Otsus

<

OTSUS

Vaidlustusasja number

280-25/297997

Otsuse kuupäev 08.01.2026

Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk

Vaidlustus Osaühingu Joon vaidlustus Eesti Maaülikooli riigihankes

„Trükiteenuste hange 2025-2028“ (viitenumber 297997)

Osaühingu VALI PRESS pakkumuse edukaks

tunnistamise ning Osaühingu VALI PRESS

kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsustele

Menetlusosalised

Vaidlustuse läbivaatamine

Vaidlustaja, Osaühing Joon, esindajad vandeadvokaadid

Kadri Härginen ja Mario Sõrm

Hankija, Eesti Maaülikool, esindaja Kärt Kirsimägi

Kolmas isik, Osaühing VALI PRESS, esindaja advokaat

Sven Lass

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg-de 3 ja 8 alusel

1. Jätta vaidlustus rahuldamata.

2. Mõista Osaühingult Joon Osaühingu VALI PRESS kasuks välja

vaidlustusmenetluse kulud summas 952 eurot (käibemaksuta).

3. Jätta Osaühingu Joon vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale

halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse

avalikult teatavaks tegemisest.

JÕUSTUMINE

Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei

esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole

seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. 29.07.2025 avaldas Eesti Maaülikool (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris (edaspidi

RHR) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Trükiteenuste hange 2025-

2 (8)

2028“ (viitenumber 297997) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud

riigihanke alusdokumendid.

Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumuse kuus pakkujat, sh Osaühing Joon ja

Osaühing VALI PRESS.

2. Eesti Maaülikooli finantsjuhi 25.11.2025 korraldusega nr 1-9.FD/134 (edaspidi Korraldus 1)

tunnistati edukaks Osaühingu VALI PRESS pakkumus.

Eesti Maaülikooli finantsjuhi 27.11.2025 korraldusega nr 1-9.FD/139 (edaspidi Korraldus 2)

jäeti Osaühing VALI PRESS kõrvaldamata ja kvalifitseeriti.

3. 05.12.2025 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon)

Osaühingu Joon (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele lükata tagasi Osaühingu

Joon pakkumus, tunnistada Osaühingu VALI PRESS (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus

edukaks ning jätta Kolmas isik kõrvaldamata ja kvalifitseerida.

4. Vaidlustuskomisjon teatas 11.12.2025 kirjaga nr 12.2-10/280 menetlusosalistele, et vaatab

vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse

avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide

esitamiseks aega kuni 16.12.2025 ja neile vastamiseks 19.12.2025. Vaidlustuskomisjoni

määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid menetluskulude taotluse Vaidlustaja ja Kolmas isik.

Teiseks tähtpäevaks täiendavaid seisukohti ei esitatud.

MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED

5. Vaidlustaja, Osaühing Joon, põhjendab vaidlustust järgmiselt.

5.1. Hankija esitas RHR-i kaudu 03.11.2025 pakkujatele sõnumi (tähtajaga 10.11.2025), milles

palus pakkujatel, sh Vaidlustajal pikendada oma pakkumuste jõusoleku tähtaega kolme kuu

võrra, alates 14.11.2025 kuni 14.02.2026. Vaidlustajal jäi sellele ettepanekule inimliku

eksimuse tõttu tähtaegselt vastamata.

5.2. Hankija pöördus 20.11.2025 Vaidlustaja poole e-kirja teel päringuga, mis seondus

vaidlustusasja 219-25/297997 kulude hüvitamisega. Selles märkis Hankija mh, et Vaidlustaja

ei ole oma pakkumuste jõusoleku tähtaega pikendanud.

5.3. Vaidlustaja vastas 20.11.2025 RHR-i teabevahetuses, et on nõus pakkumuste jõusoleku

tähtaega veel kolme kuu võrra pikendama.

26.11.2025 teavitas Hankija Vaidlustajat Korraldusest 1, milles sedastas, et kolme pakkuja, sh

Vaidlustaja pakkumused on kehtetud, kuna need pakkujad jätsid pikendamata oma pakkumuste

jõusoleku tähtajad ja tunnistas edukaks Kolmanda isiku pakkumuse. Järgmisel päeval teavitas

Hankija Vaidlustajat Korraldusest 2. Korraldusest 1 ega 2 ei nähtu, et Hankija oleks teinud

otsuse lükata Vaidlustaja pakkumus tagasi.

5.4. Vaidlustaja jättis tähtaegselt vastamata Hankija küsimusele pakkumuste jõusoleku tähtaja

pikendamiseks, kuid see ei tähenda, et Vaidlustaja pakkumus oleks kehtetu või et Hankija ei

saanuks arvestada Vaidlustaja hilinenult esitatud nõustumust jõusoleku tähtaja pikendamiseks.

Vaidlustaja oli enne ettepaneku saamist menetlusosaline vaidlustusmenetluses 219-25/297997,

milles vaidles enda pakkumuse tagasilükkamise ja Kolmanda isiku pakkumuse edukaks

tunnistamise üle. Ei ole usutav, et Vaidlustaja soovis loetud päevad pärast vaidlustuskomisjoni

otsust 24.10.2025 hankemenetluses osalemisest loobuda.

Kohtupraktikas on tunnistatud ka seda, et kuivõrd hankijal on õigus teha ettepanek pakkumuse

jõusoleku tähtaja pikendamiseks ka pärast esialgse tähtaja möödumist, siis on ka pakkujal

3 (8)

võimalik oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pärast esialgse tähtaja lõppemist pikendada.

5.5. Vaidlustaja pikendas oma pakkumuse jõusoleku tähtaega enne vaidlustatud otsuse tegemist

ning neli tööpäeva pärast esialgse pakkumuste jõusoleku tähtaja (14.11.2025) lõppu. Seega

Hankijal oli enne vaidlustatud otsuse tegemist teave selle kohta, et Vaidlustaja on enda

pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendanud, kuid vaidlustatud otsusest ei nähtu, et Hankija oleks

sellele asjaolule mingit tähendust omistanud. Hankija ei saanud hilinenult esitatud teavet

ignoreerida, vaid pidi põhjendatult kujundama seisukoha, kas sellise teabega arvestamine on

konkreetsel juhul lubatud.

5.6. Hankija pidi Vaidlustaja hilinenult esitatud tahteavaldusega pakkumuse jõusoleku tähtaja

pikendamiseks arvestama, st et Vaidlustaja pakkumus oli kehtiv ja Kolmas isik ei saa olla

edukas pakkuja.

6. Hankija, Eesti Maaülikool, vaidleb vaidlustusele vastu.

6.1. Puudub vaidlus, et Vaidlustaja ei vastanud tähtaegselt Hankija ettepanekule pikendada

pakkumuse jõusoleku aega.

6.2. Olenemata asjaolust, et Hankijal ei olnud kohustust teavitada tehtud otsustest pakkujaid,

kelle pakkumused ei olnud enam jõus (RHS § 47 lg 1) otsustas Hankija selguse huvides

avalikustada Korraldustega 1 ja 2 tehtud otsused kõikidele riigihankes osalenud pakkujatele.

Vaidlustaja on esitanud vaidlustuse Hankija otsustele, põhjendades oma vaidlustust asjaoluga,

et Vaidlustaja pakkumust ei ole tagasi lükatud, mis tähendab Vaidlustaja hinnangul, et Joon OÜ

pakkumus kehtib

6.3. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamisest

Hankija tõdeb, et Vaidlustaja pakkumust ei ole tagasi lükatud, kuna Hankijal puudus selliseks

otsustuseks alus. Vaidlustaja on ise otsustanud hankemenetluses väljuda ning sellistel asjaoludel

ei pea Hankija tegema täiendavat otsust. Vastavalt RHS § 114 lg-le 1 kontrollib hankija

pakkumuste vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele [---] ja hankijal

puudub vajadus ja võimalus teha pakkumuse tagasilükkamise otsus olukorras, kus pakkumus

ei ole jõus.

6.4. Subjektiivsete õiguste riive ja kaebeõigus

Vaidlustajal puudub subjektiivsete õiguste riive, kuna tema pakkumus ei ole enam jõus.

Vaidlustaja on väljunud hankemenetlusest ja tal puudub võimalus hankelepingu sõlmimiseks

(puudub vaidlustusmenetluse tulemusena kaitstav võimalik hüve). Kuna Vaidlustaja jättis

tähtajaks pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamata, siis ei ole raamlepingu sõlmimine temaga

võimalik. Vaidlustusega ole võimalik saavutada ainukest võimalikku hüve, mida Hankija otsuse

kehtetuks tunnistamise eesmärk kaitseb.

Vaidlustus tuleks jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 kohaselt läbi vaatamata, kuna Vaidlustajal puudub

vaidlustuse esitamise õigus.

6.5. Vaidlustuse läbi vaatamisel tuleb see jätta rahuldamata.

6.5.1. Vaidlustaja viitab inimlikule eksitusele ning leiab, et Hankija on kohustatud igale pakkuja

hooletusele vaatama läbi sõrmede. Hankija sellega ei nõustu.

RHS § 112 lg 1 kohaselt võib pakkuja pikendada pakkumuse jõusoleku tähtaega mh omal

algatusel, st isegi juhul, kui hankija sellist ettepanekut ei tee. Tegemist on hoolsa pakkuja ühe

põhikohustusega – tagada, et tema pakkumus hankemenetluse ajal kehtib. Pakkujal on kohustus

oma pakkumuse jõusoleku tähtaega jälgida.

Antud juhul esitas Hankija ise tähtaegselt ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja

4 (8)

pikendamiseks koos vastavasisulise seadusest tuleneva tähtajaga, see saadeti kokku neljale

Vaidlustaja esindajale. Korraga nelja inimese eksimist ei saa pidada inimlikuks eksimiseks.

6.5.2. Jaatada ei saa pakkuja õigust suvalisel ajal vastata hankija ettepanekutele ka siis, kui

pakkumuse jõusoleku tähtaeg on möödunud, või tuletada hankijale kohustust ka pakkuja

vaikimisest nõustumust välja lugeda. Kui pakkuja ei pikenda pakkumuse jõusoleku tähtaega

olukorras, kus hankija on sellise õiguspärase ettepaneku esitanud, siis ei ole võrdse kohtlemise

põhimõtte tagamiseks võimalik hilinenud nõustumust arvestada.

6.5.3. Hankijal ei lasu kohustust arvestada kõikide hankemenetluses osalejate hooletusega,

kuna vastaval juhul:

1) kahjustatakse nende pakkujate õigusi ja ootust ausale ja läbipaistvale menetlusele, kes on

olnud hoolikad ning pikendanud hankija ettepanekul enda esitatud pakkumuse jõusoleku

tähtaega ettenähtud ajal ning

2) tähendaks selline tõlgendus ennustamatuid tagajärgi hankijatele ja hankemenetluste

pikkusele, kuna iga pakkuja võib piiramatult viidata hooletusele kui inimlikule eksitusele ning

hankijal on kohustus pressida igal juhul välja pakkujalt vastus olukorras, kus sellise vastuse

andmine on hankija mõju alt väljas.

Selline tõlgendus ei saa olla võimalik arvestades RHS-i üldpõhimõtetega – pakkujate võrdne

kohtlemine, menetluse läbipaistvus ning lisades siia ka mõistlikult isikult oodatava tavapärase

hoolsuskohustuse.

7. Kolmas isik, Osaühing VALI PRESS, vaidleb vaidlustusele vastu.

7.1. Hankija järeldused Vaidlustaja pakkumuse aegumise ja selle aegumisest tuleneva kehtetuse

kohta on õiguspärased ning vaidlustus tuleb jätta tervikuna rahuldamata. Kolmas isik nõustub

täielikult Korralduste 1 ja 2 põhjendustega.

7.2. Pakkumuse jõusoleku pikendamata jätmisega Vaidlustaja pakkumus sisuliselt aegus ning

Hankijal ei ole õigust aegunud pakkumust menetluses edasi hinnata või veelgi vähem sõlmida

selle alusel hankelepingut. Olukorras kus pakkumus on aegunud ei ole Hankija kohustatud

tegema selle kohta eraldi otsust, samuti ei kohusta RHS Hankijat juurdlema põhjuste üle kas ja

miks jättis pakkuja oma pakkumuse jõusoleku pikendamata. Pakkumuse jõusoleku

pikendamisega seotud tähtaegade järgimine on pakkuja risk ning kuulub pakkuja enda

hoolsuskohustuse alla (RHS § 112 lg 2).

7.3. RHS § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise

tähtpäevast kuni määratud minimaalse jõusoleku tähtaja lõpuni. RHS § 112 reguleerib

pakkumuste jõusoleku tähtaegade pikendamise protsessi. Pakkuja võib pikendada pakkumuse

jõusoleku tähtaega kas oma initsiatiivil või hankija ettepanekul. RHS § 112 lg 2 kohaselt peab

Hankija esitama ettepaneku pikendamiseks vähemalt 10 päeva enne jõusoleku tähtaega, kui

hankemenetlus pole selleks ajaks lõppenud. Pakkuja peab teavitama oma nõusolekust või

keeldumisest 5 tööpäeva jooksul ettepaneku laekumisest.

Hanketeate kohaselt oli pakkumuste esitamise tähtpäev 14.08.2025. Kõik pakkumuse pidid

olema jõus kolm kuud alates eelnimetatud kuupäevast. Hankija esitas RHR-i kaudu 03.11.2025

pakkujatele sõnumi (tähtajaga 10.11.2025), milles palus pakkujatel, sh Vaidlustajal pikendada

oma pakkumuste jõusoleku tähtaega kolme kuu võrra, ehk alates 14.11.2025 kuni 14.02.2026.

Seega vaidlust ei ole asjaolus, et 10 päeva enne pakkumuste jõusoleku tähtaja saabumist, esitas

Hankija pakkujatele ettepaneku pakkumuste tähtaja pikendamiseks, millele Vaidlustaja jättis

vastamata ja oma pakkumuse jõusoleku pikendamata.

7.4. Kolmas isik vaidleb täielikult vastu Vaidlustaja käsitlusele, et sellistel asjaoludel ei ole

pakkumus kehtetu. Vaidlustaja võtab omaks, et jättis Hankijale tähtaegselt vastamata ning

5 (8)

vastas alles 20.11.2025, s.o hilinenult. Vaidlustaja pakkumuse jõusoleku tähtpäev oli selleks

hetkeks möödunud ja pakkumus oli kaotanud kehtivuse. Kehtetut pakkumust ei ole võimalik

tagasiulatuva nõustumuse andmisega enam „ellu äratada“.

7.5. Pakkumuste jõusoleku pikendamise ettepaneku tegemisel on koheldud kõiki

hankemenetluses osalevaid ettevõtjaid, võrdselt.

7.6. Vaidlustuses märgitu, et Hankija pidi arusaama, et Vaidlustaja ikkagi tegelikkuses soovib

Riigihankes osaleda, kuna oli varasemalt esitanud vaidlustuse, on väär ja liigitub ebajuriidika

alla. Hankijal puudub teadmine ja kontroll Vaidlustaja sisemiste tööprotsesside, töökoormuse

ja äriplaani üle, st asjaolu et mõned kuud varem oli pakkujal soov asuda hankelepingut täitma

ei tähenda tingimata seda, et vastav tahe on pakkujal olemas ka 2 või enam kuud hiljem. Samuti

ei pea Hankija oma otsuseid tehes tuginema oletustele või hakkama mõtlema, kas pakkuja

pakkumusest loobumine on „usutav või mitte“, kuna pakkujal puudub kohustus oma

pakkumuse pikendamisest keeldumist või vastamata jätmist hankijale põhjendada.

TsÜS § 68 lg 4 kohaselt saab vaikimist või tegevusetust lugeda tahteavalduseks vaid siis, kui

vaikimise või tegevusetuse lugemine tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest

või nendevahelisest praktikast. Käesolevas vaidluses ei ole täidetud ükski eelnimetatud kolmest

võimalikust kriteeriumist.

7.7. Eluliselt on ebausutav, et kõik Vaidlustaja kolm juhatuse liiget olid ajavahemikus

03.11.2025 kuni 10.11.2025 inimlikus eksimuses. Vaidlustaja on rikkunud oma kohustust olla

hoolas pakkuja ning üritab vaidlustuses ebaolulisi ja eluliselt ebausutavaid väiteid tuues oma

lohakust õigustada.

VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED

8. Vaidlustuskomisjon jätab tähelepanuta Hankija taotluse vaidlustuse RHS § 192 lg 3 p-i 7

alusel läbi vaatamata jätmiseks ja leiab, et alus RHS § 192 lg 3 p-i 7 kohaldamiseks esineks

olukorras, kus sisulist vaidlust pakkumuse jõusoleku lõppemise üle ei ole või olla ei saa.

Olukorras, kus Vaidlustaja vaidlustab Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsust

kokkuvõtlikult põhjusel, et tema pakkumus on õigusvastaselt jäetud pakkumuste hindamisel

arvesse võtmata, tuleb küsimus, kas Vaidlustaja pakkumus on Riigihankes pakkumuste

hindamiselt õigesti kõrvale jäetud, lahendada vaidlustuse sisulise läbivaatamise käigus. Jaatava

vastuse korral on Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus, mis ei arvesta

Vaidlustaja pakkumusega, kooskõlas RHS § 117 lg-ga 1 ja vaidlustus Kolmanda isiku

pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele tuleb jätta rahuldamata.

9. Puudub vaidlus, et Hankija on RHS § 112 lg-s 2 sätestatud korras pöördunud nõuetekohaselt

ja tähtaegselt Vaidlustaja poole pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, kuid Vaidlustaja

selleks antud viie tööpäeva jooksul Hankijat oma pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamisest

ei teavitanud.

9.1. Vaidlustaja ei teinud Hankija ettepanekut saades midagi – ei pikendanud tähtaega ega

keeldunud ka pikendamisest. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna pakkumuste jõusoleku

tähtaja kehtestamise eesmärk pakkujate positsioonist on, et pakkuja ei pea olema oma

pakkumusega seotud kauem kui vaid pakkumuse jõusoleku aja ja hiljem talle mis tahes tagajärgi

ei saabu (pakkujal on kohustus hoida pakkumuses esitatud tingimusi (hinda, tähtaega, sisu)

üksnes pakkumuste jõusoleku ajal), siis ei saa olla kahtlust, et ilma pakkuja selgesõnalise

nõustumiseta pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks pakkumuse jõusolek (nt vaikimise

või tegevusetusega) ei pikene. See seisukoht on kooskõlas ka TsÜS § 68 lg-ga 4, mille kohaselt

loetakse vaikimist või tegevusetust tahteavalduseks, kui vaikimise või tegevusetuse lugemine

6 (8)

tahteavalduseks tuleneb seadusest, isikute kokkuleppest või nendevahelisest praktikast.

RHS § 112 ei loe vaikimist või tegevusetust nõustumiseks, samuti ei saa avatud

hankemenetluses olla Hankija ja Vaidlustaja vahel selliseid kokkuleppeid või praktikat.

9.2. Vaidlustuskomisjon möönab, et kohtupraktika tunneb ka tahteavaldust pakkumuse

jõusoleku tähtaja pikendamiseks kaudselt (nt Tartu Ringkonnakohtu otsus haldusasjas

3-13-1514, p 8 ja otsus 3-13-1358, p 19), kuid seda vaid olukorras, kus hankija on jätnud

nõuetekohase ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks pakkujale tegemata

(kohtu väitel oli ilmne, et kui hankija oleks teinud õigeaegselt ettepaneku pakkumuse jõusoleku

tähtaega pikendada, oleks kaebaja seda pikendanud). Käesoleval juhul see nii ei ole – Hankija

on teinud õigeaegselt nõuetekohase ettepaneku, kuid Vaidlustaja ei ole pakkumuse jõusolekut

pikendanud, mistõttu negatiivne tagajärg Riigihankes on saabunud Vaidlustajale üksnes ja

ainult tema enda tegevusetuse tõttu. Enda tegevuse või tegevusetusega põhjustatud tagajärgede

eest vastutab Vaidlustaja ja mitte Hankija.

Seega vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna Hankija on pakkumuse jõusoleku

pikendamise ettepaneku Vaidlustajale esitanud, puudub igasugune alus tunnustada Vaidlustaja

tahteavaldust pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks kaudselt, sh ei andnud Vaidlustaja

osalemine Riigihankega seotud vaidlustusmenetluses 219-25/297997 Vaidlustajale õigust

ignoreerida Hankija ettepanekut pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks.

Vaidlustusmenetluses osalemine iseenesest ei ole käsitletav pakkumuse jõusoleku tähtaja

pikendamisena omal algatusel RHS § 112 lg 1 mõttes.

9.3. Erinevalt Hankijast, kellel oli vajadus ja kohustus pakkumuse jõusoleku tähtaja

pikendamist küsida (hankija ei saa jätkata hankemenetlusega, kui tal jõusolevaid pakkumusi

pole, samuti on kohtupraktika läbiv seisukoht, et hankija ei või lõpetada hankemenetlust

pakkumuste jõusoleku tähtaja möödumise põhjusel, kui ta ise pole pakkumuste jõusoleku

tähtaja pikendamist õigeaegselt küsinud), ei olnud Vaidlustajal mingit kohustust oma

pakkumuse jõusolekut pikendada.

Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et pakkuja on pakkumuse jõusoleku tähtaja möödumise

päevale järgneval päeval järgmises olukorras: pakkuja pole enam oma pakkumusega seotud

(RHS § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis

on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke

alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni) ja

pakkumus kui siduv tahteavaldus kaotab hankija jaoks hankemenetluses oma õigusliku toime.

Sellises olukorras oli Vaidlustaja alates 14.11.2025.

9.4. Kokkuvõtlikult on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Vaidlustaja 14.08.2025 esitatud

pakkumuse jõusolek lõppes 13.11.2025, see negatiivne tagajärg saabus Vaidlustajale tema

tegevusetuse tõttu ja puuduvad erandlikud asjaolud pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamise

kaudseks tunnustamiseks.

10. Pärast Hankija ettepanekule vastamata jätmist ja pakkumuse jõusoleku tähtaja lõppemist ei

saa Vaidlustaja RHS § 112 lg 1 alusel enam omal algatusel pakkumuste jõusolekut ka

pikendada.

10.1. RHS § 112 lg 1 on kohaldatav olukorras, kus pakkumused on veel jõus, kuid hankija on

jätnud tegemata pakkujatele RHS § 112 lg-s 2 sätestatud korras ettepaneku pakkumuse

jõusoleku pikendamiseks. Käesoleval juhul ei ole Hankija jätnud ettepanekut tegemata, samuti

ei ole Vaidlustaja pakkumus enam alates 14.11.2025 jõus. Seega Vaidlustaja ei saanud

20.11.2025 oma pakkumuse jõusoleku tähtaega enam ka RHS § 112 lg 1 alusel omal algatusel

pikendada.

10.2. Vaidlustaja näib siiski arvavat, et tal on õigus oma pakkumuse jõusolekut pikendada mis

7 (8)

tahes ajal pärast selle jõusoleku lõppemist (sõltumata sellest, kas ta vastutab pakkumuse

jõusoleku tähtaja pikendamata jätmise eest või mitte), kui ta on seda teinud enne Hankija

järgmist otsust Riigihankes, praegusel juhul Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise

otsust. Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu. Vaidlustuskomisjoni arvates on samaväärselt

võimalik ka arusaam, et Vaidlustaja esitas 20.11.2025 Hankijale sisuliselt uue tahteavalduse,

millega tahab sõlmida hankelepingu samadel tingimustel, mis olid esitatud pakkumuste

esitamise tähtpäevaks esitatud pakkumuses (mille jõusolek lõppes).

10.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija jõusoleku kaotanud pakkumusega (ja selle

esitanud pakkujaga) riigihankes rohkem ei tegele. Isegi kui RHS §-is 112 pole seda otsesõnu

öeldud, on vaidlustuskomisjon seisukohal, et pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamata

jätmisel saabub pakkujale analoogne tagajärg RHS § 96 lg-s 5, § 98 lg-s 51 või § 111 lg-s 7

sätestatuga - pakkuja, kes ei ole oma pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendanud, ei osale

edasises hankemenetluses.

Kui viidatud RHS-i sätete kohaselt ei osale pakkuja hankemenetluses enam pärast seda, kui

hankija on teinud sättes nimetatud otsuse, siis pakkumuste jõusoleku tähtaja pikendamata

jätmisel saabub tagajärg pakkujale pakkumuste jõusoleku tähtaja lõppemisel. Seega püstitades

küsimuse, kas Hankija pidi praegusel juhul, kus Vaidlustaja oma pakkumuse jõusoleku tähtaega

vastuseks Hankija ettepanekule RHS-is sätestatud tähtaja jooksul ei pikendanud, vastu võtma

Vaidlustaja või tema pakkumuse kohta mõne otsuse enne, kui ta tunnistas edukaks Kolmanda

isiku pakkumuse, on vastus eitav.

10.4. Hankija ei ole ka pärast Vaidlustaja pakkumuse jõusoleku lõppemist Vaidlustaja ega tema

pakkumuse kohta kehtivaid otsuseid vastu võtnud, sh ei ole Hankija 25.11.2025 otsus käsiteltav

Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsusena.

10.4.1. Isegi kui RHR-ist nähtuvalt on Hankija 25.11.2025 asunud koostama RHR-i vormil

vastavusotsust (Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsust), on see RHR-is seisundis

„koostatud“ ja seda ei ole Hankija vastu võtnud, RHR-is avaldanud ega pakkujatele teatavaks

teinud. Seega Hankija ei ole teinud Riigihankes Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsust,

Hankija on vaidlustusmenetluses seda ka kinnitanud ja see on olnud Vaidlustajale ka arusaadav

(vaidlustus on esitatud teadmises, et Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta ei ole otsust

tehtud).

10.4.2. See asjaolu, et Hankija ei ole Vaidlustaja pakkumuse jõusoleku lõppemise põhjusel mis

tahes otsust Riigihankes vastu võtnud (ega pidanud seda tegema), omab tähtsust niivõrd,

kuivõrd Vaidlustaja nõuab hilinemisega esitatud teabega arvestamist (pakkumuste jõusoleku

pikendamist 20.11.2025) tuginedes vaidlustuskomisjoni ja kohtupraktikale, kus käsitletakse

olukordi, kus hankija tegi pakkuja või tema pakkumuse kohta teabega arvestamata jätmise tõttu

negatiivse otsuse. Praegusel juhul aga ei ole otsuste asjaolud võrreldavad, kuna Vaidlustaja ega

tema pakkumuse kohta ei ole Hankija ühtegi (negatiivset) otsust Riigihankes vastu võtnud ja

RHS ka ei kohusta Hankijat pakkumuse jõusoleku lõppemisel selle pakkuja või pakkumuse

kohta mingit otsust vastu võtma või seda kuidagi põhjendama. Seega Vaidlustaja tegevus pärast

oma pakkumuse jõusoleku lõppemist ei pidanud avaldama ega ole ka avaldanud mingit sisulist

mõju ühelegi Hankija otsusele.

10.5. 20.11.2025 Vaidlustaja esitatud tahteavalduse aktsepteerimine pakkumuse jõusoleku

tähtaja pikendamiseks pärast seda, kui see alates 14.11.2025 ei olnud enam jõus, rikuks võrdse

kohtlemise põhimõtet, mille eesmärk on mh tagada, et kõik pakkujad on samaväärses olukorras

kogu Riigihanke vältel. Olukord, kus Vaidlustaja tahab sisuliselt saada rohkem aega

otsustamaks, kas pakkumuste jõusolekut pikendada või mitte, on käsitletav pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumisena. Samuti olukorras, kus Vaidlustaja ei pikendanud oma

pakkumuse jõusoleku tähtaega, tekkis Kolmandal isikul õigustatud ootus, et jõus olevatest

8 (8)

pakkumustest on tema pakkumus kõige soodsam ja saab tunnistatud edukaks. Vaidlustaja

viidatud proportsionaalsuse põhimõtte võimalik rikkumine ei prevaleeri pakkujate võrdse

kohtlemise põhimõtte ees.

11. RHS § 117 lg 1 kohaselt hankija hindab vastavaks tunnistatud pakkumusi [---] ja tunnistab

põhjendatud kirjaliku otsusega edukaks pakkumuste hindamise kriteeriumide kohaselt

majanduslikult soodsaima pakkumuse.

Olukorras, kus Vaidlustaja oma pakkumusega hankemenetluses enam ei osale ja sellesse

olukorda sattumiseks ei pidanud Hankija tema pakkumust kuidagi eraldi vastavaks tunnistama

või tagasi lükkama, on Hankija Korraldusest 1 nähtuvalt õigesti hinnanud vastavaks tunnistatud

pakkumusi ja tunnistanud edukaks Kolmanda isiku pakkumuse.

Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt

võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise, aga ka Kolmanda

isiku kui eduka pakkumuse esitanud pakkuja kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste

õiguspärasust ja lähtub nende otsuste vaidlustamisel eeldusest, et Hankija on tema

pakkumusega õigusvastaselt arvestamata jätnud (vt ka p 8). Kuna vaidlustuskomisjon on

seisukohal, et nii see ei ole, siis puudub alus vaidlustatud otsuste kehtetuks tunnistamiseks ja

vaidlustus tuleb jätta rahuldamata.

12. Vaidlustusmenetluse kulud

Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad

vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8.

Hankija ei taotlenud kulude väljamõistmist.

Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankijaga samal poolel, mistõttu on tal õigus kulude

hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel.

Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotluse lepingulise esindaja kulude hüvitamiseks summas

952  eurot (käibemaksuta) 5,6 tunni õigusteenuse osutamise eest tunnihinnaga 170  eurot

(käibemaksuta). Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et arvestades vaidlustuse mahtu ning

keerukust on Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud vajalikud ja põhjendatud ja need tuleb

Vaidlustajalt välja mõista.

Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Angelika Timusk