Arvamuse edastamine
| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-2/118-8 |
| Registreeritud | 09.01.2026 |
| Sünkroonitud | 12.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-2 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik) |
| Toimik | 1.2-2/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | MTÜ Lastekaitse Liit |
| Saabumis/saatmisviis | MTÜ Lastekaitse Liit |
| Vastutaja | Anne Haller (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Sotsiaalala asekantsleri vastutusvaldkond, Laste ja perede osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Tere!
Käesolevaga edastame Lastekaitse Liidu arvamuse Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule.
Lugupidamisega
Helen Saarnik
Huvikaitsejuht | Head of Advocacy
MTÜ Lastekaitse Liit | Estonian Union for Child Welfare
Estonia
www.lastekaitseliit.ee
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
VARJE OJALA
PNOEE-46905250223
2026-01-09 13:21:37
Sotsiaalministeerium
[email protected] Teie: 28.11.2025 nr 1.2-2/118-1 Kuupäev digitaalallkirjas, nr 1-10/26/2
Lastekaitse Liidu arvamus Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule
Lp Karmen Joller
MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule. Tunnustame Sotsiaalministeeriumi põhjalikku ja süsteemset tööd eelnõu ettevalmistamisel ning sihtrühmade kaasamisel.
Lastekaitse Liit toetab eelnõu tervikuna ning avaldab heameelt, et eelnõu pakub lahendusi mitmetele praktikas esinevatele kitsaskohtadele, eelkõige seoses lastekaitsetöötajate ülekoormuse vähendamise, võrgustiku koostöö ning juhtumikorralduse kvaliteedi parandamisega. Äärmiselt tervitatav on, et lisaks abivajavast lapsest teatamise kohustusele on lastega töötavatele spetsialistidele selgemalt sätestatud ka vastutus lapse abistamisse panustada. See on kooskõlas eelnõu eesmärgiga suunata lastekaitse ressursid eelkõige keerukamate juhtumite lahendamisse ning võimaldab olukordades, kus lapse abivajadus ilmneb esialgu ühes valdkonnas, pakkuda lapsele ja perele varajast ning asjakohast abi viisil, mis võib perede jaoks olla vähem hirmutav ning toetada koostööd spetsialistidega. Need muudatused on otseselt seotud abivajavate laste kiirema ja tõhusama abistamise ning ennetustöö tugevdamisega. Samas on oluline jätkata paralleelselt seadusemuudatustega valdkondadeülest ja avalikkusele suunatud teavitustööd abivajavast lapsest teatamise kohustuse osas, kuna praktikas esineb endiselt olukordi, kus lastega töötavad spetsialistid ei julge kahtluse korral lapse abivajadusest teavitada ega sekkuda. Lastekaitse Liit on valmis sellesse teavitustöösse ka edaspidi panustama.
Samuti peab Lastekaitse Liit positiivseks ettepanekuks SKA teenistujate kvalifikatsiooninõuete kehtestamist, mis on oluline samm lastekaitsesüsteemi kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamiseks. Lisaks tunnustame täitemenetluse seadustiku muudatusi ning eelnõus esile toodud rollijaotuste selgemat määratlemist. Selline rolliselgus aitab ennetada eksiarvamusi lapsevanemate seas, vähendab põhjendamatut vastutuse omistamist lastekaitsetöötajatele ning toetab lastekaitsetöö turvalist ja läbipaistvat praktikat.
Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud eelnõu rakendamisega seotud võimalike kitsaskohtade ja täpsustamist vajavate aspektide kohta.
Laste osalus, tagasiside andmine ja kaebeõigus
Lastekaitse Liit tunnustab, et eelnõu seletuskirjas on esile toodud mitmed lapse osaluse olulised komponendid, sealhulgas lapse ärakuulamine, tagasiside andmine ning kaebeõigus. Samas juhime tähelepanu, et lastekaitsealase juhtumikorralduse kontekstis kasutatakse eelnõus eeskätt „kaasamise“ mõistet, mis ei pruugi praktikas alati tagada lapse osalust dialoogilises ja sisulises tähenduses. Lastekaitse Liidu hinnangul on oluline, et eelnõu rakendamisel ja juhendmaterjalides seotaks need osaluse elemendid selgemalt terviklikuks lapse osaluse käsitluseks, rõhutades vastastikust dialoogi lapse ja spetsialisti vahel.
Lisaks nõustume, et lapse kaebeõiguse selgem esiletõstmine seaduses on oluline samm selle õiguse paremaks rakendamiseks praktikas, kuid leiame, et üksnes kaebeõiguse sätestamine seaduses ei ole piisav laste teadlikkuse tõstmiseks, kui seda ei toeta süsteemne ja lapsesõbralik teavitustöö ning selged juhised praktika tasandil. Seetõttu peab Lastekaitse Liit oluliseks, et eelnõu rakendamisega kaasneksid täiendavad juhendmaterjalid, mis selgitavad, millisel viisil, millises vormis ja kellele laps saab tagasisidet ja kaebusi esitada, kuidas neid menetletakse ning kuidas on kogu protsessi vältel tagatud lapse õiguste kaitse. Samuti leiame, et seletuskirjas ei ole piisavalt selgitatud, kuidas on tagasiside andmise ja kaebeõiguse süsteem mõeldud praktiliselt toimima erinevates keskkondades, eelkõige kinnistes lasteasutustes ja asendushooldusteenusel, kus on vaja eraldi läbimõeldud lahendusi, mis tagaksid tagasiside andmise anonüümsuse, turvalisuse ning usaldusväärsuse, et tagasiside esitamine ei too kaasa negatiivseid tagajärgi.
Abivajaduse hindamise tähtaeg ja teavitamiskohustus (LasteKS § 27¹, § 28 lg 5, § 29). Lastekaitse Liit juhib tähelepanu võimalikule tõlgenduslikule ebaselgusele seoses LasteKS § 28 lõikes 5 sätestatud abivajaduse hindamise tähtaja laiendamisega ka teistele lapsega töötavatele isikutele. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „abivajaduse hindamise tähtaeg on sobivam sätestada LasteKS §-s 28, mis reguleerib abivajaduse hindamise korda tervikuna ja mille kohaldamisala hõlmab lisaks KOV-idele ka teisi lastekaitsetöötajaid ja lapsega töötavaid isikuid“ ning et tähtaeg on „ühtselt kohaldatav igas olukorras“. Selline sõnastus võib praktikas jätta lapsega töötavatele isikutele eksliku mulje, et enne abivajavast lapsest teavitamist tuleb neil esmalt läbi viia oma valdkonnas abivajaduse hindamine ning alles seejärel otsustada teavitamise vajaduse üle. Peame vajalikuks selgemalt rõhutada, et LasteKS § 27¹ kohaselt on lapsega töötaval isikul kohustus abivajavast lapsest viivitamata teavitada ning see kohustus ei sõltu abivajaduse hindamise läbiviimisest ega selle kestusest. Leiame, et eelnõu rakendamisel ja juhendmaterjalides on oluline see normidevaheline loogika selgelt esile tuua, et vältida praktikas olukordi, kus teavitamine lastekaitsetöötajale viibib kuni abivajaduse hindamise kolme kuu pikkuse tähtaja lõpuni ning lapse võimalik mitmevaldkonnaline abivajadus jääb seetõttu varases etapis tuvastamata.
Eeltooduga seoses leiab Lastekaitse Liit, et eelnõus vajab täiendavat selgitamist ka LasteKS § 28 lõikes 5 sätestatud kuni kolme kuu pikkuse abivajaduse hindamise tähtaja kohaldumine teistele lapsega töötavatele isikutele. Kuivõrd nende isikute poolt läbiviidav hindamine piirdub üldjuhul oma valdkonna vajaduste ja toe hindamisega ega hõlma lapse olukorra terviklikku analüüsi, sh ametlikke infopäringuid, tekib küsimus, millisel eesmärgil on nende puhul vajalik kuni kolme kuu pikkune tähtaeg ja kuidas on selline tähtaeg proportsionaalne ning kooskõlas abivajava lapse varajase märkamise ja kiire reageerimise eesmärgiga?
Haldusjärelevalve ja lapsega suhtlemine (LasteKS § 40¹ lg 2 ja 3)
Tunnustame eelnõu eesmärki anda lapsele võimalus oma arvamust avaldada järelvalve ametnikule ning ametniku õigust ja vajadust saada infot lastelt kui teenuse kasutajatelt. Samas peame oluliseks paremini rõhutada, et lapsega suhtlemine haldusjärelevalve raames on ametniku õigus, mitte kohustus ning selle kasutamine peab olema põhjendatud ja lapse huvidest lähtuv, vältimaks lapse heaolu võimalikku kahjustamist.
Samuti palume täpsustada, millist väljaõpet § 40¹ lõike 2 tähenduses silmas peetakse ning milliseid teadmisi ja oskusi see peaks hõlmama. Arvestades, et haldusjärelevalvet tehakse sageli asendushooldusteenust osutavates asutustes, kinnistes lasteasutustes ning muudes keskkondades, kus viibivad traumakogemusega, erivajadustega või muul viisil haavatavad lapsed, on oluline, et väljaõpe hõlmaks mh lapse intervjueerimise tehnikaid ja traumateadlikku lähenemist. Sealhulgas on määrava tähtsusega lapse varasema tausta, kogemuste ja võimalike tundlike teemade (nn „triggerite“) tundmine. Praktikas on see info üldjuhul olemas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal, kellel on tõenäoliselt ka täiendav teadmine lapse suhetest või konfliktidest mõne töötaja või teise lapsega, mis võib tema ütlusi mõjutada. Sellistel juhtudel tuleks paremini täpsustada lastekaitsetöötaja rolli lapsega suhtlemise ettevalmistamisel või lapse seisukohtade vahendamisel, et tagada lapse huvidest lähtuv ja turvaline lähenemine. Oluline on vältida lapse korduvat küsitlemist ja olukordi, kus lapse ütlusi hinnatakse väljaspool tema elulist konteksti ning tagada, et lapsega suhtlemine haldusjärelevalve raames toimuks vaid juhul, kui see on lapse huvides ja annab järelevalvele sisulist lisateavet.
Lisaks vajab täpsustamist, kas lapsega suhtlemine on kavandatud individuaalselt või grupis, arvestades laste vastastikust mõjutatavust ja vestluse vormi mõju saadava teabe usaldusväärsusele – eelnõus on välistatud vaid asutuse töötaja osalemine vestlusel.
Lastekaitse Liit toetab eelnõu tervikuna ning leiab, et kavandatud muudatused on vajalikud abivajavate laste kiiremaks, tõhusamaks ja kvaliteetsemaks abistamiseks ning aitavad leevendada lastekaitsesüsteemis seni esinenud kitsaskohti.
Oleme tänulikud kaasamise eest ning oleme valmis ka edaspidi panustama eelnõu edasisse arendamisse ja rakendamisse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varje Ojala
MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige
Arvamuse koostas: Helen Saarnik ([email protected])
Sotsiaalministeerium
[email protected] Teie: 28.11.2025 nr 1.2-2/118-1 Kuupäev digitaalallkirjas, nr 1-10/26/2
Lastekaitse Liidu arvamus Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule
Lp Karmen Joller
MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule. Tunnustame Sotsiaalministeeriumi põhjalikku ja süsteemset tööd eelnõu ettevalmistamisel ning sihtrühmade kaasamisel.
Lastekaitse Liit toetab eelnõu tervikuna ning avaldab heameelt, et eelnõu pakub lahendusi mitmetele praktikas esinevatele kitsaskohtadele, eelkõige seoses lastekaitsetöötajate ülekoormuse vähendamise, võrgustiku koostöö ning juhtumikorralduse kvaliteedi parandamisega. Äärmiselt tervitatav on, et lisaks abivajavast lapsest teatamise kohustusele on lastega töötavatele spetsialistidele selgemalt sätestatud ka vastutus lapse abistamisse panustada. See on kooskõlas eelnõu eesmärgiga suunata lastekaitse ressursid eelkõige keerukamate juhtumite lahendamisse ning võimaldab olukordades, kus lapse abivajadus ilmneb esialgu ühes valdkonnas, pakkuda lapsele ja perele varajast ning asjakohast abi viisil, mis võib perede jaoks olla vähem hirmutav ning toetada koostööd spetsialistidega. Need muudatused on otseselt seotud abivajavate laste kiirema ja tõhusama abistamise ning ennetustöö tugevdamisega. Samas on oluline jätkata paralleelselt seadusemuudatustega valdkondadeülest ja avalikkusele suunatud teavitustööd abivajavast lapsest teatamise kohustuse osas, kuna praktikas esineb endiselt olukordi, kus lastega töötavad spetsialistid ei julge kahtluse korral lapse abivajadusest teavitada ega sekkuda. Lastekaitse Liit on valmis sellesse teavitustöösse ka edaspidi panustama.
Samuti peab Lastekaitse Liit positiivseks ettepanekuks SKA teenistujate kvalifikatsiooninõuete kehtestamist, mis on oluline samm lastekaitsesüsteemi kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamiseks. Lisaks tunnustame täitemenetluse seadustiku muudatusi ning eelnõus esile toodud rollijaotuste selgemat määratlemist. Selline rolliselgus aitab ennetada eksiarvamusi lapsevanemate seas, vähendab põhjendamatut vastutuse omistamist lastekaitsetöötajatele ning toetab lastekaitsetöö turvalist ja läbipaistvat praktikat.
Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud eelnõu rakendamisega seotud võimalike kitsaskohtade ja täpsustamist vajavate aspektide kohta.
Laste osalus, tagasiside andmine ja kaebeõigus
Lastekaitse Liit tunnustab, et eelnõu seletuskirjas on esile toodud mitmed lapse osaluse olulised komponendid, sealhulgas lapse ärakuulamine, tagasiside andmine ning kaebeõigus. Samas juhime tähelepanu, et lastekaitsealase juhtumikorralduse kontekstis kasutatakse eelnõus eeskätt „kaasamise“ mõistet, mis ei pruugi praktikas alati tagada lapse osalust dialoogilises ja sisulises tähenduses. Lastekaitse Liidu hinnangul on oluline, et eelnõu rakendamisel ja juhendmaterjalides seotaks need osaluse elemendid selgemalt terviklikuks lapse osaluse käsitluseks, rõhutades vastastikust dialoogi lapse ja spetsialisti vahel.
Lisaks nõustume, et lapse kaebeõiguse selgem esiletõstmine seaduses on oluline samm selle õiguse paremaks rakendamiseks praktikas, kuid leiame, et üksnes kaebeõiguse sätestamine seaduses ei ole piisav laste teadlikkuse tõstmiseks, kui seda ei toeta süsteemne ja lapsesõbralik teavitustöö ning selged juhised praktika tasandil. Seetõttu peab Lastekaitse Liit oluliseks, et eelnõu rakendamisega kaasneksid täiendavad juhendmaterjalid, mis selgitavad, millisel viisil, millises vormis ja kellele laps saab tagasisidet ja kaebusi esitada, kuidas neid menetletakse ning kuidas on kogu protsessi vältel tagatud lapse õiguste kaitse. Samuti leiame, et seletuskirjas ei ole piisavalt selgitatud, kuidas on tagasiside andmise ja kaebeõiguse süsteem mõeldud praktiliselt toimima erinevates keskkondades, eelkõige kinnistes lasteasutustes ja asendushooldusteenusel, kus on vaja eraldi läbimõeldud lahendusi, mis tagaksid tagasiside andmise anonüümsuse, turvalisuse ning usaldusväärsuse, et tagasiside esitamine ei too kaasa negatiivseid tagajärgi.
Abivajaduse hindamise tähtaeg ja teavitamiskohustus (LasteKS § 27¹, § 28 lg 5, § 29). Lastekaitse Liit juhib tähelepanu võimalikule tõlgenduslikule ebaselgusele seoses LasteKS § 28 lõikes 5 sätestatud abivajaduse hindamise tähtaja laiendamisega ka teistele lapsega töötavatele isikutele. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „abivajaduse hindamise tähtaeg on sobivam sätestada LasteKS §-s 28, mis reguleerib abivajaduse hindamise korda tervikuna ja mille kohaldamisala hõlmab lisaks KOV-idele ka teisi lastekaitsetöötajaid ja lapsega töötavaid isikuid“ ning et tähtaeg on „ühtselt kohaldatav igas olukorras“. Selline sõnastus võib praktikas jätta lapsega töötavatele isikutele eksliku mulje, et enne abivajavast lapsest teavitamist tuleb neil esmalt läbi viia oma valdkonnas abivajaduse hindamine ning alles seejärel otsustada teavitamise vajaduse üle. Peame vajalikuks selgemalt rõhutada, et LasteKS § 27¹ kohaselt on lapsega töötaval isikul kohustus abivajavast lapsest viivitamata teavitada ning see kohustus ei sõltu abivajaduse hindamise läbiviimisest ega selle kestusest. Leiame, et eelnõu rakendamisel ja juhendmaterjalides on oluline see normidevaheline loogika selgelt esile tuua, et vältida praktikas olukordi, kus teavitamine lastekaitsetöötajale viibib kuni abivajaduse hindamise kolme kuu pikkuse tähtaja lõpuni ning lapse võimalik mitmevaldkonnaline abivajadus jääb seetõttu varases etapis tuvastamata.
Eeltooduga seoses leiab Lastekaitse Liit, et eelnõus vajab täiendavat selgitamist ka LasteKS § 28 lõikes 5 sätestatud kuni kolme kuu pikkuse abivajaduse hindamise tähtaja kohaldumine teistele lapsega töötavatele isikutele. Kuivõrd nende isikute poolt läbiviidav hindamine piirdub üldjuhul oma valdkonna vajaduste ja toe hindamisega ega hõlma lapse olukorra terviklikku analüüsi, sh ametlikke infopäringuid, tekib küsimus, millisel eesmärgil on nende puhul vajalik kuni kolme kuu pikkune tähtaeg ja kuidas on selline tähtaeg proportsionaalne ning kooskõlas abivajava lapse varajase märkamise ja kiire reageerimise eesmärgiga?
Haldusjärelevalve ja lapsega suhtlemine (LasteKS § 40¹ lg 2 ja 3)
Tunnustame eelnõu eesmärki anda lapsele võimalus oma arvamust avaldada järelvalve ametnikule ning ametniku õigust ja vajadust saada infot lastelt kui teenuse kasutajatelt. Samas peame oluliseks paremini rõhutada, et lapsega suhtlemine haldusjärelevalve raames on ametniku õigus, mitte kohustus ning selle kasutamine peab olema põhjendatud ja lapse huvidest lähtuv, vältimaks lapse heaolu võimalikku kahjustamist.
Samuti palume täpsustada, millist väljaõpet § 40¹ lõike 2 tähenduses silmas peetakse ning milliseid teadmisi ja oskusi see peaks hõlmama. Arvestades, et haldusjärelevalvet tehakse sageli asendushooldusteenust osutavates asutustes, kinnistes lasteasutustes ning muudes keskkondades, kus viibivad traumakogemusega, erivajadustega või muul viisil haavatavad lapsed, on oluline, et väljaõpe hõlmaks mh lapse intervjueerimise tehnikaid ja traumateadlikku lähenemist. Sealhulgas on määrava tähtsusega lapse varasema tausta, kogemuste ja võimalike tundlike teemade (nn „triggerite“) tundmine. Praktikas on see info üldjuhul olemas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal, kellel on tõenäoliselt ka täiendav teadmine lapse suhetest või konfliktidest mõne töötaja või teise lapsega, mis võib tema ütlusi mõjutada. Sellistel juhtudel tuleks paremini täpsustada lastekaitsetöötaja rolli lapsega suhtlemise ettevalmistamisel või lapse seisukohtade vahendamisel, et tagada lapse huvidest lähtuv ja turvaline lähenemine. Oluline on vältida lapse korduvat küsitlemist ja olukordi, kus lapse ütlusi hinnatakse väljaspool tema elulist konteksti ning tagada, et lapsega suhtlemine haldusjärelevalve raames toimuks vaid juhul, kui see on lapse huvides ja annab järelevalvele sisulist lisateavet.
Lisaks vajab täpsustamist, kas lapsega suhtlemine on kavandatud individuaalselt või grupis, arvestades laste vastastikust mõjutatavust ja vestluse vormi mõju saadava teabe usaldusväärsusele – eelnõus on välistatud vaid asutuse töötaja osalemine vestlusel.
Lastekaitse Liit toetab eelnõu tervikuna ning leiab, et kavandatud muudatused on vajalikud abivajavate laste kiiremaks, tõhusamaks ja kvaliteetsemaks abistamiseks ning aitavad leevendada lastekaitsesüsteemis seni esinenud kitsaskohti.
Oleme tänulikud kaasamise eest ning oleme valmis ka edaspidi panustama eelnõu edasisse arendamisse ja rakendamisse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varje Ojala
MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige
Arvamuse koostas: Helen Saarnik ([email protected])
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
VARJE OJALA
PNOEE-46905250223
2026-01-09 13:21:37
Sotsiaalministeerium
[email protected] Teie: 28.11.2025 nr 1.2-2/118-1 Kuupäev digitaalallkirjas, nr 1-10/26/2
Lastekaitse Liidu arvamus Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule
Lp Karmen Joller
MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule. Tunnustame Sotsiaalministeeriumi põhjalikku ja süsteemset tööd eelnõu ettevalmistamisel ning sihtrühmade kaasamisel.
Lastekaitse Liit toetab eelnõu tervikuna ning avaldab heameelt, et eelnõu pakub lahendusi mitmetele praktikas esinevatele kitsaskohtadele, eelkõige seoses lastekaitsetöötajate ülekoormuse vähendamise, võrgustiku koostöö ning juhtumikorralduse kvaliteedi parandamisega. Äärmiselt tervitatav on, et lisaks abivajavast lapsest teatamise kohustusele on lastega töötavatele spetsialistidele selgemalt sätestatud ka vastutus lapse abistamisse panustada. See on kooskõlas eelnõu eesmärgiga suunata lastekaitse ressursid eelkõige keerukamate juhtumite lahendamisse ning võimaldab olukordades, kus lapse abivajadus ilmneb esialgu ühes valdkonnas, pakkuda lapsele ja perele varajast ning asjakohast abi viisil, mis võib perede jaoks olla vähem hirmutav ning toetada koostööd spetsialistidega. Need muudatused on otseselt seotud abivajavate laste kiirema ja tõhusama abistamise ning ennetustöö tugevdamisega. Samas on oluline jätkata paralleelselt seadusemuudatustega valdkondadeülest ja avalikkusele suunatud teavitustööd abivajavast lapsest teatamise kohustuse osas, kuna praktikas esineb endiselt olukordi, kus lastega töötavad spetsialistid ei julge kahtluse korral lapse abivajadusest teavitada ega sekkuda. Lastekaitse Liit on valmis sellesse teavitustöösse ka edaspidi panustama.
Samuti peab Lastekaitse Liit positiivseks ettepanekuks SKA teenistujate kvalifikatsiooninõuete kehtestamist, mis on oluline samm lastekaitsesüsteemi kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamiseks. Lisaks tunnustame täitemenetluse seadustiku muudatusi ning eelnõus esile toodud rollijaotuste selgemat määratlemist. Selline rolliselgus aitab ennetada eksiarvamusi lapsevanemate seas, vähendab põhjendamatut vastutuse omistamist lastekaitsetöötajatele ning toetab lastekaitsetöö turvalist ja läbipaistvat praktikat.
Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud eelnõu rakendamisega seotud võimalike kitsaskohtade ja täpsustamist vajavate aspektide kohta.
Laste osalus, tagasiside andmine ja kaebeõigus
Lastekaitse Liit tunnustab, et eelnõu seletuskirjas on esile toodud mitmed lapse osaluse olulised komponendid, sealhulgas lapse ärakuulamine, tagasiside andmine ning kaebeõigus. Samas juhime tähelepanu, et lastekaitsealase juhtumikorralduse kontekstis kasutatakse eelnõus eeskätt „kaasamise“ mõistet, mis ei pruugi praktikas alati tagada lapse osalust dialoogilises ja sisulises tähenduses. Lastekaitse Liidu hinnangul on oluline, et eelnõu rakendamisel ja juhendmaterjalides seotaks need osaluse elemendid selgemalt terviklikuks lapse osaluse käsitluseks, rõhutades vastastikust dialoogi lapse ja spetsialisti vahel.
Lisaks nõustume, et lapse kaebeõiguse selgem esiletõstmine seaduses on oluline samm selle õiguse paremaks rakendamiseks praktikas, kuid leiame, et üksnes kaebeõiguse sätestamine seaduses ei ole piisav laste teadlikkuse tõstmiseks, kui seda ei toeta süsteemne ja lapsesõbralik teavitustöö ning selged juhised praktika tasandil. Seetõttu peab Lastekaitse Liit oluliseks, et eelnõu rakendamisega kaasneksid täiendavad juhendmaterjalid, mis selgitavad, millisel viisil, millises vormis ja kellele laps saab tagasisidet ja kaebusi esitada, kuidas neid menetletakse ning kuidas on kogu protsessi vältel tagatud lapse õiguste kaitse. Samuti leiame, et seletuskirjas ei ole piisavalt selgitatud, kuidas on tagasiside andmise ja kaebeõiguse süsteem mõeldud praktiliselt toimima erinevates keskkondades, eelkõige kinnistes lasteasutustes ja asendushooldusteenusel, kus on vaja eraldi läbimõeldud lahendusi, mis tagaksid tagasiside andmise anonüümsuse, turvalisuse ning usaldusväärsuse, et tagasiside esitamine ei too kaasa negatiivseid tagajärgi.
Abivajaduse hindamise tähtaeg ja teavitamiskohustus (LasteKS § 27¹, § 28 lg 5, § 29). Lastekaitse Liit juhib tähelepanu võimalikule tõlgenduslikule ebaselgusele seoses LasteKS § 28 lõikes 5 sätestatud abivajaduse hindamise tähtaja laiendamisega ka teistele lapsega töötavatele isikutele. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „abivajaduse hindamise tähtaeg on sobivam sätestada LasteKS §-s 28, mis reguleerib abivajaduse hindamise korda tervikuna ja mille kohaldamisala hõlmab lisaks KOV-idele ka teisi lastekaitsetöötajaid ja lapsega töötavaid isikuid“ ning et tähtaeg on „ühtselt kohaldatav igas olukorras“. Selline sõnastus võib praktikas jätta lapsega töötavatele isikutele eksliku mulje, et enne abivajavast lapsest teavitamist tuleb neil esmalt läbi viia oma valdkonnas abivajaduse hindamine ning alles seejärel otsustada teavitamise vajaduse üle. Peame vajalikuks selgemalt rõhutada, et LasteKS § 27¹ kohaselt on lapsega töötaval isikul kohustus abivajavast lapsest viivitamata teavitada ning see kohustus ei sõltu abivajaduse hindamise läbiviimisest ega selle kestusest. Leiame, et eelnõu rakendamisel ja juhendmaterjalides on oluline see normidevaheline loogika selgelt esile tuua, et vältida praktikas olukordi, kus teavitamine lastekaitsetöötajale viibib kuni abivajaduse hindamise kolme kuu pikkuse tähtaja lõpuni ning lapse võimalik mitmevaldkonnaline abivajadus jääb seetõttu varases etapis tuvastamata.
Eeltooduga seoses leiab Lastekaitse Liit, et eelnõus vajab täiendavat selgitamist ka LasteKS § 28 lõikes 5 sätestatud kuni kolme kuu pikkuse abivajaduse hindamise tähtaja kohaldumine teistele lapsega töötavatele isikutele. Kuivõrd nende isikute poolt läbiviidav hindamine piirdub üldjuhul oma valdkonna vajaduste ja toe hindamisega ega hõlma lapse olukorra terviklikku analüüsi, sh ametlikke infopäringuid, tekib küsimus, millisel eesmärgil on nende puhul vajalik kuni kolme kuu pikkune tähtaeg ja kuidas on selline tähtaeg proportsionaalne ning kooskõlas abivajava lapse varajase märkamise ja kiire reageerimise eesmärgiga?
Haldusjärelevalve ja lapsega suhtlemine (LasteKS § 40¹ lg 2 ja 3)
Tunnustame eelnõu eesmärki anda lapsele võimalus oma arvamust avaldada järelvalve ametnikule ning ametniku õigust ja vajadust saada infot lastelt kui teenuse kasutajatelt. Samas peame oluliseks paremini rõhutada, et lapsega suhtlemine haldusjärelevalve raames on ametniku õigus, mitte kohustus ning selle kasutamine peab olema põhjendatud ja lapse huvidest lähtuv, vältimaks lapse heaolu võimalikku kahjustamist.
Samuti palume täpsustada, millist väljaõpet § 40¹ lõike 2 tähenduses silmas peetakse ning milliseid teadmisi ja oskusi see peaks hõlmama. Arvestades, et haldusjärelevalvet tehakse sageli asendushooldusteenust osutavates asutustes, kinnistes lasteasutustes ning muudes keskkondades, kus viibivad traumakogemusega, erivajadustega või muul viisil haavatavad lapsed, on oluline, et väljaõpe hõlmaks mh lapse intervjueerimise tehnikaid ja traumateadlikku lähenemist. Sealhulgas on määrava tähtsusega lapse varasema tausta, kogemuste ja võimalike tundlike teemade (nn „triggerite“) tundmine. Praktikas on see info üldjuhul olemas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal, kellel on tõenäoliselt ka täiendav teadmine lapse suhetest või konfliktidest mõne töötaja või teise lapsega, mis võib tema ütlusi mõjutada. Sellistel juhtudel tuleks paremini täpsustada lastekaitsetöötaja rolli lapsega suhtlemise ettevalmistamisel või lapse seisukohtade vahendamisel, et tagada lapse huvidest lähtuv ja turvaline lähenemine. Oluline on vältida lapse korduvat küsitlemist ja olukordi, kus lapse ütlusi hinnatakse väljaspool tema elulist konteksti ning tagada, et lapsega suhtlemine haldusjärelevalve raames toimuks vaid juhul, kui see on lapse huvides ja annab järelevalvele sisulist lisateavet.
Lisaks vajab täpsustamist, kas lapsega suhtlemine on kavandatud individuaalselt või grupis, arvestades laste vastastikust mõjutatavust ja vestluse vormi mõju saadava teabe usaldusväärsusele – eelnõus on välistatud vaid asutuse töötaja osalemine vestlusel.
Lastekaitse Liit toetab eelnõu tervikuna ning leiab, et kavandatud muudatused on vajalikud abivajavate laste kiiremaks, tõhusamaks ja kvaliteetsemaks abistamiseks ning aitavad leevendada lastekaitsesüsteemis seni esinenud kitsaskohti.
Oleme tänulikud kaasamise eest ning oleme valmis ka edaspidi panustama eelnõu edasisse arendamisse ja rakendamisse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varje Ojala
MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige
Arvamuse koostas: Helen Saarnik ([email protected])
Sotsiaalministeerium
[email protected] Teie: 28.11.2025 nr 1.2-2/118-1 Kuupäev digitaalallkirjas, nr 1-10/26/2
Lastekaitse Liidu arvamus Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule
Lp Karmen Joller
MTÜ Lastekaitse Liit tänab võimaluse eest esitada arvamus Lastekaitseseaduse ja täitemenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõule. Tunnustame Sotsiaalministeeriumi põhjalikku ja süsteemset tööd eelnõu ettevalmistamisel ning sihtrühmade kaasamisel.
Lastekaitse Liit toetab eelnõu tervikuna ning avaldab heameelt, et eelnõu pakub lahendusi mitmetele praktikas esinevatele kitsaskohtadele, eelkõige seoses lastekaitsetöötajate ülekoormuse vähendamise, võrgustiku koostöö ning juhtumikorralduse kvaliteedi parandamisega. Äärmiselt tervitatav on, et lisaks abivajavast lapsest teatamise kohustusele on lastega töötavatele spetsialistidele selgemalt sätestatud ka vastutus lapse abistamisse panustada. See on kooskõlas eelnõu eesmärgiga suunata lastekaitse ressursid eelkõige keerukamate juhtumite lahendamisse ning võimaldab olukordades, kus lapse abivajadus ilmneb esialgu ühes valdkonnas, pakkuda lapsele ja perele varajast ning asjakohast abi viisil, mis võib perede jaoks olla vähem hirmutav ning toetada koostööd spetsialistidega. Need muudatused on otseselt seotud abivajavate laste kiirema ja tõhusama abistamise ning ennetustöö tugevdamisega. Samas on oluline jätkata paralleelselt seadusemuudatustega valdkondadeülest ja avalikkusele suunatud teavitustööd abivajavast lapsest teatamise kohustuse osas, kuna praktikas esineb endiselt olukordi, kus lastega töötavad spetsialistid ei julge kahtluse korral lapse abivajadusest teavitada ega sekkuda. Lastekaitse Liit on valmis sellesse teavitustöösse ka edaspidi panustama.
Samuti peab Lastekaitse Liit positiivseks ettepanekuks SKA teenistujate kvalifikatsiooninõuete kehtestamist, mis on oluline samm lastekaitsesüsteemi kvaliteedi ja usaldusväärsuse parandamiseks. Lisaks tunnustame täitemenetluse seadustiku muudatusi ning eelnõus esile toodud rollijaotuste selgemat määratlemist. Selline rolliselgus aitab ennetada eksiarvamusi lapsevanemate seas, vähendab põhjendamatut vastutuse omistamist lastekaitsetöötajatele ning toetab lastekaitsetöö turvalist ja läbipaistvat praktikat.
Alljärgnevalt esitame oma tähelepanekud eelnõu rakendamisega seotud võimalike kitsaskohtade ja täpsustamist vajavate aspektide kohta.
Laste osalus, tagasiside andmine ja kaebeõigus
Lastekaitse Liit tunnustab, et eelnõu seletuskirjas on esile toodud mitmed lapse osaluse olulised komponendid, sealhulgas lapse ärakuulamine, tagasiside andmine ning kaebeõigus. Samas juhime tähelepanu, et lastekaitsealase juhtumikorralduse kontekstis kasutatakse eelnõus eeskätt „kaasamise“ mõistet, mis ei pruugi praktikas alati tagada lapse osalust dialoogilises ja sisulises tähenduses. Lastekaitse Liidu hinnangul on oluline, et eelnõu rakendamisel ja juhendmaterjalides seotaks need osaluse elemendid selgemalt terviklikuks lapse osaluse käsitluseks, rõhutades vastastikust dialoogi lapse ja spetsialisti vahel.
Lisaks nõustume, et lapse kaebeõiguse selgem esiletõstmine seaduses on oluline samm selle õiguse paremaks rakendamiseks praktikas, kuid leiame, et üksnes kaebeõiguse sätestamine seaduses ei ole piisav laste teadlikkuse tõstmiseks, kui seda ei toeta süsteemne ja lapsesõbralik teavitustöö ning selged juhised praktika tasandil. Seetõttu peab Lastekaitse Liit oluliseks, et eelnõu rakendamisega kaasneksid täiendavad juhendmaterjalid, mis selgitavad, millisel viisil, millises vormis ja kellele laps saab tagasisidet ja kaebusi esitada, kuidas neid menetletakse ning kuidas on kogu protsessi vältel tagatud lapse õiguste kaitse. Samuti leiame, et seletuskirjas ei ole piisavalt selgitatud, kuidas on tagasiside andmise ja kaebeõiguse süsteem mõeldud praktiliselt toimima erinevates keskkondades, eelkõige kinnistes lasteasutustes ja asendushooldusteenusel, kus on vaja eraldi läbimõeldud lahendusi, mis tagaksid tagasiside andmise anonüümsuse, turvalisuse ning usaldusväärsuse, et tagasiside esitamine ei too kaasa negatiivseid tagajärgi.
Abivajaduse hindamise tähtaeg ja teavitamiskohustus (LasteKS § 27¹, § 28 lg 5, § 29). Lastekaitse Liit juhib tähelepanu võimalikule tõlgenduslikule ebaselgusele seoses LasteKS § 28 lõikes 5 sätestatud abivajaduse hindamise tähtaja laiendamisega ka teistele lapsega töötavatele isikutele. Eelnõu seletuskirjas on märgitud, et „abivajaduse hindamise tähtaeg on sobivam sätestada LasteKS §-s 28, mis reguleerib abivajaduse hindamise korda tervikuna ja mille kohaldamisala hõlmab lisaks KOV-idele ka teisi lastekaitsetöötajaid ja lapsega töötavaid isikuid“ ning et tähtaeg on „ühtselt kohaldatav igas olukorras“. Selline sõnastus võib praktikas jätta lapsega töötavatele isikutele eksliku mulje, et enne abivajavast lapsest teavitamist tuleb neil esmalt läbi viia oma valdkonnas abivajaduse hindamine ning alles seejärel otsustada teavitamise vajaduse üle. Peame vajalikuks selgemalt rõhutada, et LasteKS § 27¹ kohaselt on lapsega töötaval isikul kohustus abivajavast lapsest viivitamata teavitada ning see kohustus ei sõltu abivajaduse hindamise läbiviimisest ega selle kestusest. Leiame, et eelnõu rakendamisel ja juhendmaterjalides on oluline see normidevaheline loogika selgelt esile tuua, et vältida praktikas olukordi, kus teavitamine lastekaitsetöötajale viibib kuni abivajaduse hindamise kolme kuu pikkuse tähtaja lõpuni ning lapse võimalik mitmevaldkonnaline abivajadus jääb seetõttu varases etapis tuvastamata.
Eeltooduga seoses leiab Lastekaitse Liit, et eelnõus vajab täiendavat selgitamist ka LasteKS § 28 lõikes 5 sätestatud kuni kolme kuu pikkuse abivajaduse hindamise tähtaja kohaldumine teistele lapsega töötavatele isikutele. Kuivõrd nende isikute poolt läbiviidav hindamine piirdub üldjuhul oma valdkonna vajaduste ja toe hindamisega ega hõlma lapse olukorra terviklikku analüüsi, sh ametlikke infopäringuid, tekib küsimus, millisel eesmärgil on nende puhul vajalik kuni kolme kuu pikkune tähtaeg ja kuidas on selline tähtaeg proportsionaalne ning kooskõlas abivajava lapse varajase märkamise ja kiire reageerimise eesmärgiga?
Haldusjärelevalve ja lapsega suhtlemine (LasteKS § 40¹ lg 2 ja 3)
Tunnustame eelnõu eesmärki anda lapsele võimalus oma arvamust avaldada järelvalve ametnikule ning ametniku õigust ja vajadust saada infot lastelt kui teenuse kasutajatelt. Samas peame oluliseks paremini rõhutada, et lapsega suhtlemine haldusjärelevalve raames on ametniku õigus, mitte kohustus ning selle kasutamine peab olema põhjendatud ja lapse huvidest lähtuv, vältimaks lapse heaolu võimalikku kahjustamist.
Samuti palume täpsustada, millist väljaõpet § 40¹ lõike 2 tähenduses silmas peetakse ning milliseid teadmisi ja oskusi see peaks hõlmama. Arvestades, et haldusjärelevalvet tehakse sageli asendushooldusteenust osutavates asutustes, kinnistes lasteasutustes ning muudes keskkondades, kus viibivad traumakogemusega, erivajadustega või muul viisil haavatavad lapsed, on oluline, et väljaõpe hõlmaks mh lapse intervjueerimise tehnikaid ja traumateadlikku lähenemist. Sealhulgas on määrava tähtsusega lapse varasema tausta, kogemuste ja võimalike tundlike teemade (nn „triggerite“) tundmine. Praktikas on see info üldjuhul olemas kohaliku omavalitsuse lastekaitsetöötajal, kellel on tõenäoliselt ka täiendav teadmine lapse suhetest või konfliktidest mõne töötaja või teise lapsega, mis võib tema ütlusi mõjutada. Sellistel juhtudel tuleks paremini täpsustada lastekaitsetöötaja rolli lapsega suhtlemise ettevalmistamisel või lapse seisukohtade vahendamisel, et tagada lapse huvidest lähtuv ja turvaline lähenemine. Oluline on vältida lapse korduvat küsitlemist ja olukordi, kus lapse ütlusi hinnatakse väljaspool tema elulist konteksti ning tagada, et lapsega suhtlemine haldusjärelevalve raames toimuks vaid juhul, kui see on lapse huvides ja annab järelevalvele sisulist lisateavet.
Lisaks vajab täpsustamist, kas lapsega suhtlemine on kavandatud individuaalselt või grupis, arvestades laste vastastikust mõjutatavust ja vestluse vormi mõju saadava teabe usaldusväärsusele – eelnõus on välistatud vaid asutuse töötaja osalemine vestlusel.
Lastekaitse Liit toetab eelnõu tervikuna ning leiab, et kavandatud muudatused on vajalikud abivajavate laste kiiremaks, tõhusamaks ja kvaliteetsemaks abistamiseks ning aitavad leevendada lastekaitsesüsteemis seni esinenud kitsaskohti.
Oleme tänulikud kaasamise eest ning oleme valmis ka edaspidi panustama eelnõu edasisse arendamisse ja rakendamisse.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Varje Ojala
MTÜ Lastekaitse Liit juhatuse liige
Arvamuse koostas: Helen Saarnik ([email protected])