Vahumonitori haagise ostmine (hankeleping)

Dokumendiregister	Päästeamet
Viit	6.4-2.1/2ML-1
Registreeritud	07.01.2026
Sünkroonitud	13.01.2026
Liik	Leping
Funktsioon	6.4 Lepingute haldamine
Sari	6.4-2 Majanduslepingud (ML)
Toimik	6.4-2.1
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat
Saabumis/saatmisviis
Vastutaja	Stella Rõbakov (halduse valdkond, Õigusosakond)
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (61673 tm).

Failid

64-212ML-1 07012026 Leping.asice

HL_Arete Tech.docx

Lepingu lisa 1 - tehniline kirjeldus.pdf

Lepingu lisa 3 - taitja poolt esitatud lepingu objekti garantiitingimused.docx

Tehnilise kirjelduse lisa 1_Paastesoidukite disainijuhend, LISA 1 (EST).pdf

HL_Arete Tech.docx

HANKELEPING nr 6.4-2.1/2ML-1

Päästeamet, registrikood 70000585, asukohaga Raua 2, 10124 Tallinn, mida esindab põhimääruse alusel peadirektor Margo Klaos (edaspidi hankija) ja

Arete Tech OÜ, registrikood 14473570, asukohaga Valdeku tn 132, 11216 Tallinn, mida esindab põhikirja alusel juhatuse liige Teet Reinvars (edaspidi täitja),

keda nimetatakse edaspidi pool või koos pooled, sõlmisid käesoleva hankelepingu (edaspidi leping) alljärgnevas:

1. LEPINGU SÕLMIMISE ALUS JA DOKUMENDID
1.1. Lepingu dokumendid koosnevad käesolevast lepingust, riigihanke viitenumber 300422 „Vahumonitori haagise ostmine“ (edaspidi riigihange) alusdokumentidest, täitja poolt riigihanke raames esitatud pakkumusest ning lepingu lisadest ja muudatustest, milles lepitakse kokku pärast lepingule allakirjutamist.
1.2. Lepingu sõlmimisel tuginetakse täitja esitatud pakkumusele, lepinguga fikseeritud kokkulepetele ning eeldatakse heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita.
1.3. Lepingu lisad ja lepingu muudatused on lepingu lahutamatuks osaks, moodustades lepinguga ühtse terviku.
1.4. Lepinguga samaaegselt allkirjastatavad lisad:
1.4.1. lisa 1 – vahumonitoriga haagise tehniline kirjeldus koos lisaga;
1.4.2. lisa 2 – üleandmise-vastuvõtmise akti vorm;
1.4.3. lisa 3 - täitja poolt esitatud lepingu objekti garantiitingimused.
1.5. Lepingu ja lepingu lisade vahel esineva vastuolu korral lähtutakse lepingust. Hiljem sõlmitud lepingu lisa või muudatus prevaleerib ajaliselt varasema lepingu lisa või muudatuse ees. Samaaegselt allkirjastatud lepingu lisade puhul lähtutakse lepingu punktis 1.4. toodud järjekorrast.

2. LEPINGU OBJEKT
2.1. Lepingu objektiks on lepingus sätestatud tingimustel ja korras 1 (ühe) lepingu lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele vastava vahumonitoriga haagise (edaspidi haagis) ostmine ning hankijale üleandmine hankija asukohas Pritsu, Vardja küla, Kose vald, Harjumaa, kasutajakoolituse läbiviimine ja kõikide garantiitingimuste täitmine.
2.2. Täitja on kohustatud haagise tarnima ja hankijale üle andma lepingu punktis 2.1. toodud asukohas hiljemalt 9 (üheksa) kalendrikuu jooksul lepingu sõlmimisest arvates.
2.3. Pooltel on põhjendatud vajaduse korral õigus lepingu täitmise käigus muuta ja täiendada lepingu lisas 1 toodud haagise tehnilist kirjeldust. Muudatused ja täiendused fikseeritakse lepingu muudatusena, mille kohta pooled allkirjastavad lepingu lisa. Muudatustes ja täiendustes on lubatud kokku leppida põhjendatud vajaduse korral vaid juhul, kui need ei too kaasa haagise lepingu lisas 1 toodud tehnilisele kirjeldusele mittevastavust ning hankijale täiendavaid kulusid.
2.3.1. Tehnilise kirjelduse muutmiseks ei loeta tehnilises kirjelduses sätestatud olukorda, kus pooled lepivad lõpliku tingimuse kokku lepingu täitmise käigus. Vastav olukord tuleb fikseerida poolte poolt vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.

3. LEPINGU HIND JA ARVELDUSTE KORD
3.1. Hankija tasub haagise eest täitjale kokku 137 600,00 (sada kolmkümmend seitse tuhat kuussada) eurot ilma käibemaksuta.
3.2. Punktis 3.1. toodud maksumus sisaldab kõiki lepingu tingimuste nõuetekohaseks täitmiseks vajalikke kulusid, sh haagise tootmine, tarnimine ja hankijale üleandmine hankija asukohas, haagise registreerimine Transpordiametis, hankija teenistujate koolitamine ja garantiitingimuste täitmine. Esitatud hind on hankija jaoks lõplik ning ei saa suureneda ühegi põhjuse tõttu.
3.3. Haagise eest tasumine toimub täitja poolt esitatud arve alusel pärast haagise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist ja lepingu punktis 3.1. sätestatud ühikuhinnast.
3.4. Hankija tasub esitatud arve 21 (kahekümne ühe) kalendripäeva jooksul nõuetekohase arve kättesaamisest.
3.5. Arvel peab maksjaks olema märgitud Päästeamet. Arve tuleb esitada e-arve formaadis e-arvete operaatori kaudu.
3.6. Esitatav arve peab selgelt ja üheselt vastama raamatupidamise seaduse ja käibemaksuseaduse nõuetele.
3.7. Arve tasumise kuupäevaks loetakse vastava maksekorralduse riigikassale esitamise kuupäev.
3.8. Käesolevas lepingus esitatud tingimustele mittevastav arve ei kuulu tasumisele. Lepingust tulenevate maksete laekumise kohaks on arvel näidatud arvelduskonto.

4. LEPINGU TÄITMINE
4.1. Lepingu täitmise (sh haagise tarnimise ja koolituse läbiviimise) täpne protsess ja ajakava lepitakse poolte kontaktisikute vahel kokku lepingu täitmise käigus lähtudes lepingus toodud muudest tingimustest.
4.1.1. Kõik kokkulepped ja vastu võetud otsused fikseeritakse vähemalt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis.
4.2. Enne haagise tootma asumist on täitja kohustatud koostama haagise projekti, mis peab sisaldama vähemalt haagise vaateid ja lõikeid, elementide paigutust ning tehnilisi lahendusi (elektrisüsteem + veetorustik).
4.3. Täitja on kohustatud kooskõlastama hankijaga enne haagise tootma asumist haagise lõpliku projekti. Alles pärast hankija kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kooskõlastust on lubatud alustada haagise tootmisega.
4.4. Projekti koostamise käigus on täitja kohustatud hankijaga kokku leppima kõik lepingu lisas 1 toodud tehnilises kirjelduses lahtiseks jäänud asjaolud.
4.5. Kui haagise tootmise käigus selgub vajadus varasemalt kokku lepitu osas teha muudatusi, siis tuleb need hankijaga eelnevalt kooskõlastada ning täitja poolt projekti viia sisse vastavad muudatused.
4.6. Hankijal on igal hetkel õigus kontrollida haagise tootmisprotsessi, sh haagise tootja asukohas ning teostada tarne-eelset haagise ülevaatust.
4.7. Haagis peab olema hankijale üleandmisel Transpordiametis registreeritud (sh omama tüübikinnitust). Hankija annab selleks täitjale loa ja volituse.
4.8. Haagise lõplik kontroll toimub hankija asukohas, kui täitja annab hankijale haagise üle vastavuse lõplikuks kontrollimiseks.
4.8.1. Kõik mittevastavused, mis hankija lõpliku kontrolli käigus tuvastab, on täitja kohustatud kõrvaldama. Alles pärast puuduste kõrvaldamist võtab hankija haagise vastu (v.a kui pooled lepivad kokku vastavalt lepingu punktile 5.6.1. puudustega haagise vastuvõtmises).
4.9. Pärast haagise üleandmist on täitja kohustatud läbi viima koolituse lepingu lisa 1 punktis 8 toodud tingimustel.
4.9.1. Koolituse täpne toimumise aeg lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus.

5. ÜLEANDMISE JA VASTUVÕTMISE TINGIMUSED
5.1. Täitja tagab haagise vigastusteta tarnimise lepingu punktis 2.1. nimetatud hankija asukohta hiljemalt lepingu punktis 2.2. nimetatud tähtaja jooksul. Täpne haagise üleandmise aeg lepitakse poolte vahel kokku lepingu täitmise käigus.
5.1.1. Täitja on kohustatud kooskõlastama lepingu punktis 12.1. nimetatud hankija kontaktisikuga täpse haagise üleandmise aja vähemalt 2 (kaks) nädalat enne tarnet.
5.2. Koos haagisega annab täitja hankijale üle kõik selle vastuvõtmiseks, valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid, kaasa arvatud:
5.2.1. lepingu lisa 1 punktis 7 toodud kasutus- ja hooldusjuhendi;
5.2.2. lõpliku haagise projekti, mida on vajadusel tootmise käigus tehtud muudatustest tulenevalt korrigeeritud ning mis sisaldab haagise detailset tehnilist joonist ja spetsifikatsiooni, sh haagise elektriskeemi, millel peavad kajastuma mh haagise mõõtmed (pikkused, laiused, kõrgused), kaalud jms (juhul kui ei sisaldu kasutus- ja hooldusjuhendis).
5.3. Haagise vastuvõtmine toimub vastavalt lepingu täitmise käigus kokkulepitavale ajakavale ja järgmisele regulatsioonile:
5.3.1. haagise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine toimub pärast haagise tarnet hankija asukohta;
5.3.2. enne üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist kontrollib hankija kontaktisik haagise vastavust lepingus kokkulepitud tingimustele;
5.3.3. haagise üleandmise ajaks loetakse lepingule vastava haagise ning selle juurde kuuluvate dokumentide üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamise aega poolte kontaktisikute poolt;
5.3.4. üleandmise-vastuvõtmise akti valmistab ette hankija digitaalselt või 2 (kahes) eksemplaris paberkandjal vastavalt lepingu lisas 2 toodud vormile;
5.3.5. pärast poolte poolt üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist tekib täitjal õigus esitada arve vastavalt lepingu punktis 3 sätestatule.
5.4. Hankija kontaktisik on kohustatud vastuvõtmiseks esitatud haagise üle kontrollima hiljemalt 10 (kümne) tööpäeva jooksul haagise vastuvõtmiseks esitamisest arvates.
5.5. Koolituse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamine toimub pärast seda, kui täitja on vastava koolituse läbi viinud ja pärast läbiviidud koolitust esitanud hankijale asjakohase elektroonse koolitusdokumentatsiooni.
5.5.1. Poolte kontaktisikute poolt koolituse üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega loetakse vastav koolitus täitja poolt läbi viiduks, koolitusdokumentatsioon hankijale üle antuks ning koolitus hankija poolt vastu võetuks.
5.5.2. Koolituse üleandmise-vastuvõtmise aktina on käsitletav koolitusel osalejate nimekiri, millel on poolte kontaktisikute allkirjad.
5.6. Juhul, kui hankija avastab haagise vastuvõtmisel puudusi või muid lepingu tingimustele mittevastavusi, on hankijal õigus jätta vastuvõtmiseks esitatud haagis vastu võtmata, teavitades sellest täitjat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (edaspidi vastuväide). Täitja on kohustatud viima haagise lepingu tingimustega vastavusse viivitamatult, kuid mitte hiljem kui 15 (viieteistkümne) tööpäeva jooksul vastuväite saamisest arvates. Täiendav tähtaeg haagise lepingu tingimustega vastavusse viimiseks ei vabasta täitjat kohustusest anda haagised hankijale üle lepingus või lepingu alusel poolte poolt kokkulepitud tähtajaks.
5.6.1. Hankijal on õigus vastu võtta ka puudustega haagis. Sellisel juhul märgitakse üleandmise-vastuvõtmise aktis kõik kõrvaldamist vajavad puudused ning määratakse tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.
5.6.2. Puudusteta haagise vastuvõtmine peab olema fikseeritud kirjalikult (nt täiendav allkirjastatud akt).
5.7. Hankija võib haagise lepingu tingimustele mittevastavusele tugineda pärast selle vastuvõtmist ja üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist:
5.7.1. sõltumata sellest, et ta haagist üle ei vaadanud ja nende mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui mittevastavus on tekkinud täitja süü läbi või kui täitja teadis või pidi teadma haagise mittevastavusest ja ei teatanud sellest hankijale enne selle üleandmist;
5.7.2. kui haagise kasutamisel ilmnevad varjatud puudused (mida ei olnud võimalik avastada haagise tavapärase ülevaatamisega), mis ei ole kuidagi seotud haagise vääriti kasutamisega hankija poolt.
5.8. Kui nõuetele mittevastavat haagist ei ole võimalik tingimustega vastavusse viia, teavitab täitja sellest hankijat kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis hiljemalt 5 (viie) tööpäeva jooksul hankija poolt vastuväite edastamisest arvates ning hankijal on sellisel juhul õigus loobuda mittevastava haagise ostu-müügitehingust.
5.9. Kui täitja keeldub nõuetele mittevastavat haagist nõuetele vastavusse viimast, on hankijal õigus tellida selle nõuetele vastavusse viimine täitja kulul kolmandalt isikult. Juhul, kui hankija tellib haagise nõuetele vastavusse viimise kolmandalt isikult ei muutu sellest kehtetuks lepingu punktis 7. nimetatud garantii.
5.10. Täitja kannab kõik lepingu täitmise ja haagise hankijale üleandmisega seotud riisiko ja kulud (sh haagiste transpordi, kindlustamise ja säilitamisega seonduvad kulud) ja juhusliku hävimise riisiko kuni hetkeni, mil poolte kontaktisikud on allkirjastanud vastava üleandmise-vastuvõtmise akti.

6. Omandiõigus
6.1. Omandiõigus haagisele läheb täitjalt hankijale üle pärast haagise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamist poolte poolt.

7. Garantii
7.1. Täitja garanteerib haagise täieliku vastavuse lepingule, riigihanke alusdokumentidele, riigihankel edukaks tunnistatud pakkumusele ning tootja tehnilistele tingimustele.
7.2. Lepinguga annab täitja haagistele garantii 24 (kakskümmend neli) kalendrikuud alates haagise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisest.
7.3. Garantiiajal on täitja kohustatud tagama kõigi haagisel ilmnenud rikete kõrvaldamise ja/või mitte töökorras olevate seadmete vahetuse ehk garantiiremondi teostamise.
7.4. Garantiiremondi teostamisel lähtutakse järgmistest tingimustest:
7.4.1. hankija kontaktisik edastab täitjale e-posti teel veateate koos rikke kirjeldusega;
7.4.2. on täitja kohustatud veateatele reageerima 1 (ühe) tööpäeva jooksul, edastades hankija kontaktisikule e-posti teel info, kuidas rike kõrvaldatakse ning millise aja jooksul;
7.4.3. on täitja kohustatud 7 (seitsme) tööpäeva jooksul veateatele reageerimisest arvates rikke kõrvaldama, v.a punktis 7.4.4. sätestatud juhtudel;
7.4.4. erandkorras suuremahuliste garantiijuhtumite korral lepivad hankija kontaktisik ja täitja rikke kõrvaldamise aja eraldi kokku tingimusel, et rikke kõrvaldamise aeg ei või olla pikem kui 30 (kolmkümmend) kalendripäeva (erandkorralisuse üle otsustamise õigus on hankijal).
7.5. Garantiiremondi korral ei tohi puuduste likvideerimine tuua endaga kaasa hankijale täiendavaid kulusid (sh transpordikulusid), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
7.6. Garantii ei kehti juhul, kui haagisel olevad defektid tulenevad hankija poolt haagise väärast kasutamisest. Garantiid välistavad asjaolud fikseeritakse riigihanke pakkumuses esitatud garantiitingimustes ja kasutusjuhendis.
7.7. Lepingu täitmisel lähtuvad pooled lisaks lepingu lisas 3 toodud garantiitingimustest. Kui lepingu lisas 3 ja lepingu põhitekstis toodud tingimused on omavahel vastuolus, lähtuvad pooled lepingu põhitekstis toodud tingimustest.

8. Poolte vastutus
8.1. Pooled vastutavad oma lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise eest. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest hankija ees vastutavaks täitja. Pooltel on kohustus teavitada üksteist kõikidest lepingu täitmisega seotud probleemides.
8.2. Juhul, kui hankija ei tasu vastuvõetud haagise eest nõuetekohaselt esitatud arve alusel tähtaegselt, on täitjal õigus nõuda hankijalt viivise tasumist kuni 0,2 (null koma kaks) % tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25 (kakskümmend viis) % tasumisele kuuluvast summast.
8.3. Juhul, kui täitja ei anna lepingu tingimustele vastavat haagist üle lepingu punktis 2.2. sätestatud tähtaja jooksul, on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,2 (null koma kaks) % tähtaegselt üle andmata haagise hinnast iga üleandmisega viivitatud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25 (kakskümmend viis) % tähtaegselt üle andmata haagise hinnast.
8.4. Hankija teenistujatele lepingust tuleneva nõuetekohase koolituse läbiviimisega viivitamisel poolte poolt lepingu täitmise käigus kokkulepitud tähtajast on hankijal õigus nimetatud rikkumise eest nõuda leppetrahvi kuni 200 (kakssada) eurot iga kohustuse täitmisega viivitatud kalendripäeva eest.
8.5. Garantiitingimuste rikkumise korral (nt garantiiremondi tähtaegadest mittekinnipidamine) on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 0,2 (null koma kaks) % lepingu tingimustele mittevastava haagise hinnast iga garantiitingimust rikutud kalendripäeva eest, kuid mitte rohkem kui 25 (kakskümmend viis) % mittevastava haagise hinnast.
8.5.1. Muuhulgas on garantiitingimuste rikkumise korral hankijal õigus korraldada ise puuduste kõrvaldamine, millega seonduvad kulud kannab täitja. Hankija poolne puuduste kõrvaldamine ei vabasta täitjat käesolevas punktis sätestatud leppetrahvi tasumise kohustusest ning tagab garantii kehtivuse kuni lepingu punktis 7.2. toodud tähtaja lõpuni.
8.6. Täitjal ei ole õigust lepingust tulenevaid õigusi ja kohustusi üle anda kolmandale isikule ilma hankija eelneva kirjaliku nõusolekuta. Nimetatud kohustuse rikkumise korral on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 20 (kakskümmend) % lepingu kogumaksumusest.
8.7. Juhul, kui hankija võtab vastavalt lepingu punktile 5.6.1. vastu puudustega haagise ja puudusi ei kõrvaldata üleandmise-vastuvõtmise aktis sätestatud tähtajaks, on hankijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi kuni 350 (kolmsada viiskümmend) eurot iga kohustuse täitmisega viivitatud kalendripäeva eest.
8.8. Hankijal on õigus leppetrahv tasaarvestada täitjale makstava arve summast.
8.9. Leppetrahvide arvestamisel lähtuvad pooled summadest koos käibemaksuga.
8.10. Lepingust tulenevate viiviste ja leppetrahvide maksmine, samuti tekitatud kahju hüvitamine ei vabasta lepingut rikkunud poolt mistahes lepingujärgsete kohustuste täitmisest. Pool vabaneb vastutusest ainult juhul, kui lepingu mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmise põhjustab vastavalt lepingu punktis 9. toodule vääramatu jõud.
8.11. Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega hankijale või kolmandale isikule tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama hankija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud.
8.12. Pooled võivad kokkuleppel leppetrahvi, viivise või kahjuhüvitamise nõuet vähendada ja nõude asemel leppida kokku täiendavalt tehtavates muudes kohustustes.
8.13. Piiramata teisi lepingu sätteid, astuvad pooled mõistlikke samme vähendamaks kahju, mis on või võib olla aluseks mistahes lepingujärgsele kahju hüvitamise nõudele.

9. Vääramatu jõud
9.1. Pool ei vastuta lepingus sätestatud kohustuse täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest, kui see on tingitud vääramatuks jõuks olevast asjaolust.
9.2. Vääramatu jõu asjaolude ilmnemisest peab pool, kes tahab oma kohustuste mittetäitmisel või mittenõuetekohasel täitmisel vääramatu jõu asjaoludele tugineda, teatama esimesel võimalusel teisele poolele.
9.3. Vääramatuks jõuks lepingu tähenduses on igasugune poole tahtest sõltumatu ja sellele mitte alluv sündmus või asjaolu nagu tulekahju, sõjalise iseloomuga tegevus, streik, korratus, üleujutus või muu loetletud tunnustele vastav sündmus või asjaolu, mis takistab või teeb võimatuks poole lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise.
9.3.1. Vääramatu jõud ei hõlma sündmusi, mis on põhjustatud poole või tema töötajate hooletusest või tahtlikust tegevusest.
9.3.2. Vääramatu jõu asjaoludeks ei loeta täitja tarneraskuseid, mis tulenevad täitja tarneahela tõrgetest, personali komplekteerimise raskustest või täitja või kolmandate isikute infrastruktuuri riketest või muust sarnasest, millised asjaolud loetakse täitja äririskiks.
9.4. Vääramatu jõu sündmuse või asjaolu toimest mõjutatud poole kohustuste täitmise tähtaeg pikeneb vääramatu jõu toime tähtaja võrra.
9.5. Juhul, kui vääramatu jõud takistab lepingust tulenevate kohustuste täitmist ühtejärge 60 (kuuskümmend) päeva või kauem või on tõenäoline vääramatu jõu pikemaajaline kestvus, on poolel õigus leping ilma etteteatamistähtajata ühepoolselt üles öelda.

10. LEPINGU KEHTIVUS
10.1. Leping jõustub alates hetkest, kui pooled on lepingu allkirjastanud ning kehtib kuni lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmiseni ehk kuni lepingu alusel ostetud nõuetekohased haagised on hankijale üle antud ja koolitus läbi viidud.
10.2. Hankijal on õigus leping etteteatamistähtajata üles öelda, kui:
10.2.1. täitja viivitab haagise hankijale üleandmisega lepingu punktis 2.2. toodud tähtajast enam kui 2 (kaks) kalendrikuud;
10.2.2. haagise vastuvõtmisel ilmnevad olulised puudused või lepingu lisas 1 sätestatud tehnilistest tingimustest kõrvalekalded ning täitja ei kõrvalda vastavaid puudusi hankija poolt määratud tähtajaks;
10.2.3. täitja rikub muul moel oma lepingust tulenevaid kohustusi sedavõrd olulisel määral, et hankijalt ei saa mõistlikult oodata lepingu täitmise jätkamist.
10.3. Oluliseks lepingu rikkumiseks loeb hankija muu hulgas olukorda, kui täitja kaasab lepingu täitmisesse sellise isiku, kes on rahvusvahelise sanktsiooni subjekt Euroopa Liidu Nõukogu määruse 2022/576 tähenduses.
10.4. Juhul, kui hankija lepingu üles ütleb, kuna täitja ei anna haagist üle kokkulepitud tähtajaks, on hankijal õigus nõuda täitjalt lepingu punktis 8.3. ettenähtud leppetrahvi tasumist ning lisaks kahju hüvitamist osas, mida leppetrahv ei katnud.
10.5. Täitjal on õigus leping üles öelda, kui hankija põhjendamatult viivitab täitjale haagise eest nõuetekohaselt esitatud arve alusel tasumisega enam kui 2 (kaks) kalendrikuud.
10.6. Lepingu ülesütlemise korral kohustuvad pooled tagastama kõik lepingu alusel üleantu (v.a makstud leppetrahvid ja viivised). Kui hankija lepingu üles ütlemine on tingitud täitja poolsest lepingu rikkumisest, on hankijal õigus nõuda kõigi lepingu rikkumisega tekitatud kahjude hüvitamist.
10.7. Lepingu lõppemisel mistahes põhjusel kohaldatakse ka pärast lepingu lõppemist neid lepingu sätteid, mis oma olemuse tõttu sätestavad poolte õigusi ja kohustusi pärast lepingu lõppemist. Eeltoodu kehtib eelkõige sätete kohta, mis kehtivad garantiitingimuste täitmise kohta, mis määravad poolte vaheliste vaidluste lahendamise, lepingu sätete tõlgendamise viisi ja poolte vastutuse ning kahju hüvitamise.

11. LEPINGU MUUTMINE JA LOOVUTAMINE
11.1. Lepingu ja selle lahutamatute lisade muutmine on võimalik üksnes poolte kirjalikul kokkuleppel arvestades vastaval hetkel kehtivas riigihangete seaduses sätestatut. Muudatused jõustuvad pärast allakirjutamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal. Kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused tühised.
11.2. Lepingut muuta sooviv pool teavitab lepingu muutmise vajadusest ja selle aluste esinemisest kirjalikult teist poolt, andes teisele poolele vastamiseks mõistliku tähtaja.
11.3. Pooled ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil loovutada kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.

12. POOLTE KONTAKTISIKUD
12.1. Hankija kontaktisik lepinguga seotud üldistes ja lepingu täitmisega seotud küsimustes on haldusosakonna logistika talituse sõidukite ekspert Heikki Liivrand (tel nr: 528 0941, e-post: [email protected]) või tema puudumisel haldusosakonna logistika talituse sõidukite nõunik Mihkel Moisa (tel nr: 5381 0150, e-post: [email protected]).
12.2. Hankija volitatud kontaktisikud haagise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel on:
12.2.1. Tormi Soekõrv, päästetöö osakonna ekspert, tel nr: 527 4590, e-post: [email protected];
12.2.2. Kaarel Kuznetsov, päästetöö büroo peaspetsialist, tel nr: 509 2581, e-post: [email protected].
12.3. Hankija kontaktisik koolitusega seotud küsimustes ning selle üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastajad on:
12.3.1. Tormi Soekõrv, päästetöö osakonna ekspert, tel nr: 527 4590, e-post: [email protected];
2.1.1. Kaarel Kuznetsov, päästetöö büroo peaspetsialist, tel nr: 509 2581, e-post: [email protected].
2.2. Täitja kontaktisik lepinguga seotud üldistes ja lepingu täitmisega seotud küsimustes on Teet Reinvars, juhatuse liige, tel nr: 5665 0762, e-post: [email protected] või tema puudumisel Siiri Plado, finantsjuht, tel nr: 565 9600, e-post: [email protected].
2.3. Täitja volitatud kontaktisik haagise üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisel on Teet Reinvars, juhatuse liige, tel nr: 5665 0762, e-post: [email protected].
2.4. Täitja kontaktisik koolitusega seotud küsimustes ning selle üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastaja on Teet Reinvars, juhatuse liige, tel nr: 5665 0762, e-post: [email protected].
2.5. Kontaktisikute muutmisel tuleb sellest viivitamatult teist poolt kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis teavitada. Nimetatud teade lisatakse lepingu dokumentide juurde ning seda ei käsitleta lepingu muutmisena.

3. Muud tingimused
3.1. Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
3.2. Lepingu täitmisel tekkinud vaidlused ja lahkarvamused lahendavad pooled läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlused kohtu korras Harju Maakohtus.
3.3. Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest.
3.4. Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust, kui pooled oleksid lepingu sõlminud ka ilma kehtetu sätteta.
3.5. Leping tühistab kõik pooltevahelised varasemad suulised ja kirjalikud lepingu objektiga seotud kokkulepped.
3.6. Lepingu tingimused ei kuulu poolte poolt avaldamisele kolmandatele isikutele, välja arvatud seadusega sätestatud juhtudel.
3.7. Lepinguga seotud teated, mis toovad pooltele kaasa õiguslikke tagajärgi peavad olema edastatud kirjalikus vormis ning lepingu täitmisega seotud teated, millega ei kaasne õiguslikke tagajärgi, peavad olema edastatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirjad).
3.8. Ühe lepingu poole teade loetakse teise poole poolt kättesaaduks:
3.8.1. kui teade on saadetud elektroonilisel teel (lepingu punktis 12 toodud e-posti aadressidele) samal päeval, kui elektrooniline kiri on saadetud enne kella 17.00, pärast kella 17.00 saadetud elektrooniline kiri loetakse kättesaaduks järgmisel tööpäeval;
3.8.2. kui teade on saadetud tähitud kirjaga lepingus näidatud aadressil ning kui tähitud kirja postitamisest on möödunud 5 (viis) päeva.
3.9. Leping allkirjastatakse digitaalselt, mis loetakse vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 80 alusel võrdseks allkirjastamise kirjaliku vormiga.

4. Poolte rekvisiidid

Hankija Täitja
Päästeamet Arete Tech OÜ
Raua 2, 10124, Tallinn Valdeku tn 132, 11216 Tallinn
Registrikood: 70000585 Registrikood: 14473570
Tel: +372 628 2000 Tel: +372 5665 0762
E-post: [email protected] E-post: [email protected]

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)
Margo Klaos Teet Reinvars
peadirektor juhatuse liige

Hankelepingu nr _____ lisa 2
Üleandmise-vastuvõtmise akti vorm

__________________ (kuupäev)

PÄÄSTEAMET, mida esindab lepingu nr ___ punkti ___ alusel ____ (esindaja ametinimetus ja nimi), ühelt poolt (edaspidi hankija)
ja
_______________ (teise osapoole nimi), mida esindab lepingu nr ___ punkti ___ alusel ______ (esindaja ametinimetus ja nimi), teiselt poolt (edaspidi täitja)

Käesolev akt on vormistatud selle kohta, et vastavalt hankija ja täitja vahel ____ (lepingu sõlmimise kuupäev) sõlmitud raam-/hankelepingule nr ________, annab täitja üle ja hankija võtab vastu alljärgnevale kirjeldusele vastava kauba:
Kauba kirjeldus /nimetus/
Kogus
Ühiku hind
EUR, km-ta

Kaup on üle antud tähtaegselt: …..JAH/EI………;
Kaup vastab lepingus sätestatud tingimustele: …..JAH/EI………
Vajadusel märkused/puudused:
………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………………

Pooled kinnitavad, et käesolevas üleandmise-vastuvõtmise aktis märgitud andmed on õiged. Üleandmise-vastuvõtmise akt on koostatud eesti keeles kahes eksemplaris, millest üks jääb hankijale ja teine täitjale / üleandmise-vastuvõtmise akt on allkirjastatud digitaalselt.

Hankija: Täitja:

……………………… ……………………… ……………………
/Allkiri/ /Allkiri/ /Allkiri/

……………………… ………………………. ……………………
/Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/ /Allkirjastaja nimi/

Lepingu lisa 1 - tehniline kirjeldus.pdf

Riigihanke selgitava dokumendi lisa 1

Riigihanke objekti tehniline kirjeldus

1. ÜLDTINGIMUSED

1.1 Riigihanke objektiks on 1 (ühe) vahumonitoriga haagise ostmine ning hankija le üleandmine poolte poolt kokkulepitud asukohas Harjumaal, kasutajakoolituse läbiviimine ja kõikide garantiitingimuste täitmine riigihanke alusdokumentides

sätestatud tingimustel ja korras. 1.2 Vahumonitoriga haagis käesoleva riigihanke mõistes koosneb haagisest ning sellele

paigaldatud kustutussüsteemist (edaspidi kõik ühiselt haagis). Haagis on ettenähtud suure pindalaga põlevvedeliku tulekahju kustutamiseks.

1.3 Haagis ja kõik selle komponendid peavad olema uued.

1.4 Käesolevas dokumendis kirjeldatud tehnilised näitajad ja tingimused on miinimumnõuded, mille täitmise peab pakkuja tagama. Kui pakkuja pakub

miinimumnõuetest paremaid näitajaid, siis peab ta selle fikseerima oma pakkumuses. 1.5 Haagisele esitatavate kohustuslike tehniliste nõuete ja/või standardite muutuste

jälgimine on pakkuja kohustus. Uute normide kehtestamisest või muutmisest tuleb

teavitada Päästeametit (edaspidi PÄA). 1.6 Kõik haagise osad (haagis, monitor ja monitori otsik) peavad olema komplekteer itud

(võimalusel standardteostuses) kvaliteetsete komponentidega, mis peavad olema vastupidavad ja kasutatavad haagise kogu ekspluatatsiooniaja kestel.

1.7 Kõik haagise päästevarustuse detailid (vt punkt 6) peavad olema komplekteer itud

(võimalusel standardteostuses) kvaliteetsete komponentidega. 1.8 Kõik haagisele paigaldatud märgised (juhised, ohusildid jne) peavad säilima kogu

haagise ekspluatatsiooniaja kestel. 1.9 Käesolevas tehnilises kirjelduses esitatud nõuded kehtivad täisvarustuses ja täielikult

koormatud haagise kohta.

1.10 Ekspluatatsiooniaja jooksul peab haagis vastama käesolevas dokumendis haagisele esitatud nõuetele. Haagise ekspluatatsiooniiga peab olema vähemalt 10 (kümme)

aastat. 1.11 Haagis peab olema korrosiooni eest kaitstud pulbervärvimise teel, mille värvitoon peab

olema RAL 3001.

1.12 Plastmassist, kummist või muust materjalist värvimata või kroomitud osade katmine põhivärviga peab toimuma vastavalt eelnevalt hankijaga kokkulepitule.

1.13 Haagise disain peab vastama tehnilise kirjelduse lisas 1 toodud disainjuhend ile. Täpsemalt peab haagise disain vastama disainijuhendi lk 12 toodud pildile C. Täpne disaini lahendus kooskõlastatakse hankijaga enne haagise ehitamist, et see oleks

reaalselt teostatav. 1.14 Kõik haagise päikesevalgusega kokku puutuvad osad/detailid peavad olema UV

kaitsega. 1.15 Haagise esiküljeks loetakse külge, millel on haakeseade haagise transpordiks. Haagise

tagaküljeks on esikülje vastaskülg.

1.16 Käesolevas tehnilises kirjelduses kasutatud viidete puhul konkreetsele ostuallika le, protsessile, kaubamärgile, patendile, tüübile, päritolule või tootmisviisile, tuleb juhul,

kui sinna vastavat märget lisatud ei ole, lugeda selliselt, et see on täiendatud märkega „või sellega samaväärne“.

1.17 Edukas pakkuja on kohustatud haagise tarnima hiljemalt 9 (üheksa) kalendrikuu

jooksul lepingu sõlmimisest arvates Päästeameti asukohta Pritsu, Vardja küla, Kose vald, Harjumaa.

1.18 Haagisele peab kehtima garantii minimaalselt 24 kalendrikuud, mis hakkab kehtima haagise üleandmisest hankijale.

1.18.1 Garantiitööde vajaduse korral on edukas pakkuja kohustatud ise tagama haagise transpordi tööde teostaja asukohta.

1.19 Edukas pakkuja on kohustatud tagama, et haagis on hankijale üleandmise l Transpordiameti liiklusregistris registreeritud.

1.20 Edukas pakkuja on kohustatud haagisega koos hankijale üle andma detailse tehnilise joonise ja spetsifikatsiooni, sh haagise elektriskeemi, millel peavad kajastuma mh haagise mõõtmed (pikkused, laiused, kõrgused), kaalud jms (juhul kui ei sisaldu

kasutus- ja hooldusjuhendis).

2. ÕIGUSAKTID

2.1 Haagis peab vastama Eesti Vabariigis kehtivatele nõuetele, k.a: 2.1.1 majandus- ja kommunikatsiooniministri 13.06.2011.a. määrusele nr 42

„Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele“; 2.1.2 majandus- ja kommunikatsiooniministri 18.07.2011.a. määrusele nr 77

"Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuetele vastavuse kontrollimise tingimused ja kord";

2.1.3 majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.06.2011.a. määrusele nr 37

“Auto, mootorratta, mopeedi ja nende haagiste tüübikinnituse, üksiksõiduk i kinnituse ja ümberehituse tingimused, nõuded ja kord”;

2.1.4 majandus- ja kommunikatsiooniministri 03.03.2011.a. määrusele nr 19 “Mootorsõiduki ja selle haagise registreerimise tingimused ja kord”.

2.2 Käesolevas tehnilises kirjelduses kasutatud viidete puhul standarditele, peetakse iga

viite puhul silmas konkreetset standardit või sellega samaväärset.

3. TEHNILISED NÕUDED

3.1 Haagis peab olema O2 kategooria haagis, mille tootjapoolne lubatud tehniline täismass on kuni 3500 kg.

3.2 Haagisel peab olema kaks silda ja neli ratast. 3.3 Haagisel peab olema turvatross ja täiskummist tugiratas, mis talub raskust vähemalt

200 kg. 3.4 Haagis peab olema varustatud vähemalt nelja tugijalaga.

3.4.1 Tugijalad peavad olema varustatud mehaanilise mehhanismiga (vändaga)

jalgade tõstmiseks ja langetamiseks, et oleks võimalik haagist turvalise lt paigutada ka ebatasasel pinnal.

3.4.2 Iga tugijala läheduses peab olema abivahend, mille abil hinnata, kas haagis on mõlemal suunal loodis.

3.5 Haagis peab olema varustatud käsi- ja inertspiduriga.

3.6 Haagise inertspidurisüsteem peab olema varustatud funktsiooniga, mis takistab haagise pidurite rakendumist tagurdamisel kallakutest üles.

3.7 Haagis peab olema sirgel teel stabiilne 120 km/h sõitmise juures. 3.8 Haagise suurim lubatud kiirus registreerimisandmetes peab olema vähemalt 120 km/h. 3.9 Haagise raam peab olema mittekorrodeeruvast materjalist.

3.10 Haagise olulised keevisliited peavad vastama standardi ISO 5817 või sellega samaväärse standardi nõuetele.

3.11 Haagise kogupikkus ei tohi ületada 5,6 meetrit ja laius (mõeldud koos lisatuledega) 2,55 meetrit. Haagise laius (ilma lisatuledeta) ei tohi olla väiksem kui 2,2 m. Haagis tuleb projekteerida nii, et haagis oleks PÄA põhiautode küljepeeglist sirgel teel sõites

nähtav. Selleks võib kasutada lisatulesid. 3.11.1 PÄA põhiauto laius on 2,55 m.

3.11.2 Lisatulede paigutus kooskõlastatakse enne haagise tootma asumist hankijaga. 3.12 Haagise kõrgus transpordiasendis võib olla maksimaalselt 2050 mm.

3.13 Haagise veotiisel peab võimaldama haakida kõrgusega 350-420 mm haakekonksule ja seejuures peab haagis jääma horisontaalseks

3.14 Veokuuli veopeaindikaator peab näitama lukustusasendeid: avatud ja suletud. 3.15 Haagisel peavad olema komplektis tõkiskingad (2 tk) koos haagisele kinnitatud

tõkiskingade hoidikutega. 3.16 Haagise rattad peavad olema varustatud R13 mõõtu plekkvelgede ja M+S rehvidega.

Lisaks peab haagisel olema üks samade näitajatega varuratas, mille paiknemine

lepitakse eraldi kokku lepingu täitmise käigus. 3.17 Haagise rehvid:

3.17.1 peavad vastama Euroopa Nõukogu direktiivi 2001/43 EÜ või E-reegli nr 30 ja 54 nõuetele ning omama vastavat tüübikinnitust või sertifikaati;

3.17.2 peavad omama Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EÜ) nr 1222/2009

kohast rehvide kütusesäästlikkuse, märghaardumise ja välise veeretakistuse parameetrite märgistust;

3.17.3 peavad vastama E-reegli nr 117 nõuetele ja olema tähistatud E-reegli nr 117 kohase kolme mäetipu ja lumehelbe tähisega;

3.17.4 peavad olema toodetud kasutamiseks Põhjamaades.

3.18 Haagise terviklahendus peab tagama nii varustuse kui kustutussüsteemi stabiilsuse sõitmise ajal ja ka järsul pidurdusel. Pakkuja peab jälgima varustuse paigutusel haagise

ühtlast koormamist ning tagama, et veotiislile langeks raskus tagamaks sõitmise l stabiilsuse. Lisaks tuleb haagise tootmisel jälgida, et haagise ratastele jaotuks haagise kaal ühtlaselt.

3.19 Haagis peab olema varustatud lehtvedrudega.

4. KASUTUSTINGIMUSED

4.1 Haagis tuleb projekteerida ja ehitada selliselt, et haagisel paikneva kustutussüsteemi juhtimine oleks võimalik distantsilt ja haagise tugijalad peavad taluma monitor i

tekitatavat joareaktsiooni maksimaalse tootlikkuse juures, kogu monitori liikumise ulatuses ilma, et haagis hakkaks monitori liigutamisel liikuma. Vajadusel võib selleks

kasutada ka näiteks ballasti paaki, mille täitumine veega toimub automaatselt sisendite kaudu.

4.2 Haagis ja kõik selle osad peavad töötama häireteta välistemperatuuri vahemikus

vähemalt -30°C kuni +35°C. 4.3 Haagise konstruktsioonilised ja funktsionaalsed lahendused peavad võimaldama

päästja kaitseriietust kandes käsitseda seda lihtsalt, ohutult ja kiirelt. 5. NÕUDED HAAGISE KOMPONENTIDELE

5.1 Haagise konstrueerimisel tuleb arvesse võtta haagise vedamisel esinevaid elastseid väändeid.

5.2 Kustutusüsteem koosneb monitorist, monitori otsikust ja monitori veetorustikust. 5.3 Monitor.

5.3.1 Haagise platvormile peab olema paigaldatud monitor, mis peab läbi laskma 7

bar-i juures vähemalt 15 000 l/min vett. 5.3.2 Kõik monitori osad peavad olema roostevabast materjalist.

5.3.3 Monitori maksimaalne töörõhk peab olema vähemalt 15 bar-i. 5.3.4 Monitori väljundit peab saama keerata ümber monitori telje selle

lähtepunktist, mis on suunaga haagise esikülje suunas, vähemalt 120°

mõlemas suunas. 5.3.5 Monitori väljundi nurka peab saama keerata üles suunas vähemalt 60° alates

horisontaalasendist. 5.3.6 Monitori peab saama keerata ohutult käsitsi ja kaugjuhtimise teel elektrilise lt.

Elektrilisel juhtimisel peab monitor liikuma vähemalt 6° sekundis ja seda

peab saama teha vähemalt 100 m kauguselt haagisest. Monitori elektriline juhtimise süsteem peab töötama aku(de) toitel.

5.3.7 Aku(de) suurus peab olema selline, et monitoriga oleks võimalik teha tööd vähemalt 4 tundi ja aku(de) mahutavus ei tohi olla väiksem kui 90Ah.

5.3.8 Aku(de) laadimiseks peab haagisele olema paigaldatud impulssakulaad ija, mille 220 V elektritoite pistik peab paiknema haagisel pritsmekindlas kastis.

5.3.9 Monitori väljundile võimalikult lähedal peab olema manomeeter, millelt on

näha siseneva vee rõhk, mille skaala vahemik peab olema 0 kuni 16 bar-i ja mille mõõtetäpsus peab olema 0,5 bar-i.

5.3.10 Monitor peab olema kaetud PVC kotiga, mille kinnitused peavad tagama selle paigal püsimise haagise transportimisel.

5.3.11 Aku(d) peavad paiknema pritsmekindlas kastis.

5.4 Monitori otsik. 5.4.1 Monitori otsik peab olema Williams Fire and Hazard Control Ranger 3+ või

sellega samaväärne. 5.4.2 Monitori otsik peab olema paigaldatud monitori väljundi külge. 5.4.3 Monitor peab töötama automaatse joatoru põhimõttel ja hoidma 7 bar rõhku

etteantud vooluhulgani. Vooluhulga seadistamiseks peab olema võimalus vahemikus 3800 l/min kuni 15 000 l/min võrdsete intervallidega.

5.4.4 Monitori otsiku vahuaine sisendil peab olema Gost 50 liitmik koos sulgurliitmikuga, mis peab mitte kadumise eesmärgil olema kinnitatud keti või trossiga.

5.4.5 Monitori otsik peab ise doseerima seda läbivasse vee hulka vahuaine t vastavalt muudetavale seadistusele kas 1% või 3%.

5.5 Monitori veetorustik (edaspidi veetorustik). 5.5.1 Veetorustik peab olema EN 10088 standardile vastavast roostevabast terasest. 5.5.2 Veetorustik peab olema vähemalt 150 mm +/- 20 mm läbimõõduga.

5.5.3 Veetorustik tuleb projekteerida selliselt, et oleks välistatud täiendavad rõhukaod ja samuti tuleb arvestada haagise kaalujaotust.

5.5.4 Veetorustikul peab olema neli 150 mm sisendit, millel peavad olema kolme kõrvalised 150 Storz liitmikud. Kõigil sisenditel peavad olema sulgurliitmikud. Sisendite nurk peab olema selline, et voolikute ühendamise l

tekiksid voolikutesse võimalikult väikesed voldid. 5.5.5 Kõik sisendid peavad paiknema haagise taga.

5.5.6 Veetorustikuga peab olema ühendatud püsti tõstetav ja fikseeritav sprinkler i mast, millega saab haagist soojuskiirguse eest kaitsta. Haagise platvormil peab olema kraan vee voolu avamiseks ja sulgemiseks sprinkleris. Täpsem

lahendus lepitakse kokku lepingu täitmise käigus.

6. NÕUDED PÄÄSTEVARUSTUSELE

6.1 Haagise platvormil peab olema alumiiniumist tugeva konstruktsiooniga ja pealt avatav varustusekast. Kasti peab mahtuma haagisega kaasas olev varustus. Vajadusel võib

haagisel olla ka kaks eraldi kasti. 6.2 Haagisel peab olema üks 7 meetri pikkune 50 mm läbimõõduga läbipaistev välisvahu

voolik, mille mõlemas otsas peavad olema Gost 50 liitmikud. 6.3 Haagisel peab olema üks 50 mm läbimõõduga 1200 mm pikk roostevabast terasest

toru, mille ühes otsas peab olema Gost 50 liitmik ja teine ots peab olema lõigatud 45°

nurga alla. 6.4 Haagisel peab olema neli Storz 150 (kolmekõrvalised)->Storz 100 üleminekut.

7. NÕUDED KASUTUSJUHENDILE

7.1 Haagisega peab olema kaasas kasutusjuhend haagise ja selle statsionaarsete

elementide/seadmete/varustuse kohta. 7.2 Haagisega kaasas olev kasutusjuhend peab olema eestikeelne ja esitatud elektroonselt.

7.3 Pakkuja annab kasutusjuhendi hankijale üle koos haagise üleandmisega. 7.4 Kasutusjuhend tuleb eelnevalt kooskõlastada hankijaga, et tagatud oleks õige eralase

terminoloogia kasutamine.

7.5 Kasutusjuhendi tõlkimisel peab pakkuja terminoloogia osas konsulteerima hankijaga. 7.6 Kasutusjuhend peab sisaldama:

7.6.1 infot tehniliste parameetrite kohta: mõõtmed; mass; detailsed joonised konstruktsioonide ja seadmete kohta (läbilõiked, vaated jne.); lihtsasti loetav joonis kustutussüsteemi kohta;

7.6.2 joonisel vähemalt haagise raskuskeskme asukohta ilma veeta ja koos varustusega haagise puhul;

7.6.3 infot hoidmistingimuste kohta: temperatuur; niiskus; välised toiteahelad ; ohutus;

7.6.4 infot kasutamise kohta: juhtimisseadmetega opereerimine (juhtimisseadmete

kirjeldus ja nende rakendamise järjekord jne); kasutusalad; külmakaitse; ohud kasutajale; ohud kõrvalistele isikutele; ohud seadmele (välista tud

kasutusalad, tehnilised parameetrid ja muud nüansid, mis võivad seadet kahjustada); tegevused avariiolukordades; rikete tuvastamine ja likvideerimine;

7.6.5 info hoolduse, seadistuste ja remondi kohta: määrdeainete andmed; kasutusjärgne hooldus; tähtajalised hooldused (nädal, kuu, kvartal, aasta jne.);

täpsed juhised hoolduste läbiviimise kohta; tabel „checklist“ hoolduste läbiviimise ja vajaduse kohta; nõuded hooldajale; juhtimisseadmete reguleerimine ja programmeerimine (võimaluste välja toomine); tehniliste

komponentide reguleerimine ja programmeerimine.

8. PERSONALI KOOLITUS

8.1 Pärast haagise üleandmist, peab pakkuja tagama haagise teoreetilise ja praktilise koolituse läbiviimise. Koolitusel tuleb käsitleda haagise kasutamist ja hooldust.

8.2 Koolitus viiakse läbi eesti keeles koos eestikeelse elektroonilise koolitusdokumentatsiooniga.

8.3 Haagise ja selle varustuse kasutamise ja hooldamisega seotud koolitus haagise ja selle varustuse kasutajatele ning hoolduspersonalile tuleb läbi viia Eestis hankijaga kokkulepitud ajal ja kohas.

8.4 Kokku tuleb läbi viia 1 koolitus 20-le inimesele. 8.5 Koolitus peab tagama haagise ja selle varustuse efektiivse ja ohutu kasutamise ning

sisaldama vähemalt järgnevaid teemasid: 8.5.1 konstruktsioon ja tööpõhimõte; 8.5.2 kasutamise ohutuseeskirjad;

8.5.3 käsitsemine; 8.5.4 korrashoid;

8.5.5 rikete otsimine; 8.5.6 kasutaja poolt sooritatav tehniline hooldus.

8.6 Hankijal on õigus haagist ja selle varustuse kasutamist edasi koolitada hankija

personalile ja kolmandatele isikutele. 8.7 Koolitusdokumentatsiooni ettevalmistamisel peab edukas pakkuja konsulteer ima

hankijaga selle ülesehituse ja terminoloogia osas.

8.8 Pakkuja peab tagama konsultatsiooni andmise haagise ja selle varustuse kasutamise osas kogu haagise garantiiperioodi jooksul. Konsultatsioonid ei tohi hankijale kaasa

tuua täiendavaid kulusid.

Tehnilise kirjelduse lisa 1_Paastesoidukite disainijuhend, LISA 1 (EST).pdf

Päästeameti stiiliraamat

Sõidukite tähistamise juhend

2024

Sissejuhatus Päästeameti stiiliraamat on dokument, mis hõlmab endas Päästeameti visuaalse materjali kasutamise reeglistikku.

Stiiliraamatu eesmärgiks on tagada ühtne kujunduslik joon kõikidel Päästeameti materjalidel (sh sõidukid), luues seeläbi äratuntava ning hästi kasutatava visuaalse keele.

Käesolev dokument on töövahendiks eelkõige päästesõidukite disaineritele ja sõidukite kleepijatele.

Kujundades Päästeameti ja vabatahtlike päästeorganisatsioonide (päästetööl osalevad juriidilised isikud) sõidukite märgistusi on kohustuslik lähtuda stiiliraamatus toodud reeglitest.

Sisujuht

Sõidukite ja sõidukiosade tüübid • 4

Õigusruumi nõuded • 6

Korporatiivsed värvid ja nende kasutamine • 7

Materjalid • 8

Põhimuster • 9

Mustri kasutamine üldreeglid • 10

Tüpograafia ja embleemid • 13

Joonised ja juhendid sõidukitüüpide kaupa • 14

Vabatahtlik pääste • 20

Inspiratsiooniks / Näited • 21

Päästesõidukite tüübid

Päästeameti masinapark koosneb väga erineva eesmärgi, kuju ja suurusega sõidukitest. Enamasti jaotuvad sõidukid neljaks: pika kabiiniga põhiautod, lühikese kabiiniga paak- ja eriautod, väiksemad juhtimisautod ja -bussid, erisõidukid (haagised, roomiksõidukid jne).

25 50

8260

31 00

KILINGI-NÕMME

PÄÄSTE

KN Õ

PÄÄSTE 112 PÄÄSTE

112

PÕHIAUTO Mõõtkava 1:10

25 50

31 90

8489

PAAKAUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

PÄÄSTE 112

KN Õ

11 PÄÄSTE

112 KILINGI-NÕMME

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

Paakauto

Juhtimisauto

Põhiauto

Juhtimisbuss

Sõidukiosade jaotus

Ühtse tähistamise aluseks on autode jagamine mõttelisteks osadeks, mis jagavad ühiseid kujundusreegleid: A) lühike kabiin (ilma meeskonnaruumita) B) pealisehitus, veos, konteiner, haagis C) pikk kabiin (meeskonnaruumiga), kaubik,

sõiduauto

25 50

8260

31 00

KILINGI-NÕMME

PÄÄSTE

KN Õ

11 PÄÄSTE

112 PÄÄSTE 112

PÕHIAUTO Mõõtkava 1:10

25 50

31 90

8489

PAAKAUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

PÄÄSTE 112

KN Õ

PÄÄSTE 112

KILINGI-NÕMME

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

A B

PÄÄSTE 112

112

PÄÄSTE 112

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

25 50

8260

31 00

KILINGI-NÕMME

PÄÄSTE

KN Õ

112

PÄÄSTE 112 PÄÄSTE

112

PÕHIAUTO Mõõtkava 1:10

Õigusruumi nõuded

Sõidukite eritähistamise kujundus ja tehnilised lahendused peavad olema kooskõlas Alarm- ja jälitussõidukite loetelu, nende tähistamise ja liiklemise kord (VV 16.06.2011 määrus nr 77) ja Mootorsõiduki ja selle haagise tehnonõuded ning nõuded varustusele (Majandus- ja kommunikatsiooniministi 13.06.2011 määrus nr 42) kehtestatud nõuetega.

N-kategooria sõidukite kontuur- ja joonmärgistus Tüübipõhine nähtavusmärgistus (gabariidimärgistus) peab olema kooskõlas sõiduki kuju ja konstruktsiooniga ning järgima sõiduki kontuuri võimalikult täpselt. Nähtavusmärgistus peab asuma sõiduki servale võimalikult lähedal (joonistel kollasega), mis võimaldab hinnata sõiduki pikkust ja laiust kui sõiduki valgustusseadmed ei ole sisse lülitatud.

Alarmsõiduki lisamärgistuse disainielemendid peavad säilitama sõiduki kohustuslikud tüübipõhised märgistused (disaini elemendid ei tohi katta sõidukite kontuur- ja/või joonmärgistusi ega vähendada nende eristatavust).

25 50

31 00

KN Õ

11 25

50 31

8489

KILINGI-NÕMME

PAAKAUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112

PÄÄSTE 112

KN Õ

PÄÄSTE 112

Korporatiivsed värvid ja nende kasutamine

Päästeameti tunnusvärvid on tuletatud Päästeameti embleemist, milles on kasutatud traditsioonilisi tuletõrje ja päästeteenistuse toone.

Sõidukitel kasutatakse kolme põhivärvi: • sõiduki baasvärv signaalpunane (RAL 3001) • kontrastvärv liiklusmärgivalge (RAL 9016) • kontrastvärv signaalkollane (RAL 1003)

C0/M22/Y93/K0 R255/G199/B38 PMS 123 RAL 1003 HEX FFC726

VALGE R255/G255/B255 RAL 9016 HEX FFFFFF

C11/M100/Y86/K2 R209/G15/B51 PMS 186 RAL 3001 HEX D10F33

Materjalid Madala reljeefsusega (sile) vinüül, UV- kindel, kulumiskindluse standardmäär kuni 7 aastat.

Materjali valikul on vaja jälgida: • Reflektoorsus maksimaalsele lubatud

piirmäärale vastav (E-reegli nr 104 C klassi piirmäär)

• Kollane värv nii päevavalges kui valgustatult lähedane RAL 1003 (signaalkollane) värvitoonile. Neoonkollase kasutamine ei ole lubatud.

• Materjal peab võimaldama kumerate ja paljudest elementidest koosnevate pindade katmist nii, et iga tüki jaoks ei ole vaja šablooni valmistada (ei sobi Diamond Grade materjalid).

• materjal peab omama EL kasutussertifikaati ja vastama kehtestatud (toote) parameetritele.

Kleebiste nurgad peavad olema ümardatud.

ümardatud nurk: 5mm

Valge helkurmaterjal

Lubatud on nii kärjepõhise alusmustriga kui ka ühtlase trükiresolutsiooniga materjal

Valge helkurmaterjal reflektoorsus II Avery Dennison® V-4000 White

Kollane helkurmaterjal

Lubatud on nii kärjepõhise alusmustriga kui ka ühtlase trükiresolutsiooniga materjal

Põhimuster Üksik element Sõidukite ühine muster koosneb 25x45 cm ristkülikutest, mis on keeratud 20 kraadise nurga alla nii, et kujundi vasak alumine nurk jääb näitama sõiduki esiotsa poole (sõidusuunas).

45 cm

20°

25 cm

Sõidusuund

Põhimuster Üksikud elemendid moodustavad sõiduki alumisse äärde sümmeetrilise mustri. Muster koosneb põhiliselt valgetest ristkülikutest millele lisavad iseloomu kollaste ristkülikute paar sõiduki tagaosas. Kui üksik kollane ristkülik põhimustri kohal peaks säilitama orienteerituva kõrguse 45cm, siis alumise rea kõrgus muutub vastavalt sõidukitüübile ja arvestab sõiduki kerepaneelide eripäradega.

Põhimustri kontuuri (kaldtriipude alumine rida) kõrgus ei tohi ületada sõiduki pealisehituse ja/ või kabiini horisontaalset keskjoont.25 cm25 cm

Mustri kasutamise üldreeglid Sõiduki külgvaade Mustri paigutusel arvestatakse Sõidukiosade jaotuses väljatoodud ülesehitust: A) lühikesel kabiinil kasutatakse ainult kolme ristkülikut:

2 kollast ja 1 valge B) pealisehitustel, veostel, konteineritel, haagistel

kaetakse mustriga kogupikkus nii, et kollased ristkülikud paigutuvad sõiduki tagumisse otsa.

C) pika kabiiniga veoautodel, kaubikutel ja sõiduautodel paigutatakse muster vastavalt sõidukitüübile:

• pika kabiini tagumisse otsa nii, et valged ristkülikud ulatuvad juhiukseni

• juhtimisauto- ja bussil nii, et kollased ristkülikud jäävad tagumisest rattakoopast ettepoole

Sõiduki esi- ja tagavaade Eest- ja külgvaatest peab muster jälgima loomulikku jätkumist: sõiduki ninaosa keskelt jaotub muster kahele poole „V- kujuliselt“ ja jätkub katkematu tervikmustrina sõiduki külgedel kogu ulatuses. Tagavaates moodustavad kaldjooned kolmnurkse kujuga „A-kujulise“ joonmustri, mis algab sõiduki alumistest välisnurkadest ja on suunatud vertikaalse keskjoone suunas. Muster katab sõiduki tagaosal kogu kõrguse, muutes selle pimedas paremini märgatavaks.

Sõiduki tagaosal paiknev valgustpeegeldav märgistus ei ulatu vahetult tagatuledeni, helkurmaterjali ja tagatule vahele jääb sõltuvalt sõiduki tüübist kuni 20 cm (vajadusel võib tulede ümber mustri jätkamiseks kasutada kollast mittepeegelduvat kleepmaterjali).

Sõiduki akendele mustrit ei kanta.

Esikaitsesüsteem Päästesõidukil esikaitsesüsteemi/-kaitseraua kasutamisel on see kaetud valge kontrastvärviga (v.a kroomitud pinnad) ning sellele ei kanta valgustpeegeldavat eritähistust.

25 50

8260

31 00

KILINGI-NÕMME

PÄÄSTE

KN Õ

11 PÄÄSTE

112 PÄÄSTE 112

PÕHIAUTO Mõõtkava 1:10

25 50

31 90

8489

PAAKAUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

PÄÄSTE 112

KN Õ

PÄÄSTE 112

KILINGI-NÕMME

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

25 50

8260

31 00

KILINGI-NÕMME

PÄÄSTE

KN Õ

PÄÄSTE 112 PÄÄSTE

112

PÕHIAUTO Mõõtkava 1:10

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

P S

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

PÄÄSTE 112

112

PÄÄSTE 112

Mustri kasutamise üldreeglid Haagised A) Kaanega kerghaagiste alusvankrile

valgustpeegeldavast materjalist eritähistust ei kanta ning eritähistuse muster (või selle fragmendid) on kantud kaaneosale. Haagise alusvanker võib olla punase põhivärviga katmata.

B) Spetsiaal- ja erihaagistele kantakse eritähistuse muster nii alusvankrile kui pealisehitusele (v.a. tentkattega haagised) analoogselt N-kategooria sõidukite pealisehitusele.

C) Kaaneta haagis, treilerhaagis või muu madala küljeseinaga (kõrgus kuni 40cm) haagis võib olla eritähistuseta ja punase põhivärviga katmata. Madala küljeseinaga haagisele kantakse eritähistuse alumine rida (valged jooned koos ühe kollase joonega sõiduki tagumises otsas). Eritähistuse kõrguse määrab haagise küljeseina kõrgus.

D) Haagise alusvankrile on lubatud kanda tootja logod või firmamärgised tagumisele seinapaneelil paremasse alumisse nurka, küljepaneelil sõidusuunas esimesse alumisse nurka (kirjete/logode kõrgus ei tohi ületada 9 cm)

Valgustpeegeldava eritähistuse elementide kõrgus varieerub vastavalt haagise küljeportede kõrgusele või konstruktsioonilistele eripäradele.

Kirje „PÄÄSTE“ tähekõrgus 9-12 cm (olenevalt haagise tehnilistest eripäradest või küljeseina kõrgusest). Kitsastel pindadel, on lubatud haagise peal kasutada “PÄÄSTE” ja “112” kõrvuti asetatuna (vaata näide), kui see võimaldab suuremat tähekõrgust.

Tüpograafia ja embleemid Sõidukitel kasutatakse ainult Open Sans Bold ja Open Sans Semibold kirjastiile. Font on alla laaditav siit: fonts.google.com/specimen/Open+Sans Open Sans Bold on kasutusel ainult kirjes “PÄÄSTE” ja kutsungil sõiduki katusel. Muud tekstid kantakse sõidukile Open Sans Semibold kirjatüübiga. Sõidukite tähistamisel kasutatakse läbivalt suurtähti. Ühe sõiduki peal kasutatakse maksimaalselt kolme erinevat tekstisuurust (väljaarvatud sõiduki katus, kus on lubatud kasutada maksimaalselt suurt kirjasuurust). Kõige suurem on alati märgistus “PÄÄSTE”, millele järgneb “112” ja kõige väiksema kirjasuurusega märgistatakse piirkonda. Embleemid Päästeameti embleem asub alati sõiduki esimese ukse ülemises nurgas (sõidusuunas vaadatuna), tahavaatepeegli kinnituse all. Lisaks Päästeameti embleemile on sõidukitel kasutuses ka Eesti lipu kujutis. See asub alati telefoniikooni ja kirja “112” all. Lipu suurus on 50% telefoni ja “112” laiusest (lipu kujutise pikkuse ja laiuse suhe 7 x 11 ühikut). Konkreetsele komandole iseloomulik sümboolika (nt ajalooline logo, Eliitkomando kleebis jms) on lubatud paigutada põhiauto kabiiniosa B-piilarile, kirje “112” ja Eesti lipu kujutise alla.

Open Sans Bold A B D E F G H I J K L M N O P R S Š Z Ž T U V Õ Ä Ö Ü 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

Open Sans Semibold A B D E F G H I J K L M N O P R S Š Z Ž T U V Õ Ä Ö Ü 0 1 2 3 4 5 6 7 8 9

PÄÄSTE KILINGI-NÕMME

Põhiauto mõõtkavas 1:50 Kabiini esiustel: A) Päästeameti embleem (12x12 cm) B) kirje “PÄÄSTE” (P tähe kõrgus 12 cm)

Kabiini uste vahel sõiduki ülemises ääres: C) telefoni-ikoon ja kirje “112” (kõrgus 12 cm) D) Eesti lipp (laius 17,5 cm, kõrgus 11,14 cm)

Kabiini tagumistel ustel: E) komando nimetus (tähe kõrgus 6 cm)

NB! Tähe kõrgust mõõdetakse täppideta tähe järgi.

Pealisehituse keskmisel paneelil: F) “PÄÄSTE” (P tähe kõrgus 15cm)

telefoni-ikoon ja kirje “112” (15cm) Auto tagaosa keskel: G) “PÄÄSTE” (P tähe kõrgus 15cm) H) telefoni-ikoon ja kirje “112” (kõrgus 15cm) Sõiduki esiosal: I) kirje “PÄÄSTE” (P tähe kõrgus 12 cm)

esiakna kohal või esipaneelil

Kabiini katus J) kutsung paigutatakse sõiduki katuse

tagumise kolmandiku peale helikopterilt/ droonilt loetavas suuruses

Sõiduki külgedele (kabiinist tagapool paiknevad pealisehituse esimesed küljeluugid) on lubatud kanda Päästeameti eesmärkide saavutamiseks vajalikke ohutussõnumeid. Ohutussõnumite või infokleebiste paigutamisel peab säilima alarmsõiduki eritähistuse visuaalne tervik.

25 50

8260

31 00

KILINGI-NÕMME

PÄÄSTE

KN Õ

11 PÄÄSTE

112 PÄÄSTE 112

PÕHIAUTO Mõõtkava 1:10

25 50

8260

31 00

KILINGI-NÕMME

PÄÄSTE

KN Õ

PÄÄSTE 112 P ÄSTE

112

PÕHIAUTO Mõõtkava 1:10

25 50

8260

31 00

KILINGI-NÕMME

PÄÄSTE

KN Õ

PÄÄSTE 112 PÄÄSTE

112

PÕHIAUTO Mõõtkava 1:10

25 50

8260

31 00

KILINGI-NÕMME

PÄÄSTE

KN Õ

11 PÄÄSTE

112 PÄÄSTE 112

PÕHIAUTO Mõõtkava 1:10

E FC,D

G,H

Põhiauto helkurmaterjalid 25

8260

31 00

PÄÄSTE

KN Õ

PÄÄSTE 112

PÕHIAUTO Mõõtkava 1:10

KILINGI-NÕMME

PÄÄSTE 112

Paakauto 1:50 Kabiini ustel: A) Päästeameti embleem (12x12 cm) B) kirje “PÄÄSTE” (P tähe kõrgus 12 cm) C) komando nimetus (tähe kõrgus 6 cm,

pikemate nimede puhul lubatud 5 cm) NB! Tähe kõrgust mõõdetakse täppideta tähe järgi.

Kabiini uste taga sõiduki ülemises ääres: D) telefoni-ikoon ja kirje “112” (kõrgus 12 cm) E) Eesti lipp (laius 17,5 cm, kõrgus 11,14 cm) Pealisehituse keskmise paneeli tagumises ääres: F) “PÄÄSTE” (P tähe kõrgus 15cm)

telefoni-ikoon ja kirje “112” (kõrgus 15 cm) Auto tagaosa keskel: G) “PÄÄSTE” (P tähe kõrgus 15cm) H) telefoni-ikoon ja kirje “112” (15cm) Sõiduki esiosal: I) kirje “PÄÄSTE” (P tähe kõrgus 12 cm)

esiakna kohal või esipaneelil

Kabiini katus J) kutsung paigutatakse sõiduki tagumise

kolmandiku peale helikopterilt loetavas suuruses

25 50

31 90

8489

PAAKAUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

PÄÄSTE 112

KN Õ

PÄÄSTE 112

KILINGI-NÕMME

25 50

31 90

8489

PAAKAUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

PÄÄSTE 112

KN Õ

PÄÄSTE 112

KILINGI-NÕMME

25 50

31 90

8489

PAAKAUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

PÄÄSTE 112

KN Õ

PÄÄSTE 112

KILINGI-NÕMME

25 50

31 90

8489

PAAKAUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

PÄÄSTE 112

KN Õ

PÄÄSTE 112

KILINGI-NÕMME

D,E F

G,H

Paakauto helkurmaterjalid 25

50 31

8489

PAAKAUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112

PÄÄSTE 112

KN Õ

11 PÄÄSTE

112 KILINGI-NÕMME

Juhtimisauto ja buss 1:50 Esiustel: A) Päästeameti embleem (12x12 cm) B) kirje “PÄÄSTE” (P tähe kõrgus 15 cm)

Tagumistel ustel: C) juhtimisgrupi nimetus (tähe kõrgus 3,75 cm,

pikemate nimede puhul lubatud 3 cm) NB! Tähe kõrgust mõõdetakse täppideta tähe järgi.

Auto kõige tagumisel küljeaknal ja bussi tagumises otsas D) telefoni-ikoon ja kirje “112” (kõrgus 9 cm) E) Eesti lipp (laius 13,1 cm, kõrgus 8,4 cm)

Tagumisel küljel registreerimismärgi kohal: F) sõiduautol: kirje “PÄÄSTE” (P tähe kõrgus 7

cm või vastavalt võimalustele) G) sõiduautol: telefoni-ikoon ja kirje “112”

(kõrgus 7 cm või vastavalt võimalustele) H) juhtimisbussil: kirje “PÄÄSTE” (kõrgus 9 või

vastavalt võimalustele) I) juhtimisbussil: telefoni-ikoon ja kirja “112”

(kõrgus 9cm või vastavalt võimalustele) Sõiduki kapotil: J) kirje “PÄÄSTE” (P tähe kõrgus 15 cm)

Sõiduki katus K) kutsung paigutatakse sõiduki katuse

tagumise kolmandiku peale helikopterilt/ droonilt loetavas suuruses

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

J I I J - t :

STE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

A B C F

GD,E

19JUHTIMISBUSS JA -AUTO Mõõtkava 1:10

PÄÄSTE

PÄÄSTE LÄÄNE-HARJUPÄÄSTE

112PÄÄSTE

LÄÄNE-HARJU

112PÄÄSTE

Juhtimisauto ja buss helkurmaterjalid

Vabatahtlik pääste Vabatahtlike päästjate sõidukitel lähtutakse analoogsetest eritähistamise põhimõtetest alljärgnevate eranditega: • Päästeameti embleemi asemel kasutatakse

vabatahtliku päästeorganisatsiooni embleemi

• “PÄÄSTE” kirjale lisatakse eesliide “VABATAHTLIK”

“PÄÄSTE” kirja suurus peaks kabiinil lähtuma põhiauto reeglitest - P tähe kõrgus 12 cm ja väiksema kirja “VABATAHTLIK” kõrgus 6 cm. Juhul, kui sõiduki spetsiifikast tulenevalt ei saa kasutada 12 cm kõrgust “PÄÄSTE” märgistust, siis peaks ka kiri “VABATAHTLIK” skaleeruma koos sellega. Väiksema kirja kõrgus on alati 50% suurema kirja kõrgusest.

25 50

8260

31 00

PIHTLA

VABATAHTLIK

PÄÄSTE

KN Õ

112

PÄÄSTE 112 PÄÄSTE

112

PÕHIAUTO Mõõtkava 1:10

Inspiratsiooniks / näited

2024

Seosed

Nimi	K.p.	Δ	Viit	Tüüp	Org	Osapooled
Vahumonitori haagise ostmine	19.08.2025	147	1.1-3.1/231	Käskkiri / Korraldus / Otsus	paa

Vahumonitori haagise ostmine (hankeleping)

Failid

Digiallkirjad

Seosed