Metsastamise toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord

1

EELNÕU

27.11.2025 ENERGEETIKA- JA KESKKONNAMINISTER

MÄÄRUS

Metsastamise toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused

ning toetuse tagasinõudmise kord

Määrus kehtestatakse atmosfääriõhu kaitse seaduse § 161 lõike 3 ja § 182¹ lõike 5 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Määruse reguleerimisala, eesmärk ja kohaldamise üldpõhimõtted

(1) Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Metsastamine“ vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja kord.

(2) Metsastamise toetuse eesmärk on tagada maadel, mis on aktiivsest kasutusest väljas, efektiivne süsiniku sidumine sinna metsa rajamise ja hooldamise kaudu.

(3) Käesoleva määruse alusel toetuste andmist korraldab Sihtasutus Keskkonnainvesteeringute

Keskus (edaspidi KIK).

§ 2. Vähese tähtsusega abi ja riigiabi kohaldamine

(1) Metsastamise toetuse andmisel kohaldatakse komisjoni määrust (EL) 2023/2831, milles

käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023).

(2) Komisjoni määruse (EL) 2023/2831 kohaselt ei tohi antud vähese tähtsusega abi koos käesoleva määruse alusel taotletava toetusega ületada mis tahes kolme aasta pikkuse

ajavahemiku jooksul 300 000 eurot ühe ettevõtja kohta. Vähese tähtsusega abi andmisel võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artiklis 5 sätestatud eesmärkideks antava vähese tähtsusega abi kumuleerimise reegleid.

(3) Vähese tähtsusega abi ei anta komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 1 lõikes 1 sätestatud

juhul. (4) Vähese tähtsusega abi suuruse arvestamisel loetakse üheks ettevõtjaks sellised ettevõtjad,

kes on omavahel seotud komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

(5) KIK säilitab riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmisega seotud andmeid koos teabe ja vajalike lisadokumentidega kümne aasta jooksul alates viimasest üksikabi andmisest.

2

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 3. Toetatavad tegevused ja nõuded metsastatava ala kohta

(1) Toetust antakse järgmiste tegevuste elluviimiseks:

1) uue metsa rajamine; 2) kuni kolme aasta vanuste metsastamise toetusega rajatud metsataimede hooldamine taime

ümbert või ridadena, mille käigus eemaldatakse uuenduse kasvu segavad rohttaimed, puud ja põõsad (edaspidi hooldamine).

(2) Toetust antakse eraomandis oleva maa ala kohta, mille maakatastrisse kantud kõlvik on lage ala, haritav maa, muu kõlvik või põõsastikuga ala, mille andmed on kantud toetuse taotlemisel

aluseks olevale toetusõiguslike alade kaardile. (3) Toetusõiguslike alade kaart on Maa- ja Ruumiameti Geoportaali erametsatoetuste

kaardirakenduses. Toetusõiguslike alade kaardi koostamisel aluseks võetud kaardikihtide nimekiri on esitatud määruse lisas.

(4) Toetust ei anta järgmiste maa-alade metsastamiseks: 1) kantud PRIA põllumassiivide registrisse ja millele on viimase viie aasta jooksul

põllumajandustoetuseid taotletud; 2) väärtuslik põllumajandusmaa;

3) väärtuslik püsirohumaa; 4) Eesti Looduse Infosüsteemi kantud pärandniit ehk poollooduslik kooslus; 5) Eesti Looduse Infosüsteemi kantud looduskaitseseaduse §-s 4 nimetatud kaitstav

loodusobjekt, vääriselupaik ja Natura elupaik; 6) metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister) kantud eraomanike

metsaeraldis ja maa kohta, mis on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse; 7) Rail Balticu raudteetrassi koridorid Harju, Rapla ja Pärnu maakonnas; 8) kasvuhoonegaaside bilansile negatiivselt mõjuvad mullastikualad;

9) maaparanduse võrgustikuga kaetud alad; 10) Eesti topograafia andmekogusse kantud elektripaigaldise kaitsevööndiga ala;

11) Eesti topograafia andmekogusse kantud teed, hooned, muud rajatised ja vooluveekogud; 12) maakonna planeeringute rohevõrgustiku alad; 13) üleujutusohuga alad;

14) kehtivate maardlatega alad.

(5) Toetatava tegevusega ei või alustada varem, kui taotluse esitamise päevale järgneval päeval.

§ 4. Toetuse määr

(1) Metsastamise toetuse määrad on:

1) metsa rajamisel 1420 eurot hektari kohta; 2) metsataimede hooldamisel kuni 260 eurot hektari kohta aastas.

§ 5. Abikõlblikud kulud

(1) Abikõlblikud on käesoleva määruse §-s 3 sätestatud tegevused.

3

(2) Abikõlblikud ei ole:

1) riigile, kohalikule omavalitsuse üksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluva metsamaa kohta tehtud kulutused;

2) kulutused, mis on tehtud looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud loodusobjektil, kus keskkonnakaitse piirangutest tulenevalt ei oleks saanud teha kavandatud töid; 3) istandike rajamisega seotud kulud;

4) maa ostmise ning maa rentimisega seotud kulud; 5) muud kulud, mis ei ole toetatava tegevuse või investeeringuga otseselt seotud.

(3) Taotluses kavandatud tegevus peab olema põhjendatud, üheselt mõistetav, üksikasjalikult kirjeldatud, otstarbekas ja vajalik eesmärgi saavutamiseks.

3. peatükk

Taotlejale ja taotlusele esitatavad nõuded

§ 6. Taotleja

(1) Toetust võib taotleda ja saada metsaseaduse § 10 lõike 5 tähenduses metsaühistu

(edaspidi metsaühistu): 1) füüsilisest või eraõiguslikust juriidilisest isikust metsaühistu liikme omandis olevale maale; 2) füüsilise või eraõigusliku juriidilisest isiku omandis oleva maa jaoks, kui metsaühistule on

antud volitus toetuse taotlemiseks ja saamiseks.

(2) Metsaühistu võib taotleda ja saada toetust, kui tal on vähemalt 200 liiget taotlemisele eelneva kalendriaasta lõpu seisuga.

(3) Toetust võib taotleda eraõiguslikust juriidilisest isikust omaniku maale, kellel oli taotluse esitamisele eelnenud majandusaastal kuni kümme töötajat ja käive kuni 500 000 eurot.

§ 7. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetuse taotleja peab vastama järgmistele tingimustele: 1) taotleja ei ole saanud ega taotle sama kulu hüvitamiseks samale alale kavandatud sama

tegevuse jaoks toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi; 2) taotleja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust;

3) taotlejal ei ole riiklikku maksuvõlga või riikliku maksuvõla tasumine on ajatatud ja maksuvõlg on tasutud ajakava kohaselt;

4) kui taotleja on saanud varem toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi, mis on kuulunud tagasimaksmisele, peab ta olema tagasimaksmisele kuulunud summa tagasi maksnud tähtajaks. Kui toetuse

tagasimaksmine on ajatatud, peavad tagasimaksed olema tasutud ettenähtud tähtajaks ja mahus.

(2) Kui taotletakse toetust eraõiguslikust juriidilisest isikust omaniku maale, peab juriidilise isiku kohta olema äriregistrist kättesaadav taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne.

(3) Kui taotleja on teatud tähtajaks asutatud metsaühistu, ei või tema tegutsemise tähtaeg olla

lühem kui viis aastat KIK-i toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates.

4

§ 8. Taotluse esitamine ja taotluse esitamise tähtaeg

(1) KIK teatab taotluse esitamise tähtpäeva ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või

üleriigilise levikuga päevalehes ning veebilehel www.eramets.ee. (2) Taotlus esitatakse PRIA e-teenuse keskkonna kaudu.

(3) Toetuse taotlemiseks peab taotleja esitama käesoleva määruse §-s 9 sätestatud nõuetele

vastava taotluse.

§ 9. Nõuded taotlusele

(1) Taotleja esitab taotluses järgmised andmed:

1) taotleja nimi ja registrikood ning taotleja esindaja nimi ja kontaktandmed; 2) taotluse selgelt sõnastatud sisu, sealhulgas toetatava tegevuse nimetus ja kirjeldus ning selle ala number ning suurus, isiku liik, kinnistu nimi ja katastritunnus, mille kohta toetust

taotletakse, ja töö tegemise aeg; 3) konsulendi kinnitus, et metsastatav ala ei ole määratud planeeringuga rohevõrgustikuks,

väärtuslikuks põllumajandusmaaks ega väärtuslikuks püsirohumaaks; 4) taotletava toetuse suurus, lähtudes käesoleva määruse §-s 4 sätestatud toetuse määrast.

(2) Koos taotlusega esitab taotleja järgmised dokumendid: 1) metsaühistu liikmete nimekiri koos nende isiku- või registrikoodidega mitte varasema kui

taotluse esitamise kuule vahetult eelnenud kuu esimese päeva seisuga; 2) metsastamist soovivate maaomanike, kes ei ole metsaühistu liikmete nimekirjas, volikirjad, millega on metsaühistut volitatud metsastamise toetust enda maale taotlema;

3) ärakiri mitte varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal metsaühistu vastuvõetud üldkoosoleku otsusest, millest nähtub tema liikmete nõusolek taotleda

toetust, kui põhikirjast ei nähtu õigust taotleda toetust metsaühistu liikmete nimel; 4) toetatava ala kaardi väljavõte Maa- ja Ruumiameti Geoportaali erametsatoetuste kaardirakendusest.

(3) Taotleja saab ühes taotlusvoorus esitada ühe taotluse.

(4) Ühes taotlusvoorus saab esitada sama ala sama tegevuse kohta ühe taotluse. Sealjuures ei või sama ala sama tegevust jagada omanike vahel.

(5) Toetust taotletakse vähemalt 0,3 hektari eest ühe ala kohta.

(6) Maksimaalne taotletav pindala omaniku kohta on 30 hektarit.

4. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 10. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimine

(1) KIK kontrollib taotluses esitatud andmete õigsust ning taotluse, taotleja ja kavandatava

tegevuse vastavust käesolevas määruses sätestatud nõuetele.

5

(2) KIK-il on õigus nõuda taotlejalt taotluse kohta lisaselgitusi ja -dokumente.

§ 11. Taotluse muutmine

(1) KIK-ile esitatud taotlust võib muuta kuni taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmiseni juhul, kui selguvad asjaolud, millest tingituna ei ole võimalik taotluses käsitletud tegevust ellu viia

või kui taotluses esineb ebatäpsusi.

(2) Taotlust ei saa muuta, kui taotleja soovib suurendada toetuse summat või asendada tegevust või ala teise tegevuse või alaga.

(3) Taotleja ei tohi asendada taotluses maaomanikku teise maaomanikuga.

§ 12. Paremusjärjestuse koostamine

(1) Kui nõuetele vastavate toetuste taotluste summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid,

rahuldatakse esmalt nõuetekohased taotlused, mis on esitatud metsataimede hooldamise kohta.

(2) Kui kõiki metsataimede hooldamiseks või metsa rajamiseks esitatud nõuetekohaseid taotluseid ei ole võimalik rahuldada, eelistatakse esmalt: 1) toetuse abil rajatud metsataimede hooldamise toetust metsa rajamise ees;

2) seejärel suurema pindalaga taotletud ala väiksema taotletud pindalaga ala ees; 3) võrdsete pindalade korral füüsilisest isikust maaomaniku ala, seejärel füüsilisest isikust

ettevõtjast maaomaniku ala juriidilise isiku maaomandi ala ees. (3) Kui paremusjärjestusse seatud nõuetekohase taotluse rahastamise summa ületab toetuseks

ettenähtud vahendeid, võib KIK toetuse summat, sealhulgas toetuse määra, vähendada ulatuses, mis on vajalik selle taotluse rahuldamiseks, taotleja nõusolekul ning tingimusel, et viiakse ellu

taotluses kavandatud tegevus ja saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui taotleja ei ole nõus toetuse, sealhulgas toetuse määra vähendamisega, tehakse taotluse rahuldamata jätmise otsus.

§ 13. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) KIK teeb taotluse rahuldamise, taotluse osalise rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt 120 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast arvates.

(2) Taotluse rahuldamise otsused avalikustatakse veebilehel www.eramets.ee.

(3) Taotlus jäetakse rahuldamata, kui esineb vähemalt üks järgmistest asjaoludest: 1) taotlus ei vasta kasvõi ühele käesolevas määruses esitatud nõudele;

2) taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või taotleja mõjutab pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil taotluse menetlemist;

3) taotleja ei ole määratud tähtaja jooksul kõrvaldanud taotluses esinevaid puudusi; 4) taotleja vähese tähtsusega abi vaba jääk ei võimalda toetuse andmist; 5) KIK-il puudub toetuse finantseerimiseks vajalik raha.

(4) Taotluse rahuldamise ja taotluse osalise rahuldamise otsuses märgitakse muu hulgas asjaolu,

et toetus on vähese tähtsusega abi komisjoni määruse (EL) 2023/2831 mõistes.

6

(5) Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koostamisest

teavitatakse taotlejat ja otsus avaldatakse PRIA e-teenuste keskkonnas.

(6) KIK-i toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist läbida vaidemenetluse, esitades vaide KIK-ile, kes vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

5. peatükk

Toetatava tegevuse elluviimine, toetuse maksmine ja toetuse tagasinõudmine

§ 14. Toetatava tegevuse elluviimise ja kestuse nõuded

(1) Toetuse saaja viib toetatava tegevuse ellu ja esitab käesoleva määruse § 16 kohased andmed

PRIA e-teenuse kaudu metsastamise tööde kohta kuni neljas osas ühe taotluse kohta 18 kuu jooksul arvates ajast, kui KIK tegi taotluse rahuldamise otsuse.

(2)Toetuse saaja järgib järgmisi tegevuse elluviimise nõudeid: 1) metsataimed peavad olema soetatud kultiveerimismaterjali tarnijalt, kes on registreeritud

taimetervise registris; 2) metsataimede soetamise ja istutamise korral istutatakse taimed tihedusega vähemalt 80% 27. detsembri 2006. aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi metsa

majandamise eeskiri) § 14 lõikes 3 välja toodud vastava puuliigi istutuskohtade algtihedusest; 3) metsastamise käigus kujundatakse mullatüübile sobivate puuliikidega mitmeliigilised või

struktuurselt mitmekesised puistud koos elurikkusele väärtuslike liikidega; 4) maksetaotluse esitamise hetkeks peab metsakorraldaja olema toetusega metsastatud ala inventeerinud ja andmed peavad olema kantud metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse.

§ 15. Toetuse saaja kohustused

(1) Toetuse saaja peab lisaks käesoleva määruse §-s 7 esitatud nõuetele: 1) tegema tähtajaks tööd, mille jaoks toetus määrati;

2) tagama ala, millele toetus määrati, sihipärase kasutamise või säilimise vähemalt viie aasta jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates;

3) säilitama toetusega seotud dokumente seitse aastat toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates; 4) võimaldama teha toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle järelevalvet;

5) tagama viie aasta jooksul alates istutamisest metsa uuenemine vastavalt metsa majandamise eeskirja §-s 16 kehtestatud nõuetele.

(2) Kui rajatud kultuur on hukkunud pärast maksetaotluse esitamist või kuni viie aasta jooksul toetuse maksmise otsusest arvates toimunud loodusõnnetuse tõttu, esitab toetuse saaja

metsaseaduse § 41 kohase metsateatise olulise metsakahjustuse kohta.

(3) Loodusõnnetuseks käesoleva määruse tähenduses loetakse tormi, põua, üleujutuse või metsatulekahju põhjustatud kahjustust, mille tagajärjel metsauuendus hukkub.

(4) Toetuse abil rajatud, kuid pärast seda hukkunud alale metsastamise toetust teist korda ei maksta.

§ 16. Maksetaotluse esitamine

7

(1) Toetuse maksmiseks esitab toetuse saaja pärast tööde tegemist KIK-ile elektrooniliselt

PRIA e-teenuse keskkonna kaudu maksetaotluse.

(2) Toetuse saaja esitab maksetaotluses järgmised andmed: 1) toetuse saaja nimi ja registrikood ning selle taotluse viitenumber, mille kohta maksetaotlus esitatakse;

2) teave elluviidud toetatava tegevuse ja ala kohta ning toetuse summa, mille maksmist taotletakse.

§ 17. Toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumine

(1) KIK kontrollib dokumentides esitatud andmete õigsust ning toetuse saaja ja abikõlbliku tegevuse vastavust õigusaktides sätestatud nõuetele.

(2) KIK teeb toetuse maksmata jätmise otsuse käesolevas määruses sätestatud juhtudel võttes arvesse järgmist:

1) toetust ei maksta taotluses näidatud pinna kohta, kui tehtud töö pindala on taotluses esitatud pindalast üle 30% väiksem;

2) kui kontrollimisel selgub, et tehtud töö pindala on taotluses esitatud pindalast kuni 30% väiksem, makstakse toetust tehtud tööde alusel; 3) KIK võib jätta toetuse täielikult või osaliselt välja maksmata, kui kohapealse kontrolli käigus

on kindlaks tehtud, et tehtud töö ei vasta metsa majandamise eeskirja §-s 16 ja käesoleva määruse § 14 lõikes 2 sätestatud nõuetele või ei ole võimalik täita käesoleva määruse § 15 lõikes

2 sätestatud nõuet. (3) KIK teeb toetuse maksmise, osalise maksmise või toetuse maksmata jätmise otsuse

120 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast või kõigi nõuetekohaste dokumentide laekumisest arvates.

(4) Toetuse maksmise otsused avalikustatakse veebilehel www.eramets.ee.

(5) Toetuse maksmise, osalise maksmise või maksmata jätmise otsusest teavitatakse taotlejat e- posti teel ja otsus avaldatakse PRIA e-teenuse keskkonnas.

(6) KIK-i toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist läbida vaidemenetluse, esitades vaide KIK-ile, kes vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses

sätestatud korras.

(7) KIK kannab toetuse summa taotluses märgitud arvelduskontole hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisele järgnevast päevast arvates.

§ 18. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetus nõutakse tagasi atmosfääriõhu kaitse seaduse §-s 1821 sätestatud alustel ja korras. (2) Toetuse võib jätta tagasi nõudmata, kui ilmnevad vääramatust jõust tingitud või muud

erandlikud asjaolud.

(3) Toetuse ebasihipäraseks kasutamiseks loetakse, kui ala ei ole uuenenud viie aasta jooksul vastavalt metsa majandamise eeskirja § 16 sätestatud nõuete kohaselt.

8

(4) Kui ala, mille kohta on tehtud toetuse andmise otsus, võõrandatakse ja omandaja ei soovi

toetusega kaasnevaid kohustusi üle võtta, nõuab KIK toetuse saajalt väljamakstud toetuse tagasi.

(5) Toetuse tagasinõudmise korral peab toetuse saaja saadud toetuse tagasi maksma 30 kalendripäeva jooksul KIK-ilt vastavasisulise nõude saamisest arvates.

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

Energeetika- ja keskkonnaminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Marten Kokk Kantsler

Lisa. Toetusõiguslike alade kaardi koostamisel aluseks võetud kaardikihtide nimekiri

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Rahandusministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

09.01.2026 nr 1-4/26/91

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse

"Metsastamise toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused

ning toetuse tagasinõudmise kord" kooskõlastamisele esitamine

Esitame kooskõlastamiseks energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Metsastamise toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise

kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ eelnõu. Palume kooskõlastust kümne päeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Andres Sutt

energeetika- ja keskkonnaminister

Lisad: 1. Määruse eelnõu 2. Määruse eelnõu seletuskiri

3. Lisa 1

Lisaadressaadid: Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Põllumeeste ühistu KEVILI

Maret Parv, 626 0726

[email protected]

1

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Metsastamise toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused ning toetuse tagasinõudmise kord“

Lisa

Toetusõiguslike alade kaardi koostamisel aluseks võetud kaardikihtide

nimekiri

ETAK Lage ala (kõlvik)

ETAK Haritav maa (kõlvik)

ETAK Muu kõlvik (kõlvik)

ETAK Puittaimestik (kõlvik)

PRIA põllumassiivid (5 aasta kaardikihid kokku liidetud)

Pärandniidud ehk poollooduslikud kooslused

Eraomanike metsaeraldised (15 maakonda)

Elektriliini kaitsevööndid (ETAK tehnovõrgud)

Alajaamad ja jaotusseadmed_VOOND

Elektri õhukaabelliin 1-20kV_VOOND

Elektrimaakaabelliin_0_VOOND

Elektrimaakaabelliin_1_VOOND

Elektriveekaabelliin meres ja järvedes_VOOND

Elektriõhuliin 1–20 kV (Keskpingeliin)_VOOND

Elektriõhuliin 35–110 kV(Kõrgepingeliin)_VOOND

Elektriõhuliin 220–330 kV (Kõrgepingeliin)_VOOND

Elektriõhuliin alla 1 kV_VOOND

Elektriõhuliin laevatatavate siseveekogude pinnal_VOOND

Elektriõhuliini mastitõmmits või tugi_VOOND

Kogu Eestit katvad LKS (§ 4. objektid)

KR_hoiuala

KR_hooldatav_skv

KR_kaitseala

KR_kohalik_objekt

KR_kohalik_objekt_pv

KR_kudemisala

KR_looduslik_skv

KR_loomad_I

KR_loomad_II

KR_loomad_III

KR_piirang

KR_proj_yobj_tsoon

KR_projekteeritavad_voondid- millel KR kood märgitud

KR_pysielupaik_PV

2

KR_pysielupaik_skv

KR_reservaat

KR_seened_samblikud_I

KR_seened_samblikud_II

KR_seened_samblikud_III

KR_taimed_I

KR_taimed_II

KR_taimed_III

KR_yksikobjekti_kaitsetsoon

Natura_eluapik

VEP andmestik

Mullastiku kaart (EstSoil-EH)

Maaparanduse võrgustik

RailBalticu trass

ETAK Vooluveekogud

ETAK Vooluveekogud

ETAK Vooluveekogud

ETAK hooned

ETAK maa-alused hooned

ETAK muud rajatised

ETAK teed

Maakonna planeeringud – rohevõrgustik

Väärtuslikud püsirohumaad

Väärtuslik põllumajandusmaa

Kaitsealuste liikide punktleiukohad

Kotkas ja must-toonekurg (KR_pysielupaik_skv)

üleujutusalad

kehtivad maardlad

Väljaspool eraomandit olevad katastriüksused

1

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse

„Metsastamise toetuse andmise alused,

taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja

taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise alused

ning toetuse tagasinõudmise kord“

eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

Energeetika- ja keskkonnaministri määruse „Metsastamise toetuse andmise alused, taotluse kohta esitatavad nõuded, toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord, taotluse hindamise

alused ning toetuse tagasinõudmise kord“ eesmärk on toetada mittemetsamaale metsa rajamist, suurendades nii metsamaa osakaalu ja metsatagavara. Eelnõukohase määrusega kehtestatakse

toetuse andmise tingimused metsastamise toetamiseks. Metsastamine on üks maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse (ehk LULUCF) meede

kasvuhoonegaaside sidumiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks. Samuti loovad metsad elupaiku paljudele taimedele, loomadele ja putukatele ning metsastamine aitab taastada ja säilitada

liikide mitmekesisust. Endistel haritavatel maadel ja looduslikel rohumaadel on tihti alanud looduslik metsastumine.

Loodusliku metsastumise protsess ei ole ühtlane ja uuenemine toimub sageli majanduslikult väheväärtuslike lehtpuuliikidega, mistõttu looduslikul teel kvaliteetsete puistute moodustumine

võtab aega aastakümneid. Metsastumise protsessi on võimalik suunata ja kiirendada metsa istutamise kaudu. Metsastamise toetusega rajatakse kasvupinnast arvesse võttes sobivate puuliikidega mitmeliigilised või struktuurselt mitmekesised puistud koos elurikkusele

väärtuslike liikidega.

Metsastamine panustab atmosfääriõhu kaitse seaduse (AÕKS) § 161 lõikes 4 punktides 7 ja 10 sätestatud eesmärkide saavutamisse. Maakasutuse, maakasutuse muutuse ja metsanduse sektori sidumisvõimekuse analüüsis kuni

aastani 20501 on metsastamise võimalikke mõjusid analüüsides arvestatud, et metsastamiseks sobilikke alasid on Eestis 75 000 hektarit. Aruandes on välja toodud, et valdavalt on

potentsiaalselt metsastatavad maad eraomandis. Toetust annab sihtasutus Keskkonnainvesteeringute Keskus (edaspidi KIK). Toetuse andmiseks kasutatakse kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise tulust saadud

vahendeid.

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostasid Kliimaministeeriumi metsaosakonna nõunik Maret Parv (tel 626 0726, [email protected]) ja õigusosakonna nõunik Marko Lelov (õigusanalüüs; [email protected]). Eelnõu koostamisse olid kaasatud

nõustajatena sihtasutuse Keskkonnainvesteeringute Keskus metsaosakonna spetsialistid. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja Digiministeeriumi toimetaja Moonika Kuusk

([email protected]). Eelnõu ei ole seotud ühegi teise menetluses oleva eelnõuga.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

1 LULUCF_uuring_veebi_02_09.pdf

2

Määruse eelnõu koosneb 18 paragrahvist. Paragrahvis 1 sätestatakse metsastamise toetuse andmise eesmärk ja toetuse andja.

Määrusega kehtestatakse riigi eelarvestrateegia meetme „Metsastamine“ vahendite andmise ja kasutamise tingimused ja kord. Meetme eesmärk on tagada maadel, mis on kasutusest väljas, efektiivne süsiniku sidumine, mis on vajalik kliimaeesmärkide täitmiseks.

Toetuse andmist korraldab KIK.

Paragrahvi 2 kohaselt antakse toetust ettevõtjale vähese tähtsusega abina. Vähese tähtsusega abi andmist reguleerib Euroopa Komisjoni määrus (EL) nr 2023/2831. Liikmesriigi ühele ettevõtjale antava vähese tähtsusega abi kogusumma ei tohi mis tahes kolme eelarveaasta

pikkuse ajavahemiku jooksul ületada 300 000 eurot, sealhulgas võttes arvesse seotud isikuid komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt.

KIK kannab antava abi pärast toetuse taotluse rahuldamist riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrisse (RAR) ja KIKil on kohustus säilitada abi andmisega seotud dokumente kümme aastat. Ettevõtja saab kontrollida oma saadud riigiabi ja vähese tähtsusega abi jääki riigiabi ja

vähese tähtsusega abi registrist2.

Paragrahv 3 sätestab toetatavad tegevused. Metsastamise toetusega toetatakse metsa rajamist ja kultuuri hooldust istutamise aastal ning kuni kultuuri kolme aasta vanuseni. Metsa rajamine on metsataimede istutamine

mittemetsamaale ja käesoleva määruse alusel hõlmab see kõiki tegevusi, mis on vajalikud, et uus kultuur kasvama hakkaks. Seejuures ei ole reguleeritud, kas peab olema tehtud maapinna

ettevalmistus, ja eraldi toetust ei ole võsa või rohtkasvu eemaldamiseks või teiste ettevalmistustööde kulude katmiseks ega ladva ja/või tüvekaitsmete kasutamiseks, arvestades metsloomade tekitatud võimalikke kahjustusi.

Punkti 2 kohaselt toetatakse kuni kolme aasta vanuste metsastamise toetusega rajatud metsataimede hooldamist. Rajatud kultuuri vanust arvestatakse istutamise aasta järgi. Näiteks

2026. aastal rajatud kultuuri saab hooldada kalendriaastatel 2026, 2027, 2028 ja 2029. Toetuse andmiseks koostatakse toetusõiguslike alade kaardikiht, mis on kättesaadav Maa- ja

Ruumiameti (edaspidi MARU) Geoportaali erametsatoetuse kaardirakenduses. Kaardikihi koostamisel arvesse võetavad kihid on loetletud lisas 1. Nimekiri kirjeldab detailselt kaardikihte

ja alasid, mida toetusõigusliku kaardi kokkupanekul kasutati. Metsastamise toetuse andmiseks koostatakse toetusõiguslike alade kaardikiht (edaspidi kaart) koostöös KIKi, Keskkonnaagentuuri (edaspidi KAUR) ning MARUga.

Toetuse andmisel on peamine nõue, et toetust antakse maa kohta, mis ei ole metsamaa

kõlvikuna kantud maakatastrisse ja kuuluks eraomandisse. Toetusõiguslik on maa-ala, mis on maakatastrisse kantud lageda alana, haritava maana, muu kõlviku või põõsastike alana ning mis on kantud toetuse taotlemisel aluseks olevale toetusõiguslike alade kaardile.

Lõikes 4 on sätestatud alade loetelu, kuhu metsastamise toetust ei anta.

Toetust ei anta PRIA põllumassiivide registrisse kantud maadele, millele on viimase viie aasta jooksul põllumajandustoetuseid taotletud. Samuti ei anta toetust väärtuslikule põllumajandusmaale ja väärtuslikule püsirohumaale metsa rajamiseks põhjusel, et need alad on

olulised toidujulgeoleku tagamiseks.

2 Riigiabi | Rahandusministeerium

3

Eesti toidu varustuskindluse jaoks on oluline tagada võimalikult suures ulatuses suure

viljelusväärtusega põllumajandusmaa ehk väärtusliku põllumajandusmaa säilimine põllumajanduslikuks tegevuseks.

Eesti Looduse Infosüsteemi kantud pärandniitudele ehk poollooduslikele kooslustele ei anta metsastamise toetust, sest nende koosluste soodsa seisundi saavutamiseks on vaja praeguseni säilinud alasid hoida avatuna ning soosida elurikkust edendavat majandamist.

Punkti 5 kohaselt ei anta toetust Eesti Looduse Infosüsteemi kantud looduskaitseseaduse §-s 4 nimetatud kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele ja Natura elupaikade aladele.

Punkti 6 kohaselt ei saa toetust ka metsaressursi arvestuse riiklikusse registrisse (edaspidi metsaregister) kantud eraomanike metsaeraldiste ja maa jaoks, mis on metsamaa kõlvikuna

kantud maakatastrisse.

Mullastiku puhul lähtuti potentsiaali määramisel KAURi 2023. a asendusmetsastamise töö raames (asendusmetsastamiseks sobivate alade kaardistamine3) tehtud tööde tulemustest. Seal on välja toodud, et esmalt mõjub kasvuhoonegaaside bilansile turvastunud ja turvasmuldade

metsastamine. Eriti ebasobivad on sügavamad turvasmullad ning just siirdesoo- ja rabamullad, aga ka lammimullad.

KAURi 2023. a asendusmetsastamise töö raames arutleti teadlastega ning asendusmetsastamise aruande tabel 3 kajastab, millised mullatüübid on metsastamiseks vähem ja rohkem sobivad.

Seal on kasutatud sobivuse skaalat, mille määramisel lähtuti esmalt mõjust kasvuhoonegaaside bilansile, kus välistavad mullatüübid on järgmised: Ag, AG, AG1, AM', AM'', AM''', Ar, ArG,

ArG1, Arv, Av, B, Bg, BG, Gh', Gh'', Kh', Kh'', Kh'g, Kh''g, Kk, Kkg, M', M'', M''', Mal, Md, Mr, M’’r, Mõ, R', R'', R''', Rõ, S', S'', S''', Sõ.

Mullastikukaardina on kasutatud MARU rakenduses olevat mullastikukaardil baseeruvat lihtsustatud EstSoil 1.2c mullastikukaardikihti.

Punktidega 10–14 sätestatakse loetelu aladest, kuhu metsa rajamist ei toetata, kuna nende alade kasutamise eesmärk on muu kui metsa kasvatamine.

Toetusõiguslikud alad oleksid nt endised põllud või rohumaad, mida enam ei harita; madala tootlikkusega alad, kus põllumajanduse jätkamine ei ole majanduslikult otstarbekas;

inimtegevusest kõrvale jäänud maa-alad (näiteks endised karjamaad); võsastunud alad, kus looduslik metsastumine on juba alanud, aga vajab toetust ja suunamist; vanad kuivendatud alad, kus taastamine märgalaks pole võimalik või otstarbekas; erosiooniohtlikud või taastamist

vajavad alad.

Metsastamise toetuse andmiseks koostatakse toetusõiguslike alade kaardikiht (edaspidi kaart) koostöös KIKi, KAURi ning MARUga. Toetusõiguslike alade kaart on Maa- ja Ruumiameti Geoportaali erametsatoetuste kaardirakenduses.

Paragrahvis 4 sätestatakse toetuse määrad.

Metsastamise toetuse määrad on metsa rajamiseks kuni 1420 eurot hektari kohta ja hooldamisel kuni 260 eurot hektari kohta aastas.

3 Asendusmetsastamiseks sobivate alade kaardistamine, lk 9,

https://pilv.envir.ee/index.php/s/F7PYFPfsFmExm9W

4

Toetuse määrade leidmise alus on Eesti Maaülikooli ühikuhindade uuringud4. Toetuse suurus

määratakse pindalaühiku alusel ning ei ole seotud istutatavate taimede arvuga.

2023. aastal valmis Eesti Maaülikoolis uuring pealkirjaga „Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 sekkumiste KK2.1 „Investeeringud metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ ja KK2.2 „Investeeringud metsa

kliimamuutustega kohanemiseks – mittetootlikud investeeringud“ ühikumäärade analüüs“. Uuringu tulemuste põhjal on füüsilisest isikust metsaomaniku jaoks maapinna ettevalmistamise

ühikuhinnaks 272 eurot hektari kohta ning metsakultuuri rajamise hinnaks 906 eurot hektari kohta, mis teeb kokku 1178 eurot hektari kohta. Toetus katab sellest summast 90%, millele lisandub 100 eurot hektari kohta elurikkust suurendavate liikide istutamiseks. Sama uuringu

kohaselt on metsakultuuri hooldamise ühikuhind 258 eurot hektari kohta, mis on toetuse lihtsustamise eesmärgil ümardatud 260 euroni. Seega on kogukulud (rajamine ja hooldus)

kokku 1420 eurot hektari kohta.

Paragrahv 5 sätestab abikõlblikud kulud ja loetelu kuludest, mida ei loeta abikõlblikeks.

Abikõlblikeks kuludeks ei ole riigile, kohalikule omavalitsusüksusele või riigi osalusega eraõiguslikule juriidilisele isikule kuuluval maal tehtud kulutused. Samuti ei ole abikõlblikud

kulutused töödele, mis on kavandatud looduskaitseseaduse § 4 lõikes 1 nimetatud objektidel, nagu kaitsealad, hoiualad, püsielupaigad, kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid, kus keskkonnakaitse piirangute tõttu neid teha ei saa. Samuti ei ole abikõlblikud

muud kulud, mis ei ole toetatava tegevuse või investeeringuga otseselt seotud , istandike rajamisega seotud kulud ja maa ostmise ning maa rentimisega seotud kulud.

Kulu loetakse abikõlblikuks, kui see on põhjendatud, mõistlik ja tekkinud kooskõlas käesoleva määrusega.

Paragrahvi 6 kohaselt saab toetust taotleda metsaseaduse § 10 lõike 5 tähenduses metsaühistu oma liikmetele. Mittemetsaomanikest maaomanikele saab toetust taotleda ühistu volituse

alusel. Selline nõue metsaühistu kaudu taotluse esitamiseks on vajalik, et aidata kaasa kvaliteetsete taotluste esitamisele. Samuti nõuab metsastamine spetsialiseeritud teadmisi nii mullastikule

sobivatest puuliikidest ja istutamismeetoditest kui ka süsteemset ülevaadet, kuidas puistut rajada. Rajatav mets peab tooma nii majanduslikku väärtust kui ka parandama

looduskeskkonda. Seega on oluline langetada sobivaim otsus, arvestades liigilise koosseisu ja planeeritavaid tegevusi, asukoha eripärasid ja looduslikku uuendust (nt kohapeal kasvavad puud ja põõsad).

Metsaühistutel on tööl konsulendid, kellel on head teadmised ja praktilised kogemused, mida maaomanikele edasi anda. Metsaühistu roll on olla abiks toetuse taotlemisel ja toetuse saamisel

aidata töö tegemisega. Samuti annavad metsaühistute juures tegutsevad konsulendid esmase kinnituse, et ala, millele toetust taotletakse, on metsastamiseks sobilik ja tingimustele vastav.

Metsaühistu kaudu saavad toetust taotleda füüsilisest isikust, füüsilisest isikust ettevõtjad ja juriidilised isikud, kellel on vähem kui kümme töötajat ja käive väiksem kui 500 000 eurot.

Metsaühistul peab olema taotlemisele eelneva kalendriaasta lõpu seisuga vähemalt 200 liiget, mida kontrollitakse liikmete nimekirja alusel. Juriidilistele isikutele toetuse andmist piiratakse eesmärgiga suunata toetus väikemetsaomanikele, kes toetust rohkem vajavad.

4 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 sekkumiste KK2.1 „Investeeringud

metsa kliimamuutustega kohanemiseks – tootlikud investeeringud“ ja KK2.2 „Investeeringud metsa

kliimamuutustega kohanemiseks – mittetootlikud investeeringud“ ühikumäärade analüüs. Eesti Maaülikool 2023

5

Paragrahv 7 sätestab nõuded toetuse taotlejale.

Topeltrahastuse vältimiseks on määruses sätestatud nõue, et toetuse taotleja ei tohi olla saanud ega ka taotlenud sama kulu hüvitamiseks samale metsaeraldisele kavandatud sama tegevuse või

sama investeeringuobjekti jaoks toetust riigieelarvelistest või muudest Euroopa Liidu või välisvahenditest või muud tagastamatut riigiabi. Määruse § 7 lõike 1 punkt 4 sätestab, et taotlejal ei tohi olla riikliku maksu maksuvõlga või

maksuvõla korral peab selle tasumine olema ajatatud. Taotluse menetlemisel antakse taotlejale võimalus võlg likvideerida. Taotleja peab olema maksevõimeline, tema suhtes ei tohi olla

algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust. Lõike 2 kohaselt peab juriidilise isiku taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaasta aruanne olema äriregistrist kättesaadav, kui taotletakse toetust juriidilisest isikust omaniku

maale. Majandusaasta aruandest kontrollitakse töötajate arvu taandatuna täistööajale ja käivet ehk müügitulu.

Tähtajal asutatud metsaühistu tegutsemisaeg ei tohi olla lühem kui viis aastat KIKi toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates. Seda põhjusel, et määruse § 15 lõike 2 kohaselt peab toetuse saaja tagama investeeringuobjekti või ala, millele toetus määrati, sihipärase kasutamise

või säilimise vähemalt viie aasta jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates.

Paragrahv 8 reguleerib taotluse esitamise käiku. Taotlus tuleb esitada Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti (edaspidi PRIA) e-teenuse keskkonna kaudu. E-PRIA veebikeskkond on PRIA hallatav veebikanal klientidelt/taotlejatelt teabe saamiseks ja neile

teabe andmiseks. Kõikide e-teenuste saamiseks on E-PRIA kasutamise eeltingimus see, et taotleja andmed

peavad olema kantud põllumajandustoetuste ja põllumassiivide registrisse. E-PRIA kaudu taotlusi vastu võttes liigub suur osa andmeid otse menetlussüsteemi ja objekte ei pea eraldi sisestama. Seega on tööprotsess kiirem ja vigu on vähem.

Voor kuulutatakse välja ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded või üleriigilise levikuga päevalehes ning veebilehel www.eramets.ee.

Paragrahvis 9 sätestatakse nõuded taotlusele. Määruses sätestatakse nõuded taotluse andmete kohta, sealhulgas dokumendid, mis koos taotlusega tuleb esitada.

Kõikidele metsastamiseks sobilikele aladele tekitatakse kaardikihile ala number automaatselt.

Isiku liigi all on mõeldud füüsilist isikut, füüsilisest isikust ettevõtjat ja juriidilist isikut. Taotleja esitab taotluse PRIA e-teenuse keskkonnas. Lisaks esitatakse konsulendi kinnitus ala

sobivuse kohta. Konsulendi kinnitus on vajalik, sest metsakonsulendi kontrollida jäävad peale kaardikihi koostamist maakonna- või üldplaneeringutes määratud rohevõrgustiku, väärtuslike

põllumajandusmaade kattumised ja info väärtuslike püsirohumaade kohta. Neid andmeid täiendatakse andmebaasides pidevalt. Kontrollida saab neid planeeringute andmekogust ja PRIA veebikaardilt. Konsulendi kinnitus antakse taotluse esitamisel PRIA e-teenuse

keskkonnas.

Kui taotluse esitab metsaühistu, kelle põhikirjast ei nähtu õigus taotleda toetust metsaühistu nimel, tuleb muu hulgas esitada ärakiri metsaühistu üldkoosoleku vastuvõetud otsusest, millest nähtub tema liikmete nõusolek arengukava raames toetust taotleda. Nimetatud üldkoosolek

peab olema toimunud mitte varem kui taotluse esitamise aastale vahetult eelnenud kalendriaastal.

6

Koos taotlusega tuleb esitada kaardiväljavõte Maa- ja Ruumiameti Geoportaali

erametsatoetuste kaardirakendusest, mis võib olla esitatud elektroonilises formaadis (nt PDF, JPG, SHP). Kaardil peavad olema selgelt tähistatud taotletava ala asukoht ja piirid. Kaart

lisatakse PRIA e-teenuse keskkonnas (taotluse sisu) iga ala koha, kuhu soovitakse metsastamise toetust. Taotleja võib taotluse esitamise tähtajal esitada ühe taotluse, mis võib sisaldada kõiki

toetatavaid tegevusi. Ühe taotluse sees ei või jagada sama alal sama tegevust kaas- või ühisomanike vahel.

Lõiked 5 ja 6 sätestavad nõuded ala suuruse kohta. Toetust saab taotleda minimaalselt 0,3 hektari kohta ning maksimaalne taotletav pindala ühes

voorus on omaniku kohta 30 hektarit. Pindala 30 hektariga piiramise eesmärk on tagada taotlejatele võimalikult võrdsed võimalused toetuse saamiseks, vältides olukorda, kus üksik

taotleja haarab kogu eelarve või suure osa toetatavast mahust. Samuti on suurem võimalus, et metsastatavad alad katavad erinevaid piirkondi üle Eesti.

Paragrahvis 10 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimise tingimused. Pärast taotluste saamist kontrollib KIK taotluse nõuetekohasust, taotluses esitatud andmete

õigsust ning taotleja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele. KIKil on õigus nõuda taotlejalt või toetuse saajalt taotluse kohta lisaselgitusi ja -dokumente.

Paragrahvis 11 antakse taotlejale võimalus juba esitatud taotluse muutmiseks kuni taotluse rahuldamise otsuse vastuvõtmiseni juhul, kui selguvad asjaolud, millest tingituna ei ole

võimalik taotletud tegevust ellu viia, või kui taotluses esineb ebatäpsusi või eksimusi. Nt maa ei kuulu enam taotlejale, planeeritud tegevust ei ole enam võimalik ellu viia vms. On oluline, et toetuste raha saaks kasutada parimal moel. Taotlust ei ole siiski lubatud muuta juhul, kui

taotleja soovib toetuse summat suurendada või tegevust või objekti teise tegevuse või objektiga asendada.

Metsaühistu ei tohi asendada taotluses üht maaomanikku teisega. Sellised piirangud on seatud, et taotluste menetlusaeg ei veniks lubatust pikemaks. Taotluste rahuldamise otsuseid saab teha siis, kui KIK on kõik taotlused menetlenud. Kui lubada taotlejatel teha taotlustes olulisi

muudatusi, võib juhtuda, et menetlustähtaegadest ei ole võimalik kinni pidada. Seetõttu on äärmiselt oluline, et taotleja oleks taotlust esitades läbi mõelnud kõik taotlemisega seotud

asjaolud ja andmed üle kontrollinud.

Paragrahvis 12 sätestatakse taotluste paremusjärjestusse seadmine ja toetuse vähendamine.

Seda tuleb teha juhul, kui kõigi nõuetele vastavate taotluste rahuldamiseks vajalik summa ületab toetusliigi vooru eelarvet.

Kui nõuetele vastavate toetuste taotluste summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, rahuldatakse esmalt hooldamise kohta esitatud nõuetekohased taotlused. Kui hooldamiseks või

metsa rajamiseks esitatud nõuetekohaseid taotlusi ei ole võimalik täies mahus rahuldada, eelistatakse esmajärjekorras hooldamise toetust metsa rajamise ees, seejärel suurema pindalaga

ala väiksema pindalaga ala ees ning võrdsete pindalade korral füüsilisest isikust maaomaniku ala, seejärel füüsilisest isikust ettevõtjast maaomaniku ala juriidilise isiku maaomandi ala ees. Seejuures ei ole oluline, millises taotluses alad on esitatud, vaid paremusjärjestus koostatakse

erinevaid alasid arvesse võttes vooruüleselt.

Kui paremusjärjestusse seatud nõuetekohase taotluse rahastamise summa ületab toetuseks ettenähtud vahendeid, võib KIK piiri peale jääva taotluse toetuse summat, sealhulgas

7

ühikuhinda, vähendada ulatuses, mis on vajalik taotluse rahuldamiseks, taotleja nõusolekul ja

tingimusel, et viiakse ellu taotluses kavandatud tegevus ning saavutatakse toetuse andmise eesmärgid. Kui taotleja ei nõustu toetuse, sealhulgas ühikuhinna vähendamisega, tehakse

taotluse rahuldamata jätmise otsus.

Paragrahvis 13 sätestatakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise tingimused.

Määruse kohaselt teeb KIK taotluse rahuldamise, taotluse osalise rahuldamise või taotluse rahuldamata jätmise otsuse hiljemalt taotluse esitamise tähtpäevale järgneva 120 kalendripäeva

jooksul. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotleja, toetuse saaja või taotlus ei vasta vähemalt ühele toetuse saamise nõudele, taotluses on teadlikult esitatud valeandmed, taotleja mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil, taotleja ei võimalda

kontrollida tema või taotluse vastavust toetuse saamise nõuetele ning juriidilisest isikust maaomanik on saanud rohkem kui 300 000 eurot vähese tähtsusega abi jooksva kolme aasta

jooksul. Taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse koostamisest

teavitatakse taotlejat ja otsus avaldatakse PRIA e-teenuse keskkonnas. Taotlus rahuldatakse osaliselt juhul, kui taotluses esineb nii nõuetele vastavaid kui ka mittevastavaid alasid või kui

paremusjärjestuse tingimustes kõiki alasid ei rahastata. Lõike 6 kohaselt võib KIKi toimingu või otsuse peale enne halduskohtusse kaebuse esitamist

läbida vaidemenetluse, esitades vaide KIKile, kes vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Paragrahviga 14 sätestatakse toetatava tegevuse elluviimise ja kasutusse võtmise nõuded.

Metsaühistul on tegevuste elluviimiseks aega poolteist aastat ja metsaühistu võib dokumendid esitada kuni neljas osas. Tegevuse elluviimist tõendavad andmed on kirjeldatud § 16 lõikes 2.

Tegevuse elluviimist tõendavate dokumentide KIKile esitamise hajutamine võimaldab KIKil vältida menetlus- ja kontrollitoimingute kuhjumist lühikesele ajale ning võimaldab üldjuhul kontrollitoiminguid teha ka ilmastikule vastavalt ja sobival ajal. 18 kuu pikkune periood

võimaldab töid ka paremini planeerida ning teha vastavalt vajadusele nii sügis- kui ka kevadistutust. Samuti on arvestatud ajaga, mis kulub metsakorralduse organiseerimiseks ja

tegemiseks ning registrikandeks. Lõige 2 sätestab nõuded tegevuse elluviimiseks. Punkti 1 järgi tuleb taimed soetada tarnijalt,

kes on registreeritud taimetervise registris.

Punkt 2 reguleerib taimede istutamistihedust. Taimi tuleb istutada tihedusega vähemalt 80% 27. detsembri 2006. aasta määruse nr 88 „Metsa majandamise eeskiri“ (edaspidi metsa majandamise eeskiri) paragrahvi 14 lõikes 3 sätestatust. Looduslikku uuendust ära kasutades

on võimalik istutusmahtu vähendada, jättes ruumi nii looduslikule uuendusele kui ka mitmekesisuse kujunemisele. Looduslik uuenemine toetab geneetilist mitmekesisust ja

suurendab tulevikumetsa vastupanuvõimet kliimamuutustele, kahjustajatele, põudadele ja tormidele.

Punkti 3 kohaselt tuleb metsastamise käigus kujundada mullatüübile sobivate puuliikidega mitmeliigilised või struktuurselt mitmekesised puistud koos elurikkusele väärtuslike liikidega.

Väärtuslikud liigid on näiteks haab, kõvalehtpuud, pärn, pihlakas, must lepp. Elurikkuse ja mitmekesisuse tagavad näiteks eraldisele istutatud või looduslikult kasvavad nektarit ja

8

õietolmu andvad väärtuslikud puud ja põõsad (nt paakspuu, toomingas, paju, remmelgas,

sarapuu). Selliselt rajatav mets pakub varje- ja elupaiku lindudele, putukatele, samblikele ja paljudele teistele liikidele.

Punkti 4 kohaselt tuleb maksetaotluse esitamise hetkeks inventeerimisandmed kanda metsaregistrisse. See tähendab, et istutamise järel tuleb tellida inventeerima metsakorraldaja,

kes kannab andmed registrisse. Metsakorraldaja on metsandusliku eriharidusega litsentseeritud isik, kes kogub andmed tehtud töö iseloomu ja asukoha kohta ning kogutud alginformatsioon

on vajalik toetuse väljamaksmiseks. Paragrahv 15 sätestab toetuse saaja kohustused.

Toetuse saaja peab tähtajaks tegema tööd, mille jaoks toetus määrati. Ta peab sõlmima lepingud või kehtestama muu korra, mis tagab, et ala, mille jaoks toetus määrati, säiliks vähemalt viie

aasta jooksul toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates. Toetuse saaja peab säilitama toetusega seotud dokumente, mis on loetletud § 9 lõikes 2, seitse aastat toetuse maksmise otsuse tegemisest arvates. Muu hulgas tuleb säilitada taimede ostuarve tõendamaks, et metsataimed on

soetatud kultiveerimismaterjali tarnijalt, kes on registreeritud taimetervise registris. Arvet on KIKil õigus küsida vastavalt määruse § 10 lõikele 2. Samuti peab toetuse saaja võimaldama

teha järelevalvet toetuse sihipärase ja tähtaegse kasutamise üle. Toetuse saaja peab, sarnaselt toetuse taotlemisega, silmas pidama, et tal ei ole riiklikku

maksuvõlga või on riikliku maksuvõla tasumine ajatatud ja maksuvõlg on tasutud ajakava kohaselt ning tema suhtes ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega nimetatud

pankrotiseaduse kohaselt ajutist pankrotihaldurit või välja kuulutatud pankrotti. Lõikega 2 pannakse toetuse saajale kohustus tagada viie aasta jooksul alates istutamisest metsa

majandamise eeskirja järgne metsa uuenenuks lugemine vastavalt metsa majandamise eeskirja §-s 16 kehtestatud nõuetele. Metsa majandamise eeskiri reguleerib, et mets loetakse uuenenuks,

kui hektaril kasvab vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku mändi või vähemalt 1000 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku kuuske või vähemalt 1500 0,5 m kõrgust ja kõrgemat harilikku tamme või vähemalt 1500 1 m kõrgust ja kõrgemat muud metsa uuenenuks lugemisel

arvesse võetavat puuliiki. Puud peavad olema elujõulised ja paiknema ühtlaselt kogu uuendataval alal.

Kultuuri täiendamiseks toetust ei maksta. Juhul kui rajatud metsakultuur hävib või märkimisväärne osa istutatud taimedest hukkub, on maaomanikul kohustus kultuuri täiendada.

Täiendamise eesmärk on tagada metsakultuuri vastavus metsa majandamise eeskirjas sätestatud nõuetele. Toetuse saamise eeldus on, et metsakultuuris säilib nõutav minimaalne arv elujõulisi

taimi hektari kohta. KIK nõuab toetuse saajalt väljamakstud toetuse tagasi ka siis, kui ala, mille kohta on tehtud

toetuse maksmise otsus, võõrandatakse ja omandaja ei soovi toetusega kaasnevaid kohustusi üle võtta. See on vajalik eelkõige selleks, et oleks tagatud toetusraha sihipärane kasutamine.

Kui metsakultuur on hukkunud loodusõnnetuse tõttu, esitab toetuse saaja Keskkonnaametile metsaseaduse § 41 kohase metsateatise olulise metsakahjustuse kohta. Loodusõnnetusena

käsitletakse määruses tormi, põua, üleujutuse või metsatulekahju põhjustatud ulatuslikku kahjustust. Kui toetuse abil rajatud kultuur hukkub muul põhjusel kui loodusõnnetuse tagajärjel,

jätab KIK toetuse välja maksmata või küsib juba makstud toetuse tagasi. Erisus loodusõnnetuse

9

korral on sätestatud põhjusega, et loodusõnnetuse suhtes ei saa erametsaomanik eelnevaid

ennetusmeetmeid kasutusele võtta ja loodusõnnetus on toetuse saaja tahtest sõltumatu asjaolu.

Kord juba toetuse abil rajatud, kuid mingil põhjusel hävinenud metsakultuuri taastamiseks ja sellega kaasnevaks muuks tegevuseks enam käesoleva määruse alusel toetust ei maksta.

Paragrahvis 16 sätestatakse andmete loetelu, mis toetuse saaja pärast tegevuse täielikku või osadena elluviimist ja selle eest tasumist peab esitama.

Paragrahviga 17 sätestatakse toetuse maksmine ja toetuse maksmisest keeldumise asjaolud. Toetuse taotleja hakkab pärast toetuse rahuldamise otsuse kättesaamist ellu viima tegevust,

mille jaoks toetus määrati. Kui tööd on tehtud, esitab taotleja määruses loetletud dokumendid elektrooniliselt PRIA e-teenuse keskkonna kaudu. KIK kontrollib nende nõuetele vastavust,

taotluses esitatud andmete õigsust ning toetuse saaja ja kavandatava tegevuse vastavust määruses sätestatud nõuetele. Pärast kontrollimist tehakse toetuse maksmise või maksmisest keeldumise otsus. Toetuse maksmisest keeldumise otsus tehakse, kui toetuse saaja ei vasta

vähemalt ühele toetuse saamise nõudele või on teadlikult esitatud valeandmeid.

Kohapealse kontrolli tulemuste järgi on orientiir 30% – kui tehtud tööde pindalast on tegemata rohkem kui 30%, toetust ei maksta. Kui on tegemata alla 30%, makstakse toetust tehtud tööde alusel. Toetuse võib jätta ka välja maksmata, kui istutuskohtade arv ei vasta piirmääradele.

KIK teeb toetuse maksmise või toetuse maksmisest keeldumise otsuse 120 kalendripäeva jooksul taotluse esitamise tähtpäevast või kõigi nõuetekohaste dokumentide KIKile laekumisest

arvates. Toetuse maksmise otsused avalikustatakse veebilehel www.eramets.ee ja toetuse saajat

teavitatakse nende avaldamisest PRIA e-teenuse keskkonnas.

KIKi toimingu või otsuse peale võib enne halduskohtusse kaebuse esitamist läbida vaidemenetluse, esitades vaide KIKile, kes vaatab vaide läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.

Paragrahv 18 sätestab toetuse tagasinõudmise alused.

Toetuse saaja peab saadud, kuid tagasi nõutud toetuse tagasi maksma hiljemalt 30 kalendripäeva jooksul KIKilt vastavasisulise nõude saamisest arvates.

Toetus nõutakse tagasi atmosfääriõhu kaitse seaduse §1821 lõikes 1 sätestatud juhtudel ehk kui pärast toetuse andmist selgub, et toetuse saaja esitas valeandmeid, ei ole täitnud käesolevast

määrusest tulenevaid nõudeid, ei kasuta toetust sihipäraselt või ei täida toetuse saaja kohustusi. Määruse kohaselt loetakse toetuse ebasihipäraseks kasutamiseks muu hulgas ka seda, kui ala, mille jaoks toetus määrati, ei uuene. KIK nõuab toetuse saajalt väljamakstud toetuse tagasi ka

siis, kui investeeringuobjekt või ala, mille kohta on tehtud toetuse andmise otsus, võõrandatakse ja omandaja ei soovi toetusega kaasnevaid kohustusi üle võtta. See on vajalik eelkõige selleks,

et oleks tagatud toetusraha sihipärane kasutamine.

3. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõu on seotud Euroopa Komisjoni määrusega (EL) 2023/2831, milles käsitletakse Euroopa

Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes.

10

4. Määruse mõju ja rakendamiseks vajalikud kulutused

Metsastamise toetuse maksmiseks vajaminevad vahendid on planeeritud RES (2025-2028) lisas

5 (EL-i kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemisel saadavate vahendite kasutamisest) metsastamise meetme hulgas.

5. Määruse jõustumine

Eelnõukohane määrus jõustub üldises korras.

6. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile,

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Eesti Erametsaliidule, Eesti Põllumajandus- ja Kaubanduskojale, Eesti Keskkonnaühenduste Kojale ning Põllumeeste ühistu KEVILI.

16.09.2025 toimus metsastamise toetuse kontseptsiooni tutvustamine huvigruppidele.