Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

285-25/299373

Otsuse kuupäev 08.01.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik

Vaidlustus MOTOR OÜ vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse

riigihankes „Eesti Loodusmuuseumi ajutise näituse

“Tulevikenäitus” ideekonkurss“ (viitenumber 299373)

hankija otsusele lükata tagasi MOTOR OÜ pakkumus

(ideekavand).

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, MOTOR OÜ, esindaja vandeadvokaat Marko

Mehilane

Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Evelin

Karindi-Kask

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg 3 alusel

1. Jätta rahuldamata MOTOR OÜ vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Eesti

Loodusmuuseumi ajutise näituse “Tulevikenäitus” ideekonkurss“ (viitenumber 299373).

2. Jätta MOTOR OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 24.09.2025 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris

avatud ideekonkursi „Eesti Loodusmuuseumi ajutise näituse “Tulevikenäitus”

ideekonkurss“ (viitenumber 299373) (edaspidi Ideekonkurss) ideekonkursi teate ja tegi

2 (8)

kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Ideekonkursi

korraldamise kord (edaspidi Kord), Vastavustingimused ja Tehniline kirjeldus (lähteülesanne)

(edaspidi TK).

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 10.11.2025, esitasid pakkumuse 4 pakkujat, teiste hulgas ka

MOTOR OÜ.

2. 26.11.2025 otsusega lükkas Hankija MOTOR OÜ pakkumuse tagasi.

3. 08.12.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

MOTOR OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsusele lükata tagasi MOTOR OÜ

pakkumus.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 11.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/285 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 16.12.2025 ja neile vastamiseks 19.12.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ja menetluskulude nimekirja

Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, MOTOR OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Vaidlustaja esitas pakkumuse Ideekonkursile, mille eesmärk on leida parim ideekavand ja

partner, kellega koostöös jõuda Eesti Loodusmuuseumi näituse „Tulevikunäitus“ lõpliku

lahenduseni ning sõlmida võitjaga näituse projekteerimise ja teostuse leping.

5.2. 26.11.2025 lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi, kuna see ei sisalda kulukuse

analüüsi.

5.3. Ideekonkursi puhul pidi Hankija kontrollima-hindama ideekavandi vastavust RHAD-i

miinimumnõuetele. Ideekavandi sisu ja kvaliteedi hindamine on žürii pädevuses (Korra p 7

„Žürii ja ideekavandi hindamine“).

5.4. Vastavustingimuse „Ideekavand“ kohaselt peab ideekavand sisaldama vähemalt järgmist:

1. Seletuskiri, sh:

1.1 ideekavandi kontseptuaalne kirjeldus, sh näituse lugu/lood;

1.2 näituselahenduste, sh multimeedia- ja erilahenduste lähtepunktid ja selgitus;

1.3 sisulise ja füüsilise ligipääsetavuse lahendustega arvestamine ja nende kirjeldus;

1.4 jätkusuutlikkuse põhimõtetega arvestamise kirjeldus;

1.5 ideekavandi projekti põhjal näituse teostamise kulukuse analüüs.

2. Visuaalne materjal, sh sobivas mõõtkavas plaanid, vaated ja lõiked.

Küsimused ettevõtjale:

1. Ideekavand vastavalt hanke alusdokumentidele (Vabas vormis dokument)

2. Kas ideekavandi anonüümsus on tagatud ning ideekavandi graafilised osad ja

seletuskiri on varustatud märgusõnaga ning digitaalsetelt dokumentidelt on eemaldatud

osalejat tuvastavad tunnused? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei").

Oluline on märkida, et:

1) ideekavand on pakkuja poolt esitatav vabas vormis dokument;

2) ei ole nõuet, et kulukuse analüüs peaks olema ideekavandis esitatud eraldi

alapeatükina või nimekirjana;

3 (8)

3) ei ole mistahes täpsemaid nõudeid kulukuse analüüsile;

4) ei ole mistahes nõudeid kulukuse analüüsi detailsusele ja mahule.

5.5. Vaidlustaja ideekavand vastab kõikidele ideekavandile sätestatud nõuetele, mh sisaldab

näituse teostamise kulukuse analüüsi. Vaidlustaja möönab, et ideekavandis ei ole näituse

kulukuse analüüs esitatud eraldi alapeatükina, kuid sellist nõuet RHAD ei sätesta. Näituse

teostamise kulukus oli ideekavandi koostamisel läbi mõeldud ja analüüsitud ning see sisaldub

ka esitatud ideekavandis.

5.6. Hankija lükkas Vaidlustaja ideekavandi tagasi põhjendusel, et selles ei sisaldu

Vastavustingimustes nõutud kulukuse analüüsi. Seejuures väitis Hankija, et oma vastuses

tunnistab ideekonkursil osaleja ka ise, et ei ole tähtaegselt nõutud kulukuse analüüsi esitanud.

Seda ei ole Vaidlustaja oma vastuses Hankija selgituspäringule väitnud, kuna tema ideekavandis

oli näituse teostamise kulukuse teema läbi mõeldud ja kaalutud. Vaidlustaja möönis 17.11.2025

vastuses üksnes seda, et ideekavandis ei ole kulukuse analüüsi eraldi alapeatükina esitatud

(Mööname, et ideekavandis ei ole kulukuse analüüsi esitatud eraldi alapeatükina), aga mitte

seda, et ideekavandis poleks arvestatud või et see ei sisaldaks kulukuse analüüsi.

17.11.2025 esitas Vaidlustaja vastuse Hankija päringule: Mööname, et ideekavandis ei ole

kulukuse analüüsi esitatud eraldi alapeatükina. Küll aga kinnitame, et kulukuse analüüs on

ideekavandi koostamise käigus läbi viidud ning see kajastub kaudselt mitmes meie pakkumuse

osas. Esiteks oleme vormil „Vorm 3 Projekteerimistööde ja näituse teostuse

kogumaksumus“ esitanud kogu ideekavandi realiseerimise (projekteerimistööd ja näituse

teostus) maksumuse, lähtudes hanke alusdokumentides märgitud eeldatavast eelarvest, mille

hankija on ise ette määranud. Seetõttu töötasime kogu ideekavandi lahenduse välja just selles

eelarvelises raamistikus, tagades, et kontseptsioon ja lahendused oleksid realistlikud ja

teostatavad. Kavandi kontseptsiooni ja valitud lahendusi on arendatud, pidades silmas just seda

eelarvelist raamistikku ja teostatavust. Töö käigus viisime läbi ka sisulise kulukuse analüüsi

ning kohandasime ideekavandit vastavalt hankija määratud vahenditele. Seega võib öelda, et

ideekavandi elementide valik ja nende ulatus on tehtud kooskõlas praktilise kulukuse

hinnanguga ning lähtuvad läbimõeldud ressursikasutusest. Leiame, et meie pakkumuse

tagasilükkamine antud juhul ei oleks proportsionaalne ega õiglane. Ehkki kulukuse analüüsi ei

ole esitatud eraldi alapeatükina, on see sisuliselt arvestatud ideekavandi ülesehituses ning

kajastub esitatud kogumaksumuses, lähtudes hankija määratletud eelarvelistest piiridest.

5.7. Seda, et Vaidlustaja ideekavandis ei ole kulukuse analüüsi eraldi alapeatükina toodud, ei

saa käsitleda ideekavandi mittevastavusena, saati veel sisulise kõrvalekaldena RHS §-i 114

tähenduses. Ideekavand tuli esitada vabas vormis.

5.8 Hankija oli näituse eeldatava maksumusena määratlenud 300 000 eurot (vt TK, p 8.3,

Eelarve: Näituse eeldatav maksumus on 300 000 €, millele lisandub käibemaks). Vaidlustaja

pakkus näituse teostamise maksumuseks 289 000 eurot.

Maksumuse 289 000 eurot pakkumisel hindas ja analüüsis Vaidlustaja läbi näituse teostamise

kulukuse, sh valis kuluefektiivsed lahendused, mis võimaldaksid näituse teostamise Hankija

eelarve 300 000 eurot piires. Valdkonnas tegutseva professionaalina ei pakkunud Vaidlustaja

ideekavandis ülemäära kalleid või ebarealistlikke lahendusi, vaid esitas lahendused, mis

võimaldavad ideekavandi alusel näituse teostamise maksumusega 289 000 eurot.

Vaidlustaja kajastas näituse teostamise kulukuse analüüsi ideekavandi erinevates alalõikudes,

mis on tuvastatav mh ideekavandi seletuskirja järgmistelt lehekülgedelt:

4 (8)

[---]1

5.9. 16.12.2025 täiendas Vaidlustaja oma seisukohti.

5.9.1. Vaidlus puudub selles, et:

1) Ideekavand oli osaleja poolt vabas vormis esitatav dokument;

2) RHAD-is ei ole nõutud, et vabas vormis esitatavas ideekavandis peaks kulukuse

analüüs olema esitatud eraldi alapeatüki või sõnapaarina (RHAD-is ei ole mingeid nõudeid

kulukuse analüüsile);

3) Hankija ei sea kahtluse alla, et Vaidlustaja on ideekavandi esitamisel kulukuse

analüüsi teostanud.

Seega on vaidluse all vaid küsimus, kas Vaidlustaja ideekavand sisaldab kulukuse analüüsi või

mitte.

5.9.2. Hankija leiab, et Vaidlustaja on ideekavandi koostamisel kulukuse analüüsi teostanud,

aga see ei sisaldu ideekavandis: Hankija ei väida, et vaidlustaja kirjeldatud analüüsi ei teinud,

ent analüüs on ideekavandis esitamata [---], mistõttu esines ideekavandis sisuline puudus, mis

tingis ideekavandi mittevastavaks tunnistamise ja selle tagasi lükkamise. Hankija järeldus ja

Vaidlustaja ideekavandi tagasi lükkamine on ekslik. Vaidlustaja ideekavandis on ka kulukuse

analüüs, see, et seda pole eraldi alapunktina või pealkirjaga „Kulukuse analüüs“, ei tähenda, et

Vaidlustaja ideekavand kulukuse analüüsi ei sisaldaks. Vaidlustuses tabelina toodud

ideekavandi erinevatest alalõikudest, nähtub kulukuse analüüs.

5.9.3. Hankija ei ole suutnud ka vaidlustusmenetluses defineerida, mida kulukuse analüüs

endast kujutama pidi.

5.9.4. Hankija on näituse eeldatavaks maksumuseks määratlenud 300 000 eurot (TK p 8.3).

Ilma näituse teostamise kulukuse analüüsita ei olnud Vaidlustajal ega ühelgi teisel osalejal

võimalik pakkumust esitada.

6. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu ja palub jätta selle

rahuldamata järgmistel põhjustel.

6.1. Hankija jääb kõikide oma 26.11.2025 otsuse lisas toodud põhjenduste juurde.

6.2. Vastavustingimuse „Ideekavand“ alapunkti 1.5 kohaselt tuli ideekavandi koosseisus esitada

ideekavandi projekti põhjal näituse teostamise kulukuse analüüs. Kogu ideekavand, sh näituse

teostamise kulukuse analüüs, tuli esitada vabas vormis, ent kõik vastavustingimuse

alapunktides toodud elemendid tuli ideekavandis kohustuslikult esitada. Hankija ei ole

Vaidlustaja pakkumusele ette heitnud, et näituse teostamise kulukuse analüüsi ei ole

ideekavandis esitatud eraldi alapeatükina. Selleks, et möönda näituse teostamise kulukuse

analüüsi olemasolu esitatud ideekavandis, peab see olema Hankijale selgelt äratuntav. Hankija

uuris Vaidlustaja ideekavandit, ent ühtegi viidet, mis oleks seostatav näituse teostamise kulude

analüüsiga, ideekavandist ei leidnud. Vaidlustaja ideekavandi üheski osas ei ole esitatud ühtegi

lauset, mis annaks edasi näituse teostamise kulukuse analüüsi.

6.3. Vaidlustaja ei ole vaidlustuses ega Hankija selgitustaotlusele vastates kinnitanud, et

kulukuse analüüs oleks esitatud. Vaidlustaja kinnitab üksnes, et see on tehtud ja sellega on

ideekavandi koostamisel arvestatud. Seega möönab Vaidlustaja kaudselt ka ise, et nõutud

analüüsi ei ole Hankijale tähtaegselt ideekavandiga esitatud. Lähtudes Vaidlustaja loogikast, et

1 Vaidlustuskomisjon jätab käesoleva otsuse riigihangete registris avaldatavast versioonist välja vaidlustuses

esitatud tabeli, kuna see võimaldab seostada Vaidlustaja tema poolt esitatud ideekavandiga, mille anonüümsuse

säilitamist Vaidlustaja taotleb.

5 (8)

kulukuse analüüsi ei pidanudki esitama ja vastavustingimuse täitmiseks piisab sellega

arvestamisest, võiks asuda seisukohale, et ka teistes vastavustingimuse

„Ideekavand“ alapunktides toodud näitajad ei pidanudki esitama. Hankija sellise käsitlusega ei

nõustu.

6.4. Vaidlustaja toob vaidlustuses esitatud tabelis välja laused, millest on väidetavalt võimalik

leida näituse teostamise kulukuse analüüs. Tabelis toodud lausetes on aga hoopis nimetatud, et

ideekavandi koostamisel on lähtutud ideekonkursi piiratud eelarvest (inglise k budgetary

limitations) ning kulutõhususest (inglise k cost-efficiency). Tõdemust, et ideekonkursil on

Vaidlustaja arvates väike (piiratud) eelarve ja ideekavandi koostamisel on lähtutud

kulutõhususest, ei saa samastada näituse teostamise kulukuse analüüsiga. Eesti keele seletava

sõnaraamatu kohaselt on analüüs (alg)osadeks lahutav uurimine, eritlus. Vaidlustuses esitatud

tabelis toodud lausete kaudu kinnitab Vaidlustaja sisuliselt, et peab ideekonkursi piiratud

eelarvest kinni, ent selline kinnitus ei ole kulukuse analüüs.

6.5. Vaidlustaja väidab vaidlustuses, et maksumuse pakkumisel hindas ja analüüsis ta näituse

teostamise kulukust, sh eelistas ja valis kuluefektiivsed lahendused, mis võimaldaksid näituse

teostamise Hankija eelarve piires. 17.11.2025 vastuses Hankija teabepäringule nimetas

Vaidlustaja, et asjaolu, et ta on Vormil 3 „Projekteerimistööde ja näituse teostuse

kogumaksumus“ esitanud kogu ideekavandi realiseerimise (projekteerimistööd ja näituse

teostus) maksumuse, lähtudes hanke alusdokumentides märgitud eeldatavast eelarvest, mille

hankija on ise ette määranud, mis peaks näitama, et Vaidlustaja töötas [---] kogu ideekavandi

lahenduse välja just selles eelarvelises raamistuskus, tagades, et kontseptsioon ja lahendused

oleksid realistlikud ja teostatavad. Hankija leiab, et Vormil 3 kogumaksumuse esitamist ei saa

käsitleda näituse teostamise kulukuse analüüsina, kuna Vormil 3 tuli esitada projekteerimise ja

näituse teostuse, st ideekonkursile järgneva riigihanke menetluse tulemusena sõlmitava

hankelepingu kogumaksumus.

Samuti väitis Vaidlustaja 17.11.2025 vastuses Hankijale, et: Töö käigus viisime läbi ka sisulise

kulukuse analüüsi ning kohandasime ideekavandit vastavalt hankija määratud vahenditele.

Hankija ei väida, et Vaidlustaja kirjeldatud analüüsi ei teinud, ent analüüs on ideekavandis

esitamata, sh vaidlustuses väidetud orgaanilisel moel kaudselt erinevates ideekavandi osades,

mistõttu esines ideekavandis sisuline puudus, mis tingis ideekavandi mittevastavaks

tunnistamise ja selle tagasi lükkamise.

6.6. Ettevõtjate võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega oleks vastuolus see, kui

Hankija tunnistaks vastavaks ideekavandi, milles ei ole esitatud kõiki RHAD-is nõutud

kohustuslikke elemente. Riigihanke menetluses esitatav pakkumus, taotlus või ideekavand peab

vastama hankija sätestatud tingimustele. Ettevõtja peab tegema kõik selleks, et ükski nõutud

dokument ei ununeks, et formularide täitmisel ei jääks ükski lahter täitmata ning et andmed

poleks vastuolulised. Riigihankes osaleda soovivalt ettevõtjalt on kohane nõuda kõrgendatud

hoolikust.

6.7. 18.12.2025 esitas Hankija täiendavad seisukohad.

6.7.1. Hankija nõustub Vaidlustajaga, et vaidluse all on vaid küsimus sellest, kas Vaidlustaja

ideekavand sisaldab kulukuse analüüsi või mitte. Vaidlustaja väidab, et kulukuse analüüs on

esitatud orgaaniliselt ideekavandi asjakohastes lõikudes. Selle seisukohaga nõustumiseks peaks

kulukuse analüüs olema ideekavandist mõistlikule inimesele arusaadavalt äratuntav. Hankija ei

ole asunud pärast ideekavandite esitamist uusi või täiendavaid nõudeid seadma ega nõudma, et

kulukuse analüüs oleks pidanud olema esitatud eraldi pealkirjana ega oleks tohtinud sisalduda

orgaaniliselt ideekavandi erinevates lõikudes.

6.7.2. Vaidlustaja väidab täiendavates seisukohtades ebaõigesti, et: Hankija kohaselt on

6 (8)

vaidlustaja ideekavandi koostamisel kulukuse analüüsi teostanud [---]. Hankija ei ole väitnud,

et nõustub Vaidlustajaga, et kulukuse analüüs on teostatud. Hankijal ei ole alust väita, et

kulukuse analüüs on teostatud, ega ka seda, et kulukuse analüüsi teostatud ei ole, vaid üksnes

seda, et kulukuse analüüsi ei ole ideekavandis ega koos sellega esitatud.

6.7.3. Kogumaksumuse esitamist ei saa samastada kulukuse analüüsi esitamisega. Kui

kogumaksumuse esitamine oleks kulukuse analüüsi esitamisena käsitletav, ei oleks Hankija

kulukuse analüüsi esitamist eraldi nõudnud. Kui ideekonkursil osalev ettevõtja oleks jätnud

kogumaksumuse esitamata, oleks see olnud vastavustingimuse „Projekteerimistööde ja näituse

teostuse kogumaksumus“ põhjal eraldiseisev ideekavandi tagasi lükkamise alus.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Vaidlustus on esitatud Vaidlustaja poolt Ideekonkursile esitatud pakkumuse tagasilükkamise

otsuse kehtetuks tunnistamiseks.

Ideekonkursi läbiviimise regulatsioon on toodud RHS-i 3. peatüki Erihangete kord 3. jaos

Ideekonkurss (RHS §-ides 128-130).Vaidlust ei saa olla selles, et ideekonkurss ei ole

hankemenetlus, mille regulatsioon on toodud RHS-i 2. peatükis Hankemenetlus.

8. RHS § 129 lg 3 kohaselt määrab Hankija riigihanke alusdokumentides ideekonkursi

korraldamise korra. Lisaks käesolevas jaos sätestatud nõuetele võib hankija ideekonkursi korra

määramisel lähtuda ka teistest käesoleva seaduse sätetest.

RHS § 129 lg 31 sätestab, et Ideekonkursi läbiviimisel järgib hankija käesoleva seaduse §-des

110 ja 111 ning § 114 lõigetes 1 ja 2 sätestatut käesoleva paragrahvi lõigetes 32-34 sätestatud

erisustega. Seega sätestab RHS, et lisaks RHS-i 3. peatüki Erihangete kord 3. jaos Ideekonkurss

sätestatule tuleb ideekonkursi läbiviimisel järgida üksnes RHS-i §-ides 110 ja 111 ning § 114

lg-des 1 ja 2 sätestatust. Seega, erinevalt lihthankemenetlusest ja sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluse läbiviimisest, ei ole hankijal ideekonkursi läbiviimisel kohustust järgida ka

RHS 1. peatükis sätestatut, vastasel juhul oleks seadusandja selle üheselt mõistetavalt ära

märkinud nagu on tehtud lihthankemenetluse (RHS § 125 lg 5) ja sotsiaal- ja eriteenuste

erimenetluse (RHS § 126 lg 7) puhul. Seega on ideekonkursi peamiseks aluseks, lisaks RHS

§-idele 128-130, hankija kehtestatav ideekonkursi korraldamise kord.

Vaidlusaluse Ideekonkursi puhul on Hankija kehtestanud Korra.

9. Korra p-i 6.1 kohaselt: Hankija kontrollib pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele.

Korra p 6.4 sätestab: Hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui pakkumus ei vasta riigihanke

alusdokumentides seatud nõuetele või kui ideekonkursil osaleja ei esita tähtajaks hankija

nõutud selgitusi või kui ideekonkursil osaleja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata

pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija teeb

pakkumuse tagasilükkamise kohta põhjendatud kirjaliku otsuse.

Vaidlustuskomisjon märgib, et Korra p-id 6.1 ja 6.4 põhinevad RHS § 114 lg-des 1 ja 2

sätestatul.

10. 10.11.2025 esitas Vaidlustaja Ideekonkursile oma pakkumuse, milles sisaldus ka

ideekavand.

12.11.2025 esitas Hankija Vaidlustajale ideekavandi kohta mitu küsimust2, millest üks oli

ideekavandis sisalduva (või mittesisalduva) ideekavandi projekti põhjal näituse teostamise

kulukuse analüüsi kohta: Palun täpsustage, milline Teie pakkumuses (ideekavandis) esitatud

teabe või dokument sisaldab teavet ideekavandi projekti põhjal näituse teostamise kulukuse

2 Sõnumi ID: 1027209.

7 (8)

analüüsi kohta.

17.11.2025 vastas Vaidlustaja Hankija küsimusele seoses näituse teostamise kulukuse

analüüsiga (edaspidi ka Kulukuse analüüs) kokkuvõtlikult järgmist:

1) ideekavandis ei ole kulukuse analüüsi esitatud eraldi alapeatükina;

2) kulukuse analüüs on ideekavandi koostamise käigus läbi viidud ning see kajastub

kaudselt mitmes pakkumuse osas;

3) vormil „Vorm 3 Projekteerimistööde ja näituse teostuse kogumaksumus“ on esitatud

kogu ideekavandi realiseerimise (projekteerimistööd ja näituse teostus) maksumus, lähtudes

RHAD-is märgitud eeldatavast eelarvest;

4) kogu ideekavandi lahenduse on välja töötatud selles eelarvelises raamistikus, tagades,

et kontseptsioon ja lahendused oleksid realistlikud ja teostatavad. Kavandi kontseptsiooni ja

valitud lahendusi on arendatud, pidades silmas just seda eelarvelist raamistikku ja teostatavust.

Töö käigus viis pakkuja läbi ka sisulise kulukuse analüüsi ning kohandas ideekavandit vastavalt

hankija määratud vahenditele;

5) ideekavandi elementide valik ja nende ulatus on tehtud kooskõlas praktilise kulukuse

hinnanguga ning lähtuvad läbimõeldud ressursikasutusest;

6) ehkki kulukuse analüüsi ei ole esitatud eraldi alapeatükina, on see sisuliselt arvestatud

ideekavandi ülesehituses ning kajastub esitatud kogumaksumuses, lähtudes Hankija

määratletud eelarvelistest piiridest3.

11. 26.11.2025 otsusega lükkas Hankija Vaidlustaja pakkumuse tagasi RHS § 114 lg-te 1 ja 2 ja

Korra p-i 6.4 alusel, põhjendusega, et pakkumus ei vasta vastavustingimusele „Ideekavand“4,

kuna Vaidlustaja esitatud ideekavandis puudus ideekavandi projekti põhjal näituse teostamise

kulukuse analüüs. Üksikasjalikud põhjendused esitas Hankija Vaidlustajale eraldi dokumendis

Vastavusotsuse selgitus (edaspidi Selgitus).

12. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankijaga, et vastavustingimuses „Ideekavand“ nõutud

ideekavandi projekti põhjal näituse teostamise kulukuse analüüsi (Kulukuse analüüs) ei ole

Vaidlustaja Ideekavandis esitatud. Vähemalt mitte arusaadaval ega mõistetaval kujul.

12.1. Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et RHAD-is pole nõutud, et Kulukuse analüüs

oleks ideekavandis eraldi osana või pealkirjaga, kuid sellise osa või pealkirja puudumises, kuigi

Vaidlustaja seda rõhutab, polegi küsimus. Nagu ka Hankija on Selgituses ja

vaidlustusmenetluse menetlusdokumentides märkinud, otsis ta sisulist Kulukuse analüüsi nii

ideekavandist kui ka teistest Vaidlustaja pakkumuses esitatud dokumentidest, kuid ei leidnud.

Seejärel pöördus Hankija 12.11.2025 küsimusega Vaidlustaja poole, kes vastas 17.12.2025.

Vaidlustuskomisjon märgib, et Vaidlustaja 17.11.2025 vastuses Hankija päringule viitab

Vaidlustaja küll korduvalt sellele, et Kulukuse analüüs on läbi viidud ja sellega pakkumuse

esitamisel arvestatud, kuid ei too ühtegi viidet, kus konkreetselt sisalduks ideekavandis või

mõnes muus pakkumuses esitatud dokumendis Kulukuse analüüs või selle elemendid.

Vaidlustaja piirdub üksnes üldsõnaliste fraasidega nagu [---] kajastub kaudselt mitmes meie

pakkumuse osas [---] või [sellega on] sisuliselt arvestatud ideekavandi ülesehituses [---].

Vaidlustuskomisjonile jääb üle vaid nõustuda Hankija seisukohaga, et Vaidlustaja 17.11.2025

vastusest nähtub, et Vaidlustaja möönab kaudselt, et pakkumuses Kulukuse analüüsi esitatud ei

ole.

12.2. Vaidlustuses väidab Vaidlustaja, et näituse teostamise kulukus oli ideekavandi

koostamisel läbi mõeldud ja analüüsitud ning see sisaldub ka Hankijale esitatud ideekavandis.

Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu. Isegi kui näituse teostamise kulukus oli läbi mõeldud ja

analüüsitud (selle kohta tõendid puuduvad), ei saa Vaidlustaja ideekavandi alusel väita, et

3 Vaidlustaja 17.11.2025 vastuse täistekst on toodud käesoleva otsuse p-is 5.6. 4 Vt käesoleva otsuse p 5.4.

8 (8)

väidetav tõendatus ja analüüsitus ideekavandis kuidagi kajastuks.

Vaidlustuses toodud tabelis (vt käesoleva otsuse p 5.8) esitas Vaidlustaja rea kontekstist välja

võetud lauseid väites, et need kajastavad mh ideekavandi projekti põhjal näituse teostamise

kulukuse analüüsi.

Vaidlustuskomisjon möönab, et Hankija ei ole seda, mida on mõeldud RHAD-is ideekavandi

projekti põhjal näituse teostamise kulukuse analüüsi all, lahti seletanud, kuid sõnadel on ka

tavatähendus, millest sellisel juhul lähtuda. Nt „Eesti keele seletav sõnaraamat“ 2009 selgitab,

et analüüs on (alg)osadeks lahutav uurimine, eritlus. Vikipeedia kohaselt: Analüüs ehk eritlus

on protsess, mille käigus terviklik või kompleksne teema või objekt lahutatakse lihtsamateks

osadeks (elementideks), et lihtsustada teemast või objektist arusaamist, sealhulgas

nendevaheliste suhete avastamist.

Vaidlustuskomisjon leiab, et käesoleva otsuse p-is 5.8 toodud lauseid ei ole üksikult võttes ega

kogumis võimalik käsitleda ideekavandi projekti põhjal näituse teostamise kulukuse

analüüsina, sest mingit uurimist või protsessi need ei kajasta. Näib, et vaidlustuses on

ideekavandist valdavalt5 valitud laused, mis sisaldavad märksõnu „kulutõhus“, „eelarvelised

piirangud“, „piiratud eelarve“, mis ehk kajastavadki tegutsemist piiratud ressursside

tingimustes nagu nähtub Vaidlustaja kommentaaridest tabeli kolmandas veerus, kuid seda, et

need laused näitaksid või kajastaksid mingit analüüsi, vaidlustuskomisjon tuvastada ei suuda.

12.3. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija täiendavates seisukohtades esitatud seisukohaga, et

Vaidlustaja tõlgendab põhjendamatult vabalt Hankija lauset: Hankija ei väida, et Vaidlustaja

kirjeldatud analüüsi ei teinud, ent analüüs on ideekavandis esitamata [---], andes sellele sisu,

et Hankija leiab, et Vaidlustaja on ideekavandi teostamisel Kulukuse analüüsi teostanud, kuid

see ei sisaldu ideekavandis. Tegelikult on Hankija ilmselgelt tahtnud öelda, et Hankija lihtsalt

ei tea, kas Vaidlustaja on Kulukuse analüüsi teostanud või mitte, mistõttu ta ei saa väita, et

Vaidlustaja pole Kulukuse analüüsi teinud. Isegi kui kulukuse analüüs oleks tehtud, ei õigustaks

see analüüsi esitamata jätmist ideekavandis.

12.4. Eeltoodust lähtudes on vaidlustuskomisjon samal põhimõttelisel seisukohal nagu Hankija.

Ei ole alust väita, et Vaidlustaja on Kulukuse analüüsi teostanud ega ka seda, et ta Kulukuse

analüüsi teostanud ei ole, kuna selle kohta puuduvad tõendid. Ideekavandis ei ole Vaidlustaja

aga Kulukuse analüüsi esitanud. Nimelt viimane oli aga vastavustingimuse „Ideekavand“ nõue,

mille täitmata jätmise tõttu Vaidlustaja pakkumus tagasi lükati.

13. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja esitatud ideekavandis puudub Kulukuse

analüüs, mistõttu see ei vasta vastavustingimusele „Ideekavand“ ning Hankija otsus Vaidlustaja

pakkumus sel põhjusel tagasi lükata on kooskõlas Korra p-iga 6.4 ning alused selle otsuse

kehtetuks tunnistamiseks puuduvad.

14. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3.

14.1. Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

14.2. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Taivo Kivistik

5 Vaidlustuskomisjoni arvates võib ideekavandi lk-lt 33 võetud lausetel olla vaid väga kaude seoses näituse

kulukusega, kuna need kajastavad pigem kestlikkuse eesmärke.