Kiri

Tere!

Küsin veel üle ühe konkreetse näite põhjal, kas käibemaksu laekumise arvutus on korrektne. Võtame ühe näidisettevõtte maksudeklaratsiooni – täna on 24%ga maksustatav käive 100 eurot, sisendkäibemaks 20 eurot ehk juurdemaksmisele kuuluv käibemaks 4 eurot (tabelis variant A). Eeldame, et talle rakenduks tulevikus madalam käibemaksumäär 9%. Vaatan kahte äärmuslikku varianti – sisendkäibemaks on seotud ka edaspidi ainult standardmääraga (24%) seotud toodetega (variant B) või kogu sisendkäibemaks on seotud edaspidi uue alandatud soodusmääraga 9% rakendatavate toodetega (variant C). Sõltumata sisendkäibemaksu eeldustest, saan nii variandi B kui ka C puhul, et võrreldes variandiga A väheneb antud ettevõtte tegevusega seotud käibemaksu laekumine 15 euro võrra (24-9), küsimus on vaid selles, kas käibemaksu maksab vähem antud ettevõte (või saab enammakstud käibemaksu tagasi) või väheneb ka sisendkäibemaksust tasutav osa.

Ehk kui antud ettevõtte käive on seotud lõpptarbimisega, siis saab käibemaksu kaotuse arvutada puhtalt käibemaksumäära muutuse põhjal. Kui aga see peaks minema edasi teise ettevõtte tootmissisendiks, siis läheb olukord keerulisemaks, aga kaotus riigile saab minna vaid suuremaks, näiteks kui seda sisendit kasutab ettevõte, kes ekspordib oma toodangut 0-määraga.

Kas siin arutluskäigus on mingi viga sees?

Tervitades

Mario

Tere,

Enne kui hinnangu juurde minna, siis tutvustaks Rahandusministeeriumi seisukohti nii toidu, toitlustuse ja majutuse käibemaksumäära vähendamise osas:

•          Mõju toidu, toitlustusteenuse hinnale ja kättesaadavusele on piiratud 

Käibemaksuerisus ei ole tõhus meede toidu või toitlustusteenuse hinna alandamiseks ega kodumaise toidu kättesaadavuse või tootjate konkurentsivõime parandamiseks. 

•          Suur eelarvekulu ja fiskaalpoliitilised riskid

Käibemaksumäära vähendamine nii majutuse- kui ka toitlustusteenuse puhul 9%-le tooks kaasa kulu suurusjärgus 100 miljonit eurot aastas. Näiteks vähendatud käibemaksumäär kõigile toidukaupadele tähendaks koguni 400 miljoni euro suurust eelarveauku aastas. Rahandusministeerium ei toeta käibemaksu soodusmäärade laiendamist või muutmist riigile ebasoodsas suunas. Teame, et rahandusminister on selle eest valmis võitlema.

•          Eelarvepuudujäägi süvenemine ja maksupoliitika

Viimased maksutõusud tehti vastavalt vajadustele tõsta kaitsekulutusi ja eelarvedefitsiidi vähendamise eesmärgil. EHRL ettepanekuga kehtestada vähendatud käibemaksumäär süvendaks eelarve defitsiiti, kuna puuduvad katteallikad, mis on väga vastuoluline. See tähendaks vajadust tõsta muid makse või kärpida kulutusi. Seega tähendaks maksulangetuse kompenseerimine uue maksu kehtestamise hinnaga, mis oleks sisuliselt halb maksupoliitika.

•          Mõju perede toimetulekule on ebaefektiivne 

Käibemaksumäära (toidule) langetamine on kulukaim meede perede toetamiseks, sest selle kasu on piiratud ja jaotub ebaühtlaselt. 

•          Rahvusvahelised organisatsioonid ei toeta erisusi 

OECD ja IMF soovitavad hoida käibemaksusüsteemi lihtsana – ühetaoline määr, lai maksubaas, vähe erandeid. 

•          Puudub otsene seos maksumäära ja toidu, toitlustusteenuse hinna vahel 

EL riikide võrdluses on madalama maksumääraga riikides tihti kõrgemad toiduhinnad (nt Soome, Luksemburg, Iirimaa). Madal määr ei garanteeri madalat hinnataset.

•          Hinnalangus on lühiajaline ja ei pruugi kaasa tuua loodetud hindade langust

Näited Leedust, Hispaaniast ja Soomest näitavad, et käibemaksu alandamise mõju hindadele kas ei püsi pikalt või ei too kaasa ootuspärast hinnalangust. 

•          Hinnakujundust mõjutavad kaupade ja teenuste puhul muud tegurid 

Peamised mõjutavad komponenid on üür ja kinnisvara, turustruktuur, turisimi nõudlus ja hooajalisus, tooraine hind, tööjõukulud ja kaubanduslik juurdehindlus. 

•          Efektiivsemad on otsesed (sihitud) toetused 

Majutus- ja toitlustussektori toetuseks on tõhusamad otsetoetused. Aga ka madala sissetulekuga tarbijate toetamiseks on otsetoetused tõhusamad kui maksuerisused.

•          Puudub vajadus eraldi mõjuanalüüsiks 

Käibemaksu mõju hindadele on rahvusvaheliselt korduvalt analüüsitud; kasu on piiratud ja ebaühtlane. 

Majutuse- ja toitlustuse soodusmäära kehtestamisest tingitud hinnanguline käibemaksu laekumise vähenemine on järgmisel aastal 100 miljoni euro kanti ehk 2% käibemaksu 2026.a prognoositud laekumisest. See ühtib „Arvutused2“ lehega (v.a tõendamata/ebatõenäoliste eelduste osa). Maksutulu mõjuhinnangu saab anda SKP statistikale tuginedes, kus see kujuneb kodumajapidamiste lõpptarbimise ning selle prognoositud kasvu kaudu (eratarbimise nominaalkasvu nii 2025.a IV kv kui ka 2026.a lõpptarbimise prognoosi osas), millele on rakendatud käibemaksu efektiivset määra.

Terv,

Rait

Tere

Pöördume Teie poole palvega vaadata üle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi arvutused käibemaksumäära hüpoteetilise muudatuse mõjude kohta riigieelarvele.

Eesti Hotellide ja Restoranide Liit (EHRL) taotleb käibemaksumäära langetamist nii majutusteenustele kui ka toitlustusteenustele. Oleme Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis lubanud EHRL-ile, et hindame selle ettepaneku võimalikku mõju riigieelarvele. Oleme nüüd esmased arvutused teinud ning protsessi käigus palunud metoodilist nõu fiskaalpoliitika osakonna analüütikult Rait Kivistelt.

Palume Rahandusministeeriumil vaadata üle kaks erinevat arvutusviisi ning anda hinnang, kumb lähenemine on Teie hinnangul realistlikum ja/või milliseid parandusi peaksime tegema, et tulemused oleksid kooskõlas Rahandusministeeriumi senise metoodikaga.

Arvutuste kirjeldus

Mõlemad arvutused on tehtud 2025. aasta kohta, eeldades, et:
• majutusteenuste käibemaksumäär langeb 13%-lt 9%-le;
• toitlustusteenuste käibemaksumäär langeb 24%-lt 9%-le.

Need arvutused on vajalikud suhtlemisel turismisektori esindajatega (EHRL jt), et selgitada riigi võimalikku maksutulu muutust ja sellega seotud riske.

1. Esimene arvutus (tööleht „Arvutused1“)

Esimese lähenemise aluseks on Maksu- ja Tolliameti käibedeklaratsioonide (KMD) andmed:
• lähtusime maksustatavast käibest MTA KMD-de andmestikus;
• eristasime majutusteenuste käibe ning erineva tegevusalaga ettevõtete toitlustusteenuste käibe;
• rakendasime kehtivaid maksumäärasid ja tegime otsese ümberarvutuse 9% määra peale.

Selle lähenemise tulemuse kohaselt oleks käibemaksumäära langetamise mõju riigieelarvele ligikaudu –147 miljonit eurot aastas.

2. Teine arvutus (tööleht „Arvutused2“)

Teise lähenemise koostasime Rait Kiviste soovitusel, kasutades käibemaksu efektiivset maksumäära:
• aluseks võtsime majanduse keskmise efektiivse käibemaksumäära (laekumine / baas);
• rakendasime selle SKP kodumajapidamiste kulutuste numbritele.

Selle metoodika kasutamise tulemusel kujuneb riigieelarve võimalikuks tulude vähenemiseks ligikaudu –82 miljonit eurot aastas.

EHRL-i arvamused ja arvutused

EHRL on meile edastanud oma arvutused, mille aluseks on MTA avalikud andmed. Nende hinnangul oli 2024. aastal majutuse ja toitlustuse sektoris kokku deklareeritud käivet 1,472 miljardit eurot ning tasumisele kuuluvat käibemaksu 88 miljonit eurot. EHRL toob välja, et meie arvutustes kasutatud hinnanguline käibemaksutulu (ligikaudu 300 miljonit eurot) moodustaks ligikaudu 7,5% kogu riigi käibemaksutulust (4,1 miljardit eurot 2024. aastal), mis võib nende hinnangul olla liialt kõrge.

EHRL on oma analüüsides järeldanud, et isegi ilma positiivsete käitumismõjudeta jääks riigile saamata jäänud käibemaksutulu suurusjärku –30 kuni –35 miljonit eurot, ning kui arvesse võtta sektori tööjõumahukust ja võimalikku tegevuse vähenemist, võiks tegelik mõju nende hinnangul jääda alla 20 miljoni euro aastas.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esialgne hinnang

Meie sisemise analüüsi põhjal kipume endiselt pigem toetuma esimesele lähenemisele, mis tugineb otseselt KMD andmetele. Selgituseks:

• 2025. aasta osalise perioodi KMD andmete põhjal oli (arvestuslik) käibemaksu ja käibe suhe kogu majanduses umbes 15,9%, majutuses 16,3% ja toitlustuses 22,3%.
• See viitab, et nullmääraga käivet on kogu majanduses rohkem kui majutuse ja toitlustuse valdkonnas; seetõttu ei pruugi majanduse keskmine efektiivne määr olla nende sektorite jaoks hea üldistus.
• Kui jätta nullmääraga käive välja, on toitlustuse näitajad lähedased Eesti keskmisele, majutus aga tänu soodusmäärale madalam.
• Ka pärast sisendkäibemaksu arvestamist on laekumine sektoriti erinev: majutuses jääb see keskmisest madalamaks, toitlustuses on kõrgem. Sellest tulenevalt ei pruugi „ühe keskmise“ efektiivse määra rakendamine mõlemas sektoris anda kuigi täpset tulemust.

Sellest järeldame, et toitlustuse puhul võib Eesti majanduse keskmise efektiivse määra kasutamine olla teataval määral õigustatud, kuid majutuse puhul on selline lähenemine oluliselt küsitavam. Samas on majutussektori käibemaksulaekumise absoluutne maht väiksem ning seetõttu jääb ka võimaliku vea mõju kogutulemusele suhteliselt piiratud.

Võrdlusena viitame Rahandusministeeriumi varasemale analüüsile: kui majutuse käibemaksumäära sooviti tõsta 9%-lt 20%-le, hinnati sellega seotud lisatuluks pärast negatiivsete mõjudega arvestamist ligikaudu 20 miljonit eurot aastas (seletuskiri „KM määr“, 25.04.2023, lk 12). Nullelastsuse eeldusel (nõudlus ei muutu) oli hinnanguline lisatulu umbes 35 miljonit eurot (lk 13). Sellest järeldame, et meie KMD-andmetel põhinev lähenemine annab tulemuse samas suurusjärgus, millega Rahandusministeerium on varem arvestanud.

Palve Rahandusministeeriumile

Palume Rahandusministeeriumil:

1. vaadata läbi lisatud Exceli faili kaks arvutust (töölehed „Arvutused1“ ja „Arvutused2“);
2. hinnata, kumb metoodika on Teie hinnangul sobivam majutuse ja toitlustuse käibemaksumäära muutmise mõju hindamiseks;
3. teha vajaduse korral parandusi või metoodilisi täpsustusi (nt efektiivse määra kasutamine erinevate sektorite lõikes, eelduste korrigeerimine, käibe prognoosid jms);
4. anda lühike hinnang sellest, millises suurusjärgus peab Rahandusministeerium realistlikuks käibemaksutulu vähenemist juhul, kui majutuse ja toitlustuse käibemaksumäär langetatakse 9%-ni.

Palume võimalusel teada anda, mis ajaks oleks Teil võimalik tagasiside anda, et saaksime oma ajakava vastavalt planeerida.

Lugupidamisega