Pöördumine

Eesti Kindlustusseltside Liidu ettepanek

TÖÖTAJA TERVISE EDENDAMISEKS TEHTAVATE

KULUTUSTE MAKSUVABA PIIRMÄÄRA AJAKOHASTAMINE

Eesti Kindlustusseltside Liit pöördub teie poole ettepanekuga tõsta töötajate tervise

edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvabade kulude piirmäär 1200 euroni aastas töötaja

kohta. 

Praegune piirmäär  (Tulumaksuseadus § 48 lg 55) on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast ning ei

vasta enam tegelikele vajadustele, sest sisendhinnad on tõusnud ja terviseedendamise alla käivate

teenuste nimekiri on pidevalt laienenud. 

Eesti Kindlustusseltside Liidu hinnangul tuleb terviseedendamise maksuvabade kulude piirmäär tõsta

tasemele, mis tagaks vähemalt võrdväärse kaitse võrreldes perioodiga, mil piirmäär kehtestati. Kehtiv

maksusoodustuse piirmäär (400 eurot) ei võimalda tööandjatel panustada töötajate tervise edendamisse

ulatuses, mis vastab ühiskonna ootusele tööandja rolli ja vastutuse osas.

▪ Arenguseire keskuse 2025. aasta augustis ilmunud lühiraporti põhjal on eraisikute tervishoiukulud

kahekordistunud võrreldes 2015. aastaga ja kolmekordistunud võrreldes 2010. aastaga. Viimase

kümne aasta jooksul on eraisikute tervishoiu kulude keskmine aastane kasv olnud umbes 9,7%.

▪ Aja jooksul on piirmäära sisse käivate teenuste ringi pidevalt laiendatud. See sunnib tööandjat

valima spordikompensatsiooni, raviteenuste või ravikindlustuse vahel, kuigi piirmäära

kehtestamise ajal oli võimalik ka nende lahenduste koos kasutamine.

Kui tööandja panustab piisavalt oma töötajate ravikindlustusse, siis see toob kaasa mitmeid positiivseid

mõjusid.

1. Tööandja ravikindlustus vähendab inimeste omaosalust tervishoiukuludes. Eesti

leibkondade omaosalus tervishoiukulude katmisel on 20–25%, samas kui WHO soovituslik

maksimum on 15%. Eriti kõrge on omaosalus hambaravis (32%), õendus- ja hooldusabis (18%),

retseptiravimite soetamisel (15%). Eestis on üks EL-i kõrgemaid katmata ravivajaduse näitajaid:

2023. aastal loobus 12,9% elanikkonnast vajalikust arstiabist, võrreldes ELi keskmisega

2,4%. 2024. aastal hüvitati vabatahtliku tööandja ravikindlustuse kaudu teenuseid 14,1 miljoni

euro väärtuses ja 2025. aasta väljamaksete prognoos on 17 miljonit eurot.

2. Tööandja ravikindlustus võimaldab töötajal valida endale sobiva tervishoiuteenuse

osutaja. Tervishoiuteenuste kasutamisel peavad inimesed kõige olulisemaks hinda (51%),

vaba vastuvõtuaega (46,5%) ja meditsiiniasutuse lähedust (45%). Väiksema kaaluga on kindla

arsti või kliiniku eelistamine (27,8%). Kindlustuspõhine lahendus võimaldab töötajal kasutada

kõigi Eestis tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate teenuseid üle kogu riigi, vastavalt tema

tegelikele vajadustele ja võimalustele. Ravikindlustuse lahendus on ka tööandja jaoks efektiivne,

sest ta ei pea personaalselt ja üksikult iga ravivajadust hindama, teenuseosutajat valima ega

detailselt iga raviarvet deklareerima. Kindlustuse puhul jäävad personaalsed meditsiiniandmed

konfidentsiaalseks ka tööandja ees, mis omakorda vähendab terviseseisundist tulenevat

diskrimineerimist. Kuna töötajatel on võimalus teenuseosutajat valida, siis soodustab see ka

konkurentsi eratervishoiu teenuseosutajate turul.

3. Tööandja ravikindlustus toetab ennetust ja terviseprobleemide

varajast avastamist. Ennetavate ja varajaste sekkumiste (vaktsineerimine, terviseuuringud)

laiem kasutamine vähendavad hilisema, kulukama ravi kulusid mitmeid kordi. Kuna hilisema ravi

- 2 -

rahastamine jääb reeglina Tervisekassa kanda, siis seeläbi leevendab tööandja tervisekindlustus

survet Tervisekassa eelarvele ja avaldub kaudne positiivne mõju riigieelarvele. Samuti vähendab

kiire ligipääs eriarstiabile diagnoosini jõudmise aega ja töövõimetusega seotud kulusid.

Õigeaegselt lahendatud tervisemured vähendavad töölt puudumist ja vajadust

töö ümberkorraldamiseks. NCBI (National Center for Biotechnology Information) uuringu

kohaselt säästab iga vältida õnnestunud haiguspäev umbes100–200 eurot ning aitab pikas

vaates hoida tervemad inimesed tööturul, mis toetab majanduse tootlikkust.

Soovitame kaaluda ka antud piirmäära sees eraldi ülempiiri kehtestamist sporditeenustele ja

tervishoiuteenuste otseostudele, kuna nende teenuste rahastamise

ja mõjuloogika on erinevad. Toome välja mõned ravikindlustuse eelised spordi toetamise ja

tervishoiuteenuse otseostu ees:

▪ Ravikindlustus on solidaarne, kuna toimib riskide jagamise ja võimenduse põhimõttel: kuigi kõigi

töötajate eest tasutakse kindlustusmakseid võrdselt, siis hüvitisest saavad enam kasu just

kehvema terviseseisundiga töötajad. Ravikindlustus võimaldab sama maksusoodustuse raames

pakkuda töötajatele märksa ulatuslikumat kaitset, sh kallimate ja ootamatute ravivajaduste

katmist. Konkreetsetel juhtudel võivad kindlustushüvitise summad kordades ületada

kindlustusmaksete summasid.

▪ Tööandja ravikindlustuse pakkujate turul valitseb tihe konkurents,

mis soodustab teenuse pidevat arengut ja avaldab survet kulutõhususele. Sporditeenuste turul

tegutseb peamiselt üks suurem vahendaja (Stebby) ning ka eratervishoius

on suuremaid teenuseosutajaid vaid kaks. Eestis pakub tööandja ravikindlustust seitse

kindlustusseltsi, kelle kaudu on töötajatel võimalik turutingimustel valida parim teenusepakkuja.  

Tööandja ravikindlustus on tõhus ja toimiv lahendus, mis võimaldab tööandjal täita oma

kohustusi töötajate tervise edendamisel viisil, mis on mõjus ja halduskoormuse osas

minimaalne. Lahenduse otseseks positiivseteks mõjuks on töötajate tervishoiukuludes omaosaluse

vähenemine ja tervishoiuteenuste parem kättesaadavus. Ennetus, haiguste varasem tuvastamine ja

kiirem tööle naasmine on kaudse positiivse mõjuga nii Tervisekassa eelarvele kui riigieelarvele

tervikuna.

Eeltoodust tulenevalt esitame ettepaneku tõsta töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste

maksuvaba piirmäär 1200 euroni aastas, et võimaldada tööandjatel mõistlikult täita neile pandud

töötajate tervise edendamise nõudeid.

Soovitame kaaluda piirmäära sees ülempiiri kehtestamist sporditeenuste ja tervishoiuteenuste

otseostudele, et vältida maksusoodustuse koondumist üksikute sporditeenuste vahendajate ja väheste

eratervishoiuteenuse osutajate kätte ning et suunata meede eeskätt töötajate raviteenuste parema

kättesaadavuse toetamiseks.

Oleme valmis oma ettepanekuid täiendavalt avama ja arutama ning teeme ettepaneku kohtumiseks, et

leida antud küsimuses ühiselt toimiv ja eesmärgipärane lahendus.

Lugupidamisega

Tuuli Pärenson

Eesti Kindlustusseltside Liit

Eesti Kindlustusseltside Liidu ettepanek

TÖÖTAJA TERVISE EDENDAMISEKS TEHTAVATE

KULUTUSTE MAKSUVABA PIIRMÄÄRA AJAKOHASTAMINE

Eesti Kindlustusseltside Liit pöördub teie poole ettepanekuga tõsta töötajate tervise

edendamiseks tehtavate kulutuste maksuvabade kulude piirmäär 1200 euroni aastas töötaja

kohta. 

Praegune piirmäär  (Tulumaksuseadus § 48 lg 55) on püsinud muutumatuna alates 2018. aastast ning ei

vasta enam tegelikele vajadustele, sest sisendhinnad on tõusnud ja terviseedendamise alla käivate

teenuste nimekiri on pidevalt laienenud. 

Eesti Kindlustusseltside Liidu hinnangul tuleb terviseedendamise maksuvabade kulude piirmäär tõsta

tasemele, mis tagaks vähemalt võrdväärse kaitse võrreldes perioodiga, mil piirmäär kehtestati. Kehtiv

maksusoodustuse piirmäär (400 eurot) ei võimalda tööandjatel panustada töötajate tervise edendamisse

ulatuses, mis vastab ühiskonna ootusele tööandja rolli ja vastutuse osas.

▪ Arenguseire keskuse 2025. aasta augustis ilmunud lühiraporti põhjal on eraisikute tervishoiukulud

kahekordistunud võrreldes 2015. aastaga ja kolmekordistunud võrreldes 2010. aastaga. Viimase

kümne aasta jooksul on eraisikute tervishoiu kulude keskmine aastane kasv olnud umbes 9,7%.

▪ Aja jooksul on piirmäära sisse käivate teenuste ringi pidevalt laiendatud. See sunnib tööandjat

valima spordikompensatsiooni, raviteenuste või ravikindlustuse vahel, kuigi piirmäära

kehtestamise ajal oli võimalik ka nende lahenduste koos kasutamine.

Kui tööandja panustab piisavalt oma töötajate ravikindlustusse, siis see toob kaasa mitmeid positiivseid

mõjusid.

1. Tööandja ravikindlustus vähendab inimeste omaosalust tervishoiukuludes. Eesti

leibkondade omaosalus tervishoiukulude katmisel on 20–25%, samas kui WHO soovituslik

maksimum on 15%. Eriti kõrge on omaosalus hambaravis (32%), õendus- ja hooldusabis (18%),

retseptiravimite soetamisel (15%). Eestis on üks EL-i kõrgemaid katmata ravivajaduse näitajaid:

2023. aastal loobus 12,9% elanikkonnast vajalikust arstiabist, võrreldes ELi keskmisega

2,4%. 2024. aastal hüvitati vabatahtliku tööandja ravikindlustuse kaudu teenuseid 14,1 miljoni

euro väärtuses ja 2025. aasta väljamaksete prognoos on 17 miljonit eurot.

2. Tööandja ravikindlustus võimaldab töötajal valida endale sobiva tervishoiuteenuse

osutaja. Tervishoiuteenuste kasutamisel peavad inimesed kõige olulisemaks hinda (51%),

vaba vastuvõtuaega (46,5%) ja meditsiiniasutuse lähedust (45%). Väiksema kaaluga on kindla

arsti või kliiniku eelistamine (27,8%). Kindlustuspõhine lahendus võimaldab töötajal kasutada

kõigi Eestis tegutsevate tervishoiuteenuse osutajate teenuseid üle kogu riigi, vastavalt tema

tegelikele vajadustele ja võimalustele. Ravikindlustuse lahendus on ka tööandja jaoks efektiivne,

sest ta ei pea personaalselt ja üksikult iga ravivajadust hindama, teenuseosutajat valima ega

detailselt iga raviarvet deklareerima. Kindlustuse puhul jäävad personaalsed meditsiiniandmed

konfidentsiaalseks ka tööandja ees, mis omakorda vähendab terviseseisundist tulenevat

diskrimineerimist. Kuna töötajatel on võimalus teenuseosutajat valida, siis soodustab see ka

konkurentsi eratervishoiu teenuseosutajate turul.

3. Tööandja ravikindlustus toetab ennetust ja terviseprobleemide

varajast avastamist. Ennetavate ja varajaste sekkumiste (vaktsineerimine, terviseuuringud)

laiem kasutamine vähendavad hilisema, kulukama ravi kulusid mitmeid kordi. Kuna hilisema ravi

- 2 -

rahastamine jääb reeglina Tervisekassa kanda, siis seeläbi leevendab tööandja tervisekindlustus

survet Tervisekassa eelarvele ja avaldub kaudne positiivne mõju riigieelarvele. Samuti vähendab

kiire ligipääs eriarstiabile diagnoosini jõudmise aega ja töövõimetusega seotud kulusid.

Õigeaegselt lahendatud tervisemured vähendavad töölt puudumist ja vajadust

töö ümberkorraldamiseks. NCBI (National Center for Biotechnology Information) uuringu

kohaselt säästab iga vältida õnnestunud haiguspäev umbes100–200 eurot ning aitab pikas

vaates hoida tervemad inimesed tööturul, mis toetab majanduse tootlikkust.

Soovitame kaaluda ka antud piirmäära sees eraldi ülempiiri kehtestamist sporditeenustele ja

tervishoiuteenuste otseostudele, kuna nende teenuste rahastamise

ja mõjuloogika on erinevad. Toome välja mõned ravikindlustuse eelised spordi toetamise ja

tervishoiuteenuse otseostu ees:

▪ Ravikindlustus on solidaarne, kuna toimib riskide jagamise ja võimenduse põhimõttel: kuigi kõigi

töötajate eest tasutakse kindlustusmakseid võrdselt, siis hüvitisest saavad enam kasu just

kehvema terviseseisundiga töötajad. Ravikindlustus võimaldab sama maksusoodustuse raames

pakkuda töötajatele märksa ulatuslikumat kaitset, sh kallimate ja ootamatute ravivajaduste

katmist. Konkreetsetel juhtudel võivad kindlustushüvitise summad kordades ületada

kindlustusmaksete summasid.

▪ Tööandja ravikindlustuse pakkujate turul valitseb tihe konkurents,

mis soodustab teenuse pidevat arengut ja avaldab survet kulutõhususele. Sporditeenuste turul

tegutseb peamiselt üks suurem vahendaja (Stebby) ning ka eratervishoius

on suuremaid teenuseosutajaid vaid kaks. Eestis pakub tööandja ravikindlustust seitse

kindlustusseltsi, kelle kaudu on töötajatel võimalik turutingimustel valida parim teenusepakkuja.  

Tööandja ravikindlustus on tõhus ja toimiv lahendus, mis võimaldab tööandjal täita oma

kohustusi töötajate tervise edendamisel viisil, mis on mõjus ja halduskoormuse osas

minimaalne. Lahenduse otseseks positiivseteks mõjuks on töötajate tervishoiukuludes omaosaluse

vähenemine ja tervishoiuteenuste parem kättesaadavus. Ennetus, haiguste varasem tuvastamine ja

kiirem tööle naasmine on kaudse positiivse mõjuga nii Tervisekassa eelarvele kui riigieelarvele

tervikuna.

Eeltoodust tulenevalt esitame ettepaneku tõsta töötaja tervise edendamiseks tehtavate kulutuste

maksuvaba piirmäär 1200 euroni aastas, et võimaldada tööandjatel mõistlikult täita neile pandud

töötajate tervise edendamise nõudeid.

Soovitame kaaluda piirmäära sees ülempiiri kehtestamist sporditeenuste ja tervishoiuteenuste

otseostudele, et vältida maksusoodustuse koondumist üksikute sporditeenuste vahendajate ja väheste

eratervishoiuteenuse osutajate kätte ning et suunata meede eeskätt töötajate raviteenuste parema

kättesaadavuse toetamiseks.

Oleme valmis oma ettepanekuid täiendavalt avama ja arutama ning teeme ettepaneku kohtumiseks, et

leida antud küsimuses ühiselt toimiv ja eesmärgipärane lahendus.

Lugupidamisega

Tuuli Pärenson

Eesti Kindlustusseltside Liit