Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

12.01.2026 nr 13-4/26/694

Raietööde teostamisest kvartali VG204

eraldistel 5, 13 ja 25

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) (registrikood 70004459) volitatud esindaja Sander Heinla esitas 26.11.2025 Keskkonnaametile metsateatised lageraie teostamiseks Lääne-Viru

maakonnas Väike-Maarja vallas Liigvalla külas asuva riigimetsa kvartali VG204 eraldistel 5 (4,24 ha) ja 13 (0,96 ha). Metsateatised on registreeritud metsaressursi arvestuse riiklikus

registris (metsaregister) vastavalt nr-te 50001181348 ja 50001181214 all ning raiet lubavad otsused on kinnitatud metsaregistri automaatkontrolli tulemusena 26.11.2025. Metsaregistrisse 06.01.2026 kantud metsa inventeerimisandmete alusel on endisest eraldisest 5 moodustatud

kaks uut eraldist (5 ja 25).

Metsaseaduse § 41 lg 13 sätestab, et metsaomanik võib teha raiet 24 kuu jooksul pärast kümne päeva möödumist metsateatise registreerimisest metsaregistris või pärast metsakaitseekspertiisi akti registreerimist metsaregistris.

07.01.2026 (s.o pärast kvartali VG204 eraldistel 5 ja 13 raiete registreerimist) on Eesti looduse

infosüsteemis (EELIS) registreeritud III kategooria1 kaitsealuse linnuliigi hiireviu (Buteo buteo) elupaik (registrikood KLO9137931). EELIS-e andmetel jäävad kvartali VG204 eraldised 5, 13 ja 25 kogu ulatuses hiireviu elupaika, kusjuures pesapuu paikneb eraldisel 25

(teadaolev pesapuu asub eraldise keskel koordinaatidel X=622827,20; Y=6544500,17).

Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Sama paragrahvi lg 61 järgi on keelatud looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik

hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.

Hiireviu on Eestis kõige arvukam haugaslane. Elupaigaks on keskealised ja vanad metsad, mosaiikne maastik (vahelduvad põllulapid, niidud, metsamaa). Pesitseb kõrge puu otsas,

tavaliselt metsaserva või sihi lähedal, toitub peamiselt väikeimetajatest. Sama pesa võib hiireviu kasutada aastaid. Hiireviu talub hästi oma pesitsusterritooriumil väljaspool pesitsusaega tehtavaid metsatöid, kuid on tundlik munemis- ja haudumisaegse häirimise suhtes. Pesitsuse ja

poegade kasvatamise perioodiks on hiireviu puhul ajavahemik 15. märtsist 31. juulini.

1 Vastavalt keskkonnaministri 19.05.2004 määruse nr 51 „III kaitsekategooria liikide kaitse alla võtmine” § 4 lg 2

p-le 31.

2 (2)

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et raied on hiireviule pesitsusperioodil häiriva mõjuga ning

raietööde teostamine pesitsusperioodil on vastuolus looduskaitseseaduse § 55 lg-ga 6 ja 61. Seega, raietööde teostamine (sh metsamaterjali kokkuvedu) on hiireviu elupaigas

keelatud ajavahemikul 15. märtsist kuni 31. juulini. Kuna lindude pesade ja tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine on keelatud, siis on keelatud ka pesapuu

raie.

Lisaks, Keskkonnaamet soovitab pesa ümbrus (15 m raadiuses) säilitada looduslikuna ja

lageraiet mitte teha pesale lähemal kui 25 m.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liilia Tamm

juhtivspetsialist metsaosakond

Sama: [email protected]

Heidi Salujõe 5699 3706 [email protected]