| Dokumendiregister | Rahandusministeerium |
| Viit | 1.1-11/116-1 |
| Registreeritud | 09.01.2026 |
| Sünkroonitud | 12.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE |
| Sari | 1.1-11 Ettepanekud ja arvamused ministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.1-11/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Haridus- ja Teadusministeerium |
| Vastutaja | Sven Kirsipuu (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Eelarvepoliitika valdkond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
EELNÕU 08.01.2026
MÄÄRUS
[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]
Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse
hindamise, toetuse määramise ning toetuse
tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord
Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 22
lõike 4 alusel.
1. peatükk
Üldsätted
§ 1. Määruse reguleerimisala
Määrusega reguleeritakse riikliku uurimistoetuse (edaspidi uurimistoetus) taotlemise, taotluste hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise tingimusi ja korda.
§ 2. Kohanemistoetus
Kohanemistoetus käesoleva määruse tähenduses on teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse Sihtasutuse Eesti Teadusagentuuri (edaspidi rakendusüksus) poolt teadus- ja
arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel eraldatav toetus.
§ 3. Sissetuleva järeldoktori toetus
Sissetuleva järeldoktori toetus käesoleva määruse tähenduses on rakendusüksuse poolt teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 23 lõike 2 alusel kehtestatud määruse alusel eraldatav toetus.
§ 4. Tagasipöörduva teadlase toetus
Tagasipöörduva teadlase toetus käesoleva määruse tähenduses on rakendusüksuse poolt aastatel 2016–2023 eraldatud toetus, mille eesmärk oli väljaspool Eestit töötanud Eesti kodanikest või
residentidest teadlaste tagasipöördumise toetamine Eestisse.
§ 5. Uurimistoetuste liigid
Uurimistoetused on:
1) järeldoktorigrant; 2) stardigrant;
3) rühmagrant.
2
§ 6. Uurimistoetuse andmise eesmärk
(1) Järeldoktorigrandi eesmärk on toetada Eestis doktorikraadi omandanud isikut teadus- ja arendustegevuse kogemuse saamiseks välisriigi teadusasutuse, rahvusvahelise teadusorganisatsiooni või teadusmahuka ettevõtja (edaspidi koostööasutus) juures, et aidata
kaasa isiku iseseisva teadlaskarjääri alustamisele.
(2) Stardigrandi eesmärk on toetada iseseisvat teadlaskarjääri alustanud teadlast teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimisel, oma uurimisrühma loomisel ning järelkasvu edendamisel teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis.
(3) Rühmagrandi eesmärk on toetada teadlast ja tema juhitavat uurimisrühma kõrgetasemelise
teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimisel ja järelkasvu edendamisel teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis.
§ 7. Rahastamise valdkonnad
Uurimistoetusi antakse välja järgmistes rahastamise valdkondades: 1) täppisteadused; 2) bio- ja keskkonnateadused;
3) tehnika ja tehnoloogia; 4) arsti- ja terviseteadused; 5) põllumajandusteadused ja veterinaaria;
6) sotsiaalteadused; 7) humanitaarteadused ja kunstid.
§ 8. Uurimistoetuse väljaandmise korraldus
Uurimistoetuse taotluste ja aruannete hindamisjuhendid ning taotlemise ja aruandluse vormid kehtestab rakendusüksus, arvestades käesoleva määruse tingimusi ja kooskõlastades taotluse
hindamisjuhendid eelnevalt teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumiga.
2. peatükk
Toetatavad tegevused, uurimistoetuse suurus ja periood
§ 9. Toetatavad tegevused
(1) Uurimistoetust antakse järgmistele tegevustele, millega aidatakse kaasa käesoleva määruse
§-s 6 nimetatud eesmärkide saavutamisele: 1) alusuuringute, rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimine; 2) teadus- ja arendustegevuseks vajalike seadmete ja taristu soetamine, hooldamine ja
kaasajastamine; 3) teadustaristu, sealhulgas välisriikides asuva teadustaristu, kasutamine;
4) projektiga seotud riigisisene ja rahvusvaheline koostöö; 5) teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamine ja levitamine; 6) projektiga seotud isikute mobiilsus ja pädevuse kasvatamine.
(2) Uurimistoetust ei saa kasutada teise toetusmeetme, tegevuse või projekti omafinantseeringu
katmiseks. § 10. Uurimistoetuse määrad
3
(1) Järeldoktorigrandi toetuse määr on 6 333 eurot kalendrikuus ja 76 000 eurot aastas.
(2) Stardigrandi toetuse määrad on: 1) 6 333 eurot kalendrikuus ja 76 000 eurot aastas; 2) 9 750 eurot kalendrikuus ja 117 000 eurot aastas.
(3) Käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud stardigrandi määra on võimalik taotleda
juhul, kui täidetud on käesoleva määruse § 15 lõikes 9 nimetatud tingimus. (4) Rühmagrandi toetuse määrad on:
1) 16 033 eurot kuus ja 192 400 eurot aastas; 2) 22 500 eurot kuus ja 270 000 eurot aastas.
(5) Käesoleva paragrahvi lõike 4 punktis 2 nimetatud rühmagrandi määra on võimalik taotleda juhul, kui on täidetud käesoleva määruse § 15 lõikes 11 nimetatud tingimus.
(6) Stardigranti ja rühmagranti võib taotleda käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 4 sätestatud
määrast väiksemas mahus. (7) Uurimistoetuse mahu väikseim arvestusperiood on üks kuu.
(8) Järeldoktorigrandi personali- ja teadustöö otsestest kuludest 5% moodustab üldkulu.
(9) Stardigrandi ja rühmagrandi personali- ja teadustöö otsestest kuludest 25% moodustab üldkulu.
§ 11. Uurimistoetuse periood
(1) Järeldoktorigrandi periood on minimaalselt 12 kuud ja maksimaalselt 36 kuud.
(2) Stardigrandi ja rühmagrandi periood on minimaalselt 12 kuud ja maksimaalselt 60 kuud. (3) Järeldoktorigrandi periood algab taotlemise aastale järgneval aastal toetuse saaja taotletud
ajal, kuid mitte hiljem kui sama aasta 1. juulil.
(4) Stardigrandi ja rühmagrandi periood algab taotlemise aastale järgneva aasta 1. jaanuaril. (5) Toetuse saaja ja rakendusüksus võivad kokku leppida käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4
sätestatud kuupäevast hilisema algusaja, kuid mitte hilisema kui taotlemise aastale järgneva aasta 1. detsember.
(6) Kui uurimistoetuse perioodi algusaeg on hilisem käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatust, ei pikene projekti lõpptähtaeg ning toetuse maht väheneb hiljem alustatud kuu(de)le
vastavas mahus.
3. peatükk
Uurimistoetuse taotlemine ning nõuded taotlusele, taotlejale, uurimisrühmale ja
projektis osalevatele isikutele
§ 12. Uurimistoetuse taotlemine
(1) Uurimistoetuse taotlusvooru kuulutab välja rakendusüksus oma kodulehel.
4
(2) Uurimistoetuse taotlemine ja taotluse menetlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis (edaspidi ETIS).
§ 13. Nõuded taotlusele
(1) Taotlus koostatakse inglise keeles, eestikeelse kokkuvõttega.
(2) Taotluses esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) andmed taotleja kohta, sealhulgas üldandmed, töötamise andmed, teaduskraadi andmed, publikatsioonide ja tööstusomandite andmed, projektidega seotuse andmed;
2) andmed teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli (edaspidi asutus) kohta, kus teadus- ja arendustegevust ellu viiakse;
3) andmed projekti kaasatud teiste juriidiliste isikute ja asutuste kohta; 4) andmed projekti kaasatud põhitäitjate ja täitjate kohta, kui asjakohane, sealhulgas isiku üldandmed, töötamise andmed, teaduskraadi andmed, publikatsioonide ja tööstusomandite
andmed, projektidega seotuse andmed; 5) taotletava toetuse määr ja toetuse periood;
6) projekti teadusliku sisu kirjeldus; 7) projekti tulemuste mõju ja tutvustamise kirjeldus; 8) projektiga seotud teaduseetika ja andmehalduse ülevaade.
(3) Järeldoktorigrandi taotlemisel esitatakse taotluses lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele ka andmed koostööasutuse ja juhendaja kohta, sealhulgas juhendaja
üldandmed, töötamise andmed, teaduskraadi andmed, publikatsioonide ja tööstusomandite andmed, juhendamise andmed ja projektidega seotuse andmed.
(4) Projekt on teadusliku uurimistöö kirjeldus, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ja selle lahendamiseks kavandatud alusuuring, rakendusuuring ja/või
eksperimentaalarendus.
(5) Rakendusüksusel on õigus küsida taotlejalt ja asutuselt taotluses oleva info tõendamiseks täiendavaid andmeid ja dokumente.
(6) Uurimistoetuse taotluse kinnitab asutus, kus projekt ellu viiakse. Asutus annab taotluse kinnitamisega nõusoleku taotluse esitamiseks ja asutuse kohustuste täitmiseks.
§ 14. Nõuded taotlejale
(1) Järeldoktorigranti saab taotleda isik: 1) kellel on doktorikraad või kes kaitseb doktorikraadi taotlusvooru toimumise kalendriaasta
jooksul; 2) kellel ei ole taotlemise aasta 1. jaanuariks möödunud üle viie aasta viimase doktorikraadi omistamisest Eestis;
3) kes on vahetult enne taotlusvooru tähtaega elanud, töötanud või õppinud Eestis vähemalt 12 järjestikust kuud;
4) kes ei ole olnud järeldoktorigrandi saaja; 5) kes ei ole ajaliselt kattuval perioodil märgitud teises uurimistoetuse või kohanemistoetuse taotluses uurimisrühma liikmena.
(2) Stardigranti saab taotleda isik:
1) kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 2) kellel on projekti kavandatava alguse aasta 1. jaanuariks viimase doktorikraadi omistamisest möödas vähemalt kaks aastat, kuid mitte rohkem kui kümme aastat;
3) kes ei ole varem olnud stardigrandi või rühmagrandi toetuse saaja;
5
4) kes ei ole ajaliselt kattuval perioodil märgitud teises uurimistoetuse taotluses uurimisrühma liikmena.
(3) Kui järeldoktorigrandi või stardigrandi taotleja on olnud pärast viimase doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandamist ja projekti algusaastale eelneva kümne aasta sees
mõjuvatel põhjustel teadustööst eemal või teinud seda väiksema koormusega kui 0,5, pikeneb selle perioodi võrra käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 2 ja lõike 2 punktis 2 nimetatud
tähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni. (4) Rühmagranti saab taotleda isik:
1) kellel on doktorikraad või sellele vastav kvalifikatsioon; 2) kes ei ole ajaliselt kattuval perioodil märgitud üheski teises uurimistoetuse taotluses
uurimisrühma liikmena; 3) kes ei osale taotluses kirjeldatud projektis osalemisega ajaliselt kattuval perioodil teises uurimistoetuse projektis uurimisrühma liikmena ega ole tagasipöörduva teadlase toetuse või
kohanemistoetuse saaja.
(5) Uurimistoetust ei saa taotleda isik: 1) kelle uurimistoetuse taotlus jäi kahes eelmises järjestikuses taotlusvoorus vähemalt ühes hindamiskriteeriumis alla kvalifitseerumislävendi või eelmises taotlusvoorus vähemalt kahes
hindamiskriteeriumis alla kvalifitseerumislävendi; 2) kes on kolme uurimistoetuse taotlemisele eelnenud aasta jooksul jätnud mõjuva põhjuseta tähtaegselt esitamata rakendusüksuse rahastatud projekti aruande või kelle aruannet ei ole
rakendusüksus heaks kiitnud; 3) kelle varasemas rakendusüksusele esitatud taotluses või tegevuses rakendusüksuse
rahastatud projekti raames on tuvastatud oluline nõuete rikkumine, valeandmete esitamine, loomevargus või petturlus, ning rikkumise tuvastamisest on taotlemise aasta 1. jaanuariks möödunud vähem kui kolm aastat.
(6) Taotleja saab samaaegselt taotleda ainult ühte uurimistoetust.
(7) Taotleja on projekti, millele uurimistoetust taotletakse, vastutav täitja.
§ 15. Nõuded uurimisrühmale ja projektis osalevatele isikutele
(1) Järeldoktorigrandi projekti peab olema kaasatud juhendaja, kes: 1) omab doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning kes töötab töölepingu alusel koostööasutuses;
2) ei ole olnud taotleja doktoritöö (kaas)juhendaja.
(2) Uurimisrühm on stardigrandi või rühmagrandi projekti elluviimiseks moodustatud meeskond, kuhu kuuluvad projekti toetuse saaja, põhitäitja(d) ja täitja(d).
(3) Põhitäitja on: 1) teadus- ja arendustegevust läbiviiv isik, kes kuulub uurimisrühma, omab doktorikraadi või
sellele vastavat kvalifikatsiooni ning töötab teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töölepingu alusel; 2) stardigrandi projekti kaasatud doktorant, kes õpib projekti elluviimise ajal ülikoolis või
rakenduskõrgkoolis.
(4) Põhitäitja igakuine töötasu kaetakse projektis osalemise perioodil vähemalt osaliselt projekti vahenditest, välja arvatud juhul, kui põhitäitjaks on doktorant, kelle töötasu või stipendiumi võib katta projekti vahenditest.
6
(5) Põhitäitja ei või projektis osalemise perioodiga kattuval ajavahemikul osaleda teises uurimistoetuse, tagasipöörduva teadlase toetuse, kohanemistoetuse, sissetuleva
järeldoktoritoetuse projektis toetuse saaja või (põhi)täitjana ega olla märgitud uurimistoetuse taotluses, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 6 sätestatud juhul.
(6) Doktorant võib samaaegselt olla stardigrandi projekti põhitäitja ja rühmagrandi projekti täitja, kui tema doktoritöö juhendaja on nendest ühe projekti toetuse saaja või põhitäitja ning
doktoritöö on projektiga seotud. (7) Täitja on uurimisrühma kuuluv isik, kelle töö on projektiga sisuliselt seotud ja kes töötab
töölepingu alusel või õpib projektis osalemise perioodil teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis ning kes ei vasta põhitäitjale esitatud nõuetele.
(8) Täitja töötasu või stipendiumi võib katta projekti vahenditest.
(9) Käesoleva määruse § 10 lõike 2 punktis 2 nimetatud stardigrandi määra taotlemisel ja projekti elluviimisel tuleb moodustada uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks
toetuse saajale vähemalt üks põhitäitja, kes töötab teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis vähemalt 0,2 koormusega.
(10) Rühmagrandi projekti taotlemiseks ja elluviimiseks tuleb moodustada vähemalt kolmeliikmeline uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks toetuse saajale vähemalt üks põhitäitja.
(11) Käesoleva määruse § 10 lõike 4 punktis 2 nimetatud rühmagrandi määra taotlemisel ja
projekti elluviimisel tuleb moodustada uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks toetuse saajale vähemalt kolm põhitäitjat, kes töötavad teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis vähemalt 0,5 koormusega.
(12) Projekti võib kaasata koostööpartnerina isiku, kes ei kuulu uurimisrühma. Koostööpartneri
töölepingu alusel makstavat töötasu ei saa katta uurimistoetuse eelarvest.
4. peatükk
Taotluse menetlemine ja hindamine ning toetuse määramine
§ 16. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll
(1) Taotluse nõuetele vastavuse kontrolli viib läbi rakendusüksus, hinnates taotleja ja taotluse vastavust käesoleva määruse tingimustele ning taotlusvormi nõuetele.
(2) Kui taotluses esineb vormilisi puudusi, määrab rakendusüksus nende kõrvaldamiseks kuni kümnepäevase tähtaja.
(3) Rakendusüksus võib nõuetele vastavuse kontrolli tulemusena jätta taotluse läbi vaatamata,
kui: 1) taotlus või taotleja ei vasta käesolevas määruses sätestatud nõuetele ja mittevastavust ei ole võimalik taotlust sisuliselt muutmata kõrvaldada;
2) taotleja ei kõrvalda mittevastavust rakendusüksuse määratud tähtajaks.
(4) Rakendusüksus teeb taotluse mitterahuldamise otsuse, kui nõuetele vastavuse kontrolli tulemusena teeb taotleja taotluses muudatusi, mis ei ole seotud rakendusüksuse nimetatud vormilise puuduse kõrvaldamisega.
7
(5) Taotleja ja asutus on kohustatud rakendusüksust viivitamatult teavitama, kui taotluse menetlemise perioodil ilmnevad taotleja või taotluse nõuetele vastavust mõjutavad asjaolud.
§ 17. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika
(1) Järeldoktorigrandi taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti teaduslik põhjendatus ja teostatavus;
2) taotleja kvalifikatsioon; 3) juhendaja kvalifikatsioon; 4) projekti olulisus, sealhulgas olulisus Eestile.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 3 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne võetakse
järeldoktorigrandi taotluse koondhindes arvesse koefitsiendiga 0,8. (3) Stardigrandi taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel:
1) projekti teaduslik põhjendatus; 2) projekti teostatavus;
3) taotleja pädevus; 4) projekti olulisus ja potentsiaalne mõju.
(4) Stardigrandi taotluse hindamisel võetakse käeoleva paragrahvi lõike 3 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne taotluse koondhindes arvesse koefitsiendiga 0,8.
(5) Rühmagrandi taotlust hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) projekti teaduslik põhjendatus;
2) projekti teostatavus; 3) taotleja pädevus; 4) uurimisrühma tugevus ja potentsiaal;
5) projekti olulisus ja potentsiaalne mõju.
(6) Rühmagrandi taotluse hindamisel võetakse käesoleva paragrahvi lõike 5 punktis 4 nimetatud hindamiskriteeriumi hinne taotluse koondhindes arvesse koefitsiendiga 0,6.
(7) Taotlusi hinnatakse käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud hindamiskriteeriumite alusel skaalal 1 (mitterahuldav) kuni 5 (suurepärane). Hinded antakse sammuga 0,5 punkti.
(8) Käesoleva paragrahvi lõigetes 1, 3 ja 5 nimetatud hindamiskriteeriumide kvalifitseerumislävend on 3 punkti.
(9) Kvalifitseerumislävendi ületamist hinnatakse enne käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 6
sätestatud koefitsientide rakendamist. (10) Taotluste koondhinne arvutatakse hindamiskriteeriumide hinnete summana pärast
käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 6 sätestatud koefitsientide rakendamist.
(11) Taotlus ei kuulu rahuldamisele, kui: 1) taotlus ei ületa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit; 2) taotluse koondhinne on madalam kui 80 protsenti võimalikust maksimaalsest hindest.
§ 18. Taotluse hindamine
(1) Taotluste hindamiseks moodustab rakendusüksus hindamisnõukogu ettepaneku alusel eksperdikomisjonid.
8
(2) Eksperdikomisjonide koosseis avalikustatakse aasta pärast koosseisu kinnitamist.
(3) Hindamisnõukogu määrab, millises eksperdikomisjonis taotlust hinnatakse. (4) Rakendusüksusel on õigus hindamisnõukogu ettepanekul kaasata uurimistoetuse taotluse
hindamisse eksperdikomisjoni väliseid eksperte.
(5) Eksperdikomisjon koostab taotlusele esialgse hinnangu ning moodustab oma hinnatud taotluste paremusjärjestuse uurimistoetuse liikide või rahastamise valdkondade lõikes.
(6) Taotlejale ei avaldata taotlust hinnanud ekspertide nimesid.
(7) Rakendusüksus teeb taotlejale ja asutusele taotluse esialgse hinnangu ning asukoha paremusjärjestuses kättesaadavaks ning määrab ärakuulamise tähtaja.
(8) Taotlejal ja asutusel on õigus ärakuulamise raames esitada kirjalik arvamus eksperdikomisjoni hinnangu kohta.
(9) Hindamisnõukogu kinnitab eksperdikomisjoni hinnangu ja ärakuulamismenetluse tulemusena taotluse lõpphinnangu ning taotluste paremusjärjestused eksperdikomisjonide ja
uurimistoetuste liikide või rahastamise valdkondade lõikes. § 19. Rahastamisettepaneku tegemine
(1) Uurimistoetuste eelarve jaotamisel uurimistoetuse liikide ja rahastamise valdkondade vahel
lähtub rakendusüksus järgmistest põhimõtetest: 1) järeldoktorigrandi toetuse eelarve võimaldab välja anda vähemalt ühe järeldoktorigrandi igas rahastamise valdkonnas;
2) stardigrandi ja rühmagrandi eelarve võimaldab välja anda vähemal ühe stardigrandi ja ühe rühmagrandi igas rahastamise valdkonnas;
3) eelarve jagunemisel rahastamise valdkondade vahel võetakse arvesse uurimistoetusteks eraldatud vahendeid, rahastamise valdkonnas vabanevaid vahendeid ja rahastamise valdkonna varasemate aastate eelarve osakaale.
(2) Rakendusüksus analüüsib järjepidevalt uurimistoetuste jagunemise asja- ja ajakohasust
rahastamise valdkondade vahel ja eelarve jaotuse vastavust riiklikele prioriteetidele ning vajaduse korral muudab käesoleva paragrahvi lõike 1 alusel määratud uurimistoetuse eelarve jagunemist uurimistoetuse liikide ja rahastamise valdkondade vahel.
(3) Hindamisnõukogu arvestab rahastamisettepaneku tegemisel taotlusvooruks eraldatud
rahaliste vahendite mahtu ja rakendusüksuse poolt määratud vahendite jaotust uurimistoetuste liikide ja rahastamise valdkondade vahel.
(4) Hindamisnõukogu lähtub rahastamisettepaneku tegemisel põhimõttest, et igas rahastamise valdkonnas antakse välja vähemalt üks järeldoktorigrant, stardigrant ja rühmagrant, kui
vastavas rahastamise valdkonnas on vähemalt üks vastavat liiki taotlus, mille lõplik hinne on vähemalt 80 protsenti maksimaalsest hindest.
(5) Hindamisnõukogu lähtub rahastamisettepaneku tegemisel taotluste paremusjärjestusest.
(6) Kui ühes rahastamise valdkonnas on mitu paremusjärjestust, teeb hindamisnõukogu esmalt rahastamisettepaneku iga paremusjärjestuse esimesele taotlusele.
(7) Kui taotlusvooru rahalistest vahenditest ei jätku kõigi rahastamise valdkonna
9
paremusjärjestuste esimeste taotluste rahastamiseks või kui hindamisnõukogu peab tegema rahastamisettepaneku järgmistele taotlustele, lähtub hindamisnõukogu järgmistest võrdse
kaaluga põhimõtetest: 1) soodustada uurimisprojektide mitmekesisust valdkondade lõikes; 2) soodustada erinevate asutuste esindatust;
3) soodustada toetuse saajate soolist tasakaalu; 4) soodustada toetuse saajate vanuselist tasakaalu.
(8) Käesoleva paragrahvi lõikes 7 nimetatud põhimõtete ammendumisel on hindamisnõukogul õigus rahastamisettepaneku tegemisel võrrelda taotlusi lõpphinnangute ja taotletud
uurimistoetuse mahtude alusel.
(9) Hindamisnõukogul on õigus otsustada eelarvevahendite ümberpaigutamine rahastamise valdkondade vahel juhul, kui mõnes rahastamise valdkonnas jääb pärast rahastusettepanekute tegemist alles summa, mis ei ole piisav uurimistoetuse väljaandmiseks. Hindamisnõukogu võib
jäägi suunata teise rahastamise valdkonda, kus see võimaldab toetuse andmist.
(10) Arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 3 kuni 9 toodud põhimõtteid, teeb hindamisnõukogu rakendusüksusele ettepaneku: 1) taotlus rahuldada;
2) taotlus rahuldada hindamisnõukogu seatud tingimustega; 3) taotlus määrata ootenimekirja; 4) taotlust mitte rahuldada.
(11) Ootenimekirjas olevale taotlusele teeb hindamisnõukogu rahastamisettepaneku, kui
taotlusvoorus vabaneb rahalisi vahendeid või taotlusvooru eelarve suureneb. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 10 punktides 1–3 nimetatud taotluste teaduseetika aspektide
hindamise korraldab rakendusüksus. Teaduseetika aspektide hindamise osas on õigus seada rakendusüksusel taotluse rahuldamiseks tingimused.
(13) Rakendusüksus teavitab taotlejat ja asutust taotluse rahuldamise ettepanekust.
(14) Kui taotluse rahuldamise ettepanekule on seatud täiendavad tingimused, peavad taotleja ja asutus andma nõusoleku nende täitmiseks.
§ 20. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord
(1) Rakendusüksus teeb hindamisnõukogu ettepaneku alusel otsuse: 1) taotlus rahuldada;
2) taotlus rahuldada hindamisnõukogu või rakendusüksuse seatud tingimustega; 3) taotlust mitte rahuldada.
(2) Rakendusüksus teeb otsuse jätta taotlus rahuldamata, kui 1) taotlus ei ületanud vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit vastavalt
käesoleva määruse § 17 lõike 11 punktile 1; 2) taotluse lõplik koondhinne jääb alla 80 protsendi maksimaalsest võimalikust lõplikust hindest vastavalt käesoleva määruse § 17 lõike 11 punktile 2;
3) taotleja ja asutus ei nõustunud taotluse rahuldamise ettepanekus seatud tingimustega; 4) hindamisnõukogu ei teinud ootenimekirja määratud taotluse kohta taotluse rahuldamise
ettepanekut; 5) hindamisnõukogu on teinud vastava ettepaneku; 6) taotluses tuvastatakse valeandmete kasutamine, loomevargus, petturlus või kui selgub, et
taotleja, asutus, projekti kaasatud isikud või taotlus ei vasta enam käesolevas määruses
10
sätestatud nõuetele.
5. peatükk
Uurimistoetuse eraldamine, projekti elluviimine, projekti muutmine, projekti ajutine
peatamine ja pikendamine
§ 21. Uurimistoetuse eraldamine
(1) Uurimistoetuse eraldamiseks sõlmitakse kolmepoolne leping toetuse saaja, asutuse ja
rakendusüksuse vahel pärast käesoleva määruse § 20 lõike 1 punktides 1 ja 2 nimetatud otsuse tegemist.
(2) Mitmeaastase projekti korral sõlmitakse toetuse eraldamiseks igal aastal uus leping, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud juhul.
(3) Rakendusüksusel on õigus sõlmida leping kaheks järjestikuseks kalendriaastaks, kui lepingu
kestus ei ületa 18 kuud. (4) Lepingu sõlmimisel on rakendusüksusel õigus seada projekti jätkusuutlikkuse või projekti
elluviimiseks seatud nõuete täitmise tagamiseks tingimused, mida toetuse saaja ja asutus on kohustatud uurimistoetuse eraldamise jätkamiseks täitma.
§ 22. Uurimistoetuse elluviimise tingimused toetuse saajale
(1) Toetuse saaja ei saa projektiga ajaliselt kattuval perioodil: 1) osaleda teise uurimistoetuse, tagasipöörduva teadlase toetuse või kohanemistoetuse elluviimises projekti liikmena;
2) olla sissetuleva järeldoktoriprojekti toetuse saaja.
(2) Järeldoktorigrandi toetuse saaja peab töötama projekti elluviimise ajal täiskoormusega asutuses.
(3) Stardigrandi toetuse saaja peab töötama projekti elluviimise ajal vähemalt 0,8 koormusega asutuses, töö asukohaga Eestis ja tema töötasu kaetakse vähemalt osaliselt projekti vahenditest.
(4) Rühmagrandi toetuse saaja peab töötama projekti elluviimise ajal vähemalt 0,8 koormusega asutuses, töö asukohaga Eestis.
(5) Järeldoktorigrandi ja stardigrandi toetuse saajat ei saa uurimistoetuse projekti elluviimise
perioodil asendada. § 23. Projekti muutmine
(1) Projekti oluliseks muutmiseks esitab toetuse saaja rakendusüksusele taotluse koos
põhjendusega, mille kinnitab asutus. (2) Projekti oluliseks muutmiseks loetakse:
1) stardigrandi või rühmagrandi toetuse saaja töökoormuse vähendamist alla 0,8; 2) rühmagrandi toetuse saaja asendamist;
3) asutuse muutmist; 4) järeldoktorigrandi projekti koostööasutuse ja juhendaja muutmist; 5) projekti tegevuste ja tööplaani muutmist, kui need mõjutavad projekti eesmärkide
saavutamist;
11
6) eelarve muutmist rohkem kui 20 protsendi ulatuses.
(3) Hindamisnõukogu hindab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1-5 nimetatud muudatuse põhjendatust ja mõju projekti eesmärkide saavutamisele ning muudatuse kooskõla käesolevas määruses sätestatud tingimustega ning teeb rakendusüksusele ettepaneku:
1) taotlus rahuldada; 2) taotlust mitte rahuldada.
(4) Rakendusüksus hindab käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 6 nimetatud muudatuse põhjendatust ja mõju projekti eesmärkide saavutamisele ning muudatuse kooskõla käesolevas
määruses sätestatud tingimustega, pidades vajaduse korral nõu hindamisnõukoguga.
(5) Rakendusüksus teeb lähtudes käesoleva paragrahvi lõigetes 3 ja 4 sätestatud hindamise tulemusena otsuse: 1) taotlus rahuldada;
2) taotlust mitte rahuldada.
(6) Kui rakendusüksus rahuldab projekti muutmise taotluse, sõlmib rakendusüksus vajadusel projekti läbiviimiseks uue lepingu.
§ 24. Projekti ajutine peatamine ja pikendamine
(1) Toetuse saajal on õigus taotleda projekti ajutist peatamist tema vanemapuhkuse,
kaitseväeteenistuse, raske haiguse või muu erakorralise asjaolu puhul, mille tõttu osutub projekti elluviimine võimatuks või on olulisel määral raskendatud.
(2) Projekti ajutist peatamist võib kokku taotleda kuni kolmeks aastaks.
(3) Toetuse saajal on õigus taotleda uurimistoetuse perioodi pikendamist mõjuvatel põhjustel kuni kaheteistkümneks kuuks, esitades taotluse rakendusüksusele vähemalt kaks kuud enne
projekti lõpptähtaega. (4) Rakendusüksus hindab uurimistoetuse perioodi peatamise või pikendamise taotluse
põhjendatust ning rahuldab taotluse või jätab selle rahuldamata.
(5) Kui rakendusüksus rahuldab projekti ajutise peatamise taotluse, peatub leping ning projekti lõppkuupäev lükkub peatatud aja võrra edasi.
(6) Uurimistoetuse maht projekti ajutisel peatamisel või pikendamisel ei suurene.
6. peatükk
Toetuse kasutamise aruandlus ja projekti tulemuste avalikustamine
§ 25. Toetuse kasutamise aruandlus
(1) Toetuse saaja esitab ETIS-es järgmised asutuse poolt kinnitatud aruanded: 1) vahearuanne;
2) lõpparuanne.
(2) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 1 nimetatud vahearuanne esitatakse juhul, kui uurimistoetuse projekti kestus on vähemalt neli aastat.
(3) Toetuse kasutamise aruanne esitatakse eesti või inglise keeles.
12
(4) Kui toetuse saaja ei esita käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud aruannet rakendusüksuse
määratud tähtajaks, esitab aruande asutus. (5) Projekti aruannet hindab hindamisnõukogu.
(6) Rakendusüksusel on õigus küsida toetuse saajalt ja asutuselt toetuse kasutamise kohta
täiendavat teavet. § 26. Vahearuanne
(1) Vahearuanne esitatakse projekti kolmandal aastal rakendusüksuse määratud tähtajaks.
(2) Vahearuandes esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) uurimistöö tulemuste ülevaade ning teave tegevuste kohta, mis vajasid asjaomase
eetikakomitee hinnangut; 2) projekti elluviimise tulemusel avaldatud publikatsioonide terviktekstid ja tööstusomandid,
milles on viidatud uurimistoetusele; 3) projekti avalikkusele tutvustavate tegevuste ülevaade; 4) projekti muudatuste ülevaade, sealhulgas andmed (põhi)täitjate koosseisu muutmise kohta;
5) projekti jätkusuutlikkuse põhjendus; 6) projekti teadusandmete haldamise ülevaade; 7) uurimistoetuse eraldamisele seatud tingimuste täitmine, kui asjakohane.
(3) Rakendusüksus teeb hindamisnõukogu ettepaneku alusel otsuse:
1) kiita vahearuanne heaks ning jätkata projekti rahastamist taotletud mahus; 2) kiita vahearuanne heaks ning jätkata projekti rahastamist taotletud mahus täiendavate tingimustega;
3) kiita vahearuanne heaks ning jätkata projekti rahastamist vähendatud mahus, kui selle tingivad muudatused uurimisrühma koosseisus või projekti tegevustes;
4) jätta vahearuanne heaks kiitmata ning algatada projekti ennetähtaegne lõpetamine vastavalt käesoleva määruse § 29 lõike 1 punktile 6.
(4) Kui rakendusüksus otsustab jätkata projekti rahastamisega täiendavate tingimustega või vähendatud mahus, peavad toetuse saaja ja asutus andma nõusoleku tingimuste täitmiseks.
§ 27. Lõpparuanne
(1) Lõpparuanne esitatakse pärast projekti lõppemist rakendusüksuse määratud tähtajaks.
(2) Lõpparuandes esitatakse vähemalt järgmised andmed: 1) projekti tulemuste ülevaade ning eesti- ja ingliskeelne populaarteaduslik lühikokkuvõte; 2) projekti elluviimise tulemusel avaldatud publikatsioonide terviktekstid ja tööstusomandid,
milles on viidatud uurimistoetusele; 3) saavutatud tulemuste teadusliku ja ühiskondliku mõju kirjeldus, sealhulgas tulemuste
rakendatavus ja olulisus kultuurile, ühiskonnale või majandusele ning kavandatud jätkamissuunad, kui asjakohane; 4) projekti tutvustamisega seotud tegevused;
5) finantsaruanne, mis on kooskõlas asutuse raamatupidamise andmetega; 6) projekti teadusandmete haldamise ülevaade;
7) grandi eraldamisele seatud tingimuste täitmise kirjeldus, kui asjakohane; 8) selgitus Nagoya protokolli hoolsuskohustuse rakendamisest, kui asjakohane.
(3) Rakendusüksus teeb hindamisnõukogu ettepaneku alusel otsuse:
13
1) kiita lõpparuanne heaks; 2) jätta lõpparuanne heaks kiitmata.
(4) Kui rakendusüksus jätab projekti lõpparuande heaks kiitmata, siis ei saa toetuse saaja järgneva kolme aasta jooksul taotleda uurimistoetust vastavalt käesoleva määruse § 14 lõike 5
punktis 2 sätestatule.
(5) Projekti lõpparuande põhitulemuste eesti- ja ingliskeelse populaarteadusliku lühikokkuvõtte teeb rakendusüksus avalikult kättesaadavaks.
§ 28. Projekti tulemuste avalikustamine
(1) Uurimistoetuse projekti tulemused ning võimaluse korral projekti raames kogutud andmed tehakse avalikkusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui avalikustamist piiravad teised õigusaktid.
(2) Projekti tulemuste publitseerimisel tuleb viidata, millise uurimistoetuse projekti vahenditest
tegevust on finantseeritud. (3) Uurimistoetuse projektile viitamine on kohustuslik ETIS-e klassifikatsiooni järgi 1.-3.
kategooria publikatsioonides. (4) Projekti tulemusena avaldatud ja uurimistoetusele viitavad publikatsioonide terviktekstid
teeb asutus avalikkusele ETIS-e kaudu kättesaadavaks, kui seda ei piira teised õigusaktid.
(5) Kui kirjastus piirab publikatsioonidele juurdepääsu ajaliselt, teeb asutus publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu avalikkusele kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist.
7. peatükk
Toetuse ennetähtaegne lõpetamine ja tagasinõudmine
§ 29. Uurimistoetuse projekti ennetähtaegne lõpetamine
(1) Rakendusüksusel on õigus toetuse eraldamine ennetähtaegselt lõpetada, kui
1) toetuse saaja või asutus on esitanud vastava taotluse; 2) toetuse saaja, järeldoktorigrandi juhendaja, uurimisrühm ja/või asutus osutub projekti elluviimise ajal käesolevas määruses sätestatud tingimustele mittevastavaks;
3) toetuse saaja, (põhi)täitja, järeldoktorigrandi juhendaja või asutus on projekti elluviimisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid;
4) toetuse saaja ei ole võimeline projekti juhtima, rühmagrandi projekti puhul toetuse saajat ei asendata; 5) järeldoktorigrandi projekti juhendaja ei ole võimeline järeldoktorit juhendama ning
juhendajat ei asendata; 6) toetuse saaja on jätnud mõjuva põhjuseta tähtaegselt esitamata projekti vahearuande või
rakendusüksus ei kiida heaks projekti vahearuannet; 7) toetuse saaja ja asutus ei nõustu projekti rahastamise jätkamisega kaasnevate tingimuste täitmisega või rahastamisega vähendatud mahus;
8) toetuse saaja või asutus ei ole tähtaegselt täitnud uurimistoetuse eraldamiseks seatud tingimusi;
9) rakendusüksus ei rahulda projekti olulise muutmise või ajutise peatamise taotlust ning projekti elluviimine taotluses kirjeldatud viisil ei ole võimalik; 10) projekti elluviimiseks vajaliku asjaomase eetikakomitee hinnangut ei ole esitatud hiljemalt
inimuuringu või loomkatse alguseks;
14
11) toetuse saaja või asutus on esitanud tahtlikult valeandmeid või projektiga seotud tegevuses on ilmnenud loomevargus või petturlus;
12) ilmneb, et toetuse saaja ei ole projekti tegevusi vastavalt tööplaanile ellu viinud ning projekt ei ole jätkusuutlik või on toetuse saaja muutnud projekti tegevusi mahus, mis mõjutab projekti eesmärkide saavutamist ning projekti muutmist ei ole taotletud vastavalt käesoleva määruse
§-s 23 sätestatud korrale;
(2) Enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud otsuse tegemist võimaldab rakendusüksus toetuse saajal ja asutusel esitada kirjalik ühisarvamus projekti ennetähtaegse lõpetamise kohta rakendusüksuse määratud tähtajaks.
(3) Uurimistoetuse ennetähtaegsel lõpetamisel on asutus kohustatud kasutamata toetuse osa
koos proportsionaalse osaga üldkulust rakendusüksusele tagasi kandma hiljemalt seitsme kalendripäeva jooksul alates tagasinõude saamise kuupäevast.
(4) Uurimistoetuse ennetähtaegsel lõpetamisel esitab toetuse saaja lõpparuande vastavalt käesoleva määruse §-dele 25 ja 27.
§ 30. Toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord
(1) Asutus on kohustatud võimaldama rakendusüksusel või tema volitatud isikul läbi viia uurimistoetuse kasutamise kontrolli ning osutama selleks igakülgset abi, sealhulgas esitama kõik nõutud dokumendid.
(2) Rakendusüksusel on õigus teha otsus uurimistoetuse osalise või täieliku tagasinõudmise
kohta, kui: 1) toetuse saaja on saanud toetust teadlikult esitatud valeandmete alusel või toetuse saaja on projekti aruandes teadlikult esitanud valeandmeid;
2) toetuse saaja ja asutus ei ole kasutanud toetust sihtotstarbeliselt uurimistoetuse taotluses kirjeldatud projekti elluviimiseks;
3) toetuse saaja ja asutus on kasutanud toetust majandustegevuseks; 4) projekti elluviimisel on eksitud üldtunnustatud teaduseetika normide või teaduse hea tava põhimõtete vastu.
(3) Toetuse tagasinõudmisel on rakendusüksusel õigus toetus tagasi nõuda koos
proportsionaalse osaga üldkulust. (4) Ebaseadusliku riigiabi ja väärkasutatud riigiabi tagastamine toimub vastavalt
konkurentsiseaduse §-le 42.
(5) Kui rakendusüksus on teinud uurimistoetuse osalise või täieliku tagasinõudmise otsuse, peab asutus otsuses nimetatud toetuse tagasi maksma 60 kalendripäeva jooksul otsuse kehtima hakkamise kuupäevast alates.
(6) Tagasimaksmisele kuuluva toetuse võib ajatada asutuse põhjendatud taotluse alusel, kui
korraga maksmine seab asutuse olulisel määral makseraskustesse.
(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas (allkirjastatud digitaalselt) minister Triin Laasi-Õige kantsler
Munga 18/ 50088 Tartu/ 735 0222/ [email protected]/ www.hm.ee/ Registrikood 70000740
Kooskõlastamiseks:
Kaitseministeerium Kliimaministeerium
Kultuuriministeerium Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Rahandusministeerium
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Sotsiaalministeerium
9.01.2026 nr 8-2/26/172
Haridus- ja teadusministri määruse eelnõu
esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuse
avaldamiseks
Esitame Teile kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks haridus- ja teadusministri määruse
„Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord“ eelnõu. Eelnõu ja seletuskirjaga on võimalik tutvuda eelnõude infosüsteemis (EIS) aadressil http://eelnoud.valitsus.ee.
Palume Teie kooskõlastust või arvamust eelnõude infosüsteemis 10 tööpäeva jooksul.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt) Kristina Kallas
minister
Lisad: 1. Eelnõu
2. Seletuskiri
Arvamuse avaldamiseks:
teadus- ja arendusasutused ülikoolid evalveeritud rakenduskõrgkoolid
2 (2)
Eesti Teaduste Akadeemia
Eesti Noorte Teaduste Akadeemia SA Eesti Teadusagentuur
Kairi Värv 735 4048 [email protected]
1
Seletuskiri haridus- ja teadusministri määruse „Riikliku uurimistoetuse taotlemise,
taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemad
tingimused ja kord“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Riiklik uurimistoetus (edaspidi uurimistoetus) on konkurentsipõhine toetus teadus- ja
arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötava doktorikraadiga teadlase juhitud kõrgetasemelise teadus- ja arendustegevuse projekti elluviimiseks. Vastavalt teadlaskarjääri etappidele eristatakse kolme uurimistoetuse liiki:
1) järeldoktorigrant, mis on mõeldud Eestis doktorikraadi omandanud isikule teadustöö kogemuse saamiseks välisriigi teadus- ja arendusasutuses või teadusmahukas ettevõttes;
2) stardigrant, mis on mõeldud esmase uurimistöö kogemuse omandanud teadlasele iseseisva teadlaskarjääri alustamiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis;
3) rühmagrant, mis on mõeldud teadlasele iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks ja uurimisrühma juhtimiseks Eesti teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud
rakenduskõrgkoolis. Uurimistoetuse taotlemisele on teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse
seadusega (edaspidi TAIKS) seatud piirang: toetust saavad taotleda üksnes evalveeritud asutuses või ülikoolis töötavad teadlased. Evalveerimisel hinnatakse asutuse teadus- ja
arendustegevuse taset võrrelduna rahvusvaheliselt tunnustatud kriteeriumidega. Evalveerituse nõue tagab, et asutuse teadus- ja arendustegevus on heal tasemel ning asutus suudab uurimistoetuse projekti nõuetekohaselt ellu viia. Evalveerimata asutuste ja teiste juriidiliste
isikute töötajaid võib uurimistoetuse projekti tegevustesse kaasata, kuid neile ei ole võimalik uurimistoetusest maksta töölepingulist tasu.
Uurimistoetuse väljaandmist reguleerib TAIKS § 22 ning käesolev määrus. TAIKS § 22 lõike 2 kohaselt korraldab uurimistoetuste väljaandmist teadus- ja arendustegevuse poliitika
rakendusüksus, SA Eesti Teadusagentuur (edaspidi Eesti Teadusagentuur). Eesti Teadusagentuur moodustab taotluste hindamise korraldamiseks Eesti tunnustatud teadlastest
koosneva hindamisnõukogu. Hindamisnõukogu ülesanne on korraldada asjatundlikult ja sõltumatult uurimistoetuse taotluste hindamist ning teha Eesti Teadusagentuurile uurimistoetuse rahastusettepanekud.
TAIKS § 22 lõige 3 sätestab, et uurimistoetuse projektide valik peab toimuma rahvusvaheliselt
tunnustatud hindamiskriteeriumide alusel, tagades kõigi teadusvaldkondade võrdse kohtlemise ning otsustusprotsessi sõltumatuse. Antud säte piirab võimalikku poliitilist sekkumist ning tagab, et uurimistoetuste väljaandmine toimub erapooletult ning kooskõlas rahvusvaheliste
heade tavadega. Käesolevas määruses sätestatud hindamiskriteeriumid ning rahastamise tingimused on kooskõlas seadusega ning sätestatud lähtudes hindamisnõukogu ettepanekust.
TAIKS-i vastuvõtmisega muudeti uurimistoetuste tingimuste ja korra kehtestamise praktikat. Kui kuni 2025. aastani kinnitas järeldoktorigrandi, stardigrandi ja rühmagrandi tingimused ja
korra Eesti Teadusagentuuri juhatuse esimees, siis TAIKS-i kohaselt kehtestab regulatsiooni teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutav minister. Muudatus tulenes
põhiseaduslikust nõudest, mille kohaselt peab isikute õigusi ja avaliku raha kasutamist puudutav regulatsioon olema sätestatud üldaktiga. Eesti Teadusagentuuril sihtasutusena puudub
2
volitus anda välja üldakte. Samas lähtutakse ka ministri määruse koostamisel Eesti
Teadusagentuuri ja hindamisnõukogu ettepanekutest.
Käesolevas määruse sätestatud regulatsioon põhineb Eesti Teadusagentuuri juhatuse 13. jaanuari 2025. a käskkirjas nr 1.1-4/25/10 sätestatud järeldoktorigrandi, stardigrandi ja rühmagrandi tingimustel ja kordadel. 2025. a kehtinud regulatsioonidega võrreldes ei ole
käesolevas määruses tehtud olulisi muudatusi. Määruse eesmärk on reguleerida uurimistoetuse taotlemise, taotluste hindamise, toetuse määramise ja eraldamise, projekti elluviimise ning
aruandluse tingimusi ja korda. Samuti reguleeritakse määrusega uurimistoetuse projekti ennetähtaegse lõpetamise ja tagasinõudmisega seonduvat.
Eelnõuga ei kaasne halduskoormuse suurenemist teadlastele ega teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele või evalveeritud rakenduskõrgkoolidele. Uurimistoetuse taotlemise ja menetlemise
protsess jääb varasemaga võrreldes muutumatuks. Eelnõu väljatöötamisse on olnud kaasatud Eesti Teadusagentuur.
Eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi teadus- ja arendustegevuse
poliitika osakonna teadusüsteemi valdkonna juht Kairi Värv (735 4048; [email protected]) ja teadus- ja arendustegevuse poliitika osakonna nõunik Mariann Saaliste (735 0214; [email protected]).
Eelnõu ja seletuskirja juriidilist kvaliteeti on kontrollinud õiguspoliitika osakonna
õigusnõunikud Kirke Treial (730 1080; [email protected]) ja Kadi Mölder (735 0234; [email protected]).
2. Kehtiv regulatsioon, seotud arengukavad
Määrus kehtestatakse teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni korralduse seaduse § 22 lõike 4 alusel.
Määruse eelnõu on kooskõlas „Eesti teadus- ja arendustegevuse, innovatsiooni ning ettevõtluse arengukava 2021-2035“ (edaspidi TAIE arengukava) eesmärkidega. TAIE arengukava
eesmärgiks on Eesti teaduse, arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse koostoimes suurendada Eesti ühiskonna heaolu ja majanduse tootlikkust, pakkudes konkurentsivõimelisi ja kestlikke lahendusi Eesti ja maailma arenguvajadustele. Riiklike uurimistoetuste väljaandmine
on TAIE arengukava alaeesmärgi „Eesti teadus on kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ saavutamise osa. Riiklikud uurimistoetused kuuluvad teadussüsteemi põhiinstrumentide hulka.
3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Määruse eelnõu koosneb seitsmest peatükist. Esimeses peatükis sätestatakse määruse üldsätted. Teise peatükiga reguleeritakse toetatavaid tegevusi, uurimistoetuse suurust ja perioodi.
Kolmandas peatükis täpsustatakse toetuse taotlemise tingimusi ning nõudeid taotluse, taotleja, uurimisrühma ja projektis osalevate isikute osas. Neljandas peatükis reguleeritakse taotluste menetlemise, hindamise ja toetuse määramise korda. Viiendas peatükis sätestatakse tingimused
toetuse eraldamiseks, projekti elluviimiseks, muutmiseks ning ajutiseks peatamiseks ja pikendamiseks. Kuuenda peatükiga reguleeritakse toetuse kasutamise aruandlust ning projekti
tulemuste avalikustamist. Viimases, seitsmendas peatükis, on sätestatud toetuse ennetähtaegne lõpetamine ja tagasinõudmine.
3
3.1. Üldsätted
Eelnõu § 1. Reguleerimisala Esimeses paragrahvis sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse
uurimistoetuse taotlemise, eraldamise, kasutamise ning tagasinõudmisega seotud tingimusi ja korda.
Eelnõu § 2. Kohanemistoetus; Eelnõu § 3. Sissetuleva järeldoktori toetus; Eelnõu § 4.
Tagasipöörduva teadlase toetus
Eelnõu §-des 2-4 on sätestatud Eesti Teadusagentuuri poolt varasemalt välja antud või hetkel
välja antavad toetused, mis mõjutavad uurimistoetuse taotlemist: kohanemistoetus1, sissetuleva järeldoktori toetus2 ja tagasipöörduva teadlase toetus3.
Uurimistoetuse taotlejale ja projekti põhitäitjale on määruses sätestatud piirangud, mis puudutavad nimetatud toetusi ja nendes projektides osalemist.
Eelnõu § 5. Uurimistoetuste liigid
Eelnõu paragrahviga sätestatakse uurimistoetuste liigid. Riiklikud uurimistoetused on järeldoktorigrant, stardigrant ja rühmagrant.
Uurimistoetuste liigid on kujundatud vastavalt 2016. a avaldatud „Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis“4
kontseptsiooni ettepanekule. Uurimistoetuse liigid on kujundatud teadlaskarjääri alusel, pakkudes toetust nii alustavale teadlasele, oma esimest uurimisrühma loovale teadlasele kui ka
kogenenud teadlasele ja tema poolt juhitud uurimisrühmale. Igal uurimistoetuse liigil on kindel eesmärk ning sellest eesmärgist tulenevad toetuse taotlemise ja eraldamise tingimused . Samuti sõltuvad toetuse maht ja kestvus uurimistoetuse liigist ja toetuse andmise eesmärgist .
Eelnõu § 6. Uurimistoetuse andmise eesmärk
Eelnõu §-s 6 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid uurimistoetuste liikide lõikes. 1) Järeldoktorigrant on toetus teadustöö kogemuse omandamiseks välisriigi teadusasutuse,
teadusorganisatsiooni või teadusmahuka ettevõtja (edaspidi koostööasutus) juures, eesmärgiga toetada teadlase iseseisva teadlaskarjääri alustamist. Toetus võimaldab
järeldoktoril arendada uurimisoskusi ja teaduslikku iseseisvust, mis on eelduseks edasiseks karjääriks teadus- ja arendustegevuse valdkonnas. Järeldoktorigranti on võimalik saada üks kord.
2) Stardigrant on toetus teadlasele uurimisrühma loomiseks ning järelkasvu edendamiseks. Grandi eesmärk on toetada teadustöö kogemusega noorte teadlaste tegevuse jätkamist
Eestis ning aidata neil kujuneda oma valdkonna juhtivateks teadlasteks. Stardigranti on võimalik saada üks kord.
1 Kohanemistoetus: Kohanemistoetus - Eesti Teadusagentuur 2 Sissetuleva järeldoktori toetus: Sissetulev järeldoktoritoetus - Eesti Teadusagentuur 3 Tagasipöörduva teadlase toetus: Tagasipöörduva teadlase toetus - Eesti Teadusagentuur 4 Uurimistoetuste ja baasfinantseerimise uus kontseptsioon teadus- ja arendustegevuse rahastamise süsteemis:
Uurimistoetuste_ja_tegevustoetuse_uus_süsteem_ETAg_2016.pdf
4
3) Rühmagrant on toetus iseseisva teadlaskarjääri jätkamiseks ja kõrgetasemelise teadustöö
tegemiseks koos uurimisrühmaga. Grandi eesmärk on toetada kogenenud teadlaste ning uurimisrühmade järjepidevat tegevust ning edendada valdkonna järelkasvu. Üks teadlane
võib saada toetust mitu korda. Eelnõu § 7. Rahastamise valdkonnad
Uurimistoetusi antakse välja seitsmes rahastamise valdkonnas: täppisteadused, bio- ja
keskkonnateadused, tehnika ja tehnoloogia, arsti- ja terviseteadused, põllumajandusteadused ja veterinaaria, sotsiaalteadused ning humanitaarteadused ja kunstid. Nimetatud rahastamise valdkonnad põhinevad OECD Frascati käsiraamatu klassifikatsioonil, välja arvatud
loodusteaduste osas, mis on jaotatud kaheks rahastamise valdkonnaks: täppisteadused (matemaatika, arvutiteadused ja informaatika, füüsikateadused ja keemiateadused) ning bio- ja
keskkonnateadused (maa-, vee- ja keskkonnateadused, raku- ja molekulaarbioloogia, ökoloogia ja evolutsioonibioloogia).
Eelnõu § 8. Uurimistoetuste väljaandmise korraldus
Uurimistoetuste väljaandmist korraldab Eesti Teadusagentuur, vastavalt TAIKS § 10 lõige 3 punktile 1. Uurimistoetuste väljaandmiseks koostab ja kehtestab Eesti Teadusagentuur taotluste ja aruannete hindamisjuhendid ning taotluse ja aruandluse vormid. Sealjuures kooskõlastab
Eesti Teadusagentuur uurimistoetuste taotluste hindamisjuhendid enne kinnitamist teadus- ja arendustegevuse valdkonna eest vastutava ministeeriumiga (Haridus- ja
Teadusministeeriumiga). Kooskõlastamise eesmärk on tagada, et hindamisjuhendid vastaksid TAIKS-i ning käesoleva määruse regulatsioonile. Samuti annab see Haridus- ja Teadusministeeriumile võimaluse anda sisulist tagasisidet taotluste hindamise korralduse
kohta. Kuna uurimistoetused on TAIE arengukava üks meetmetest, on ministeeriumi ülesanne tagada, et uurimistoetuste väljaandmine toetab arengukavas seatud teaduspoliitiliste eesmärkide
saavutamist. Hindamisjuhendi kooskõlastamise nõue ei ole uus, vastavat praktikat rakendati ka teadus- ja
arendustegevuse korralduse seaduse alusel, kui uurimistoetuste tingimusi ja kordi kehtestas Eesti Teadusagentuur.
Ministeeriumiga ei kooskõlastata aruannete hindamisjuhendeid, samuti taotluste ja aruannete vorme.
3.2. Toetatavad tegevused, uurimistoetuse suurus ja periood
Eelnõud § 9. Toetatavad tegevused
Eelnõu §-s 9 on sätestatud toetavad tegevused. Uurimistoetuse projektis on võimalik ellu viia ainult neid tegevusi, mis panustavad otseselt käesoleva määruse §-s 6 toodud uurimistoetuste
eesmärkide saavutamisse. Uurimistoetust eraldatakse teadus- ja arendustegevuse läbiviimiseks. Sealjuures võib toetust
kasutada nii alusuuringute, rakendusuuringute kui ka eksperimentaalarenduse projektideks.
Mõisteid alusuuring, rakendusuuring ja eksperimentaalarendus kasutatakse käesolevas määruses TAIKS § 2 lõigete 2-4 tähenduses:
5
1) alusuuring on teoreetiline või katsetel põhinev uurimistöö uute teadmiste saamiseks
nähtuste ja faktide põhialuste kohta, seadmata eesmärgiks saadud teadmiste rakendamist praktikas;
2) rakendusuuring on uurimistöö uute teaduste saamiseks otsese eesmärgiga rakendada saadud teadmisi praktikas;
3) eksperimentaalarendus on süstemaatiline tegevus, mis põhineb alus- või
rakendusuuringutest saadud teadmistel ja praktilistel kogemustel ning mille tulemusena luuakse uusi või täiustatakse olemasolevaid teenuseid, tooteid või protsesse.
Toetust saab kasutada ka teadus- ja arendustegevuseks vajalike seadmete ja taristu ostmiseks, hooldamiseks või kaasajastamiseks. Samuti siseriikliku ja rahvusvahelise teadustaristu
kasutamiseks. Lisaks on toetatud projekti eesmärkidest lähtuv riigisisene ja rahvusvaheline koostöö, sealhulgas rahvusvahelistes konsortsiumides, töörühmades ja ühendustes osalemine.
Projekti vahenditest võib katta erialaste ühenduste ja assotsiatsioonide liikmemakse, kui see tagab ligipääsu üritustele ja teabele, mis on projekti eesmärkide täitmiseks vajalik.
Toetatakse ka teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamist ja levitamist. Kuna uurimistoetuste puhul on tegemist avalikest vahenditest rahastatud teadus- ja
arendustegevusega, siis vastavalt TAIKS § 5 punktile 3 tuleb uurimistoetuse projektide tulemused ning andmed teha kättesaadavaks avalikkusele, välja arvatud kui avalikustamata jätmine on kooskõlas teiste õigusaktidega. Projekti tulemuste avalikustamisele kehtiva reeglid
on sätestatud määruse eelnõu §-s 28.
Lisaks võib uurimistoetus katta projektiga seotud isikute mobiilsust ning pädevuse kasvatamisega seotud tegevusi. Näiteks võivad projekti tegevuste hulka kuuluda uurimisrühma liikmete ja doktorantide välislähetused ja koolitused, mis aitavad täita projekti eesmärke ja
tegevusi või tõsta teadustöö kvaliteeti.
Lõikega 2 täpsustatakse, et uurimistoetust ei saa kasutada omafinantseeringuna või kaasrahastusena teistes toetusmeetmetes, tegevustes või projektides. Uurimistoetust on mõeldud selgelt piiritletud ja eraldiseisva teadus- ja arendusprojekti tegevuste elluviimiseks.
Eelnõu § 10. Uurimistoetuste määrad
Paragrahviga 10 sätestatakse uurimistoetuste määrad uurimistoetuste liikide lõikes. Toetuse määrad on kehtestatud arvestusega, et need katavad uurimistoetuse projekti elluviimiseks
vajalikud kulud, sealhulgas töötasud ning asutuse üldkulu.
Järeldoktorigrandi suurus on 76 000 eurot aastas (6 333 eurot kuus). Lisaks töötasuline, teadustöö kuludele ning asutuse ülkulule on järeldoktorigandi toetuse hulka on arvestatud ka välisriiki elama asumisega ja/või koostööasutuse külastamisega seotud kulud .
Stardigrandil ja rühmagrandil on kehtestatud kaks toetuse määra. Stardigranti on võimalik
taotleda mahus 76 000 eurot aastas (6 333 eurot kuus) või 117 000 eurot aastas (9 750 eurot kuus). Suuremat stardigranti (117 000 eurot aastas) on võimalik taotleda projektile, kuhu on kogu projekti perioodil kaasatud vähemalt üks põhitäitja, vastavalt eelnõu § 15 lõikele 9.
Põhitäitja peab evalveeritud asutuses või ülikoolis töötama vähemalt 0,2 koormusega ning põhitäitja töötasu tuleb projektis osalemise perioodil vähemalt osaliselt katta projekti
vahenditest.
6
Rühmagranti on võimalik taotleda mahus 192 400 eurot aastas (16 033 eurot kuus) või 270 000
eurot aastas (22 500 eurot kuus). Sarnaselt stardigrandi suuremale mahule, on ka rühmagrandi suurema mahu taotlemisele seatud täiendavad tingimused. Grandimahtu 270 000 eurot saab
taotleda projektile, milles osaleb kogu projekti elluviimise ajal vähemalt kolm põhitäitjat (vastavalt eelnõu § 15 lõikele 11). Kõik kolm põhitäitjat peavad töötama evalveeritud asutuses või ülikoolis vähemalt 0,5 koormusega ning põhitäitja töötasu tuleb projektis osalemise
perioodil vähemalt osaliselt katta projekti vahenditest.
Vastavalt lõikele 6 võib stardigranti ja rühmagranti taotleda ka määruses sätestatud maksimaalsetest toetuse määradest väiksemas mahus. Toetuse suurus tuleb määrata vastavalt kavandatud teadustööle ning projekti kaasatud isikute tööjõukuludele. Kui projekti planeeritud
eelarve on väiksem kui määruses sätestatud toetusmäärad, tuleb granditaotluses lähtuda projekti tegelikust eelarvest. Järeldoktorigranti ei ole võimalik taotleda väiksemas mahus,
järeldoktorigranti eraldatakse ühikuhinna alusel, milleks on 6 333 eurot kalendrikuus ehk 76 000 eurot aastas.
Lõikega 7 täpsustatakse, et uurimistoetuse määra väikseim arvestusperiood on üks kuu. Uurimistoetust eraldatakse kuu täpsusega. Näiteks kui stardigrandi või rühmagrandi projekti
alustatakse 1. aprillil, väheneb aastase toetuse maht proportsionaalselt 3 kuu mahus. Lõigetega 8 ja 9 täpsustatakse, et uurimistoetuse määra hulka on arvestatud ka asutuse, kus
uurimistoetust ellu viiakse, üldkulu. Asutuse üldkulu on teadus- ja arendusasutuse, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli kulu, mis on seotud uurimistoetuse haldamisega ning
uurimistoetuse läbiviimiseks kvaliteetse uurimiskeskkonna tagamisega. Järeldoktorigrandi projektis on üldkulu määr 5% otsestest kuludest. Stardi- ja rühmagrandi üldkulu määr on 25% otsestest kuludest. Uurimistoetuse otsesed kulud on personalikulud ning teadustöö kulud.
Eelnõu § 11. Uurimistoetuse periood
Paragrahviga 11 reguleeritakse uurimistoetuste perioodi.
Järeldoktorigrandi kestus on vähemalt 12 kuud ja kuni 36 kuud. Grandi periood algab hiljemalt taotlemisele järgneva kalendriaasta 1. juulil.
Stardigrandi ja rühmagrandi periood on minimaalselt 12 kuud ning maksimaalselt 60 kuud. Mõlema toetuse periood algab taotlusvoorule järgneva kalendriaasta 1. jaanuaril.
Vastavalt lõikele 5 võimaldatakse uurimistoetuste perioodi põhjendatud juhtudel taotleja ja
Eesti Teadusagentuuri vahelise kokkuleppe alusel muuta. Projekt peab siiski algama taotlusvoorule järgneva kalendriaasta jooksul, hiljemalt 1. detsembril.
Kui toetuse saaja alustab projektiga hiljem, siis ei pikene toetuse kasutamise lõpptähtaeg ning toetuse kogumaht väheneb vastavalt sellele, kui mitu kuud hiljem uurimistoetuse periood algas,
vastavalt lõikes 6 sätestatule. 3.3. Uurimistoetuse taotlemine ning nõuded taotlusele, taotlejale, uurimisrühmale ja
projektis osalevatele isikutele
Eelnõu § 12. Uurimistoetuse taotlemine
7
Uurimistoetuste iga-aastase taotlusvooru kuulutab välja Eesti Teadusagentuur, avaldades
vastava teate oma kodulehel. Taotlusvoor toimub tavapäraselt märtsikuus ning taotluse esitamine on avatud vähemalt 31 kalendripäeva. Vooru täpse algus- ja lõppkuupäeva määrab
Eesti Teadusagentuur. Uurimistoetuse taotluse esitamine ja menetlemine toimub Eesti Teadusinfosüsteemis (ETIS).
Kõik taotlusega seotud teated ja otsused, sealhulgas toetuse määramise või taotluse mitterahuldamise otsus, edastatakse taotlejale ETIS-e vahendusel.
Eelnõu § 13. Nõuded taotlusele
Uurimistoetuse taotlus esitatakse ETIS-es inglise keeles, millele lisatakse eestikeelne kokkuvõte. Taotluste esitamine inglise keeles on vajalik, kuna hindamises osalevad välisriikide
eksperdid. Rahvusvaheliste eksperdikomisjonide kasutamine uurimistoetuse taotluste hindamisel on rahvusvaheliselt tunnustatud praktika, mis tagab hindamise sõltumatuse, kõrge kvaliteedi ning aitab vältida huvide konflikte. Selline korraldus toetab ka teadustöö
rahvusvahelist võrreldavust ning suurendab Eesti teadus- ja arendustegevuse usaldusväärsust ning konkurentsivõimet.
Lõikes 2 on toodud loetelu andmetest, mis tuleb uurimistoetuse taotluses esitada. Need andmed on vajalikud projekti teadusliku põhjendatuse, teostatavuse, taotleja pädevuse ning projekti
olulisuse ja mõju hindamiseks. Lisaks võib Eesti Teadusagentuur taotlusvormi kaudu küsida ka muid asjakohaseid andmeid, kui need on vajalikud taotluse hindamiseks või rahastamisotsuse
tegemiseks. Lõikega 3 on täpsustatud, et järeldoktorigrandi taotlemisel esitatakse taotluses lisaks lõikes 2
nimetatud andmetele ka andmed koostööasutuse ja juhendaja kohta.
Lõikes 4 defineeritakse mõiste projekt. Uurimistoetuse taotlemisel mõeldakse projekti all teadusliku uurimistöö kirjeldust, milles on välja toodud selgelt piiritletud uurimisprobleem ning selle lahendamiseks kavandatud teadus- ja arendustegevus.
Lõike 5 kohaselt on Eesti Teadusagentuuril õigus nõuda taotlejalt või asutuselt täiendavaid
andmeid ja dokumente taotluses esitatud informatsiooni kontrollimiseks. Vastavalt lõikele 6 kinnitab uurimistoetuse taotluse teadus- ja arendusasutus, ülikool või
evalveeritud rakenduskõrgkool (edaspidi asutus), kus taotleja töötab või plaanib toetuse saamise korral tööle asuda ning kus projekt viiakse ellu.
Käesolevas määruses kasutatakse mõisteid teadus- ja arendusasutus, ülikool ning evalveeritud rakenduskõrgkool TAIKS § 3 lõigete 3-5 tähenduses:
1) teadus- ja arendusasutus on juriidiline isik või asutus, mille vähemalt ühe teadus- ja arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus TAIKS § 16 lõike
7 kohaselt (va ülikool ja evalveeritud rakenduskõrgkool); 2) ülikool on õppe-, loome ning teadus- ja arendusasutus, millele on kõrgharidusseaduses
sätestatud tingimustel ja korras antud õppeõigus kõrghariduse kolmel astmel ning mille
doktoriõpe põhineb positiivselt evalveeritud teadus- ja arendustegevusel; 3) evalveeritud rakenduskõrgkool on rakenduskõrgkool, mille vähemalt ühe teadus- ja
arendustegevuse valdkonna kohta on tehtud positiivne evalveerimisotsus TAIKS § 16 lõike 7 kohaselt.
8
Kinnitusega kinnitab asutus, et on valmis täitma grandi elluviimisega seotud kohustusi, muuhulgas sõlmima töölepingu toetuse saajaga ning tagama projekti edukaks elluviimiseks
vajaliku uurimiskeskkonna ja tugiteenused. Eelnõu § 14. Nõuded taotlejale
Paragrahviga 14 defineeritakse uurimistoetuse taotlejale sätestatud nõuded, millele ta peab
vastama. Lõikes 1 defineeritakse tingimused, millele peab järeldoktorigranti taotlev isik vastama:
- Taotlejal peab olema doktorikraad. Järeldoktorigranti saab taotleda ka teadlane, kellel veel doktorikraadi ei ole, kuid tingimusel, et doktorikraad kaitstakse taotlusvooru toimumise
kalendriaastal. Seega, kui taotlusvoor toimub märtsis, siis hiljemalt sama aasta 31. detsembriks peab taotleja kaitsma doktorikraadi. Kui taotlejal ei ole taotlemise ajal veel doktorikraadi, tuleb eeldatavat kraadi kaitsmise aega täpsustada taotluses. Mittekaitsmise
korral jäetakse taotlus rahuldamata ka juhul, kui hindamise tulemusel tehti esialgne positiivne rahastusotsus.
- Taotleda saab isik, kellel ei ole taotlemise aasta 1. jaanuariks viimase doktorikraadi omistamisest rohkem möödas kui viis aastat. Doktorikraadi omistamise kuupäevaks loetakse diplomi väljaandmise kuupäeva. Näiteks 2026. aasta taotlusvoorus osalemiseks ei
tohi taotluse menetlemise valdkonnas doktorikraadi andmise kuupäev olla varasem kui 1. jaanuar 2021. Samuti on oluline, et doktorikraadi kaitsmine on toimunud Eestis, kuna grant
on mõeldud Eestis tegutsevatele teadlastele, et nad saaksid käia välisriigi teadusasutuses teadustöö kogemust omandamas. Doktorikraadi puhul on sättes täpsustatud, et mõeldud on viimast doktorikraadi. Kui isik on kaitsnud doktorikraadi uues valdkonnas, on tegemist
selles valdkonnas alustava teadlasega ning tal on võimalik järeldoktorantuuri minna, eeldusel, et ta pole varem järeldoktorigranti saanud.
- Järeldoktorigrandi taotleja peab vahetult enne taotlusvooru lõpptähtaega olema seotud Eestiga vähemalt viimased 12 järjestikust kuud. Selleks võib olla kas Eestis elamine, töötamine või õppimine. Töötamise või õppimise kriteerium loetakse täidetuks, kui isikul
on Eesti asutusega töölepinguline suhe või ta on immatrikuleeritud Eesti õppeasutusse. 12 järjestikuse kuu arvestust loetakse taotlusvooru lõpptähtajast tagasiulatuvalt. Seega kui
taotleja on näiteks 1 kuu enne taotlusvooru lõppu lahkunud Eestist, siis ta enam järeldoktorigrandi saamisele ei kvalifitseeru.
- Järeldoktorigranti on võimalik saada vaid ühe korra.
- Järeldoktorigranti taotlev isik ei tohi oma grandi plaanitaval elluviimise perioodil olla märgitud üheski teises uurimistoetuse või kohanemistoetuse taotluses. Isik võib
järeldoktorigrandi taotlemisel olla küll märgitud näiteks rühmagrandi taotluses põhitäitjana, kuid tema põhitäitja periood ei tohi kattuda järeldoktorigrandi perioodiga. Seega on lubatud olukord, kus pärast järeldoktorigrandi lõppu on isik märgitud
rühmagrandi põhitäitjaks ja jätkab Eestis teadlaskarjääri.
Järeldoktorigrandi taotlemisele ei ole seatud piirangut, et isik, kes on mõnes käimasolevas stardi- või rühmagrandis põhitäitja, ei saa toetust taotleda. Küll aga juhul, kui ta järeldoktorigrandi saab, peab ta käimasolevast projektist lahkuma selleks perioodiks, mil ta
järeldoktorigrant kestab, vastavalt käesoleva määruse § 22 lõike 1 punktile 1.
Lõikes 2 defineeritakse tingimused, millele peab stardigranti taotlev isik vastama:
9
- Taotleja (viimane) doktorikraad peab olema talle omistatud projekti kavandatava alguse
aasta 1. jaanuari seisuga kaks kuni kümme aastat tagasi. Kraadi omistamise kuupäevaks loetakse asutuse poolt väljastatud dokumendis (diplomil) märgitud kuupäeva, mitte
doktoritöö kaitsmise kuupäeva. Kui doktorikraad on omandatud välisriigis, võib Eesti Teadusagentuur paluda taotlejal esitada taotlusvooru jooksul Eesti ENIC/NARIC keskuse
kinnitus kraadi vastavuse kohta Eesti haridussüsteemi doktorikraadile. - Stardigranti on võimalik saada vaid ühe korra. Taotleja on alustav juht, tal ei või olla varem
olnud ei stardi- ega rühmaprojekti vastutav täitja ehk selle toetuse saaja.
Stardigranti taotlev isik ei tohi taotluses märgitud projekti perioodiga ajaliselt kattuval perioodil olla märgitud üheski teises uurimistoetuse taotluses uurimisrühma liikmena.
Stardigrandi taotlemisele ei ole seatud piirangut, et isik, kes on mõnes käimasolevas stardi- või rühmagrandis põhitäitja, ei saa taotlust esitada. Küll aga juhul, kui isik saab stardigrandi, peab
ta käimasolevast projektist lahkuma, vastavalt käesoleva määruse § 22 lõike 1 punktile 1. Stardigranti võib taotleda ka tagasipöörduva teadlase toetuse või kohanemistoetuse saaja, kuid
stardigrandi saamisel peab ta valima, millise projektiga jätkab. Lõikes 3 sätestatakse, et kui järeldoktorigrandi või stardigrandi taotleja on olnud pärast viimase
doktorikraadi või sellele vastava kvalifikatsiooni omandamist ja projekti algusaastale eelneva 10 aasta sees mõjuvatel põhjustel teadustööst eemal või teinud seda väiksema koormusega kui
0,5, pikeneb selle perioodi võrra doktorikraadi omistamise perioodiga seotud piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni.
Seega kui taotleja on olnud näiteks seitse aastat tagasi ja pärast viimase doktorikraadi saamist ema-, isa- või vanemapuhkusel või kaitseväeteenistuses või esinesid muud erakorralised
asjaolud (nt raske haigus), pikeneb selle perioodi võrra piirtähtaeg täiskuudes ümardatuna suurema kuude arvuni. Samuti on pikendamise aluseks töötamine teadusega seotud valdkonnas mõjuval põhjusel väiksema kui 0,5 koormusega. Mõjuval põhjustel eemalolekuna arvestatakse
eelkõige olukordi, kus isikul on olnud õigus seadusest tulenevale puhkusele, kergemale tööle või väiksemale töökoormusele. Näiteks on töötaja naasnud laste kõrvalt pärast vanemapuhkuse
lõpetamist tööle esialgu väiksema koormusega. Vastavalt käesoleva paragrahvi lõike 1 punktile 2, ei tohi järeldoktorigrandi taotlemiseks
taotlemise aasta 1. jaanuariks doktorikraadi omistamisest olla möödunud üle viie aasta. Kui selle viie aasta sees oli isik 1 aasta, kolm kuud ja 15 päeva vanemapuhkusel, siis liidetakse
12+3+(ümardatuna)1 kuud viiele aastale lisaks. See tähendab, et kõnealusel isikul ei või doktorikraadi omistamisest olla möödunud üle 6 aasta ja nelja kuu.
Lõikes 4 defineeritakse tingimused, millele peab rühmagranti taotlev isik vastama: - Taotlejal peab olema taotluse esitamise hetkel doktorikraad. Sarnaselt stardigrandiga on
rühmagrandi taotleja vajadusel kohustatud Eesti Teadusagentuurile tõendama välisriigis omandatud doktorikraadi vastavust Eesti haridussüsteemi kraadile.
- Rühmagranti taotlev isik ei tohi taotluses märgitud projekti perioodiga ajaliselt kattuval
perioodil olla märgitud üheski teises uurimistoetuse taotluses või käimasolevas projektis uurimisrühma liikmena. Samuti ei tohi ta olla tagasipöörduva teadlase toetuse või
kohanemistoetuse saaja. See tähendab, et rühmagranti ei saa taotleda isik, kel on taotletavaks grandiperioodiks juba projektid, milles ta osaleb, olemas.
Lõikes 5 tuuakse välja olukorrad, millest tulenevalt isik taotlust esitada ei saa. Esiteks taotlust ei saa esitada, kui isiku uurimistoetuse taotlus jäi kahes eelmises järjestikuses taotlusvoorus
10
vähemalt ühes hindamiskriteeriumis või eelmises taotlusvoorus vähemalt kahes
hindamiskriteeriumis alla kvalifitseerumislävendi. Kvalifitseerumislävend hindamiskriteeriumites on hinne 3, mis on sätestatud käesoleva määruse § 17 lõikes 8. Antud
tingimus on uurimistoetuste liikide ülene, mis tähendab, et seda arvestatakse nii järeldoktorigrandi kui ka stardigrandi ja rühmagrandi taotlemisel. Piirangu põhjus on vältida väga nõrkade, lohakalt koostatud taotluste esitamist. Kui isik on mitu korda järjest esitanud
taotluse, mis jääb mõnes hindamiskriteeriumis alla 3 punkti, või esitanud ühes taotlusvoorus nii madala kvaliteediga taotluse, et see jääb mitmes kriteeriumis alla 3 punkti, peab ta ühe
taotlusvooru vahele jätma. Vaheaasta eesmärk on võimaldada taotlejal suurendada oma teadmisi ja oskusi ning parandada taotluse kvaliteeti.
Teiseks, kui isik on kolme uurimistoetuse taotlemisele eelnenud kalendriaasta jooksul jätnud mõjuva põhjuseta tähtaegselt esitamata Eesti Teadusagentuuri rahastatud projekti aruande või
kelle aruannet ei ole Eesti Teadusagentuur heaks kiitnud, siis ei saa isik taotlusvoorus osaleda. Eesmärk on tagada, et kõikide rahastatud projektide aruanded laekuksid Eesti Teadusagentuurile tähtajaliselt ning projekte oleks viidud ellu piisavalt edukalt, et aruanne
saaks heaks kiidetud. Aruanne on peamine vahend, millega Eesti Teadusagentuur projektide elluviimist ja edenemist kontrollib, kui taotleja ei esita projekti aruannet või aruanne pole
piisavalt kvaliteetselt täidetud, on põhjendatud talle uue projekti elluviimist mitte usaldada. Kolmandaks, uurimistoetust ei saa taotleda isik, kelle varasemas taotluses või projekti
elluviimise raames on Eesti Teadusagentuur tuvastanud olulise nõuete rikkumise, valeandmete esitamise, loomevarguse või petturluse. Rikkumine aegub kolme aastaga, ehk et taotlusvoorus
saab teadlane uuesti osaleda, kui rikkumise tuvastamisest on taotlemise aasta 1. jaanuariks möödunud vähemalt kolm aastat.
Lõikega 6 sätestatakse tingimus, et ühes taotlusvoorus saab taotleda vaid ühte uurimistoetust. Näiteks stardigrandi taotleja ei saa samas voorus taotleda ei järeldoktori- ega rühmagranti, kuigi
ta võib vastata mõlema toetuse taotlemise tingimustele, ega ka teist stardigranti. Taotlejal tuleb valida üks taotletava uurimistoetuse liik.
Lõike 7 kohaselt on taotleja projekti, millele toetust taotletakse, vastutav täitja. Vastutav täitja on isik, kes juhib uurimistoetuse projekti ning vastutab selle elluviimise eest. Uurimistoetust ei
ole võimalik taotleda teisele isikule. Eelnõu § 15. Nõuded uurimisrühmale ja projektis osalevatele isikutele
Paragrahvis sätestatakse nõuded uurimisrühmale ning teistele uurimisprojekti kaasatud
isikutele, näiteks järeldoktorigrandi puhul juhendajale. Lõikega 1 sätestatakse, et järeldoktori projektil peab olema juhendaja. Juhendaja peab omama
doktorikraadi või sellele vastavat kvalifikatsiooni ning töötama töölepingu alusel koostööasutuses, kuhu järeldoktor oma projekti ellu viima läheb. Järeldoktori juhendaja ei või
olla taotleja doktoritöö juhendaja või kaasjuhendaja, sest järeldoktori üheks eesmärgiks on iseseisvumine. Järeldoktoril võib olla ka kaasjuhendaja, kuid kaasjuhendaja pädevust taotluse hindamisel ei hinnata, seda tehakse ainult põhijuhendaja puhul.
Lõikes 2 defineeritakse stardi- ja rühmagrandi uurimisrühm ehk meeskond, kes hakkab granti
koos toetuse saaja ehk projekti vastutava täitjaga ellu viima. Uurimisrühma moodustvadki toetuse saaja (vastutav täitja) ning lisaks temale veel nii põhitäitja(d) kui ka täitja(d).
11
Lõigetes 3-4 on kirjeldatud nõuded stardi- ja rühmagrandi põhitäitjatele. Põhitäitja peab töötama teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis projekti
elluviimise ajal, mis tähendab, et taotluse esitamise hetkel ei pea isikul veel selle asutusega kehtivat töölepingulist suhet olema. Taotluse esitamisega kinnitab asutus, mille nõusolekul taotlus esitatakse, et töötamise nõue täidetakse grandi saamisel isiku osalusperioodiks.
Rühmagrandi põhitäitja doktorikraad peab olema omandatud taotluse esitamise hetkeks.
Stardigrandi põhitäitja saab olla ka doktorant, kuid sel juhul peab ta olema doktoriõppesse immatrikuleeritud juba taotluse esitamise hetkeks. Tingimus on seatud seetõttu, et erinevalt töölepingulisest töösuhtest, mille sõlmimist grandi rahuldamise korral saab asutus juba taotluse
esitamisel kinnitada, ei saa asutus olla taotluse esitamise hetkel veendunud, et isik, keda soovitakse projekti doktorandina kaasata, kindlasti ka doktoriõppesse vastu võetakse. Kui isik
ei ole taotlemise hetkel veel doktorant, tuleb ta taotluses märkida esialgu täitjaks kogu tema kavandatava osalusperioodi ulatuses. Immatrikuleeritud doktoranti ei saa stardigrandi taotluses täitjaks märkida.
Põhitäitjad ei pea olema taotlejaga sama asutuse doktorandid või töötajad, vaid võivad
õppida/töötada mistahes Eesti teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis.
Põhitäitja puhul on oluline, et grandist tuleb vähemalt osaliselt katta tema igakuist töötasu (töölepinguline tasu), seda just perioodil, mil ta on märgitud projekti rühma liikmeks. Kui tema
töötasu ei kaeta, ei saa isikut ka põhitäitjaks lugeda. Erandiks on stardigranti põhitäitjast doktorant – tema töötasu või stipendiumi võib katta projekti vahenditest, aga kui see on korraldatud muul moel (nt riigi poolt eraldatav nooremteadur-doktorandi töötasu toetus), siis ei
pea talle grandist töötasu maksma.
Lõigetes 5-6 on kehtestatud piirangud mitme rühma liikmeks olemisele. Põhitäitja ei või taotluses märgitud osalusperioodiga kattuval perioodil olla märgitud
põhitäitjaks teise uurimistoetuse taotlusse ega osaleda käimasolevas uurimistoetuse, tagasipöörduva teadlase toetuse, kohanemistoetuse ega sissetuleva järeldoktoritoetuse projektis
toetuse saaja või (põhi)täitjana. Seetõttu on oluline põhitäitjate taotlusse märkimisel veenduda, et neil ei oleks samal perioodil osalust mõnes eespoolnimetatud projektis või teises uurimistoetuse taotluses. Mitmes uurimistoetuse taotluses või käimasolevas projektis saab isik
olla märgitud juhul kui perioodid ei kattu, näiteks kui ühes taotluses on isik märgitud osalema põhitäitjana perioodil 01.01.2027 - 31.12.2028 ja teises 01.01.2029 - 31.12.2031. Sama piirang
kehtib ka projekti elluviimisel – üks põhitäitja ei saa olla samaaegselt kahes uurimistoetuse projektis põhitäitjaks, küll aga saab ta osaleda mitmes uurimistoetuses, kui osalusperioodid ei kattu.
Doktorantidele kehtib erisus: doktorant võib samaaegselt olla stardigrandi projekti põhitäitja ja
rühmagrandi projekti täitja, kui tema doktoritöö juhendaja on nendest ühe projekti toetuse saaja või põhitäitja ning doktoritöö on projektiga seotud. Näiteks kui doktorant on käimasolevas stardigrandi projektis põhitäitja, kuid tema juhendaja taotleb rühmagranti, kuhu soovib
doktorandi käimasoleva stardigrandi osalusperioodiga kattuvaks ajaks täitjaks lisada, siis on see lubatud.
12
Lõigetes 7-8 defineeritakse täitja mõiste ja töö tasustamise võimalused. Täitja on uurimisrühma
kuuluv isik, kelle töö on projektiga sisuliselt seotud ja kes töötab või õpib projektis osalemise perioodil teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis ning kes ei
vasta põhitäitjale esitatud nõuetele. Täitjaks ei ole lubatud lisada doktorikraadiga isikut, kuna doktorikraadiga isik vastab juba põhitäitja nõudele. Samamoodi ei või stardigranti lisada täitjaks doktoranti, sest ta vastab põhitäitjale esitatud nõudele. Kui täitjana soovitakse kaasata
bakalaureuse- või magistritudeng, siis sarnaselt eespool toodud doktorandi näitega, peab isik olema õppesse vastu võetud juba taotluse esitamise hetkeks. Töölepingu alusel töötamise nõue
peab olema täidetud grandi rahuldamise korral isiku osalusperioodiks, taotluse esitamise hetkeks ei pea töösuhe veel olemas olema. Täitjad ei pea olema taotlejaga sama asutuse õppurid või töötajad, vaid võivad õppida/töötada mistahes Eesti teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis
või evalveeritud rakenduskõrgkoolis. Projektis täitjatena osalevatele üliõpilastele võib, kuid ei pea maksma grandi vahenditest stipendiumi. Samuti ei pea, kuid võib katta grandi vahenditest
täitjate töötasu, sealhulgas näiteks lisa- või tulemustasu. Lõigetes 9-11 on sätestatud nõuded uurimisrühma moodustamisele ja selle suurusele.
Lõike 9 kohaselt tuleb suure mahuga (st 117 000 eurot aastas) stardigrandi taotlemisel ja
projekti elluviimisel moodustada uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks toetuse saajale vähemalt üks põhitäitja, kes töötab evalveeritud asutuses või ülikoolis vähemalt 0,2 koormusega. Kuna stardigrandi põhitäitja võib olla doktorant, siis peab ka temaga eelnimetatud
tingimuse täitmiseks töösuhte sõlmima. Taotluse esitamise hetkel ei pea tööleping veel sõlmitud olema, suure stardigrandi uurimisrühma nõue loetakse täidetuks tingimusel, et
doktorant on taotluse esitamise hetkel juba õppesse vastu võetud. Erinevalt suure mahuga stardigrandist, ei ole väikese mahuga (st 76 000 eurot aastas) stardigrandi projektis kohustuslik uurimisrühma moodustada, kuid see on lubatud.
Rühmagrandi taotlemiseks ja elluviimiseks tuleb igal juhul moodustada vähemalt
kolmeliikmeline uurimisrühm, kuhu kuulub kogu projekti vältel lisaks toetuse saajale vähemalt üks põhitäitja. See tähendab, et kolmas uurimisrühma liige võib olla kas täitja või põhitäitja. Samas võib uurimisrühmas olla rohkem liikmeid kui nõutud kolm. Kolme uurimisrühma liikme
nõuet (välja arvatud vastutava täitja puhul) ei pea kogu grandi perioodil katma samade isikutega, vaid oluline on, et kogu projekti vältel osaleks selles vähemalt kolmeliikmeline
uurimisrühm. Näiteks on lubatud, et projekti esimesel ja teisel aastal moodustavad uurimisrühma lisaks toetuse saajale põhitäitja A ja täitja B ning kolmandast aastast projekti lõpuni põhitäitjad C ja D.
Sama põhimõte kehtib suure rühmagrandi (st 270 000 eurot aastas) korral, kus on nõue, et kogu
grandi perioodil peab olema uurimisrühmas lisaks toetuse saajale vähemalt kolm põhitäitjat, kes töötavad evalveeritud asutuses või ülikoolis vähemalt 0,5 koormusega. Kuigi nimetatud kolm põhitäitjat ei pea olema kogu projekti vältel olema samad isikud, vaid isikuid on lubatud
sarnaselt eespool toodud näitele kombineerida, ei ole lubatud liita isikute töökoormuseid. Näiteks ei ole lubatud kaasata kahte 0,5 töökoormusega põhitäitjat ning kolmanda 0,5
töökoormuse saavutamiseks kaasata kahte põhitäitjat, kellest kumbki töötab asutuses 0,3 koormusega. Kui põhitäitjaid on rohkem kui kolm, siis neile koormuse nõue ei laiene.
Lõikes 12 on kirjeldatud võimalust kaasata projekti koostööpartnereid. Neid ei käsitleta uurimisrühma liikmetena, seega ei ole nende kvalifikatsioonile, töökohale/asutusele ega
töökoormusele sätestatud nõudeid. Sätestatud on, et koostööpartneri töölepingu alusel makstavat töötasu ei saa katta grandi vahenditest, mis tähendab, et koostööpartneriks võib
13
märkida isiku, kes töötab teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud
rakenduskõrgkoolis ainult juhul, kui talle grandi vahenditest töötasu ei maksta või ostetakse temalt teenust arve või võlaõiguslike lepingu alusel.
3.4. Taotluse menetlemine ja hindamine ning toetuse määramine
Eelnõu § 16. Taotluse nõuetele vastavuse kontroll
Lõike 1 kohaselt viib Eesti Teadusagentuur pärast taotluste esitamist läbi taotluse nõuetele vastavuse kontrolli. Selle käigus hinnatakse, kas taotleja, uurimisrühm, projekti kaasatud isikud, taotluses märgitud asutus, taotletav toetuse määr ning taotlus vastavad käesolevas
määruses sätestatud tingimustele. Samuti kontrollitakse taotluse vastavust vorminõuetele.
Lõikes 2 alusel on antud taotlejale võimalus parandada taotluses tehnilisi või vormilisi ebatäpsusi. Kui taotluses esineb vormilisi puudusi, mida on võimalik parandada ilma taotluse sisu muutmata, tagastab Eesti Teadusagentuur taotluse taotlejale ning annab kuni kümme
kalendripäeva puuduste kõrvaldamiseks.
Lõike 3 kohaselt võib Eesti Teadusagentuur jätta taotluse läbi vaatamata, kui taotleja, uurimisrühm, projekti kaasatud isikud, asutus, toetuse määr või taotlus ei vasta toetuse tingimustele ning mittevastavust ei ole võimalik kõrvaldada ilma taotlust sisuliselt muutmata.
Taotluse läbivaatamise võib lõppeda ka juhul, kui taotleja ei kõrvalda vormilisi puudusi ettenähtud tähtajaks.
Kui taotleja on nõuetele vastavuse kontrolli tulemusena teinud taotluses sisulisi muudatusi, mis ei ole seotud Eesti Teadusagentuuri poolt lubatud vormiliste parandustega, teeb Eesti
Teadusagentuur taotluse kohta mitterahuldamise otsuse, vastavalt lõikele 4. Taotluse sisuline muutmine pärast taotlusvooru tähtaega võib anda taotlejale ebaõiglase konkurentsieelise ning
taotluste võrdse kohtlemise tagamiseks ei ole selline tegevus lubatud. Lõike 5 kohaselt on nii taotlejal kui asutusel kohustus koheselt teavitada Eesti Teadusagentuuri,
kui taotluse menetlemise perioodil selgub, et taotleja, uurimisrühm, projekti kaasatud isikud, asutus või taotlus ei vasta enam toetuse tingimustele. Sellisel juhul on Eesti Teadusagentuuril
õigus teha taotluse mitterahuldamise otsus vastavalt eelnõu § 20 lõike 2 punktile 6. Eelnõu § 17. Hindamiskriteeriumid ja hindamismetoodika
Eelnõu §-s 17 kehtestatakse kriteeriumid, mille alusel taotluseid hinnatakse, ja hindamise
metoodika, sh mitme punkti süsteemis hinnatakse, kvalifitseerumislävendid ning ka koefitsiendid. Viidatud paragrahvis kehtestatakse hindamise peamised reeglid, Eesti Teadusagentuuri kehtestatud hindamisjuhendis avatakse hindamiskriteeriume täiendavalt –
näiteks kehtestatakse iga kriteeriumi hindamisküsimused – ning esitatakse hindepunktide kirjeldused hindamiskriteeriumide kaupa.
Kõikide granditüüpide hindamiskriteeriumid on suures osas kattuvad, kuid kõigil on ka oma väikesed erisused. Ühised kriteeriumid on teadusprojekti taseme hindamiseks tavapärased –
hinnatakse projekti teaduslikku põhjendatust ja teostatavust ning taotleja pädevust. Samuti hinnatakse kõikide taotluste puhul ka projekti olulisust. Hindamiskriteeriumide erisused
tulenevad granditüüpide eripäradest. Nii on rühmagrandil uurimisrühma tugevus ja potentsiaal täiesti eraldi hinnatav, samas kui stardigrandil, millel ei pea väikese grandimahu korral
14
uurimisrühma üldse olema, hinnatakse rühma teostatavuse raames, kui see on asjakohane.
Järeldoktorigrandi projektis jällegi pole uurimisrühma, kuid selle asemel on oluline järeldoktori juhendaja, kelle kvalifikatsiooni ka eraldi hindamiskriteeriumis hinnatakse.
Lõike 1 kohaselt hinnatakse järeldoktoriprojekti taotlust neljas kriteeriumis, milleks on: 1) Projekti teaduslik põhjendatus ja teostatavus, kus hinnatakse näiteks projekti eesmärkide
põhjendatust, püstitatud uurimisküsimuste selgust, uurimismetoodikat, aga ka tööplaani asjakohasust ning riskihaldamise plaani läbimõeldust.
2) Taotleja enda kvalifikatsioon, kus hinnatakse senist teadustöö kogemust ja tulemust ning seda, kui sobiv on taotleja pädevus ja kogemus konkreetse projekti edukaks elluviimiseks.
3) Juhendaja kvalifikatsioon. Kuna järeldoktori puhul on tegemist üldjuhul esimese projekti
elluviimisega pärast doktorikraadi kaitsmist, siis on järeldoktoriprojekti eduka elluviimise puhul oluline ka juhendaja kvalifikatsioon. Hindamiskriteeriumi all hinnatakse juhendaja
teadustööd ja -tulemusi ning selle sobivust konkreetse projekti elluviimiseks. Lisaks arvestatakse juhendaja varasemat järeldoktorite ja doktorantide juhendamise kogemust.
4) Projekti olulisus, sh olulisus Eestile. Hinnatakse konkreetse projekti olulisust
teadussuunale, aga ka järeldoktori enda arengule. Järeldoktorantuur on üldiselt periood, kus akadeemiliselt noor teadlane kujuneb iseseisvaks teadlaseks, et hakata tulevikus
iseseisvalt uurimisprojekte ja uurimisrühmi juhtima. Seega on teadlase karjääri kontekstis järeldoktorantuur olulise tähtsusega periood. Lisaks teaduslikule olulisusele ja teadlase karjäärile, vaadatakse selles kriteeriumis ka projekti laiemat ning eelkõige teadusvälist
olulisust Eesti ühiskonnale.
Lõike 3 kohaselt hinnatakse stardigrandi taotlust järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) Projekti teaduslik põhjendatus. Selles kriteeriumis hinnatakse, kui hästi tuleb taotlusest
välja selle teaduslik põhjendatus; kuidas uurimisküsimused/hüpoteesid ja projekti
eesmärgid on püsitatud ning samuti projekti idee uuenduslikkust ja originaalsust . 2) Projekti teostatavus. Kriteeriumis hinnatakse uurimisprojekti teostatavust, selle tööplaani
põhjendatust, kasutatavaid meetodeid ja ressursse, riskianalüüsi ja riskide maandamise meetmeid. Stardigrantide puhul hinnatakse siin ka kaasatud pädevuse läbimõeld ust - uurimisrühma või koostööpartnerite sobivust.
3) Taotleja pädevus. Siin hinnatakse taotleja senist teadustegevust ja kogemust ning kuivõrd see sobib kavandatud projekti elluviimiseks.
4) Projekti olulisus ja potentsiaalne mõju. Selles kriteeriumis hinnatakse, kuidas plaanitud projekt sobib stardigrandi taotleja edasise teadlaskarjääri kujundamiseks ning milline on projekti mõju nii teadusele kui ka teadusväliselt. See hõlmab ka plaanitavat tulemuste
rakendamise ja tutvustamise hindamist.
Lõike 5 kohaselt hinnatakse rühmagrandi taotluseid järgmiste hindamiskriteeriumide alusel: 1) Projekti teaduslik põhjendatus. Kriteeriumis hinnatakse uurimisprojekti teaduslikku
põhjendatust, projektiidee originaalsust, uuenduslikkust ja olulisust ning eesmärkide
selgust. 2) Projekti teostatavus. Kriteeriumis hinnatakse uurimisprojekti teostatavust, selle tööplaani
põhjendatust, kasutatavaid meetodeid ja ressursse, riskianalüüsi ja riskide maandamise meetmeid.
3) Taotleja pädevus - siin hinnatakse taotleja senist teadustegevust, uurimisprojektides
osalemist, selle pädevuse sobivust kavandatud projekti elluviimiseks ning, kuna taotleja hakkab rühma juhtima, ka tema varasemat juhtimiskogemust.
4) Uurimisrühma tugevus ja potentsiaal. Kriteeriumis hinnatakse uurimisrühma kompetentsust ja senist teadustegevust.
15
5) Projekti olulisus ja potentsiaalne mõju. Selles kriteeriumis hinnatakse projekti olulistust ja
mõju nii teadusele kui selle väliselt. See hõlmab ka plaanitavat tulemuste rakendamise ja tutvustamise hindamist.
Lõigetes 2, 4 ja 6 sätestatakse uurimistoetuste hindamiskriteeriumide koefitsiendid. Koefitsientide rakendamise üldine eesmärk on vähendada mõne kriteeriumi osatähtsust
lõpphinde kujunemisel. Kõrvalmõjuna aitab see ka vähendada võrdsete hinnetega taotluseid.
Järeldoktori taotluse hindamisel arvestatakse juhendaja kvalifikatsiooni koefitsiendiga 0,8. Järeldoktoriprojekti puhul soovitakse hindamisel rõhutada ja esile tõsta projekti teaduslikku taset, selle olulisust ning järeldoktori enda pädevust ja kvalifikatsiooni. Oluline on tagada
projekti teadusliku taseme sõltumatus hindamisel, et hindamine ei kalduks liialt juhendaja kvalifikatsiooni poole. Fookus peab olema teaduslikul iseseisvumisel ning järeldoktorantuuri
eesmärk on toetada noore teadlase arengut, mitte jätkata juhendatud doktoriõppe loogikat. Juhendaja roll on järeldoktori puhul pigem toetav. Seega on juhendaja kriteeriumi maksimaalne hinne pärast koefitsienti rakendamist 4.
Stardigrandi puhul on koefitsiendiga 0,8 arvestatud kriteerium projekti olulisus ja potentsiaalne
mõju. Selle eesmärk on tagada, et projekti teaduslikku sisu ja taotleja pädevust hindavatel kriteeriumidel oleks lõpphindele suurem mõju kui projekti mõju kriteeriumil, kuna tegemist on eelkõige teadusprojektide teadusliku hindamisega. Pealegi on stardigrandi taotlejad iseseisvat
teadlaskarjääri alles alustavad teadlased, kes ei pruugi olla projekti mõju prognoosimises ja kirjeldamises veel kogenud.
Rühmagrandi puhul rakendatakse koefitsienti 0,6 uurimisrühma tugevuse ja potentsiaali hindamise kriteeriumis. Kuna rühmagrandi puhul hinnatakse eraldi nii taotleja kui tema rühma
pädevust, on koefitsiendi eesmärk tagada, et uurimisrühma ja taotleja pädevuse kriteeriumide kaal ei oleks kokku liiga suur, võrreldes projekti teaduslikku taset ja teostatavust hindavate
kriteeriumidega. Lõikega 7 pannakse paika hindamiskriteeriumite hindamisskaala, milleks on 1-5, kus hinne 1
tähendab madalaimat ehk mitterahuldavat hinnet ning 5 kõrgeimat ehk suurepärast hinnet. Eesti Teadusagentuur defineerib taotluste hindamisjuhendis ka igale hindele tõlgendused, mis
selgitavad, milline peab olema taotluse tase, et saada konkreetne hinne. Hinnata on võimalik sammuga 0,5 ehk kui hindaja leiab, et taotluse tase vastab osaliselt mõlema hinde kirjeldusele, on võimalik panna vahepealseid hindeid, näiteks 4,5 ehk väga hea-suurepärane.
Kõikide uurimistoetuste puhul rakendatakse hindamisel kvalifitseerumislävendit vastavalt
lõigetes 8-9 toodud regulatsioonile. Kvalifitseerumislävend on läbivalt hinne 3 ehk „hea“. Kvalifitseerumislävend tagab ühtlaselt kvaliteetse minimaalse lävendi, millele taotluste kõik hindamiskriteeriumid peavad vastama. Projektide hindamisel ja elluviimisel on oluline tagada
kvaliteet kõikides kriteeriumites ning eesmärk on vältida olukorda, kus näiteks kogu projekt on teadusliku taseme poolest suurepärane, kuid projekti vastutav täitja ei ole kompetentne selle
elluviimiseks. Seega peab taotlus kõikides aspektides ületama minimaalse kvaliteedilävendi. Kvalifitseerumislävendi ületamist hinnatakse enne käesoleva paragrahvi lõigetes 2, 4 ja 6 sätestatud koefitsientide rakendamist.
Lõige 10 selgitab koondhinde arvutamise põhimõtet. Koondhinne summeeritakse pärast
hindamiskriteeriumitele sätestatud koefitsientide rakendamist. Ehk kui hindamiskriteeriumi hinne on suurepärane (5), aga sellele rakendatakse koefitsienti 0,8, on summeeritav hinne 4.
16
Järeldoktorigrandi kui ka stardigrandi puhul võib olla maksimaalne koondhinne 19 punkti ning
rühmagrandi puhul 23 punkti.
Lõikega 11 määratakse, milliste tulemuste korral ei kuulu taotlused rahuldamisele. Kui taotlus ei ületa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit ehk ei saa vähemalt hinnet 3, siis taotlus rahuldamisele ei kuulu.
Samuti ei kuulu rahuldamisele taotlused, mille koondhinne on madalam kui 80% maksimaalsest
võimalikust hindest. Järeldoktori- ja stardigrandi puhul on selleks piiriks 15,2 punkti ning rühmagrandi puhul 18,4 punkti. Seega selleks, et taotlus konkureeriks rahastusele, peavad kõikide üksikute kriteeriumite hinded olema vähemalt 3 punkti ning taotluse minimaalne
koondhinne 80% maksimaalsest võimalikust hindest. Taoliste lävendite sätestamine on väga tavapärane ka rahvusvahelises praktikas, näiteks Euroopa Teadusnõukogu (ERC) või Marie
Skłodowska-Curie grantide hindamisel, selleks et tagada vaid kõige kvaliteetsemate ja tugevamate taotluste rahastamine.
Eelnõu § 18. Taotluse hindamine
Paragrahviga reguleeritakse uurimistoetuse taotluse hindamise korraldust. Taotluste hindamist korraldab hindamisnõukogu, mis on Eesti Teadusagentuuri juures tegutsev nõuandev kogu. Hindamisnõukogu koosneb teadus- ja arendustegevuse eri valdkondade tunnustatud teadlastest
ning selle ülesanne on tagada uurimistoetuste taotluste sõltumatu ja erapooletu hindamise korraldamine ning rahastusettepanekute tegemine.
Hindamisnõukogu moodustamise ja töökorra sätestab haridus- ja teadusministri 28. augusti 2025. a määrus nr 34 „Teadus- ja arendustegevuse poliitika rakendusüksuse hindamisnõukogu
moodustamise kord ja töökord“. Hindamisnõukogu koosseisu ning liikmete arvu määrab nimetamiskogu, tagades valdkondliku pädevuse ning tasakaalu eri teadusvaldkondade vahel.
Hindamisnõukogu ise uurimistoetuse taotlusi ei hinda. Taotluste hindamiseks moodustatakse hindamisnõukogu ettepanekul eksperdikomisjonid. Eksperdikomisjonidesse valitakse liikmeid
vastavalt nende erialasele pädevusele ning arvestades võimalusel liikmete soolist tasakaalu ning erinevate akadeemilise karjääri etappide esindatust. Stardigrandi ja rühmagrandi taotluste
hindamine toimub rahvusvahelistes eksperdikomisjonides, järeldoktorigrandi taotluste hindamisse on seni olnud kaasatud siseriiklikud eksperdid.
Eksperdikomisjonide moodustamisel võidakse arvesse võtta nii vastava aasta taotlusvooru kui varasemate voorude taotluste valdkondlikku jaotust ning arvu. Näiteks 2025. a taotlusvoorus
moodustas hindamisnõukogu 18 eksperdikomisjoni: neist 16 uurimistoetuste rahastamisvaldkondade alusel, ühe järeldoktorigrandi taotluste ning ühe teaduseetika ja andmehalduse valdkonna hindamiseks.
Eksperdikomisjonide koosseise taotlusvooru läbiviimise aastal ei avaldata, et tagada hindajate
sõltumatus ja konfidentsiaalsus. Koosseisud avaldatakse taotlusvoorule järgneval aasta. Lõike 6 kohaselt ei avaldata taotlejale tema taotlust hinnanud ekspertide nimesid, et vältida survet hindajatele ning kaitsta hindamisprotsessi erapooletust.
Lõike 3 kohaselt algab uurimistoetuse taotluse hindamisprotsess sellega, et hindamisnõukogu
määrab, millises eksperdikomisjonis konkreetset taotlust hinnatakse. Taotlejal on võimalik taotlust esitades märkida, millise teadus- ja arendustegevuse valdkonna või alamvaldkonna alla
17
kavandatav uurimistöö kuulub. Interdistsiplinaarse uurimistöö korral määrab hindamisnõukogu
taotlust hindama eksperdikomisjoni, mis vastab taotluse sisule kõige paremini.
Vastavalt lõikele 4 võib Eesti Teadusagentuur hindamisnõukogu ettepanekul kaasata uurimistoetuse taotluse hindamisse eksperdikomisjoni väliseid eksperte. See võib olla vajalik, kui eksperdikomisjonis puudub piisav ekspertiis konkreetse taotluse hindamiseks või taotluste
suur maht nõuab täiendavate ekspertide kaasamist.
Lõike 5 kohaselt hindab eksperdikomisjon talle esitatud taotlusi, koostab igale taotlusele esialgse hinnangu ning moodustab taotlustest paremusjärjestuse. Paremusjärjestused moodustatakse uurimistoetuste liikide (stardigrant ja rühmagrant) või rahastamise valdkondade
(järeldoktorigrant) lõikes. Kui ühes rahastamise valdkonnas on mitu eksperdikomisjoni (näiteks oli 2025. a taotlusvoorus täppisteaduste valdkonnas kolm eksperdikomisjoni), moodustab iga
komisjon oma pingeread. Stardigrandi ja rühmagrandi taotlusi ei liideta ühiseks rahastamise valdkonna pingereaks.
Pärast hindamisprotsessi lõppu eksperdikomisjonis teeb Eesti Teadusagentuur taotlejale ja asutusele teatavaks taotluse esialgse hinnangu ning selle asukoha paremusjärjestuses, lähtudes
lõikes 7 sätestatust. Seejärel viiakse läbi ärakuulamine haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.
Lõike 9 kohaselt võtab hindamisnõukogu taotluste menetlemise üle pärast ärakuulamise lõppu. Hindamisnõukogu kinnitab taotluste lõplikud hinnangud, lähtudes eksperdikomisjonide
ettepanekutest ja ärakuulamise tulemustest. Hindamisnõukogu kinnitab taotluste paremusjärjestused eksperdikomisjonide ja uurimistoetuste liikide (stardigrant, rühmagrant) või rahastamise valdkondade (järeldoktorigrant) lõikes. Stardi- ja rühmagrantide puhul
erinevate eksperdikomisjonide taotlusi üheks ühiseks rahastamise valdkonna pingereaks ei ühendata. Samuti ei ühendata järeldoktorigrandi taotlusi üheks paremusjärjestuseks vaid
taotlustest moodustatakse seitse rahastamise valdkonna paremusjärjestust. Eelnõu § 19. Rahastamisettepaneku tegemine
Pärast seda, kui hindamisnõukogu on kinnitanud kõikide taotluste lõpphinnangud ning
paremusjärjestused, teeb hindamisnõukogu rakendusüksusele ettepanekud taotluste rahuldamise (rahastamise) või rahuldamata jätmise kohta.
Paragrahviga 19 reguleeritakse, kuidas rahastamisettepanekute tegemiseks vajalikud vahendid kujunevad, milliste põhimõtete alusel valitakse välja rahastusettepaneku saanud taotlused,
kuidas moodustatakse ootenimekiri ja rahastusettepanek taotlejale edastatakse. Lõike 1 kohaselt jaotab uurimistoetuste eelarve uurimistoetuste liikide ja rahastamise
valdkondade vahel Eesti Teadusagentuur. Iga-aastase uurimistoetuste eelarve maht kinnitatakse riigieelarves Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarve kaudu. Rahastamisettepanekute tegemise
ajal sügisel pole algava aasta riigieelarve reeglina veel vastu võetud. Seetõttu on eelarve vahendite jaotamise aluseks eeldatav uurimistoetuste vahendite kogumaht käimasolevale taotlusvoorule järgneval aastal. Uutele grantidele eraldatava mahu arvestamisel tuleb
uurimistoetuste vahendite kogumahust maha arvata need vahendid, mis on vajalikud käimasolevate uurimistoetuste rahastamiseks.
18
Eesti Teadusagentuur jaotab alustavate uurimistoetuste eeldatavad vahendid ära
järeldoktorigrantide eelarveks ning kõikide rahastamise valdkondade eelarveteks. Rahastamise valdkondi on seitse – täppisteadused; bio- ja keskkonnateadused; tehnika ja tehnoloogia; arsti-
ja terviseteadused; põllumajandusteadused ja veterinaaria; sotsiaalteadused; humanitaarteadused ja kunstid.
Järeldoktorigrantide eelarvet määrates lähtub rakendusüksus põhimõttest, et eelarve on piisavalt suur, et anda välja vähemalt üks järeldoktorigrant igas rahastamise valdkonnas ehk
kokku seitse granti. Stardi- ja rühmagrantide väljaandmiseks mõeldud eelarve jaotab rakendusüksus seitsme
rahastamisvaldkonna vahel, lähtudes sellest, kui palju taotlusvooru aastal vastavas valdkonnas grante lõppeb ning seega uuteks grantideks vahendeid vabaneb ja pidades silmas rahastamise
valdkonna varasemate aastate eelarve osakaale. Iga valdkond peab saama piisavalt eelarvevahendeid, et anda välja vähemalt üks stardigrant ja üks rühmagrant. Eesti Teadusagentuur peab osakaale arvestades silmas, et ei toimuks väga suuri kõikumisi
valdkondade iga-aastaste eelarvete ja taotlemise edukuse vahel.
Lõike 2 kohaselt analüüsib Eesti Teadusagentuuri uurimistoetuste jagunemise asja- ja ajakohasust rahastamise valdkondade vahel. Sealhulgas analüüsitakse, kas uurimistoetuste eelarve jagunemine rahastamise valdkondade vahel vastab riiklikele prioriteetidele, Eesti
teadlaste valdkondlikule jaotusele ning tippspetsialistide järelkasvu vajadustele. Eesti Teadusagentuuril on õigus vastava analüüsi tulemusena kalduda kõrvale eelarve jagunemise
põhimõtetest, mis on sätestatud lõikes 1. Vastavalt lõikele 3 lähtub hindamisnõukogu oma rahastusettepanekute tegemisel
taotlusvooruks eraldatud rahaliste vahendite mahu ja Eesti Teadusagentuuri poolt juba tehtud jaotusega järeldoktorigrandi ja rahastamise valdkondade eelarvete vahel.
Lõigetes 4 kuni 8 on kirjeldatud rahastusettepanekute tegemist. Rahastusettepanekud teeb hindamisnõukogu eraldi järeldoktorigrantidele ning rahastamisvaldkondade kaupa stardi- ja
rühmagrantidele. Üldpõhimõttena peab hindamisnõukogu tagama, et välja antakse vähemalt üks järeldoktorigrant, stardigrant ja rühmagrant igas rahastamise valdkonnas. Seda tingimusel,
et taotlusvooru on esitatud taotlusi, mis ületavad kvalifitseerumislävendi ning mille koondhinne on kõrgem kui 80% maksimaalsest hindest. Taotlust, mille lõplik koondhinne on madalam kui 80% maksimaalsest hindest, ei saa eelnõu § 17 lõike 11 punkti 2 kohaselt rahuldada, isegi kui
see oleks oma valdkonna ainuke selle granditüübi taotlus.
Rahastamisettepanekute tegemiseks aluseks on järeldoktorigrandi taotluste paremusjärjestused rahastamise valdkondade lõikes ning stardi- ja rühmagrantide valdkondade paremusjärjestused eksperdikomisjonide lõikes.
Stardi- ja rühmagrantide puhul sõltub paremusjärjestuste arv alamvaldkondlikest
eksperdikomisjonidest. Kui rahastamise valdkonnas on ainult üks eksperdikomisjon, siis moodustub selles valdkonnas üks rühmagrantide ja üks stardigrantide taotluste paremusjärjestus. Kui valdkonnas on moodustatud alamvaldkondade jaoks eraldi
eksperdikomisjone, on selles valdkonnas eksperdikomisjonile arvule vastav arv rühmagrandi paremusjärjestusi ja stardigrandi paremusjärjestusi. Näiteks kolm eksperdikomisjoni loodus- ja
täppisteaduste valdkonnas tähendab, et moodustatud on kolm rühmagrandi ja kolm stardigrandi
19
paremusjärjestust, kokku kuus paremusjärjestust, mille alusel hindamisnõukogu hakkab
vastava valdkonna rahastusettepanekuid tegema.
Töökorralduslikult vaatavad valdkonna taotluste paremusjärjestuse esmalt läbi vastava valdkonna teadlastest hindamisnõukogu liikmed, kes esitlevad seejärel hindamisnõukogule oma rahastusettepanekuid. Hindamisnõukogus arutatakse ettepanekud läbi ning tehakse
rakendusüksusele lõplik rahastamisettepanek.
Lõike 5 kohaselt peab hindamisnõukogu rahastusettepanekute tegemisel lähtuma paremusjärjestustest ehk et ühes pingereas ei saa ühtki taotlust vahele jätta ning teha ettepanekut rahastada nt esimest ja kolmandat taotlust. Vastavalt lõikele 6 tuleb kõikidele esimesel kohal
olevatele taotlustele (nii rühmagrandi kui stardigrandi pingeridades) teha rahastamisettepanek, kui selleks rahalisi vahendeid jätkub. Ka siin kehtib põhimõte, et rahastusettepaneku saab teha
ainult taotlusele, mille lõplik punktisumma on vähemalt 80% maksimaalsest võimalikust. Lõige 7 täpsustab olukordi, kui kõikidele esimesel kohal olevatele taotlustele rahalisi vahendeid
ei jätku või hindamisnõukogu peab tegema rahastamisettepaneku pingeridades järgmistel kohtadel olevatele taotlustele. Sellisel juhul peab hindamisnõukogu hakkama taotlusi võrdlema
ning langetatakse kaalutlusotsus. Kaalumisel tugineb hindamisnõukogu oma liikmeteks olevate tunnustatud teadlaste ekspertteadmistele valdkonna olukorrast ja vajadustest ning lähtub lõikes 7 nimetatud põhimõtetest: soodustada valdkondlikku mitmekesisust, erinevate asutuste
esindatust, toetuse saajate soolist ja vanuselist tasakaalu. Tegemist on võrdse kaaluga põhimõtetega. Kui lõikes 7 loetletud põhimõtetest ei piisa ettepanekute põhjendamiseks, on
hindamisnõukogul õigus ka võrrelda taotlusi lõpphinnangute ja taotletud grandimahtude alusel, vastavalt lõikele 8. Näiteks võib allesjäänud rahalistest vahenditest võimalik olla rahastada ainult väiksema mahuga taotlust, kuigi soolise ja vanuselise tasakaalu huvides oleks sobivam
rahastada teist, suurema mahuga taotlust.
Kuna hindamisnõukogu ülesanne on vastava valdkonna eelarvevahendite ammendumiseni ettepaneku tegemine, on oluline ka see, et rahastusettepanekud vahendid võimalikult ammendavalt ära kasutaksid.
Kui kõikide rahastamise valdkondade eelarvelised vahendid on ammendatud, aga kõikide
valdkondade jäägid kokku võimaldaksid veel mõne grandi välja anda, on hindamisnõukogul õigus tõsta uurimistoetuse eelarvevahendeid rahastamise valdkondade vahel ümber, vastavalt lõikele 9. Hindamisnõukogu teeb vastava ettepaneku ühiselt, tuginedes valdkondade esindajate
ettepanekutele.
Lõike 10 kohaselt teeb hindamisnõukogu rahastusettepaneku Eesti Teadusagentuurile. Hindamisnõukogu teeb iga taotluse kohta ettepaneku see kas rahuldada (vajadusel lisatingimusega), määrata see ootenimekirja või taotlust mitte rahuldada. Hindamisnõukogu
valib välja taotlused, mis määratakse ootenimekirja juhuks, kui mõni teine taotleja peaks toetusest loobuma. Taotluste kohta, millele ei tehtud rahastamisettepanekut või ootenimekirja
määramise ettepanekut, teeb hindamisnõukogu mitterahuldamise ettepaneku. Sealjuures saavad mitterahuldamise ettepaneku taotlused, mis jäid hindamise tulemusena alla kvalifitseerumislävendi või ei saavutanud 80% maksimaalsest võimalikust lõplikust hindest.
Ülejäänud saavad mitterahuldamise ettepaneku, sest nende rahuldamiseks ei jätkunud rahalisi vahendeid.
20
Lõikes 11 on sätestatud, et ootenimekirja seatud taotlustele teeb hindamisenõukogu
rahastamisettepaneku juhul, kui taotlusvoorus vabaneb rahalisi vahendeid või taotlusvooru eelarve suureneb. Praktikas tuleb eelkõige järeldoktorigrantide puhul ette, et mõni
rahastusettepaneku saanud taotleja ei pruugi granti vastu võtta, sest on saanud kuskilt sobivama grandi või ei võimalda muutunud elukorraldus siiski välismaale asuda.
Lõikes 12 on reguleeritud teaduseetika hindamist. Pärast rahastusettepanekute tegemist korraldab Eesti Teadusagentuur rahastusettepaneku saanud või ootenimekirja seatud taotluste
teaduseetika aspektide hindamise. Vajadusel kaasab rakendusüksus hindamisse väliseid eksperte. Eksperdi kaasamise vajadus tekib eelkõige siis, kui projektis viiakse läbi inimuuringuid või tehakse katseid loomadega. Teaduseetika hindamise käigus ei anta hindeid
ning taotlust ei ole võimalik rahastusettepanekust ilma jätta. Selle eesmärk on eelkõige kontrollida, kas taotleja mõistab projektiga seotud teaduseetika riske ja aspekte, oskab neid
maandada ning teab oma kohustusi, nt vajadusel kohustust küsida enne uuringu algust asjaomase valdkonna eetikakomitee kooskõlastust. Kui taotluses on mõni teaduseetikaga seotud aspekt puudu või halvasti kirjeldatud, on Eesti Teadusagentuuril õigus seada sellega
seotud tingimus rahastamisettepanekule.
Lõigetes 13 ja 14 on sätestatud, kuidas taotluse rahuldamise ettepanek taotlejale teatavaks tehakse. Kui hindamisnõukogu on Eesti Teadusagentuurile taotluse rahuldamise ettepaneku teinud, siis annab Eesti Teadusagentuur taotlejale ning taotluses märgitud asutusele teada, et
nende taotlusele on tehtud rahastusettepanek. Taotleja ja asutus saavad selle peale teada anda, kas nad võtavad ettepaneku vastu. Kui taotluse rahuldamise ettepanekus on täiendavad
tingimused, siis peavad taotleja ja asutus kinnitama, et on nendega nõus. Juhul kui taotluse rahuldamise ettepanek on tehtud tingimusega ja taotleja ja/või asutus sellega ei nõustu, jätab Eesti Teadusagentuur taotluse vastavalt eelnõu § 20 lõike 2 punktile 3 rahuldamata.
Eelnõu § 20. Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise kord
Paragrahvis sätestatakse toetuse rahuldamise ja mitterahuldamise otsuse tegemise kord
Uurimistoetuse määramisel lähtub Eesti Teadusagentuur hindamisnõukogu ettepanekust. Hindamisnõukogu ettepaneku alusel otsustab Eesti Teadusagentuur taotluse rahuldada,
rahuldada tingimustega või jätta rahuldamata, vastavalt lõikele 1. Lõikes 2 on loetletud juhud, mille korral Eesti Teadusagentuur langetab taotluse
mitterahuldamise otsuse. Taotlus jäetakse rahuldamata järgmistel juhtudel: 1) Taotlus ei ületa vähemalt ühes hindamiskriteeriumis kvalifitseerumislävendit. Vastavalt
eelnõu § 17 lõikele 8 on igale hindamiskriteeriumile seatud kvalifitseerumislävend 3 punkti (enne hindamiskriteeriumi koefitsiendi rakendamist). Kui taotlus saab vähemalt ühes hindamiskriteeriumis alla kolme punkti, ei kuulu see rahuldamisele, vastavalt eelnõu § 17
lõike 11 punktile 1. 2) Taotluse koondhinne jääb alla 80% maksimaalsest koondhindest, vastavalt eelnõu § 17
lõike 11 punktile 2: - järeldoktorigrandi ja stardigrandi maksimaalne koondhinne on 19 punkti, taotlused,
mis saavad alla 15,2 punkti, jäetakse rahuldamata;
- rühmagrandi maksimaalne koondhinne on 23 punkti, taotlused, mis saavad alla 18,4 punkti jäetakse rahuldamata.
21
3) Taotluse rahuldamisele on seatud tingimused, millega toetuse saaja või asutus ei nõustu.
Kuna sellisel juhul on tegemist tingimuslik rahastusotsusega, ei ole võimalik toetust ilma tingimustega nõustumiseta eraldada.
4) Taotlus on määratud ootenimekirja, kuid taotlusvoorus ei ole vabanenud rahalisi vahendeid või taotlusvooru maht ei ole suurenenud. Sellisel juhul ei saa hindamisnõukogu teha ootenimekirja määratud taotluse kohta taotluse rahuldamise ettepanekut ning taotlus
kuulub mitterahuldamisele. 5) Hindamisnõukogu on teinud ettepaneku taotlust mitte rahuldada. Selline ettepanek tehakse
juhul, kui taotlusvoorus ei jätku rahalisi vahendeid taotluse rahuldamiseks. 6) Taotluses tuvastatakse teaduseetika põhimõtete rikkumine (valeandmete esitamine,
loomevargus või petturlus) või kui selgub, et taotleja, asutus, projekti kaasatud isikud või
taotlus ei vasta enam toetuse tingimustele.
3.5. Uurimistoetuse eraldamine, projekti elluviimine, projekti muutmine, projekti ajutine
peatamine ja pikendamine
Eelnõu § 21. Uurimistoetuse eraldamine
Paragrahv reguleerib uurimistoetuse eraldamise tingimusi ja korda pärast rahastamisotsuse tegemist.
Lõike 1 kohaselt sõlmitakse toetuse eraldamiseks kolmepoolne leping toetuse saaja, asutuse ning Eesti Teadusagentuuri vahel. Leping sõlmitakse pärast seda, kui Eesti Teadusagentuur on
teinud taotluse rahuldamise või tingimusliku rahuldamise otsuse vastavalt määruse eelnõu § 20 lõikele 1.
Vastavalt lõikele 2 sõlmitakse mitmeaastaste projektide puhul leping igal kalendriaastal uuesti, lähtudes riigieelarve põhimõtetest ning vajadusel hinnata projekti edenemist ja projektile seatud
tingimuste täitmist. Erandina on Eesti Teadusagentuuril õigus sõlmida leping kuni kahe järjestikuse kalendriaasta kohta, kui lepingu periood ei ületa 18 kuud . Vastav õigus on sätestatud lõikes 3. Selline võimalus vähendab halduskoormust nii taotleja kui Eesti
Teadusagentuuri jaoks.
Lõike 4 kohaselt võib Eesti Teadusagentuur lepingu sõlmimisel seada projekti elluviimisele täiendavaid tingimusi, mis on vajalikud projekti jätkusuutlikkuse tagamiseks või projektile seatud tingimuste täitmiseks. Säte võimaldab Eesti Teadusagentuuril ennetada riske, mis võivad
mõjutada projekti kvaliteeti või seatud eesmärkide saavutamist.
Eelnõu § 22. Uurimistoetuse elluviimise tingimused toetuse saajale Paragrahviga 22 reguleeritakse toetuse saajale tingimused, mida peab toetuse elluviimise
perioodil järgima.
Lõike 1 punktis 1 sätestatakse, et toetuse saaja ei tohi ajaliselt kattuvatel perioodidel osaleda teise uurimistoetuse (järeldoktorigrant, stardigrant, rühmagrant), tagasipöörduva teadlase toetuse või kohanemistoetuse projektis uurimisrühma liikmena. Näiteks stardigrandi saaja ei
saa stardigrandi perioodil olla rühmagrandi põhitäitja.
Lõike 1 punktis 2 sätestatakse, et toetuse saaja tohi olla projekti elluviimise ajal sissetuleva järeldoktori toetuse saaja.
22
Lõike 1 eesmärk on tagada, et toetuse saaja keskendub oma projekti elluviimisele ning vähemalt teiste uurimistoetustest rahastatud projektide elluviimisesse teda rühma liikmena kaasata ei saa.
Lõigetes 2-4 sätestatakse toetuse saaja töökoormus asutuses projekti elluviimise ajal. Järeldoktorigrandi saaja peab projekti elluviimise ajal töötama asutuses täiskoormusega. Stardi-
ja rühmagrandi saaja peab töötama asutuses vähemalt 0,8 koormusega töö asukohaga Eestis. Järeldoktorigrandi saaja töötab reeglina välisriigis, seetõttu temale töö asukoha nõuet
kehtestatud ei ole. Järeldoktorigrant eraldatakse Eesti evalveeritud asutusele või ülikoolile ning selleks, et Eesti asutus saaks toetuse järeldoktorile välja maksta, on töösuhe vajalik.
Stardigrandi saaja töötasu peab vähemalt osaliselt olema kaetud projekti vahenditest. Vähemalt osalise töötasu grandi vahenditest katmise nõue on seatud eelkõige seetõttu, et stardigrandi
puhul on tegemist alustava teadlase sageli päris esimese enda juhitud grandiga, selle elluviimine eeldab toetuse saajalt suuremat töömahtu, kuna tal ei pruugi veel abiks olla uurimisrühma ning tema töötasu katmine asutuse muudest vahenditest ei pruugi olla võimalik. Rühmagrandi
saajale pole töötasu nõuet kehtestatud, sest tänu uurimisrühmale võib rühmagrandi toetuse saaja töökoormus projektis olla väiksem ning kuna tegu on juba tugevate ja kogenud teadlastega,
võib nende töötasu olla kaetud teiste projektide vahenditest või näiteks asutuse tenuurifondist. Lõike 5 kohaselt ei ole toetuse perioodil võimalik muuta järeldoktorigrandi ja stardigrandi
toetuse saajat. Antud uurimistoetused on mõeldud konkreetse teadlase teadlaskarjääri edendamiseks ning seetõttu pole võimalik taotleda toetuse saaja muutmist. Rühmagrandi
elluviimisele antud piirangut sätestatud ei ole, kuna rühmagrandi toetus on mõeldud tugevale uurimisrühmale. Kui rühmagrandi elluviimise perioodil selgub, et toetuse saaja ei ole võimeline projekti juhtima, on võimalik Eesti Teadusagentuurile esitada taotlus rühmagrandi toetuse saaja
muutmiseks vastavalt eelnõu § 23 lõigetele 1 ja 2.
Eelnõu § 23. Projekti muutmine Eelnõu paragrahviga 23 reguleeritakse järeldoktorigrandi, stardigrandi või rühmagrandi
projekti muutmise korda. Paragrahvis täpsustatakse, milliseid projektis tehtavaid muudatusi käsitletakse olulistena, kuidas ja kelle poolt muutmistaotlusi hinnatakse ning milline on
muutmistaotluste kohta otsuste tegemise menetlus. Paragrahvi eesmärk on tagada, et projektis kavandatud teadus- ja arendustegevus saaks jätkuda
ka siis, kui projekti elluviimisel ilmneb vajadus esialgset projektiplaani või projekti läbiviimise tingimusi muuta. Kuid sealjuures on oluline, et muudatused ei kahjustaks projekti eesmärkide
ja tulemuste saavutamist. Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja Eesti Teadusagentuurile taotluse, kui projekti elluviimises
soovitakse teha olulisi muudatusi. Taotluses põhjendatakse muudatuse vajadust ning selle kinnitab asutus, kus projekti ellu viiakse.
Projekti muutmistaotlus tuleb esitada vaid juhul, kui see mõjutab oluliselt projekti elluviimist või projektis kavandatud eesmärkide saavutamist. Eelnõu lõikes 2 on esitatud loetelu
muudatustest, mis kuuluvad projekti olulise muutmise alla.
Projekti oluliseks muutmiseks loetakse:
23
1) Stardigrandi või rühmargandi toetuse saaja (vastutava täitja) töökoormuse vähendamine
alla 0,8 koormuse. Vastavalt eelnõu § 22 lõigetele 3 ja 4 peab stardigrandi ja rühmagrandi toetuse saaja töötama evalveeritud asutused või ülikoolis vähemalt 0,8 koormusega ning
töö asukohaga Eestis. Töökoormuse oluline vähendamine võib ohustada projekti eesmärkide saavutamist, mistõttu tuleb antud muudatust eraldi hinnata.
2) Rühmagrandi toetuse saaja asendamine. Uurimistoetuse puhul kehtib põhimõte, et taotleja
on projekti vastutav täitja. Rühmagrandi eripära seisneb aga selles, et toetus on suunatud tugeva uurimisrühma tegevuse toetamisele, mistõttu võib põhjendatud juhtudel toetuse
saajat asendada. Muutmistaotluse hindamisel hinnatakse muuhulgas, kas isik omab projekti eesmärkide saavutamiseks vajalikku pädevust ja teaduslikku tausta.
3) Asutuse muutmine. Projekti üleviimine teise teadus- ja arendusasutusse, ülikooli või
evalveeritud rakenduskõrgkooli eeldab, et uues asutuses on olemas projekti elluviimiseks vajalikud tingimused ja tugistruktuurid. Muutmistaotluse hindamisel analüüsitakse uue
asutuse sobivust projekti elluviimiseks, aga ka muudatuse mõju projekti isikkoosseisule. 4) Järeldoktorigrandi koostööasutuse ja/või juhendaja vahetus. Koostööasutuse ja juhendaja
roll on järeldoktoriprojekti edukuse seisukohalt oluline, kuna projekt on kavandatud
lähtudes koostööasutuse teaduskeskkonnast ning juhendaja pädevusest. Kuna järeldoktorigrandi peamine eesmärk on anda teadlasele esmane kogemus teadusprojekti
juhtimisel, on põhjendatud juhtudel võimalik koostööasutust ja/või juhendajat muuta, eeldusel et muudatus ei sea ohtu projekti eesmärkide saavutamist.
5) Projekti tegevuste ja tööplaani muutmine. Projekti oluliseks muudatuseks loetakse näiteks
metoodika olulist muutmist, planeeritud tegevuste ärajätmist või uute tegevuste lisamist , kui see võib mõjutada projekti eesmärkide saavutamist.
6) Eelarve muutmine rohkem kui 20% ulatuses. Kui projekti eelarvet on plaanis muuta rohkem kui 20% ulatuses, siis tuleb muudatus kooskõlastada Eesti Teadusagentuuriga. Selline muudatus võib mõjutada projekti eesmärkide saavutamist ning kavandatud teadus-
ja arendustegevuse teostatavust.
Lõike 3 kohaselt hindab hindamisnõukogu lõike 2 punktides 1-5 nimetatud muudatuse põhjendatust, muudatuse mõju projekti eesmärkide ja tulemuste saavutamisele ning vastavust käesoleva määruse tingimustele. Hindamisnõukogu teeb Eesti Teadusagentuurile ettepaneku
taotlus rahuldada või jätta rahuldamata.
Uurimistoetuse projekti eelarve rohkem kui 20% ulatuses muutmise põhjendatust hindab Eesti Teadusagentuur ise, vastavalt lõikele 4. Vajaduse korral on Eesti Teadusagentuuril õigus nõu küsida hindamisnõukogult.
Lõike 5 kohaselt teeb Eesti Teadusagentuur muutmistaotluse hindamise tulemusena otsuse, kas
rahuldada muutmistaotlus või lükata taotlus tagasi. Kui Eesti Teadusagentuur otsustab muutmistaotluse rahuldada, siis vastavalt lõikele 6 sõlmitakse vajaduse korral toetuse saaja, asutuse ning Eesti Teadusagentuuri vahel uus toetuse eraldamise leping.
Eelnõu § 24. Projekti ajutine peatamine ja pikendamine
Paragrahv reguleerib olukordi, mille korral on toetuse saajal võimalik taotleda uurimistoetuse projekti ajutust peatamist või projekti perioodi pikendamist. Paragrahvi eesmärk on tagada
paindlikkus olukordades, kus projekti elluviimine muutub toetuse saajast sõltumatutel põhjustel võimatuks, olulisel määral raskendatuks või projekti eesmärkide saavutamine vajab täiendavat
aega.
24
Lõike 1 kohaselt on toetuse saajal õigus taotleda projekti ajutist peatamist vanemapuhkuse,
kaitseväeteenistuse, raske haiguse või muu erakorralise asjaolu tõttu. Nimetatud olukorrad võivad takistada toetuse saajal täita projekti juhtimise ja elluviimisega seotud ülesandeid ning
seetõttu on määrusega antud võimalus ajutiselt projekt katkestada. Vastavalt lõikele 2 võib projekti ajutist peatamist taotleda kokku kuni kolmeks aastaks.
Lõikega 3 sätestatakse, et toetuse saajal on mõjuvatel põhjustel õigus taotleda projekti perioodi pikendamist kuni 12 kuuks. Projekti pikendamise taotlus tuleb esitada vähemalt kaks kuud enne
projekti lõpptähtaega, et võimaldada Eesti Teadusagentuuril taotluse põhjendatust hinnata ning vajaduse korral sõlmida toetuse saaja ning asutusega uus eraldisleping.
Lõike 4 kohaselt hindab Eesti Teadusagentuur nii projekti ajutise peatamise kui pikendamise taotluse põhjendatust ning otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte. Kui Eesti Teadusagentuur
rahuldab projekti ajutise peatamise taotluse, peatub toetuse eraldamise leping ning projekti lõpptähtaeg nihkub projekti peatamise kestuse võrra edasi, vastavalt lõikele 5. Projekti ajutise peatamise perioodil ei ole võimalik kasutada projektile eraldatud toetust.
Lõike 6 kohaselt ei mõjuta projekti ajutine peatamine või pikendamine uurimistoetuse eelarvet.
Uurimistoetuse maht ajutise peatamise või pikendamise tulemusel ei suurene. 3.6. Toetuse kasutamise aruandlus ja projekti tulemuste avalikustamine
Eelnõu § 25. Toetuse kasutamise aruandlus
Paragrahviga sätestatakse uurimistoetuse kasutamise aruandluse põhimõtted ning aruannete esitamise ja menetlemise kord. Aruandluse eesmärk on tagada, et toetuse kasutamine oleks
läbipaistev, kontrollitav ja kooskõlas projekti eesmärkidega ning käesoleva määruse nõuetega. Aruandeid esitatakse ETIS-e kaudu.
Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja kahe liiki aruandeid: vahearuande ning lõpparuande. Vahearuanne esitatakse projekti keskel ning lõpparuanne projekti lõppedes. Mõlemad aruanded
kinnitab asutus, kinnitades aruannetes esitatud teabe õigsust.
Lõike 2 alusel tuleb vahearuanne esitada ainult projektide puhul, mille kestus on vähemalt neli aastat. Seetõttu ei esitata vahearuannet järeldoktorigrandi projektides, mille maksimaalne kestus on 36 kuud (§ 11 lõige 1). Stardigrandi ja rühmagrandi puhul sõltub vahearuande
esitamise kohustus projekti pikkusest. Vastavalt eelnõu § 11 lõikele 2 võib stardigranti ja rühmagranti taotleda minimaalselt 12 kuuks ja maksimaalselt 60 kuuks. Nelja- ja viieaastaste
projektide puhul on vahearuande esitamine kohustuslik. Vahearuanne võimaldab hindamisnõukogul hinnata projekti edenemist ning toetuse eesmärgipärast kasutamist.
Lõikega 3 sätestatakse, et aruandeid võib esitada eesti või inglise keeles. Aruande esitamise keel on jäetud taotleja valida, et vähendada aruannete esitamisega kaasnevat halduskoormust.
Lõike 4 kohaselt peab toetuse saaja projekti aruanded esitama rakendusüksuse määratud tähtajaks. Kui toetuse saaja aruannet õigeaegselt ei esita, tuleb aruanne esitada asutusel. Selline
kord tagab, et aruandlus ei jää esitamata ning toetuse kasutamine on kontrollitav ka juhul, kui toetuse saaja ei täida oma kohustusi.
25
Lõike 5 alusel hindab projekti aruandeid hindamisnõukogu. Aruannetes hinnatavad aspektid on
kirjeldatud määruse §-des 26 ja 27.
Lõige 6 annab Eesti Teadusagentuurile õiguse küsida toetuse saajalt ja asutuselt täiendavat informatsiooni, kui aruandes esitatud andmed on puudulikud või vajavad täpsustamist. See võimaldab tagada aruandluse täielikkuse ning kontrollida toetuse kasutamist vastavalt määruses
sätestatud tingimustele.
Eelnõu § 26. Vahearuanne Paragrahviga reguleeritakse vahearuande esitamise ja menetlemise korda. Vahearuande
eesmärk on anda hindamisnõukogule ja Eesti Teadusagentuurile ülevaade projekti edenemisest, tagades nii toetuse kasutamise läbipaistvuse kui ka järelevalve, et projekt liigub seatud
eesmärkide suunas. Lõike 1 kohasel esitab toetuse saaja vahearuande projekti kolmandal aastal Eesti
Teadusagentuuri määratud tähtajaks. Vahearuanne on kohustuslik üksnes projektidele, mille kestus on vähemalt neli aastat (§ 25 lõige 2).
Lõikes 2 on loetletud andmed, mis tuleb vahearuandes esitada. Lisaks nimetatud kohustuslikele andmetele võib Eesti Teadusagentuur küsida vahearuandes ka muid asjakohaseid andmeid, kui
see on vajalik näiteks projekti edenemise, eesmärkide täitmise, tulemuste saavutamise või eelarve kasutamise hindamiseks.
Lõikes 3 on sätestatud vahearuande kohta tehtavad võimalikud otsused. Hindamisnõukogu ettepaneku alusel võib Eesti Teadusagentuur vahearuande heaks kiita, sealhulgas vajaduse
korral täiendavate tingimuste täitmisega. Kui vahearuande hindamise selgub, et projekti elluviimisel on esinenud olulisi muudatusi või projekti eesmärkide saavutamisel esineb olulisi
riske, võib Eesti Teadusagentuur seada rahastamise jätkamiseks lisatingimused. Eesti Teadusagentuur võib põhjendatud juhtudel jätkata projekti rahastamist ka vähendatud
mahus. Rahastamise vähendamine võib olla põhjendatud näiteks juhul, kui projekti isikkoosseis on muutunud ning ei vasta enam toetuse tingimustele (näiteks stardigrand i suure mahu puhul ei
ole projekti kaasatud ühte põhitäitjat, kes töötab teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis vähemalt 0,2 koormusega või suure rühmagrandi mahu puhul ei ole projekti kaasatud kolme põhitäitjat, kes töötavad teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või
evalveeritud rakenduskõrgkoolis vähemalt 0,5 koormusega). Samuti võib rahastamise vähendamine olla põhjendatud olukorras, kus projektis kavandatud tegevuse ei vasta enam
taotluses plaanitule. Kui vahearuandes esitatud teave ei võimalda projekti edenemist hinnata või kui selgub, et
projekti eesmärke ei ole võimalik saavutada, projekt ei ole jätkusuutlik või toetust ei ole kasutatud sihtotstarbeliselt, võib Eesti Teadusagentuur jätta vahearuande heaks kiitmata ning
algatada projekti ennetähtaegse lõpetamise vastavalt määruse § 29 lõike 1 punktile 6. Lõike 4 kohaselt peavad toetuse saaja ja asutus andma nõusoleku juhul, kui Eesti
Teadusagentuur otsustab jätkata projekti rahastamist täiendavate tingimustega või vähendatud mahus. See tagab, et projekti elluviijad on rahastamise muudatustest teadlikud ning nõustuvad
uute tingimustega.
26
Eelnõu § 27. Lõpparuanne
Paragrahv reguleerib lõpparuande esitamise ja menetlemise korda. Lõpparuande eesmärk on
anda terviklik ülevaade uurimistoetuse projektist ja saavutatud tulemustest, toetuse kasutamisest ning projekti teaduslikust ja ühiskondlikust mõjust. Lõpparuanne on oluline osa uurimistoetuse kasutamise järelevalvest, võimaldades hinnata, kas projekt on ellu viidud
kooskõlas taotluses kavandatu ja rahastamisotsuse tingimustega.
Lõike 1 kohaselt esitab toetuse saaja lõpparuande pärast projekti lõppemist Eesti Teadusagentuuri määratud tähtajaks.
Lõikes 2 on loetletud andmed, mis tuleb lõpparuandes esitada. Lisaks nimetatud kohustuslikele andmetele võib Eesti Teadusagentuur küsida aruandes täiendavaid asjakohaseid andmeid, kui
need on vajalikud projekti elluviimise edukuse ja tulemuste hindamiseks. Sarnaselt vahearuandele viib lõpparuande hindamise läbi hindamisnõukogu. Hindamisnõukogu
teeb oma hinnangu alusel Eesti Teadusagentuurile ettepaneku lõpparuanne heaks kiita või heaks kiitmata jätta. Vastavalt lõikele 3 lähtub Eesti Teadusagentuur hindamisnõukogu ettepanekust
ning teeb lõpparuande kohta otsuse. Lõpparuanne võidakse jätta heaks kiitmata, kui aruandes esitatud teave ei võimalda hinnata projekti eesmärkide täitmist, kui projekti eesmärke ei ole saavutatud ning eesmärkide mittesaavutamist ei ole põhjendatud, või kui projekti tegevused ja
eelarve kasutamine erinevad oluliselt taotluses kavandatust ning muudatusi ei ole Eesti Teadusagentuuriga kooskõlastatud.
Lõike 4 kohaselt ei või toetuse saaja osaleda järgmise kolme aasta uurimistoetuse taotlusvoorudes, kui lõpparuanne jäetakse Eesti Teadusagentuuri poolt heaks kiitmata. Vastav
piirang tuleneb määruse § 14 lõike 5 punktist 2. Sätte eesmärk on tagada, et aruanded esitatakse õigeaegselt ja korrektselt, ning et uurimistoetuse projektid viiakse ellu nõuetekohaselt ning
kooskõlas rahastamisotsuse aluseks olnud taotlusega. Lõike 5 alusel teeb Eesti Teadusagentuur lõpparuandes sisalduvad eesti- ja ingliskeelsed
populaarteaduslikud lühikokkuvõtted avalikult kättesaadavaks. Lühikokkuvõtted avalikustatakse ETIS-es, et suurendada teadustöö tulemuste nähtavust.
Eelnõu § 28. Projekti tulemuste avalikustamine
Paragrahv sätestab uurimistoetuse projektide tulemuste ja projektide raames kogutud andmete avalikustamise põhimõtted. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et riigi rahastusel läbiviidud
teadus- ja arendustegevuse tulemused oleksid võimalikult laialdaselt kättesaadavad ning toetaksid teadusandmete ja teadustulemuste avatud kasutamist. Säte on kooskõlas TAIKS § 5 punktiga 3, mille kohaselt lähtutakse teadus- ja arendustegevuses põhimõttest, et avalikest
vahenditest rahastatud teadustulemused ja -andmed on avalikkusele kättesaadavad, välja arvatud juhul, kui avalikustamata jätmine on kooskõlas teiste õigusaktidega.
Lõike 1 kohaselt tehakse uurimistoetuse projekti tulemused ning võimaluse korral projekti käigus kogutud andmed avalikkusele kättesaadavaks, välja arvatud juhul, kui avalikustamist
piiravad teised õigusaktid (näiteks isikuandmete kaitset reguleerivad õigusaktid). Tulemuste avalikustamise all ei mõisteta nõuet avaldada kõik teadustulemused avatud juurdepääsuga
(„Open Access“) artiklitena. Sätte alusel eeldatakse, et uurimistöö tulemused avaldatakse näiteks publitseerimisel või kaitstakse tööstusomandina. Sätte eesmärk on tagada, et avalikest
27
vahenditest rahastatud teadustöö tulemused ei jääks varjatuks ning võimaldada teadustöö
tulemusi ja andmeid taaskasutada ja/või korrata.
Säte on kooskõlas põhimõttega, et toetuse andmisel ei anta taotlejale riigiabi. Kuna projekti tulemused tehakse avalikult kättesaadavaks, ei saa toetuse saaja riigi rahastuse kaudu majanduslikku eelist, mistõttu ei vasta toetus riigiabi tunnustele.
Lõikega 2 sätestatakse, et projekti tulemuste publitseerimisel tuleb märkida, millise
uurimistoetuse projekti vahenditest on tegevus rahastatud. Viitamise nõue tagab läbipaistvuse ning võimaldab tuvastada, millised teadustulemused on valminud riikliku rahastuse toel.
Lõike 3 kohaselt on uurimistoetusele viitamine kohustuslik ETIS-e klassifikatsiooni järgi 1.-3. kategooria publikatsioonides. Esimese kategooria publikatsioonide alla kuuluvad
ajakirjaartiklid, teise kategooria alla raamatud ja monograafiad ning kolmanda kategooria alla kogumikuartiklid ja peatükid raamatus, kogumikus või spetsiifilises teadusväljaandes.
Lõike 4 alusel teeb asutus ETIS-e kaudu avalikkusele kättesaadavaks kõik projekti tulemusena avaldatud publikatsioonide terviktekstid, mis sisaldavad viidet uurimistoetusele, välja arvatud
juhul, kui avalikustamist piiravad teised õigusaktid (sh kirjastuse litsentsitingimused). Kui kirjastaja on seadnud publikatsioonile ajutise juurdepääsupiirangu, teeb asutus
publikatsioonide terviktekstid ETIS-e kaudu kättesaadavaks pärast piirangu lõppemist, vastavalt lõikele 6. See tagab, et avalikest vahenditest rahastatud uurimistöö tulemused
muutuvad avalikkusele vabalt kättesaadavaks ka juhul, kui esmased avaldamistingimused seda koheselt ei võimalda.
3.7. Toetuse ennetähtaegne lõpetamine ja tagasinõudmine
Eelnõu § 29. Uurimistoetuse projekti ennetähtaegne lõpetamine Paragrahv reguleerib tingimusi, mille alusel võib Eesti Teadusagentuur lõpetada uurimistoetuse
eraldamise enne projekti kavandatud lõpptähtaega. Regulatsiooni eesmärk on tagada, et uurimistoetuste projektid viiakse ellu kooskõlas käesoleva määruse, rahastamisotsuse ja
eraldamislepingu tingimustega, ning et nõuete rikkumise või projektide elluviimisel oluliste takistuste ilmnemisel oleks võimalik toetuse eraldamine õiguspäraselt lõpetada.
Lõikes 1 on loetletud juhtud, mille korral on Eesti Teadusagentuuril õigus projekt ennetähtaegselt lõpetada:
1) Toetuse saaja või asutus on taotlenud projekti lõpetamist. Projekt võidakse lõpetada, kui
toetuse saaja või asutus leiab, et projekti ei ole enam võimalik teostada, näiteks toetuse
saaja või projekti kaasatud isikute lahkumise, ressursside puudumise või asutusesiseste muudatuste tõttu.
2) Ilmneb, et toetuse saaja, projekti kaasatud isikud või projekti läbiviiv asutus ei vasta enam käesoleva määruse tingimustele. Projekt lõpetatakse, kui toetuse saaja, juhendaja, uurimisrühm või asutus ei vasta enam uurimistoetuse eraldamise tingimustele. Näiteks võib
toetuse saaja tööleping asutusega lõppeda, projekti põhitäitjate koormus langeda nõutud tasemest madalamaks või asutus kaotada evalveeritud staatuse.
3) Projektis osalevad isikud või asutus on projekti elluviimisega seoses rikkunud õigusaktides sätestatud nõudeid. Näiteks kui uurimistoetuse projektis kogutakse ja töödeldakse
28
isikuandmeid viisil, mis ei ole kooskõlas isikuandmete kaitse üldmääruse ning
isikuandmete kaitse seadusega, võib projekti ennetähtaegselt lõpetada. 4) Toetuse saaja ei ole võimeline projekti juhtima. Juhul, kui toetuse saaja ei ole võimeline
projekti juhtima, siis lõpetatakse projekti elluviimine. Järeldoktorigrandi ja stardigandi toetuse saajat ei ole võimalik asendada (§ 22 lg 5). Rühmagrandi toetuse saajat on võimalik asendada (§ 23 lõige 2 punkt 2). Kui rühmagrandi toetuse saaja ei ole võimeline projekti
ellu viima ning taotletud ei ole toetuse saaja asendamist, siis projekt katkestatakse. 5) Järeldoktorigrandi projekti juhendaja ei ole võimeline toetuse saajat juhendama ning teda
ei asendata. Kui projekti kaasatud juhendaja ei saa oma kohustusi täita ning juhendaja muutmist ei taotleta, siis ei ole võimalik järeldoktoriprojekti elluviimist jätkata. Juhendajal on järeldoktoriprojektis keskne roll, juhendaja toetab teadlast tema esimese teadusprojekti
iseseisval läbiviimisel. 6) Vahearuande esitamata jätmine või selle heaks kiitmata jätmine. Vahearuande esitamine
on projekti vaheetapp, mis kinnitab projekti edenemist ja eesmärgipärasust. Kui aruanne jäetakse mõjuva põhjuseta esitamata või seda ei kiideta heaks, võib projekti ennetähtaegselt lõpetada, kuna puudub kindlus, et projekti viiakse ellu vastavalt taotlusele, projekti
tegevuskavale ja rahastamistingimustele. 7) Rahastamise tingimustega mittenõustumine. Eesti Teadusagentuuril on õigus seada
rahastamise jätkamisele täiendavaid tingimusi (§ 21 lõige 4 ja § 26 lõige 3 punkt 2) või jätkata rahastamist vähendatud mahus (§ 26 lõige 3 punkt 3). Kui toetuse saaja või asutus tingimustega ei nõustu, ei ole võimalik projekti rahastamisega jätkata.
8) Toetuse saaja või asutus ei ole tähtaegselt täitnud rahastamisotsuse tingimusi. Rahastamisotsus võib sisaldada nõudeid, mille täitmine on toetuse kasutamise eeltingimus.
Kui neid nõudeid ei täideta, siis esineb alus toetuse ennetähtaegseks lõpetamiseks. 9) Projekti muutmise või ajalise peatamise taotluse rahuldamata jätmine. Kui toetuse saaja on
taotlenud projekti olulist muutmist või ajutist peatamist, aga Eesti Teadusagentuuri
hinnangul ei ole taotlus põhjendatud ning projekti ei ole võimalik esialgsel kujul ellu viia, siis võidakse projekt ennetähtaegselt lõpetada.
10) Eetikakomitee hinnangu puudumine. Inimuuringu või loomakatse läbiviimisel peab olema asjaomase eetikakomitee hinnang saadud enne tegevuse algust. Kui eetikakomitee hinnangut ei esitata Eesti Teadusagentuurile tähtaegselt, siis võidakse projekt
ennetähtaegselt lõpetada. 11) Teaduseetika rikkumise tuvastamine. Kui toetuse saaja või asutus on toetuse taotlemisel
või projekti elluviimisel esitanud tahtlikult valeandmeid, projektis on tuvastatud loomevargus või petturlus, siis ei ole projekti viidud ellu teaduseetika põhimõtteid arvestades ning esineb alus projekti lõpetamiseks.
12) Projekti tegevused ei vasta tööplaanile või projekt ei ole jätkusuutlik. Kui projekti tegevusi muudetakse oluliselt ilma nõuetekohase kooskõlastuseta (vastavalt §-s 23 sätestatule) või
projekt ei edene vastavalt taotluses esitatud eesmärkidele, võib toetuse eraldamise lõpetada.
Lõike 2 kohaselt peab Eesti Teadusagentuur enne toetuse ennetähtaegse lõpetamise otsuse tegemist võimaldama toetuse saajal ja asutusel esitada kirjalik ühisarvamus. See tagab, et lõplik
otsus tehakse kõiki asjaolusid kaaludes ning toetuse saajal ja asutusel on võimalik esitada selgitusi ja vastuväiteid.
Lõike 3 kohaselt on asutus kohustatud projekti ennetähtaegsel lõpetamisel tagastama kasutamata toetuse summa koos proportsionaalse üldkuluga. Tagasimakse tuleb teha seitsme
kalendripäeva jooksul alates tagasinõude saamisest.
29
Lõike 4 alusel peavad toetuse saaja ja asutus projekti ennetähtaegsel lõpetamisel esitama
lõpparuande kooskõlas käesoleva määruse §-des 25 ja 27 sätestatud korraga. Kuigi projekti ei viida lõpuni, on vajalik esitada ülevaade tehtud tegevustest ja saavutatud tulemustest, et
võimaldada hindamisnõukogul ja Eesti Teadusagentuuril hinnata toetuse kasutamise sihipärasust ja vastavust kehtivatele nõuetele.
Eelnõu § 30. Toetuse tagasinõudmise tingimused ja kord
Paragrahviga sätestatakse uurimistoetuse tagasinõudmise tingimused ja kord. Lõike 1 kohaselt peab asutus võimaldama Eesti Teadusagentuuril või tema poolt volitatud isikul
läbi viia igal ajal uurimistoetuse kasutamise kontrolli. Kontroll võib hõlmata näiteks aruannete ja raamatupidamisandmete, töölepingute, kuludokumentide kontrollimist ning selgituste
küsimist projekti tegevuste kohta. Asutusel lasub kohustus teha kontrolli läbiviimiseks igakülgset koostööd, sealhulgas esitada Eesti Teadusagentuuri nõudmisel kõik vajalikud dokumendid ja info.
Lõikes 2 on sätestatud juhtumid, mille korral on Eesti Teadusagentuuril õigus nõuda toetus
osaliselt või täielikult tagasi. Tagasinõudmise aluseks on: 1) Valeandmete esitamine. Tagasinõudmise aluseks võib olla olukord, kus toetuse saaja või
asutus on teadlikult esitanud valeandmeid, et suurenda rahastamise saamise võimalust või
näidata aruandes projekti edenemist. 2) Toetuse mittesihipärane kasutamine. Toetust eraldatakse üksnes taotluses kirjeldatud
projekti tegevuste elluviimiseks. Kui toetust kasutatakse muudeks kuludeks, mis ei seotud uurimistoetuse projekti elluviimisega (näiteks teise toetuse omafinantseeringu katmine, teise projekti tegevuste rahastamine), kuulub toetus tagasimaksmisele.
3) Toetuse kasutamine majandustegevuseks. Uurimistoetust eraldatakse mittemajandustegevuseks, seega ei ole lubatud toetust kasutada ettevõtluseks või
tootearenduseks, mis annaksid toetuse saajale majandusliku eelise. 4) Üldtunnustatud teaduseetika normide või teaduse hea tava rikkumine. Kui uurimistoetuse
projekti ei viida läbi kooskõlas valdkonna üldtunnustatud teaduseetika normidega või
teaduse hea tavaga, siis võib Eesti Teadusagentuur ebaeetiliselt läbiviidud projekti toetuse tagasi nõuda.
Lõike 3 kohaselt on Eesti Teadusagentuuril toetuse tagasinõudmisel õigus nõuda tagasi ka proportsionaalne osa asutuse üldkulust. See tähendab, et tagastada tuleb nii teadustöö otsesteks
kuludeks kasutatud toetuse osa kui ka vastav osa üldkulust.
Lõike 4 sätestab menetluskorra, kui uurimistoetust on kasutatud ebaseadusliku riigiabina või väärkasutatud riigiabina. Sellisel juhul toimub toetuse tagastamine vastavalt konkurentsiseaduse §-le 42.
Lõikes 5 on sätestatud tagasimakse tähtaeg. Asutus peab tagastama toetuse 60 kalendripäeva
jooksul alates vastava otsuse langetamisest. Lõige 6 võimaldab teatud tingimustel tagasimakse ajatada. Tagasimakse ajatamiseks peab
asutus esitama Eesti Teadusagentuurile põhjendatud taotluse. Ajatamine on võimalik, kui ühekordne toetuse tagastamine põhjustaks asutusele märkimisväärseid makseraskusi.
30
4. Eelnõu võrdlev analüüs
Eelnõu on kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja teiste õigusaktidega. Eelnõul ei ole
puutumust Euroopa Liidu õigusega. 5. Riigiabi analüüs
Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset
kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (6. ptk). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või
riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga
kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust. Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:
1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest; 2) abi antakse ettevõtjale;
3) abimeetmel on valikuline iseloom; 4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise; 5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa
Liidu riikide vahel.
Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga. 1) Abi antakse sekkumisega riigi poolt või riigi ressurssidest.
Riigiabiks loetakse neid eeliseid, mis tulevad otseselt või kaudselt antud riigi ressurssidest.
Käesoleva määruse alusel finantseeritakse riiklikke uurimistoetuseid riigieelarvelistest vahenditest.
2) Abi antakse ettevõtjale. Euroopa Kohtu praktika järgi tuleb ettevõtjateks lugeda kõiki üksusi, mis tegelevad
majandustegevusega. Seejuures ei ole oluline nende üksuste õiguslik seisund ega rahastamise viis. Määrav on vaid asjaolu, kas faktiliselt tegeletakse majandustegevusega. Toetust võivad taotleda määruse §-s 14 kirjeldatud isikud, kuid uurimistoetuse taotluse kinnitab asutus, kus
projekt ellu viiakse. Asutuse all on mõeldud teadus- ja arendusasutust, ülikooli või evalveeritud rakenduskõrgkooli, mis võivad olla nii riigi- ja avalik-õiguslikud kui ka eraõiguslikud. Kuigi
osa toetuse saajaid on äriühingud ja osad mitte, on antud juhul oluline see, kas toetust saanud asutused tegelevad saadud toetuse abil majandustegevusega või mitte. Enamik teadus- ja arendusasutustest, ülikoolidest ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidest tegeleb suuremal või
väiksemal määral ka majandustegevusega. Vastavalt teadus- ja arendustegevustegevuseks ning innovatsiooniks antava riigiabi raamistikus sätestatule ei sisalda teadus- ja arendusabi
teadusasutustele või teadusuuringute taristule riigiabi, kui tegemist on teadusasutuste ja teadusuuringute taristu mittemajandustegevuse (näiteks õpetamine, sõltumatu teadustegevus, teadusuuringute tulemuste levitamine, teadmussiirde alane tegevus, kui saadav kasum
investeeritakse teadusasutuse või taristu mittemajandustegevusse) rahastamisega; teadusasutust või teadusuuringute taristut kasutatakse peaaegu täielikult mittemajandustegevuseks ja
majandustegevus on vaid kõrvaltegevuseks (mitte üle 20% üldisest aastasest tegevusmahust); tegemist on teadusasutuste või teadusuuringute taristu majandustegevusega (näiteks
31
lepingulised teadusuuringud või teadusteenused), aga seda tehakse turutingimustel; teadus- ja
arendusprojektis osalevad teadusasutus ning ettevõtja katab kõik projekti kulud või projekti tulemusi võib laialdaselt levitada või projekti tulemusel tekkivad intellektuaalomandi õigused
jagatakse koostööpartnerite vahel vastavalt nende tööpanusele või sissemaksetele või ettevõtja maksab intellektuaalomandi õiguste eest turuhinnale vastavat tasu. Teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ning evalveeritud rakenduskõrgkoolidel on vastavalt teadus- ja arendustegevuse
ning innovatsiooni korralduse seadusele kohustus hoida riigieelarvest eraldatud vahendite kasutamisel raamatupidamises lahus teadus- ja arendustegevusega seotud majandustegevus ja
mittemajandustegevus, nende kulud ning rahastamine (TAIKS § 20 lg 4). Samuti on teadus- ja arendusasutustel, ülikoolidel ja evalveeritud rakenduskõrgkoolidel kohustus investeerida mittemajandustegevusest saadav kasum teadus- ja arendustegevusse, selle tulemuste
levitamisse või õpetamisse (TAIKS § 20 lg 5). Riiklike uurimistoetuste raames rahastatakse alus- ja rakendusuuringute ning eksperimentaalarenduse läbiviimist, teadus- ja
arendustegevuseks vajaliku aparatuuri, seadmete ja tarkvara soetamist või kaasajastamist, teadustaristu kasutamist, projektiga seotud riigisisest ja rahvusvahelist koostööd, teadus- ja arendustegevuse tulemuste tutvustamist ja levitamist ning projektiga seotud isikute mobiilsust
ja pädevuse kasvatamist. Seega on tegemist sõltumatu teadustegevuse, teadusuuringute tulemuste levitamise ja teadmussiirde alase tegevusega, mis on üldiselt mittemajanduslik
tegevus. Seega ei toetata antud meetmest üldiselt asutuste majandusliku iseloomuga tegevusi. Samuti on asutustel tulenevalt teadus- ja arendustegevuse korralduse seadusest kohustused, mis välistavad selle, et antav abi võiks kvalifitseeruda riigiabiks.
3) Abimeetmel on valikuline iseloom.
Riiklike uurimistoetuste andmiseks korraldatakse avatud taotlusvoor, millel osalejad peavad vastama teatud tingimustele ning rahastatakse vaid hindamisel parimaid tulemusi saanud taotlusi. Eelpooltoodut arvestades võib öelda, et antud meetmel on valikuline iseloom.
4) Abimeede annab abi saajale majandusliku eelise.
Abimeede võib anda toetuse saajale majandusliku eelise, sest võib olla aluseks uute rakenduste ja teenuste väljatöötamisele, mida suure tõenäosusega turul ei ole ning mille järele on olemas või potentsiaalselt tekkimas vajadus. Kuivõrd aga toetuse saamise eelduseks on
teadustulemuste levitamine ja avaldamine, on potentsiaalsete teadustulemustest kasusaajate hulk laiem kui üksnes toetuse saajad.
5) Abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.
Uurimistoetuste tulemused tehakse määruse kohaselt avalikult kättesaadavaks, üldjuhul tähendab see tulemuste publitseerimist, sh rahvusvahelistes teadusajakirjades. Kuna toetuse abil
saadud tulemused on avalikud, siis ei kaasne toetuse andmisega mõju konkurentsile. Samuti ei kahjustata meetmega EL riikide vahelist kaubandust, kuna toetust ei ole lubatud kasutada majandustegevuseks.
Kokkuvõttes võib öelda, et kuivõrd toetatavad tegevused on üldiselt mittemajanduslikud ning
majandusliku eelise saamine toetuse saajate poolt on pigem vähetõenäoline, ei ole antav abi riigiabi. Samuti on eelnõuga seatud toetuse saajale kohustus teha teadus- ja arendustegevuse tulemused avalikult kättesaadavaks (§ 28 lg 1), näiteks publitseerimise kaudu.
32
6. Määruse mõjud
Kavandatav muudatus: Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse
määramise, toetuse kasutamise ja aruandluse ning toetuse tagasinõudmise tingimuste ja korra kehtestamine.
Muudatuse kirjeldus: Riiklik uurimistoetus on teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötavale doktorikraadiga isikule kõrgetasemelise teadus- ja
arendusprojekti rahastamiseks eraldatav toetus. Uurimistoetus toetab teadlaste akadeemilist vabadust, kuna teadusprojektide fookuse ja sisu üle otsustavad teadlased. Riiklike uurimistoetuste väljaandmine on TAIE arengukava alaeesmärgi „Eesti teadus on
kõrgetasemeline, mõjus ja mitmekesine“ saavutamise osa. Riiklikud uurimistoetused kuuluvad teadussüsteemi põhiinstrumentide hulka.
Haridus- ja teadusministri määrusega luuakse õiguslik alus riikliku uurimistoetuse taotlemisele, taotluse menetlemisele, toetuse eraldamisele, toetuse kasutamisele ja aruandlusele ning toetuse
tagasinõudmisele. Määrus asendab teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse alusel kehtestatud Eesti Teadusagentuuri juhatuse käskkirja, millega olid sätestatud
järeldoktorigrandi, stardigrandi ja rühmagrandi tingimused ja kord. Uurimistoetuse taotlemise ja määramise regulatsiooni ei ole võrreldes 2025. a taotlusvoorus kehtinud regulatsiooniga oluliselt muudetud.
Sihtrühmad, keda muudatus mõjutab:
1) teadus- ja arendusasutused (15 asutust), ülikoolid (7 asutust) ja evalveeritud rakenduskõrgkoolid (1 asutus);
2) vähemalt ühes valdkonnas positiivselt evalveeritud teadus- ja arendusasutuses, ülikoolis
või evalveeritud rakenduskõrgkoolis töötavad teadlased 5596 (korralise evalveerimise eneseanalüüsi 2023. a andmed, täistööaja arvestuses);
3) SA Eesti Teadusagentuur. 6.1. Mõju haridusele, kultuurile ja spordile
Eelnõul on positiivne mõju teadus- ja arendustegevusele ning teadmistepõhise ühiskonna
arengule. Määruses kavandatud regulatsioon loob aluse uurimistoetuste väljaandmisele, mis on üks teadussüsteemi kesksetest rahastusmeetmetest. Uurimistoetuste väljaandmine toetab põhiseaduse §-s 38 sätestatud teaduse akadeemilist vabadust, kuna see võimaldab teadlastel
taotleda toetust enda poolt kujundatud teadusprojektile.
6.2. Mõju riigivalitsemisele
Uurimistoetuse taotlemise ja määramise regulatsiooni ei ole võrreldes varasemalt kehtinud
korraga sisuliselt muudetud. Kuna Eesti Teadusagentuur on ka seni vastutanud uurimistoetuste väljaandmise korraldamise eest, ei too eelnõu kaasa olulist mõju Eesti Teadusagentuuri töö-
ega halduskoormusele. Määruse rakendamisega kaasneb kulu riigieelarvele. Uurimistoetuste iga-aastane eelarve sõltub
riigieelarveliste vahendite olemasolust ning see lepitakse kokku Haridus- ja Teadusministeeriumi ja Eesti Teadusagentuuri vahel. Aastatel 2024-2025 oli uurimistoetuste
eelarve 59,3 miljonit eurot. Ka 2026. a riigieelarves on uurimistoetuste rahastamiseks planeeritud 59,3 miljonit eurot.
33
6.3. Mõju teistele valdkondadele
Määruse jõustumisega võivad kaasneda positiivsed mõjud järgmistes valdkondades: sotsiaalsed ja demograafilised mõjud, mõju riigi julgeolekule ja rahvusvahelistele suhetele, majanduslikud mõjud, keskkonnamõjud, mõju regionaalarengule. Uurimistoetuste abil ellu viidavad projektid
võivad käsitleda ühiskonna ja majanduse jaoks olulisi probleeme ning nende tulemusena saadud uusi teadmisi on võimalik rakendada nii avalikus sektoris kui ka ettevõtluses. Teadmiste
kasutuselevõttu toetab ka nõue teha uurimistoetuse projekti tulemused avalikkusele kättesaadavaks.
Positiivse mõju täpset ulatust ei ole võimalik ette prognoosida, kuna see sõltub konkreetsetest toetuse saanud projektidest ja nende tulemustest.
Ebasoovitavate mõjude risk
Määruse eelnõuga ei kaasne ebasoovitavaid mõjusid.
7. Määruse rakendamiseks vajalikud kulud, määruse rakendamise eeldatavad tulud
Määruse rakendamiseks vajalikud rahalised vahendid on kavandatud Haridus- ja Teadusministeeriumi eelarvesse.
8. Määruse jõustumine
Määrus jõustub üldises korras.
9. Eelnõu kooskõlastamine
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Kaitseministeeriumile, Kliimaministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile, Rahandusministeeriumile, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile ja
Sotsiaalministeeriumile.
Eelnõu esitatakse arvamuse avaldamiseks teadus- ja arendusasutustele, ülikoolidele, evalveeritud rakenduskõrgkoolidele, Eesti Teaduste Akadeemiale, Eesti Noorte Teaduste Akadeemiale ja SA-le Eesti Teadusagentuur.
EISi teade Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine. Eelnõu toimik: HTM/26-0029 - Riikliku uurimistoetuse taotlemise, taotluse hindamise, toetuse määramise ning toetuse tagasinõudmise täpsemad tingimused ja kord Kohustuslikud kooskõlastajad: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium; Kultuuriministeerium; Kaitseministeerium; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Kliimaministeerium Kooskõlastajad: Arvamuse andjad: Kooskõlastamise tähtaeg: 23.01.2026 23:59 Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16ee0f7b-17b2-43df-b888-da5e046c0042 Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/16ee0f7b-17b2-43df-b888-da5e046c0042?activity=1 Eelnõude infosüsteem (EIS) https://eelnoud.valitsus.ee/main