Arvamus

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Riigikohus [email protected] Arvamus PSJV asjas nr 5-25-67 Edastan käesolevaga arvamuse põhiseaduslikkuse järelevalve kohtuasjas, milles Tallinna Halduskohus on tunnistanud põhiseadusvastaseks ja jätnud kohaldamata Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ § 12 lõike 1 punkti 1 osas, mis välistab pensionilisa määramise inimesele, kellele makstakse pensioni soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel. Asjaolud 1. Tallinna Halduskohus tunnistas oma 10.11.2025 otsusega põhiseadusvastaseks Tallinna

Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise tingimused ja kord“ § 12 lõike

1 punkti 1 osas, milles see välistab pensionilisa määramise isikutele, kellele on määratud

soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse alusel.

2. Kaebaja esitas 16.01.2025 Lasnamäe Linnaosa Valitsusele taotluse pensionilisa

saamiseks. Lasnamäe Linnaosa Valitsus jättis 22.01.2025 otsusega nr 2025-36 kaebajale

pensionilisa määramata. Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste

maksmise tingimused ja kord“ (määrus nr 26) § 12 lg 1 p-de 1 ja 2 järgi on pensionilisa õigus saada

inimesel, kes on riikliku pensionikindlustuse seaduse (RPKS) alusel määratud vanadus-,

töövõimetus- või rahvapensioni saaja /…/, ja kelle pensioni või töövõime andmed on kantud

sotsiaalkaitse infosüsteemi või töövõime hindamise ja töövõimetoetuse andmekogusse. Päringust

selgus, et kaebajal puudub pensionilisa maksmise eelduseks olev RPKS-i alusel määratud pension

või töövõimetoetuse seaduse (TVTS) alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime.

3. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse Lasnamäe Linnaosa Valitsuse 22.01.2025

otsuse tühistamiseks ja Tallinna linna (vastustaja) kohustamiseks maksma kaebajale pensionilisa.

Kaebajale on määratud vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide seaduse (SVPS)

alusel, kuna ta töötas tervist kahjustaval ametikohal. Määrus nr 26 on kaebaja õigusi piirav,

ebaproportsionaalne ega kohtle vanaduspensionäre võrdselt.

4. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata ning põhjendas seda alljärgnevalt:

1) Kaebajale määrati eripension SVPS-i alusel, arvestades tema töötamise erisusi. Pensioni

määramise tingimused erinevad ja on isikule oluliselt soodsamad RPKS-is sätestatud

tingimustest. Kuna kaebaja jäi pensionile 5 aastat enne üldise pensioniõiguse tekkimist

RPKS-i alusel, siis maksab riik talle 5 aasta jooksul 45 830 eurot hüvitist.

2) Vastustaja on sotsiaalhoolekande seaduse § 14 lg 2 alusel korraldanud

sotsiaalhoolekannet täiendavate meetmetega enda eelarvest ning enda kehtestatud

tingimustel ja korras. Pensionilisa puhul on tegemist sotsiaalhüvega, mis on suunatud

eakatele kui sotsiaalselt haavatava ja kõrgendatud abivajadusega isikute grupile. Tegemist

on meetmega, mille eesmärk on osutada abi puuduse korral ja on tuletatav Eesti Vabariigi

põhiseaduses sätestatud sotsiaalriigi põhimõttest. Seetõttu ei ole omavahel võrreldavad

Teie 28.11.2025 nr 5-25-67

Meie 09.01.2026 nr 10-3/9607

2

RPKS-i alusel pensioni saav ja SVPS-i alusel pensioni saav inimene. Vastustaja on

pensionilisa meetmega soovinud toetada just RPKS-i alusel pensioni saavate linnaelanike

hakkamasaamist.

3) Vastustaja leiab, et määrus nr 26 on põhiseadusepärane, sest ükskõik millise seaduse

alusel on inimesele pension määratud, tekib tal vanaduspensioniea täitumisel õigus

pensionile RPKS-i alusel. Vastustaja on seisukohal, et inimesel on õigus valida, kas ta

jätkab senise eripensioniga või laseb endale määrata pensioni RPKS-i alusel. RPKS-i

alusel pensioni määramisel tekib ka kaebajal õigus pensionilisale.

Taotluse lubatavus 5. Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJK) § 9 lg 1 sätestab, et kui

esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes

asjassepuutuva õigustloova akti või välislepingu, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus

olevaks, või kui esimese või teise astme kohus on kohtuasja lahendamisel tunnistanud õigustloova

akti andmata jätmise põhiseadusega vastuolus olevaks, edastab ta vastava otsuse või määruse

Riigikohtule.

6. Käesolevas asjas on Tallinna Halduskohus tunnistanud põhiseadusevastaseks ja jätnud

asjas kohaldamata Tallinna Linnavolikogu 07.10.2021 määruse nr 26 „Sotsiaaltoetuste maksmise

tingimused ja kord“ § 12 lõike 1 punkti 1 osas, milles see välistab pensionilisa määramise isikutele,

kellele on määratud soodustingimustel vanaduspension soodustingimustel vanaduspensionide

seaduse alusel.

7. Tallinna Halduskohus on edastanud oma 10.11.2025 kohtuotsuse Riigikohtule.

8. Eelnevale tuginedes leian, et on täidetud PSJK §-s 9 lg 1 sätestatud eeldused ning taotlus

on lubatav.

Seisukoht ja põhjendused 9. Tallinna Linnavolikogu määruse nr 26 § 12 lg 1 järgi on pensionilisa õigus saada inimesel:

1) kes on RPKS-i alusel määratud vanadus-, töövõimetus- või rahvapensioni saaja või

täisealine toitjakaotuspensioni saaja (18-24-aastane inimene, kes õpib gümnaasiumi või

kutseõppeasutuse statsionaarses õppes, rakenduskõrgkoolis või ülikoolis täiskoormusel;

lesk, kelle töövõime on vähenenud; vanaduspensioniealine lesk; vanem, kelle töövõime on

vähenenud; vanaduspensioniealine vanem; mittetöötav lesk, kes ootab last) või vähemalt

17-aastane inimene, kellel on TVTS-i alusel tuvastatud osaline või puuduv töövõime, ja

2) kelle pensioni või töövõime andmed on kantud sotsiaalkaitse infosüsteemi või töövõime

hindamise ja töövõimetoetuse andmekogusse, ja

3) kelle elukohana on rahvastikuregistrisse kantud Tallinna linn katkematult vähemalt alates

toetuse taotlemise kalendriaastale eelnenud kalendriaasta 1. jaanuarist.

10. Vastustaja keeldub kaebajale pensionilisa maksmast põhjusel, et kaebajale ei ole määratud

vanaduspensioni RPKS-i alusel, vaid SVPS-i alusel.

11. Tallinna Halduskohus on veenvalt selgitanud, et Tallinna linnal puudub põhjendatud alus

teha pensionilisa maksmisel vahet vanaduspensioni saajate vahel sõltuvalt sellest, millise seaduse

alusel nende pension on määratud. Sellist eristamist ei saa õigustada ka kulude kokkuhoiuga, kuna

linnaelanike kohtlemine erineb üksnes formaalse tunnuse tõttu. Sisulist põhjendust, miks teised

vanaduspensioni saavad linnaelanikud peaksid jääma toetusest ilma, ei ole esitatud.

12. Samuti ei ole linn kokkuhoiumotiivi oma põhjendustes välja toonud. Linn on selgitanud muu

hulgas seda, et toetuse eesmärk ongi suunata see ainult riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel

vanaduspensioni saajatele.

3

13. Põhjendatuks ei saa pidada ka Tallinna linna väidet justkui saaks kaebaja juba niigi rohkem

kasu, kuna talle on määratud soodustingimustel pension. Tegemist ei ole riigipoolse hüve või

boonusega, vaid tegemist on kahjuhüvitisega selle eest, et isik on töötanud vähemalt 12,5 aastat

tervistkahjustaval tööl. Selline isik võib oma tervisliku seisundi tõttu olla ka abitumas olukorras kui

teised RPKS-i alusel pensioni saavad isikud.

14. PS § 12 sätestab, et kõik on seaduse ees võrdsed. Tegemist on üldise

võrdsuspõhiõigusega. Sellest sättest tuleneb riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustus kohelda

sarnases olukorras olevaid isikuid ühtmoodi, välja arvatud juhul, kui erinev kohtlemine põhineb

mõistlikul ja sisulisel põhjusel. Kohtupraktika järgi ei piisa formaalsest eristusest (vt nt Riigikohtu

üldkogu otsus nr 3-1-1-18-15), vaid põhjendus peab olema seotud isikute tegeliku olukorra,

vajaduste või eesmärgiga, mida riik või omavalitsus soovib saavutada.

15. RKPS-i ja SVPS-i alusel vanaduspensioni saajad kuuluvad mõlemad sisuliselt

vanaduspensionäride hulka. Mõlemal juhul on tegemist isikutega, kes on jõudnud seadusjärgsesse

vanaduspensioniikka ja kelle sotsiaalne seisund – pensionärina elamine ning üldine toimetulekurisk

– ei erine. Ainus erinevus seisneb pensioni määramise õiguslikus aluses, mitte aga isikute tegelikus

olukorras.

16. Põhiseaduse § 12 mõttes on need rühmad seega võrreldavad. See tähendab, et nende

erinev kohtlemine nõuab sisulist ja objektiivset põhjendust.

17. Tallinna linn on otsustanud maksta pensionilisa üksnes RKPS-i alusel vanaduspensioni

saavatele isikutele, jättes välja SVPS-i alusel vanaduspensioni saajad. Selline eristamine ei põhine

ühelgi sisulisel tunnusel, mis eristaks nende rühmade vajadusi, haavatavust või

toimetulekuolukorda.

18. Eristamine ainult pensioni määramise õigusliku aluse põhjal on puhtalt formaalne. Kohtud

on korduvalt märkinud, et formaalne eristamine ei ole põhiseadusega kooskõlas, kui sisuline

olukord on sama. Seetõttu ei saa pensioni määramise seaduslik alus olla legitiimne ega sobiv

kriteerium erisuse tegemiseks.

19. Kuna RKPS-i ja SVPS-i järgi pensioni saavad isikud on sisuliselt sarnases olukorras, võib

nende erinev kohtlemine toimuda üksnes siis, kui selleks on põhiseaduspärane, sisuline ja

proportsionaalne põhjendus. Tallinna linn selliseid põhjendusi ei esita. Pensioni määramise aluse

põhine eristamine on formaalne ja ei täida ühtki põhiseaduslikku eesmärki. Praegusel juhul puudub

erinevaks kohtlemiseks põhiseadusest tulenev mõistlik põhjus.

20. Seega rikub Tallinna linna otsus jätta SVPS-i alusel vanaduspensioni saajad pensionilisast

ilma PS §-s 12 sätestatud võrdsuspõhiõigust.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Eleri Kästik 57808738 [email protected]