Kliimaministeerium_vastus

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Ülle Madise Õiguskantsleri Kantselei

Teie 10.12.2025 nr 16-1/252155/2508937

Meie 12.01.2026 nr 8-2/25/5438-3

Vastus õiguskantsleri pöördumisele

Austatud Ülle Madise

Pöördusite Kliimaministeeriumi poole seoses Saarde vallavolikogu ja -valitsuse pöördumisega,

milles väljendatakse muret Reiu jõe hüdroloogilise veerežiimi ning Kikepera looduskaitseala taastamise võimalike mõjude pärast.

Saarde vallas asuva Kikepera looduskaitseala kaitse-eesmärk on Vabariigi Valitsuse kinnitatud kaitse-eeskirja kohaselt väärtuslike metsa-, soo- ja niidukoosluste, kaitsealuste liikide ja nende

elupaikade kaitse ja taastamine. Veerežiimi taastamise käigus ei muudeta metsa sooks, vaid parandatakse või taastatakse säilinud või degradeerunud märgade metsade seisundit. Samuti paranevad taastamistegevuste abil taastamisaladega seotud märgade elupaikade liikide tingimused

ning taastub looduslähedane veerežiim.

Oma pöördumises juhite tähelepanu sellele, et märgalade taastamist võib seostada Reiu jõe üleujutuste sagenemisega ning seetõttu peab riik tagama, et hooldekodu ja kohalikud elanikud ei kannata kahju. Selgitame, et Eestis on märgalade taastamisega tegeletud 25 aastat ning mujal

maailmas on vastav kogemus veelgi pikem. Teaduslikud uuringud 1 ja praktika on tõendanud, et märgalad aitavad vähendada veetasemete ekstreemset kõikumist kuivendusvõrkude eesvooluks

olevates veekogudes, sealhulgas veetaseme tõusu, ning puhverdada liigvett. Sellest teadmisest lähtutakse märgalade taastamise tööde planeerimisel. Keskkonnaagentuur koostas Saarde valla tõstatatud muredele vastamiseks eksperthinnangu2 Surju piirkonna üleujutusriskide kohta.

Hinnangus selgitatakse muuhulgas, et märgalad aeglustavad vee voolukiirust maastikul ja nende taastamine mõjutab veerežiimi positiivselt eeskätt vee puhverdusvõime suurenemise ja

1 Näiteks analüüs “Maaparandussüsteemide negatiivsete mõjude leevendus- ja kompensa tsioonimeetmete

rakendamise juhis“ sisaldab põhjalikku ülevaadet teadusuuringutest kuivendussüsteemide mõju kohta üleujutustele;

Schoukens, H. and van der Burgt, N., 2026. No swamp in my backyard: legal challenges to wetland restoration projects

in Flanders (Belgium)—a case law analysis. Restoration Ecology, p.e70245.https://doi.org/10.1111/rec.70245;

Karimi, S., Mosquera, V., Maher Hasselquist, E., Järveoja , J., and Laudon, H.: Does peatland rewetting mitigate

flooding from extreme rainfall events?, Hydrol. Earth Syst. Sci., 29, 2599 –2614, https://doi.org/10.5194/hess-29-

2599-2025, 2025. 2https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2025-

09/Keskkonnaaagentuuri%20m%C3%B5juhinnang%20Surju%20piirkonna%20%C3%BCleujutusriskidele%202025

0912.pdf

voolusuundade hajutamise kaudu, mis omakorda vähendab äravoolu tippe. Kraavidel on

märgaladele vastupidine mõju – need juhivad vee kiiresti ja otse jõkke. Seega suurendab toimiv kraav allavoolu üleujutusohtu, samas kui suletud kraavidega märgala seda vähendab. Seetõttu on

märgalade taastamine lisaks elurikkuse seisundi parandamisele oluline kliimamuutustega kohanemise meede, mis aitab tulevikus üleujutusriskidega, eeskätt sademetest tingitud tulvavetega toime tulla. Tuginedes teaduslikele andmetele ja Keskkonnaagentuuri eksperthinnangule, ei

suurenda märgalade taastamine ülemjooksul Reiu jõe üleujutusriske ning ei teki põhjuslikku seost üleujutuste võimaliku sagenemise ja märgalade taastamise vahel. Jõe veerežiimist ning ilmastikust

tingitud suurema või väiksema ulatusega üleujutused Reiu jõe Surju küla piirkonnas on toimunud läbi aegade iga 3-5 aasta tagant ning neid ei saa seostada taastamistöödega.

Ajalooliste andmete põhjal on Reiu jõel toimunud korduvalt üleujutusi ning kliimamuutuste prognooside kohaselt võivad üleujutused tulevikus sademete hulga suurenemise tõttu sageneda.

Saarde valla, kohalike elanike ja riigiasutuste informeerimiseks taastab Keskkonnaagentuur 2026. aasta esimesel poolel Surju piirkonnas täiendava mõõtekohana veetaseme seire, et saada ajakohaseid andmeid ning vajadusel anda õigeaegseid hoiatusi. Kliimaministeerium plaanib 2026.

aastal tellida hüdrotehnikainseneri ekspertarvamuse, et hinnata tehnilisi meetmeid Reiu jõe valgalas toimuvate üleujutuste mõju vähendamiseks. Üleujutuste leevendamist reguleerivad

mitmed seadused (nt veeseadus, hädaolukorraseadus, maaparandusseadus, looduskaitseseadus jm). Samuti ajakohastab Kliimaministeerium iga kuue aasta järel üleujutusega seotud riskide maandamiskava, mis sisaldab erinevaid meetmeid üleujutusriskide leevendamiseks kohalikele

omavalitsustele ja riigiasutustele. Meetmete eesmärk on üleujutusteks valmisoleku ja võimekuse suurendamine, samuti üleujutuste eest kaitsmine ja ennetamine, näiteks üleujutustega arvestamine planeerimisel. Keskkonnaagentuur on kaardistanud ka 34 riskipiirkonna, Eesti ranniku ning Pärnu

vesikonna, sealhulgas Reiu jõe, üleujutusohu stsenaariumid3.

Toote oma kirjas välja, et ei ole selge, millises haldusaktis on reguleeritud ja milline haldusorgan peab tegema otsuseid juhul, kui märgade metsa ja soode taastamisega võib kaasneda kahjulik mõju ehitistele. Rõhutame, et kõik taastamistööd viiakse läbi looduskaitsealadel, kus metsamajandamist

ja ehitamist reguleerib kaitse-eeskiri. Senise praktika alusel ei ole teada, et viimase 25 aasta jooksul Eestis läbi viidud taastamistööde käigus oleks kahjustatud eraomandis olevat ehitist.

Taastamisprojekti koostajad on analüüsinud4 võimalikke mõjusid ümbritsevale keskkonnale ning planeerinud taastamistööd viisil, mis välistab soovimatu mõju eramaadele. Vajadusel tagab võimalike planeerimata mõjude tekkimisel Riigimetsa Majandamise Keskus koostöös

Keskkonnaametiga nende likvideerimise.

Kikepera looduskaitseala kaitse-eeskirja5 kohaselt on kaitseala eesmärk muuhulgas metsa- ja sooelupaikade taastamine. Kohalik omavalitsus (Surju, Saarde, Paikuse ja Kõpu Vallavalitsus) on olnud kaitseala moodustamise ja kaitsekorra kehtestamise menetlusse kaasatud.

Kaitsekorralduskava puhul, mis taastamistöid käsitleb, on küll tegemist haldusesisese tegevusplaaniga ja kaitseala valitseja kaalutlusotsuste tegemise aluseks olevate põhimõtetega (vt

kaitsekorralduskava6 peatükk 5.1.1.1.), millest võib vajaduse korral kõrvale kalduda. Kuid ka kava koostamisel toimuvad avalikud arutelud ehk dokument avalikustatakse enne selle kinnitamist puudutatud osapooletele, sealhulgas kohalikule omavalitsusele, kel on võimalik anda sisendit.

Vajalikke taastamistöid kavandab laiemas plaanis Keskkonnaamet, kuid nende täpsem projekteerimine, tellimine ja elluviimine jaguneb Keskkonnaameti, Riigimetsa Majandamise

Keskuse või kolmandate osapoolte vahel (nt erinevate välisrahastusega projektide raames, vt ka taastamiskava7). Keskkonnaamet on kaitseala valitsejana (LKS § 21 lg 1) taastamistööde projekti elluviimiseks vajaliku dokumentatsiooni (lähteülesanded, eskiislahendused, ehitusprojektid ja

metsateatised) kooskõlastaja ning vajadusel ka tingimuste seadja, kontrollides seejuures, et

3 https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/yleujutusalad 4 Kikepera looduskaitsealal ja Soomaa rahvuspargis veerežiimi taastamistööd ehitusprojekt V01 5 Vabariigi Valitsuse 17.04.2017 määrus nr 73 “Kikepera looduskaitseala moodustamine ja kaitse-eeskiri". 6 Kikepera looduskaitseala kaitsekorralduskava 2018-2027 7 Kikepera looduskaitseala ja Soomaa rahvuspargi veerežiimi taastamiskava

kavandatud tegevused ei oleks vastuolus ala kaitse-eesmärkidega ning et puudutatud isikud oleks

ära kuulatud ja võimalusel nende ettepanekutega või seisukohtadega arvestatud. Kõnealuse Kikepera looduskaitseala märgalade taastamise projekti on korduvalt tutvustatud ja arutatud

avalikel aruteludel, kõigi eraomanikega on suheldud vahetult ning nende vastuseisu korral on projektist välja jäetud taastamistegevused, mis võiksid eramaid mõjutada. Projektdokumentatsioon on tingimuste seadmise alus. Varasemate taastamistööde puhul, kui on

esinenud tööde kvaliteediga seotud probleeme (nt paisude parandamise vajadus), on need lahendatud kas töö täitjale lepinguga pandud garantiiremondi kohustusega või

Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt oma kuludega ja vastutusel. Taastamistööde elluviimiseks annab Keskkonnaamet õigusaktides sätestatud juhtudel järgmisi

haldusakte: registreerib kujundusraiet lubavad metsateatised, kaitstava ala sihtkaitsevööndi osas annab nõusoleku loodusliku veerežiimi taastamiseks ning kaitsealuste liikide elutingimuste

säilitamiseks ja taastamiseks vajalikuks tegevuseks. Piiranguvööndis ei ole Keskkonnaamet lisaks metsateatistele muid haldusakte välja andnud, küll aga seadnud ehitusteatistele tingimusi ja esitanud seisukoha kavandatud tegevuste läbiviimiseks. Kaitsekorralduskava ei ole käesoleval

juhul haldusakt (RKHKo 16.03.2016 nr 3-3-1-81-15, p 20). Keskkonnaamet vastutab oma haldustegevuse õiguspärasuse eest.

Isikute õigused on tagatud seaduses sätestatud õiguskaitsevahendite kaudu. Olenevalt konkreetsetest asjaoludest ning õigusliku suhte iseloomust ei ole välistatud riigivastutuse seaduses

ega asjaõigusseaduses ja võlaõigusseaduses sätestatud õiguskaitsevahendite rakendamine. Seejuures selgitame, et sihtkaitsevöönd on kaitseala mittemajandatav osa, kus elamuid ega

eraomanduses ehitisi reeglina ei paikne (v.a. erandlikult erateed), mistõttu ei saa eramaaomanikud üldjuhul taastamistegevuste tõttu varalist kahju kannatada. Rõhutame veel kord, et taastamistööde

elluviimise (sh Keskkonnaameti tegevuse) suhtes õiguskaitsevahendite rakendamise lubatavus ja võimalikkus sõltub siiski konkreetse juhtumi asjaoludest.

Arvestades, et Justiits- ja Digiministeerium on valmis analüüsima koostöös Kliimaministeeriumiga, kas ja millisel viisil tuleks õiguslikult täpsustada looduskaitseliste

taastamisetööde kavandamise menetlust, plaanime seda teha 2026. aasta I poolaastal.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Andres Sutt energeetika- ja keskkonnaminister

Mart Kiis, 625 6447

[email protected]