus käesoleva määruse tähenduses on rakendusüksuse poolt aastatel 2016–2023 eraldatud toetus, mille eesmärk oli väljaspool Eestit töötanud Eesti kodanikest või

residentidest teadlaste tagasipöördumise toetamine Eestisse.

§ 5. Uurimistoetuste liigid

Uurimistoetused on:

1) järeldoktorigrant; 2) stardigrant;

3) rühmagrant.

2

§ 6. Uurimistoetuse andmise eesmärk

(1) Järeldoktorigrandi eesmärk on toetada Eestis doktorikraadi omandanud isikut teadus- ja arendustegevuse kogemuse saamiseks välisriigi teadusasutuse, rahvusvahelise teadusorganisatsiooni või teadusmahuka ettevõtja (edaspidi koostööasutus) juures, et aidata

kaasa isiku iseseisva teadlaskarjääri alustamisele.

(2) Stardigrandi eesmärk on toetada iseseisvat teadlaskarjääri alustanud teadlast teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimisel, oma uurimisrühma loomisel ning järelkasvu edendamisel teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis.

(3) Rühmagrandi eesmärk on toetada teadlast ja tema juhitavat uurimisrühma kõrgetasemelise

teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimisel ja järelkasvu edendamisel teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis.

§ 7. Rahastamise valdkonnad

Uurimistoetusi antakse välja järgmistes rahastamise valdkondades: 1) täppisteadused; 2) bio- ja keskkonnateadused;

3) tehnika ja tehnoloogia; 4) arsti- ja terviseteadused; 5) põllumajandusteadused ja veterinaaria;

6) sotsiaalteadused; 7) humanitaarteadused ja kunstid.

§ 8. Uurimistoetuse väljaandmise korraldus

Uurimistoetuse taotluste ja aruannete hindamisjuhendid ning taotlemise ja aruandluse vormid kehtestab rakendusüksus, arvestades käesoleva määruse tingimusi ja kooskõlastades taotluse

hindamisjuhendid eelnevalt teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.

2. peatükk

Toetatavad tegevused, uurimistoetuse suurus ja periood

§ 9. Toetatavad tegevused

(1) Uurimistoetust antakse järgmistele tegevustele, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse

§-s 6 nimetatud eesmärkide saavutamisele: 1) alusuuringute, rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimine; 2) teadus- ja arendustegevuseks vajalike seadmete ja taristu soetamine, hooldamine ja

kaasajastamine; 3) teadustaristu, sealhulgas välisriikides asuva teadustaristu, kasutamine;

4) projektiga seotud riigisisene ja rahvusvaheline koostöö; 5) teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamine ja levitamine; 6) projektiga seotud isikute mobiilsus ja pädevuse kasvatamine.

(2) Uurimistoetust ei saa kasutada teise toetusmeetme, tegevuse või projekti omafinantseeringu

katmiseks. § 10. Uurimistoetuse määrad

3

(1) Järeldoktorigrandi toetuse määr on 6 333 eurot kalendrikuus ja 76 000 eurot aastas.

(2) Stardigrandi toetuse määrad on: 1) 6 333 eurot kalendrikuus ja 76 000 eurot aastas; 2) 9 750 eurot kalendrikuus ja 117 000 eurot aastas.

(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud stardigrandi määra on võimalik taotleda

juhul, kui täidetud on käesoleva määruse § 15 lõikes 9 nimetatud tingimus. (4) Rühmagrandi toetuse määrad on:

1) 16 033 eurot kuus ja 192 400 eurot aastas; 2) 22 500 eurot kuus ja 270 000 eurot aastas.

(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud rühmagrandi määra on võimalik taotleda juhul, kui on täidetud käesoleva määruse § 15 lõikes 11 nimetatud tingimus.

(6) Stardigranti ja rühmagranti võib taotleda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud

määrast väiksemas mahus. (7) Uurimistoetuse mahu väikseim arvestusperiood on üks kuu.

(8) Järeldoktorigrandi personali- ja teadustöö otsestest kuludest 5% moodustab üldkulu.

(9) Stardigrandi ja rühmagrandi personali- ja teadustöö otsestest kuludest 25% moodustab üldkulu.

§ 11. Uurimistoetuse periood

(1) Järeldoktorigrandi periood on minimaalselt 12 kuud ja maksimaalselt 36 kuud.

(2) Stardigrandi ja rühmagrandi periood on minimaalselt 12 kuud ja maksimaalselt 60 kuud. (3) Järeldoktorigrandi periood algab taotlemise aastale järgneval aastal toetuse saaja taotletud

ajal, kuid mitte hiljem kui sama aasta 1. juulil.

(4) Stardigrandi ja rühmagrandi periood algab taotlemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. (5) Toetuse saaja ja rakendusüksus võivad kokku leppida käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4

sätestatud kuupäevast hilisema algusaja, kuid mitte hilisema kui taotlemise aastale järgneva aasta 1. detsember.

(6) Kui uurimistoetuse perioodi algusaeg on hilisem käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust, ei pikene projekti lõpptähtaeg ning toetuse maht väheneb hiljem alustatud kuu(de)le

vastavas mahus.

3. peatükk

Uurimistoetuse taotlemine ning nõuded taotlusele, taotlejale, uurimisrühmale ja

projektis osalevatele isikutele

§ 12. Uurimistoetuse taotlemine

(1) Uurimistoetuse taotlusvooru kuulutab välja rakendusüksus oma kodulehel.

4

(2) Uurimistoetuse taotlemine ja taotluse menetlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS).

§ 13. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus koostatakse inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega.

(2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) andmed taotleja kohta, sealhulgas üldandmed, töötamise andmed, teaduskraadi andmed, publikatsioonide ja tööstusomandite andmed, projektidega seotuse andmed;

2) andmed teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli (edaspidi asutus) kohta, kus teadus- ja arendustegevust ellu viiakse;

3) andmed projekti kaasatud teiste juriidiliste isikute ja asutuste kohta; 4) andmed projekti kaasatud põhitäitjate ja täitjate kohta, kui asjakohane, sealhulgas isiku üldandmed, töötamise andmed, teaduskraadi andmed, publikatsioonide ja tööstusomandite

andmed, projektidega seotuse andmed; 5) taotletava toetuse määr ja toetuse periood;

6) projekti teadusliku sisu kirjeldus; 7) projekti tulemuste mõju ja tutvustamise kirjeldus; 8) projektiga seotud teaduseetika ja andmehalduse ülevaade.

(3) Järeldoktorigrandi taotlemisel esitatakse taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele ka andmed koostööasutuse ja juhendaja kohta, sealhulgas juhendaja

üldandmed, töötamise andmed, teaduskraadi andmed, publikatsioonide ja tööstusomandite andmed, juhendamise andmed ja projektidega seotuse andmed.

(4) Projekt on teadusliku uurimistöö kirjeldus, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ja selle lahendamiseks kavandatud alusuuring, rakendusuuring ja/või

eksperimentaalarendus.

(5) Rakendusüksusel on õigus küsida taotlejalt ja asutuselt taotluses oleva info tõendamiseks täiendavaid andmeid ja dokumente.

(6) Uurimistoetuse taotluse kinnitab asutus, kus projekt ellu viiakse. Asutus annab taotluse kinnitamisega nõusoleku taotluse esitamiseks ja asutuse kohustuste täitmiseks.

§ 14. Nõuded taotlejale

(1) Järeldoktorigranti saab taotleda isik: 1) kellel on doktorikraad või kes kaitseb doktorikraadi taotlusvooru toimumise kalendriaasta

jooksul; 2) kellel ei ole taotlemise aasta 1. jaanuariks möödunud üle viie aasta viimase doktorikraadi omistamisest Eestis;

3) kes on vahetult enne taotlusvooru tähtaega elanud, töötanud või õppinud Eestis vähemalt 12 järjestikust kuud;

4) kes ei ole olnud järeldoktorigrandi saaja; 5) kes ei ole ajaliselt kattuval perioodil märgitud teises uurimistoetuse või kohanemistoetuse taotluses uurimisrühma liikmena.

(2) Stardigranti saab taotleda isik:

1) kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 2) kellel on projekti kavandatava alguse aasta 1. jaanuariks viimase doktorikraadi omistamisest möödas vähemalt kaks aastat, kuid mitte rohkem kui kümme aastat;

3) kes ei ole varem olnud stardigrandi või rühmagrandi toetuse saaja;

5

4) kes ei ole ajaliselt kattuval perioodil märgitud teises uurimistoetuse taotluses uurimisrühma liikmena.

(3) Kui järeldoktorigrandi või stardigrandi taotleja on olnud pärast viimase doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandamist ja projekti algusaastale eelneva kümne aasta sees

mõjuvatel põhjustel teadustööst eemal või teinud seda väiksema koormusega kui 0,5, pikeneb selle perioodi võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud

tähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni. (4) Rühmagranti saab taotleda isik:

1) kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 2) kes ei ole ajaliselt kattuval perioodil märgitud üheski teises uurimistoetuse taotluses

uurimisrühma liikmena; 3) kes ei osale taotluses kirjeldatud projektis osalemisega ajaliselt kattuval perioodil teises uurimistoetuse projektis uurimisrühma liikmena ega ole tagasipöörduva teadlase toetuse või

kohanemistoetuse saaja.

(5) Uurimistoetust ei saa taotleda isik: 1) kelle uurimistoetuse taotlus jäi kahes eelmises järjestikuses taotlusvoorus vähemalt ühes hindamiskriteeriumis alla kvalifitseerumislävendi või eelmises taotlusvoorus vähemalt kahes

hindamiskriteeriumis alla kvalifitseerumislävendi; 2) kes on kolme uurimistoetuse taotlemisele eelnenud aasta jooksul jätnud mõjuva põhjuseta tähtaegselt esitamata rakendusüksuse rahastatud projekti aruande või kelle aruannet ei ole

rakendusüksus heaks kiitnud; 3) kelle varasemas rakendusüksusele esitatud taotluses või tegevuses rakendusüksuse

rahastatud projekti raames on tuvastatud oluline nõuete rikkumine, valeandmete esitamine, loomevargus või petturlus, ning rikkumise tuvastamisest on taotlemise aasta 1. jaanuariks möödunud vähem kui kolm aastat.

(6) Taotleja saab samaaegselt taotleda ainult ühte uurimistoetust.

(7) Taotleja on projekti, millele uurimistoetust taotletakse, vastutav täitja.

§ 15. Nõuded uurimisrühmale ja projektis osalevatele isikutele

(1) Järeldoktorigrandi projekti peab olema kaasatud juhendaja, kes: 1) omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes töötab töölepingu alusel koostööasutuses;

2) ei ole olnud taotleja doktoritöö (kaas)juhendaja.

(2) Uurimisrühm on stardigrandi või rühmagrandi projekti elluviimiseks moodustatud meeskond, kuhu kuuluvad projekti toetuse saaja, põhitäitja(d) ja täitja(d).

(3) Põhitäitja on: 1) teadus- ja arendustegevust läbiviiv isik, kes kuulub uurimisrühma, omab doktorikraadi või

sellele vastavat kvalifikatsiooni ning töötab teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töölepingu alusel; 2) stardigrandi projekti kaasatud doktorant, kes õpib projekti elluviimise ajal ülikoolis või

rakenduskõrgkoolis.

(4) Põhitäitja igakuine töötasu kaetakse projektis osalemise perioodil vähemalt osaliselt projekti vahenditest, välja arvatud juhul, kui põhitäitjaks on doktorant, kelle töötasu või stipendiumi võib katta projekti vahenditest.

6

(5) Põhitäitja ei või projektis osalemise perioodiga kattuval ajavahemikul osaleda teises uurimistoetuse, tagasipöörduva teadlase toetuse, kohanemistoetuse, sissetuleva

järeldoktoritoetuse projektis toetuse saaja või (põhi)täitjana ega olla märgitud uurimistoetuse taotluses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul.

(6) Doktorant võib samaaegselt olla stardigrandi projekti põhitäitja ja rühmagrandi projekti täitja, kui tema doktoritöö juhendaja on nendest ühe projekti toetuse saaja või põhitäitja ning

doktoritöö on projektiga seotud. (7) Täitja on uurimisrühma kuuluv isik, kelle töö on projektiga sisuliselt seotud ja kes töötab

töölepingu alusel või õpib projektis osalemise perioodil teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis ning kes ei vasta põhitäitjale esitatud nõuetele.

(8) Täitja töötasu või stipendiumi võib katta projekti vahenditest.

(9) Käesoleva määruse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud stardigrandi määra taotlemisel ja projekti elluviimisel tuleb moodustada uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks

toetuse saajale vähemalt üks põhitäitja, kes töötab teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis vähemalt 0,2 koormusega.

(10) Rühmagrandi projekti taotlemiseks ja elluviimiseks tuleb moodustada vähemalt kolmeliikmeline uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks toetuse saajale vähemalt üks põhitäitja.

(11) Käesoleva määruse § 10 lõike 4 punktis 2 nimetatud rühmagrandi määra taotlemisel ja

projekti elluviimisel tuleb moodustada uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks toetuse saajale vähemalt kolm põhitäitjat, kes töötavad teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis vähemalt 0,5 koormusega.

(12) Projekti võib kaasata koostööpartnerina isiku, kes ei kuulu uurimisrühma. Koostööpartneri

töölepingu alusel makstavat töötasu ei saa katta uurimistoetuse eelarvest.

4. peatükk

Taotluse menetlemine ja hindamine ning toetuse määramine

§ 16. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll

(1) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi rakendusüksus, hinnates taotleja ja taotluse vastavust käesoleva määruse tingimustele ning taotlusvormi nõuetele.

(2) Kui taotluses esineb vormilisi puudusi, määrab rakendusüksus nende kõrvaldamiseks kuni kümnepäevase tähtaja.

(3) Rakendusüksus võib nõuetele vastavuse kontrolli tulemusena jätta taotluse läbi vaatamata,

kui: 1) taotlus või taotleja ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja mittevastavust ei ole võimalik taotlust sisuliselt muutmata kõrvaldada;

2) taotleja ei kõrvalda mittevastavust rakendusüksuse määratud tähtajaks.

(4) Rakendusüksus teeb taotluse mitterahuldamise otsuse, kui nõuetele vastavuse kontrolli tulemusena teeb taotleja taotluses muudatusi, mis ei ole seotud rakendusüksuse nimetatud vormilise puuduse kõrvaldamisega.

7

(5) Taotleja ja asutus on kohustatud rakendusüksust viivitamatult teavitama, kui taotluse menetlemise perioodil ilmnevad taotleja või taotluse nõuetele vastavust mõjutavad asjaolud.

§ 17. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika

(1) Järeldoktorigrandi taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti teaduslik põhjendatus ja teostatavus;

2) taotleja kvalifikatsioon; 3) juhendaja kvalifikatsioon; 4) projekti olulisus, sealhulgas olulisus Eestile.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne võetakse

järeldoktorigrandi taotluse koondhindes arvesse koefitsiendiga 0,8. (3) Stardigrandi taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:

1) projekti teaduslik põhjendatus; 2) projekti teostatavus;

3) taotleja pädevus; 4) projekti olulisus ja potentsiaalne mõju.

(4) Stardigrandi taotluse hindamisel võetakse käeoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne taotluse koondhindes arvesse koefitsiendiga 0,8.

(5) Rühmagrandi taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti teaduslik põhjendatus;

2) projekti teostatavus; 3) taotleja pädevus; 4) uurimisrühma tugevus ja potentsiaal;

5) projekti olulisus ja potentsiaalne mõju.

(6) Rühmagrandi taotluse hindamisel võetakse käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne taotluse koondhindes arvesse koefitsiendiga 0,6.

(7) Taotlusi hinnatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinded antakse sammuga 0,5 punkti.

(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud hindamiskriteeriumide kvalifitseerumislävend on 3 punkti.

(9) Kvalifitseerumislävendi ületamist hinnatakse enne käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 6

sätestatud koefitsientide rakendamist. (10) Taotluste koondhinne arvutatakse hindamiskriteeriumide hinnete summana pärast

käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 6 sätestatud koefitsientide rakendamist.

(11) Taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui: 1) taotlus ei ületa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit; 2) taotluse koondhinne on madalam kui 80 protsenti võimalikust maksimaalsest hindest.

§ 18. Taotluse hindamine

(1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamisnõukogu ettepaneku alusel eksperdikomisjonid.

8

(2) Eksperdikomisjonide koosseis avalikustatakse aasta pärast koosseisu kinnitamist.

(3) Hindamisnõukogu määrab, millises eksperdikomisjonis taotlust hinnatakse. (4) Rakendusüksusel on õigus hindamisnõukogu ettepanekul kaasata uurimistoetuse taotluse

hindamisse eksperdikomisjoni väliseid eksperte.

(5) Eksperdikomisjon koostab taotlusele esialgse hinnangu ning moodustab oma hinnatud taotluste paremusjärjestuse uurimistoetuse liikide või rahastamise valdkondade lõikes.

(6) Taotlejale ei avaldata taotlust hinnanud ekspertide nimesid.

(7) Rakendusüksus teeb taotlejale ja asutusele taotluse esialgse hinnangu ning asukoha paremusjärjestuses kättesaadavaks ning määrab ärakuulamise tähtaja.

(8) Taotlejal ja asutusel on õigus ärakuulamise raames esitada kirjalik arvamus eksperdikomisjoni hinnangu kohta.

(9) Hindamisnõukogu kinnitab eksperdikomisjoni hinnangu ja ärakuulamismenetluse tulemusena taotluse lõpphinnangu ning taotluste paremusjärjestused eksperdikomisjonide ja

uurimistoetuste liikide või rahastamise valdkondade lõikes. § 19. Rahastamisettepaneku tegemine

(1) Uurimistoetuste eelarve jaotamisel uurimistoetuse liikide ja rahastamise valdkondade vahel

lähtub rakendusüksus järgmistest põhimõtetest: 1) järeldoktorigrandi toetuse eelarve võimaldab välja anda vähemalt ühe järeldoktorigrandi igas rahastamise valdkonnas;

2) stardigrandi ja rühmagrandi eelarve võimaldab välja anda vähemal ühe stardigrandi ja ühe rühmagrandi igas rahastamise valdkonnas;

3) eelarve jagunemisel rahastamise valdkondade vahel võetakse arvesse uurimistoetusteks eraldatud vahendeid, rahastamise valdkonnas vabanevaid vahendeid ja rahastamise valdkonna varasemate aastate eelarve osakaale.

(2) Rakendusüksus analüüsib järjepidevalt uurimistoetuste jagunemise asja- ja ajakohasust

rahastamise valdkondade vahel ja eelarve jaotuse vastavust riiklikele prioriteetidele ning vajaduse korral muudab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud uurimistoetuse eelarve jagunemist uurimistoetuse liikide ja rahastamise valdkondade vahel.

(3) Hindamisnõukogu arvestab rahastamisettepaneku tegemisel taotlusvooruks eraldatud

rahaliste vahendite mahtu ja rakendusüksuse poolt määratud vahendite jaotust uurimistoetuste liikide ja rahastamise valdkondade vahel.

(4) Hindamisnõukogu lähtub rahastamisettepaneku tegemisel põhimõttest, et igas rahastamise valdkonnas antakse välja vähemalt üks järeldoktorigrant, stardigrant ja rühmagrant, kui

vastavas rahastamise valdkonnas on vähemalt üks vastavat liiki taotlus, mille lõplik hinne on vähemalt 80 protsenti maksimaalsest hindest.

(5) Hindamisnõukogu lähtub rahastamisettepaneku tegemisel taotluste paremusjärjestusest.

(6) Kui ühes rahastamise valdkonnas on mitu paremusjärjestust, teeb hindamisnõukogu esmalt rahastamisettepaneku iga paremusjärjestuse esimesele taotlusele.

(7) Kui taotlusvooru rahalistest vahenditest ei jätku kõigi rahastamise valdkonna

9

paremusjärjestuste esimeste taotluste rahastamiseks või kui hindamisnõukogu peab tegema rahastamisettepaneku järgmistele taotlustele, lähtub hindamisnõukogu järgmistest võrdse

kaaluga põhimõtetest: 1) soodustada uurimisprojektide mitmekesisust valdkondade lõikes; 2) soodustada erinevate asutuste esindatust;

3) soodustada toetuse saajate soolist tasakaalu; 4) soodustada toetuse saajate vanuselist tasakaalu.

(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud põhimõtete ammendumisel on hindamisnõukogul õigus rahastamisettepaneku tegemisel võrrelda taotlusi lõpphinnangute ja taotletud

uurimistoetuse mahtude alusel.

(9) Hindamisnõukogul on õigus otsustada eelarvevahendite ümberpaigutamine rahastamise valdkondade vahel juhul, kui mõnes rahastamise valdkonnas jääb pärast rahastusettepanekute tegemist alles summa, mis ei ole piisav uurimistoetuse väljaandmiseks. Hindamisnõukogu võib

jäägi suunata teise rahastamise valdkonda, kus see võimaldab toetuse andmist.

(10) Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 kuni 9 toodud põhimõtteid, teeb hindamisnõukogu rakendusüksusele ettepaneku: 1) taotlus rahuldada;

2) taotlus rahuldada hindamisnõukogu seatud tingimustega; 3) taotlus määrata ootenimekirja; 4) taotlust mitte rahuldada.

(11) Ootenimekirjas olevale taotlusele teeb hindamisnõukogu rahastamisettepaneku, kui

taotlusvoorus vabaneb rahalisi vahendeid või taotlusvooru eelarve suureneb. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1–3 nimetatud taotluste teaduseetika aspektide

hindamise korraldab rakendusüksus. Teaduseetika aspektide hindamise osas on õigus seada rakendusüksusel taotluse rahuldamiseks tingimused.

(13) Rakendusüksus teavitab taotlejat ja asutust taotluse rahuldamise ettepanekust.

(14) Kui taotluse rahuldamise ettepanekule on seatud täiendavad tingimused, peavad taotleja ja asutus andma nõusoleku nende täitmiseks.

§ 20. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord

(1) Rakendusüksus teeb hindamisnõukogu ettepaneku alusel otsuse: 1) taotlus rahuldada;

2) taotlus rahuldada hindamisnõukogu või rakendusüksuse seatud tingimustega; 3) taotlust mitte rahuldada.

(2) Rakendusüksus teeb otsuse jätta taotlus rahuldamata, kui 1) taotlus ei ületanud vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit vastavalt

käesoleva määruse § 17 lõike 11 punktile 1; 2) taotluse lõplik koondhinne jääb alla 80 protsendi maksimaalsest võimalikust lõplikust hindest vastavalt käesoleva määruse § 17 lõike 11 punktile 2;

3) taotleja ja asutus ei nõustunud taotluse rahuldamise ettepanekus seatud tingimustega; 4) hindamisnõukogu ei teinud ootenimekirja määratud taotluse kohta taotluse rahuldamise

ettepanekut; 5) hindamisnõukogu on teinud vastava ettepaneku; 6) taotluses tuvastatakse valeandmete kasutamine, loomevargus, petturlus või kui selgub, et

taotleja, asutus, projekti kaasatud isikud või taotlus ei vasta enam käesolevas määruses

10

sätestatud nõuetele.

5. peatükk

Uurimistoetuse eraldamine, projekti elluviimine, projekti muutmine, projekti ajutine

peatamine ja pikendamine

§ 21. Uurimistoetuse eraldamine

(1) Uurimistoetuse eraldamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping toetuse saaja, asutuse ja

rakendusüksuse vahel pärast käesoleva määruse § 20 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud otsuse tegemist.

(2) Mitmeaastase projekti korral sõlmitakse toetuse eraldamiseks igal aastal uus leping, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.

(3) Rakendusüksusel on õigus sõlmida leping kaheks järjestikuseks kalendriaastaks, kui lepingu

kestus ei ületa 18 kuud. (4) Lepingu sõlmimisel on rakendusüksusel õigus seada projekti jätkusuutlikkuse või projekti

elluviimiseks seatud nõuete täitmise tagamiseks tingimused, mida toetuse saaja ja asutus on kohustatud uurimistoetuse eraldamise jätkamiseks täitma.

§ 22. Uurimistoetuse elluviimise tingimused toetuse saajale

(1) Toetuse saaja ei saa projektiga ajaliselt kattuval perioodil: 1) osaleda teise uurimistoetuse, tagasipöörduva teadlase toetuse või kohanemistoetuse elluviimises projekti liikmena;

2) olla sissetuleva järeldoktoriprojekti toetuse saaja.

(2) Järeldoktorigrandi toetuse saaja peab töötama projekti elluviimise ajal täiskoormusega asutuses.

(3) Stardigrandi toetuse saaja peab töötama projekti elluviimise ajal vähemalt 0,8 koormusega asutuses, töö asukohaga Eestis ja tema töötasu kaetakse vähemalt osaliselt projekti vahenditest.

(4) Rühmagrandi toetuse saaja peab töötama projekti elluviimise ajal vähemalt 0,8 koormusega asutuses, töö asukohaga Eestis.

(5) Järeldoktorigrandi ja stardigrandi toetuse saajat ei saa uurimistoetuse projekti elluviimise

perioodil asendada. § 23. Projekti muutmine

(1) Projekti oluliseks muutmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele taotluse koos

põhjendusega, mille kinnitab asutus. (2) Projekti oluliseks muutmiseks loetakse:

1) stardigrandi või rühmagrandi toetuse saaja töökoormuse vähendamist alla 0,8; 2) rühmagrandi toetuse saaja asendamist;

3) asutuse muutmist; 4) järeldoktorigrandi projekti koostööasutuse ja juhendaja muutmist; 5) projekti tegevuste ja tööplaani muutmist, kui need mõjutavad projekti eesmärkide

saavutamist;

11

6) eelarve muutmist rohkem kui 20 protsendi ulatuses.

(3) Hindamisnõukogu hindab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-5 nimetatud muudatuse põhjendatust ja mõju projekti eesmärkide saavutamisele ning muudatuse kooskõla käesolevas määruses sätestatud tingimustega ning teeb rakendusüksusele ettepaneku:

1) taotlus rahuldada; 2) taotlust mitte rahuldada.

(4) Rakendusüksus hindab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud muudatuse põhjendatust ja mõju projekti eesmärkide saavutamisele ning muudatuse kooskõla käesolevas

määruses sätestatud tingimustega, pidades vajaduse korral nõu hindamisnõukoguga.

(5) Rakendusüksus teeb lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud hindamise tulemusena otsuse: 1) taotlus rahuldada;

2) taotlust mitte rahuldada.

(6) Kui rakendusüksus rahuldab projekti muutmise taotluse, sõlmib rakendusüksus vajadusel projekti läbiviimiseks uue lepingu.

§ 24. Projekti ajutine peatamine ja pikendamine

(1) Toetuse saajal on õigus taotleda projekti ajutist peatamist tema vanemapuhkuse,

kaitseväeteenistuse, raske haiguse või muu erakorralise asjaolu puhul, mille tõttu osutub projekti elluviimine võimatuks või on olulisel määral raskendatud.

(2) Projekti ajutist peatamist võib kokku taotleda kuni kolmeks aastaks.

(3) Toetuse saajal on õigus taotleda uurimistoetuse perioodi pikendamist mõjuvatel põhjustel kuni kaheteistkümneks kuuks, esitades taotluse rakendusüksusele vähemalt kaks kuud enne

projekti lõpptähtaega. (4) Rakendusüksus hindab uurimistoetuse perioodi peatamise või pikendamise taotluse

põhjendatust ning rahuldab taotluse või jätab selle rahuldamata.

(5) Kui rakendusüksus rahuldab projekti ajutise peatamise taotluse, peatub leping ning projekti lõppkuupäev lükkub peatatud aja võrra edasi.

(6) Uurimistoetuse maht projekti ajutisel peatamisel või pikendamisel ei suurene.

6. peatükk

Toetuse kasutamise aruandlus ja projekti tulemuste avalikustamine

§ 25. Toetuse kasutamise aruandlus

(1) Toetuse saaja esitab ETIS-es järgmised asutuse poolt kinnitatud aruanded: 1) vahearuanne;

2) lõpparuanne.

(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud vahearuanne esitatakse juhul, kui uurimistoetuse projekti kestus on vähemalt neli aastat.

(3) Toetuse kasutamise aruanne esitatakse eesti või inglise keeles.

12

(4) Kui toetuse saaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet rakendusüksuse

määratud tähtajaks, esitab aruande asutus. (5) Projekti aruannet hindab hindamisnõukogu.

(6) Rakendusüksusel on õigus küsida toetuse saajalt ja asutuselt toetuse kasutamise kohta

täiendavat teavet. § 26. Vahearuanne

(1) Vahearuanne esitatakse projekti kolmandal aastal rakendusüksuse määratud tähtajaks.

(2) Vahearuandes esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) uurimistöö tulemuste ülevaade ning teave tegevuste kohta, mis vajasid asjaomase

eetikakomitee hinnangut; 2) projekti elluviimise tulemusel avaldatud publikatsioonide terviktekstid ja tööstusomandid,

milles on viidatud uurimistoetusele; 3) projekti avalikkusele tutvustavate tegevuste ülevaade; 4) projekti muudatuste ülevaade, sealhulgas andmed (põhi)täitjate koosseisu muutmise kohta;

5) projekti jätkusuutlikkuse põhjendus; 6) projekti teadusandmete haldamise ülevaade; 7) uurimistoetuse eraldamisele seatud tingimuste täitmine, kui asjakohane.

(3) Rakendusüksus teeb hindamisnõukogu ettepaneku alusel otsuse:

1) kiita vahearuanne heaks ning jätkata projekti rahastamist taotletud mahus; 2) kiita vahearuanne heaks ning jätkata projekti rahastamist taotletud mahus täiendavate tingimustega;

3) kiita vahearuanne heaks ning jätkata projekti rahastamist vähendatud mahus, kui selle tingivad muudatused uurimisrühma koosseisus või projekti tegevustes;

4) jätta vahearuanne heaks kiitmata ning algatada projekti ennetähtaegne lõpetamine vastavalt käesoleva määruse § 29 lõike 1 punktile 6.

(4) Kui rakendusüksus otsustab jätkata projekti rahastamisega täiendavate tingimustega või vähendatud mahus, peavad toetuse saaja ja asutus andma nõusoleku tingimuste täitmiseks.

§ 27. Lõpparuanne

(1) Lõpparuanne esitatakse pärast projekti lõppemist rakendusüksuse määratud tähtajaks.

(2) Lõpparuandes esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) projekti tulemuste ülevaade ning eesti- ja ingliskeelne populaarteaduslik lühikokkuvõte; 2) projekti elluviimise tulemusel avaldatud publikatsioonide terviktekstid ja tööstusomandid,

milles on viidatud uurimistoetusele; 3) saavutatud tulemuste teadusliku ja ühiskondliku mõju kirjeldus, sealhulgas tulemuste

rakendatavus ja olulisus kultuurile, ühiskonnale või majandusele ning kavandatud jätkamissuunad, kui asjakohane; 4) projekti tutvustamisega seotud tegevused;

5) finantsaruanne, mis on kooskõlas asutuse raamatupidamise andmetega; 6) projekti teadusandmete haldamise ülevaade;

7) grandi eraldamisele seatud tingimuste täitmise kirjeldus, kui asjakohane; 8) selgitus Nagoya protokolli hoolsuskohustuse rakendamisest, kui asjakohane.

(3) Rakendusüksus teeb hindamisnõukogu ettepaneku alusel otsuse:

13

1) kiita lõpparuanne heaks; 2) jätta lõpparuanne heaks kiitmata.

(4) Kui rakendusüksus jätab projekti lõpparuande heaks kiitmata, siis ei saa toetuse saaja järgneva kolme aasta jooksul taotleda uurimistoetust vastavalt käesoleva määruse § 14 lõike 5

punktis 2 sätestatule.

(5) Projekti lõpparuande põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte teeb rakendusüksus avalikult kättesaadavaks.

§ 28. Projekti tulemuste avalikustamine

(1) Uurimistoetuse projekti tulemused ning võimaluse korral projekti raames kogutud andmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui avalikustamist piiravad teised õigusaktid.

(2) Projekti tulemuste publitseerimisel tuleb viidata, millise uurimistoetuse projekti vahenditest

tegevust on finantseeritud. (3) Uurimistoetuse projektile viitamine on kohustuslik ETIS-e klassifikatsiooni järgi 1.-3.

kategooria publikatsioonides. (4) Projekti tulemusena avaldatud ja uurimistoetusele viitavad publikatsioonide terviktekstid

teeb asutus avalikkusele ETIS-e kaudu kättesaadavaks, kui seda ei piira teised õigusaktid.

(5) Kui kirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb asutus publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu avalikkusele kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist.

7. peatükk

Toetuse ennetähtaegne lõpetamine ja tagasinõudmine

§ 29. Uurimistoetuse projekti ennetähtaegne lõpetamine

(1) Rakendusüksusel on õigus toetuse eraldamine ennetähtaegselt lõpetada, kui

1) toetuse saaja või asutus on esitanud vastava taotluse; 2) toetuse saaja, järeldoktorigrandi juhendaja, uurimisrühm ja/või asutus osutub projekti elluviimise ajal käesolevas määruses sätestatud tingimustele mittevastavaks;

3) toetuse saaja, (põhi)täitja, järeldoktorigrandi juhendaja või asutus on projekti elluviimisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid;

4) toetuse saaja ei ole võimeline projekti juhtima, rühmagrandi projekti puhul toetuse saajat ei asendata; 5) järeldoktorigrandi projekti juhendaja ei ole võimeline järeldoktorit juhendama ning

juhendajat ei asendata; 6) toetuse saaja on jätnud mõjuva põhjuseta tähtaegselt esitamata projekti vahearuande või

rakendusüksus ei kiida heaks projekti vahearuannet; 7) toetuse saaja ja asutus ei nõustu projekti rahastamise jätkamisega kaasnevate tingimuste täitmisega või rahastamisega vähendatud mahus;

8) toetuse saaja või asutus ei ole tähtaegselt täitnud uurimistoetuse eraldamiseks seatud tingimusi;

9) rakendusüksus ei rahulda projekti olulise muutmise või ajutise peatamise taotlust ning projekti elluviimine taotluses kirjeldatud viisil ei ole võimalik; 10) projekti elluviimiseks vajaliku asjaomase eetikakomitee hinnangut ei ole esitatud hiljemalt

inimuuringu või loomkatse alguseks;

14

11) toetuse saaja või asutus on esitanud tahtlikult valeandmeid või projektiga seotud tegevuses on ilmnenud loomevargus või petturlus;

12) ilmneb, et toetuse saaja ei ole projekti tegevusi vastavalt tööplaanile ellu viinud ning projekt ei ole jätkusuutlik või on toetuse saaja muutnud projekti tegevusi mahus, mis mõjutab projekti eesmärkide saavutamist ning projekti muutmist ei ole taotletud vastavalt käesoleva määruse

§-s 23 sätestatud korrale;

(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist võimaldab rakendusüksus toetuse saajal ja asutusel esitada kirjalik ühisarvamus projekti ennetähtaegse lõpetamise kohta rakendusüksuse määratud tähtajaks.

(3) Uurimistoetuse ennetähtaegsel lõpetamisel on asutus kohustatud kasutamata toetuse osa

koos proportsionaalse osaga üldkulust rakendusüksusele tagasi kandma hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul alates tagasinõude saamise kuupäevast.

(4) Uurimistoetuse ennetähtaegsel lõpetamisel esitab toetuse saaja lõpparuande vastavalt käesoleva määruse §-dele 25 ja 27.

§ 30. Toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord

(1) Asutus on kohustatud võimaldama rakendusüksusel või tema volitatud isikul läbi viia uurimistoetuse kasutamise kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas esitama kõik nõutud dokumendid.

(2) Rakendusüksusel on õigus teha otsus uurimistoetuse osalise või täieliku tagasinõudmise

kohta, kui: 1) toetuse saaja on saanud toetust teadlikult esitatud valeandmete alusel või toetuse saaja on projekti aruandes teadlikult esitanud valeandmeid;

2) toetuse saaja ja asutus ei ole kasutanud toetust sihtotstarbeliselt uurimistoetuse taotluses kirjeldatud projekti elluviimiseks;

3) toetuse saaja ja asutus on kasutanud toetust majandustegevuseks; 4) projekti elluviimisel on eksitud üldtunnustatud teaduseetika normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu.

(3) Toetuse tagasinõudmisel on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda koos

proportsionaalse osaga üldkulust. (4) Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagastamine toimub vastavalt

konkurentsiseaduse §-le 42.

(5) Kui rakendusüksus on teinud uurimistoetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse, peab asutus otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise kuupäevast alates.

(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada asutuse põhjendatud taotluse alusel, kui

korraga maksmine seab asutuse olulisel määral makseraskustesse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige kantsler

Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740

Kooskõlastamiseks:

Kaitseministeerium Kliimaministeerium

Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium

9.01.2026 nr 8-2/26/172

Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu

esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse

avaldamiseks

Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse

„Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.

Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas

minister

Lisad: 1. Eelnõu

2. Seletuskiri

Arvamuse avaldamiseks:

teadus- ja arendusasutused ülikoolid evalveeritud rakenduskõrgkoolid

2 (2)

Eesti Teaduste Akadeemia

Eesti Noorte Teaduste Akadeemia SA Eesti Teadusagentuur

Kairi Värv 735 4048 [email protected]

1

Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Riikliku uurimistoetuse taotlemise,

taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemad

tingimused ja kord“ eelnõu juurde

1. Sissejuhatus ja eesmärk

Riiklik uurimistoetus (edaspidi uurimistoetus) on konkurentsipõhine toetus teadus- ja

arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötava doktorikraadiga teadlase juhitud kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks. Vastavalt teadlaskarjääri etappidele eristatakse kolme uurimistoetuse liiki:

1) järeldoktorigrant, mis on mõeldud Eestis doktorikraadi omandanud isikule teadustöö kogemuse saamiseks välisriigi teadus- ja arendusasutuses või teadusmahukas ettevõttes;

2) stardigrant, mis on mõeldud esmase uurimistöö kogemuse omandanud teadlasele iseseisva teadlaskarjääri alustamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis;

3) rühmagrant, mis on mõeldud teadlasele iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks ja uurimisrühma juhtimiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud

rakenduskõrgkoolis. Uurimistoetuse taotlemisele on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse

seadusega (edaspidi TAIKS) seatud piirang: toetust saavad taotleda üksnes evalveeritud asutuses või ülikoolis töötavad teadlased. Evalveerimisel hinnatakse asutuse teadus- ja

arendustegevuse taset võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidega. Evalveerituse nõue tagab, et asutuse teadus- ja arendustegevus on heal tasemel ning asutus suudab uurimistoetuse projekti nõuetekohaselt ellu viia. Evalveerimata asutuste ja teiste juriidiliste

isikute töötajaid võib uurimistoetuse projekti tegevustesse kaasata, kuid neile ei ole võimalik uurimistoetusest maksta töölepingulist tasu.

Uurimistoetuse väljaandmist reguleerib TAIKS § 22 ning käesolev määrus. TAIKS § 22 lõike 2 kohaselt korraldab uurimistoetuste väljaandmist teadus- ja arendustegevuse poliitika

rakendusüksus, SA Eesti Teadusagentuur (edaspidi Eesti Teadusagentuur). Eesti Teadusagentuur moodustab taotluste hindamise korraldamiseks Eesti tunnustatud teadlastest

koosneva hindamisnõukogu. Hindamisnõukogu ülesanne on korraldada asjatundlikult ja sõltumatult uurimistoetuse taotluste hindamist ning teha Eesti Teadusagentuurile uurimistoetuse rahastusettepanekud.

TAIKS § 22 lõige 3 sätestab, et uurimistoetuse projektide valik peab toimuma rahvusvaheliselt

tunnustatud hindamiskriteeriumide alusel, tagades kõigi teadusvaldkondade võrdse kohtlemise ning otsustusprotsessi sõltumatuse. Antud säte piirab võimalikku poliitilist sekkumist ning tagab, et uurimistoetuste väljaandmine toimub erapooletult ning kooskõlas rahvusvaheliste

heade tavadega. Käesolevas määruses sätestatud hindamiskriteeriumid ning rahastamise tingimused on kooskõlas seadusega ning sätestatud lähtudes hindamisnõukogu ettepanekust.

TAIKS-i vastuvõtmisega muudeti uurimistoetuste tingimuste ja korra kehtestamise praktikat. Kui kuni 2025. aastani kinnitas järeldoktorigrandi, stardigrandi ja rühmagrandi tingimused ja

korra Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees, siis TAIKS-i kohaselt kehtestab regulatsiooni teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister. Muudatus tulenes

põhiseaduslikust nõudest, mille kohaselt peab isikute õigusi ja avaliku raha kasutamist puudutav regulatsioon olema sätestatud üldaktiga. Eesti Teadusagentuuril sihtasutusena puudub

2

volitus anda välja üldakte. Samas lähtutakse ka ministri määruse koostamisel Eesti

Teadusagentuuri ja hindamisnõukogu ettepanekutest.

Käesolevas määruse sätestatud regulatsioon põhineb Eesti Teadusagentuuri juhatuse 13. jaanuari 2025. a käskkirjas nr 1.1-4/25/10 sätestatud järeldoktorigrandi, stardigrandi ja rühmagrandi tingimustel ja kordadel. 2025. a kehtinud regulatsioonidega võrreldes ei ole

käesolevas määruses tehtud olulisi muudatusi. Määruse eesmärk on reguleerida uurimistoetuse taotlemise, taotluste hindamise, toetuse määramise ja eraldamise, projekti elluviimise ning

aruandluse tingimusi ja korda. Samuti reguleeritakse määrusega uurimistoetuse projekti ennetähtaegse lõpetamise ja tagasinõudmisega seonduvat.

Eelnõuga ei kaasne halduskoormuse suurenemist teadlastele ega teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele või evalveeritud rakenduskõrgkoolidele. Uurimistoetuse taotlemise ja menetlemise

protsess jääb varasemaga võrreldes muutumatuks. Eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Eesti Teadusagentuur.

Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse

poliitika osakonna teadusüsteemi valdkonna juht Kairi Värv (735 4048; [email protected]) ja teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Mariann Saaliste (735 0214; [email protected]).

Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õiguspoliitika osakonna

õigusnõunikud Kirke Treial (730 1080; [email protected]) ja Kadi Mölder (735 0234; [email protected]).

2. Kehtiv regulatsioon, seotud arengukavad

Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 22 lõike 4 alusel.

Määruse eelnõu on kooskõlas „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE arengukava) eesmärkidega. TAIE arengukava

eesmärgiks on Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Riiklike uurimistoetuste väljaandmine

on TAIE arengukava alaeesmärgi „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ saavutamise osa. Riiklikud uurimistoetused kuuluvad teadussüsteemi põhiinstrumentide hulka.

3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Määruse eelnõu koosneb seitsmest peatükist. Esimeses peatükis sätestatakse määruse üldsätted. Teise peatükiga reguleeritakse toetatavaid tegevusi, uurimistoetuse suurust ja perioodi.

Kolmandas peatükis täpsustatakse toetuse taotlemise tingimusi ning nõudeid taotluse, taotleja, uurimisrühma ja projektis osalevate isikute osas. Neljandas peatükis reguleeritakse taotluste menetlemise, hindamise ja toetuse määramise korda. Viiendas peatükis sätestatakse tingimused

toetuse eraldamiseks, projekti elluviimiseks, muutmiseks ning ajutiseks peatamiseks ja pikendamiseks. Kuuenda peatükiga reguleeritakse toetuse kasutamise aruandlust ning projekti

tulemuste avalikustamist. Viimases, seitsmendas peatükis, on sätestatud toetuse ennetähtaegne lõpetamine ja tagasinõudmine.

3

3.1. Üldsätted

Eelnõu § 1. Reguleerimisala Esimeses paragrahvis sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse

uurimistoetuse taotlemise, eraldamise, kasutamise ning tagasinõudmisega seotud tingimusi ja korda.

Eelnõu § 2. Kohanemistoetus; Eelnõu § 3. Sissetuleva järeldoktori toetus; Eelnõu § 4.

Tagasipöörduva teadlase toetus

Eelnõu §-des 2-4 on sätestatud Eesti Teadusagentuuri poolt varasemalt välja antud või hetkel

välja antavad toetused, mis mõjutavad uurimistoetuse taotlemist: kohanemistoetus1, sissetuleva järeldoktori toetus2 ja tagasipöörduva teadlase toetus3.

Uurimistoetuse taotlejale ja projekti põhitäitjale on määruses sätestatud piirangud, mis puudutavad nimetatud toetusi ja nendes projektides osalemist.

Eelnõu § 5. Uurimistoetuste liigid

Eelnõu paragrahviga sätestatakse uurimistoetuste liigid. Riiklikud uurimistoetused on järeldoktorigrant, stardigrant ja rühmagrant.

Uurimistoetuste liigid on kujundatud vastavalt 2016. a avaldatud „Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis“4

kontseptsiooni ettepanekule. Uurimistoetuse liigid on kujundatud teadlaskarjääri alusel, pakkudes toetust nii alustavale teadlasele, oma esimest uurimisrühma loovale teadlasele kui ka

kogenenud teadlasele ja tema poolt juhitud uurimisrühmale. Igal uurimistoetuse liigil on kindel eesmärk ning sellest eesmärgist tulenevad toetuse taotlemise ja eraldamise tingimused . Samuti sõltuvad toetuse maht ja kestvus uurimistoetuse liigist ja toetuse andmise eesmärgist .

Eelnõu § 6. Uurimistoetuse andmise eesmärk

Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid uurimistoetuste liikide lõikes. 1) Järeldoktorigrant on toetus teadustöö kogemuse omandamiseks välisriigi teadusasutuse,

teadusorganisatsiooni või teadusmahuka ettevõtja (edaspidi koostööasutus) juures, eesmärgiga toetada teadlase iseseisva teadlaskarjääri alustamist. Toetus võimaldab

järeldoktoril arendada uurimisoskusi ja teaduslikku iseseisvust, mis on eelduseks edasiseks karjääriks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Järeldoktorigranti on võimalik saada üks kord.

2) Stardigrant on toetus teadlasele uurimisrühma loomiseks ning järelkasvu edendamiseks. Grandi eesmärk on toetada teadustöö kogemusega noorte teadlaste tegevuse jätkamist

Eestis ning aidata neil kujuneda oma valdkonna juhtivateks teadlasteks. Stardigranti on võimalik saada üks kord.

1 Kohanemistoetus: Kohanemistoetus - Eesti Teadusagentuur 2 Sissetuleva järeldoktori toetus: Sissetulev järeldoktoritoetus - Eesti Teadusagentuur 3 Tagasipöörduva teadlase toetus: Tagasipöörduva teadlase toetus - Eesti Teadusagentuur 4 Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis:

Uurimistoetuste_ja_tegevustoetuse_uus_süsteem_ETAg_2016.pdf

4

3) Rühmagrant on toetus iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks ja kõrgetasemelise teadustöö

tegemiseks koos uurimisrühmaga. Grandi eesmärk on toetada kogenenud teadlaste ning uurimisrühmade järjepidevat tegevust ning edendada valdkonna järelkasvu. Üks teadlane

võib saada toetust mitu korda. Eelnõu § 7. Rahastamise valdkonnad

Uurimistoetusi antakse välja seitsmes rahastamise valdkonnas: täppisteadused, bio- ja

keskkonnateadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused ning humanitaarteadused ja kunstid. Nimetatud rahastamise valdkonnad põhinevad OECD Frascati käsiraamatu klassifikatsioonil, välja arvatud

loodusteaduste osas, mis on jaotatud kaheks rahastamise valdkonnaks: täppisteadused (matemaatika, arvutiteadused ja informaatika, füüsikateadused ja keemiateadused) ning bio- ja

keskkonnateadused (maa-, vee- ja keskkonnateadused, raku- ja molekulaarbioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia).

Eelnõu § 8. Uurimistoetuste väljaandmise korraldus

Uurimistoetuste väljaandmist korraldab Eesti Teadusagentuur, vastavalt TAIKS § 10 lõige 3 punktile 1. Uurimistoetuste väljaandmiseks koostab ja kehtestab Eesti Teadusagentuur taotluste ja aruannete hindamisjuhendid ning taotluse ja aruandluse vormid. Sealjuures kooskõlastab

Eesti Teadusagentuur uurimistoetuste taotluste hindamisjuhendid enne kinnitamist teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumiga (Haridus- ja

Teadusministeeriumiga). Kooskõlastamise eesmärk on tagada, et hindamisjuhendid vastaksid TAIKS-i ning käesoleva määruse regulatsioonile. Samuti annab see Haridus- ja Teadusministeeriumile võimaluse anda sisulist tagasisidet taotluste hindamise korralduse

kohta. Kuna uurimistoetused on TAIE arengukava üks meetmetest, on ministeeriumi ülesanne tagada, et uurimistoetuste väljaandmine toetab arengukavas seatud teaduspoliitiliste eesmärkide

saavutamist. Hindamisjuhendi kooskõlastamise nõue ei ole uus, vastavat praktikat rakendati ka teadus- ja

arendustegevuse korralduse seaduse alusel, kui uurimistoetuste tingimusi ja kordi kehtestas Eesti Teadusagentuur.

Ministeeriumiga ei kooskõlastata aruannete hindamisjuhendeid, samuti taotluste ja aruannete vorme.

3.2. Toetatavad tegevused, uurimistoetuse suurus ja periood

Eelnõud § 9. Toetatavad tegevused

Eelnõu §-s 9 on sätestatud toetavad tegevused. Uurimistoetuse projektis on võimalik ellu viia ainult neid tegevusi, mis panustavad otseselt käesoleva määruse §-s 6 toodud uurimistoetuste

eesmärkide saavutamisse. Uurimistoetust eraldatakse teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks. Sealjuures võib toetust

kasutada nii alusuuringute, rakendusuuringute kui ka eksperimentaalarenduse projektideks.

Mõisteid alusuuring, rakendusuuring ja eksperimentaalarendus kasutatakse käesolevas määruses TAIKS § 2 lõigete 2-4 tähenduses:

5

1) alusuuring on teoreetiline või katsetel põhinev uurimistöö uute teadmiste saamiseks

nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas;

2) rakendusuuring on uurimistöö uute teaduste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas;

3) eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või

rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse.

Toetust saab kasutada ka teadus- ja arendustegevuseks vajalike seadmete ja taristu ostmiseks, hooldamiseks või kaasajastamiseks. Samuti siseriikliku ja rahvusvahelise teadustaristu

kasutamiseks. Lisaks on toetatud projekti eesmärkidest lähtuv riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, sealhulgas rahvusvahelistes konsortsiumides, töörühmades ja ühendustes osalemine.

Projekti vahenditest võib katta erialaste ühenduste ja assotsiatsioonide liikmemakse, kui see tagab ligipääsu üritustele ja teabele, mis on projekti eesmärkide täitmiseks vajalik.

Toetatakse ka teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamist ja levitamist. Kuna uurimistoetuste puhul on tegemist avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja

arendustegevusega, siis vastavalt TAIKS § 5 punktile 3 tuleb uurimistoetuse projektide tulemused ning andmed teha kättesaadavaks avalikkusele, välja arvatud kui avalikustamata jätmine on kooskõlas teiste õigusaktidega. Projekti tulemuste avalikustamisele kehtiva reeglid

on sätestatud määruse eelnõu §-s 28.

Lisaks võib uurimistoetus katta projektiga seotud isikute mobiilsust ning pädevuse kasvatamisega seotud tegevusi. Näiteks võivad projekti tegevuste hulka kuuluda uurimisrühma liikmete ja doktorantide välislähetused ja koolitused, mis aitavad täita projekti eesmärke ja

tegevusi või tõsta teadustöö kvaliteeti.

Lõikega 2 täpsustatakse, et uurimistoetust ei saa kasutada omafinantseeringuna või kaasrahastusena teistes toetusmeetmetes, tegevustes või projektides. Uurimistoetust on mõeldud selgelt piiritletud ja eraldiseisva teadus- ja arendusprojekti tegevuste elluviimiseks.

Eelnõu § 10. Uurimistoetuste määrad

Paragrahviga 10 sätestatakse uurimistoetuste määrad uurimistoetuste liikide lõikes. Toetuse määrad on kehtestatud arvestusega, et need katavad uurimistoetuse projekti elluviimiseks

vajalikud kulud, sealhulgas töötasud ning asutuse üldkulu.

Järeldoktorigrandi suurus on 76 000 eurot aastas (6 333 eurot kuus). Lisaks töötasuline, teadustöö kuludele ning asutuse ülkulule on järeldoktorigandi toetuse hulka on arvestatud ka välisriiki elama asumisega ja/või koostööasutuse külastamisega seotud kulud .

Stardigrandil ja rühmagrandil on kehtestatud kaks toetuse määra. Stardigranti on võimalik

taotleda mahus 76 000 eurot aastas (6 333 eurot kuus) või 117 000 eurot aastas (9 750 eurot kuus). Suuremat stardigranti (117 000 eurot aastas) on võimalik taotleda projektile, kuhu on kogu projekti perioodil kaasatud vähemalt üks põhitäitja, vastavalt eelnõu § 15 lõikele 9.

Põhitäitja peab evalveeritud asutuses või ülikoolis töötama vähemalt 0,2 koormusega ning põhitäitja töötasu tuleb projektis osalemise perioodil vähemalt osaliselt katta projekti

vahenditest.

6

Rühmagranti on võimalik taotleda mahus 192 400 eurot aastas (16 033 eurot kuus) või 270 000

eurot aastas (22 500 eurot kuus). Sarnaselt stardigrandi suuremale mahule, on ka rühmagrandi suurema mahu taotlemisele seatud täiendavad tingimused. Grandimahtu 270 000 eurot saab

taotleda projektile, milles osaleb kogu projekti elluviimise ajal vähemalt kolm põhitäitjat (vastavalt eelnõu § 15 lõikele 11). Kõik kolm põhitäitjat peavad töötama evalveeritud asutuses või ülikoolis vähemalt 0,5 koormusega ning põhitäitja töötasu tuleb projektis osalemise

perioodil vähemalt osaliselt katta projekti vahenditest.

Vastavalt lõikele 6 võib stardigranti ja rühmagranti taotleda ka määruses sätestatud maksimaalsetest toetuse määradest väiksemas mahus. Toetuse suurus tuleb määrata vastavalt kavandatud teadustööle ning projekti kaasatud isikute tööjõukuludele. Kui projekti planeeritud

eelarve on väiksem kui määruses sätestatud toetusmäärad, tuleb granditaotluses lähtuda projekti tegelikust eelarvest. Järeldoktorigranti ei ole võimalik taotleda väiksemas mahus,

järeldoktorigranti eraldatakse ühikuhinna alusel, milleks on 6 333 eurot kalendrikuus ehk 76 000 eurot aastas.

Lõikega 7 täpsustatakse, et uurimistoetuse määra väikseim arvestusperiood on üks kuu. Uurimistoetust eraldatakse kuu täpsusega. Näiteks kui stardigrandi või rühmagrandi projekti

alustatakse 1. aprillil, väheneb aastase toetuse maht proportsionaalselt 3 kuu mahus. Lõigetega 8 ja 9 täpsustatakse, et uurimistoetuse määra hulka on arvestatud ka asutuse, kus

uurimistoetust ellu viiakse, üldkulu. Asutuse üldkulu on teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli kulu, mis on seotud uurimistoetuse haldamisega ning

uurimistoetuse läbiviimiseks kvaliteetse uurimiskeskkonna tagamisega. Järeldoktorigrandi projektis on üldkulu määr 5% otsestest kuludest. Stardi- ja rühmagrandi üldkulu määr on 25% otsestest kuludest. Uurimistoetuse otsesed kulud on personalikulud ning teadustöö kulud.

Eelnõu § 11. Uurimistoetuse periood

Paragrahviga 11 reguleeritakse uurimistoetuste perioodi.

Järeldoktorigrandi kestus on vähemalt 12 kuud ja kuni 36 kuud. Grandi periood algab hiljemalt taotlemisele järgneva kalendriaasta 1. juulil.

Stardigrandi ja rühmagrandi periood on minimaalselt 12 kuud ning maksimaalselt 60 kuud. Mõlema toetuse periood algab taotlusvoorule järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril.

Vastavalt lõikele 5 võimaldatakse uurimistoetuste perioodi põhjendatud juhtudel taotleja ja

Eesti Teadusagentuuri vahelise kokkuleppe alusel muuta. Projekt peab siiski algama taotlusvoorule järgneva kalendriaasta jooksul, hiljemalt 1. detsembril.

Kui toetuse saaja alustab projektiga hiljem, siis ei pikene toetuse kasutamise lõpptähtaeg ning toetuse kogumaht väheneb vastavalt sellele, kui mitu kuud hiljem uurimistoetuse periood algas,

vastavalt lõikes 6 sätestatule. 3.3. Uurimistoetuse taotlemine ning nõuded taotlusele, taotlejale, uurimisrühmale ja

projektis osalevatele isikutele

Eelnõu § 12. Uurimistoetuse taotlemine

7

Uurimistoetuste iga-aastase taotlusvooru kuulutab välja Eesti Teadusagentuur, avaldades

vastava teate oma kodulehel. Taotlusvoor toimub tavapäraselt märtsikuus ning taotluse esitamine on avatud vähemalt 31 kalendripäeva. Vooru täpse algus- ja lõppkuupäeva määrab

Eesti Teadusagentuur. Uurimistoetuse taotluse esitamine ja menetlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS).

Kõik taotlusega seotud teated ja otsused, sealhulgas toetuse määramise või taotluse mitterahuldamise otsus, edastatakse taotlejale ETIS-e vahendusel.

Eelnõu § 13. Nõuded taotlusele

Uurimistoetuse taotlus esitatakse ETIS-es inglise keeles, millele lisatakse eestikeelne kokkuvõte. Taotluste esitamine inglise keeles on vajalik, kuna hindamises osalevad välisriikide

eksperdid. Rahvusvaheliste eksperdikomisjonide kasutamine uurimistoetuse taotluste hindamisel on rahvusvaheliselt tunnustatud praktika, mis tagab hindamise sõltumatuse, kõrge kvaliteedi ning aitab vältida huvide konflikte. Selline korraldus toetab ka teadustöö

rahvusvahelist võrreldavust ning suurendab Eesti teadus- ja arendustegevuse usaldusväärsust ning konkurentsivõimet.

Lõikes 2 on toodud loetelu andmetest, mis tuleb uurimistoetuse taotluses esitada. Need andmed on vajalikud projekti teadusliku põhjendatuse, teostatavuse, taotleja pädevuse ning projekti

olulisuse ja mõju hindamiseks. Lisaks võib Eesti Teadusagentuur taotlusvormi kaudu küsida ka muid asjakohaseid andmeid, kui need on vajalikud taotluse hindamiseks või rahastamisotsuse

tegemiseks. Lõikega 3 on täpsustatud, et järeldoktorigrandi taotlemisel esitatakse taotluses lisaks lõikes 2

nimetatud andmetele ka andmed koostööasutuse ja juhendaja kohta.

Lõikes 4 defineeritakse mõiste projekt. Uurimistoetuse taotlemisel mõeldakse projekti all teadusliku uurimistöö kirjeldust, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ning selle lahendamiseks kavandatud teadus- ja arendustegevus.

Lõike 5 kohaselt on Eesti Teadusagentuuril õigus nõuda taotlejalt või asutuselt täiendavaid

andmeid ja dokumente taotluses esitatud informatsiooni kontrollimiseks. Vastavalt lõikele 6 kinnitab uurimistoetuse taotluse teadus- ja arendusasutus, ülikool või

evalveeritud rakenduskõrgkool (edaspidi asutus), kus taotleja töötab või plaanib toetuse saamise korral tööle asuda ning kus projekt viiakse ellu.

Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid teadus- ja arendusasutus, ülikool ning evalveeritud rakenduskõrgkool TAIKS § 3 lõigete 3-5 tähenduses:

1) teadus- ja arendusasutus on juriidiline isik või asutus, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus TAIKS § 16 lõike

7 kohaselt (va ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool); 2) ülikool on õppe-, loome ning teadus- ja arendusasutus, millele on kõrgharidusseaduses

sätestatud tingimustel ja korras antud õppeõigus kõrghariduse kolmel astmel ning mille

doktoriõpe põhineb positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevusel; 3) evalveeritud rakenduskõrgkool on rakenduskõrgkool, mille vähemalt ühe teadus- ja

arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus TAIKS § 16 lõike 7 kohaselt.

8

Kinnitusega kinnitab asutus, et on valmis täitma grandi elluviimisega seotud kohustusi, muuhulgas sõlmima töölepingu toetuse saajaga ning tagama projekti edukaks elluviimiseks

vajaliku uurimiskeskkonna ja tugiteenused. Eelnõu § 14. Nõuded taotlejale

Paragrahviga 14 defineeritakse uurimistoetuse taotlejale sätestatud nõuded, millele ta peab

vastama. Lõikes 1 defineeritakse tingimused, millele peab järeldoktorigranti taotlev isik vastama:

- Taotlejal peab olema doktorikraad. Järeldoktorigranti saab taotleda ka teadlane, kellel veel doktorikraadi ei ole, kuid tingimusel, et doktorikraad kaitstakse taotlusvooru toimumise

kalendriaastal. Seega, kui taotlusvoor toimub märtsis, siis hiljemalt sama aasta 31. detsembriks peab taotleja kaitsma doktorikraadi. Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal veel doktorikraadi, tuleb eeldatavat kraadi kaitsmise aega täpsustada taotluses. Mittekaitsmise

korral jäetakse taotlus rahuldamata ka juhul, kui hindamise tulemusel tehti esialgne positiivne rahastusotsus.

- Taotleda saab isik, kellel ei ole taotlemise aasta 1. jaanuariks viimase doktorikraadi omistamisest rohkem möödas kui viis aastat. Doktorikraadi omistamise kuupäevaks loetakse diplomi väljaandmise kuupäeva. Näiteks 2026. aasta taotlusvoorus osalemiseks ei

tohi taotluse menetlemise valdkonnas doktorikraadi andmise kuupäev olla varasem kui 1. jaanuar 2021. Samuti on oluline, et doktorikraadi kaitsmine on toimunud Eestis, kuna grant

on mõeldud Eestis tegutsevatele teadlastele, et nad saaksid käia välisriigi teadusasutuses teadustöö kogemust omandamas. Doktorikraadi puhul on sättes täpsustatud, et mõeldud on viimast doktorikraadi. Kui isik on kaitsnud doktorikraadi uues valdkonnas, on tegemist

selles valdkonnas alustava teadlasega ning tal on võimalik järeldoktorantuuri minna, eeldusel, et ta pole varem järeldoktorigranti saanud.

- Järeldoktorigrandi taotleja peab vahetult enne taotlusvooru lõpptähtaega olema seotud Eestiga vähemalt viimased 12 järjestikust kuud. Selleks võib olla kas Eestis elamine, töötamine või õppimine. Töötamise või õppimise kriteerium loetakse täidetuks, kui isikul

on Eesti asutusega töölepinguline suhe või ta on immatrikuleeritud Eesti õppeasutusse. 12 järjestikuse kuu arvestust loetakse taotlusvooru lõpptähtajast tagasiulatuvalt. Seega kui

taotleja on näiteks 1 kuu enne taotlusvooru lõppu lahkunud Eestist, siis ta enam järeldoktorigrandi saamisele ei kvalifitseeru.

- Järeldoktorigranti on võimalik saada vaid ühe korra.

- Järeldoktorigranti taotlev isik ei tohi oma grandi plaanitaval elluviimise perioodil olla märgitud üheski teises uurimistoetuse või kohanemistoetuse taotluses. Isik võib

järeldoktorigrandi taotlemisel olla küll märgitud näiteks rühmagrandi taotluses põhitäitjana, kuid tema põhitäitja periood ei tohi kattuda järeldoktorigrandi perioodiga. Seega on lubatud olukord, kus pärast järeldoktorigrandi lõppu on isik märgitud

rühmagrandi põhitäitjaks ja jätkab Eestis teadlaskarjääri.

Järeldoktorigrandi taotlemisele ei ole seatud piirangut, et isik, kes on mõnes käimasolevas stardi- või rühmagrandis põhitäitja, ei saa toetust taotleda. Küll aga juhul, kui ta järeldoktorigrandi saab, peab ta käimasolevast projektist lahkuma selleks perioodiks, mil ta

järeldoktorigrant kestab, vastavalt käesoleva määruse § 22 lõike 1 punktile 1.

Lõikes 2 defineeritakse tingimused, millele peab stardigranti taotlev isik vastama:

9

- Taotleja (viimane) doktorikraad peab olema talle omistatud projekti kavandatava alguse

aasta 1. jaanuari seisuga kaks kuni kümme aastat tagasi. Kraadi omistamise kuupäevaks loetakse asutuse poolt väljastatud dokumendis (diplomil) märgitud kuupäeva, mitte

doktoritöö kaitsmise kuupäeva. Kui doktorikraad on omandatud välisriigis, võib Eesti Teadusagentuur paluda taotlejal esitada taotlusvooru jooksul Eesti ENIC/NARIC keskuse

kinnitus kraadi vastavuse kohta Eesti haridussüsteemi doktorikraadile. - Stardigranti on võimalik saada vaid ühe korra. Taotleja on alustav juht, tal ei või olla varem

olnud ei stardi- ega rühmaprojekti vastutav täitja ehk selle toetuse saaja.

Stardigranti taotlev isik ei tohi taotluses märgitud projekti perioodiga ajaliselt kattuval perioodil olla märgitud üheski teises uurimistoetuse taotluses uurimisrühma liikmena.

Stardigrandi taotlemisele ei ole seatud piirangut, et isik, kes on mõnes käimasolevas stardi- või rühmagrandis põhitäitja, ei saa taotlust esitada. Küll aga juhul, kui isik saab stardigrandi, peab

ta käimasolevast projektist lahkuma, vastavalt käesoleva määruse § 22 lõike 1 punktile 1. Stardigranti võib taotleda ka tagasipöörduva teadlase toetuse või kohanemistoetuse saaja, kuid

stardigrandi saamisel peab ta valima, millise projektiga jätkab. Lõikes 3 sätestatakse, et kui järeldoktorigrandi või stardigrandi taotleja on olnud pärast viimase

doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandamist ja projekti algusaastale eelneva 10 aasta sees mõjuvatel põhjustel teadustööst eemal või teinud seda väiksema koormusega kui

0,5, pikeneb selle perioodi võrra doktorikraadi omistamise perioodiga seotud piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.

Seega kui taotleja on olnud näiteks seitse aastat tagasi ja pärast viimase doktorikraadi saamist ema-, isa- või vanemapuhkusel või kaitseväeteenistuses või esinesid muud erakorralised

asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni. Samuti on pikendamise aluseks töötamine teadusega seotud valdkonnas mõjuval põhjusel väiksema kui 0,5 koormusega. Mõjuval põhjustel eemalolekuna arvestatakse

eelkõige olukordi, kus isikul on olnud õigus seadusest tulenevale puhkusele, kergemale tööle või väiksemale töökoormusele. Näiteks on töötaja naasnud laste kõrvalt pärast vanemapuhkuse

lõpetamist tööle esialgu väiksema koormusega. Vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2, ei tohi järeldoktorigrandi taotlemiseks

taotlemise aasta 1. jaanuariks doktorikraadi omistamisest olla möödunud üle viie aasta. Kui selle viie aasta sees oli isik 1 aasta, kolm kuud ja 15 päeva vanemapuhkusel, siis liidetakse

12+3+(ümardatuna)1 kuud viiele aastale lisaks. See tähendab, et kõnealusel isikul ei või doktorikraadi omistamisest olla möödunud üle 6 aasta ja nelja kuu.

Lõikes 4 defineeritakse tingimused, millele peab rühmagranti taotlev isik vastama: - Taotlejal peab olema taotluse esitamise hetkel doktorikraad. Sarnaselt stardigrandiga on

rühmagrandi taotleja vajadusel kohustatud Eesti Teadusagentuurile tõendama välisriigis omandatud doktorikraadi vastavust Eesti haridussüsteemi kraadile.

- Rühmagranti taotlev isik ei tohi taotluses märgitud projekti perioodiga ajaliselt kattuval

perioodil olla märgitud üheski teises uurimistoetuse taotluses või käimasolevas projektis uurimisrühma liikmena. Samuti ei tohi ta olla tagasipöörduva teadlase toetuse või

kohanemistoetuse saaja. See tähendab, et rühmagranti ei saa taotleda isik, kel on taotletavaks grandiperioodiks juba projektid, milles ta osaleb, olemas.

Lõikes 5 tuuakse välja olukorrad, millest tulenevalt isik taotlust esitada ei saa. Esiteks taotlust ei saa esitada, kui isiku uurimistoetuse taotlus jäi kahes eelmises järjestikuses taotlusvoorus

10

vähemalt ühes hindamiskriteeriumis või eelmises taotlusvoorus vähemalt kahes

hindamiskriteeriumis alla kvalifitseerumislävendi. Kvalifitseerumislävend hindamiskriteeriumites on hinne 3, mis on sätestatud käesoleva määruse § 17 lõikes 8. Antud

tingimus on uurimistoetuste liikide ülene, mis tähendab, et seda arvestatakse nii järeldoktorigrandi kui ka stardigrandi ja rühmagrandi taotlemisel. Piirangu põhjus on vältida väga nõrkade, lohakalt koostatud taotluste esitamist. Kui isik on mitu korda järjest esitanud

taotluse, mis jääb mõnes hindamiskriteeriumis alla 3 punkti, või esitanud ühes taotlusvoorus nii madala kvaliteediga taotluse, et see jääb mitmes kriteeriumis alla 3 punkti, peab ta ühe

taotlusvooru vahele jätma. Vaheaasta eesmärk on võimaldada taotlejal suurendada oma teadmisi ja oskusi ning parandada taotluse kvaliteeti.

Teiseks, kui isik on kolme uurimistoetuse taotlemisele eelnenud kalendriaasta jooksul jätnud mõjuva põhjuseta tähtaegselt esitamata Eesti Teadusagentuuri rahastatud projekti aruande või

kelle aruannet ei ole Eesti Teadusagentuur heaks kiitnud, siis ei saa isik taotlusvoorus osaleda. Eesmärk on tagada, et kõikide rahastatud projektide aruanded laekuksid Eesti Teadusagentuurile tähtajaliselt ning projekte oleks viidud ellu piisavalt edukalt, et aruanne

saaks heaks kiidetud. Aruanne on peamine vahend, millega Eesti Teadusagentuur projektide elluviimist ja edenemist kontrollib, kui taotleja ei esita projekti aruannet või aruanne pole

piisavalt kvaliteetselt täidetud, on põhjendatud talle uue projekti elluviimist mitte usaldada. Kolmandaks, uurimistoetust ei saa taotleda isik, kelle varasemas taotluses või projekti

elluviimise raames on Eesti Teadusagentuur tuvastanud olulise nõuete rikkumise, valeandmete esitamise, loomevarguse või petturluse. Rikkumine aegub kolme aastaga, ehk et taotlusvoorus

saab teadlane uuesti osaleda, kui rikkumise tuvastamisest on taotlemise aasta 1. jaanuariks möödunud vähemalt kolm aastat.

Lõikega 6 sätestatakse tingimus, et ühes taotlusvoorus saab taotleda vaid ühte uurimistoetust. Näiteks stardigrandi taotleja ei saa samas voorus taotleda ei järeldoktori- ega rühmagranti, kuigi

ta võib vastata mõlema toetuse taotlemise tingimustele, ega ka teist stardigranti. Taotlejal tuleb valida üks taotletava uurimistoetuse liik.

Lõike 7 kohaselt on taotleja projekti, millele toetust taotletakse, vastutav täitja. Vastutav täitja on isik, kes juhib uurimistoetuse projekti ning vastutab selle elluviimise eest. Uurimistoetust ei

ole võimalik taotleda teisele isikule. Eelnõu § 15. Nõuded uurimisrühmale ja projektis osalevatele isikutele

Paragrahvis sätestatakse nõuded uurimisrühmale ning teistele uurimisprojekti kaasatud

isikutele, näiteks järeldoktorigrandi puhul juhendajale. Lõikega 1 sätestatakse, et järeldoktori projektil peab olema juhendaja. Juhendaja peab omama

doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning töötama töölepingu alusel koostööasutuses, kuhu järeldoktor oma projekti ellu viima läheb. Järeldoktori juhendaja ei või

olla taotleja doktoritöö juhendaja või kaasjuhendaja, sest järeldoktori üheks eesmärgiks on iseseisvumine. Järeldoktoril võib olla ka kaasjuhendaja, kuid kaasjuhendaja pädevust taotluse hindamisel ei hinnata, seda tehakse ainult põhijuhendaja puhul.

Lõikes 2 defineeritakse stardi- ja rühmagrandi uurimisrühm ehk meeskond, kes hakkab granti

koos toetuse saaja ehk projekti vastutava täitjaga ellu viima. Uurimisrühma moodustvadki toetuse saaja (vastutav täitja) ning lisaks temale veel nii põhitäitja(d) kui ka täitja(d).

11

Lõigetes 3-4 on kirjeldatud nõuded stardi- ja rühmagrandi põhitäitjatele. Põhitäitja peab töötama teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis projekti

elluviimise ajal, mis tähendab, et taotluse esitamise hetkel ei pea isikul veel selle asutusega kehtivat töölepingulist suhet olema. Taotluse esitamisega kinnitab asutus, mille nõusolekul taotlus esitatakse, et töötamise nõue täidetakse grandi saamisel isiku osalusperioodiks.

Rühmagrandi põhitäitja doktorikraad peab olema omandatud taotluse esitamise hetkeks.

Stardigrandi põhitäitja saab olla ka doktorant, kuid sel juhul peab ta olema doktoriõppesse immatrikuleeritud juba taotluse esitamise hetkeks. Tingimus on seatud seetõttu, et erinevalt töölepingulisest töösuhtest, mille sõlmimist grandi rahuldamise korral saab asutus juba taotluse

esitamisel kinnitada, ei saa asutus olla taotluse esitamise hetkel veendunud, et isik, keda soovitakse projekti doktorandina kaasata, kindlasti ka doktoriõppesse vastu võetakse. Kui isik

ei ole taotlemise hetkel veel doktorant, tuleb ta taotluses märkida esialgu täitjaks kogu tema kavandatava osalusperioodi ulatuses. Immatrikuleeritud doktoranti ei saa stardigrandi taotluses täitjaks märkida.

Põhitäitjad ei pea olema taotlejaga sama asutuse doktorandid või töötajad, vaid võivad

õppida/töötada mistahes Eesti teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis.

Põhitäitja puhul on oluline, et grandist tuleb vähemalt osaliselt katta tema igakuist töötasu (töölepinguline tasu), seda just perioodil, mil ta on märgitud projekti rühma liikmeks. Kui tema

töötasu ei kaeta, ei saa isikut ka põhitäitjaks lugeda. Erandiks on stardigranti põhitäitjast doktorant – tema töötasu või stipendiumi võib katta projekti vahenditest, aga kui see on korraldatud muul moel (nt riigi poolt eraldatav nooremteadur-doktorandi töötasu toetus), siis ei

pea talle grandist töötasu maksma.

Lõigetes 5-6 on kehtestatud piirangud mitme rühma liikmeks olemisele. Põhitäitja ei või taotluses märgitud osalusperioodiga kattuval perioodil olla märgitud

põhitäitjaks teise uurimistoetuse taotlusse ega osaleda käimasolevas uurimistoetuse, tagasipöörduva teadlase toetuse, kohanemistoetuse ega sissetuleva järeldoktoritoetuse projektis

toetuse saaja või (põhi)täitjana. Seetõttu on oluline põhitäitjate taotlusse märkimisel veenduda, et neil ei oleks samal perioodil osalust mõnes eespoolnimetatud projektis või teises uurimistoetuse taotluses. Mitmes uurimistoetuse taotluses või käimasolevas projektis saab isik

olla märgitud juhul kui perioodid ei kattu, näiteks kui ühes taotluses on isik märgitud osalema põhitäitjana perioodil 01.01.2027 - 31.12.2028 ja teises 01.01.2029 - 31.12.2031. Sama piirang

kehtib ka projekti elluviimisel – üks põhitäitja ei saa olla samaaegselt kahes uurimistoetuse projektis põhitäitjaks, küll aga saab ta osaleda mitmes uurimistoetuses, kui osalusperioodid ei kattu.

Doktorantidele kehtib erisus: doktorant võib samaaegselt olla stardigrandi projekti põhitäitja ja

rühmagrandi projekti täitja, kui tema doktoritöö juhendaja on nendest ühe projekti toetuse saaja või põhitäitja ning doktoritöö on projektiga seotud. Näiteks kui doktorant on käimasolevas stardigrandi projektis põhitäitja, kuid tema juhendaja taotleb rühmagranti, kuhu soovib

doktorandi käimasoleva stardigrandi osalusperioodiga kattuvaks ajaks täitjaks lisada, siis on see lubatud.

12

Lõigetes 7-8 defineeritakse täitja mõiste ja töö tasustamise võimalused. Täitja on uurimisrühma

kuuluv isik, kelle töö on projektiga sisuliselt seotud ja kes töötab või õpib projektis osalemise perioodil teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis ning kes ei

vasta põhitäitjale esitatud nõuetele. Täitjaks ei ole lubatud lisada doktorikraadiga isikut, kuna doktorikraadiga isik vastab juba põhitäitja nõudele. Samamoodi ei või stardigranti lisada täitjaks doktoranti, sest ta vastab põhitäitjale esitatud nõudele. Kui täitjana soovitakse kaasata

bakalaureuse- või magistritudeng, siis sarnaselt eespool toodud doktorandi näitega, peab isik olema õppesse vastu võetud juba taotluse esitamise hetkeks. Töölepingu alusel töötamise nõue

peab olema täidetud grandi rahuldamise korral isiku osalusperioodiks, taotluse esitamise hetkeks ei pea töösuhe veel olemas olema. Täitjad ei pea olema taotlejaga sama asutuse õppurid või töötajad, vaid võivad õppida/töötada mistahes Eesti teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis

või evalveeritud rakenduskõrgkoolis. Projektis täitjatena osalevatele üliõpilastele võib, kuid ei pea maksma grandi vahenditest stipendiumi. Samuti ei pea, kuid võib katta grandi vahenditest

täitjate töötasu, sealhulgas näiteks lisa- või tulemustasu. Lõigetes 9-11 on sätestatud nõuded uurimisrühma moodustamisele ja selle suurusele.

Lõike 9 kohaselt tuleb suure mahuga (st 117 000 eurot aastas) stardigrandi taotlemisel ja

projekti elluviimisel moodustada uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks toetuse saajale vähemalt üks põhitäitja, kes töötab evalveeritud asutuses või ülikoolis vähemalt 0,2 koormusega. Kuna stardigrandi põhitäitja võib olla doktorant, siis peab ka temaga eelnimetatud

tingimuse täitmiseks töösuhte sõlmima. Taotluse esitamise hetkel ei pea tööleping veel sõlmitud olema, suure stardigrandi uurimisrühma nõue loetakse täidetuks tingimusel, et

doktorant on taotluse esitamise hetkel juba õppesse vastu võetud. Erinevalt suure mahuga stardigrandist, ei ole väikese mahuga (st 76 000 eurot aastas) stardigrandi projektis kohustuslik uurimisrühma moodustada, kuid see on lubatud.

Rühmagrandi taotlemiseks ja elluviimiseks tuleb igal juhul moodustada vähemalt

kolmeliikmeline uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks toetuse saajale vähemalt üks põhitäitja. See tähendab, et kolmas uurimisrühma liige võib olla kas täitja või põhitäitja. Samas võib uurimisrühmas olla rohkem liikmeid kui nõutud kolm. Kolme uurimisrühma liikme

nõuet (välja arvatud vastutava täitja puhul) ei pea kogu grandi perioodil katma samade isikutega, vaid oluline on, et kogu projekti vältel osaleks selles vähemalt kolmeliikmeline

uurimisrühm. Näiteks on lubatud, et projekti esimesel ja teisel aastal moodustavad uurimisrühma lisaks toetuse saajale põhitäitja A ja täitja B ning kolmandast aastast projekti lõpuni põhitäitjad C ja D.

Sama põhimõte kehtib suure rühmagrandi (st 270 000 eurot aastas) korral, kus on nõue, et kogu

grandi perioodil peab olema uurimisrühmas lisaks toetuse saajale vähemalt kolm põhitäitjat, kes töötavad evalveeritud asutuses või ülikoolis vähemalt 0,5 koormusega. Kuigi nimetatud kolm põhitäitjat ei pea olema kogu projekti vältel olema samad isikud, vaid isikuid on lubatud

sarnaselt eespool toodud näitele kombineerida, ei ole lubatud liita isikute töökoormuseid. Näiteks ei ole lubatud kaasata kahte 0,5 töökoormusega põhitäitjat ning kolmanda 0,5

töökoormuse saavutamiseks kaasata kahte põhitäitjat, kellest kumbki töötab asutuses 0,3 koormusega. Kui põhitäitjaid on rohkem kui kolm, siis neile koormuse nõue ei laiene.

Lõikes 12 on kirjeldatud võimalust kaasata projekti koostööpartnereid. Neid ei käsitleta uurimisrühma liikmetena, seega ei ole nende kvalifikatsioonile, töökohale/asutusele ega

töökoormusele sätestatud nõudeid. Sätestatud on, et koostööpartneri töölepingu alusel makstavat töötasu ei saa katta grandi vahenditest, mis tähendab, et koostööpartneriks võib

13

märkida isiku, kes töötab teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud

rakenduskõrgkoolis ainult juhul, kui talle grandi vahenditest töötasu ei maksta või ostetakse temalt teenust arve või võlaõiguslike lepingu alusel.

3.4. Taotluse menetlemine ja hindamine ning toetuse määramine

Eelnõu § 16. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll

Lõike 1 kohaselt viib Eesti Teadusagentuur pärast taotluste esitamist läbi taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Selle käigus hinnatakse, kas taotleja, uurimisrühm, projekti kaasatud isikud, taotluses märgitud asutus, taotletav toetuse määr ning taotlus vastavad käesolevas

määruses sätestatud tingimustele. Samuti kontrollitakse taotluse vastavust vorminõuetele.

Lõikes 2 alusel on antud taotlejale võimalus parandada taotluses tehnilisi või vormilisi ebatäpsusi. Kui taotluses esineb vormilisi puudusi, mida on võimalik parandada ilma taotluse sisu muutmata, tagastab Eesti Teadusagentuur taotluse taotlejale ning annab kuni kümme

kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks.

Lõike 3 kohaselt võib Eesti Teadusagentuur jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja, uurimisrühm, projekti kaasatud isikud, asutus, toetuse määr või taotlus ei vasta toetuse tingimustele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada ilma taotlust sisuliselt muutmata.

Taotluse läbivaatamise võib lõppeda ka juhul, kui taotleja ei kõrvalda vormilisi puudusi ettenähtud tähtajaks.

Kui taotleja on nõuetele vastavuse kontrolli tulemusena teinud taotluses sisulisi muudatusi, mis ei ole seotud Eesti Teadusagentuuri poolt lubatud vormiliste parandustega, teeb Eesti

Teadusagentuur taotluse kohta mitterahuldamise otsuse, vastavalt lõikele 4. Taotluse sisuline muutmine pärast taotlusvooru tähtaega võib anda taotlejale ebaõiglase konkurentsieelise ning

taotluste võrdse kohtlemise tagamiseks ei ole selline tegevus lubatud. Lõike 5 kohaselt on nii taotlejal kui asutusel kohustus koheselt teavitada Eesti Teadusagentuuri,

kui taotluse menetlemise perioodil selgub, et taotleja, uurimisrühm, projekti kaasatud isikud, asutus või taotlus ei vasta enam toetuse tingimustele. Sellisel juhul on Eesti Teadusagentuuril

õigus teha taotluse mitterahuldamise otsus vastavalt eelnõu § 20 lõike 2 punktile 6. Eelnõu § 17. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika

Eelnõu §-s 17 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotluseid hinnatakse, ja hindamise

metoodika, sh mitme punkti süsteemis hinnatakse, kvalifitseerumislävendid ning ka koefitsiendid. Viidatud paragrahvis kehtestatakse hindamise peamised reeglid, Eesti Teadusagentuuri kehtestatud hindamisjuhendis avatakse hindamiskriteeriume täiendavalt –

näiteks kehtestatakse iga kriteeriumi hindamisküsimused – ning esitatakse hindepunktide kirjeldused hindamiskriteeriumide kaupa.

Kõikide granditüüpide hindamiskriteeriumid on suures osas kattuvad, kuid kõigil on ka oma väikesed erisused. Ühised kriteeriumid on teadusprojekti taseme hindamiseks tavapärased –

hinnatakse projekti teaduslikku põhjendatust ja teostatavust ning taotleja pädevust. Samuti hinnatakse kõikide taotluste puhul ka projekti olulisust. Hindamiskriteeriumide erisused

tulenevad granditüüpide eripäradest. Nii on rühmagrandil uurimisrühma tugevus ja potentsiaal täiesti eraldi hinnatav, samas kui stardigrandil, millel ei pea väikese grandimahu korral

14

uurimisrühma üldse olema, hinnatakse rühma teostatavuse raames, kui see on asjakohane.

Järeldoktorigrandi projektis jällegi pole uurimisrühma, kuid selle asemel on oluline järeldoktori juhendaja, kelle kvalifikatsiooni ka eraldi hindamiskriteeriumis hinnatakse.

Lõike 1 kohaselt hinnatakse järeldoktoriprojekti taotlust neljas kriteeriumis, milleks on: 1) Projekti teaduslik põhjendatus ja teostatavus, kus hinnatakse näiteks projekti eesmärkide

põhjendatust, püstitatud uurimisküsimuste selgust, uurimismetoodikat, aga ka tööplaani asjakohasust ning riskihaldamise plaani läbimõeldust.

2) Taotleja enda kvalifikatsioon, kus hinnatakse senist teadustöö kogemust ja tulemust ning seda, kui sobiv on taotleja pädevus ja kogemus konkreetse projekti edukaks elluviimiseks.

3) Juhendaja kvalifikatsioon. Kuna järeldoktori puhul on tegemist üldjuhul esimese projekti

elluviimisega pärast doktorikraadi kaitsmist, siis on järeldoktoriprojekti eduka elluviimise puhul oluline ka juhendaja kvalifikatsioon. Hindamiskriteeriumi all hinnatakse juhendaja

teadustööd ja -tulemusi ning selle sobivust konkreetse projekti elluviimiseks. Lisaks arvestatakse juhendaja varasemat järeldoktorite ja doktorantide juhendamise kogemust.

4) Projekti olulisus, sh olulisus Eestile. Hinnatakse konkreetse projekti olulisust

teadussuunale, aga ka järeldoktori enda arengule. Järeldoktorantuur on üldiselt periood, kus akadeemiliselt noor teadlane kujuneb iseseisvaks teadlaseks, et hakata tulevikus

iseseisvalt uurimisprojekte ja uurimisrühmi juhtima. Seega on teadlase karjääri kontekstis järeldoktorantuur olulise tähtsusega periood. Lisaks teaduslikule olulisusele ja teadlase karjäärile, vaadatakse selles kriteeriumis ka projekti laiemat ning eelkõige teadusvälist

olulisust Eesti ühiskonnale.

Lõike 3 kohaselt hinnatakse stardigrandi taotlust järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) Projekti teaduslik põhjendatus. Selles kriteeriumis hinnatakse, kui hästi tuleb taotlusest

välja selle teaduslik põhjendatus; kuidas uurimisküsimused/hüpoteesid ja projekti

eesmärgid on püsitatud ning samuti projekti idee uuenduslikkust ja originaalsust . 2) Projekti teostatavus. Kriteeriumis hinnatakse uurimisprojekti teostatavust, selle tööplaani

põhjendatust, kasutatavaid meetodeid ja ressursse, riskianalüüsi ja riskide maandamise meetmeid. Stardigrantide puhul hinnatakse siin ka kaasatud pädevuse läbimõeld ust - uurimisrühma või koostööpartnerite sobivust.

3) Taotleja pädevus. Siin hinnatakse taotleja senist teadustegevust ja kogemust ning kuivõrd see sobib kavandatud projekti elluviimiseks.

4) Projekti olulisus ja potentsiaalne mõju. Selles kriteeriumis hinnatakse, kuidas plaanitud projekt sobib stardigrandi taotleja edasise teadlaskarjääri kujundamiseks ning milline on projekti mõju nii teadusele kui ka teadusväliselt. See hõlmab ka plaanitavat tulemuste

rakendamise ja tutvustamise hindamist.

Lõike 5 kohaselt hinnatakse rühmagrandi taotluseid järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) Projekti teaduslik põhjendatus. Kriteeriumis hinnatakse uurimisprojekti teaduslikku

põhjendatust, projektiidee originaalsust, uuenduslikkust ja olulisust ning eesmärkide

selgust. 2) Projekti teostatavus. Kriteeriumis hinnatakse uurimisprojekti teostatavust, selle tööplaani

põhjendatust, kasutatavaid meetodeid ja ressursse, riskianalüüsi ja riskide maandamise meetmeid.

3) Taotleja pädevus - siin hinnatakse taotleja senist teadustegevust, uurimisprojektides

osalemist, selle pädevuse sobivust kavandatud projekti elluviimiseks ning, kuna taotleja hakkab rühma juhtima, ka tema varasemat juhtimiskogemust.

4) Uurimisrühma tugevus ja potentsiaal. Kriteeriumis hinnatakse uurimisrühma kompetentsust ja senist teadustegevust.

15

5) Projekti olulisus ja potentsiaalne mõju. Selles kriteeriumis hinnatakse projekti olulistust ja

mõju nii teadusele kui selle väliselt. See hõlmab ka plaanitavat tulemuste rakendamise ja tutvustamise hindamist.

Lõigetes 2, 4 ja 6 sätestatakse uurimistoetuste hindamiskriteeriumide koefitsiendid. Koefitsientide rakendamise üldine eesmärk on vähendada mõne kriteeriumi osatähtsust

lõpphinde kujunemisel. Kõrvalmõjuna aitab see ka vähendada võrdsete hinnetega taotluseid.

Järeldoktori taotluse hindamisel arvestatakse juhendaja kvalifikatsiooni koefitsiendiga 0,8. Järeldoktoriprojekti puhul soovitakse hindamisel rõhutada ja esile tõsta projekti teaduslikku taset, selle olulisust ning järeldoktori enda pädevust ja kvalifikatsiooni. Oluline on tagada

projekti teadusliku taseme sõltumatus hindamisel, et hindamine ei kalduks liialt juhendaja kvalifikatsiooni poole. Fookus peab olema teaduslikul iseseisvumisel ning järeldoktorantuuri

eesmärk on toetada noore teadlase arengut, mitte jätkata juhendatud doktoriõppe loogikat. Juhendaja roll on järeldoktori puhul pigem toetav. Seega on juhendaja kriteeriumi maksimaalne hinne pärast koefitsienti rakendamist 4.

Stardigrandi puhul on koefitsiendiga 0,8 arvestatud kriteerium projekti olulisus ja potentsiaalne

mõju. Selle eesmärk on tagada, et projekti teaduslikku sisu ja taotleja pädevust hindavatel kriteeriumidel oleks lõpphindele suurem mõju kui projekti mõju kriteeriumil, kuna tegemist on eelkõige teadusprojektide teadusliku hindamisega. Pealegi on stardigrandi taotlejad iseseisvat

teadlaskarjääri alles alustavad teadlased, kes ei pruugi olla projekti mõju prognoosimises ja kirjeldamises veel kogenud.

Rühmagrandi puhul rakendatakse koefitsienti 0,6 uurimisrühma tugevuse ja potentsiaali hindamise kriteeriumis. Kuna rühmagrandi puhul hinnatakse eraldi nii taotleja kui tema rühma

pädevust, on koefitsiendi eesmärk tagada, et uurimisrühma ja taotleja pädevuse kriteeriumide kaal ei oleks kokku liiga suur, võrreldes projekti teaduslikku taset ja teostatavust hindavate

kriteeriumidega. Lõikega 7 pannakse paika hindamiskriteeriumite hindamisskaala, milleks on 1-5, kus hinne 1

tähendab madalaimat ehk mitterahuldavat hinnet ning 5 kõrgeimat ehk suurepärast hinnet. Eesti Teadusagentuur defineerib taotluste hindamisjuhendis ka igale hindele tõlgendused, mis

selgitavad, milline peab olema taotluse tase, et saada konkreetne hinne. Hinnata on võimalik sammuga 0,5 ehk kui hindaja leiab, et taotluse tase vastab osaliselt mõlema hinde kirjeldusele, on võimalik panna vahepealseid hindeid, näiteks 4,5 ehk väga hea-suurepärane.

Kõikide uurimistoetuste puhul rakendatakse hindamisel kvalifitseerumislävendit vastavalt

lõigetes 8-9 toodud regulatsioonile. Kvalifitseerumislävend on läbivalt hinne 3 ehk „hea“. Kvalifitseerumislävend tagab ühtlaselt kvaliteetse minimaalse lävendi, millele taotluste kõik hindamiskriteeriumid peavad vastama. Projektide hindamisel ja elluviimisel on oluline tagada

kvaliteet kõikides kriteeriumites ning eesmärk on vältida olukorda, kus näiteks kogu projekt on teadusliku taseme poolest suurepärane, kuid projekti vastutav täitja ei ole kompetentne selle

elluviimiseks. Seega peab taotlus kõikides aspektides ületama minimaalse kvaliteedilävendi. Kvalifitseerumislävendi ületamist hinnatakse enne käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 6 sätestatud koefitsientide rakendamist.

Lõige 10 selgitab koondhinde arvutamise põhimõtet. Koondhinne summeeritakse pärast

hindamiskriteeriumitele sätestatud koefitsientide rakendamist. Ehk kui hindamiskriteeriumi hinne on suurepärane (5), aga sellele rakendatakse koefitsienti 0,8, on summeeritav hinne 4.

16

Järeldoktorigrandi kui ka stardigrandi puhul võib olla maksimaalne koondhinne 19 punkti ning

rühmagrandi puhul 23 punkti.

Lõikega 11 määratakse, milliste tulemuste korral ei kuulu taotlused rahuldamisele. Kui taotlus ei ületa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit ehk ei saa vähemalt hinnet 3, siis taotlus rahuldamisele ei kuulu.

Samuti ei kuulu rahuldamisele taotlused, mille koondhinne on madalam kui 80% maksimaalsest

võimalikust hindest. Järeldoktori- ja stardigrandi puhul on selleks piiriks 15,2 punkti ning rühmagrandi puhul 18,4 punkti. Seega selleks, et taotlus konkureeriks rahastusele, peavad kõikide üksikute kriteeriumite hinded olema vähemalt 3 punkti ning taotluse minimaalne

koondhinne 80% maksimaalsest võimalikust hindest. Taoliste lävendite sätestamine on väga tavapärane ka rahvusvahelises praktikas, näiteks Euroopa Teadusnõukogu (ERC) või Marie

Skłodowska-Curie grantide hindamisel, selleks et tagada vaid kõige kvaliteetsemate ja tugevamate taotluste rahastamine.

Eelnõu § 18. Taotluse hindamine

Paragrahviga reguleeritakse uurimistoetuse taotluse hindamise korraldust. Taotluste hindamist korraldab hindamisnõukogu, mis on Eesti Teadusagentuuri juures tegutsev nõuandev kogu. Hindamisnõukogu koosneb teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest

ning selle ülesanne on tagada uurimistoetuste taotluste sõltumatu ja erapooletu hindamise korraldamine ning rahastusettepanekute tegemine.

Hindamisnõukogu moodustamise ja töökorra sätestab haridus- ja teadusministri 28. augusti 2025. a määrus nr 34 „Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu

moodustamise kord ja töökord“. Hindamisnõukogu koosseisu ning liikmete arvu määrab nimetamiskogu, tagades valdkondliku pädevuse ning tasakaalu eri teadusvaldkondade vahel.

Hindamisnõukogu ise uurimistoetuse taotlusi ei hinda. Taotluste hindamiseks moodustatakse hindamisnõukogu ettepanekul eksperdikomisjonid. Eksperdikomisjonidesse valitakse liikmeid

vastavalt nende erialasele pädevusele ning arvestades võimalusel liikmete soolist tasakaalu ning erinevate akadeemilise karjääri etappide esindatust. Stardigrandi ja rühmagrandi taotluste

hindamine toimub rahvusvahelistes eksperdikomisjonides, järeldoktorigrandi taotluste hindamisse on seni olnud kaasatud siseriiklikud eksperdid.

Eksperdikomisjonide moodustamisel võidakse arvesse võtta nii vastava aasta taotlusvooru kui varasemate voorude taotluste valdkondlikku jaotust ning arvu. Näiteks 2025. a taotlusvoorus

moodustas hindamisnõukogu 18 eksperdikomisjoni: neist 16 uurimistoetuste rahastamisvaldkondade alusel, ühe järeldoktorigrandi taotluste ning ühe teaduseetika ja andmehalduse valdkonna hindamiseks.

Eksperdikomisjonide koosseise taotlusvooru läbiviimise aastal ei avaldata, et tagada hindajate

sõltumatus ja konfidentsiaalsus. Koosseisud avaldatakse taotlusvoorule järgneval aasta. Lõike 6 kohaselt ei avaldata taotlejale tema taotlust hinnanud ekspertide nimesid, et vältida survet hindajatele ning kaitsta hindamisprotsessi erapooletust.

Lõike 3 kohaselt algab uurimistoetuse taotluse hindamisprotsess sellega, et hindamisnõukogu

määrab, millises eksperdikomisjonis konkreetset taotlust hinnatakse. Taotlejal on võimalik taotlust esitades märkida, millise teadus- ja arendustegevuse valdkonna või alamvaldkonna alla

17

kavandatav uurimistöö kuulub. Interdistsiplinaarse uurimistöö korral määrab hindamisnõukogu

taotlust hindama eksperdikomisjoni, mis vastab taotluse sisule kõige paremini.

Vastavalt lõikele 4 võib Eesti Teadusagentuur hindamisnõukogu ettepanekul kaasata uurimistoetuse taotluse hindamisse eksperdikomisjoni väliseid eksperte. See võib olla vajalik, kui eksperdikomisjonis puudub piisav ekspertiis konkreetse taotluse hindamiseks või taotluste

suur maht nõuab täiendavate ekspertide kaasamist.

Lõike 5 kohaselt hindab eksperdikomisjon talle esitatud taotlusi, koostab igale taotlusele esialgse hinnangu ning moodustab taotlustest paremusjärjestuse. Paremusjärjestused moodustatakse uurimistoetuste liikide (stardigrant ja rühmagrant) või rahastamise valdkondade

(järeldoktorigrant) lõikes. Kui ühes rahastamise valdkonnas on mitu eksperdikomisjoni (näiteks oli 2025. a taotlusvoorus täppisteaduste valdkonnas kolm eksperdikomisjoni), moodustab iga

komisjon oma pingeread. Stardigrandi ja rühmagrandi taotlusi ei liideta ühiseks rahastamise valdkonna pingereaks.

Pärast hindamisprotsessi lõppu eksperdikomisjonis teeb Eesti Teadusagentuur taotlejale ja asutusele teatavaks taotluse esialgse hinnangu ning selle asukoha paremusjärjestuses, lähtudes

lõikes 7 sätestatust. Seejärel viiakse läbi ärakuulamine haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Lõike 9 kohaselt võtab hindamisnõukogu taotluste menetlemise üle pärast ärakuulamise lõppu. Hindamisnõukogu kinnitab taotluste lõplikud hinnangud, lähtudes eksperdikomisjonide

ettepanekutest ja ärakuulamise tulemustest. Hindamisnõukogu kinnitab taotluste paremusjärjestused eksperdikomisjonide ja uurimistoetuste liikide (stardigrant, rühmagrant) või rahastamise valdkondade (järeldoktorigrant) lõikes. Stardi- ja rühmagrantide puhul

erinevate eksperdikomisjonide taotlusi üheks ühiseks rahastamise valdkonna pingereaks ei ühendata. Samuti ei ühendata järeldoktorigrandi taotlusi üheks paremusjärjestuseks vaid

taotlustest moodustatakse seitse rahastamise valdkonna paremusjärjestust. Eelnõu § 19. Rahastamisettepaneku tegemine

Pärast seda, kui hindamisnõukogu on kinnitanud kõikide taotluste lõpphinnangud ning

paremusjärjestused, teeb hindamisnõukogu rakendusüksusele ettepanekud taotluste rahuldamise (rahastamise) või rahuldamata jätmise kohta.

Paragrahviga 19 reguleeritakse, kuidas rahastamisettepanekute tegemiseks vajalikud vahendid kujunevad, milliste põhimõtete alusel valitakse välja rahastusettepaneku saanud taotlused,

kuidas moodustatakse ootenimekiri ja rahastusettepanek taotlejale edastatakse. Lõike 1 kohaselt jaotab uurimistoetuste eelarve uurimistoetuste liikide ja rahastamise

valdkondade vahel Eesti Teadusagentuur. Iga-aastase uurimistoetuste eelarve maht kinnitatakse riigieelarves Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Rahastamisettepanekute tegemise

ajal sügisel pole algava aasta riigieelarve reeglina veel vastu võetud. Seetõttu on eelarve vahendite jaotamise aluseks eeldatav uurimistoetuste vahendite kogumaht käimasolevale taotlusvoorule järgneval aastal. Uutele grantidele eraldatava mahu arvestamisel tuleb

uurimistoetuste vahendite kogumahust maha arvata need vahendid, mis on vajalikud käimasolevate uurimistoetuste rahastamiseks.

18

Eesti Teadusagentuur jaotab alustavate uurimistoetuste eeldatavad vahendid ära

järeldoktorigrantide eelarveks ning kõikide rahastamise valdkondade eelarveteks. Rahastamise valdkondi on seitse – täppisteadused; bio- ja keskkonnateadused; tehnika ja tehnoloogia; arsti-

ja terviseteadused; põllumajandusteadused ja veterinaaria; sotsiaalteadused; humanitaarteadused ja kunstid.

Järeldoktorigrantide eelarvet määrates lähtub rakendusüksus põhimõttest, et eelarve on piisavalt suur, et anda välja vähemalt üks järeldoktorigrant igas rahastamise valdkonnas ehk

kokku seitse granti. Stardi- ja rühmagrantide väljaandmiseks mõeldud eelarve jaotab rakendusüksus seitsme

rahastamisvaldkonna vahel, lähtudes sellest, kui palju taotlusvooru aastal vastavas valdkonnas grante lõppeb ning seega uuteks grantideks vahendeid vabaneb ja pidades silmas rahastamise

valdkonna varasemate aastate eelarve osakaale. Iga valdkond peab saama piisavalt eelarvevahendeid, et anda välja vähemalt üks stardigrant ja üks rühmagrant. Eesti Teadusagentuur peab osakaale arvestades silmas, et ei toimuks väga suuri kõikumisi

valdkondade iga-aastaste eelarvete ja taotlemise edukuse vahel.

Lõike 2 kohaselt analüüsib Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste jagunemise asja- ja ajakohasust rahastamise valdkondade vahel. Sealhulgas analüüsitakse, kas uurimistoetuste eelarve jagunemine rahastamise valdkondade vahel vastab riiklikele prioriteetidele, Eesti

teadlaste valdkondlikule jaotusele ning tippspetsialistide järelkasvu vajadustele. Eesti Teadusagentuuril on õigus vastava analüüsi tulemusena kalduda kõrvale eelarve jagunemise

põhimõtetest, mis on sätestatud lõikes 1. Vastavalt lõikele 3 lähtub hindamisnõukogu oma rahastusettepanekute tegemisel

taotlusvooruks eraldatud rahaliste vahendite mahu ja Eesti Teadusagentuuri poolt juba tehtud jaotusega järeldoktorigrandi ja rahastamise valdkondade eelarvete vahel.

Lõigetes 4 kuni 8 on kirjeldatud rahastusettepanekute tegemist. Rahastusettepanekud teeb hindamisnõukogu eraldi järeldoktorigrantidele ning rahastamisvaldkondade kaupa stardi- ja

rühmagrantidele. Üldpõhimõttena peab hindamisnõukogu tagama, et välja antakse vähemalt üks järeldoktorigrant, stardigrant ja rühmagrant igas rahastamise valdkonnas. Seda tingimusel,

et taotlusvooru on esitatud taotlusi, mis ületavad kvalifitseerumislävendi ning mille koondhinne on kõrgem kui 80% maksimaalsest hindest. Taotlust, mille lõplik koondhinne on madalam kui 80% maksimaalsest hindest, ei saa eelnõu § 17 lõike 11 punkti 2 kohaselt rahuldada, isegi kui

see oleks oma valdkonna ainuke selle granditüübi taotlus.

Rahastamisettepanekute tegemiseks aluseks on järeldoktorigrandi taotluste paremusjärjestused rahastamise valdkondade lõikes ning stardi- ja rühmagrantide valdkondade paremusjärjestused eksperdikomisjonide lõikes.

Stardi- ja rühmagrantide puhul sõltub paremusjärjestuste arv alamvaldkondlikest

eksperdikomisjonidest. Kui rahastamise valdkonnas on ainult üks eksperdikomisjon, siis moodustub selles valdkonnas üks rühmagrantide ja üks stardigrantide taotluste paremusjärjestus. Kui valdkonnas on moodustatud alamvaldkondade jaoks eraldi

eksperdikomisjone, on selles valdkonnas eksperdikomisjonile arvule vastav arv rühmagrandi paremusjärjestusi ja stardigrandi paremusjärjestusi. Näiteks kolm eksperdikomisjoni loodus- ja

täppisteaduste valdkonnas tähendab, et moodustatud on kolm rühmagrandi ja kolm stardigrandi

19

paremusjärjestust, kokku kuus paremusjärjestust, mille alusel hindamisnõukogu hakkab

vastava valdkonna rahastusettepanekuid tegema.

Töökorralduslikult vaatavad valdkonna taotluste paremusjärjestuse esmalt läbi vastava valdkonna teadlastest hindamisnõukogu liikmed, kes esitlevad seejärel hindamisnõukogule oma rahastusettepanekuid. Hindamisnõukogus arutatakse ettepanekud läbi ning tehakse

rakendusüksusele lõplik rahastamisettepanek.

Lõike 5 kohaselt peab hindamisnõukogu rahastusettepanekute tegemisel lähtuma paremusjärjestustest ehk et ühes pingereas ei saa ühtki taotlust vahele jätta ning teha ettepanekut rahastada nt esimest ja kolmandat taotlust. Vastavalt lõikele 6 tuleb kõikidele esimesel kohal

olevatele taotlustele (nii rühmagrandi kui stardigrandi pingeridades) teha rahastamisettepanek, kui selleks rahalisi vahendeid jätkub. Ka siin kehtib põhimõte, et rahastusettepaneku saab teha

ainult taotlusele, mille lõplik punktisumma on vähemalt 80% maksimaalsest võimalikust. Lõige 7 täpsustab olukordi, kui kõikidele esimesel kohal olevatele taotlustele rahalisi vahendeid

ei jätku või hindamisnõukogu peab tegema rahastamisettepaneku pingeridades järgmistel kohtadel olevatele taotlustele. Sellisel juhul peab hindamisnõukogu hakkama taotlusi võrdlema

ning langetatakse kaalutlusotsus. Kaalumisel tugineb hindamisnõukogu oma liikmeteks olevate tunnustatud teadlaste ekspertteadmistele valdkonna olukorrast ja vajadustest ning lähtub lõikes 7 nimetatud põhimõtetest: soodustada valdkondlikku mitmekesisust, erinevate asutuste

esindatust, toetuse saajate soolist ja vanuselist tasakaalu. Tegemist on võrdse kaaluga põhimõtetega. Kui lõikes 7 loetletud põhimõtetest ei piisa ettepanekute põhjendamiseks, on

hindamisnõukogul õigus ka võrrelda taotlusi lõpphinnangute ja taotletud grandimahtude alusel, vastavalt lõikele 8. Näiteks võib allesjäänud rahalistest vahenditest võimalik olla rahastada ainult väiksema mahuga taotlust, kuigi soolise ja vanuselise tasakaalu huvides oleks sobivam

rahastada teist, suurema mahuga taotlust.

Kuna hindamisnõukogu ülesanne on vastava valdkonna eelarvevahendite ammendumiseni ettepaneku tegemine, on oluline ka see, et rahastusettepanekud vahendid võimalikult ammendavalt ära kasutaksid.

Kui kõikide rahastamise valdkondade eelarvelised vahendid on ammendatud, aga kõikide

valdkondade jäägid kokku võimaldaksid veel mõne grandi välja anda, on hindamisnõukogul õigus tõsta uurimistoetuse eelarvevahendeid rahastamise valdkondade vahel ümber, vastavalt lõikele 9. Hindamisnõukogu teeb vastava ettepaneku ühiselt, tuginedes valdkondade esindajate

ettepanekutele.

Lõike 10 kohaselt teeb hindamisnõukogu rahastusettepaneku Eesti Teadusagentuurile. Hindamisnõukogu teeb iga taotluse kohta ettepaneku see kas rahuldada (vajadusel lisatingimusega), määrata see ootenimekirja või taotlust mitte rahuldada. Hindamisnõukogu

valib välja taotlused, mis määratakse ootenimekirja juhuks, kui mõni teine taotleja peaks toetusest loobuma. Taotluste kohta, millele ei tehtud rahastamisettepanekut või ootenimekirja

määramise ettepanekut, teeb hindamisnõukogu mitterahuldamise ettepaneku. Sealjuures saavad mitterahuldamise ettepaneku taotlused, mis jäid hindamise tulemusena alla kvalifitseerumislävendi või ei saavutanud 80% maksimaalsest võimalikust lõplikust hindest.

Ülejäänud saavad mitterahuldamise ettepaneku, sest nende rahuldamiseks ei jätkunud rahalisi vahendeid.

20

Lõikes 11 on sätestatud, et ootenimekirja seatud taotlustele teeb hindamisenõukogu

rahastamisettepaneku juhul, kui taotlusvoorus vabaneb rahalisi vahendeid või taotlusvooru eelarve suureneb. Praktikas tuleb eelkõige järeldoktorigrantide puhul ette, et mõni

rahastusettepaneku saanud taotleja ei pruugi granti vastu võtta, sest on saanud kuskilt sobivama grandi või ei võimalda muutunud elukorraldus siiski välismaale asuda.

Lõikes 12 on reguleeritud teaduseetika hindamist. Pärast rahastusettepanekute tegemist korraldab Eesti Teadusagentuur rahastusettepaneku saanud või ootenimekirja seatud taotluste

teaduseetika aspektide hindamise. Vajadusel kaasab rakendusüksus hindamisse väliseid eksperte. Eksperdi kaasamise vajadus tekib eelkõige siis, kui projektis viiakse läbi inimuuringuid või tehakse katseid loomadega. Teaduseetika hindamise käigus ei anta hindeid

ning taotlust ei ole võimalik rahastusettepanekust ilma jätta. Selle eesmärk on eelkõige kontrollida, kas taotleja mõistab projektiga seotud teaduseetika riske ja aspekte, oskab neid

maandada ning teab oma kohustusi, nt vajadusel kohustust küsida enne uuringu algust asjaomase valdkonna eetikakomitee kooskõlastust. Kui taotluses on mõni teaduseetikaga seotud aspekt puudu või halvasti kirjeldatud, on Eesti Teadusagentuuril õigus seada sellega

seotud tingimus rahastamisettepanekule.

Lõigetes 13 ja 14 on sätestatud, kuidas taotluse rahuldamise ettepanek taotlejale teatavaks tehakse. Kui hindamisnõukogu on Eesti Teadusagentuurile taotluse rahuldamise ettepaneku teinud, siis annab Eesti Teadusagentuur taotlejale ning taotluses märgitud asutusele teada, et

nende taotlusele on tehtud rahastusettepanek. Taotleja ja asutus saavad selle peale teada anda, kas nad võtavad ettepaneku vastu. Kui taotluse rahuldamise ettepanekus on täiendavad

tingimused, siis peavad taotleja ja asutus kinnitama, et on nendega nõus. Juhul kui taotluse rahuldamise ettepanek on tehtud tingimusega ja taotleja ja/või asutus sellega ei nõustu, jätab Eesti Teadusagentuur taotluse vastavalt eelnõu § 20 lõike 2 punktile 3 rahuldamata.

Eelnõu § 20. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord

Paragrahvis sätestatakse toetuse rahuldamise ja mitterahuldamise otsuse tegemise kord

Uurimistoetuse määramisel lähtub Eesti Teadusagentuur hindamisnõukogu ettepanekust. Hindamisnõukogu ettepaneku alusel otsustab Eesti Teadusagentuur taotluse rahuldada,

rahuldada tingimustega või jätta rahuldamata, vastavalt lõikele 1. Lõikes 2 on loetletud juhud, mille korral Eesti Teadusagentuur langetab taotluse

mitterahuldamise otsuse. Taotlus jäetakse rahuldamata järgmistel juhtudel: 1) Taotlus ei ületa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit. Vastavalt

eelnõu § 17 lõikele 8 on igale hindamiskriteeriumile seatud kvalifitseerumislävend 3 punkti (enne hindamiskriteeriumi koefitsiendi rakendamist). Kui taotlus saab vähemalt ühes hindamiskriteeriumis alla kolme punkti, ei kuulu see rahuldamisele, vastavalt eelnõu § 17

lõike 11 punktile 1. 2) Taotluse koondhinne jääb alla 80% maksimaalsest koondhindest, vastavalt eelnõu § 17

lõike 11 punktile 2: - järeldoktorigrandi ja stardigrandi maksimaalne koondhinne on 19 punkti, taotlused,

mis saavad alla 15,2 punkti, jäetakse rahuldamata;

- rühmagrandi maksimaalne koondhinne on 23 punkti, taotlused, mis saavad alla 18,4 punkti jäetakse rahuldamata.

21

3) Taotluse rahuldamisele on seatud tingimused, millega toetuse saaja või asutus ei nõustu.

Kuna sellisel juhul on tegemist tingimuslik rahastusotsusega, ei ole võimalik toetust ilma tingimustega nõustumiseta eraldada.

4) Taotlus on määratud ootenimekirja, kuid taotlusvoorus ei ole vabanenud rahalisi vahendeid või taotlusvooru maht ei ole suurenenud. Sellisel juhul ei saa hindamisnõukogu teha ootenimekirja määratud taotluse kohta taotluse rahuldamise ettepanekut ning taotlus

kuulub mitterahuldamisele. 5) Hindamisnõukogu on teinud ettepaneku taotlust mitte rahuldada. Selline ettepanek tehakse

juhul, kui taotlusvoorus ei jätku rahalisi vahendeid taotluse rahuldamiseks. 6) Taotluses tuvastatakse teaduseetika põhimõtete rikkumine (valeandmete esitamine,

loomevargus või petturlus) või kui selgub, et taotleja, asutus, projekti kaasatud isikud või

taotlus ei vasta enam toetuse tingimustele.

3.5. Uurimistoetuse eraldamine, projekti elluviimine, projekti muutmine, projekti ajutine

peatamine ja pikendamine

Eelnõu § 21. Uurimistoetuse eraldamine

Paragrahv reguleerib uurimistoetuse eraldamise tingimusi ja korda pärast rahastamisotsuse tegemist.

Lõike 1 kohaselt sõlmitakse toetuse eraldamiseks kolmepoolne leping toetuse saaja, asutuse ning Eesti Teadusagentuuri vahel. Leping sõlmitakse pärast seda, kui Eesti Teadusagentuur on

teinud taotluse rahuldamise või tingimusliku rahuldamise otsuse vastavalt määruse eelnõu § 20 lõikele 1.

Vastavalt lõikele 2 sõlmitakse mitmeaastaste projektide puhul leping igal kalendriaastal uuesti, lähtudes riigieelarve põhimõtetest ning vajadusel hinnata projekti edenemist ja projektile seatud

tingimuste täitmist. Erandina on Eesti Teadusagentuuril õigus sõlmida leping kuni kahe järjestikuse kalendriaasta kohta, kui lepingu periood ei ületa 18 kuud . Vastav õigus on sätestatud lõikes 3. Selline võimalus vähendab halduskoormust nii taotleja kui Eesti

Teadusagentuuri jaoks.

Lõike 4 kohaselt võib Eesti Teadusagentuur lepingu sõlmimisel seada projekti elluviimisele täiendavaid tingimusi, mis on vajalikud projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks või projektile seatud tingimuste täitmiseks. Säte võimaldab Eesti Teadusagentuuril ennetada riske, mis võivad

mõjutada projekti kvaliteeti või seatud eesmärkide saavutamist.

Eelnõu § 22. Uurimistoetuse elluviimise tingimused toetuse saajale Paragrahviga 22 reguleeritakse toetuse saajale tingimused, mida peab toetuse elluviimise

perioodil järgima.

Lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et toetuse saaja ei tohi ajaliselt kattuvatel perioodidel osaleda teise uurimistoetuse (järeldoktorigrant, stardigrant, rühmagrant), tagasipöörduva teadlase toetuse või kohanemistoetuse projektis uurimisrühma liikmena. Näiteks stardigrandi saaja ei

saa stardigrandi perioodil olla rühmagrandi põhitäitja.

Lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et toetuse saaja tohi olla projekti elluviimise ajal sissetuleva järeldoktori toetuse saaja.

22

Lõike 1 eesmärk on tagada, et toetuse saaja keskendub oma projekti elluviimisele ning vähemalt teiste uurimistoetustest rahastatud projektide elluviimisesse teda rühma liikmena kaasata ei saa.

Lõigetes 2-4 sätestatakse toetuse saaja töökoormus asutuses projekti elluviimise ajal. Järeldoktorigrandi saaja peab projekti elluviimise ajal töötama asutuses täiskoormusega. Stardi-

ja rühmagrandi saaja peab töötama asutuses vähemalt 0,8 koormusega töö asukohaga Eestis. Järeldoktorigrandi saaja töötab reeglina välisriigis, seetõttu temale töö asukoha nõuet

kehtestatud ei ole. Järeldoktorigrant eraldatakse Eesti evalveeritud asutusele või ülikoolile ning selleks, et Eesti asutus saaks toetuse järeldoktorile välja maksta, on töösuhe vajalik.

Stardigrandi saaja töötasu peab vähemalt osaliselt olema kaetud projekti vahenditest. Vähemalt osalise töötasu grandi vahenditest katmise nõue on seatud eelkõige seetõttu, et stardigrandi

puhul on tegemist alustava teadlase sageli päris esimese enda juhitud grandiga, selle elluviimine eeldab toetuse saajalt suuremat töömahtu, kuna tal ei pruugi veel abiks olla uurimisrühma ning tema töötasu katmine asutuse muudest vahenditest ei pruugi olla võimalik. Rühmagrandi

saajale pole töötasu nõuet kehtestatud, sest tänu uurimisrühmale võib rühmagrandi toetuse saaja töökoormus projektis olla väiksem ning kuna tegu on juba tugevate ja kogenud teadlastega,

võib nende töötasu olla kaetud teiste projektide vahenditest või näiteks asutuse tenuurifondist. Lõike 5 kohaselt ei ole toetuse perioodil võimalik muuta järeldoktorigrandi ja stardigrandi

toetuse saajat. Antud uurimistoetused on mõeldud konkreetse teadlase teadlaskarjääri edendamiseks ning seetõttu pole võimalik taotleda toetuse saaja muutmist. Rühmagrandi

elluviimisele antud piirangut sätestatud ei ole, kuna rühmagrandi toetus on mõeldud tugevale uurimisrühmale. Kui rühmagrandi elluviimise perioodil selgub, et toetuse saaja ei ole võimeline projekti juhtima, on võimalik Eesti Teadusagentuurile esitada taotlus rühmagrandi toetuse saaja

muutmiseks vastavalt eelnõu § 23 lõigetele 1 ja 2.

Eelnõu § 23. Projekti muutmine Eelnõu paragrahviga 23 reguleeritakse järeldoktorigrandi, stardigrandi või rühmagrandi

projekti muutmise korda. Paragrahvis täpsustatakse, milliseid projektis tehtavaid muudatusi käsitletakse olulistena, kuidas ja kelle poolt muutmistaotlusi hinnatakse ning milline on

muutmistaotluste kohta otsuste tegemise menetlus. Paragrahvi eesmärk on tagada, et projektis kavandatud teadus- ja arendustegevus saaks jätkuda

ka siis, kui projekti elluviimisel ilmneb vajadus esialgset projektiplaani või projekti läbiviimise tingimusi muuta. Kuid sealjuures on oluline, et muudatused ei kahjustaks projekti eesmärkide

ja tulemuste saavutamist. Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja Eesti Teadusagentuurile taotluse, kui projekti elluviimises

soovitakse teha olulisi muudatusi. Taotluses põhjendatakse muudatuse vajadust ning selle kinnitab asutus, kus projekti ellu viiakse.

Projekti muutmistaotlus tuleb esitada vaid juhul, kui see mõjutab oluliselt projekti elluviimist või projektis kavandatud eesmärkide saavutamist. Eelnõu lõikes 2 on esitatud loetelu

muudatustest, mis kuuluvad projekti olulise muutmise alla.

Projekti oluliseks muutmiseks loetakse:

23

1) Stardigrandi või rühmargandi toetuse saaja (vastutava täitja) töökoormuse vähendamine

alla 0,8 koormuse. Vastavalt eelnõu § 22 lõigetele 3 ja 4 peab stardigrandi ja rühmagrandi toetuse saaja töötama evalveeritud asutused või ülikoolis vähemalt 0,8 koormusega ning

töö asukohaga Eestis. Töökoormuse oluline vähendamine võib ohustada projekti eesmärkide saavutamist, mistõttu tuleb antud muudatust eraldi hinnata.

2) Rühmagrandi toetuse saaja asendamine. Uurimistoetuse puhul kehtib põhimõte, et taotleja

on projekti vastutav täitja. Rühmagrandi eripära seisneb aga selles, et toetus on suunatud tugeva uurimisrühma tegevuse toetamisele, mistõttu võib põhjendatud juhtudel toetuse

saajat asendada. Muutmistaotluse hindamisel hinnatakse muuhulgas, kas isik omab projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikku pädevust ja teaduslikku tausta.

3) Asutuse muutmine. Projekti üleviimine teise teadus- ja arendusasutusse, ülikooli või

evalveeritud rakenduskõrgkooli eeldab, et uues asutuses on olemas projekti elluviimiseks vajalikud tingimused ja tugistruktuurid. Muutmistaotluse hindamisel analüüsitakse uue

asutuse sobivust projekti elluviimiseks, aga ka muudatuse mõju projekti isikkoosseisule. 4) Järeldoktorigrandi koostööasutuse ja/või juhendaja vahetus. Koostööasutuse ja juhendaja

roll on järeldoktoriprojekti edukuse seisukohalt oluline, kuna projekt on kavandatud

lähtudes koostööasutuse teaduskeskkonnast ning juhendaja pädevusest. Kuna järeldoktorigrandi peamine eesmärk on anda teadlasele esmane kogemus teadusprojekti

juhtimisel, on põhjendatud juhtudel võimalik koostööasutust ja/või juhendajat muuta, eeldusel et muudatus ei sea ohtu projekti eesmärkide saavutamist.

5) Projekti tegevuste ja tööplaani muutmine. Projekti oluliseks muudatuseks loetakse näiteks

metoodika olulist muutmist, planeeritud tegevuste ärajätmist või uute tegevuste lisamist , kui see võib mõjutada projekti eesmärkide saavutamist.

6) Eelarve muutmine rohkem kui 20% ulatuses. Kui projekti eelarvet on plaanis muuta rohkem kui 20% ulatuses, siis tuleb muudatus kooskõlastada Eesti Teadusagentuuriga. Selline muudatus võib mõjutada projekti eesmärkide saavutamist ning kavandatud teadus-

ja arendustegevuse teostatavust.

Lõike 3 kohaselt hindab hindamisnõukogu lõike 2 punktides 1-5 nimetatud muudatuse põhjendatust, muudatuse mõju projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisele ning vastavust käesoleva määruse tingimustele. Hindamisnõukogu teeb Eesti Teadusagentuurile ettepaneku

taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.

Uurimistoetuse projekti eelarve rohkem kui 20% ulatuses muutmise põhjendatust hindab Eesti Teadusagentuur ise, vastavalt lõikele 4. Vajaduse korral on Eesti Teadusagentuuril õigus nõu küsida hindamisnõukogult.

Lõike 5 kohaselt teeb Eesti Teadusagentuur muutmistaotluse hindamise tulemusena otsuse, kas

rahuldada muutmistaotlus või lükata taotlus tagasi. Kui Eesti Teadusagentuur otsustab muutmistaotluse rahuldada, siis vastavalt lõikele 6 sõlmitakse vajaduse korral toetuse saaja, asutuse ning Eesti Teadusagentuuri vahel uus toetuse eraldamise leping.

Eelnõu § 24. Projekti ajutine peatamine ja pikendamine

Paragrahv reguleerib olukordi, mille korral on toetuse saajal võimalik taotleda uurimistoetuse projekti ajutust peatamist või projekti perioodi pikendamist. Paragrahvi eesmärk on tagada

paindlikkus olukordades, kus projekti elluviimine muutub toetuse saajast sõltumatutel põhjustel võimatuks, olulisel määral raskendatuks või projekti eesmärkide saavutamine vajab täiendavat

aega.

24

Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal õigus taotleda projekti ajutist peatamist vanemapuhkuse,

kaitseväeteenistuse, raske haiguse või muu erakorralise asjaolu tõttu. Nimetatud olukorrad võivad takistada toetuse saajal täita projekti juhtimise ja elluviimisega seotud ülesandeid ning

seetõttu on määrusega antud võimalus ajutiselt projekt katkestada. Vastavalt lõikele 2 võib projekti ajutist peatamist taotleda kokku kuni kolmeks aastaks.

Lõikega 3 sätestatakse, et toetuse saajal on mõjuvatel põhjustel õigus taotleda projekti perioodi pikendamist kuni 12 kuuks. Projekti pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kaks kuud enne

projekti lõpptähtaega, et võimaldada Eesti Teadusagentuuril taotluse põhjendatust hinnata ning vajaduse korral sõlmida toetuse saaja ning asutusega uus eraldisleping.

Lõike 4 kohaselt hindab Eesti Teadusagentuur nii projekti ajutise peatamise kui pikendamise taotluse põhjendatust ning otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte. Kui Eesti Teadusagentuur

rahuldab projekti ajutise peatamise taotluse, peatub toetuse eraldamise leping ning projekti lõpptähtaeg nihkub projekti peatamise kestuse võrra edasi, vastavalt lõikele 5. Projekti ajutise peatamise perioodil ei ole võimalik kasutada projektile eraldatud toetust.

Lõike 6 kohaselt ei mõjuta projekti ajutine peatamine või pikendamine uurimistoetuse eelarvet.

Uurimistoetuse maht ajutise peatamise või pikendamise tulemusel ei suurene. 3.6. Toetuse kasutamise aruandlus ja projekti tulemuste avalikustamine

Eelnõu § 25. Toetuse kasutamise aruandlus

Paragrahviga sätestatakse uurimistoetuse kasutamise aruandluse põhimõtted ning aruannete esitamise ja menetlemise kord. Aruandluse eesmärk on tagada, et toetuse kasutamine oleks

läbipaistev, kontrollitav ja kooskõlas projekti eesmärkidega ning käesoleva määruse nõuetega. Aruandeid esitatakse ETIS-e kaudu.

Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja kahe liiki aruandeid: vahearuande ning lõpparuande. Vahearuanne esitatakse projekti keskel ning lõpparuanne projekti lõppedes. Mõlemad aruanded

kinnitab asutus, kinnitades aruannetes esitatud teabe õigsust.

Lõike 2 alusel tuleb vahearuanne esitada ainult projektide puhul, mille kestus on vähemalt neli aastat. Seetõttu ei esitata vahearuannet järeldoktorigrandi projektides, mille maksimaalne kestus on 36 kuud (§ 11 lõige 1). Stardigrandi ja rühmagrandi puhul sõltub vahearuande

esitamise kohustus projekti pikkusest. Vastavalt eelnõu § 11 lõikele 2 võib stardigranti ja rühmagranti taotleda minimaalselt 12 kuuks ja maksimaalselt 60 kuuks. Nelja- ja viieaastaste

projektide puhul on vahearuande esitamine kohustuslik. Vahearuanne võimaldab hindamisnõukogul hinnata projekti edenemist ning toetuse eesmärgipärast kasutamist.

Lõikega 3 sätestatakse, et aruandeid võib esitada eesti või inglise keeles. Aruande esitamise keel on jäetud taotleja valida, et vähendada aruannete esitamisega kaasnevat halduskoormust.

Lõike 4 kohaselt peab toetuse saaja projekti aruanded esitama rakendusüksuse määratud tähtajaks. Kui toetuse saaja aruannet õigeaegselt ei esita, tuleb aruanne esitada asutusel. Selline

kord tagab, et aruandlus ei jää esitamata ning toetuse kasutamine on kontrollitav ka juhul, kui toetuse saaja ei täida oma kohustusi.

25

Lõike 5 alusel hindab projekti aruandeid hindamisnõukogu. Aruannetes hinnatavad aspektid on

kirjeldatud määruse §-des 26 ja 27.

Lõige 6 annab Eesti Teadusagentuurile õiguse küsida toetuse saajalt ja asutuselt täiendavat informatsiooni, kui aruandes esitatud andmed on puudulikud või vajavad täpsustamist. See võimaldab tagada aruandluse täielikkuse ning kontrollida toetuse kasutamist vastavalt määruses

sätestatud tingimustele.

Eelnõu § 26. Vahearuanne Paragrahviga reguleeritakse vahearuande esitamise ja menetlemise korda. Vahearuande

eesmärk on anda hindamisnõukogule ja Eesti Teadusagentuurile ülevaade projekti edenemisest, tagades nii toetuse kasutamise läbipaistvuse kui ka järelevalve, et projekt liigub seatud

eesmärkide suunas. Lõike 1 kohasel esitab toetuse saaja vahearuande projekti kolmandal aastal Eesti

Teadusagentuuri määratud tähtajaks. Vahearuanne on kohustuslik üksnes projektidele, mille kestus on vähemalt neli aastat (§ 25 lõige 2).

Lõikes 2 on loetletud andmed, mis tuleb vahearuandes esitada. Lisaks nimetatud kohustuslikele andmetele võib Eesti Teadusagentuur küsida vahearuandes ka muid asjakohaseid andmeid, kui

see on vajalik näiteks projekti edenemise, eesmärkide täitmise, tulemuste saavutamise või eelarve kasutamise hindamiseks.

Lõikes 3 on sätestatud vahearuande kohta tehtavad võimalikud otsused. Hindamisnõukogu ettepaneku alusel võib Eesti Teadusagentuur vahearuande heaks kiita, sealhulgas vajaduse

korral täiendavate tingimuste täitmisega. Kui vahearuande hindamise selgub, et projekti elluviimisel on esinenud olulisi muudatusi või projekti eesmärkide saavutamisel esineb olulisi

riske, võib Eesti Teadusagentuur seada rahastamise jätkamiseks lisatingimused. Eesti Teadusagentuur võib põhjendatud juhtudel jätkata projekti rahastamist ka vähendatud

mahus. Rahastamise vähendamine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui projekti isikkoosseis on muutunud ning ei vasta enam toetuse tingimustele (näiteks stardigrand i suure mahu puhul ei

ole projekti kaasatud ühte põhitäitjat, kes töötab teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis vähemalt 0,2 koormusega või suure rühmagrandi mahu puhul ei ole projekti kaasatud kolme põhitäitjat, kes töötavad teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või

evalveeritud rakenduskõrgkoolis vähemalt 0,5 koormusega). Samuti võib rahastamise vähendamine olla põhjendatud olukorras, kus projektis kavandatud tegevuse ei vasta enam

taotluses plaanitule. Kui vahearuandes esitatud teave ei võimalda projekti edenemist hinnata või kui selgub, et

projekti eesmärke ei ole võimalik saavutada, projekt ei ole jätkusuutlik või toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, võib Eesti Teadusagentuur jätta vahearuande heaks kiitmata ning

algatada projekti ennetähtaegse lõpetamise vastavalt määruse § 29 lõike 1 punktile 6. Lõike 4 kohaselt peavad toetuse saaja ja asutus andma nõusoleku juhul, kui Eesti

Teadusagentuur otsustab jätkata projekti rahastamist täiendavate tingimustega või vähendatud mahus. See tagab, et projekti elluviijad on rahastamise muudatustest teadlikud ning nõustuvad

uute tingimustega.

26

Eelnõu § 27. Lõpparuanne

Paragrahv reguleerib lõpparuande esitamise ja menetlemise korda. Lõpparuande eesmärk on

anda terviklik ülevaade uurimistoetuse projektist ja saavutatud tulemustest, toetuse kasutamisest ning projekti teaduslikust ja ühiskondlikust mõjust. Lõpparuanne on oluline osa uurimistoetuse kasutamise järelevalvest, võimaldades hinnata, kas projekt on ellu viidud

kooskõlas taotluses kavandatu ja rahastamisotsuse tingimustega.

Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja lõpparuande pärast projekti lõppemist Eesti Teadusagentuuri määratud tähtajaks.

Lõikes 2 on loetletud andmed, mis tuleb lõpparuandes esitada. Lisaks nimetatud kohustuslikele andmetele võib Eesti Teadusagentuur küsida aruandes täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui

need on vajalikud projekti elluviimise edukuse ja tulemuste hindamiseks. Sarnaselt vahearuandele viib lõpparuande hindamise läbi hindamisnõukogu. Hindamisnõukogu

teeb oma hinnangu alusel Eesti Teadusagentuurile ettepaneku lõpparuanne heaks kiita või heaks kiitmata jätta. Vastavalt lõikele 3 lähtub Eesti Teadusagentuur hindamisnõukogu ettepanekust

ning teeb lõpparuande kohta otsuse. Lõpparuanne võidakse jätta heaks kiitmata, kui aruandes esitatud teave ei võimalda hinnata projekti eesmärkide täitmist, kui projekti eesmärke ei ole saavutatud ning eesmärkide mittesaavutamist ei ole põhjendatud, või kui projekti tegevused ja

eelarve kasutamine erinevad oluliselt taotluses kavandatust ning muudatusi ei ole Eesti Teadusagentuuriga kooskõlastatud.

Lõike 4 kohaselt ei või toetuse saaja osaleda järgmise kolme aasta uurimistoetuse taotlusvoorudes, kui lõpparuanne jäetakse Eesti Teadusagentuuri poolt heaks kiitmata. Vastav

piirang tuleneb määruse § 14 lõike 5 punktist 2. Sätte eesmärk on tagada, et aruanded esitatakse õigeaegselt ja korrektselt, ning et uurimistoetuse projektid viiakse ellu nõuetekohaselt ning

kooskõlas rahastamisotsuse aluseks olnud taotlusega. Lõike 5 alusel teeb Eesti Teadusagentuur lõpparuandes sisalduvad eesti- ja ingliskeelsed

populaarteaduslikud lühikokkuvõtted avalikult kättesaadavaks. Lühikokkuvõtted avalikustatakse ETIS-es, et suurendada teadustöö tulemuste nähtavust.

Eelnõu § 28. Projekti tulemuste avalikustamine

Paragrahv sätestab uurimistoetuse projektide tulemuste ja projektide raames kogutud andmete avalikustamise põhimõtted. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et riigi rahastusel läbiviidud

teadus- ja arendustegevuse tulemused oleksid võimalikult laialdaselt kättesaadavad ning toetaksid teadusandmete ja teadustulemuste avatud kasutamist. Säte on kooskõlas TAIKS § 5 punktiga 3, mille kohaselt lähtutakse teadus- ja arendustegevuses põhimõttest, et avalikest

vahenditest rahastatud teadustulemused ja -andmed on avalikkusele kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui avalikustamata jätmine on kooskõlas teiste õigusaktidega.

Lõike 1 kohaselt tehakse uurimistoetuse projekti tulemused ning võimaluse korral projekti käigus kogutud andmed avalikkusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui avalikustamist

piiravad teised õigusaktid (näiteks isikuandmete kaitset reguleerivad õigusaktid). Tulemuste avalikustamise all ei mõisteta nõuet avaldada kõik teadustulemused avatud juurdepääsuga

(„Open Access“) artiklitena. Sätte alusel eeldatakse, et uurimistöö tulemused avaldatakse näiteks publitseerimisel või kaitstakse tööstusomandina. Sätte eesmärk on tagada, et avalikest

27

vahenditest rahastatud teadustöö tulemused ei jääks varjatuks ning võimaldada teadustöö

tulemusi ja andmeid taaskasutada ja/või korrata.

Säte on kooskõlas põhimõttega, et toetuse andmisel ei anta taotlejale riigiabi. Kuna projekti tulemused tehakse avalikult kättesaadavaks, ei saa toetuse saaja riigi rahastuse kaudu majanduslikku eelist, mistõttu ei vasta toetus riigiabi tunnustele.

Lõikega 2 sätestatakse, et projekti tulemuste publitseerimisel tuleb märkida, millise

uurimistoetuse projekti vahenditest on tegevus rahastatud. Viitamise nõue tagab läbipaistvuse ning võimaldab tuvastada, millised teadustulemused on valminud riikliku rahastuse toel.

Lõike 3 kohaselt on uurimistoetusele viitamine kohustuslik ETIS-e klassifikatsiooni järgi 1.-3. kategooria publikatsioonides. Esimese kategooria publikatsioonide alla kuuluvad

ajakirjaartiklid, teise kategooria alla raamatud ja monograafiad ning kolmanda kategooria alla kogumikuartiklid ja peatükid raamatus, kogumikus või spetsiifilises teadusväljaandes.

Lõike 4 alusel teeb asutus ETIS-e kaudu avalikkusele kättesaadavaks kõik projekti tulemusena avaldatud publikatsioonide terviktekstid, mis sisaldavad viidet uurimistoetusele, välja arvatud

juhul, kui avalikustamist piiravad teised õigusaktid (sh kirjastuse litsentsitingimused). Kui kirjastaja on seadnud publikatsioonile ajutise juurdepääsupiirangu, teeb asutus

publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist, vastavalt lõikele 6. See tagab, et avalikest vahenditest rahastatud uurimistöö tulemused

muutuvad avalikkusele vabalt kättesaadavaks ka juhul, kui esmased avaldamistingimused seda koheselt ei võimalda.

3.7. Toetuse ennetähtaegne lõpetamine ja tagasinõudmine

Eelnõu § 29. Uurimistoetuse projekti ennetähtaegne lõpetamine Paragrahv reguleerib tingimusi, mille alusel võib Eesti Teadusagentuur lõpetada uurimistoetuse

eraldamise enne projekti kavandatud lõpptähtaega. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et uurimistoetuste projektid viiakse ellu kooskõlas käesoleva määruse, rahastamisotsuse ja

eraldamislepingu tingimustega, ning et nõuete rikkumise või projektide elluviimisel oluliste takistuste ilmnemisel oleks võimalik toetuse eraldamine õiguspäraselt lõpetada.

Lõikes 1 on loetletud juhtud, mille korral on Eesti Teadusagentuuril õigus projekt ennetähtaegselt lõpetada:

1) Toetuse saaja või asutus on taotlenud projekti lõpetamist. Projekt võidakse lõpetada, kui

toetuse saaja või asutus leiab, et projekti ei ole enam võimalik teostada, näiteks toetuse

saaja või projekti kaasatud isikute lahkumise, ressursside puudumise või asutusesiseste muudatuste tõttu.

2) Ilmneb, et toetuse saaja, projekti kaasatud isikud või projekti läbiviiv asutus ei vasta enam käesoleva määruse tingimustele. Projekt lõpetatakse, kui toetuse saaja, juhendaja, uurimisrühm või asutus ei vasta enam uurimistoetuse eraldamise tingimustele. Näiteks võib

toetuse saaja tööleping asutusega lõppeda, projekti põhitäitjate koormus langeda nõutud tasemest madalamaks või asutus kaotada evalveeritud staatuse.

3) Projektis osalevad isikud või asutus on projekti elluviimisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid. Näiteks kui uurimistoetuse projektis kogutakse ja töödeldakse

28

isikuandmeid viisil, mis ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ning

isikuandmete kaitse seadusega, võib projekti ennetähtaegselt lõpetada. 4) Toetuse saaja ei ole võimeline projekti juhtima. Juhul, kui toetuse saaja ei ole võimeline

projekti juhtima, siis lõpetatakse projekti elluviimine. Järeldoktorigrandi ja stardigandi toetuse saajat ei ole võimalik asendada (§ 22 lg 5). Rühmagrandi toetuse saajat on võimalik asendada (§ 23 lõige 2 punkt 2). Kui rühmagrandi toetuse saaja ei ole võimeline projekti

ellu viima ning taotletud ei ole toetuse saaja asendamist, siis projekt katkestatakse. 5) Järeldoktorigrandi projekti juhendaja ei ole võimeline toetuse saajat juhendama ning teda

ei asendata. Kui projekti kaasatud juhendaja ei saa oma kohustusi täita ning juhendaja muutmist ei taotleta, siis ei ole võimalik järeldoktoriprojekti elluviimist jätkata. Juhendajal on järeldoktoriprojektis keskne roll, juhendaja toetab teadlast tema esimese teadusprojekti

iseseisval läbiviimisel. 6) Vahearuande esitamata jätmine või selle heaks kiitmata jätmine. Vahearuande esitamine

on projekti vaheetapp, mis kinnitab projekti edenemist ja eesmärgipärasust. Kui aruanne jäetakse mõjuva põhjuseta esitamata või seda ei kiideta heaks, võib projekti ennetähtaegselt lõpetada, kuna puudub kindlus, et projekti viiakse ellu vastavalt taotlusele, projekti

tegevuskavale ja rahastamistingimustele. 7) Rahastamise tingimustega mittenõustumine. Eesti Teadusagentuuril on õigus seada

rahastamise jätkamisele täiendavaid tingimusi (§ 21 lõige 4 ja § 26 lõige 3 punkt 2) või jätkata rahastamist vähendatud mahus (§ 26 lõige 3 punkt 3). Kui toetuse saaja või asutus tingimustega ei nõustu, ei ole võimalik projekti rahastamisega jätkata.

8) Toetuse saaja või asutus ei ole tähtaegselt täitnud rahastamisotsuse tingimusi. Rahastamisotsus võib sisaldada nõudeid, mille täitmine on toetuse kasutamise eeltingimus.

Kui neid nõudeid ei täideta, siis esineb alus toetuse ennetähtaegseks lõpetamiseks. 9) Projekti muutmise või ajalise peatamise taotluse rahuldamata jätmine. Kui toetuse saaja on

taotlenud projekti olulist muutmist või ajutist peatamist, aga Eesti Teadusagentuuri

hinnangul ei ole taotlus põhjendatud ning projekti ei ole võimalik esialgsel kujul ellu viia, siis võidakse projekt ennetähtaegselt lõpetada.

10) Eetikakomitee hinnangu puudumine. Inimuuringu või loomakatse läbiviimisel peab olema asjaomase eetikakomitee hinnang saadud enne tegevuse algust. Kui eetikakomitee hinnangut ei esitata Eesti Teadusagentuurile tähtaegselt, siis võidakse projekt

ennetähtaegselt lõpetada. 11) Teaduseetika rikkumise tuvastamine. Kui toetuse saaja või asutus on toetuse taotlemisel

või projekti elluviimisel esitanud tahtlikult valeandmeid, projektis on tuvastatud loomevargus või petturlus, siis ei ole projekti viidud ellu teaduseetika põhimõtteid arvestades ning esineb alus projekti lõpetamiseks.

12) Projekti tegevused ei vasta tööplaanile või projekt ei ole jätkusuutlik. Kui projekti tegevusi muudetakse oluliselt ilma nõuetekohase kooskõlastuseta (vastavalt §-s 23 sätestatule) või

projekt ei edene vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele, võib toetuse eraldamise lõpetada.

Lõike 2 kohaselt peab Eesti Teadusagentuur enne toetuse ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegemist võimaldama toetuse saajal ja asutusel esitada kirjalik ühisarvamus. See tagab, et lõplik

otsus tehakse kõiki asjaolusid kaaludes ning toetuse saajal ja asutusel on võimalik esitada selgitusi ja vastuväiteid.

Lõike 3 kohaselt on asutus kohustatud projekti ennetähtaegsel lõpetamisel tagastama kasutamata toetuse summa koos proportsionaalse üldkuluga. Tagasimakse tuleb teha seitsme

kalendripäeva jooksul alates tagasinõude saamisest.

29

Lõike 4 alusel peavad toetuse saaja ja asutus projekti ennetähtaegsel lõpetamisel esitama

lõpparuande kooskõlas käesoleva määruse §-des 25 ja 27 sätestatud korraga. Kuigi projekti ei viida lõpuni, on vajalik esitada ülevaade tehtud tegevustest ja saavutatud tulemustest, et

võimaldada hindamisnõukogul ja Eesti Teadusagentuuril hinnata toetuse kasutamise sihipärasust ja vastavust kehtivatele nõuetele.

Eelnõu § 30. Toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord

Paragrahviga sätestatakse uurimistoetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Lõike 1 kohaselt peab asutus võimaldama Eesti Teadusagentuuril või tema poolt volitatud isikul

läbi viia igal ajal uurimistoetuse kasutamise kontrolli. Kontroll võib hõlmata näiteks aruannete ja raamatupidamisandmete, töölepingute, kuludokumentide kontrollimist ning selgituste

küsimist projekti tegevuste kohta. Asutusel lasub kohustus teha kontrolli läbiviimiseks igakülgset koostööd, sealhulgas esitada Eesti Teadusagentuuri nõudmisel kõik vajalikud dokumendid ja info.

Lõikes 2 on sätestatud juhtumid, mille korral on Eesti Teadusagentuuril õigus nõuda toetus

osaliselt või täielikult tagasi. Tagasinõudmise aluseks on: 1) Valeandmete esitamine. Tagasinõudmise aluseks võib olla olukord, kus toetuse saaja või

asutus on teadlikult esitanud valeandmeid, et suurenda rahastamise saamise võimalust või

näidata aruandes projekti edenemist. 2) Toetuse mittesihipärane kasutamine. Toetust eraldatakse üksnes taotluses kirjeldatud

projekti tegevuste elluviimiseks. Kui toetust kasutatakse muudeks kuludeks, mis ei seotud uurimistoetuse projekti elluviimisega (näiteks teise toetuse omafinantseeringu katmine, teise projekti tegevuste rahastamine), kuulub toetus tagasimaksmisele.

3) Toetuse kasutamine majandustegevuseks. Uurimistoetust eraldatakse mittemajandustegevuseks, seega ei ole lubatud toetust kasutada ettevõtluseks või

tootearenduseks, mis annaksid toetuse saajale majandusliku eelise. 4) Üldtunnustatud teaduseetika normide või teaduse hea tava rikkumine. Kui uurimistoetuse

projekti ei viida läbi kooskõlas valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normidega või

teaduse hea tavaga, siis võib Eesti Teadusagentuur ebaeetiliselt läbiviidud projekti toetuse tagasi nõuda.

Lõike 3 kohaselt on Eesti Teadusagentuuril toetuse tagasinõudmisel õigus nõuda tagasi ka proportsionaalne osa asutuse üldkulust. See tähendab, et tagastada tuleb nii teadustöö otsesteks

kuludeks kasutatud toetuse osa kui ka vastav osa üldkulust.

Lõike 4 sätestab menetluskorra, kui uurimistoetust on kasutatud ebaseadusliku riigiabina või väärkasutatud riigiabina. Sellisel juhul toimub toetuse tagastamine vastavalt konkurentsiseaduse §-le 42.

Lõikes 5 on sätestatud tagasimakse tähtaeg. Asutus peab tagastama toetuse 60 kalendripäeva

jooksul alates vastava otsuse langetamisest. Lõige 6 võimaldab teatud tingimustel tagasimakse ajatada. Tagasimakse ajatamiseks peab

asutus esitama Eesti Teadusagentuurile põhjendatud taotluse. Ajatamine on võimalik, kui ühekordne toetuse tagastamine põhjustaks asutusele märkimisväärseid makseraskusi.

30

4. Eelnõu võrdlev analüüs

Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. Eelnõul ei ole

puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5. Riigiabi analüüs

Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset

kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või

riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga

kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:

1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale;

3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa

Liidu riikide vahel.

Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest.

Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.

Käesoleva määruse alusel finantseeritakse riiklikke uurimistoetuseid riigieelarvelistest vahenditest.

2) Abi antakse ettevõtjale. Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad

majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetust võivad taotleda määruse §-s 14 kirjeldatud isikud, kuid uurimistoetuse taotluse kinnitab asutus, kus

projekt ellu viiakse. Asutuse all on mõeldud teadus- ja arendusasutust, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli, mis võivad olla nii riigi- ja avalik-õiguslikud kui ka eraõiguslikud. Kuigi

osa toetuse saajaid on äriühingud ja osad mitte, on antud juhul oluline see, kas toetust saanud asutused tegelevad saadud toetuse abil majandustegevusega või mitte. Enamik teadus- ja arendusasutustest, ülikoolidest ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidest tegeleb suuremal või

väiksemal määral ka majandustegevusega. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi

teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum

investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja

majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks

31

lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja

arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused

jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu. Teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on vastavalt teadus- ja arendustegevuse

ning innovatsiooni korralduse seadusele kohustus hoida riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamisel raamatupidamises lahus teadus- ja arendustegevusega seotud majandustegevus ja

mittemajandustegevus, nende kulud ning rahastamine (TAIKS § 20 lg 4). Samuti on teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidel kohustus investeerida mittemajandustegevusest saadav kasum teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste

levitamisse või õpetamisse (TAIKS § 20 lg 5). Riiklike uurimistoetuste raames rahastatakse alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimist, teadus- ja

arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamist või kaasajastamist, teadustaristu kasutamist, projektiga seotud riigisisest ja rahvusvahelist koostööd, teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamist ja levitamist ning projektiga seotud isikute mobiilsust

ja pädevuse kasvatamist. Seega on tegemist sõltumatu teadustegevuse, teadusuuringute tulemuste levitamise ja teadmussiirde alase tegevusega, mis on üldiselt mittemajanduslik

tegevus. Seega ei toetata antud meetmest üldiselt asutuste majandusliku iseloomuga tegevusi. Samuti on asutustel tulenevalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest kohustused, mis välistavad selle, et antav abi võiks kvalifitseeruda riigiabiks.

3) Abimeetmel on valikuline iseloom.

Riiklike uurimistoetuste andmiseks korraldatakse avatud taotlusvoor, millel osalejad peavad vastama teatud tingimustele ning rahastatakse vaid hindamisel parimaid tulemusi saanud taotlusi. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom.

4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise.

Abimeede võib anda toetuse saajale majandusliku eelise, sest võib olla aluseks uute rakenduste ja teenuste väljatöötamisele, mida suure tõenäosusega turul ei ole ning mille järele on olemas või potentsiaalselt tekkimas vajadus. Kuivõrd aga toetuse saamise eelduseks on

teadustulemuste levitamine ja avaldamine, on potentsiaalsete teadustulemustest kasusaajate hulk laiem kui üksnes toetuse saajad.

5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Uurimistoetuste tulemused tehakse määruse kohaselt avalikult kättesaadavaks, üldjuhul tähendab see tulemuste publitseerimist, sh rahvusvahelistes teadusajakirjades. Kuna toetuse abil

saadud tulemused on avalikud, siis ei kaasne toetuse andmisega mõju konkurentsile. Samuti ei kahjustata meetmega EL riikide vahelist kaubandust, kuna toetust ei ole lubatud kasutada majandustegevuseks.

Kokkuvõttes võib öelda, et kuivõrd toetatavad tegevused on üldiselt mittemajanduslikud ning

majandusliku eelise saamine toetuse saajate poolt on pigem vähetõenäoline, ei ole antav abi riigiabi. Samuti on eelnõuga seatud toetuse saajale kohustus teha teadus- ja arendustegevuse tulemused avalikult kättesaadavaks (§ 28 lg 1), näiteks publitseerimise kaudu.

32

6. Määruse mõjud

Kavandatav muudatus: Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse

määramise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetuse tagasinõudmise tingimuste ja korra kehtestamine.

Muudatuse kirjeldus: Riiklik uurimistoetus on teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötavale doktorikraadiga isikule kõrgetasemelise teadus- ja

arendusprojekti rahastamiseks eraldatav toetus. Uurimistoetus toetab teadlaste akadeemilist vabadust, kuna teadusprojektide fookuse ja sisu üle otsustavad teadlased. Riiklike uurimistoetuste väljaandmine on TAIE arengukava alaeesmärgi „Eesti teadus on

kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ saavutamise osa. Riiklikud uurimistoetused kuuluvad teadussüsteemi põhiinstrumentide hulka.

Haridus- ja teadusministri määrusega luuakse õiguslik alus riikliku uurimistoetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele, toetuse eraldamisele, toetuse kasutamisele ja aruandlusele ning toetuse

tagasinõudmisele. Määrus asendab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel kehtestatud Eesti Teadusagentuuri juhatuse käskkirja, millega olid sätestatud

järeldoktorigrandi, stardigrandi ja rühmagrandi tingimused ja kord. Uurimistoetuse taotlemise ja määramise regulatsiooni ei ole võrreldes 2025. a taotlusvoorus kehtinud regulatsiooniga oluliselt muudetud.

Sihtrühmad, keda muudatus mõjutab:

1) teadus- ja arendusasutused (15 asutust), ülikoolid (7 asutust) ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid (1 asutus);

2) vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis

või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötavad teadlased 5596 (korralise evalveerimise eneseanalüüsi 2023. a andmed, täistööaja arvestuses);

3) SA Eesti Teadusagentuur. 6.1. Mõju haridusele, kultuurile ja spordile

Eelnõul on positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele ning teadmistepõhise ühiskonna

arengule. Määruses kavandatud regulatsioon loob aluse uurimistoetuste väljaandmisele, mis on üks teadussüsteemi kesksetest rahastusmeetmetest. Uurimistoetuste väljaandmine toetab põhiseaduse §-s 38 sätestatud teaduse akadeemilist vabadust, kuna see võimaldab teadlastel

taotleda toetust enda poolt kujundatud teadusprojektile.

6.2. Mõju riigivalitsemisele

Uurimistoetuse taotlemise ja määramise regulatsiooni ei ole võrreldes varasemalt kehtinud

korraga sisuliselt muudetud. Kuna Eesti Teadusagentuur on ka seni vastutanud uurimistoetuste väljaandmise korraldamise eest, ei too eelnõu kaasa olulist mõju Eesti Teadusagentuuri töö-

ega halduskoormusele. Määruse rakendamisega kaasneb kulu riigieelarvele. Uurimistoetuste iga-aastane eelarve sõltub

riigieelarveliste vahendite olemasolust ning see lepitakse kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuri vahel. Aastatel 2024-2025 oli uurimistoetuste

eelarve 59,3 miljonit eurot. Ka 2026. a riigieelarves on uurimistoetuste rahastamiseks planeeritud 59,3 miljonit eurot.

33

6.3. Mõju teistele valdkondadele

Määruse jõustumisega võivad kaasneda positiivsed mõjud järgmistes valdkondades: sotsiaalsed ja demograafilised mõjud, mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele, majanduslikud mõjud, keskkonnamõjud, mõju regionaalarengule. Uurimistoetuste abil ellu viidavad projektid

võivad käsitleda ühiskonna ja majanduse jaoks olulisi probleeme ning nende tulemusena saadud uusi teadmisi on võimalik rakendada nii avalikus sektoris kui ka ettevõtluses. Teadmiste

kasutuselevõttu toetab ka nõue teha uurimistoetuse projekti tulemused avalikkusele kättesaadavaks.

Positiivse mõju täpset ulatust ei ole võimalik ette prognoosida, kuna see sõltub konkreetsetest toetuse saanud projektidest ja nende tulemustest.

Ebasoovitavate mõjude risk

Määruse eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid.

7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud, määruse rakendamise eeldatavad tulud

Määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid on kavandatud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse.

8. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras.

9. Eelnõu kooskõlastamine

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja

Sotsiaalministeeriumile.

Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale ja SA-le Eesti Teadusagentuur.