Leping

HANKELEPING NR 1.9-1/1-1

Rahandusministeerium (edaspidi tellija), registrikood 70000272, mida esindab ministeeriumi

põhimääruse alusel kantsler Merike Saks

ja

Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ (edaspidi töövõtja), registrikood 10332235, mida esindab

põhikirja alusel Sven-Erik Heinsoo

edaspidi ka pool või pooled, sõlmisid töövõtulepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Leping on sõlmitud riigihanke „Meediamonitooringu teenuse tellimine

Rahandusministeeriumile“, (viitenumber 303517) (edaspidi riigihange) tulemusena.

1.2. Lepingu esemeks on meediamonitooringu teenuse tellimine Rahandusministeeriumile (edaspidi

teenus). Teenuse täpsem kirjeldus on toodud riigihanke alusdokumentides ja ulatuses, milles

riigihanke alusdokumendid seda ette näevad, töövõtja poolt riigihankes esitatud pakkumuses.

1.3. Teenust rahastatakse riigieelarvest.

1.4. Lepingu dokumendid, mis on lepingu lahutamatuteks osadeks, on järgmised:

1.4.1. lepingu muudatused;

1.4.2. käesolev lepingu põhitekst;

1.4.3. tellija poolt riigihanke menetluses antud selgitused ulatuses, milles need ei muuda, vaid

üksnes täpsustavad või selgitavad riigihanke alusdokumente;

1.4.4. muud riigihanke alusdokumendid, sh tehniline kirjeldus koos selle lisadega;

1.4.5. töövõtja pakkumus riigihankes.

1.5. Kui lepingu dokumentide vahel esineb vastuolusid, lähtutakse prioriteetsuse määramisel

eelmises punktis toodud lepingu dokumentide loetelu järjekorrast (loetelus eespool asetsev

lepingu dokument on prioriteetsem järgneva suhtes). Riigihanke alusdokumentide vastuolude

korral on nende prioriteetsuse järjekord järgmine: hanketeade, hankelepingu eseme tehniline

kirjeldus, muud riigihanke alusdokumendid.

2. Lepingu hind ja tasumise tingimused 2.1. Tellija tasub töövõtjale osutatud teenuse eest vastavalt töövõtja riigihanke pakkumuses

fikseeritud teenuse maksumusele 1950 eurot kuus, kokku 24 kuu maksumus on 46 800,00 eurot

(edaspidi lepingu hind). Lepingu hinnale lisandub käibemaks õigusaktides sätestatud korras.

2.2. Lepingu hind on lõplik ning sisaldab kõiki lepingu täitmise kulusid, sh tasu autoriõiguste eest.

2.3. Tellija tasub teenuse eest üks kord kuus töövõtja esitatud arve alusel.

2.4. Töövõtja esitab tellijale arve e-arvena. Arvele tuleb märkida riigihanke viitenumber 303517,

15-kohaline lepinguosa viitenumber (leitav riigihangete registrist lepingu juurest) ja tellija ja

töövõtja kontaktisikute andmed.

2.5. Tellija tasub töövõtjale 14 (neljateistkümne) kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve

saamisest.

3. Teenuse osutamine ja heakskiitmine

3.1. Töövõtja kohustub osutama teenust tähtaegselt, kvaliteetselt ja kooskõlas lepingus sätestatuga.

Lepingus sätestamata omaduste osas peab teenus olema vähemalt keskmise kvaliteediga ja

vastama sarnastele teenusteele tavaliselt esitatavatele nõuetele.

3.2. Töövõtja peab lepingu täitmise käigus teostama kõik tööd ja toimingud, mis ei ole lepingus

otsesõnu sätestatud, kuid mis oma olemuselt kuuluvad lepingu täitmisega seotud teenuse hulka

või on vajalikud teenuse nõuetekohaseks osutamiseks.

3.3. Monitooringu edastamine toimub riigihanke alusdokumentides määratud tähtaegadel, vormis

ja tingimustel, mh monitooringus jälgitavad teemad, kanalid. Muudatuste tegemine on lubatud

hankedokumentides sätestatud tingimustel ja mahus.

3.4. Igakuise edastusintervalliga analüütikaraporti edastamine peab toimuma riigihanke

alusdokumentides toodud tingimustel.

3.4.1. Tellija vajaduse tekkides on võimalus tellida töövõtjalt mõne konkreetse teema kohta

kajastuste kvalitatiivset analüüsi, mille tingimused lepitakse kokku kontaktisikute

vahel igakordselt eraldi.

3.5. Tellijal on õigus keelduda esitatud meediaanalüüside ja/või analüütikaraportite vastuvõtmisest,

kui need ei vasta lepingus sätestatule, esitades töövõtjale selle kohta pretensiooni.

3.5.1. Pretensioonis fikseeritakse ilmnenud puudused ja määratakse tähtaeg puuduste

kõrvaldamiseks. Tellija võib nõuda puudustega osutatud teenuse parandamist või uue

teenuse osutamist, kui sellega ei põhjustata töövõtjale ebamõistlikke kulusid või

põhjendamatuid ebamugavusi. Kui töövõtja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille

heastamine ei ole võimalik või kui tellijal ei ole heastamise vastu huvi, tähtaega

puuduste kõrvaldamiseks ei määrata. Sellisel juhul on tellijal õigus jätta teenus vastu

võtmata või võtta teenus vastu puudustega ja kasutada õiguskaitsevahendeid.

3.5.2. Tellijal on õigus võtta vastu puudustega osutatud teenuse puuduste kõrvaldamise nõude

asemel ja alandada lepingu hinda.

3.5.3. Kui töövõtja ei ole pretensiooniga nõus, on töövõtjal õigus tellida teenuse vastavuse

hindamiseks ekspertiis mõlema poole poolt aktsepteeritud sõltumatult eksperdilt. Kui

teenuse vastuvõtmisest keeldumine osutub ekspertiisi tulemusel põhjendamatuks,

hüvitab tellija töövõtjale ekspertiisikulud. Kui ekspertiis kinnitab teenuse

mittevastavust, jäävad ekspertiisikulud töövõtja kanda. Kui ekspertiisikulud tuleb

osaliselt või tervikuna kanda etteulatuvalt, tasub need sel hetkel töövõtja kui ekspertiisi

tellija ning hiljem, sõltuvalt ekspertiisi tulemusest, toimub vajadusel ekspertiisikulude

hüvitamine või tasaarvestus vastavuses käesoleva punkti teises ja kolmandas lauses

sätestatuga.

3.5.4. Tellijal ei ole õigust esitada pretensiooni, kui puudused teenuse kvaliteedis on tingitud

tellija poolt antud sisendi ebasobivusest või puudustest eeltöödes ning töövõtja oli

tellijat sellest teavitanud vastavalt lepingus sätestatule.

3.6. Kui tellija ei esita pretensiooni lepingus sätestatud tähtaja jooksul, loetakse teenus tellija poolt

heaks kiidetuks ja vastuvõetuks.

3.7. Töövõtja kohustub kogu lepingu perioodi jooksul kogutud materjale arhiveerima ja vastava

nõude saamisel edastama arhiveeritud materjalide metainfo pärast lepingu lõppemist

Rahandusministeeriumile. Arhiveeritud materjalide metainfo edastatakse XML-formaadis või

muul kokkulepitud kujul.

3.8. Töövõtja poolt digitaalsel kujul edastatavad materjalid peavad olema salvestatud ja edastatud

optimaalse mahuga, et vältida otstarbetult suuri andmefaile ning seega vähendada digireostust.

3.9. Hankelepingu täitmise järgselt kustutada üleliigsed digimaterjalid, näiteks mustandfailid,

säilitamiseks mittevajalikud töödokumendid jms, kuna IT-serverites failide otstarbetu hoidmine

on keskkonda kurnava mõjuga ning suurendab digireostust.

3.10. Digiprügi/digitaalse jalajälje vähendamise ja andmekaitse eesmärgil peab töövõtja kustutama

kõik kogutud andmed peale lepingu lõppemist.

3.11. Töövõtja peab vältima tarbetut dokumentide välja trükkimist ning võimalusel eelistama

digitaalsel kujul olevaid materjale.

3.12. Töövõtja tagab, et temal, tema alltöövõtjatel ja töötajatel on lepingu täitmise perioodil olemas

kõik vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või nõusolekud, kui need on

õigusaktidest või lepingus sätestatust tulenevalt vajalikud või vastava teenuse puhul nende

olemasolu eeldatakse.

3.13. Töövõtja kutse- või majandustegevuses tegutseva isikuna peab osutama teenust vastavalt oma

erialastele teadmistele, oskustele ja võimetele, kasutades lepingus sätestatud teenuse osutamisel

tööjõudu, kelle koolitus, oskused ja kogemused vastavad teenuse ulatusele, iseloomule ja

keerukusele.

3.14. Kui töövõtja osutab teenust kolmandate isikute läbiviidud teenuse jätkuna või tuginedes

kolmandate isikute koostatud materjalidele, on ta kohustatud kontrollima materjalide sobivust

ning mittesobivusel teavitama sellest tellijat. Mittesobivusest teavitamata jätmisel vastutab

töövõtja osutatud teenuse lepingutingimustele mittevastavuse eest.

3.15. Pooled on kohustatud teavitama teist poolt viivitamatult asjaoludest, mis takistavad või võivad

takistada kohustuse nõuetekohast ja õigeaegset täitmist. Kui teenuse nõuetekohast osutamist

takistab tellijast tulenev asjaolu, peab töövõtja sellest tellijat teavitama hiljemalt 2 (kahe)

tööpäeva jooksul. Kui töövõtja ei teavita tellijat sellest kokkulepitud aja jooksul, kaotab

töövõtja õiguse nõuda tellija tegevusega seonduvalt teenuse tähtaegade muutmist.

3.16. Teenuse vastuvõtmisest läheb tellijale üle teenusega juhusliku hävimise või kahjustumise

riisiko.

4. Intellektuaalomandiõigused

4.1. Kui lepingu täitmise käigus luuakse autoriõigusega kaitstavaid teoseid (edaspidi teos), siis

loetakse, et kõik teose suhtes kehtivad autori varalised õigused lähevad arvates teose tellijale

üleandmisest automaatselt, täies mahus, tagasivõtmatult ja ilma selle eest eraldi tasu maksmata

töövõtjalt üle tellijale.

4.2. Teose suhtes kehtivate autori isiklike õiguste osas loetakse, et arvates teose tellijale

üleandmisest annab töövõtja tellijale automaatselt ja ilma selle eest eraldi tasu saamata kogu

asjaomaste õiguste tähtaja jooksul kehtiva, tagasivõtmatu ja all-litsentsi andmise õigusega

ainulitsentsi. Ainulitsents on lepingu tähenduses litsents, mis annab litsentsi esemeks olevate

õiguste teostamise ainuõiguse litsentsisaajale (tellijale) ning välistab samade õiguste teostamise

kõigi teiste isikute, sh litsentsiandja (töövõtja) enda poolt. Juhul kui Eesti õigus peaks osalt või

täielikult keelama eelnimetatud tingimustel isiklike autoriõiguste litsentseerimise, siis loetakse,

et litsents on antud kõige laiematel tingimustel, mida Eesti õigus võimaldab (see hõlmab iga

üksiku isikliku õiguse kaupa nii litsentsitüüpi, litsentsi territooriumi, tähtaega, tagasivõetavust

kui all-litsentseeritavust). Tellijale antav isiklike õiguste litsents ei piira mingil moel teose

kasutamise viisi ega nõua tellija poolt teose kasutamiseks töövõtja täiendavat või eelnevat luba.

Tellija poolt tehtud teose hilisemate muudatuste, lisanduste, paranduste jms puhul peab olema

selgelt aru saada, et nende autoriks ei ole töövõtja ega viimase heaks tegutsenud füüsiline isik.

4.3. Olenemata eelmises punktis sätestatust lepivad pooled kokku, et tellija näitab teose juures

mõistlikus suuruses ja paigutuses ära teose loonud füüsilis(t)e isiku(te) nime(d) ning töövõtja

ärinime ja/või kaubamärgi.

4.4. Töövõtja kinnitab ja tagab, et tal on lepingut sõlmides või ta omandab lepingu täitmise käigus

kõik vajalikud õigused, et teha võimalikuks teose suhtes kehtivate autoriõiguste õiguspärane

edasivõõrandamine või litsentseerimine tellijale käesolevas peatükis sätestatud moel. Tellijal

on õigus töövõtja poolt käesoleva punkti esimeses lauses nimetatud kohustuse täitmist

kontrollida, nõudes selleks töövõtjalt mõistliku aja jooksul selgitusi ja dokumente.

4.5. Kui töövõtja poolt tellijale üleantav teos sisaldab ka intellektuaalomandiõigusi, mis ei pärine

algupäraselt töövõtjalt või tema heaks tegutsevatelt füüsilistelt isikutelt (nt autoriõigusega

kaitstavad teosed, mille on loonud töövõtjaga mitteseotud kolmandad osapooled), siis kohustub

töövõtja tagama, et ta on omandanud kõik vajalikud õigused, et anda tellijale edasi sellises

mahus intellektuaalomandiõigused, mis võimaldavad tellijal teost sihtotstarbeliselt, ilma

tähtajaliste piiranguteta ja ilma ühelegi kolmandale osapoolele tasu maksmata kasutada.

4.6. Kui töövõtja rikub eelmises kahes punktis sätestatud kohustust tagada endal vajalike

intellektuaalomandiõiguste olemasolu tellijale edasiandmiseks või kui töövõtja rikub lepingu

täitmisel mistahes moel kolmandate isikute intellektuaalomandiõigusi ning sellega kaasneb

tellijale kahju, on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

4.7. Kui lepingu täitmise käigus luuakse kaitstavat tööstusomandit (sealhulgas, kuid mitte ainult

patent, kasulik mudel ja tööstusdisainilahendus), kuulub õigus selle registreerimisele

ainuisikuliselt tellijale.

4.8. Töövõtja kinnitab lepingu allkirjastamisega, et ta ei riku lepingu täitmisel kolmandate isikute

intellektuaalomandiõigusi. Kui selle kohustuse rikkumisel töövõtja poolt tekib tellijale kahju,

on töövõtja kohustatud selle kahju täies mahus hüvitama.

4.9. Töövõtja tasu kõigi käesolevas peatükis sätestatud intellektuaalomandiõiguste võõrandamise

või litsentseerimise eest sisaldub lepingu hinnas ning töövõtjal ei teki käesoleva peatüki alusel

täiendavat tasunõuet tellija vastu.

5. Poolte vastutus ja vääramatu jõud

5.1. Pooled vastutavad lepingust tulenevate kohustuste täitmata jätmise või mittekohase täitmisega

teisele poolele tekitatud kahju eest täies ulatuses.

5.2. Kui töövõtja ei osuta teenust või teenus ei vasta lepingutingimustele, on tellijal lisaks muude

õiguskaitsevahendite kasutamisele õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 5% lepingu hinnast

iga rikkumise kohta.

5.3. Teenuse osutamise mis tahes tähtajast või lepingu alusel esitatud pretensioonis määratud

tähtajast mittekinnipidamise korral on tellijal õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 0,5%

lepingu hinnast iga viivitatud päeva eest, kuid käesoleva punkti alusel kokku mitte rohkem kui

5% lepingu hinnast.

5.4. Kui töövõtja ei täida lepinguga võetud kohustusi ja tellija taganeb lepingust, on tellijal õigus

tellida mitteosutatud või mittenõuetekohaselt osutatud mahus teenust kolmandatelt isikutelt

ning nõuda lisaks leppetrahvile kolmandatelt isikutelt tellitud teenusele kulunud summa ning

lepingu hinna vahe hüvitamist töövõtja poolt.

5.5. Kui tellija viivitab lepingus sätestatud rahaliste kohustuste täitmisega, on töövõtjal õigus nõuda

tellijalt viivist kuni 0,5% tähtajaks tasumata summalt päevas, kuid mitte rohkem kui 5% lepingu

hinnast.

5.6. Lepingus sätestatud konfidentsiaalsuskohustuse rikkumisel töövõtja või tema esindajate,

töötajate, lepingupartnerite ning muude isikute poolt, keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab,

on tellijal igakordselt õigus nõuda töövõtjalt leppetrahvi kuni 30% lepingu hinnast ja/või

lepingust taganeda.

5.7. Poolel tuleb teavitada teist poolt leppetrahvi nõudmisest 90 päeva jooksul alates lepingu

rikkumise lõppemisest.

5.8. Kui sama rikkumise eest on võimalik rakendada erinevaid õiguskaitsevahendeid, valib

õiguskaitsevahendi(d) selleks õigustatud pool.

5.9. Leppetrahvi nõudmine ei mõjuta õigust kasutada teisi õiguskaitsevahendeid. Kõik leppetrahvid

on kokku lepitud eesmärgiga tagada kohustuse täitmist, mitte eesmärgiga asendada kohustuse

täitmist.

5.10. Leppetrahvid ja viivised tuleb tasuda 14 kalendripäeva jooksul vastava nõude saamisest.

Tellijal on õigus teenuse eest tasumisel tasaarvestada leppetrahvi summa lepingu alusel

tasumisele kuuluva summaga.

5.11. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab tellijale õiguse lepingust taganeda, loetakse muu

hulgas, kuid mitte ainult järgmisi rikkumisi:

5.11.1. töövõtja osutatavas teenuses esinevad korduvad kvaliteediprobleemid, mille pinnalt on

alust arvata, et töövõtja ei suuda osutada nõuetele vastavat teenust;

5.11.2. töövõtja ei pea lepingu täitmisel kinni tellija juhistest või õigusaktiga teenuse

osutamisele kehtestatud nõuetest ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava

14-päevase täiendava tähtaja jooksul;

5.11.3. töövõtjal on tekkinud teenuse osutamisel mahajäämus enam kui 30 päeva ja töövõtja

ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja

jooksul;

5.11.4. töövõtja rikub lepingus sätestatud andmekaitse- või intellektuaalomandiõiguse

nõudeid ja töövõtja ei lõpeta rikkumist tellija poolt määratava 14-päevase täiendava

tähtaja jooksul;

5.11.5. töövõtja on esitanud lepingu sõlmimisel või lepingu täitmise käigus valeandmeid;

5.11.6. kui töövõtjal puuduvad vajalikud registreeringud, sertifikaadid, litsentsid, load või

nõusolekud, sh kui pädev asutus teeb töövõtja suhtes loa andmisest keeldumise,

kehtetuks tunnistamise või kehtivuse peatamise otsuse või kui töövõtja loa kehtivus

lõppeb lepingu kehtivuse ajal.

5.12. Lepingu oluliseks rikkumiseks, mis annab töövõtjale õiguse leping erakorraliselt lõpetada,

loetakse:

5.12.1. kui tellija viivitab töövõtja arve tasumisega enam kui 21 päeva ja kui tellija ei lõpeta

rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja jooksul;

5.12.2. kui teenuse osutamine muutub võimatuks tellija lepingu rikkumise tõttu ja tellija ei

lõpeta rikkumist töövõtja poolt määratava mõistliku pikkusega täiendava tähtaja

jooksul.

5.13. Kui tellija ütleb lepingu üles korraliselt võlaõigusseaduse (VÕS) § 655 alusel või kui töövõtja

lõpetab lepingu erakorraliselt, on tellijal kohustus tasuda töövõtjale teenuse eest tasu

proportsionaalselt lepingu lõppemise hetkeks osutatud ja tellijale üle antud teenusega.

5.14. Töövõtjal ei ole VÕS §-s 654 sätestatud pandiõigust.

5.15. Pooled ei vastuta lepingust või õigusaktidest tuleneva kohustuse rikkumise eest, kui kohustuse

rikkumise põhjustas vääramatu jõud. Vääramatu jõu ja rikkumise vabandatavuse osas

kohaldavad pooled VÕS §-s 103 sätestatut.

5.15.1. Vääramatu jõuna ei käsitleta pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga õigusaktidega

kehtestatud piiranguid. Vääramatu jõu kohaldumise üheks eelduseks on asjaolu

ettenägematus. Pakkumuste esitamise tähtpäeva seisuga kehtivad piirangud olid lepingu

pooltele teada ning kõik tegevused planeeriti arvestades pakkumuste esitamise

tähtpäeva seisuga kehtivat olukorda.

5.15.2. Kui kehtestatakse täiendavaid piiranguid, mis takistavad lepingu täitmist, on poolel

õigus tugineda vääramatule jõule, kui kõik vääramatule jõule tuginemise eeldused on

täidetud.

5.15.3. Seoses teenuse osutamist takistada võiva pandeemia või muu kriisiga on vääramatuks

jõuks üksnes see, kui teenuse osutamist takistab riigiasutuse kohustusliku iseloomuga

korraldus või muu regulatsioon. Riigiasutuste soovitused ei ole vääramatuks jõuks.

5.16. Kui lepingu täitmine on takistatud vääramatu jõu mõju tõttu, lükkuvad lepingus sätestatud

tähtajad edasi aja võrra, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.

6. Teadete edastamine 6.1. Teadete edastamine toimub üldjuhul kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis. Juhul kui

teate edastamisel on olulised õiguslikud tagajärjed, muuhulgas näiteks poolte lepingu

lõpetamise avaldused, samuti poole nõue teisele poolele, mis esitatakse tulenevalt lepingu

rikkumisest, peavad teisele poolele edastatavad teated olema edastatud kirjalikus vormis.

Kirjaliku vormiga on võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud vorm.

6.2. Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus sätestatud kontaktisiku

kontaktandmetel. Kontaktandmete muutusest on pool kohustatud viivitamatult informeerima

teist poolt ja sellist muudatust ei käsitleta lepingu muudatusena. Kuni kontaktandmete

muutusest teavitamiseni loetakse teade nõuetekohaselt edastatuks, kui see on saadetud poolele

lepingus sätestatud kontaktandmetel.

6.3. Kirjalik teade loetakse poole poolt kättesaaduks, kui see on üle antud allkirja vastu või kui

teade on saadetud postiasutuse poolt tähitud kirjaga poole poolt teatatud aadressil ja

postitamisest on möödunud viis kalendripäeva. E-posti teel, sh digitaalselt allkirjastatud

dokumentide saatmise korral loetakse teade kättesaaduks e-kirja saatmisele järgneval

tööpäeval.

7. Poolte kontaktisikud

7.1. Tellija kontaktisikuks lepingu täitmisega seotud küsimustes on kommunikatsiooniosakonna

juhataja Elina Kink, tel +372 5565 6022, e-post [email protected]. Tellija kontaktisikul on

õigus esindada tellijat kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise,

lepingu lõpetamise ning õiguskaitsevahendite kasutamise osas on tellija kontaktisikul õigus

esindada tellijat ainult tellija esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

7.2. Töövõtja kontaktisik lepingu täitmisega seotud küsimustes on Ursula Nuutmann, tel +372 525

8236, e-post [email protected]. Töövõtja kontaktisikul on õigus esindada töövõtjat

kõikides lepingu täitmisega seotud küsimustes. Lepingu muutmise, lepingu lõpetamise ning

õiguskaitsevahendite kasutamise osas on töövõtja kontaktisikul õigus esindada töövõtjat ainult

töövõtja esindusõigusliku isiku kirjaliku volituse olemasolul.

8. Konfidentsiaalsus ja andmekaitse

8.1. Töövõtja kohustub tagama, et tema esindajad, töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,

keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid lepingus sätestatud konfidentsiaalsuse

kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse tingimusteta ja

tähtajatut täitmist.

8.2. Lepingu täitmisel töövõtjale või töövõtjaga seotud isikutele teatavaks saanud isiku- ja

turvaandmed ning muu vastavalt markeeritud teave ja asjaolud, mille avalikuks tulek võiks

kahjustada tellija huve, on konfidentsiaalne. Vastavasisulise informatsiooni kolmandale isikule

kättesaadavaks tegemist töövõtja või töövõtjaga seotud isiku poolt käsitletakse kui lepingu

olulist rikkumist. Lepingu alusel konfidentsiaalseteks andmeteks loetakse ka vahetult teenuse

osutamisega tellija kohta töövõtjale teatavaks saanud teave. Töövõtjal ei ole õigust nimetatud

teavet avaldada ega muul viisil töödelda.

8.3. Töövõtja võib avaldada konfidentsiaalset informatsiooni, sealhulgas isikuandmeid üksnes

tellija eelneval kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis antud nõusolekul või nendele

isikutele, kellele informatsiooni avaldamise kohustus tuleneb õigusaktidest, ning seda

tingimusel, et avaldatakse vaid vältimatult vajalik hulk informatsiooni, tagades maksimaalses

võimalikus ulatuses informatsiooni konfidentsiaalsus, või isikutele, kes seda teavet vajavad

käesoleva lepingu täitmiseks ja keda on teavitatud, et selline informatsioon on konfidentsiaalne

ja nad on seotud konfidentsiaalsuskohustusega.

8.4. Konfidentsiaalne informatsioon ei hõlma endas informatsiooni, mis on avalik, st üldsusele

teada. Töövõtja võib konfidentsiaalset informatsiooni kasutada üksnes kitsalt käesoleva

lepingu täitmiseks ning töövõtjal ei ole õigust kasutada konfidentsiaalset informatsiooni muul

eesmärgil, sh kasu saamise eesmärgil või kolmandate isikute huvides.

8.5. Töövõtja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning

vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse õigusaktides

sätestatud nõuetele, sh rakendama organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest. Kui kolmandale

isikule avaldatakse lepingus sätestatud või õigusaktist tulenevate kohustuste täitmiseks

isikuandmeid, on töövõtja kohustatud tagama, et isik, kellele isikuandmeid avaldatakse, järgib

lepingus ja õigusaktides sätestatud isikuandmete töötlemise nõudeid.

8.6. Töövõtjal ega töövõtjaga seotud isikutel ei ole õigust anda lepingu raames teateid pressile,

meediale, üldsusele või teistele auditooriumidele ilma tellija eelneva kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis antud nõusolekuta. Meediapäringute korral tuleb töövõtja vastus

kooskõlastada tellijaga.

9. Lepingu kehtivus, muutmine ja lõpetamine

9.1. Leping jõustub allkirjastamisest poolte poolt ja kehtib 24 kuud. Lepingu lõppemine ei mõjuta

selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad ka pärast lepingu lõppemist.

9.2. Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandale isikule ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

9.3. Kui lepingu lõppemise ajaks ei ole uue riigihanke tulemusel lepingut sõlmitud, on tellijal

teenuse osutaja nõusolekul õigus pikendada lepingu kehtivust kuni 3 kuud ja suurendada

lepingu maksumust kuni 3 kuu tasu ulatuses.

9.4. Tellijal on õigus leping mõjuva põhjuse olemasolul ennetähtaegselt üles öelda, eelkõige kui tal

puuduvad lepingu täitmiseks rahalised vahendid või kaob vajadus teenuse järele või kui

töövõtja likvideeritakse või reorganiseeritakse, kusjuures lepingust tulenevad töövõtja

kohustused ei lähe üle tema õigusjärglasele. Tellija teatab töövõtjale ülesütlemisest kirjalikult

ette vähemalt 15 kalendripäeva. Tellija tasub töövõtjale lepingu lõppemise hetkeks faktiliselt

osutatud teenuse eest.

10. Lõppsätted

10.1. Pooled juhinduvad lepingu täitmisel Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest. Kui lepingu

mõni säte osutub vastuolus olevaks Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktidega, ei mõjuta see

ülejäänud sätete kehtivust.

10.2. Teenust osutavad isikud ei tohi olla tellija töötajad (teenistujad) ega tellija töötajatega

(teenistujatega) seotud juriidilised isikud. Seotud juriidiline isik tähendab käesoleva lepingu

mõistes juriidilist isikut, mille juhtumis- või kontrollorgani liige on tellija töötaja (teenistuja)

või juriidiline isik, milles vähemalt 1/10 osalusest kuulub tellija töötajale (teenistujatele).

10.3. Töövõtja ei tegele seoses lepinguga avalike suhetega ega anna teateid pressile, elektroonilisele

meediale, üldsusele või teisele auditooriumile, välja arvatud tellija eelneval kirjalikul

nõusolekul. Kõik eelnimetatud kohustused kehtestab töövõtja ka kõigile kolmandatele

isikutele, keda ta kasutab oma lepingujärgsete kohustuste täitmisel.

10.4. Töövõtja on teadlik, et leping on avaliku teabe seaduses sätestatud ulatuses avalik.

10.5. Lepingu täitmise keel on eesti keel.

10.6. Lepinguga seotud vaidlused, mida pooled ei ole suutnud läbirääkimiste teel lahendada,

lahendatakse Harju Maakohtus.

Tellija Töövõtja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Merike Saks Sven-Erik Heinsoo

kantsler Balti Meediamonitooringu Grupp OÜ