Arvamuse edastamine


Sotsiaalministeerium
Teie: 28.11.2025
Meie: 09.01.2026 nr 1

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tänab võimaluse eest avaldada arvamust Lastekaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu kohta. Peame eelnõu üldist suunda vajalikuks ning toetame muudatusi, mille eesmärk on parandada abivajavate laste ja perede toetamise kiirust, selgust ja koostööpõhisust.
Alljärgnevalt toome välja seisukohad, mida peame eelnõu rakendamisel ja edasises õigusloomes oluliseks rõhutada.
Lapse heaolu esikohale: seaduse keskseks eesmärgiks peab olema lapse heaolu ning kaalumist väärib lastekaitse seaduse ümbernimetamine lapse heaolu seaduseks, et rõhutada ennetavat ja toetavat lähenemist.
1. Kõik eelnõu muudatused peavad toetama lapse heaolu kui otsuste ja tegevuste esmast kriteeriumi, sh ennetust ja varajast abi.
2. Tasub rõhutada väärtusraami, kus õigusruum liigub selgemalt lapse heaolu keskseks (sh arutelu, kas senine rõhuasetus „lastekaitsele“ tekitab rikkumise ja karistuse fooni ning võib kujundada või pärssida varajast abi).

Lapse arvamuse ärakuulamine ja kaasamine (sh SKA järelevalve): lapse arvamus peab olema sisuliselt ja eakohaselt ära kuulatud kõigis teda puudutavates otsustes, sealhulgas järelevalvemenetlustes.
1. Lapse ärakuulamine peab olema lapsele arusaadav, turvaline ja mitte-formaalne, võimaldades lapsel mõista, mis tema ümber toimub, kes otsuseid teeb ja kuidas need teda mõjutavad.
2. SKA järelevalves lapse ja seadusliku esindaja selgituste küsimine on positiivne samm, kuid see eeldab selgeid põhimõtteid, et vältida lapse liigset koormamist või traumatiseerimist.

Rollimuutused ja juhtumikorraldus: juhtumikorralduse paindlikkus ei tohi vähendada lapse ja pere jaoks selgust vastutuse ja abi korralduse osas.
1. Lapsel ja perel peab igal ajal olema selge arusaam, kes on vastutav spetsialist ja kelle poole pöörduda.
2. Tuleb vältida vastutuse hajumist ja olukordi, kus laps peab korduvalt kohanema uute spetsialistidega ilma piisava selgituseta.

Võrgustikutöö: võrgustikutöö peab olema sisuline koostöö, mitte formaalne nõue.
1. Lasteasutustele ja spetsialistidele seatud ootused peavad olema realistlikud ning arvestama tegelikku töökoormust ja ressursse.
2. Võrgustikutöö eesmärk peab olema lapse ja pere parem toetamine, mitte administratiivse koormuse suurenemine.
Täitemenetluse (lapse üleandmine ja suhtluskorra täitmine): täitemenetluse muudatused on tervitatavad, kuna need loovad selgema rollijaotuse kohtutäituri, kohaliku omavalitsuse esindaja ja politsei vahel. See annab peredele parema arusaama menetluse kulgemisest ja vastutusest ning aitab muuta menetluse prognoositavamaks, rahulikumaks ja lapse heaolu arvestavamaks, vähendades lapse võimalikku täiendavat kahjustamist pingelistes olukordades.

Väärkohtlemise käsitluse ajakohastamine ja küberturvalisus: lapse heaolu ohud on ajas muutunud ning vajavad ajakohast kajastamist seaduses.
1. Väärkohtlemise loetellu tuleks lisada ülehooldamine kui lapse autonoomiat ja arengut kahjustav käitumisviis.
2. Tuleb käsitleda küberturvalisusega seotud ohte, sh kübervägivalda, digikeskkonna riske ja lapse digiturvalisuse süstemaatilist hooletusse jätmist.

Kokkuvõttes toetame eelnõu eesmärki suurendada süsteemi selgust ja koostööpõhisust, kuid peame oluliseks, et muudatused tugevdaksid eeskätt lapse heaolu keskset lähenemist, lapse osalust ning praktiliselt toimivat koostööd erinevate spetsialistide vahel.



Lugupidamisega

Allkirjastatud digitaalselt

Eike Käsi
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
Juhatuse esimees


Sotsiaalministeerium
Teie: 28.11.2025
Meie: 09.01.2026 nr 1

Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon tänab võimaluse eest avaldada arvamust Lastekaitseseaduse ja sellega seotud seaduste muutmise eelnõu kohta. Peame eelnõu üldist suunda vajalikuks ning toetame muudatusi, mille eesmärk on parandada abivajavate laste ja perede toetamise kiirust, selgust ja koostööpõhisust.
Alljärgnevalt toome välja seisukohad, mida peame eelnõu rakendamisel ja edasises õigusloomes oluliseks rõhutada.
Lapse heaolu esikohale: seaduse keskseks eesmärgiks peab olema lapse heaolu ning kaalumist väärib lastekaitse seaduse ümbernimetamine lapse heaolu seaduseks, et rõhutada ennetavat ja toetavat lähenemist.
1. Kõik eelnõu muudatused peavad toetama lapse heaolu kui otsuste ja tegevuste esmast kriteeriumi, sh ennetust ja varajast abi.
2. Tasub rõhutada väärtusraami, kus õigusruum liigub selgemalt lapse heaolu keskseks (sh arutelu, kas senine rõhuasetus „lastekaitsele“ tekitab rikkumise ja karistuse fooni ning võib kujundada või pärssida varajast abi).

Lapse arvamuse ärakuulamine ja kaasamine (sh SKA järelevalve): lapse arvamus peab olema sisuliselt ja eakohaselt ära kuulatud kõigis teda puudutavates otsustes, sealhulgas järelevalvemenetlustes.
1. Lapse ärakuulamine peab olema lapsele arusaadav, turvaline ja mitte-formaalne, võimaldades lapsel mõista, mis tema ümber toimub, kes otsuseid teeb ja kuidas need teda mõjutavad.
2. SKA järelevalves lapse ja seadusliku esindaja selgituste küsimine on positiivne samm, kuid see eeldab selgeid põhimõtteid, et vältida lapse liigset koormamist või traumatiseerimist.

Rollimuutused ja juhtumikorraldus: juhtumikorralduse paindlikkus ei tohi vähendada lapse ja pere jaoks selgust vastutuse ja abi korralduse osas.
1. Lapsel ja perel peab igal ajal olema selge arusaam, kes on vastutav spetsialist ja kelle poole pöörduda.
2. Tuleb vältida vastutuse hajumist ja olukordi, kus laps peab korduvalt kohanema uute spetsialistidega ilma piisava selgituseta.

Võrgustikutöö: võrgustikutöö peab olema sisuline koostöö, mitte formaalne nõue.
1. Lasteasutustele ja spetsialistidele seatud ootused peavad olema realistlikud ning arvestama tegelikku töökoormust ja ressursse.
2. Võrgustikutöö eesmärk peab olema lapse ja pere parem toetamine, mitte administratiivse koormuse suurenemine.
Täitemenetluse (lapse üleandmine ja suhtluskorra täitmine): täitemenetluse muudatused on tervitatavad, kuna need loovad selgema rollijaotuse kohtutäituri, kohaliku omavalitsuse esindaja ja politsei vahel. See annab peredele parema arusaama menetluse kulgemisest ja vastutusest ning aitab muuta menetluse prognoositavamaks, rahulikumaks ja lapse heaolu arvestavamaks, vähendades lapse võimalikku täiendavat kahjustamist pingelistes olukordades.

Väärkohtlemise käsitluse ajakohastamine ja küberturvalisus: lapse heaolu ohud on ajas muutunud ning vajavad ajakohast kajastamist seaduses.
1. Väärkohtlemise loetellu tuleks lisada ülehooldamine kui lapse autonoomiat ja arengut kahjustav käitumisviis.
2. Tuleb käsitleda küberturvalisusega seotud ohte, sh kübervägivalda, digikeskkonna riske ja lapse digiturvalisuse süstemaatilist hooletusse jätmist.

Kokkuvõttes toetame eelnõu eesmärki suurendada süsteemi selgust ja koostööpõhisust, kuid peame oluliseks, et muudatused tugevdaksid eeskätt lapse heaolu keskset lähenemist, lapse osalust ning praktiliselt toimivat koostööd erinevate spetsialistide vahel.



Lugupidamisega

Allkirjastatud digitaalselt

Eike Käsi
Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsioon
Juhatuse esimees