Haridus- ja teadusministri 08.04.2025. a. määruse nr 15 „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Haridus- ja Teadusministeerium [email protected] Haridus- ja teadusministri 08.04.2025. a. määruse nr 15 „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ muutmise määruse eelnõu kooskõlastamine Austatud minister Haridus- ja Teadusministeerium on Justiits- ja Digiministeeriumile kooskõlastamiseks esitanud haridus- ja teadusministri 8. aprilli 2025. a määruse nr 15 „Kutsekeskhariduse riiklik õppekava“ muutmise määruse eelnõu (eelnõu). Justiits- ja Digiministeerium jätab eelnõu kooskõlastamata eelkõige kooskõlastuskirja II osas esitatud põhjustel.

I. Halduskoormus

1. Tulenevalt hea õigusloome ja normitehnika eeskirja (HÕNTE) 2025. a muudatusest tuleb sisukokkuvõttes märkida, kas eelnõuga kavandatavad muudatused toovad kaasa ettevõtjate, inimeste või vabaühenduste halduskoormuse kasvu. Kui see nii on, tuleb halduskoormuse tasakaalustamise reeglist lähtuvalt näha ette ka muudatused halduskoormuse samaaegseks vähendamiseks (HÕNTE § 1 lg 41, § 41 lg 2 p 3). Põhjalikumalt tuleb halduskoormuse lisandumist ja vähendamist asjakohasel juhul kirjeldada eelnõu seletuskirja osas „Määruse mõjud“ (täpsem info siit). Palume seletuskirjas vastav info esitada.

II. Digioskuste, tehisaru ja andmete roll õppekavades

2. Kutsekeskhariduse õppekavadesse digioskuste mooduli lisamine on igati tervitatav. Selle

kõrval on oluline senisest tugevam keskendumine valdkondlikele digioskustele, et praktikale ja tööturule suunduvad noored oskaksid toetada tööandjate tegevuse ja protsesside digitaliseerimist. Andmete ja tehisaru lõimimine valdkondlikesse moodulitesse loob võimaluse siduda teooria praktilise tööga ning arendab oskust analüüsida töökeskkonna protsesse. Nii väldime olukorda, kus lõpetajaid tuleb vahetult pärast õpingute lõppu suunata täiendavatele valdkondlikele tehisaru ja andmete koolitustele. See annab noortele võimaluse pakkuda tööandjatele uusi pädevusi ja vaatenurki, mida organisatsioonides veel ei ole ning muudab nad tööturul atraktiivsemaks. Selline lähenemine toetab majanduse arengut ettevõtete kiirema digitaliseerimise ja suurema väärtusloome kaudu.

3. Siiski leiame, et praegu on õppekavades tehisaru ja andmete rolli käsitletud üldistava ja

formaalse kompetentsina, kuid mitte erialaspetsiifilise tööoskuse osana. Läbiv õpiväljund „loob ja täiustab digisisu, kasutades sobivaid tööriistu sh tehisintellekti lahendusi vastutustundlikult …“ on sisuliselt universaalne digipädevuse kirjeldus, mitte vastus sellele, kuidas konkreetne ametikoht lähiaastatel andmete ja tehisaru mõjul muutub. Praegusel kujul on tehisaru

Teie 18.12.2025 nr 8-2/25/5632, HTM/25- 1425/-1K

Meie 09.01.2026 nr 8-2/10198

2

käsitletud abstraktse tööriistana, andmete roll andmepõhises töös sisuliselt puudub ja on enamasti taustaelement, mitte tootmise, tervishoiu, tööohutuse või muu valdkonna sisendiks. Õppekavadel puudub seos reaalsete tööprotsesside digitaliseerumise ja automatiseerumisega. Õppekavadest pole näha, et oleks mõeldud, kuidas õppe kaudu tagada ka töö sisu muutmine. Parimal juhul on õppekava lõpetaja teoreetiliselt "tehisaru-teadlik”, kuid praktiliselt mitte konkurentsivõimeline. Tuleks läbi mõelda, kuidas tööprotsessides kasutatakse tehisaru ja andmeid.

4. Viis Eesti kutsehariduse arvestuspunkti (EKAP) kogu digi, andmete ja tehisaru pädevustele

on selgelt vähe, kui teemavaldkondi käsitletakse eraldiseisvana. Eelmainitud pädevusi on vajalik integreerida läbivalt erinevatesse moodulitesse. Üldised digi, andmete ja tehisaru pädevused võiks olla näiteks käsitletud kui tasandusmoodul.

5. Õppekavadest ei selgu, kuidas andmeid tööpõhiselt kasutatakse. Näiteks masinate

telemeetria või hooldusandmete kasutamine, registrite ja infosüsteemide roll veterinaarias, sotsiaaltöös jm. Näiteks viimasest lähtuvalt pole ka kajastatud Asjade Interneti, Telemeetria ning andmehõive teemasid, mis on igas töös ja ka poliitikakujundamises ning andmepõhises juhtimises olulised. Näiteks tekivad sotsiaaltöös andmekvaliteedi probleemid tihti andmehõives. Praegu pole veendumust, et õppijad need oskused omandaksid.

6. Samuti tuleks õppekavade puhul läbi mõelda, mis on andmete ja tehisaru roll otsustustoes,

riskide tuvastamises, töökvaliteedi kontrollis ning protsesside optimeerimisel. Seega peaksid õpiväljundid olema suunatud rollipõhiselt, mitte abstraktse oskusena „oskab leida ja kasutada X infosüsteemides leiduvad andmeid Y, Z otsuste tegemiseks“. Võimalus oleks praktikas rakendada oskuseid ka näiteks praktikamooduli raames.

7. Oleme valmis kaasa mõtlema, kuidas andmete ja tehisaru alast teadmist õppekavadesse

paremini integreerida.

III. Keeletoimetamine

8. Juhime tähelepanu ka sellele, et eelnõu ja seletuskiri peavad olema keeletoimetatud. HÕNTE § 41 lg 3 p 2 kohaselt nimetatakse seletuskirja sissejuhatuses keeletoimetaja. Palume eelnõu ja seletuskiri toimetada ning märkida seletuskirja keeletoimetaja andmed.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Johanna Maria Kosk 58847154 [email protected] Ott Velsberg Hendrik Roland Helm