Kiri

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

Kultuuriministeerium Teie: 15.12.2025 nr 1-11/1317-1

[email protected] Meie: 08.01.2026 nr 1

Eesti Puuetega Inimeste Koja (EPIKoja) arvamus Kultuuriministri eelnõule „Nõuded

audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusele ja nende täitmise tähtajad“

Eelnõu üldiseks eesmärgiks on kehtestada miinimumnõuded, mille kaudu audiovisuaalmeedia

teenuse osutaja muudab järk-järgult proportsionaalsete meetmete abil oma teenuse

ligipääsetavaks puudega inimestele. Täname Kultuuriministeeriumi erinevate kohtumiste ja

arutelude eest, mis toimusid enne eelnõu kooskõlastamisele saatmist.

Täiendame, et Sotsiaalkindlustusameti statistika kohaselt on 30.09.2025 seisuga nägemispuue

tuvastatud 2204-l mehel ja 3357-l naisel (kokku 5561, eelnõus on 3497), koos vaegnägijatega on

hinnatud inimeste arvuks ca 8000 (Riigikantselei Audiovisuaal- ja online meedia alateema

lõpparuanne 2020). Kuulmispuue on 30.09.2025 seisuga tuvastatud 2121-l mehel ja 2957-l naisel

(kokku 5078, eelnõus on 2212) ning kuulmislanguse diagnoosiga inimeste statistikat

uuendatakse Terviseameti kodulehel igapäevaselt, inimeste arv hetkeseisuga ca 200000.

Tervitame, et eelnõu sätestab miinimummahu Eesti Rahvusringhäälingu programmi saadetele

audiosubtiitrite, kirjeldustõlke ja viipekeeletõlkega ning seab nõuded eestikeelsete filmide ja

seriaalide ligipääsetavusele. Tunnustame Põhiseadusele tuginemist, kus igaühel on õigus saada

üldiseks kasutamiseks levitatavat informatsiooni ehk määrusega luuakse miinimumstandardid

riiklikul tasandil. Tunnustame määruse sätet, et riiklikest vahenditest toetatud ligipääsetavad

elemendid peavad liikuma kaasa filmi või seriaali esitamisega muudes kanalites.

Eesti Kurtide Liidu hinnangul on audiovisuaalmeedia ligipääsetavuse eelnõu oluline samm edasi,

kuid kehtestatud miinimumnõuded ei taga kurtidele inimestele veel võrdset ja igapäevast

ligipääsu ühiskondlikule meediaruumile. Viipekeelne ligipääs on eelnõus suunatud peamiselt

riiklikele ja pidulikele sündmustele, jättes tahaplaanile igapäevase päevakajalise info, sh

poliitikasaated, arutelupõhise sisu ning kriisi- ja erakorralised teated, kus kiire, selge ja

emakeelne info on eriti oluline ning subtiitrid ei ole paljude kurtide jaoks piisav lahendus.

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

EKL rõhutab, et eesti viipekeel on paljude kurtide inimeste emakeel ning seda tuleb käsitleda

keelelise õiguse, mitte üksnes tehnilise ligipääsetavuse meetmena. Eriti kriisiolukordades (nt

loodusõnnetused, tervisekriisid, julgeoleku teated), kus viipekeelse info andmine on vältimatu,

et tagada kurtidele inimestele võrdne ligipääs elutähtsale teabele samal ajal ja samas mahus

ülejäänud ühiskonnaga.

Lisaks juhib EKL tähelepanu, et eelnõus ei käsitleta piisavalt viipekeelset laste- ja noortele

suunatud sisu, kuigi varajane emakeelne ligipääs meediale on kurtide laste arengus määrava

tähtsusega ning aitab ennetada hilisemat ebavõrdsust. Viipekeelsete lastesaadete ja lastele

suunatud info edendamine vajab eraldi tähelepanu ning teeme ettepaneku tegeleda sellega

koostöös juba käesoleva aasta esimeses kvartalis, seades plaane 2027-2030 aastateks.

Eelnõu teavitab, et kui valmib viiperobot, siis saab viipekeeletõlke lisada oluliselt suuremale

arvule saadetest. EKL peab samuti oluliseks, et automaatsed viipekeelsed lahendused ei asendaks

inimtõlki sisulises, emotsionaalses ja arutelupõhises meedias ning et viipekeelse tõlke kvaliteedi,

nähtavuse ja tehniliste standardite (sh tõlgi asukoht ja suurus ekraanil) kujundamisel kaasataks

sisuliselt Eesti Kurtide Liit. Ühtne ja kogukonna vajadustest lähtuv standardite raamistik aitab

tagada, et ligipääsetavus oleks praktikas toimiv ka kriisi- ja erakorralistes olukordades, mitte

üksnes formaalselt täidetud. Viipekeele tõlkerobot ei anna edasi saadetes olevate inimeste

miimikat ega emotsioone, mis on olulise info ja konteksti loomisel detailid, mida saavad edastada

viipekeeletõlgid. Eesti viipekeelne tõlkerobot sobib, nagu ütleb Eesti Keele Instituut, esmalt

tekstilistele tõlgetele, infotabloodele, uudistele ning muuseumide eksponaatide kirjeldustele ehk

peamiselt staatilise info andmiseks.

Sellega seoses soovime juhtida tähelepanu asjaolule, et viipekeeletõlkide puudus Eestis on

audiovisuaalmeediateenuste jätkusuutlikkuse kohapealt väljakutse, et tagada kuulmispuudega

kurtide, kes ei saa teenust kasutada teenuseid nö tavapärasel moel, ligipääsetavus avalikest

teenustest võrdselt ülejäänud ühiskonnaliikmetega. Kurtide ligipääsetavus ühiskonnas sõltub

suuresti ja otseselt sellest, kas ülikoolides avatakse või taastatakse viipekeeletõlkide koolitus.

Tegemist on strateegiliselt vajaliku otsusega riiklikul tasandil, kus loodame ka

Kultuuriministeeriumi toetusele.

Lisaks teeme ettepanekud:

Toompuiestee 10, Tallinn 10137 tel. 6616629

e-post: [email protected] Kodulehekülg: www.epikoda.ee

• Edasiste tegevuskavade avalikult kättesaadavaks tegemine, sh kokkuvõtted, mida

tehti, millisel platvormil jms, mis on oluline ka meedia sisu tarbija seisukohast

• Kasutaja tagasiside ning kaebuseid peab olema võimalik koondada järelevalve

(TTJA) kaudu.

Soovime täpsustust:

§ 7. Nõuded subtiitrite valitavusele ja helilistele subtiitritele Spetsiaalselt vaegkuuljatele ja

vaegnägijatele suunatud teenus peab tagama ligipääsetavuselementide täieliku edastatuse,

piisava kvaliteedi, heli ja video sünkroniseerituse ning võimaldatuse kasutajal seadistada kuva ja

kasutust. Kas paragrahv sätestab, et kõik teenusepakkujad, sh Go3, peavad edastama ETV,

ETV2, Kanal2 ja TV3 saateid valitavate subtiitritega? Hetkel on osad kliendid väga ebavõrdses

seisus, sest Go3-l seda kohustust pole ning kliendid ei näe subtiitreid ehk, kas määrus laieneb

teleteenuse osutajale?

Rõhutame, et ka edasine ligipääsetavuse tagamine toimub hea tava kohaselt koostöös ning

sihtrühmade osalusel. Valikute tegemistesse, näiteks sisu ligipääsetavaks muutmisel on oluline

kaasata puuetega inimesi ja nende esindusorganisatsioone, sh planeerimisetapis ja vajaduste

kaardistamiseks, sest ajas uuenevad nii audiovisuaalmeedia teenuste ligipääsetavusest

kasusaavate inimeste vajadused kui ka tehnilised võimalused lahenduste pakkumiseks. Koostöö

kasusaajatega sisulise ligipääsetavuse tagamisel on EPIKoja silmis parimaks

poliitikakujundamise viisiks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Maarja Krais-Leosk

tegevjuht

Sirle Papp

Eesti Kurtide Liit

Külliki Bode

Eesti Vaegkuuljate Liidu esinaine

Mari Puuram

Eesti Puuetega Inimeste Koja nõunik

[email protected]

tel +372 5401 0437