Otsus

OTSUS

Vaidlustusasja number 290-25/301585

Otsuse kuupäev 12.01.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets

Vaidlustus BMG Power Systems OÜ vaidlustus Riigilaevastiku

riigihankes „Mõõdistuslaeva Jakob Prei abimasinate

remont“ (viitenumber 301585) AEM Engine Service OÜ

pakkumuse vastavaks ja edukaks ning AEM Engine Service

OÜ kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustaja, BMG Power Systems OÜ, esindajad

vandeadvokaat Kadri Härginen ja vandeadvokaat Mario

Sõrm

Hankija, Riigilaevastik, esindaja vandeadvokaat Keidi Kõiv

Kolmas isik AEM Engine Service OÜ

Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS1 § 197 lg 1 p-i 5 ja § 198 lg 2 alusel

1. Rahuldada BMG Power Systems OÜ vaidlustus osaliselt ja tunnistada kehtetuks:

1) Riigilaevastiku 02.12.2025 käskkirja nr 6-1/25/65 p 2.1. tunnistada

edukaks AEM Engine Service OÜ pakkumus;

2) Riigilaevastiku 08.12.2025 käskkirja nr 6-1/25/68 p-id 1.1. ja 1.2. jätta

kõrvaldamata AEM Engine Service OÜ ja kvalifitseerida AEM Engine

Service OÜ.

2. Mõista Riigilaevastikult BMG Power Systems OÜ kasuks välja riigilõivust 320

eurot ja esindajate kulud 932,5 eurot käibemaksuta.

3. Mõista BMG Power Systems OÜ-lt Riigilaevastiku kasuks välja esindaja kulud

1150,45 eurot käibemaksuta.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult

teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1).

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (RHS § 200 lg 4).

1 riigihangete seadus

2 (17)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 17.10.2025 avaldas Riigilaevastik (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud

hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Mõõdistuslaeva Jakob Prei abimasinate remont“

(viitenumber 301585) (edaspidi Riigihange) hanketeate.

Riigihankes esitas pakkumuse 2 pakkujat: AEM Engine Service OÜ ning BMG Power Systems OÜ.

2. 11.12.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) BMG

Power Systems OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus, kus on esitatud järgmised taotlused:

1) tunnistada kehtetuks Riigilaevastiku 02.12.2025 otsus AEM Engine Service OÜ

(edaspidi Kolmas isik) pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise kohta;

2) tunnistada nn otsuste järgnevuse põhimõtte alusel kehtetuks Riigilaevastiku

08.12.2025 otsus Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise kohta.

3. Vaidlustuskomisjon teatas 17.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/290 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 22.12.2025 ja neile vastamiseks 30.12.2025.

Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad

Vaidlustaja ja menetluskulude väljamõistmise taotlused Vaidlustaja ja Hankija, teiseks

tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad ja täiendava menetluskulu väljamõistmise taotluse

Hankija.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

4. Vaidlustaja, BMG Power Systems OÜ, põhjendab taotlusi järgmiselt.

4.1. Kolmanda isiku pakkumus ei ole vastav

4.1.1. Riigihanke esemeks on mõõdistuslaeva Jakob Prei kahe abimasina (mootori) Volvo-

Penta D5A-B TA kapitaalremont vastavalt riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD)

kehtestatud tingimustele (võttes aluseks „Lisa 1 Tehniline kirjeldus“ (edaspidi TK) esitatud

nõuded).

„Riigihanke alusdokumendid üldosa“ p 4.1 teise lause kohaselt peab pakkumuse maksumus

peab sisaldama kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks.

Lähtudes Hankija 02.12.2025 otsusest, oli Kolmanda isiku pakkumuse maksumus 32 000

eurot. Vaidlustaja pakkumuse maksumus oli 58 936 eurot.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei saa vastata RHAD-le, et pakkumuse maksumus

peab sisaldama kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks. Vaidlustaja saab

viidatud RHAD sättest aru nõnda, et tegu on vähemalt vastavustingimusega, millele

Kolmanda isiku pakkumus pidi vastama.

3 (17)

Nii on ka VAKO praktikas sellist tingimust peetud vastavustingimuseks, mis kohustab

pakkujat esitama pakkumuse sellise maksumuse, mis katab sellega seotud kulud ja mille

järelm on seetõttu keeld pakkumuse maksumust mistahes allikast ristsubsideerida.2

4.1.2. Vaidlustaja on arvestanud, et masinate remont nt töökojas võtaks kokku 80-100

töötundi, kuid ujukites oluliselt kauem, tulenevalt eespool välja toodud kitsendustest.

Vaidlustaja lähtub, et sellistes oludes oleks töömaht 160 tundi kokku mõlema mootori peale.

See hõlmab kahe spetsialisti viie päeva pikkust tööd ühe masina kohta, mille raames tuleb TK

esimese lõigu alusel järgida Volvo-Penta juhiseid ja standardeid.

4.1.3. Vaidlustaja on Volvo-Penta varuosade ametlik edasimüüja Eestis, mille tõttu on

Vaidlustajale hästi teada Volvo-Penta originaalvaruosade maksumus ja tarnetingimused.

Nõnda on Vaidlustaja teinud arvutused mh selle kohta, kui palju läheks hankelepingu täitjale

maksma TK-s nõutud originaalvaruosad (lisa 1). Vaidlustaja arvutuste kohaselt oleks ühe

masina kohta originaalvaruosade tavapärane jaehind kokku 21 102,83 eurot, mis tähendab

kahe mootori kohta seega maksumust 42 205,66 eurot.

Isegi kui oletada, et Kolmandale isikule oleks kuskilt kättesaadavad originaalvaruosad nt

sellise allahindlusega, nagu tehakse ametlikele edasimüüjatele, oleks varuosade minimaalne

maksumus vähemalt 15 952,41 eurot mootori kohta, mis teeks kahe mootori puhul üksnes

varuosade maksumuseks vähemalt 31 902,82 eurot. Kolmas isik pole Vaidlustaja poole

originaalvaruosade soetamiseks pöördunud, mistõttu ei ole teada, kas Kolmas isik üldse

originaalvaruosasid pakub.

Kui võtta aluseks originaalvaruosade vähim maksumus, ca 32 000 eurot mõlema masina kohta

kokku, siis tähendaks see, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus katab ainult teatud osa

kuludest (originaalvaruosade maksumuse). Ühegi muu kuluartikli, nt tööjõukulude katteks ei

jää sellise maksumuse juures sisuliselt midagi.

4.2. Hankija jättis Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimata

4.2.1. Vaidlustaja hinnangul pidanuks Hankijal igal juhul tekkima kahtlus Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse põhjendatuses, kuivõrd Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on

koguni 45,7% väiksem kui Vaidlustaja pakkumuse maksumus. Sellisel juhul on tegemist nn

märkimisväärse hinnaerinevusega, mille tulemusena pidanuks Hankija kontrollima Kolmanda

isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust RHS § 115 alusel.

4.2.2. Hankija või Kolmas isik võivad siinkohal väita, et kuna pakkumuse esitasid üksnes kaks

ettevõtjat, siis ei ole valim piisavalt representatiivne. Küll aga ei tulene sellist reeglit RHS §-

st 115, et pakkumuse maksumus saaks olla põhjendamatu üksnes siis, kui pakkumuse on

esitanud mingi minimaalne arv pakkujaid. Liiatigi on Hankija riskid ühe, kahe, viie või kasvõi

kümne pakkumuse esitamise korral RHS § 115 kohaldamise vaates lõppastmes ju

samasugused.

4.2.3. Kolmas isik ei saa objektiivselt võttes ka samades keerukates oludes ja tootja nõudeid

järgides teha tööd oluliselt kiiremini või erinevalt. Vastupidiselt nt nn loovtööle, mille puhul

sellised hinnaerinevused võiksid olla sagedasemad. Nõnda ei saanud siinkohal tekkida

olustikku, milles nt üks pakkuja arvestas, et toimetab masinad töökotta ja teine, et teostab tööd

2 Vrd VAKO 90-25/292050, p 10; 2-23/257737, p 13.4.1; 115-22/251620, p 12.

4 (17)

ujukis. Samamoodi pidid kõik pakkujad arvestama, et kasutada saab ainult

originaalvaruosasid, mitte aga näiteks oluliselt soodsamaid B- või C-kategooria varuosasid.

4.3. Vaidlustaja täiendavad seisukohad.

4.3.1. Oma vastuses vaidlustusele vaidleb Hankija vaid selle üle, et mida tema seatud tingimus

üldse tähendab, kuid sellest ei leia vähemalt Vaidlustajale arusaadavalt, kuidas Hankija siis p-

s 4.1 sätestatud tingimusele vastavust Kolmanda isiku pakkumuse puhul kontrollis.

Vaidlustuskomisjon on ka hiljuti rõhutanud, et kui hankija on seadnud riigihanke

alusdokumentides ristsubsideerimise keelu, siis on ta kohustatud sellele vastavust ka

hankemenetluses kontrollima.3 Antud juhul on p-s 4.1 sätestatud tingimusel sama toime, mis

oleks ristsubsideerimise keelul, kuid Hankija vastusest nähtub, et kontrollinud pole ta midagi

ja ongi lähtunud üksnes üldsõnalisest varasemast kogemusest ja usust Kolmanda isiku

pakkumusse.

4.3.2. Vaidlustaja hinnangul ei piisa nn üldisest kinnitusest, kuivõrd Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus on sedavõrd madal, et Hankija pidanuks kinnituse aluseks olevaid

asjaolusid kontrollima.

Kuna Hankijale ei saanud kahtlusteta olla selge, kas Kolmanda isiku pakkumus p-s 4.1

sätestatud tingimusele vastab, siis ta pidi seda kontrollima. Seda Hankija aga ei teinud.

4.3.3. Hankija vaidlustuse vastuse lisast 1 tuleneb, et kasutada tohib ainult Volvo Penta

originaalvaruosasid.4

Sealjuures on Hankija TK esimeses lauses rõhutanud, et teenust tuleb osutada järgides Volvo-

Penta mootorite valmistajatehase poolt ettenähtud nõudeid ja tehnoloogiaid.

Järelikult, isegi kui Hankija arvab, et kasutada võiks ka kellegi teise toodetud varuosasid, siis

esiteks on Hankija väited tõendamata ning teiseks on need väited vastuolus nii TK esimeses

lauses seatud nõuetega kui Hankija enda esitatud dokumendis tooduga, kuna selle dokumendi

kohaselt ei tohi kasutada varuosi, mis pole Volvo Penta originaalvaruosad.

Originaalvaruosade puhul tuleb arvestada, et need on tavaliselt seotud varuosade tootja

intellektuaalomandi õigustega, mis tähendab seda, et sageli ei olegi originaalvaruosadel muid

tootjaid, kui algne tootja. Praktikas tähendab see, et hankijad sätestavad RHAD-s, et pakkuda

võib kas originaalvaruosasid või originaalvaruosade tootja spetsifikatsioonile ning nõuetele

vastavaid varuosasid. 5 Viimased ei ole aga originaalvaruosad.

4.3.4. Hankija pidi Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust kontrollima

4.3.4.1. Hankija vastusest nähtub, et Riigihanke eeldatav maksumus on 45 000 eurot.

Teisisõnu on Hankija enne Riigihanget kindlaks teinud, et pakutava teenuse turuhind võiks

olla 45 000 eurot. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on aga 32 000 eurot, mis on 28,8%

madalam, kui Riigihanke eeldatav maksumus. Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on

lausa 45,7% madalam kui Vaidlustaja pakkumuse maksumus. Sellistes oludes ei saa millestki

muust, kui silmatorkavast hinnaerinevusest, ilmselt rääkida.

3 VAKO 265-25/282071, p 15.

4 Hankija vastus vaidlustusele lisa 1, lk 5 (7).

5 Vrd VAKO 110-22/236193, p 24

jj.

5 (17)

RHS § 23 lg 3 ütleb üsna üheselt, millistele nõuetele peab riigihanke eeldatava maksumuse

arvestamine vastama. Hankija ei saa vaidlustusmenetluses asuda nüüd usutavalt väitma, et

riigihanke eeldatav maksumus on kuidagi tema jaoks muutuv suurus, sõltub mingitest

„ettevaatusabinõudest“ või sellest, et kes täpselt on pakkujaks. Hankijal on kohustus eeldatav

maksumus seaduse alusel määratleda ja tal ei peaks olema võimalik vaidlustusmenetluses

soodsa lahendi saamiseks sellest distantseeruda ja väita, et turu-uuringust võis mingitel

eeldustel tuleneda hoopiski mingi muu eeldatav maksumus.

4.3.4.2. Mingeid tehnoloogilisi lahendusi antud juhul ei ole, tulenevalt nii laeva iseärasustest

kui ka suuresti sellest, et Hankija on ise TK-s, sh selles esitatud viidetes, väga täpselt öelnud,

mida ja kuidas tuleb teha. Seega ei ole siinkohal tegemist nn loovtööga, milles pakkumuste

maksumus võiks sõltuda nt sellest, kui intensiivselt loovisikud parasjagu loovtööd teevad.

4.3.4.3. Hankija on oma vastuses möönnud, et originaalvaruosade maksumus ametlikule

edasimüüjale ongi ca 16 000 eurot mootori kohta, mis Vaidlustaja hinnangul tähendab, et

üksnes kahe mootori varuosade maksumus ametlikule edasimüüjale on ka Hankija arvates ca

32 000 eurot. Kui see on ka Hankija arvates nii, siis võiks vaidlus ju sellega läbi olla, kuna

Kolmas isik ei ole teadupärast Volvo Penta varuosade ametlik edasimüüja ega saa neid

varuosasid saada ka soodsamatel tingimustel kui edasimüüja ise.

Isegi kui opereerida Hankija eeldustega, et varuosade maksumus on 20 000 – 30 000 eurot,

siis kui lähtuda Hankija vastuses esitatust, oleks üksnes laevamehhaanikute keskmine töötasu

ca 5000 eurot. Juba ainult nende kahe kuluartikli põhjal oleks teenuse osutamise kulu ka

Hankija arvutuste kohaselt ca 35 000 eurot, mis on aga suurem, kui Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus.

Nõnda ei kataks Kolmanda isiku pakkumuse maksumus isegi Hankija arvutustest lähtudes p

4.1 sätestatud kohustust ja on igal juhul täiendav põhjus, miks Hankija pidanuks Kolmanda

isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust RHS § 115 alusel kontrollima.

4.3.4.4. Vaidlus käib antud juhul mh selle üle, kas Hankijal pidanuks tekkima kahtlus

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuses. Hankija aga asub selle asemel hoopis väitma, et

Vaidlustaja pakkumuse maksumus on „liiga kallis“ ja Vaidlustaja nn kasumiosa „liiga suur“.

Hankija ei saa kohaldada enda arvutusi üksnes Vaidlustaja pakkumuse väidetava liiga suure

kasumiosa suhtes ning jätta need kohaldamata Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

põhjendatuse küsimuses.

5. Hankija, Riigilaevastik, vaidleb vaidlustusele vastu.

5.1. Vaidlustusest ei ole mõistetav, milliseid konkreetseid puuduseid Vaidlustaja Kolmanda

isiku pakkumuses leiab olevat. Vaidlustaja küll viitab kahtlusele, et Kolmanda isiku

pakkumuse maksumus ei saa kata kõiki Riigihankes nõutud tööde komponente, kuid ei viita

sealjuures mitte ühelegi konkreetsele asjaolule, mida Vaidlustaja leiab valesti või puudu

olevat.

5.2. Riigihankes ei ole sätestatud ristsubsideerimise keeldu. Vaidlustaja seisukoha kohaselt

tuleneb p-ist 4.1 hankevälise ristsubsideerimise keeld.

6 (17)

VAKO otsuses 90-25/292050 sätestab viidatud punkt järgneva: hankija muutis

vaidlustusmenetluse ajal RHAD p-i 15.7. ja sõnastas selle järgmiselt: „Pakkumuse maksumus

hanke esemelt olevatelt teenustelt peab sisaldama kõiki kulusid ja olema hankija jaoks lõplik.

Pakkuja ei tohi ühe teenuse hinda alandada teiste teenuste arvelt.“ [autori rõhutus]. Viidatud

vaidluses jaatas VAKO, et Hankija on selgelt ja üheselt arusaadavalt kehtestanud hankesisese

ristsubsideerimise keelu, kuid sedastanud ka seda, et kui keelatud on ainult sisene

ristsubsideerimine, siis on väline lubatud /…/. Seega ei toeta antud lahend kuidagi Vaidlustaja

seisukohta. Sama olukord on realiseerunud ka kahe teise lahendiga, millest esimese (2-

23/257737) vaidlus puudutab hoopiski kululoendis ridade muutmist ega käsitle üldse

maksumusi ja teine (115-22/251620) vaidlus puudutab taaskord hankesisest

ristsubsideerimist.

Ristsubsideerimise keeld oma olemuselt on sekkumine ettevõtja tegevusse, mistõttu peab see

olema erandlik ning RHAD-i tingimus, mille kohaselt tuleb hinna sisse arvestada kõik muud

otsesed ja kaudsed teenuse osutamisega seotud mistahes kulud (personalikulud,

kommunaalkulud jms), mõte ei ole mistahes ristsubsideerimise keelamine, vaid selle

eesmärgiks on selgitada pakkujatele, et pakkujad pidid pakkumuse hinna esitamisel arvesse

võtma kuluallikate võimalikke hinnakõikumisi lepingu perioodi jooksul ning seeläbi esitama

ühe muutumatu siduva hinna kogu lepingu perioodiks (RKHKo 3-20-924, p 20; Rngko 3-21-

2664; Rngko 3-21-2077).

5.3. TK kohaselt olid Hankija ette näinud kapitaalremondi tööd ja kaasnevad tööd koos

nõutud varuosadega. Kusjuures ei sätestanud TK kõigi varuosade puhul, et need peavad olema

uued. Niisamuti ei olnud hanketingimustes ette nähtud, et pakkumuse esitamisel tuleb

pakkujatel esitada teavet remonttööde läbiviimise asjaolude kohta, vaid kõigil pakkujatel tuli

kinnitada kõigi hanketingimuste ülevõtmist. Kolmas isik sellised kinnitused andis ning

hanketingimuste kohaselt, mis sätestas üksnes originaalvaruosade kasutamise, oli

nõuetekohase dokumentatsiooni kooskõlastamise ajaks määratud aeg „enne varuosade

paigaldamist“.

Sellisteks juhtudeks on Riigikohus selgitanud, et „kui seadus ei sätesta teisiti, võib hankija

otsustada, kas ta usaldab pakkujate kinnitusi või nõuab vastavate asjaolude

kindlakstegemiseks tõendeid“ (RKHKo 3-19-1464, p 16). Nimetatud lahendis ei olnud

Hankija nõudnud spetsiifiliste kinnituste esitamist, mistõttu tuli Riigikohtu hinnangul

piisavaks lugeda see, kui pakkuja kinnitab kõigi tingimuste ülevõtmist ja vastavust.

Ka Riigihankes oli Hankija nõudnud üksnes kinnituste esitamist. Riigihankes kehtestatud

tingimuste kohaselt tuli pakkujatel vastavustingimusega nr 1 kinnitada, et nende esitatud

pakkumus vastab kõigile riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele ja nõuetele.

Kolmas isik on sellised kinnitused andnud, samuti külastanud laeva, milline oli pakkumuse

esitamise kohustuslik eeldus.

See on kogumis loonud Hankijale õigesti arusaama, et Hankijal puudub alus kinnituste

õiguspärasuses kahelda. Kolmanda isiku puhul on tegemist turul teada ettevõtjaga, kelle

referentsid hõlmavad mitmeid tuntud tellijatele teostatud töid, millised Hankija usaldust

samuti kinnitasid.

5.4. Originaalvaruosadeks on ka sellised varuosad, mis sobivad Volvo-Penta mootoritele, kuid

on toodetud muude rahvusvaheliste tootjate juures ja seotud konkreetse Volvo OEM koodiga.

7 (17)

Näiteks elektrisüsteemide ja kütusepritside elemente toodab Bosch (Lisa 1 - „Workshop

manual“, lk 23), kuid muude osade puhul on tootjaid veel (nt Heinzmann, lk 28 lisa 1).

Sellised varuosad on kordi odavamad, kui Volvo-Penta poolt toodetud varuosad, mis

lõppkokkuvõttes mõjutabki märkimisväärselt ka pakkumuse hinda.6 See, milliste

varuosadega soovib keegi aga pakkumuses osaleda, on iga pakkuja enda otsus ning sellest

johtuv tulem ka nende enda riisiko.

5.5. Hankija hinnangul ei ole Kolmanda isiku pakkumuse maksumus põhjendamatult madal.

RHS § 115 lg 1 kohaselt ei ole pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel mõõdupuuks

mitte teised pakkumused, vaid eeskätt on selleks siiski hankelepingu ese.7

Riigihankes on kehtestatud eeldatavaks maksumuseks 45 000 eurot. Sealjuures põhines

eeldatav maksumus mitte lihtsalt suvalistel numbritel, vaid Hankija poolt vahetult enne

Riigihanke registrist avaldamist põhineval turu-uuringul, mille käigus Hankija uuris avalikult

kättesaadavate andmete põhjal, milliseks kujuneb tavapäraselt 14 aasta vanuste samade

võimsusnäitajatega laeva remonditud abimasinate hind. Hankija poolt tuvastatud kohaselt jäi

selliste laevade remont vahemikku 10 000 – 15 000 eurot (km-ta). Ettevaatusabinõuna lähtus

Hankija tuvastatud kõrgemast piiristikust, arvestades samapalju juurde ka tööde teostamise

enda maksumuseks. Kui Hankija oleks lähtunud aga madalamast alusest, siis oleks

eeldatavaks maksumuseks kujunenud ca 35 000 eurot, mis on vastavuses Kolmanda isiku

pakkumuse maksumusega.

5.6. Lähtuvalt Hankija poolt teostatud turu-uuringust, ei tekkinud Hankijal kahtlust Kolmanda

isiku pakkumuse maksumuses. Seda, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult

madal, kinnitab Vaidlustaja enda vaidlustuses toodud arvnäitajad.

Nimelt on Vaidlustaja ise kinnitanud, et Volvo Penta ametlikud varuosad maksavad

edasimüüjatele ca 15 952,41 eurot. Viidatu on vastavuses Hankija poolt teostatud turu-

uuringuga, mille kohaselt Hankija tuvastas, et varuosade hinnad ühe mootori kohta jäävad

vahemikku 10 000 – 15 000 eurot, millest arusaadavalt Volvo Penta enda toodang oli arvestuse

ülemine osa. Nagu aga öeldud siis Volvo OEM koodiga varuosasid on ka soodsamaid. Seega

arvestusvahemik 20 000-30 000 eurot kahe mootori remondi varuosadele on realistlik ja õige.

Lisaks on Vaidlustaja välja toonud, et arvestuslik tööjõu töömaht kahe mootori peale on 160

töötundi, mis hõlmab kahe spetsilisti viie päeva pikkust tööd ühe masina kohta. Kui võtta

siinkohal aluseks, et palgad.stat.ee andmetel on laevamehhaaniku keskmine töötasu ca 3687

eurot (bruto), millise tööjõukulu palgafond oleks sellisel juhul ca 4933 eurot, siis näitab

lihtmatemaatika, et Vaidlustaja on arvestanud enda pakkumuses märkimisväärse suurusega

kasumiosa – 22 096,20 eurot.8 Isegi, kui tööjõu kuluosa oleks mõnevõrra suurem, siis on

selge, et kasumiosa katmiseni see ühelgi juhul ei küündi ning Vaidlustaja reaalkulu

6 Juhendi kohaselt on tegemist AB Volvo Penta juhisega diiselmootorite nr D 5A T, D5A TA, D 7A T, D7A

TA ja D7C TA remontimiseks – „This workshop manual contains descriptions and repair instructions for the

following marine diesel engines: D5A T, D5A TA, D7A T, D7A TA and D7C TA.“ 7 Kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu eset arvestades põhjendamatult madal, peab

hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud

selgitust. Pakkuja on kohustatud esitama selgituse hankijale viie tööpäeva jooksul vastava nõude saamisest

arvates (RHS § 115 lg 1) 8 58 932 - 31 902,80 – 4 933 = 22 096,20 eurot.

8 (17)

pakkumusele võiks olla ca 36 835 eurot. Nimetatust nähtub aga, et Vaidlustaja ja Kolmanda

isiku pakkumuse maksumuse vahe ei ole üldse sedavõrd suur, mis Hankijal oleks pidanud

äratama kahtlust.

Kuigi Hankija ei tee Vaidlustajale etteheiteid tema hinnakujunduse osas, st iga ettevõtja

otsustab ise, millises ulatuses kasumimarginaali ta soovib pakkumust esitades teha, siis

sellisel juhul ei saa Vaidlustajale aga osutuda üllatuseks, kui ca 37%-se kasumimarginaaliga

pakkumus ei osutu edukaks.

Üksnes asjaolu, et Vaidlustaja on seni saanud tegutseda turul monopoolses seisundist ning

selle läbi enda hinnapoliitikat märkimisväärselt kergitada, ei saa Vaidlustaja jaoks tähendada,

et see olukord muutumatuks jääkski. Hanketingimuste koostamisel sooviski Hankija senist

praktikat muuta ning võimaldada turu avamist laiemalt, mida Vaidlustaja hankemenetluse

kestel erinevate ettepanekutega püüdis enda kasuks kitsendada. Hankija selliste teabevahetuse

ettepanekutega ei nõustunud, kuid ükski ettevõtja, sh Vaidlustaja ise hanketingimusi ei

vaidlustanud.

5.7. Hankija täiendav seisukoht.

5.7.1. Vaidlustaja ei ole enda seisukohas vaielnud vastu järgmistele asjaoludele:

1) hanketingimused oma kujul on kehtivad, kuna ükski pakkujatest neid ei vaidlustanud;

2) hanketingimused ei nõudnud pakkumuse koosseisus dokumentide jms esitamist, vaid

kõigi tingimuste vastavuse kontroll oli ette nähtud pakkujate poolt kinnituste andmise

läbi ning sisulisem kontroll ette nähtud toimuma alles „enne varuosade paigaldust“;

3) hanketingimused ei nõudnud, et kasutatavad varuosad peavad olema uued;

4) Vaidlustaja pakkumuses arvestatud kasumiosa on märkimisväärne, so ulatudes pea

40%-ni.

5.7.2. Riigihanke väline ristsubsideerimise keeld ei ole aga vastavustingimus iseenesest, vaid

põhjendamatult madala maksumuse kontroll. Selline ristsubsideerimise konkreetne keeld

peab olema sõnaselgelt riigihanke alusdokumentides sätestatud (Tln Rngk 22.02.2022 otsus

3-21-2664, p 27). Käesoleval juhul sellist tingimus kehtestatud ei olnud, vaid tegemist on

tingimusega mis reguleerib eelarve siduvust sarnaselt VÕS § 639-le, ehk tööde teostaja peab

arvestama kõigi töödega, ka nendega mis ei ole otseselt RHAD-s mainitud (RKTKo 3-2-1-

102-14, p 14 ja 19, RKTKo 2-15-15662, p 2, VAKO 10-24/265758, p 7.1, VAKO 80-

15/160904, p 10-11).

5.7.3. Vaidlustaja küll viitab kahtlusele, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei saa katta

kõiki Riigihankes nõutud tööde komponente, kuid ei viita sealjuures mitte ühelegi

konkreetsele asjaolule, mida Vaidlustaja leiab valesti või puudu olevat. Mitte ükski

matemaatiline tehe aga ei näita seda, et see tõesti oleks madal.

5.7.4. Hankija viitas juba eelmises vastuses, et Vaidlustaja enda esitatud andmete kohaselt oli

tema kasumiosa pakkumuse arvestuses vähemalt 22 096,20 eurot ja tööde kogukulu ca 36

835,80 eurot. Nimetatust nähtub aga, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse vahe ei ole üldse sedavõrd suur, mis Hankijal oleks pidanud äratama kahtlust.

Kui ka nimetatud tehe teha ümber ja lähtuda eeldusest, et kõige kallimad varuosad kokku

maksavad 30 000 eurot ja palgafond on üksnes 2000 eurot, siis moodustaks see 160 töötunni

puhul ühe töötunni hinnaks 12,5 eurot, milline netotasuna on 7 eurot. Ka see ületab oluliselt

9 (17)

riiklikult kehtestatud töötasu alammäära ning Hankijal ei oleks pidanud kahtlust tekkima.

Seda on kinnitanud ka Tallinna Ringkonnakohus Vaidlustaja enda poolt viidatud lahendis 3-

17-2544, millises aga erinevalt Vaidlustaja mõistetust viitab kohus, et „isegi kui 20 eurot

tunnis jääb alla meediaagentuuri teenuste turuhinnale, siis ringkonnakohtule ei nähtu, et

tegemist oleks sedavõrd madala tunnihinnaga, et sellega pole reaalselt võimalik katta

ettevõtte kulusid ning ta oleks sunnitud rikkuma töö- ja maksuõiguse norme“. Vaidlustaja ei

ole ka eeltoodut tõendanud.

Sealjuures ei sätesta RHAD, kui mitme tunniga peab töövõtja tööd teostama. Seega ei saa

välistada, et Kolmas isik on enda töös oluliselt kiirem kui Vaidlustaja ja küsib selle eest vähem

tasu, mis ei tee tema pakkumusest põhjendamatult madalat pakkumust.

5.7.5. Lisaks on Vaidlustaja möönnud ka võimalikkust sellele, et tegelikult varuosade

maksumus võib kokku maksta ka 20 000 eurot, millisele liites 5000 eurot palgafondi, oleks

teenuse osutamise kulu 25 000 eurot, mis on 7000 euro võrra soodsam, kui Kolmanda isiku

pakkumus. Ka see kinnitab seda, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madal.

Siinjuures ei ole väheoluline fakt, et 5000 euro suurune palgafond oli Hankija poolt esitatud

näide Vaidlustaja esitatud töötundide arvu ja keskmise töötasu arvestuse summa, sest

Hankijale ei ole teada, kui palju maksab Vaidlustaja enda laevamehhaanikutele palka. Kui ka

Vaidlustaja maksab laevamehhaanikutele näiteks 7 eurot neto tunnis, siis kujuneb Vaidlustaja

kulubaasiks tema enda esitatud andmete kohaselt hoopis 33 902,80 eurot, millise arvestuse

kohaselt on pakkumuste hinnavahe üksnes olematud 1900 eurot.

5.7.6. Tegelikkuses ei ole tõendamist leidnud ka Vaidlustaja väited, et Vaidlustaja Volvo Penta

ametlikud varuosad maksavad edasimüüjatele ca 15 952,41 eurot. Vaidlustaja esitas küll

Exceli tabeli näitlikustamaks hindasid, kuid tähele tuleb panna, et see on Vaidlustaja enda

poolt täidetud ning see ei ole Volvo Penta poolt kinnitatud. Seega ei ole teada, kas see vastab

tegelikkusele ning Hankija saigi üksnes jaatada, et teatava hulga varuosade maksumuse osas

jõudis Hankija internetis avalikult kättesaadavate andmete pinnalt enamvähem samasugusele

järeldusele, mida väidab Vaidlustaja soodushinnaga varuosade puhul.

Ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et nimetatud hinnad kehtiksid sellisel kujul ja

maksumuses kõigile edasimüüjatele, vaid äärmisel juhul saavad sellised hinnad kehtida

Vaidlustajale endale. Teistel edasimüüjatel, samuti teiste riikide edasimüüjatel võivad hinnad

aga oluliselt erineda ning Vaidlustaja ei saa kuidagi eeldada selliste hindade samasust.

5.7.7. Kolmas isik on Hankijale juba pakkumuse esitamisel kõikide RHAD tingimustega

arvestamist kinnitanud, kuid 12.12.2025 e-kirjas lisaks kinnitanud, et on tervikus lähtunud

tehnilisest ülesandest, lähtub täielikult valmistajatehase poolt ettenähtud tehnoloogiatest ja

nõuetest ning on küsinud kõik varuosad VolvoPenta ametlikult edasimüüjalt, kes tarnib ainult

originaalvaruosasid (Hankija esitas väljavõtte Kolmanda isiku kinnitusest, milles on kaetud

pakkumuse sisulisem teave). See kinnitab samuti, et Hankija ei ole enda otsustes eksinud.

5.7.8. Hankija esitas eelmise vastusega selle sama „workshop manuali“ ehk valmistajatehase

enda poolt kinnitatud nõuded ja tehnoloogiad. See sama manuaal kinnitab, et tööde

teostamiseks võib kasutada ka muude tootjate tooteid - näiteks elektrisüsteemide ja

kütusepritside elemente toodab Bosch („Workshop manual“, lk 23), kuid muude osade puhul

on tootjaid veel (nt Heinzmann, lk 28), kui neil on Volvo OEM kood. OEM kood tähendab

inglise keeles original equipment manufacturer, ehk originaalseadmete tootja. Seega

10 (17)

Vaidlustaja väited nagu ei oleks Hankija nimetatud asjaolu tõendanud on otseses vastuolus

vaidlustuses esitatud tõenditega ning Volvo Penta enda manuaalidega. Hankija jääb enda

varasemate seisukohtade juurde.

5.7.9. Kokkuvõttes:

1) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli vastavuses Hankija poolt läbi viidud turu

uuringuga;

2) Kolmanda isiku ja Vaidlustaja pakkumuste maksumuse vahe ei ole märkimisväärne

ning põhineb peamiselt Vaidlustaja väga suurel kasumiosal, millist Vaidlustaja on

kinnitanud;

3) Kolmas isik oli kinnitanud kõigi RHAD-s sätestatud tingimuste ülevõtmist nii

pakkumuses, kui ka vaidlustusmenetluse kestel;

4) Vaidlustaja esitatud varuosade maksumuse kalkulatsioon ei ole originaaltootja poolt

kinnitatud, samas ei saa selline kalkulatsioon ka siis, kui see on õige laieneda ühelegi

muule pakkujale, kui Vaidlustajale endale;

5) Vaidlustaja on jaatanud võimalikkust, et varuosade maksumus võib jääda vahemikku

20 000-30 000 eurot;

6) RHAD kohaselt ei olnud ette nähtud, et kõik varuosad peavad olema uued;

7) Volvo-Penta varuosasid on võimalik soetada ka teistelt edasimüüjatelt, samuti teiste

riikide edasimüüjatelt Vaidlustaja hindadest teistsugustel tingimustel;

8) RHAD mõistes on originaalvaruosadeks ka sellised varuosad, mis sobivad Volvo-

Penta mootoritele, kuid on toodetud muude rahvusvaheliste tootjate juures ja seotud

konkreetse Volvo OEM koodiga ning on kordi odavamad.

5.7.10. Hankija kogutud andmete põhjal jäid erinevad elemendid erinevatesse

summaarsetesse vahedesse, mistõttu tuli Hankijal lähtuda eeldatava maksumuse määramisel

üksnes kõrgeimast tulemusest, et mitte eksida muude menetlusreeglite vastu. See aga ei eelda,

et sellises summas tuleks ilmtingimata leping sõlmida. Vastasel juhul saaks ja peaks

riigihangetes tekkima tulevikus olukord, milles üks pakkuja asub esitama väga suure

kasumiosaga pakkumusi ning kõik muud pakkujad tuleks eestpoolt juba eos väidetava

„madala maksumuse“ tõttu kõrvale lükata.

6. Kolmas isik, AEM Engine Service OÜ, oma seisukohti vaidlustusmenetluses ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

7. Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuse õiguspärasus

Hankija 02.12.2025 käskkirjast nr 6-1/25/65 ja registri poolt loodud „Vastavusotsusest“ ei

tulene, et Hankija oleks mõne puuduse Kolmanda isiku pakkumuses tuvastanud.

Kokkuvõtvalt on Vaidlustaja seisukohal, et „Riigihanke alusdokumendid üldosa“ p 4.1.

sätestab ristsubsideerimise keelu ja kui Hankija pole selle keelu järgmist Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuses kontrollinud, on Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks tunnistamise

otsus õigusvastane.

Seega tuleb otsuse tunnistada Kolmanda isiku pakkumus vastavaks õiguspärasuse

kontrollimiseks tuvastada, kas Riigihanke alusdokumentides (edaspidi RHAD) on sätestatud

tingimus, mis tuli pakkumuses täita ja millele vastavust pidi Hankija Kolmanda isiku esitatud

11 (17)

pakkumuses kontrollima. Kui selline tingimus on olemas ja Hankija Kolmanda isiku

pakkumuse vastavust sellele pole kontrollinud, tuleb Kolmanda isiku pakkumuse vastavaks

tunnistamise otsus kehtetuks tunnistada, kui sellist tingimust pole jääb selle otsuse osas

Vaidlustaja vaidlustus rahuldamata.

7.1. „Lisa 1 Tehniline kirjeldus“ kohaselt pakkuja peab teostama kahe abimasina Volvo-Penta

D5A-B TA kapitaalremondi vastavalt hankija (edaspidi tellija) tööde loetelule ja järgides

Volvo-Penta mootorite valmistajatehase poolt ettenähtud nõudeid ja tehnoloogiaid.

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ näeb ette, et esitada tuleb mõõdistuslaeva

Jakob Prei kahe abimasina Volvo-Penta D5A-B TA kapitaalremondi tööde (seal hulgas

seadmete ja kulumaterjalide maksumus) kogumaksumus käibemaksuta summas.

Seega pakkumuses pidi pakkuja esitama ühe käibemaksuta maksumuse. Maksumuse

komponente ei pidanud pakkuja pakkumuses esitama.

7.2. Ristsubsideerimise keeld võib olla nii riigihanke sisene, kui ka väline.

Sisene ristsubsideerimine tähendab, et pakkumuse maksumuse koostamisel tasaarveldatakse

kulusid ja tulusid, mis on seotud ainult konkreetse riigihanke menetluse tulemusena sõlmitava

hankelepingu täitmisega.

Väline ristsubsideerimine tähendab aga, et tasaarveldatakse pakkumuse maksumust lepingute

üleselt, st arvestatakse lepinguid, mis ei ole seotud selle konkreetse riigihanke menetluse

tulemusena sõlmitava hankelepingu täitmisega või muid pakkuja tuluallikaid.

RHS ristsubsideerimise keeldu automaatselt ette ei näe, hankija peab selle selgesõnaliselt

riigihanke alusdokumentides kehtestama. Pakkujatel peab olema pakkumust esitades üheselt

teada see kas ristsubsideerimise keeld on kehtestatud ja kui on, siis milline. Hankija ei saa

hakata mõnest riigihanke alusdokumentide tingimusest pärast pakkumuste esitamist tuletama

ristsubsideerimise keeldu.

7.3. Vaidlustuskomisjon ei nõustu Hankijaga, et vaidlustusest pole mõistetav millist puudust

Vaidlustaja Kolmanda isiku pakkumusele ette heidab. Vaidlustusest tuleneb selgelt, et

Vaidlustaja peab Kolmanda isiku pakkumust mittevastavaks „Riigihanke alusdokumendid

üldosa“ p-ile 4.1. ja see, et Hankija pole Kolmanda isiku pakkumuse vastavust sellele

kontrollinud.

„Riigihanke alusdokumendid üldosa“ p 4.1. kohaselt pakkuja esitab pakkumuse maksumuse

riigihangete registri keskkonnas töölehel „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“

näidatud struktuuri kohaselt täpsusega kaks kohta pärast koma. Pakkumuse maksumus peab

sisaldama kõiki kulusid, mis on vajalikud riigihanke teostamiseks.

Ka „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“ on toodud nõue esitatavale maksumusele:

„mõõdistuslaeva Jakob Prei kahe abimasina Volvo-Penta D5A-B TA kapitaalremondi tööde

(seal hulgas seadmete ja kulumaterjalide maksumus) kogumaksumus käibemaksuta summas

peab sisaldama kõiki kulutusi, mis on vajalikud hankelepingu täitmiseks vastavalt riigihanke

alusdokumentides kehtestatud tingimustele.“

12 (17)

Üheski Vaidlustaja viidatud vaidlustuskomisjoni otsuses (90-25/292050, p 10; 2-23/257737, p

13.4.1; 115-22/251620, p 1) pole asutud seisukohale, et üldine nõue (pakkumus peab sisaldama

kõiki kulusid) tähendab seda, et hankija peaks pakkumuste vastavuse kontrollimisel hakkama

kõikides esitatud pakkumustes tuvastama seda, kas maksumus sisaldab kõiki kulusid. Nendes

otsustes on asjaolud olnud teistsugused. Ka Vaidlustaja viidatud vaidlustuskomisjoni otsuse

265-25/282071 kohaselt oli vaidluse all konkreetse ristsubsideerimise keelu nõude järgimine:

pakkumuse esitamisel ei ole ristsubsideerimine lubatud, nii sisemine (pakkumuse üksikute

ridade ja osade vahel) kui väline.

7.4. Hankija kinnituste kohaselt pole tema eesmärgiks olnud ristsubsideerimise keeldu

kehtestada.

Hankija leiab, et „Riigihanke alusdokumendid üldosa“ p-is 4.1. on toodud selgitus, et

pakkumuse maksumuses tuleb arvesse võtta kõiki töid ja arvestada hinnakõikumisi

hankelepingu täitmise perioodil. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei pidanud

andma RHAD-s selgitust, et esitada tuleb maksumus, mis hankelepingu täitmisel ei muutu. Ka

Hankija viidatud kohtulahenditest ei tulene see, et „Riigihanke alusdokumendid üldosa“ p-is

4.1. võib olla üksnes selgitus.

Hankija viidatud Riigikohtu otsuse 3-20-924 kohaselt oli vaidlus selles, kas hankija oli RHS §

115 alusel teostatud kontrollimenetluse tulemusena teinud pakkumuse maksumuse osas õige

järelduse. Selles otsuses Riigikohus leidis (otsuse p 22) , et kuigi alapakkumuse tuvastamise

üks peamine meetod on pakkumuse hinna ja majandusliku väärtuse võrdlus (Riigikohtu

halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23), ei ole alust pidada põhjendamatult

madala maksumusega pakkumuseks igasugust alla omahinna pakkumust. Ei praeguse

riigihanke alusdokumentides ega konkreetse teenuse hankimisel kohalduvates eriseadustes ei

ole sätestatud ristsubsideerimise keeldu. Kolleegium on selgitanud, et ristsubsideerimise keelu

korral sekkub riik või kohaliku omavalitsuse üksus ettevõtte tegevusse ning keelab teatud

käitumise majandus- ja kutsetegevuses, näiteks ühe kaubaturu kahjumi katmise teise kaubaturu

kasumi arvel (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-44-09, p 18). Ettevõtjatel pole

üleüldist keeldu oma hindu lepingute üleselt ristsubsideerida, see kehtib erinormidest

tulenevalt vaid teatud sektorites. Näiteks on ristsubsideerimine sõnaselgelt keelatud

ühistranspordiseaduse §-ga 23 või elektrituruseaduse § 58 lg-ga 1.

Hankija viidatud Tallinna Ringkonnakohtu otsuse 3-21-2664 kohaselt oli vaidluse all see,

kuidas mõista tingimust pakkuja esitatud ühikuhinnad ja maksumus peavad sisaldama kõiki

alusdokumentides ja selle lisades kirjeldatud teenuse osutamiseks ja tööde teostamiseks

tehtavaid kulutusi - kas on kehtestatud ristsubsideerimise keeld ühikuhindade vahel.

Hankija viidatud Tartu Ringkonnakohtu otsuse 3-21-2077 kohaselt oli vaidluse all järgmine

tingimus: „Koolieine kulude ristsubsideerimine koolilõuna maksumuse, koolipuhveti kasumi

või joogi või snäkiautomaatide kasumi või kooli personalile pakutud koolilõuna ja koolieine

kasumi arvelt on keelatud“.

7.5. Vaidlustuskomisjon leiab, et selliste nn selgituste andmine riigihanke alusdokumentides

võib tekitada üksnes vaidlusi.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et „Riigihanke alusdokumendid üldosa“ p 4.1. (ja ka

„Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“) ei kehtesta üheselt mõistetavalt mistahes

13 (17)

ristsubsideerimise keeldu. Nõue maksumusele on esitatud selliselt, et pakkujad ei pidanud

selles aru saama kui ristsubsideerimise keelust. Hankija ei saanud „Riigihanke alusdokumendid

üldosa“ p-ist 4.1. (ja ka „Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad“) tuletada

ristsubsideerimise keelu ja ei saanud pakkumustes esitatud maksumuste puhul pakkumuste

vastavuse kontrollimise etapis asuda kontrollima seda, kas esitatud maksumuse puhul on

tegemist ristsubsideerimise keelu rikkumisega või mitte.

Vaidlustuskomisjon peab vajalikuks rõhutada, et ristsubsideerimise keeld peab olema selgelt ja

ühemõtteliselt riigihanke alusdokumentides sätestatud.

7.6. Eeltoodu alusel jääb rahuldamata Vaidlustaja taotlus tunnistada kehtetuks Kolmanda isiku

pakkumuse vastavaks tunnistamise otsus. 8. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasus

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on Vaidlustaja poolt vaidlustatud

põhjusel, et Vaidlustaja arvates oleks Hankijal pidanud tekkima kahtlus Kolmanda isiku

pakkumuse maksumuse põhjendatuses (Hankija oleks pidanud algatama kontrollimenetluse

ja küsima Kolmandalt isikult pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta RHS § 115 lg 1

alusel selgitusi). Vaidlustaja põhjendab oma seisukohti järgmiselt:

1) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on 32 000 eurot (45,7% madalam kui

Vaidlustaja pakkumuse maksumus 58 936 eurot);

2) Riigihanke eeldatav maksumus on 45 000 eurot, Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus on 28,8% sellest madalam;

3) töömaht oleks 160 tundi kokku mõlema mootori peale (kahe spetsialisti viie päeva

pikkune töö ühe masina kohta);

4) ühe mootori originaalvaruosade tavapärane jaehind kokku on 21 102,83 eurot, kahe

mootori kohta 42 205,66 eurot, varuosade minimaalne maksumus on vähemalt 15

952,41 eurot mootori kohta, kahe mootori kohta 31 902,82 eurot;

5) kui varuosade maksumus on 20 000 – 30 000 eurot ja laevamehhaanikute keskmine

töötasu oleks ca 5000 eurot, siis oleks teenuse osutamise kulu ca 35 000 eurot, mis on

suurem kui Kolmanda isiku pakkumuse maksumus;

6) Hankija ei saa vaidlustusmenetluses asuda väitma, et Riigihanke eeldatav maksumus

on muutuv suurus (et turu-uuringust võis mingitel eeldustel tuleneda hoopiski mingi

muu eeldatav maksumus).

8.1. RHS § 115 lg 1 sätestab, et kui hankija leiab, et pakkumuse maksumus on hankelepingu

eset arvestades põhjendamatult madal, peab hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas

vormis nõudma pakkujalt asjakohast samas vormis esitatud selgitust. Pakkumuse

põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud

kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Riigikohtu halduskolleegiumi

otsus 3-19-1825, p 14 ja 3-20-924, p 18). Alles seejärel tuleb hankijal anda pakkujale võimalus

selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes.

Hankija ei ole antud juhul leidnud, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla

põhjendamatult madal ega ole alustanud RHS § 115 lg 1 kohast kontrollimenetlust. Hankija

põhjendab kontrollimenetluse alustamata jätmist järgmiselt:

1) Riigihankes eeldatav maksumus 45 000 eurot põhines Hankija poolt vahetult enne

Riigihanke registrist avaldamist läbi viidud turu-uuringul, selliste laevade remont jäi

14 (17)

vahemikku 10 000 – 15 000 eurot (km-ta), Hankija on lähtud kõrgemast piiristikust,

kui Hankija oleks lähtunud madalamast alusest, siis oleks eeldatavaks maksumuseks

kujunenud ca 35 000 eurot, mis on vastavuses Kolmanda isiku pakkumuse

maksumusega;

2) lähtuvalt Hankija poolt teostatud turu-uuringust, ei tekkinud Hankijal kahtlust

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuses;

3) Vaidlustaja on kinnitanud, et Volvo Penta ametlikud varuosad maksavad

edasimüüjatele ca 15 952,41 eurot. Viidatu on vastavuses Hankija poolt teostatud turu-

uuringuga, mille kohaselt Hankija tuvastas, et varuosade hinnad ühe mootori kohta

jäävad vahemikku 10 000 – 15 000 eurot, millest arusaadavalt Volvo Penta enda

toodang oli arvestuse ülemine osa, varuosasid on ka soodsamaid, arvestusvahemik 20

000-30 000 eurot kahe mootori remondi varuosadele on realistlik ja õige;

4) palgad.stat.ee andmetel on laevamehhaaniku keskmine töötasu ca 3687 eurot (bruto),

millise tööjõukulu palgafond oleks sellisel juhul ca 4933 eurot, siis on Vaidlustaja

arvestanud enda pakkumuses märkimisväärse suurusega kasumiosa – 22 096,20 eurot

- Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse vahe ei ole üldse sedavõrd

suur, mis Hankijal oleks pidanud äratama kahtlust;

5) kui lähtuda eeldusest, et kõige kallimad varuosad kokku maksavad 30 000 eurot ja

palgafond on üksnes 2000 eurot, siis moodustaks see 160 töötunni puhul ühe töötunni

hinnaks 12,5 eurot, milline netotasuna on 7 eurot. See ületab oluliselt riiklikult

kehtestatud töötasu alammäära ning Hankijal ei oleks pidanud kahtlust tekkima (ei saa

välistada, et Kolmas isik on enda töös oluliselt kiirem kui Vaidlustaja ja küsib selle

eest vähem tasu);

6) kui varuosade maksumus on 20 000 eurot, millisele liites 5000 eurot palgafondi, oleks

teenuse osutamise kulu 25 000 eurot, mis on 7000 euro võrra soodsam, kui Kolmanda

isiku pakkumus;

7) kui ka Vaidlustaja maksab laevamehhaanikutele näiteks 7 eurot neto tunnis, siis

kujuneb Vaidlustaja kulubaasiks tema enda esitatud andmete kohaselt hoopis 33

902,80 eurot, millise arvestuse kohaselt on pakkumuste hinnavahe üksnes olematud

1900 eurot;

8) ei ole tõendamist leidnud Vaidlustaja väited, et Vaidlustaja Volvo Penta ametlikud

varuosad maksavad edasimüüjatele ca 15 952,41 eurot (esitatud tabeli on täitnud

Vaidlustaja, see ei ole Volvo Penta poolt kinnitatud);

9) Kolmas isik oli kinnitanud kõigi RHAD-s sätestatud tingimuste ülevõtmist nii

pakkumuses, kui ka vaidlustusmenetluse kestel;

10) Volvo-Penta varuosasid on võimalik soetada ka teistelt edasimüüjatelt, samuti teiste

riikide edasimüüjatelt Vaidlustaja hindadest teistsugustel tingimustel.

Oluline on see, et käesoleva vaidluse keskmes ei ole küsimus, kas Kolmanda isiku pakkumuse

maksumus on põhjendamatult madal ja kas see pakkumus tuleks seetõttu tagasi lükata, vaid

vaidlus on selles, kas Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on esmapilgul alapakkumuse

kahtlust tekitav ja kas Hankija pidanuks Kolmanda isiku pakkumust selles valguses

kontrollima. Hankija on teinud Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse

vastuvõtmisel kaalutlusvea, kui tal pidi tekkima kahtlus Kolmanda isiku pakkumuse

maksumuse põhjendatuses, kuid ta jättis selle põhjendatuse välja selgitamata.

8.2. RHS ei sätesta, millal peab hankija teenuste hankelepingu korral kahtlustama, et

pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal. Riigikohtu halduskolleegiumi

otsusest asjas 3-3-1-50-1 (p 23) nähtuvalt peab hankijal tekkima alapakkumuse kahtlus juhul,

15 (17)

kui pakkumuse maksumuse ja hankelepingu väärtuse vahe on silmatorkavalt erinev.

Euroopa Kohus on kohtuasjas T-392/15 (p 88) asunud seisukohale, et esimeses etapis

(kahtluse tekkimiseks) peab hankija vaid kindlaks tegema, kas esitatud pakkumused

sisaldavad mõnda näitajat, mis tekitab kahtlusi, et need võivad olla põhjendamatult madala

maksumusega, mis on nii eelkõige juhul, kui pakutud hind on märkimisväärselt madalam kui

teistes esitatud pakkumustes või tavapärane turuhind. Kui esitatud pakkumused ei sisalda

mõnda sellist näitajat ning ei tundu seega olevat põhjendamatult madala maksumusega, võib

hankija jätkata pakkumuste hindamist ja eduka pakkuja väljaselgitamise menetlust.

Seega hankijal peab tekkima kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal

eelkõige siis, kui pakutud maksumus on märkimisväärselt madalam kui teistes esitatud

pakkumustes või kui on tavapärane turuhind.

Kolmanda isiku pakkumuse maksumus 32 000 eurot on 45,7% madalam Vaidlustaja

pakkumuse maksumusest (58 936 eurot) ja 28,8% madalam Riigihanke eeldatavast

maksumusest (45 000 eurot).

Selles, mida tuleb lugeda pakkumuse maksumuse märkimisväärseks erinevuseks, ei eksisteeri

vaidlustuskomisjoni ja kohtute praktikas mingit üldkohalduvat ja arvuliselt fikseeritud

lävendit, vaid see sõltub igal üksikul juhul konkreetsetest asjaoludest.

8.3. Vaatamata Vaidlustaja vastuväidetele jääb vaidlustuskomisjon oma varasemates otsustes

(nt 17.04.2025, 32-25/280446) esitatud seisukohale, et menetluses, kus on vastavaks

tunnistatud ainult kaks pakkumust, ei ole ka märkimisväärse hinnavahe puhul alust arvata, et

just kallim pakkumus kajastab hinda õigesti ning madalama maksumuse puhul tuleks eeldada,

et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega. Üksnes kahe (vastava) pakkumusega

hankes ei ole esitatud pakkumused ise piisavalt esinduslik valim hindamaks lepingu turuhinda.

Vaidlusmenetluses esitatud seisukohtade kohaselt on Riigihanke tulemusena sõlmitava

hankelepingu peamised kulud varuosade maksumus ja töötasu. Vaidlustaja ise on selgitanud,

et varuosade maksumuseks võib minimaalselt kahe mootori kohta olla 31 902,82 eurot ja

töötasuks 5000 eurot, mis teeb kokku u 37 000 eurot. Vaidlustuskomisjoni arvates näitab ka

see, et Hankija ei saanud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel

lähtuda Vaidlustaja pakutud maksumusest.

8.4. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse hindamisel ei saanud Hankija lähtuda ka Kolmanda

isiku poolt pakkumuses („Pakkumus. Vastavustingimused“) antud kinnitusest, et pakkumus

vastab hanke alusdokumentides sätestatud tingimustele. Samuti ei saa maksumuse

põhjendatuse hindamisel lähtuda Kolmanda isiku 12.12.2025 Hankijale antud kinnitustest, et

hinnapakkumine põhineb tehnilise ülesande nõuetel ning ei riku tootja poolt tehnoloogiat, et

kõik varuosad selle hanke raames oli küsitud Volvo Penta ametlikult edasimüüjalt, kes tarnib

ainult originaalseid (genuine) Volvo Penta varuosi.

Olukorras, kus Kolmanda isiku pakkumus on 28,8% madalam Hankija määratud eeldatavast

maksumusest ei saa ainuüksi üldised kinnitused olla Hankijale aluseks mitte algatada RHS §

115 lg 1 alusel kontrollimenetlust.

8.5. RHS § 23 lg 3 kohaselt riigihanke eeldatava maksumuse arvestamisel peab lähtuma

16 (17)

riigihanke alustamisele vahetult eelneva aja keskmisele turuhinnale vastavast hinnatasemest,

mis peab kehtima riigihanke alustamise hetkel.

Riigihangete registri andmetel on Hankija määranud Riigihanke eeldatavaks maksumuseks

45 000 eurot. Vaidlustusmenetluses on Hankija selgitanud, et eeldatav maksumus on

määratud lähtudes läbi viidud turu-uuringust ja määratud kõrgemana (madalam oleks olnud

35 000 eurot).

Vaidlustuskomisjon nõustub Vaidlustajaga, et Hankija ei saa vaidlustusmenetluses asuda

väitma, et Riigihanke eeldatav maksumus on muutuv suurus. Puuduvad mistahes tõendid selle

kohta, et Hankija on enne pakkumuste esitamist käsitlenud Riigihanke eeldatava

maksumusena 35 000 eurot. Hankija on vaidlustusmenetluses üksnes viidanud läbi viidud

turu-uuringule ja toetunud oma seisukohades sellele.

Kuid mingeid tõendeid läbi viidud turu-uuringu kohta ei saanudki olla, sest „Riigihanke

alusdokumendid üldosa“ p-i 1.7. viimase lause kohaselt Hankija ei ole viinud läbi turu-

uuringut.

Seega on Hankija ise andnud RHAD-s teada, et ei ole turu-uuringut läbi viinud ja õiged ei saa

olla mh Hankija selgitused, et:

1) Riigihanke eeldatav maksumus on määratud lähtudes turu-uuringust;

2) turu-uuringust ei tekkinud Hankijal kahtlust Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse

osas;

3) turu-uuringu kohaselt on varuosade hinnad ühe mootori või ka sellise laeva remont 10

000 – 15 000 eurot.

Vaatamata Vaidlustaja poolt esitatud varuosade maksumustele ja töötasu suurusele on

vaidlustuskomisjon seisukohal, et Riigihanke eeldatav maksumus 45 000 eurot on antud juhul

kasutatav kahtlust tekitava hankelepingu väärtusena või tavapärase turuhinnana. Hankijal pidi

võrdlus Riigihanke eeldava maksumusega praegusel juhul tekitama põhjendatud kahtlust

sellest, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus võib olla põhjendamatult madal.

8.6. Eeltoodud põhjustel leiab vaidlustuskomisjon, et Hankijal pidi tekkima kahtlus Kolmanda

isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuses, mistõttu oleks Hankija pidanud kohaldama

Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks RHS § 115 lg-s 1

sätestatud kontrollimehhanismi. Kontrollikohustuse täitmata jätmise tõttu on Hankija otsus

Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise kohta õigusvastane ja tuleb tunnistada

kehtetuks.

9. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsuste õiguspärasus

Lähtudes sellest, et vaidlustuskomisjon tunnistab kehtetuks Hankija otsuse tunnistada edukaks

Kolmanda isiku pakkumus, tuleb otsuste järgnevuse põhimõttest lähtuvalt tunnistada

kehtetuks ka Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise ja kvalifitseerimise otsused.

10. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus rahuldatakse RHS § 197 lg 1 p-i 5 alusel osaliselt, kuulub

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 2. Arvestades Vaidlustaja

17 (17)

nõuete läbivaatamise sisulist osakaalu, mahtu ja raskusastet, hindab vaidlustuskomisjon

vaidlustuse rahuldamise proportsiooniks 50%.

RHS § 198 lg 2 alusel kuulub Hankijalt Vaidlustaja kasuks välja mõistmisele 50% tasutud

riigilõivust (640 eurot), so 320 eurot.

Vaidlustaja on esitanud tähtaegselt taotluse lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks

summas 1865 eurot käibemaksuta, 6,7 tunni õigusabi osutamise eest, tunnihindega 375 ja 275

eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja lepinguliste esindajate kulud on

vajalikud ja põhjendatud, Hankijalt kuulub välja mõistmisele 932,5 eurot käibemaksuta.

Hankija on esitanud tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kokku

summas 2300,90 eurot käibemaksuta, 12 tunni ja 19 minuti õigusabi osutamise eest,

tunnihinnaga 190 eurot. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija lepingulise esindaja

kulud on vajalikud ja põhjendatud, Vaidlustajalt kuulub välja mõistmisele 1150,45 eurot

käibemaksuta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Ulvi Reimets