Seisukohad LasteKS ja TMS-i muutmise seaduse eelnõule

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Arvelduskonto

10116 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435

Reg kood 74000027 AS LHV Pank

Karmen Joller

Sotsiaalminister Teie 28.11.2025 nr 1.2-2/118-1

Sotsiaalministeerium Meie 09.01.2026 nr 1-8/26/10

[email protected]

[email protected]

Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu

Lugupeetud Karmen Joller

Täname, et olete advokatuurile saatnud arvamuse avaldamiseks lastekaitseseaduse ja

täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu. Esitame teile kirja lisana Eesti

Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni seisukohad eelnõu osas.

Lugupidamisega

allkirjastatud digitaalselt

Imbi Jürgen

Esimees

Lisa:

Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni seisukohad

Merit Aavekukk-Tamm 6979 253

[email protected]

EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978

10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS

Reg kood 74000027 E-post: [email protected]

Austatud Karmen Joller

Sotsiaalminister

Sotsiaalministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

7. jaanuaril 2026

ARVAMUS

lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse

eelnõule

Austatud sotsiaalminister proua Karmen Joller

Täname võimaluse eest avaldada arvamust lastekaitseseaduse ja täitemenetluse

seadustiku muutmise seaduse eelnõule (edaspidi: eelnõu), milline edastati Eesti

Advokatuurile arvamuse avaldamiseks 1. detsembril 2025.

Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjon (edaspidi: komisjon) toetab

lastekaitseseaduse muutmist eelnõus kavandatud viisil, kuid leiab, et eelnõuga ette

nähtud täitemenetluse seadustiku (TMS) muudatused ei ole suures ulatuses

põhjendatud ega kooskõlas kehtiva õigusega. Komisjon ei toeta eelnõuga

kavandatud TMS-i muudatusi osas, mis annaksid kohtutäiturile ja kohaliku

omavalitsuse (edaspidi: KOV) esindajale õiguse otsustada, milliseid jõustunud

kohtulahendeid tuleb täita ja milliseid mitte. Eelnõuga kavandatud muudatused on

vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS) ja kehtiva perekonnaseaduse (PKS)

regulatsiooniga.

Komisjon põhjendab oma seisukohta alljärgnevalt.

Täitemenetluse seadustiku muudatused

Eelnõu kohaselt täpsustatakse TMS-i § 179 lõikes 2 KOV-i esindaja ülesandeid

lapsega seotud täitetoimingutes. Eelnõuga muudetakse TMS-i § 179 sõnastust

selliselt, et lõike 2 punktis 3 sätestatakse KOV-i esindaja õigus teha vajaduse korral

kohtutäiturile ettepanek lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitetoiming

peatada, kui täitetoimingu jätkamine võib kahjustada lapse heaolu.

TMS-i § 179¹ lõikes 8 sätestatakse kohtutäituri õigus teha lapsega suhtlemise

võimaldamise asjades otsus täitetoimingu või täitemenetluse peatamiseks. Eelnõu

seletuskirja kohaselt sätestatakse TMS-i § 179¹ lõikes 8 kohtutäituri õigus peatada

EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978

10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS

Reg kood 74000027 E-post: [email protected]

lapsega suhtlemise võimaldamise asjades täitetoiming või täitemenetlus, kui

toimingu tegemine või menetluse läbiviimine ei ole lapse seisundist või muudest

temaga seotud asjaoludest tulenevalt võimalik. Lapsega seotud asjaolude all

peetakse silmas eelkõige olukordi, kus kohtutäitur on tuvastanud, et lapsega koos

elav vanem on täitnud oma kohustused ja teinud kõik endast oleneva, et laps

suhtluskorra täitmisega nõustuks, kuid laps keeldub siiski kohtulahendit täitmast.

On küsitav, millisel viisil hakkaks kohtutäitur tuvastama, et lapsega kooselav

vanem on kõik endast oleneva teinud. Veelgi enam, kui kohus on kindlaks

määranud lapsega suhtlemise korra, on ta juba hinnanud lapsega seotud asjaolusid

ja teinud lahendi, mis vastab lapse huvidele, sh leidnud, et vanemaga suhtlemine

on lapse huvides. Kohtutäitur ei saa sellises olukorras astuda kohtu asemele ja

hakata ise lapsega seotud asjaolusid tuvastama ja ümberhindama.

TMS-i § 179¹ lõige 8 näeb täiendavalt ette, et KOV-i esindajal on õigus teha

kohtutäiturile ettepanek peatada täitetoiming, kui selle jätkamine võib kahjustada

lapse heaolu. Kusjuures, KOV-i esindaja ettepanekul tehtud täitetoimingu

peatamise otsus ei ole edasikaevatav. Sisuliselt antakse TMS-i § 179¹ lõikega 8

kohtutäiturile ja KOV-i esindajale õigus otsustada, et määrus, mille kohus (või ka

kohtud, sh Riigikohus) on teinud järgides TsMS § 5 lg 3 sätestatud

uurimispõhimõtet ja muid TsMS-is lapsesse puutuvate hagita asjade

läbivaatamisele kehtestatud regulatsioone, ei kuulu enam täitmisele. Kohtutäiturile

ja KOV-i esindajale antakse pädevus otsustada, millised jõustunud kohtulahendid

kuuluvad täitmisele ja millised mitte. Ühtlasi saaksid kohtutäitur ja KOV-i esindaja

edaspidi otsustada, sõltumata kohtu poolt tehtud jõustunud lahendist, kas

suhtlemine vanemaga on lapse huvides või mitte. Vastavat otsust ei oleks võimalik

vaidlustada.

PS-i § 146 kohaselt mõistab õigust ainult kohus. PS-i § 27 näeb ette

vanemate õiguse ja kohustuse kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest.

Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Vastavalt PKS § 143 lg 3 võib kohus

piirata lapse huvides suhtlusõigust või selle kohta tehtud varasemate lahendite

täitmist või lõpetada suhtlusõiguse teostamise või selle kohta tehtud varasemate

lahendite täitmise. Kui kohus on reguleerinud lapse ja vanema suhtlemist, on ta

järelikult leidnud, et vanemaga suhtlemine on lapse huvides. Kohtulahendit ei saa

kohtutäitur ega KOV-i esindaja muuta. Jõustunud kohtulahendit tuleb täita.

Vanema õigus oma lapsega suhelda omab põhiseaduslikku kaitset. Kui kohtu poolt

määratud suhtluskorras on vaja teha muudatusi, peab see olema kohtu, mitte

kohtutäituri ja KOV-i esindaja pädevuses. Vastupidiselt kaotaksid lapsega

suhtlemise võimaldamise asjades kohtulahendid igasuguse mõtte.

TMS-i § 179¹ lõige 9 näeb ette, et kui lapsega suhtlemise võimaldamise asjades ei

ole võimalik täitetoimingut teha lapsega seotud asjaolude tõttu, teavitab

kohtutäitur vanemat, et tal on võimalik pöörduda kohtu poole suhtluskorra

muutmiseks.

EESTI ADVOKATUUR PEREKONNAÕIGUSE KOMISJON

Kentmanni 4 Tel 662 0665 Konto EE871700017002181978

10116 TALLINN Faks 662 0677 Luminor Bank AS

Reg kood 74000027 E-post: [email protected]

Komisjon on esiteks seisukohal, et jõustunud kohtulahendit tuleb täita, mitte

suunata õigustatud vanemat uuesti kohtusse pöörduma. Kohus on juba hinnanud

lapsega seotud asjaolusid ja teinud lahendi lapse huvidest lähtuvalt. Ühtlasi

suurendaks selline lähenemine oluliselt kohtu töökoormust, millega eelnõu

koostamisel arvestatud ei ole. Teiseks, näeb seadus ette konkreetsed alused

suhtluskorra muutmiseks, milleks ei ole täitemenetluse ebaõnnestumine.

Kolmandaks, peaks sellises olukorras kohtusse pöörduma ikkagi kohustatud

vanem, kes tõendab ära, et olemaolev suhtluskord ei vasta uute asjaolude

ilmnemise tõttu enam lapse huvidele.

Riigikohus on määruses tsiviilasjas nr 3-2-1-4-13 selgitanud, et: „Kui lapsega koos

elav vanem leiab, et kohtulahendis sätestatud lapse ja lahus elava vanema

suhtlemise kord ei vasta uute asjaolude ilmnemise tõttu enam lapse huvidele, peab

vanem pöörduma kohtu poole avaldusega muuta PKS § 143 lg 3 alusel vanema ja

lapse suhtlemise korda.“ Eelnõu selle põhimõttega ei arvesta.

TMS-i § 179¹ lõikes 10 sätestatakse lapsega suhtlemise võimaldamise asjades

täitemenetluse lõpetamise alus juhul, kui vanem ei ole kasutanud võimalust

pöörduda kohtusse kuue kuu jooksul pärast seda, kui täitemenetlus on lapsega

seotud asjaolude tõttu peatatud ja kohtutäitur on teda sellekohasest võimalusest

teavitanud. Seletuskirjas on märgitud, et: „Samuti motiveerib see vanemaid otsima

kohtu kaudu sobivamat täitmisviisi, kui sundtäitmine ei õnnestu.“ Selle asemel, et

leida lahendusi, kuidas tagada lapsega suhtlemise võimaldamise asjades paremini

jõustunud kohtulahendite täitmine, suunatakse vanemad uuesti kohtusse.

Täitemenetluse lõpetamise aluse lisamisega võetakse vanemalt õigus lapsega

isiklikult suhelda ja seda ilma kohtu otsuseta.

Ülaltoodust tulenevalt ei toeta komisjon eelnõuga planeeritud TMS-i § 179

lõike 2 punktis 3 ja TMS-i § 179¹ lõigetes 8-10 toodud muudatusi.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Katrin Orav

Eesti Advokatuuri perekonnaõiguse komisjoni esimees