Harjumaa Anija vald Kaunissaare küla Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise esitamine seisukohavõtuks

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

Plannum OÜ

www.plannum.ee

Tartu mnt 84a, Tallinn

Töö nr 44-202410

Huvitatud isik

KC Energy OÜ (16051063)

[email protected]

Planeeringu koostamise korraldaja

Anija vald

F. R. Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn

Planeerija/Projektijuht

Liina Ollema

KSH koostaja

LEMMA OÜ (11453673)

KSH juhtekspert Piret Toonpere

KMH litsents KMH0153

[email protected]

Koordinaator

Jaanus Aavik

[email protected]

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 3

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

SISUKORD

A – LÄHTESEISUKOHAD ...............................................................................................................................5

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................5

2. PLANEERINGU EESMÄRK JA ASUKOHT ...................................................................................................6

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................6 3.1. Riiklikud arengudokumendid ........................................................................................................................ 6 3.2. Harju maakonnaplaneering 2030+............................................................................................................... 7 3.3. Anija valla arengukava aastateks 2024-2028 ............................................................................................. 8 3.4. Anija valla üldplaneering ............................................................................................................................... 9 3.5. Detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded vastavalt Plans 126 lg 1 ........................... 10

B – KSH PROGRAMM .................................................................................................................................13

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS .13

2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .......................................................................13 2.1. Asustus ja maakasutus .............................................................................................................................. 13 2.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................ 13 2.3. Pinnavesi ..................................................................................................................................................... 14 2.4. Looduskaitselised objektid ja alad ............................................................................................................. 15 2.5. Taimestik ..................................................................................................................................................... 16 2.6. Linnustik ...................................................................................................................................................... 17 2.7. Kultuurimälestised ja pärandkultuur .......................................................................................................... 17 2.8. Kliima ........................................................................................................................................................... 18

3. ASJAKOHASTE MÕJUDE JA HINDAMISALUSTE SELGITAMINE .............................................................18 3.1. Metoodika .................................................................................................................................................... 18 3.2. Natura eelhindamine ................................................................................................................................... 18 3.3. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele

loodusobjektidele ............................................................................................................................................... 20 3.3.1. Mõju taimedele, sh taimekooslustele ..................................................................................................... 20 3.3.2. Mõju loomastikule, sh linnud .................................................................................................................. 20 3.3.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................................................... 22 3.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................................................... 22 3.5. Võimalik mõju inimese heaolule ja tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 22 3.5.1. Müra .......................................................................................................................................................... 22 3.5.2. Varjutus .................................................................................................................................................... 23 3.5.3. Vibratsioon ............................................................................................................................................... 23 3.5.4. Mõju inimese tervisele ............................................................................................................................. 23 3.6. Mõju maastikule, sh visuaalne mõju .......................................................................................................... 24 3.7. Võimalik mõju kutuuripärandile ................................................................................................................. 24 3.8. Jäätmeteke .................................................................................................................................................. 24 3.9. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ............................................................................ 24 3.10. Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus .................................................................................. 25 3.11. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ................................................................................. 25 3.12. Kumulatiivse mõju võimalikkus arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ...................... 25 3.13. Muud mõjud .............................................................................................................................................. 25

4. OSAPOOLED JA KSH EKSPERTGRUPP ...................................................................................................25

5. AJAKAVA ...............................................................................................................................................29

4 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 5

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

A – LÄHTESEISUKOHAD

1. SISSEJUHATUS Anija Vallavalitsuse 12.08.2024 korraldusega nr 2-3/437 on algatatud Anija valla Kaunissaare küla Pihlaka

maaüksuse detailplaneering (edaspidi DP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). DP

eesmärgiks on ühe elektrituuliku (kuni 5 MW) püstitamine ja sellega kaasneva krundi moodustamine,

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede

võimaliku asukoha määramine, müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine.

Detailplaneeringu algatamisel läbiviidud eelhindamise tulemusena on tuvastatud, et tuulikust võib lähtuda

negatiivne mõju nii inimestele kui ka loomastikule ja linnustikule ning seetõttu tuleb läbi viia keskkonnamõju

strateegiline hindamine. KSH käigus tuleb tuvastada, millised mõjud võivad antud planeeringu elluviimisega

kaasneda, ühtlasi tuleb häiringute esinemise võimalikkust, ulatust ja täpsemat mõju analüüsida ning

tulemuste alusel hinnata, kas tuuliku rajamine konkreetsele maaüksusele on võimalik, kui kõrge tuuliku võib

püstitada ning millised on leevendusmeetmed negatiivsete mõjude ja häiringute leevendamiseks ning ka

tekkimise vältimiseks.

KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel,

tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.

KSH esimeseks etapiks on KSH programmi koostamine. KSH programm:

◼ määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi

iseloomust ja sisust;

◼ sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

◼ sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega;

◼ selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju,

sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju

Natura 2000 võrgustiku alale;

◼ kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;

◼ nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi

vastu;

◼ sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb

strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;

◼ sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud

juhteksperdi nime ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga

eksperdirühma kuuluv isik hindama;

◼ kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti.

KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on

planeeringu lisa. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise

tulemusi.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne

planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise

korraldamine. KSH raames kavandatakse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist käesolevas dokumendis kirjeldatud ulatuses.

6 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

2. PLANEERINGU EESMÄRK JA ASUKOHT Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka (kü 14101:001:0874, Joonis 1)

katastriüksusele ühe elektrituuliku (kuni 5 MW) püstitamine ja sellega kaasneva krundi moodustamine,

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede

võimaliku asukoha määramine, müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine. Planeeringuga määratakse tuuliku võimalik maksimaalne kõrgus.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht.

Planeeringust huvitatud isiku andmetel kavandatakse alale kuni 5 MW tuulikut. Võimalikuks tuuliku tüübiks on

nt Vestas V163, mille rootori diameeter on 163 m, torni kõrgus 126 m ja kogu kõrgus 207,5 m. Kasutada

võidakse ka analoogseid teisi tuuliku mudeleid.

Detailplaneeringu ala suurus on u 22 ha ning maaüksuse puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga ja Eesti

põhikaardi alusel põllumaaga. Koostatud eelhinnangu alusel ei toimu antud alal põlluharimist ning tegemist

on rohumaaga.

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

3.1. Riiklikud arengudokumendid

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega

majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist

ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks

kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 7

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes

1990. a heitetasemega.

01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab

taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia

summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.

Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“1 seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise

8 miljoni tonni CO2-ekvivalentile ning seab riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050.

Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030,

energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks.

Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja

tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti

energia lõpptarbimises 50%.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada

Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest

tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike energia- ja kliimaalaste arengudokumentidega.

3.2. Harju maakonnaplaneering 2030+2

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Harju maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi andmetel jääd detailplaneeringuala

väärtuslikule põllumajandusmaale. Maakonnaplaneering seab järgmised üldised põhimõtted väärtuslike

põllumajandusmaade kasutamiseks:

◼ Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks.

◼ Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel.

Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt

kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.

◼ Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada

kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel

korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate

meetmete rakendamiseks.

◼ Üldplaneeringuga võib määrata täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid.

◼ Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi

ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt,

kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt ning maanteede planeeritavatest

trassikoridoridest).

Maakonnaplaneeringu kohaselt on Harju maakonnas on perspektiivikas arendada tuuleenergiat.

Maakonnaplaneering annab üldised suunised taastuvenergeetika arendamiseks, mida tuleb arvestada

täpsemate planeeringute ja projektide koostamisel:

◼ Elektrituulikute minimaalne kaugus tehnilise taristu objektidest (kõrgepinge liinid, maanteed, raudtee,

gaasitrass jmt) peab olema vähemalt võrdne elektrituuliku kogukõrgusega.

◼ Elektrituulikute kavandamisel rohelise võrgustiku aladele ei tohi halvendada rohelise võrgustiku sidusust

ja toimivust.

◼ Elektrituulikute rajamine väärtuslikele maastikele (sh puhkealade) ja pärandkultuuri objektidele ei ole

üldjuhul lubatud (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud).

◼ Arendustegevuse kavandamisel tuleb hinnata elektrituulikute visuaalset mõju ümberkaudsetele aladele

(v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud).

1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

2 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

8 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ Tuulikupargi arendamiseks tuleb koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustada elektrituulikute võimalikud

positsioonid ja tuulegeneraatorite võimalikud kõrgused. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada

tuulikupargi arendamise algstaadiumis.

◼ Maasoojuse kasutamise kavandamisel tuleb väärtuslikel maastikel tagada maastikuilme säilimine.

◼ Ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja

väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja

inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke

kavandada nt parkimisaladel, väheväärtuslikel karjamaadel jms.

◼ Enne hüdroenergia kasutusele võtmist tuleb eelnevalt põhjalikult hinnata selle mõjusid vee-elustiku

ökoloogilisele seisundile.

Detailplaneering ei ole vastuolus kehtiva maakonnaplaneeringuga.

3.3. Anija valla arengukava aastateks 2024-20283

Anija valla arengukava aastateks 2023–2028 on vastu võetud Anija Vallavolikogu 24.10.2024. a määrusega

nr 63. Arengukava kohaselt on rohepöörde foonil Anija vallal kavas koostada energia- ja kliimakava, mis mh

sisaldab meetmeid rohepöörde rakendamiseks ning kliimamõjudega kohanemiseks kohalikul tasandil.

Anija valla arengukava kohaselt on üheks strateegiliseks eesmärgiks elukeskkonna kvaliteedi parandamine

ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine mille üheks meetmeks on keskkonnasäästlike

tarbimisharjumuste kujundamine. Meetme üheks tegevuseks on taastuvenergia kasutuselevõtu

soodustamine.

Arengukava strateegiliseks eesmärgiks on Anija valla elukeskkonna kvaliteedi parandamine ning

omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine. Selleks oleks vajalik mh ka meetme „keskkonnasäästlike

tarbimisharjumuste kujundamine“ rakendamine, mille üheks tegevuseks on taastuvenergia kasutuselevõtu

soodustamine.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus Anija valla arengukavaga aastateks 2023–2028.

3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4301/0202/4004/Anija_2024_m63_AK.pdf#

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 9

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

3.4. Anija valla üldplaneering4

Anija valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt jääb Kaunissaare küla Pihlaka maaüksus hajaasustusega alale, kus

juhtotstarvet üldplaneeringuga ei planeerita.

Üldplaneeringu kohaselt on tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga (Joonis 2).

Joonis 2. Anija valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa paiknemine detailplaneeringu ala suhtes.

Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa ja looduslik

rohumaa väljaspool linna ja alevit, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on 39 ning mille suurus on

vähemalt 2 ha. Üldplaneeringu kohaselt ei ole keelatud väärtuslikult põllumajandusmaale ehitamist ,

vaid ehitamisel väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb järgida väärtusliku põllumajandusmaa sihipärase

kasutuse säilimiseks seatud maakasutus- ja ehitustingimusi:

◼ paigutada ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide tükeldamist;

◼ uute teede rajamist võimalusel vältida, juurdepääs ehitisele lahendada eelkõige olemasolevaid teid

kasutades. Kui juurdepääsuks tee rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on vältimatu, rajada tee

viisil, mis põllumassiivi kasutust võimalikult vähe kahjustaks.

Üldplaneeringu kohaselt on lubatud paigutada kinnistule väiketuulikut oma majapidamise või ettevõtte

tarbeks. Tuulikute kõrgust üldplaneeringuga ei reguleerita5. Üldplaneeringus on sätestatud tuulikute

rajamiseks järgmised nõuded:

4 kehtestatud 13.08.2020 Anija Vallavolikogu otsusega nr 180.

5 Väiketuulikute mõiste on defineeritud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) jaanuaris 2012. a korraldatud väiketuulikute ümarlaual,

kus otsustati Eestis väiketuulik defineerida tuuliku kogukõrgusega kuni 30 m. Kaitseministeeriumiga on ETEA poolt täpsustamisel, millistel tingimustel on võimalik väiketuulikuid Eesti erinevates piirkondades rajada. Ka vajab ETEA hinnangul kiirete tehnoloogiliste arengute tõttu üle vaatamist seni kokkuleppeline väiketuulikute definitsioon (sh kõrgus), vastava käsiraamatu ("Väiketuulikute ABC") uuendamine on lähiajal plaanis.

10 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ tuuliku masti ja pöörlevate labade varjud ei tohi langeda elamu õuemaale ega puhkealale. Juhul kui

kavandatava tuuliku varjud langevad naaberkinnistu õuemaale või hoonete ehituseks sobivale alale,

peab olema naaberkinnistu omaniku nõusolek.

◼ Tuuliku planeerimisel tuleb ehitusprojekti juurde lisada müra modelleerimise ja varjutuse hindamise

(varjukaart) tulemused.

◼ Tuuliku kaugus infrastruktuuri suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee,

gaasitrass, telekommunikatsiooni mastid) peab olema vähemalt võrdne tuuliku kogukõrgusega (torn +

tiiva pikkus). Nende lähemale kavandamine (kõrgus on suurem, kui kavandatav kaugus infrastruktuuri

elementidest), toimub infrastruktuuri omaniku või valdaja nõusolekul.

◼ Tuulikud võivad vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet, seetõttu tuleb töövõime säilitamise

tagamiseks Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba tuulikute paigaldamist kavandades. Tuulikute

detailplaneeringute, ehitusprojektide ja projekteerimistingimuste või nende andmise kohustuse

puudumisel ehitusloa eelnõude või ehitamise teatiste Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise vajaduse

määramisel lähtuda ajakohastest õigusaktidest.

◼ Põhivõrguga ühendatavate tööstuslike elektrituulikute6 ja tuuleparkide7 planeerimiseks valla

territooriumile (arendussoovi tekkimisel) tuleb algatada valla eriplaneering.

Kuivõrd tegemist on üksiktuulikuga, siis ei ole eriplaneeringu koostamine vajalik.

Hajaasustusega alal tuleb detailplaneering koostada juhul kui muudetakse olemasolevat olukorda piirkonnas

oluliselt (st olemasoleva olukorra muutmist mitme kriteeriumi osas):

1. kui tegevus ei ole ajutise iseloomuga;

2. kui kaasneb tehnilise infrastruktuuri võrgu väljaehitamise vajadus;

3. kui tegevus toob endaga kaasa olemasoleva äri- ja tootmisüksuse ehitusmahu suurenemise enam kui

50% ulatuses;

4. kui tegevusest on eeldada häiringuid keskkonda suunatavate saasteainete heitkoguste ning leviku näol.

Kavandatava tegevusega muudetakse olemasolevat olukorda esimese ja kolmanda kriteeriumi osas ja seega

algatati tuuliku rajamiseks detailplaneering.

Algatamise otsus ei hõlma kaablitrassi servituudiga kinnistuid, sest elektrijaamapõhivõrguga ühendatavate

liinide koridoride kriteeriumid määratakse detailplaneerimise käigus.

Vajadusel võib detailplaneeringu protsessi käigus planeeringuala laiendada ühendusliini planeerimiseks.

Detailplaneeringuala laiendamise vajaduse korral tehakse selle kohta eraldi otsus ning kaasatakse

maaomanikud täiendavalt

Detailplaneering ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga.

3.5. Detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded vastavalt

Plans 126 lg 1

Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

1) planeeringuala kruntideks jaotamine;

2) krundi hoonestusala määramine;

3) krundi ehitusõiguse määramine;

4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;

6 Tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade.

7 Võrgueeskiri (Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määrusega nr 184 (RT I 2003, 49, 347), jõustunud 1.07.2003) defineerib:

Tuulepark käesoleva määruse tähenduses on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 11

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

7) liikluskorralduse põhimõtete määramine;

8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

9) kuja määramine;

11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate

nõuete seadmine;

13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;

17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise

vajaduse märkimine;

22) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 13

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

B – KSH PROGRAMM

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid

kuivõrd tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke

alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.

KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive:

◼ Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju

hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside

edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi

puhul toimuvate muutustega.

◼ Alternatiiv I – planeeringualale rajatakse üksiktuulik. Alternatiivi I alamalternatiividena võib käsitleda

üksiktuuliku erinevaid paigutuslahendusi ja erinevate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui

selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus.

Alternatiiv I korral kavandatakse Harju maakonda Anija valda Kaunissaare külasse Pihkala katastriüksusele

(14101:001:0874, Joonis 1) üksiktuulik.

Planeeringust huvitatud isiku andmetel kavandatakse alale kuni 5 MW tuulikut. Võimalikuks tuuliku tüübiks on

nt Vestas V163, mille rootori diameeter on 163 m, torni kõrgus 126 m ja kogu kõrgus 207,5 m keskmisest

planeeritud maapinnast. Kasutada võidakse ka analoogseid teisi tuuliku mudeleid ning tuuliku lubatav kõrgus

määratakse detailplaneeringus.

Kavandatav üksiktuulik jääb hajaasustuspiirkonda, kavandatava tegevuse ala piirneb põllu- ja metsaaladega.

Planeeringuala kõrvale jääb kavandatav päikesepark, millele on väljastatud 23.11.2023 ehitusluba nr

2312271/09537. Päikesepark on ehitusjärgus.

2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

2.1. Asustus ja maakasutus

Detailplaneeringu ala hõlmab Pihlaka (14101:001:0874, maatulundusmaa 100%, 217 715 m²) kinnisasja

Kaunissaare külas.

Planeeringuala lähiümbruses on valdavalt metsamaa, loodusliku rohumaa, haritava maa ja muu maa

kõlvikutega alad. Lähimad hooned asuvad kinnistu piirist linnulennult u 460 m kaugusel (Lauda,

kü 14001:002:0695), lähim elu- või ühiskondlik hoone jääb u 580 m kaugusele (Lauda, kü 14001:002:0695),

tiheasustusala elamumaad u 1 km kaugusele ning kortermajade piirkond 1,5 km kaugusele.

Kinnistu piirneb kohaliku avalikult kasutatava Lauda teega (tee nr 1400044), mis on ühenduses Kose-Jägala

tugimaanteega nr 12 (kaugus kinnistust mööda Lauda teed 860 meetrit).

2.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Tuginedes Maa- ja Ruumiameti geoportaali geoloogia 1:50 000 kaardilehe andmetele, siis jääb

detailplaneeringuala piirkonda, kus pinnakattes levivad peamiselt moreen (sorteerimata glatsiogeensed

setted). Lisaks levivad pinnakattes madalsooturvas (biogeenne sete, mis koosneb taimede jäänustest;

madalsooturvas on hästi lagunenud; kuni 30% ulatuses turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad),

eriteraline liiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat

fraktsiooni leiduda <50% sette mahust) ja peenliiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib

14 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust). Pinnakatte paksus detailplaneeringu alal

u 10 m.

Tuginedes Maa- ja Ruumiameti geoportaali põhjavee kaitstuse 1:50 000 kaardilehe andmetele, siis jääb

detailplaneeringuala peamiselt keskmiselt kaitstud põhjavee ala piirkonda, vähesel määral ala edela nurgas

ka nõrgalt kaitstud põhjavee ala piirkonda. (Joonis 3)

Lähimad puurkaevud jäävad DP alast u 0,6 km kaugusele. (Joonis 3)

Joonis 3. Põhjavee kaitstus ja lähimad puurkaevud.

Detailplaneeringu ala ei kattu ega piirne aktiivse varuga maardlatega. Detailplaneeringu alale lähim maavarade

registris arvel olev passiivse varuga maardla on u 35 m kaugusele lääne suunda jääv Kaugemäe turbamaardla

(registrikaardi nr 511).

2.3. Pinnavesi

Detailplaneeringu alast u 50 m kaugusele lõuna suunda jääb Kõrgemäe kraav (VEE1086500, Joonis 4), mis

suubub Jägala jõkke (VEE1083500). Kõrgemäe kraavile ei ole seatud ehituskeeluvööndit.

Detailplaneeringu alast u 96 m kaugusele lõuna suunda jääb Jägala-Pirita kanal (VEE1089205, Joonis 4), mis

suubub Pirita jõkke (VEE1089200). Jägala-Pirita kanal kuulub EELIS (Eesti looduse infosüsteem),

Keskkonnaagentuur andmebaasi alusel Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. Jägala-Pirita

kanalile ei ole seatud ehituskeeluvööndit.

Detailplaneeringuga haaratud ala (Pihlaka katastriüksus, katastritunnusega 14101:001:0874) paikneb

maaparandusehitise KEHRA (Joonis 4) (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108830020070/002) maa-alal,

millel paikneb maaparandussüsteemi drenaaž. Planeeritav alal piirneb maaparandusehitise KEHRA

eesvooluga, mille valgala on kuni 10 km² (veekogu nimetusega K-5).

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 15

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Joonis 4. Maaparandushoiualade ja vooluveekogude paiknemine planeeringuala suhtes.

2.4. Looduskaitselised objektid ja alad

Detailplaneeringu ala ei kattu ühegi kaitsealaga. Detailplaneeringu alale lähimad kaitse- ja hoiualad jäävad

põhja suunas 3,2 km kaugusele Matsi dendraarium (KLO1200434), lääne suunas 3,5 km kaugusele Parila

looduskaitseala (KLO1000648), edela suunas 4,4 km kaugusele Kiviloo hoiuala (KLO2000132) ja 4,9 km

kaugusele Kiviloo mõisa park (KLO1200339), kagu suunas 4,3 km kaugusele Pikva mõisa park (KLO1200558)

ja 6,7 km kaugusele Kõrvemaa maastikukaitseala (KLO1000265), põhja suunas u 5,8 km kaugusele Anija

looduskaitseala (KLO1000461) (Joonis 5).

16 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Joonis 5. Kaitse- ja hoiualade paiknemine detailplaneeringuala piirkonnas. EELIS 12.02.2025.

Detailplaneeringu alale ei jää püsielupaikasid. Detailplaneeringu alast 5 km raadiusesse jäävad püsielupaigad

on esitatud Tabel 1-s.

Tabel 1. Detailplaneeringu alast 5 km raadiusesse jäävad püsielupaigad.

Püsielupaiga nimi Kood Kaugus DP alast, km

Rätla väike-konnakotka püsielupaik KLO3002426 3,5

Kaunissaare kanakulli püsielupaik KLO3002743 1,8

Parila väike-konnakotka püsielupaik KLO3001723 4,0

Kehra väike-konnakotka püsielupaik KLO3002386 1,5

Detailplaneeringu alale ei jää projekteeritavaid alasid ega üksikobjekte. Alale ei jää I, II ega III kategooria

kaitsealuste liikide elupaikasid.

2.5. Taimestik

Detailplaneeringu alale ei jää I, II ega III kategooria kaitsealuste taimeliikide ega seente ja sammalde

kasvukohtasid. DP ala mõjualasse (taimestiku osas mõjualana käsitletud 300 m ulatust ala) ei jää I ega

III kategooria kaitsealuste taimeliikide ega seente ja sammalde kasvukohtasid. DP alast 60 m kaugusele jääb

II kategooria kaitsealuse taimeliigi kaunis kuldking (Cypripedium calceolus, KLO9305855) leiukoht.

Detailplaneeringu alale lähimad loodusdirektiivi elupaigatüübid jäävad 1,5 km kaugusele kirde suunda –

rohunditerikkad kuusikud (9050) ja vanad loodusmetsad (9010*).

Detailplaneeringu alale lähim vääriselupaik VEP nr.208690 jääb u 1,5 km kaugusele kirde suunda.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 17

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

2.6. Linnustik

Detailplaneeringu alale ei jää EELIS alusel ühegi I, II või III kaitsekategooria linnuliigi elupaika.

Lähtudes Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt 2022. aasta lõpus valminud maismaalinnustiku

analüüsist8 on detailplaneeringu ala osas välja toodud kattuvus analüüsi kohas tsoon 1 (väike-konnakotkas)

alaga (Joonis 6).

Analüüsi kohaselt on tsoon 1 liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine

põhjustab negatiivse mõju. Tsooni 1 kattuvatele aladele ei pruugi olla võimalik tuulikuid kavandata. Kui seda

tehakse, tuleb erandit eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendada.

Täpsem ala linnukaitseliste piirangute vajadus tuleb selgitada KSH koostamiseks läbiviidava linnustiku

uuringuga (vt ptk Error! Reference source not found.). Tähelepanu vajavaks liigiks antud ala puhul on eeskätt

väike-konnakotkas.

Joonis 6. Detailplaneeringuala kattuvus maismaalinnustiku analüüsi kohaste tsoonidega 1 ja 2.

2.7. Kultuurimälestised ja pärandkultuur

Detailplaneeringu ala ei kattu kultuurimälestistega. Detailplaneeringu alale lähim kultuurimälestis jääb

u 2,2 km kaugusele lõuna suunda (arheoloogiamälestis Kalmistu "Luudemägi", mälestise registri nr 17426).

Detailplaneeringu alale ei jää pärandkultuuriobjekte. Lähimateks pärandkultuuriobjektideks on u 0,7 km

kaugusele põhja suunda jääv Tedremäe talukoht (kood: 140:TAK:068, seisund: tüüp määratav, objektist või

tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%) ja u 0,3 km kaugusele lõuna suunda jääv Soo-Otsa

talukoht (kood: 140:REE:035, seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud alla 20%).

Detailplaneeringu ala ei kattu Anija valla üldplaneeringu kohase väärtusliku maastikuga. Detailplaneeringu ala

ei kattu teadaolevalt arheoloogiatundliku alaga.

8 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja-lisad

18 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

2.8. Kliima

IRENESe projekti9 raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardi alusel paikneb detailplaneeringu ala

keskmise ja hea tuulekiirusega alal. Hinnanguline keskmine tuulekiirus 100 m kõrgusel on vahemikus 5,8-6,2 m/s.

Valdavad on edela ja lõunakaarte tuuled10.

3. ASJAKOHASTE MÕJUDE JA HINDAMISALUSTE SELGITAMINE

3.1. Metoodika

KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH

aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise

planeerimisdokumendi eesmärke. Keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest

juhendmaterjalidest nagu „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“. Lisaks võetakse

keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja

üldtunnustatud hindamismetoodikat. Eri mõjuvaldkondade puhul kasutatava hindamismetoodika kirjeldus on

esitatud ptk Error! Reference source not found.Error! Reference source not found. vastava mõjuvaldkonna

juures.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH programmi koostamise käigus teostati ühtlasi keskkonnamõjude olulisuse esialgne hindamine

(hindamisulatuse kaardistamine), mille käigus tuvastati olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise

valdkonnad ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid

keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei

käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele.

Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne programmis

väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse.

3.2. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud

loomade, sh lindude ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada

üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura hindamine on kavandatava tegevuse

elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel lähtutakse asjakohastest juhenditest11-12.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas

kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele

liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või

kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel

koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist

on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus

esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura

hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

9 https://keskkonnaagentuur.ee/irenes

10 http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#tuule_suund

11 Kutsar, R.; Eschbaum, K. Ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:

Keskkonnaamet.

12 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 19

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole otseselt vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide

saavutamiseks.

Natura loodusalade puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast13. Eriti tundlike

märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Loodusalade puhul, mille kaitse-

eesmärgiks on nahkhiired võib mõjuala ulatuseks olla 1000 m. Detailplaneeringu alale lähim Natura loodusala

jääb lääne suunda u 3,5 km kaugusele Parila loodusala (EE0010111) ning 4,3 km kaugusel Kiviloo loodusala

(EE0010110) (Joonis 7). Teised loodusalad paiknevad veel kaugemal ehk Natura loodusalad jäävad mõjualast

väljaspoole.

EOÜ maismaalinnustiku analüüsi14 kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumaks liigiks must-toonekurg,

kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Ainuke mõjuala ulatusse jääv

linnuala on Kõrvemaa linnuala (EE0060171), mis jääb 6,7 km kaugusele, kuid antud linnualaga seonduvad

elupaikade tsoneeringu alad ei ulatu planeeringualani.

Joonis 7. Detailplaneeringu ala ümbritsevad Natura 2000 loodus- ja linnualad.

Eelneva alusel jäävad nii Natura loodusalad kui linnualad väljaspoole kavandatava tegevuse mõjuala. Mõju

Natura aladele on välistatud ja Natura asjakohase hindamise vajadus puudub.

13 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse

üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)

14 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja-lisad

20 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

3.3. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele

ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele

3.3.1. Mõju taimedele, sh taimekooslustele

Üksiktuuliku püstitamise puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusaluselt

alalt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine

ehitusala vahetus läheduses). Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu

ümbrusega. Pinnasetöid teostatakse tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses ehitustehnika poolt

kasutatavalt alalt, uue ühendustee aluselt alalt, ja elektrivõrgu ühenduse rajamise käigus (juhul kui kasutatakse

maakaablit). Kuna tegu on kultuurrohumaaga, kus kaitsealuste taimeliikide esinemine on ebatõenäoline, siis

otsest olulist mõju taimestikule oodata ei ole.

Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste

muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tavaliselt paarikümne kuni paarisaja

meetri ulatusse otsese mõju alast. Kaudne mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus

puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtusega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad

või inventeeritud heas seisundis loodusdirektiivi elupaigad. DP alast 60 m kaugusele jääb II kategooria

kaitsealuse taimeliigi kaunis kuldking (Cypripedium calceolus, KLO9305855) leiukoht ning KSH aruandes

hinnatakse mõju kaitsealusele taimeliigi kasvukohale eksperthinnanguna. Kuldkinga leiukoha seisund ja

ulatus kontrollitakse välivaatlusega KSH juhteksperdi poolt. Taimestiku inventuuri läbiviimise vajadust

planeeringualal ei nähta. Tegu on kultuurrohumaaga.

Teadaolevalt jäävad lähimad loodusdirektiivi elupaigad ja vääriselupaigad DP alast enam kui 1,5 km

kaugusele, mistõttu mõju neile puudub.

3.3.2. Mõju loomastikule, sh linnud

Üksiktuuliku puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks nahkhiired ja linnud (eeskätt röövlinnud

ning suure kehamassiga veelinnud). Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik

ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud

hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine, mõnede liikide puhul müra mõju). Seetõttu on linnustiku

kaitse puhul mõjude ennetamiseks oluline tuuliku läbimõeldud asukohavalik.

KSH käigus arvestatakse üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsiga15. Arvestama peab, et asukoha kesksed

linnustiku uuringud on oluliselt suurema täpsusastmega kui üle-eestilise maismaalinnustiku analüüs.

Konkreetselt planeeringualal ei ole teadaolevatel andmetel ühegi kaitsealuse linnuliigi leiukohta ega elupaika,

seega otseselt ühegi kaitsealuse linnu elupaika ei hävitata. Samas ei saa välistada, et alal pesitseb mõni

linnuliik, kes pesitseb maapinnal, seega tuleb planeerimise käigus veenduda, et linnud ei kasuta ala enda

pesitsuspaigana. Kui planeeringualalt leitakse lindude pesasid tuleb hinnata, kas ja kuhu on võimalik tuulik

kinnistule planeerida, et see ei mõjutaks negatiivselt konkreetse linnuliigi elupaikasid ning millised on

võimalikud leevendusmeetmed ning kas konkreetsel linnuliigil on võimalik läheduses ka mõnda muud ala

pesitsuseks kasutada. Kui planeeringualalt leitakse lindude pesituskohti ning leevendusmeetmetega on

võimalik negatiivset mõju konkreetsele linnuliigile vähendada, siis tuleb tuuliku ehitustöid planeerida selliselt,

et ei hävitataks juba loodud pesasid ning ei häiritaks lindusid nende pesitsemisajal.

Kõige selgemalt avaldub tuulikute mõju kokkupõrkesuremuses ehk lendavad linnud võivad põrkuda

tuulikutega ning saada selle tagajärjel surma või vigastada. Kuna planeeritakse püstitada ainult üks tuulik, siis

tõenäoliselt lindude kokkupõrked sellega on vähetõenäolised, kuid 100% kokkupõrkeid ilmselt välistada ei saa.

Kokkupõrkerisk sõltub eelkõige tuuliku asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest.

Kokkupõrkeohtu suurendab tuuliku püstitamine tihti kasutatavatele lindude liikumisteedele, nt pesitsusala ja

toitumisala vahele ja rände piirkonda. Kokkupõrkeohuga on seotud ka barjääriefekt ehk vältimaks tuulikut

lendavad linnud tuulikust mööda või kõrgemalt üle, mis võib vähendada teatud elupaikade kasutatavust või

suurendab lindude energiakulu. Samas avaldab barjääriefekt pigem olulisemat mõju suuremate tuulikuparkide

15 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja-lisad

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 21

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

puhul mitte üksiku tuuliku puhul. Juhul kui tuulik asub siiski lindude regulaarsel liikumisteel (rändeteel,

pesitsusala ja toitumisala vahel), siis võib ka üksik tuulik, olenevalt selle suurusest, avaldada lindudele

negatiivset mõju.

Linnustiku mõju hindamiseks viiakse detailplaneeringu alal läbi linnustiku alusuuring16. Linnustiku uuringu

ülesandeks on: selgitada välja ja kaardistada kaitstavate linnuliikide elupaigad potentsiaalsel tuuliku alal ning

selle naabruses; selgitada välja haudelinnustiku koosseis ja arvukus detailplaneeringu alal; pakkuda välja

leevendusmeetmed linnustikule avalduvate oluliste mõjude leevendamiseks.

Uuringu käigus teostatakse järgnevad tööd:

1. Koondatakse olemasolevad linnustikualased andmed järgnevatest infoallikatest:

◼ EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur ja PlutoF;

◼ Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs, riigihange

nr 239156. Kaardikihid Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenusest. – Edaspidises töös nimetatud ka

kui EOÜ analüüs.

2. Viiakse läbi linnustiku punktvaatlused maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.1. metoodika kohaselt.

Fookusliigid: registreeritakse kõik liigid, aga eelistähelepanu all on kaitstavad ja kaitsekorralduslikult olulised

liigid, eriti haukalised (antud alal eeskätt väike-konnakotkas), pistrikulised, must-toonekurg, sookurg, hanelised

jt. Uuringualal valitakse vaatluskohad selliselt, et kaetud oleks üle poole uuringualast, soovitavalt vähemalt

75–80%. Arvestades uuringuala väiksust on tõenäoliselt piisav ühe vaatluspunkti määramine alale.

Kevadel (märts–mai), suvel (juuni–august) ja sügisel (september–november) toimuvad loendused

kindlaksmääratud loenduspunkti(de)st. Loendustundide arv igast vaatluspunktist on kevadel ja sügisel 36

tundi ning suvel 18 tundi. Ühe vaatlustsükli (üks loendus ühest vaatluspunktist) pikkus on 2–3 tundi.

Punktvaatlustel registreeritakse linnuliik, arv (salkade, parvede puhul), lennukõrgus (kasutades laserbinoklit

või hinnates lennukõrguse teadaoleva kõrgusega objektide abil), linnu poolt uurimisalas veedetud aeg (sek) ja

soovitavalt lennutrajektoor visandina välitöökaardile või nutiseadmesse. Punktvaatluste alusel saadakse

kvantitatiivne hinnang lindude poolt ala õhuruumi kasutamise sageduse kohta ja vajadusel sisend

liigipõhistesse hukkumissageduse prognoosi mudelitesse, kui neid otsustatakse kasutada.

3. Kaitsekorralduslikult oluliste liikide uuring avamaastikul.

◼ Põllumajandusmaastikuga seotud linnustiku inventeerimine. Kuna püsirohumaade pindala arendusalal

on alla 100 ha, tehakse üldloendus (metoodika vt Nellis 2013 Luhaniitude ja poldrite haudelinnustik).

◼ Rukkiräägu ühekordne kaardistamine põllumajandusmaastikul (metoodika Nellis 2013).

Planeeringuala nahkhiirte osas andmed puuduvad. Potentsiaalselt võivad tuulikud nahkhiiri ebasoodsalt

mõjutada, kui tegu on kõrge nahkhiirte aktiivsusega piirkonnaga. Kuna tegu on haritava maaga, siis eeldused

nahkhiirte kõrgeks arvukuseks on madalad. Vajalik on siiski nahkhiirte andmestikku täpsustada ja läbi viia

nahkhiirte uuring, mille ülesanne on selgitada, kas alal paikneb nahkhiirte jaoks olulisi koondumiskohti,

toitumiskohti ning suvekolooniaid ja varjepaiku. Samuti tuleb selgitada nahkhiirte aktiivsus kevadisel, suvisel

ja sügisesel perioodil. Uuringu metoodika puhul lähtutakse mh Mägi ja Saag (2024) dokumendist

„Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“.

Nahkhiiri registreeritakse automaatdetektoritega päikeseloojangust päikesetõusuni maist septembri lõpuni.

Lähtuvalt välitööde tulemustest kaardistatakse planeeringualal piirkonnad, kus esineb nahkhiirtele häid

elupaiku-toitumisalasid, kus nahkhiirte arvukus on kõrge ja kuhu kas tuuliku rajamist tuleb vältida või kasutada

leevendavaid meetmeid.

KSH aruandes hinnatakse mõju nahkhiirtele ja lindudele läbiviidavate uuringute alusel eksperthinnanguna.

Planeeringuala puhul ei ole tegu rohevõrgustiku alaga ning ala iseloomu arvestades (kultuurrohumaa) ei ole

tegu metsloomade jaoks esmatähtsa elupaiga või toitumisalaga. Sellest lähtuvalt KSH aruande koostamiseks

loomastiku uuringuid (va eelpool kirjeldatud linnustiku ja nahkhiirte uuring) läbi ei viida. Olulist mõju

loomastikule (va linnustik ja nahkhiired) üksiktuuliku rajamisel ette ei ole näha ja seega detailsemat mõju

hindamist muule loomastikule KSH aruande koostamisel ei kavandata.

16 Uuringu läbiviijaks on Loodusekspert OÜ, töid juhib Ants Tull (PhD., zooloogia ja hüdrobioloogia).

22 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

3.3.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Arvestades kaitstavate objektide paiknemist planeeringuala suhtes, nende kaitse-eesmärke ja kavandatava tegevuse

mõjuala võimalikku ulatust, siis ei saa välistada ebasoodsat mõju Kaunissaare kanakulli püsielupaigale(KLO3002743) ja

Kehra väike-konnakotka püsielupaigale (KLO3002386). Mõju hindamisel lähtutakse 3.3.2 kirjeldatud linnustiku uuringu

tulemustest.

3.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Detailplaneeringuga haaratud ala (Pihlaka katastriüksus, katastritunnusega 14101:001:0874) paikneb

maaparandusehitise KEHRA (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108830020070/002) maa-alal, millel

paikneb maaparandussüsteemi drenaaž. Planeeritav alal piirneb maaparandusehitise KEHRA eesvooluga,

mille valgala on kuni 10 km² (veekogu nimetusega K-5). Vältimaks veerežiimi muutust ja sellega kaasnevat

võimalikku liigniiskuse teket on detailplaneeringu koostamisel ja tuuliku rajamisel oluline tagada

maaparandussüsteemi toimimine. KSH aruande koostamisel käsitletakse mõju maaparandussüsteemi

toimivusele ja võimalikule ehitusaegsele mõjule, seoses võimaliku ehitusaegse pinnasevee ärajuhtimisega

eesvoolu, eksperthinnanguna. Maaparandussüsteemide praegune seisund kaardistatakse

maaparandussüsteemide registri ja välivaatluste abil.

KSH aruandes antakse ülevaade piirkonna puurkaevudest ning esitatakse eksperthinnang võimaliku mõju

osas kaevude veetasemele ja kvaliteedile. Lähtutakse piirkonna kohta olemasolevast hüdrogeoloogilisest

infost ja erialakirjanduses esitatud põhjavee alandust ning vee liikumist puudutavast teadmisest.

Käsitletakse ka eksperthinnanguna võimalikku pinna- ja põhjavee reostusriski ehitustegevuse käigus ja tuuliku

käitamise avariiolukordades.

3.5. Võimalik mõju inimese heaolule ja tervisele, sotsiaalsetele vajadustele

ja varale

3.5.1. Müra

Üksiktuuliku ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva

müraga. Ehitusaegset müra hinnatakse eksperthinnanguna.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed:

◼ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

◼ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Müra hindamisel võetakse aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Elamualade suhtes kehtib

tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja

öisel ajal 40 dBA. II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel.

KSH raames hinnatakse üksiktuuliku käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju müratundlike alade suhtes.

Hindamine teostatakse arvutuslikult (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro vms).

Tuuliku müra hindamisel lähtutakse 2025. a valminud juhendist17 sh lähtutakse juhendis kirjeldatud

metoodikast.

Tuulikud, nagu paljud teised müraallikad, põhjustatavad ka madalsageduslike helisid. Madalsageduslikule

mürale kehtivad normtasemed sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja

infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisa

alusel. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate

normtasemetega. KSH aruande koostamisel viiakse läbi ka madalsagedusliku müra leviku arvutuslik

17 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 23

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

hindamine. Madalsagedusliku müra arvutuslikul hindamisel lähtutakse metoodika osas 2025. a valminud

juhendist18.

Infraheli piirväärtused elamutes ning ühiskasutusega hoonetes on kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025

määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Väliskeskkonnas levivale infrahelile normtasemeid kehtestatud ei

ole. Tuuliku infraheli hindamise osas lähtutakse Kliimaministeeriumi 2025. a valminud juhendist19. Infraheli

arvutuslikku hindamist läbi ei viida, kuna tuulikute poolt tekitatav infraheli jääb asjakohaste teadusuuringute

tulemuste kohaselt alla inimeste tajuläve ja ei oma seetõttu olulist mõju inimeste tervisele (vastav ülevaade

antud juhendi ptk 2.4.2, Terviseameti tuuleparkide veebilehel20 ja Sotsiaalministeeriumi kirjas21). KSH

aruandes käsitletakse tuuliku infraheli ja selle mõju juhul kui KSH aruande koostamise perioodiks on avaldatud

antud teemavaldkonna kohta Eesti riigi pädevate ametkondade poolt uuemaid suuniseid võrreldesdetsember

2025 seisuga, mille kohaselt teemavaldkond vajab täpsemat hindamist. Kui uuemaid suuniseid KSH aruande

koostamise ajahetkeks avaldatud ei ole, siis lähtutakse eeldusest, et tuuliku infraheli puhul ei ole tegu olulise

keskkonnamõjuga.

3.5.2. Varjutus

Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse

kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja

perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute

liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuivõrd tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari.

See võib oluliselt häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja

õhtuti. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga

märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu.

Varjutuse hindamise metoodika puhul järgitakse Kliimaministeeriumi 2025. a koostatud juhendit18. Varjutuse

puhul lähtutakse olulise mõju künnisena juhendis esitatud soovituslikest väärtustest, mille kohaselt juhul kui

reaaltingimustest lähtuv varjutuse olukord tundlikul alal on >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada

ja rakendada leevendusmeetmed.

KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil.

3.5.3. Vibratsioon

Tuuliku töötamisega võib kaasneda ka vibratsioon ning vibratsiooni piirväärtusi ületav vibratsioontase võib

põhjustada nii tervisemõju kui kahju varale. Vibratsioonitasemed hoonetes peavad vastama sotsiaalministri

01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord” kehtestatud piirväärtustele. Tuuliku vibratsiooni hindamisel järgitakse

Kliimaministeeriumi 2025. a koostatud juhendit18. Juhendis on leitud, et arvestades, et vibratsiooni levik sõltub

muuhulgas asukohas esineva pinnase omadustest ja tuulikute võimsusest, on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt

soovitatav negatiivsete mõjude (sh kumulatiivsete) vältimiseks tagada, et tuulepargid asuksid

vibratsioonitundlikest hoonetest (elamud ja ühiskasutatavad hooned) minimaalselt 500 m kaugusel. Antud

vahemaa tagamise korral ei ole vajalik täpsustavate vibratsiooni uuringute läbiviimine. Antud

detailplaneeringu puhul on tagatud tuuliku ja vibratsioonitundlike hoonete vahemaa, mis on suurem kui 500 m

ja vibratsiooni hindamist seega KSH aruande koostamisel ei teostata.

3.5.4. Mõju inimese tervisele

Tuulikute puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja

vibratsiooni võimaliku mõjuga, mille hindamist KSH programm juba eelnevates peatükkides ette nägi. Muid

18 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

19 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

20 https://www.terviseamet.ee/tuulepargid#kas-terviseamet-on-s

21 Sotsiaalministeerium 10.03.2025 nr 5.1-2/679-1

24 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

mõjuaspekte, mis kaasnevad üksiktuuliku rajamisega ja võiksid mõjutada oluliselt inimese tervist, KSH

programmi koostamisel ei tuvastatud ja seega neid ka KSH aruandes detailsemalt ei hinnata.

3.6. Mõju maastikule, sh visuaalne mõju

Tuuliku visuaalse mõju hindamisel arvestatakse AB Artes Terrae OÜ 2020. a koostatud juhendmaterjali22

soovitusi ulatuses, mis on ülekantavad maismaa tuulikutele.

Tuuliku nähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPRO. Reljeefi andmestikuna kasutatakse

Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit ja CORINE maakatte kaarti. Sellise lähenemisega on võimalik saada

indikatiivne kaart tuuliku nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad, kust tuulik võib olla olulisel määral

nähtav. Samuti võimaldab tarkvara arvutada välja tuuliku nähtavuse vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga,

mis võimaldab määrata tuulikust tingitud vaate muutuse olulisust. Lähtuvalt nähtavusanalüüsist hinnatakse

vaate muutuse olulisust. Hinnangud antakse lähtuvalt Tara, A, 2022 a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement

to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast.

Väärtuslike maastike ja väärtuslike vaadete määramisel lähtutakse Anija valla üldplaneeringust, mis määrab

vaatekoridorid ja ilusate vaadetega teelõigud.

Nähtavusanalüüsi alusel valitakse kuni 10 vaatepunkti – kohad kuhu on avalik ligipääs, kust tuulik võib jääda

nähtav ning eelistatakse väärtuslike maastike ja/või kaunite teelõikude esinemisalasid. Punktidest

koostatakse fotomontaažid. Eelistatakse kavandatavastest tuulikutest kuni 10 km raadiuses paiknevaid

vaatekohti, sest kaugemal ei tundu tuulik inimsilmale enam selgelt eristatav/domineeriv. Kaugemate

vaatepunktide kohta on asjakohane koostada fotomontaaže kui tegu on väga olulise vaatepunktiga (nt mõni

oluline turismiobjekt) ja esineb nähtavusanalüüsist lähtuvalt oluline vaate muutus.

3.7. Võimalik mõju kutuuripärandile

Detailplaneeringu alal ega selle lähipiirkonnas ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte ega

arheoloogiatundlike alasid. Detailplaneeringu alale ei jää ühtegi pärandkultuuriobjekte.

Mõju kultuuripärandile puudub ja täpsem hindamine KSH aruande koostamisel ei ole vajalik.

3.8. Jäätmeteke

Tuuliku ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele

jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei

ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale.

Tuuliku käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms.

Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel

korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Suurim jäätmeteke kaasneb tuuliku likvideerimise etapiga. Jäätmete kogusest ja käitlusviisidest antakse KSH

aruandes ülevaade.

3.9. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale

Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuuliku

rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte

omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu

vormis.

Detailplaneeringu alale jääb Anija valla üldplaneeringu kohane väärtuslik põllumajandusmaa. Mõju täpsem

iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. Lähtutakse

üldplaneeringu väärtusliku põllumajandusmaa kasutustingimustest.

Detailplaneeringu ala kattub suurel määral Anija valla üldplaneeringu kohase väärtusliku põllumajandusmaa

alaga.

22 AB Artes Terrae OÜ. 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste

juhendmaterjal. https://www.fin.ee/media/2706/download

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 25

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

3.10. Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus

Tuuliku rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise

osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside

vähendamiseks, omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Samas

kaasneb tegevusega metsamaa raadamine ja süsinikku siduva mulla eemaldamine. Metsamaa raadamine ja

eeskätt turvasmuldade eemaldamine ning veerežiimi muutus põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas

ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele.

Mõju hindamisel leitakse tuuliku rajamise ja kasutamisega kaasnev hinnanguline kasvuhoonegaaside heide

CO2 ekvivalendina. Arvestatakse maakasutuse muutusega kaasnevat CO2 sidumise muutust ning

taastuvenergia tootmisega kaasnevat CO2 ekv heitkoguse vähendamist.

Erialakirjanduse andmetel ja piirkonna kliimamuutustega kohanemise arengukavast lähtuval käsitletakse ka

kliimamuutuste (sagenevate tormide, tugevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku

mõju tuulikule ja sellega seotud taristule.

3.11. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Detailplaneeringu ala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust

(KeHJS § 30 või Espoo konventsiooni mõistes) ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta.

3.12. Kumulatiivse mõju võimalikkus arvestades teiste ümbruskonna

arendusprojektidega

Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide

ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud

iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana.

Pihlaka maaüksuse kõrvale kavandatakse päikeseparki ning ehitusloa aluseks oleva eelprojekti „Kaunissaare

päikeseelektrijaam II etapp“ kohaselt ehitatakse ligikaudu 67,5 ha suurune ala päikesepaneele täis.

Päikesepargile on väljastatud 23.11.2023 ehitusluba nr 2312271/09537. Koosmõjusid päikesepargiga

hinnatakse mõjuvaldkondade puhul, mille puhul see osutub asjakohaseks ehk koosmõjude esinemist võib

eeldada.

3.13. Muud mõjud

Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi vastavast

hinnangust. Planeeringu algatamisel on lähtutud teadmisest, et alale on Kaitseministeeriumi andmetel

võimalik püstitada kuni 150 m kõrguseid tuulikuid (masti ja tiivikulaba kogupikkus). Alal kaob kõrguspiirang

2025. a, et rajada üle 150 m kõrguseid tuulikuid. Seega on lähiaastatel oodata täiendavate

kompensatsioonimehhanismide rakendamist, mis kaotaks alalt kõrguspiirangud.

Tuulikuid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. Detailplaneeringu koostamisel

tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega. Arvestades, et tegu on üksiktuuliku rajamisega, siis olulist mõju

mobiili, raadioside ja televisioonisignaalile oodata ei ole.

4. OSAPOOLED JA KSH EKSPERTGRUPP Detailplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:

◼ detailplaneeringu ja KSH algataja ja kehtestaja on Anija Vallavolikogu ning detailplaneeringu koostaja ja

koostamise korraldaja on Anija Vallavalitsus;

◼ detailplaneeringust huvitatud isik on KC Energy OÜ, tel +372 5565 3326, e-post

[email protected];

◼ detailplaneeringu koostamise konsultant on Plannum OÜ (Harju maakond, Kose vald, Kose-Uuemõisa

alevik, Küüni tn 6, 75102; e-post: [email protected], tel 503 5046; kontaktisik: Jaanus Aavik);

26 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621; e-post:

[email protected]; tel: +372 505 9914; kontaktisik: Piret Toonpere).

KeHJS § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis esitada eksperdirühma koosseis, nimetades ja

põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 27

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Tabel 2. KSH ekspertrühma koosseis.

Valdkond Ekspert Pädevus (haridus, eelnev kogemus)

KSH juhtekspert

Töögrupi töö koordineerimine,

sotsiaal-majanduslike mõjude ja

Natura hindamise teostamine

(juhtekspert koostab Natura

hindamist arvestades eriala-

ekspertide sisendit); tuulikute

spetsiifiliste mõjude hindamine nagu

varjutus ja müra. Lisaks ülejäänud

teiste ekspertide poolt katmata

mõjuvaldkonnad ja valdkondade

mõjuhinnangute integreerimine.

Piret Toonpere Loodusteaduse bakalaureus keskkonnatehnoloogia

eriala ökosüsteemide tehnoloogia suunal ja

tehnikateaduse magister keskkonnakorralduse ja

puhtama tootmise erialal. Magistritöö koostatud

tuulikute müra ja varjutuse teemal.

Juhtekspert omab KMH litsentsi (KMH0153) ja seega

vastavalt KeHJS § 34 lg 5 KSH juhtimise õigust.

Pärnu-Tori eriplaneeringu ehk nn Põlendmaa

tuulepargi eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju

strateegiline hindamine

Keskkonnakirjelduse koondamine,

mõjud looduskeskkonnale, sh

kaitsealadele, hüdrogeoloogiliste

tingimustega seotud küsimused ja

kartograafia

Heli Aun Tehnikateaduse magister geotehnoloogia erialal.

Arussaare dolokivikarjääri kasutuselevõtuga seotud

KMH, Vinni, Vinni II, Vinni III mäeeraldiste

kasutuselevõtuga seotud KMH

Pärnu-Tori eriplaneeringu ehk nn Põlendmaa

tuulepargi eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju

strateegiline hindamine

Mõju kliimamuutustele Liis Promvalds Magistrikraad keskkonnakorraldus ja -poliitika eriala

Süsiniku jalajälge, kliimakindlust ja jätkusuutlikkust

puudutavate hinnangute koostamine

Mõju pinnasele, veerežiimile ja

veekeskkonnale

Mihkel Vaarik Diplomeeritud veemajanduse insener.

Paldiski linnas Selja tuulepargi detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine (mõjud

veerežiimile).

Mõju linnustikule ja nahkhiirtele Loodusekspert OÜ:

Ants Tull

Doktorikraad zooloogia ja hüdrobioloogia erialal

Linnustiku ja nahkhiirte uuring Valga eriplaneeringu

potentsiaalselt sobilikel tuulepargi aladel

Visuaalsed mõjud Astrid Koplimäe

Piret Toonpere

Loodusteaduse magister keskkonnakorralduse

erialal. Magistritöö teema „Tuuleparkide visuaalne

mõju maastikule ja selle vähendamise võimalused“.

WindPro nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute

koostamise kogemus alates 2009 aastast.

KSH läbiviimise käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele täiendavate ekspertidega.

Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KSH programmi koostamise ajal määratletud

28 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Tabel 3-s. Kaasamise ja koostöö osas lähtutakse Vabariigi Valitsuste 17.12.2015 määrusest nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Planeeringu ja

KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri

täieneda.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 29

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Tabel 3. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt).

Osapool  Kaasamise/koostöö põhjendus 

Koostöö tegijad 

Kaitseministeerium Planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa

tuua riigikaitselise ehitiste planeeritud töövõime vähenemise

Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, sh võib

tegevus mõjutada kaitsealuseid objekte

Maa- ja Ruumiamet Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus

võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist

Politsei- ja Piirivalveamet Kavandatakse üle 28 m kõrgust tuulegeneraatorit ja seega kuulub tegevus

PPA poolt kooskõlastatavasse valdkonda

Terviseamet Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja

vibratsiooni teemasid

Päästeamet Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist

Transpordiamet Planeeringualal paiknevad riigimaanteed, kavandatakse üle 45 m kõrgust

ehitist, mis võib põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid.

Lennuseaduse § 35 –üle 45 m kõrguste ehitiste planeerimine, ehitamine ja

kasutuselevõtmine

Kaasatavad isikud ja asutused 

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse korraldamine riiklikul tasandil.

Keskkonnaagentuur Tervikliku ja ühiskonnas nõutud keskkonna-, ilma- ja kliimateenuse pakkuja.

Ilmaradarite valdaja.

Elering AS, Elektrilevi OÜ Elektripaigaldiste valdajad.

Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus 

Riiklike sidesüsteemide toimimise eest vastutajad.

Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2

Eesti AS, AS STV, AS Levira,

LEVIKOM EESTI OÜ

Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sideteenuste pakkujad.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda  Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon. 

Maaelu Teadmuskeskus Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide määramise konsultatsioon.

Kogukonnad, ühendused,

seltsid (nimekiri selgub planeeringu

protsessi käigus)

Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida.

Laiem avalikkus, nt planeeringuala

kinnistute omanikud ja

naaberkinnistute omanikud,

piirkonna elanikud,  vallas

tegutsevad ettevõtted jt 

Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud. Kaasatud olemise soovist

on võimalik teada anda vallavalitsusele, samuti on antud võimalus kaasatud

olemise soovi väljendada avalikel aruteludel.

Tabelis ei tooda eraldi välja kaasatud olemise soovi avaldanud isikuid, vastav

nimekiri on omavalitustel ja seda täiendatakse jooksvalt.

Maa- ja Ruumiamet Planeeringu heakskiidu andja

30 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

5. AJAKAVA Detailplaneeringu ja KSH ajakava koostamise aluseks on seadustega (PlanS, KeHJS, HMS) sätestatud

planeeringu ja KSH menetlused. Vastavalt KeHJS §36 lg 2 p-le 4 sisaldab KSH programm keskkonnamõju

strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise ajakavast.

Planeeringu koostamise ja KSH menetlus ühendatakse võimalikult ulatuslikult.

Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine ja KSH läbiviimine ning nende avalikustamised viiakse läbi

vastastikku seostatult, üheaegselt ja samade avalike väljapanekute ning arutelude raames.

Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja

erinevate ametkondade ja huvigruppide koostöös.

Detailplaneeringu koostamise raames viiakse protsessi erinevates etappides läbi töökoosolekuid ning

avalikke arutelusid (planeeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(vajadusel veebis), planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu). Töökoosolekute ja arutelude

tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel.

Tabel 4. KSH ja detailplaneeringu koostamise ajakava.

Etapp Aeg

DP ja KSH algatamine Anija Vallavalitsuse

12.08.2024 korraldusega

nr 2-3/437.

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine  jaanuar - aprill 2025

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine

planeerimisseaduses nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha

esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) 

dets 2025

Laekunud ettepanekutele vastusseisukohtade väljatöötamine,

materjalide täiendamine

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekute ja

infoga nendega arvestamise / mittearvestamise kohta) avalikustamine

veebilehel

Jaanuar-veebruar 2026

DP ja KSH aruande eelnõu koostamine 

Elustiku inventuurid viiakse läbi 2025 hooajal. Veebruar- – märts 2026

DP ja KSH aruande eelnõu esitamine tellijatele ja huvitatud isikutele,

vastavalt ettepanekutele täienduste tegemine

märts-aprill 2026

DP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine volikogule, vajadusel

omavalitsuse ettepanekul dokumentide täiendamine

DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja

koostöö tegijate teavitamine (14 päeva enne avalikustamist)

aprill- mai 2026

DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehes,

valla lehes ja kodulehel

DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva)

DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu

Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info

avaldamine ajalehes ja valla kodulehel

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise

tulemustest

DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine kaasatutele

mai - juuli 2025

DP ja KSH aruande eelnõu muutmine ja täiendamine vastavalt

seisukohtadele. Laekunud seisukohtadele vastamine.

Vajadusel kooskõlastamise kordamine

juuli 2026

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 31

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Etapp Aeg

DP vastuvõtmine ja avalikust arutelust teavitamine ajalehes ja valla

kodulehel ning kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele

august - oktoober 2026

DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine oktoober 2026

DP esitatakse heakskiitmiseks (MaRu) nov - dets 2026

DP kehtestamine ja sellest teavitamine jaanuar 2027

Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt

paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.

HARJU MAAKOND

ANIJA VALLAVALITSUS

F. R. Kreutzwaldi tn 6 Telefon: 6199000 Konto EE391010002018897002

Kehra linn 74307 Faks: 6199025 SEB pank

Reg nr 75018816 E-post: [email protected] Konto EE922200001120120102

Swedbank

KESKKONNAAMET

[email protected]

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET

[email protected]

KAITSEMINISTEERIUM

[email protected]

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

[email protected]

TERVISEAMET

[email protected]

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

[email protected]

TRANSPORDIAMET

[email protected] Meie: 06.01.2026 nr 7-2/1525-2

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

KSH programmi esitamine seisukohavõtuks

Anija vallavalitsususele esitati menetlemiseks Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse

üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.

Dokument on koostatud Plannum OÜ ja LEMMA OÜ meeskondade poolt ning Anija vallavalitsuse

ametnikud on dokumendi üle vaadanud.

Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 361 lõike 1 alusel edastame Teile seisukohavõtuks Anija vallas

Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH

programmi.

Tulenevalt KeHJS § 361 lõikest 4 palume ettepanekud ja seisukohad esitada 30 päeva jooksul

dokumendi saamisest arvates. Lähteseiukohad ja KSH programm on kirjale lisatud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Riivo Noor

vallavanem

Inga Vainu

5272963, [email protected]

Evelin Kolbak

58 189 033. [email protected]

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

Plannum OÜ

www.plannum.ee

Tartu mnt 84a, Tallinn

Töö nr 44-202410

Huvitatud isik

KC Energy OÜ (16051063)

[email protected]

Planeeringu koostamise korraldaja

Anija vald

F. R. Kreutzwaldi tn 6, Kehra linn

Planeerija/Projektijuht

Liina Ollema

KSH koostaja

LEMMA OÜ (11453673)

KSH juhtekspert Piret Toonpere

KMH litsents KMH0153

[email protected]

Koordinaator

Jaanus Aavik

[email protected]

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 3

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

SISUKORD

A – LÄHTESEISUKOHAD ...............................................................................................................................5

1. SISSEJUHATUS ........................................................................................................................................5

2. PLANEERINGU EESMÄRK JA ASUKOHT ...................................................................................................6

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ............................6 3.1. Riiklikud arengudokumendid ........................................................................................................................ 6 3.2. Harju maakonnaplaneering 2030+............................................................................................................... 7 3.3. Anija valla arengukava aastateks 2024-2028 ............................................................................................. 8 3.4. Anija valla üldplaneering ............................................................................................................................... 9 3.5. Detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded vastavalt Plans 126 lg 1 ........................... 10

B – KSH PROGRAMM .................................................................................................................................13

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS .13

2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .......................................................................13 2.1. Asustus ja maakasutus .............................................................................................................................. 13 2.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused ............................................................................ 13 2.3. Pinnavesi ..................................................................................................................................................... 14 2.4. Looduskaitselised objektid ja alad ............................................................................................................. 15 2.5. Taimestik ..................................................................................................................................................... 16 2.6. Linnustik ...................................................................................................................................................... 17 2.7. Kultuurimälestised ja pärandkultuur .......................................................................................................... 17 2.8. Kliima ........................................................................................................................................................... 18

3. ASJAKOHASTE MÕJUDE JA HINDAMISALUSTE SELGITAMINE .............................................................18 3.1. Metoodika .................................................................................................................................................... 18 3.2. Natura eelhindamine ................................................................................................................................... 18 3.3. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele ning loomadele ja kaitstavatele

loodusobjektidele ............................................................................................................................................... 20 3.3.1. Mõju taimedele, sh taimekooslustele ..................................................................................................... 20 3.3.2. Mõju loomastikule, sh linnud .................................................................................................................. 20 3.3.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ..................................................................................................... 22 3.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ........................................................................................................................... 22 3.5. Võimalik mõju inimese heaolule ja tervisele, sotsiaalsetele vajadustele ja varale ................................. 22 3.5.1. Müra .......................................................................................................................................................... 22 3.5.2. Varjutus .................................................................................................................................................... 23 3.5.3. Vibratsioon ............................................................................................................................................... 23 3.5.4. Mõju inimese tervisele ............................................................................................................................. 23 3.6. Mõju maastikule, sh visuaalne mõju .......................................................................................................... 24 3.7. Võimalik mõju kutuuripärandile ................................................................................................................. 24 3.8. Jäätmeteke .................................................................................................................................................. 24 3.9. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale ............................................................................ 24 3.10. Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus .................................................................................. 25 3.11. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus ................................................................................. 25 3.12. Kumulatiivse mõju võimalikkus arvestades teiste ümbruskonna arendusprojektidega ...................... 25 3.13. Muud mõjud .............................................................................................................................................. 25

4. OSAPOOLED JA KSH EKSPERTGRUPP ...................................................................................................25

5. AJAKAVA ...............................................................................................................................................29

4 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 5

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

A – LÄHTESEISUKOHAD

1. SISSEJUHATUS Anija Vallavalitsuse 12.08.2024 korraldusega nr 2-3/437 on algatatud Anija valla Kaunissaare küla Pihlaka

maaüksuse detailplaneering (edaspidi DP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (edaspidi KSH). DP

eesmärgiks on ühe elektrituuliku (kuni 5 MW) püstitamine ja sellega kaasneva krundi moodustamine,

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede

võimaliku asukoha määramine, müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine.

Detailplaneeringu algatamisel läbiviidud eelhindamise tulemusena on tuvastatud, et tuulikust võib lähtuda

negatiivne mõju nii inimestele kui ka loomastikule ja linnustikule ning seetõttu tuleb läbi viia keskkonnamõju

strateegiline hindamine. KSH käigus tuleb tuvastada, millised mõjud võivad antud planeeringu elluviimisega

kaasneda, ühtlasi tuleb häiringute esinemise võimalikkust, ulatust ja täpsemat mõju analüüsida ning

tulemuste alusel hinnata, kas tuuliku rajamine konkreetsele maaüksusele on võimalik, kui kõrge tuuliku võib

püstitada ning millised on leevendusmeetmed negatiivsete mõjude ja häiringute leevendamiseks ning ka

tekkimise vältimiseks.

KSH eesmärk on keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS)

kohaselt arvestada keskkonnakaalutlusi strateegilise planeerimisdokumendi koostamisel ning kehtestamisel,

tagada kõrgetasemeline keskkonnakaitse ja edendada säästvat arengut.

KSH esimeseks etapiks on KSH programmi koostamine. KSH programm:

◼ määrab keskkonnamõju strateegilise hindamise ulatuse, lähtudes strateegilise planeerimisdokumendi

iseloomust ja sisust;

◼ sisaldab eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldust;

◼ sisaldab strateegilise planeerimisdokumendi seoseid muude strateegiliste planeerimisdokumentidega;

◼ selgitab strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju,

sealhulgas mõju inimese tervisele, piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkust ja võimalikku mõju

Natura 2000 võrgustiku alale;

◼ kirjeldab keskkonnamõju strateegilisel hindamisel kasutatavat hindamismetoodikat;

◼ nimetab isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi

vastu;

◼ sisaldab keskkonnamõju strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb

strateegilise planeerimisdokumendi koostamise ajakavast;

◼ sisaldab andmeid strateegilise planeerimisdokumendi koostaja kohta ning programmi koostanud

juhteksperdi nime ja eksperdirühma koosseisu, nimetades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga

eksperdirühma kuuluv isik hindama;

◼ kirjeldab asjaomaste asutuste ja isikute esitatud seisukohti.

KSH programm on aluseks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande koostamisele. KSH aruanne on

planeeringu lisa. Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvesse võtta keskkonnamõju strateegilise hindamise

tulemusi.

Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 4 lg 2 p 5 kohaselt on planeerimisalase tegevuse korraldaja ülesanne

planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine, sealhulgas keskkonnamõju strateegilise hindamise

korraldamine. KSH raames kavandatakse asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja

looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamist käesolevas dokumendis kirjeldatud ulatuses.

6 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

2. PLANEERINGU EESMÄRK JA ASUKOHT Kavandatava tegevuse eesmärgiks on Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka (kü 14101:001:0874, Joonis 1)

katastriüksusele ühe elektrituuliku (kuni 5 MW) püstitamine ja sellega kaasneva krundi moodustamine,

hoonestusala ja ehitusõiguse määramine, tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede

võimaliku asukoha määramine, müra-, vibratsiooni- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi

tagavate nõuete seadmine. Planeeringuga määratakse tuuliku võimalik maksimaalne kõrgus.

Joonis 1. Planeeringuala asukoht.

Planeeringust huvitatud isiku andmetel kavandatakse alale kuni 5 MW tuulikut. Võimalikuks tuuliku tüübiks on

nt Vestas V163, mille rootori diameeter on 163 m, torni kõrgus 126 m ja kogu kõrgus 207,5 m. Kasutada

võidakse ka analoogseid teisi tuuliku mudeleid.

Detailplaneeringu ala suurus on u 22 ha ning maaüksuse puhul on tegemist 100% maatulundusmaaga ja Eesti

põhikaardi alusel põllumaaga. Koostatud eelhinnangu alusel ei toimu antud alal põlluharimist ning tegemist

on rohumaaga.

3. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA

3.1. Riiklikud arengudokumendid

Eesti pikaajaline eesmärk on kliimapoliitika põhialuste kohaselt minna üle vähese süsinikuheitega

majandusele, mis tähendab järk-järgult eesmärgipärast majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist

ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja keskkonnahoidlikumaks. Aastaks 2050 on Eesti sihiks

kasvuhoonegaaside heidet vähendada ligi 80% võrreldes 1990. a tasemega. Selle sihi suunas liikumisel

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 7

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70% ja 2040. aastaks 72% võrreldes

1990. a heitetasemega.

01.11.2022. a jõustunud energiamajanduse korralduse seadus sätestab, et aastaks 2030 moodustab

taastuvenergia vähemalt 65% riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest. Elektrienergia

summaarsest lõpptarbimisest moodustab taastuvenergia vähemalt 100%.

Pikaajaline arengustrateegia „Eesti 2035“1 seab 2035. aastaks kasvuhoonegaaside netoheite vähendamise

8 miljoni tonni CO2-ekvivalentile ning seab riikliku kliimaneutraalsuse eesmärgi aastaks 2050.

Eesti energiamajanduse arengukava 2030+ ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030,

energiamajanduse visiooni aastani 2050, üld- ja ala-eesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks.

Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia tootmise ja

tarbimise osakaalu Eestis. ENMAK 2030 kohaselt moodustab aastal 2030 taastuvenergia osakaal Eesti

energia lõpptarbimises 50%.

Eesti kliimamuutustega kohanemise arengukava aastani 2030 strateegiliseks eesmärgiks on suurendada

Eesti riigi, regionaalse ja kohaliku tasandi valmidust ja võimet kliimamuutuste mõjuga kohanemiseks.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide seadmisel seab arengukava üheks meetmeks kliimamuutusest

tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus on kooskõlas riiklike energia- ja kliimaalaste arengudokumentidega.

3.2. Harju maakonnaplaneering 2030+2

Harju maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud riigihalduse ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78.

Harju maakonnaplaneering 2030+ ruumiliste väärtuste kaardi andmetel jääd detailplaneeringuala

väärtuslikule põllumajandusmaale. Maakonnaplaneering seab järgmised üldised põhimõtted väärtuslike

põllumajandusmaade kasutamiseks:

◼ Väärtuslikku põllumajandusmaad kasutatakse üldjuhul üksnes põllumajanduslikuks tegevuseks.

◼ Maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel.

Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt

kaasnevaid mõjusid väärtuslikule põllumajandusmaale.

◼ Väärtusliku põllumajandusmaa võimalikult suures ulatuses säilitamise vajadusega tuleb arvestada

kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel

korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate

meetmete rakendamiseks.

◼ Üldplaneeringuga võib määrata täiendavalt väärtuslikke põllumajandusmaid.

◼ Üldplaneeringute raames tuleb täpsustada väärtuslike põllumajandusmaade kaitse- ja kasutustingimusi

ning alade piire (nt arvata väärtuslikud põllumajanduslikud maad välja linnalise asustuse aladelt,

kehtivate ja taotletavate mäeeraldiste teenindusmaadelt ning maanteede planeeritavatest

trassikoridoridest).

Maakonnaplaneeringu kohaselt on Harju maakonnas on perspektiivikas arendada tuuleenergiat.

Maakonnaplaneering annab üldised suunised taastuvenergeetika arendamiseks, mida tuleb arvestada

täpsemate planeeringute ja projektide koostamisel:

◼ Elektrituulikute minimaalne kaugus tehnilise taristu objektidest (kõrgepinge liinid, maanteed, raudtee,

gaasitrass jmt) peab olema vähemalt võrdne elektrituuliku kogukõrgusega.

◼ Elektrituulikute kavandamisel rohelise võrgustiku aladele ei tohi halvendada rohelise võrgustiku sidusust

ja toimivust.

◼ Elektrituulikute rajamine väärtuslikele maastikele (sh puhkealade) ja pärandkultuuri objektidele ei ole

üldjuhul lubatud (v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud).

◼ Arendustegevuse kavandamisel tuleb hinnata elektrituulikute visuaalset mõju ümberkaudsetele aladele

(v.a üksikmajapidamiste tarbeks rajatavad väiketuulikud).

1 https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-planeering/strateegia

2 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/harjumaa/harju-maakonnaplaneering-2030/

8 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ Tuulikupargi arendamiseks tuleb koostöös Kaitseministeeriumiga täpsustada elektrituulikute võimalikud

positsioonid ja tuulegeneraatorite võimalikud kõrgused. Koostööd Kaitseministeeriumiga tuleb alustada

tuulikupargi arendamise algstaadiumis.

◼ Maasoojuse kasutamise kavandamisel tuleb väärtuslikel maastikel tagada maastikuilme säilimine.

◼ Ulatuslike päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohelises võrgustikus ja

väärtuslikul põllumajandusmaal. Päikeseparkide kavandamisel tuleb eelistada väheväärtuslike alade ja

inimkasutusest väljalangenud alade (nn brownfield) kasutamist. Otstarbekas on päikeseparke

kavandada nt parkimisaladel, väheväärtuslikel karjamaadel jms.

◼ Enne hüdroenergia kasutusele võtmist tuleb eelnevalt põhjalikult hinnata selle mõjusid vee-elustiku

ökoloogilisele seisundile.

Detailplaneering ei ole vastuolus kehtiva maakonnaplaneeringuga.

3.3. Anija valla arengukava aastateks 2024-20283

Anija valla arengukava aastateks 2023–2028 on vastu võetud Anija Vallavolikogu 24.10.2024. a määrusega

nr 63. Arengukava kohaselt on rohepöörde foonil Anija vallal kavas koostada energia- ja kliimakava, mis mh

sisaldab meetmeid rohepöörde rakendamiseks ning kliimamõjudega kohanemiseks kohalikul tasandil.

Anija valla arengukava kohaselt on üheks strateegiliseks eesmärgiks elukeskkonna kvaliteedi parandamine

ning omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine mille üheks meetmeks on keskkonnasäästlike

tarbimisharjumuste kujundamine. Meetme üheks tegevuseks on taastuvenergia kasutuselevõtu

soodustamine.

Arengukava strateegiliseks eesmärgiks on Anija valla elukeskkonna kvaliteedi parandamine ning

omavalitsuse haldussuutlikkuse tõstmine. Selleks oleks vajalik mh ka meetme „keskkonnasäästlike

tarbimisharjumuste kujundamine“ rakendamine, mille üheks tegevuseks on taastuvenergia kasutuselevõtu

soodustamine.

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole vastuolus Anija valla arengukavaga aastateks 2023–2028.

3 https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4301/0202/4004/Anija_2024_m63_AK.pdf#

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 9

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

3.4. Anija valla üldplaneering4

Anija valla kehtiva üldplaneeringu kohaselt jääb Kaunissaare küla Pihlaka maaüksus hajaasustusega alale, kus

juhtotstarvet üldplaneeringuga ei planeerita.

Üldplaneeringu kohaselt on tegemist väärtusliku põllumajandusmaaga (Joonis 2).

Joonis 2. Anija valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku ja väärtusliku põllumajandusmaa paiknemine detailplaneeringu ala suhtes.

Väärtuslikuks põllumajandusmaaks on määratud maatulundusmaa sihtotstarbega haritav maa ja looduslik

rohumaa väljaspool linna ja alevit, mille tootlikkuse hindepunkt ehk reaalboniteet on 39 ning mille suurus on

vähemalt 2 ha. Üldplaneeringu kohaselt ei ole keelatud väärtuslikult põllumajandusmaale ehitamist ,

vaid ehitamisel väärtuslikule põllumajandusmaale tuleb järgida väärtusliku põllumajandusmaa sihipärase

kasutuse säilimiseks seatud maakasutus- ja ehitustingimusi:

◼ paigutada ehitised eelkõige olemasoleva tee äärde ja kõlviku piirile, vältides põllumassiivide tükeldamist;

◼ uute teede rajamist võimalusel vältida, juurdepääs ehitisele lahendada eelkõige olemasolevaid teid

kasutades. Kui juurdepääsuks tee rajamine väärtuslikule põllumajandusmaale on vältimatu, rajada tee

viisil, mis põllumassiivi kasutust võimalikult vähe kahjustaks.

Üldplaneeringu kohaselt on lubatud paigutada kinnistule väiketuulikut oma majapidamise või ettevõtte

tarbeks. Tuulikute kõrgust üldplaneeringuga ei reguleerita5. Üldplaneeringus on sätestatud tuulikute

rajamiseks järgmised nõuded:

4 kehtestatud 13.08.2020 Anija Vallavolikogu otsusega nr 180.

5 Väiketuulikute mõiste on defineeritud Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni (ETEA) jaanuaris 2012. a korraldatud väiketuulikute ümarlaual,

kus otsustati Eestis väiketuulik defineerida tuuliku kogukõrgusega kuni 30 m. Kaitseministeeriumiga on ETEA poolt täpsustamisel, millistel tingimustel on võimalik väiketuulikuid Eesti erinevates piirkondades rajada. Ka vajab ETEA hinnangul kiirete tehnoloogiliste arengute tõttu üle vaatamist seni kokkuleppeline väiketuulikute definitsioon (sh kõrgus), vastava käsiraamatu ("Väiketuulikute ABC") uuendamine on lähiajal plaanis.

10 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ tuuliku masti ja pöörlevate labade varjud ei tohi langeda elamu õuemaale ega puhkealale. Juhul kui

kavandatava tuuliku varjud langevad naaberkinnistu õuemaale või hoonete ehituseks sobivale alale,

peab olema naaberkinnistu omaniku nõusolek.

◼ Tuuliku planeerimisel tuleb ehitusprojekti juurde lisada müra modelleerimise ja varjutuse hindamise

(varjukaart) tulemused.

◼ Tuuliku kaugus infrastruktuuri suurtest elementidest (kõrgepingeliinid, riigimaanteed, raudtee,

gaasitrass, telekommunikatsiooni mastid) peab olema vähemalt võrdne tuuliku kogukõrgusega (torn +

tiiva pikkus). Nende lähemale kavandamine (kõrgus on suurem, kui kavandatav kaugus infrastruktuuri

elementidest), toimub infrastruktuuri omaniku või valdaja nõusolekul.

◼ Tuulikud võivad vähendada riigikaitseliste ehitiste töövõimet, seetõttu tuleb töövõime säilitamise

tagamiseks Kaitseministeeriumiga koostööd alustada juba tuulikute paigaldamist kavandades. Tuulikute

detailplaneeringute, ehitusprojektide ja projekteerimistingimuste või nende andmise kohustuse

puudumisel ehitusloa eelnõude või ehitamise teatiste Kaitseministeeriumiga kooskõlastamise vajaduse

määramisel lähtuda ajakohastest õigusaktidest.

◼ Põhivõrguga ühendatavate tööstuslike elektrituulikute6 ja tuuleparkide7 planeerimiseks valla

territooriumile (arendussoovi tekkimisel) tuleb algatada valla eriplaneering.

Kuivõrd tegemist on üksiktuulikuga, siis ei ole eriplaneeringu koostamine vajalik.

Hajaasustusega alal tuleb detailplaneering koostada juhul kui muudetakse olemasolevat olukorda piirkonnas

oluliselt (st olemasoleva olukorra muutmist mitme kriteeriumi osas):

1. kui tegevus ei ole ajutise iseloomuga;

2. kui kaasneb tehnilise infrastruktuuri võrgu väljaehitamise vajadus;

3. kui tegevus toob endaga kaasa olemasoleva äri- ja tootmisüksuse ehitusmahu suurenemise enam kui

50% ulatuses;

4. kui tegevusest on eeldada häiringuid keskkonda suunatavate saasteainete heitkoguste ning leviku näol.

Kavandatava tegevusega muudetakse olemasolevat olukorda esimese ja kolmanda kriteeriumi osas ja seega

algatati tuuliku rajamiseks detailplaneering.

Algatamise otsus ei hõlma kaablitrassi servituudiga kinnistuid, sest elektrijaamapõhivõrguga ühendatavate

liinide koridoride kriteeriumid määratakse detailplaneerimise käigus.

Vajadusel võib detailplaneeringu protsessi käigus planeeringuala laiendada ühendusliini planeerimiseks.

Detailplaneeringuala laiendamise vajaduse korral tehakse selle kohta eraldi otsus ning kaasatakse

maaomanikud täiendavalt

Detailplaneering ei ole vastuolus kehtiva üldplaneeringuga.

3.5. Detailplaneeringuga lahendatavad asjakohased ülesanded vastavalt

Plans 126 lg 1

Detailplaneeringuga lahendatakse järgmised ülesanded:

1) planeeringuala kruntideks jaotamine;

2) krundi hoonestusala määramine;

3) krundi ehitusõiguse määramine;

4) detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas

tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

5) ehitise ehituslike tingimuste määramine;

6 Tuule kineetilist energiat elektrienergiaks muundav tootmisseade.

7 Võrgueeskiri (Vastu võetud Vabariigi Valitsuse 26. juuni 2003. a määrusega nr 184 (RT I 2003, 49, 347), jõustunud 1.07.2003) defineerib:

Tuulepark käesoleva määruse tähenduses on mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 11

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

6) ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

7) liikluskorralduse põhimõtete määramine;

8) haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

9) kuja määramine;

11) kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

12) müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate

nõuete seadmine;

13) maaparandussüsteemide asukoha ja nendest tekkivate kitsenduste määramine;

17) servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise

vajaduse märkimine;

22) muud käesolevas lõikes nimetatud ülesannetega seonduvad ülesanded.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 13

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

B – KSH PROGRAMM

1. KAVANDATAVA TEGEVUSE JA SELLE REAALSETE ALTERNATIIVSETE VÕIMALUSTE LÜHIKIRJELDUS KSH käigus analüüsitakse kavandatava tegevuse võimalikke alternatiive (muuhulgas 0-alternatiivi), kuid

kuivõrd tegu on detailplaneeringuga, mille maa-ala on määratletud, siis ei vaadelda tegevuse võimalikke

alternatiivseid asukohti väljaspool antud planeeringuala.

KSH aruandes käsitletakse järgmisi alternatiive:

◼ Alternatiiv 0 – tegevust ei viida ellu ning säilib praegune maakasutus. 0-alternatiivi on keskkonnamõju

hindamise metoodikast tulenev kohustuslik alternatiiv, mis seisneb senise olukorra ja protsesside

edasises toimumises. Tegevusalternatiividega kaasnevaid keskkonnamõjusid võrreldakse 0 alternatiivi

puhul toimuvate muutustega.

◼ Alternatiiv I – planeeringualale rajatakse üksiktuulik. Alternatiivi I alamalternatiividena võib käsitleda

üksiktuuliku erinevaid paigutuslahendusi ja erinevate tehniliste parameetritega lahendusi juhul kui

selleks ilmneb KSH koostamisel vajadus.

Alternatiiv I korral kavandatakse Harju maakonda Anija valda Kaunissaare külasse Pihkala katastriüksusele

(14101:001:0874, Joonis 1) üksiktuulik.

Planeeringust huvitatud isiku andmetel kavandatakse alale kuni 5 MW tuulikut. Võimalikuks tuuliku tüübiks on

nt Vestas V163, mille rootori diameeter on 163 m, torni kõrgus 126 m ja kogu kõrgus 207,5 m keskmisest

planeeritud maapinnast. Kasutada võidakse ka analoogseid teisi tuuliku mudeleid ning tuuliku lubatav kõrgus

määratakse detailplaneeringus.

Kavandatav üksiktuulik jääb hajaasustuspiirkonda, kavandatava tegevuse ala piirneb põllu- ja metsaaladega.

Planeeringuala kõrvale jääb kavandatav päikesepark, millele on väljastatud 23.11.2023 ehitusluba nr

2312271/09537. Päikesepark on ehitusjärgus.

2. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS

2.1. Asustus ja maakasutus

Detailplaneeringu ala hõlmab Pihlaka (14101:001:0874, maatulundusmaa 100%, 217 715 m²) kinnisasja

Kaunissaare külas.

Planeeringuala lähiümbruses on valdavalt metsamaa, loodusliku rohumaa, haritava maa ja muu maa

kõlvikutega alad. Lähimad hooned asuvad kinnistu piirist linnulennult u 460 m kaugusel (Lauda,

kü 14001:002:0695), lähim elu- või ühiskondlik hoone jääb u 580 m kaugusele (Lauda, kü 14001:002:0695),

tiheasustusala elamumaad u 1 km kaugusele ning kortermajade piirkond 1,5 km kaugusele.

Kinnistu piirneb kohaliku avalikult kasutatava Lauda teega (tee nr 1400044), mis on ühenduses Kose-Jägala

tugimaanteega nr 12 (kaugus kinnistust mööda Lauda teed 860 meetrit).

2.2. Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused

Tuginedes Maa- ja Ruumiameti geoportaali geoloogia 1:50 000 kaardilehe andmetele, siis jääb

detailplaneeringuala piirkonda, kus pinnakattes levivad peamiselt moreen (sorteerimata glatsiogeensed

setted). Lisaks levivad pinnakattes madalsooturvas (biogeenne sete, mis koosneb taimede jäänustest;

madalsooturvas on hästi lagunenud; kuni 30% ulatuses turba mahust on taimeosad visuaalselt eristatavad),

eriteraline liiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...2 mm, milles võib peenemat ja/või jämedamat

fraktsiooni leiduda <50% sette mahust) ja peenliiv (purdsete valdava terasuurusega 0,063...0,5 mm, milles võib

14 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust). Pinnakatte paksus detailplaneeringu alal

u 10 m.

Tuginedes Maa- ja Ruumiameti geoportaali põhjavee kaitstuse 1:50 000 kaardilehe andmetele, siis jääb

detailplaneeringuala peamiselt keskmiselt kaitstud põhjavee ala piirkonda, vähesel määral ala edela nurgas

ka nõrgalt kaitstud põhjavee ala piirkonda. (Joonis 3)

Lähimad puurkaevud jäävad DP alast u 0,6 km kaugusele. (Joonis 3)

Joonis 3. Põhjavee kaitstus ja lähimad puurkaevud.

Detailplaneeringu ala ei kattu ega piirne aktiivse varuga maardlatega. Detailplaneeringu alale lähim maavarade

registris arvel olev passiivse varuga maardla on u 35 m kaugusele lääne suunda jääv Kaugemäe turbamaardla

(registrikaardi nr 511).

2.3. Pinnavesi

Detailplaneeringu alast u 50 m kaugusele lõuna suunda jääb Kõrgemäe kraav (VEE1086500, Joonis 4), mis

suubub Jägala jõkke (VEE1083500). Kõrgemäe kraavile ei ole seatud ehituskeeluvööndit.

Detailplaneeringu alast u 96 m kaugusele lõuna suunda jääb Jägala-Pirita kanal (VEE1089205, Joonis 4), mis

suubub Pirita jõkke (VEE1089200). Jägala-Pirita kanal kuulub EELIS (Eesti looduse infosüsteem),

Keskkonnaagentuur andmebaasi alusel Tallinna linna pinnaveesüsteemi joogiveehaardesse. Jägala-Pirita

kanalile ei ole seatud ehituskeeluvööndit.

Detailplaneeringuga haaratud ala (Pihlaka katastriüksus, katastritunnusega 14101:001:0874) paikneb

maaparandusehitise KEHRA (Joonis 4) (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108830020070/002) maa-alal,

millel paikneb maaparandussüsteemi drenaaž. Planeeritav alal piirneb maaparandusehitise KEHRA

eesvooluga, mille valgala on kuni 10 km² (veekogu nimetusega K-5).

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 15

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Joonis 4. Maaparandushoiualade ja vooluveekogude paiknemine planeeringuala suhtes.

2.4. Looduskaitselised objektid ja alad

Detailplaneeringu ala ei kattu ühegi kaitsealaga. Detailplaneeringu alale lähimad kaitse- ja hoiualad jäävad

põhja suunas 3,2 km kaugusele Matsi dendraarium (KLO1200434), lääne suunas 3,5 km kaugusele Parila

looduskaitseala (KLO1000648), edela suunas 4,4 km kaugusele Kiviloo hoiuala (KLO2000132) ja 4,9 km

kaugusele Kiviloo mõisa park (KLO1200339), kagu suunas 4,3 km kaugusele Pikva mõisa park (KLO1200558)

ja 6,7 km kaugusele Kõrvemaa maastikukaitseala (KLO1000265), põhja suunas u 5,8 km kaugusele Anija

looduskaitseala (KLO1000461) (Joonis 5).

16 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Joonis 5. Kaitse- ja hoiualade paiknemine detailplaneeringuala piirkonnas. EELIS 12.02.2025.

Detailplaneeringu alale ei jää püsielupaikasid. Detailplaneeringu alast 5 km raadiusesse jäävad püsielupaigad

on esitatud Tabel 1-s.

Tabel 1. Detailplaneeringu alast 5 km raadiusesse jäävad püsielupaigad.

Püsielupaiga nimi Kood Kaugus DP alast, km

Rätla väike-konnakotka püsielupaik KLO3002426 3,5

Kaunissaare kanakulli püsielupaik KLO3002743 1,8

Parila väike-konnakotka püsielupaik KLO3001723 4,0

Kehra väike-konnakotka püsielupaik KLO3002386 1,5

Detailplaneeringu alale ei jää projekteeritavaid alasid ega üksikobjekte. Alale ei jää I, II ega III kategooria

kaitsealuste liikide elupaikasid.

2.5. Taimestik

Detailplaneeringu alale ei jää I, II ega III kategooria kaitsealuste taimeliikide ega seente ja sammalde

kasvukohtasid. DP ala mõjualasse (taimestiku osas mõjualana käsitletud 300 m ulatust ala) ei jää I ega

III kategooria kaitsealuste taimeliikide ega seente ja sammalde kasvukohtasid. DP alast 60 m kaugusele jääb

II kategooria kaitsealuse taimeliigi kaunis kuldking (Cypripedium calceolus, KLO9305855) leiukoht.

Detailplaneeringu alale lähimad loodusdirektiivi elupaigatüübid jäävad 1,5 km kaugusele kirde suunda –

rohunditerikkad kuusikud (9050) ja vanad loodusmetsad (9010*).

Detailplaneeringu alale lähim vääriselupaik VEP nr.208690 jääb u 1,5 km kaugusele kirde suunda.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 17

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

2.6. Linnustik

Detailplaneeringu alale ei jää EELIS alusel ühegi I, II või III kaitsekategooria linnuliigi elupaika.

Lähtudes Eesti Ornitoloogiaühingu ja Kotkaklubi poolt 2022. aasta lõpus valminud maismaalinnustiku

analüüsist8 on detailplaneeringu ala osas välja toodud kattuvus analüüsi kohas tsoon 1 (väike-konnakotkas)

alaga (Joonis 6).

Analüüsi kohaselt on tsoon 1 liigi elupaik, kodupiirkonna tuumala või rändekoridor, kuhu tuulikute püstitamine

põhjustab negatiivse mõju. Tsooni 1 kattuvatele aladele ei pruugi olla võimalik tuulikuid kavandata. Kui seda

tehakse, tuleb erandit eeluuringu ja teadusandmete alusel veenvalt põhjendada.

Täpsem ala linnukaitseliste piirangute vajadus tuleb selgitada KSH koostamiseks läbiviidava linnustiku

uuringuga (vt ptk Error! Reference source not found.). Tähelepanu vajavaks liigiks antud ala puhul on eeskätt

väike-konnakotkas.

Joonis 6. Detailplaneeringuala kattuvus maismaalinnustiku analüüsi kohaste tsoonidega 1 ja 2.

2.7. Kultuurimälestised ja pärandkultuur

Detailplaneeringu ala ei kattu kultuurimälestistega. Detailplaneeringu alale lähim kultuurimälestis jääb

u 2,2 km kaugusele lõuna suunda (arheoloogiamälestis Kalmistu "Luudemägi", mälestise registri nr 17426).

Detailplaneeringu alale ei jää pärandkultuuriobjekte. Lähimateks pärandkultuuriobjektideks on u 0,7 km

kaugusele põhja suunda jääv Tedremäe talukoht (kood: 140:TAK:068, seisund: tüüp määratav, objektist või

tema esialgsest funktsionaalsusest säilinud alla 20%) ja u 0,3 km kaugusele lõuna suunda jääv Soo-Otsa

talukoht (kood: 140:REE:035, seisund: tüüp määratav, objektist või tema esialgsest funktsionaalsusest

säilinud alla 20%).

Detailplaneeringu ala ei kattu Anija valla üldplaneeringu kohase väärtusliku maastikuga. Detailplaneeringu ala

ei kattu teadaolevalt arheoloogiatundliku alaga.

8 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja-lisad

18 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

2.8. Kliima

IRENESe projekti9 raames loodud 100 m kõrgusel esineva tuule kiiruse kaardi alusel paikneb detailplaneeringu ala

keskmise ja hea tuulekiirusega alal. Hinnanguline keskmine tuulekiirus 100 m kõrgusel on vahemikus 5,8-6,2 m/s.

Valdavad on edela ja lõunakaarte tuuled10.

3. ASJAKOHASTE MÕJUDE JA HINDAMISALUSTE SELGITAMINE

3.1. Metoodika

KSH koostamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide nõuetest. KSH

aruande koostamisel järgitakse KeHJS § 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise

planeerimisdokumendi eesmärke. Keskkonnamõjude hindamisel lähtutakse asjakohastest metoodilistest

juhendmaterjalidest nagu „Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat“. Lisaks võetakse

keskkonnamõju hindamisel arvesse juhteksperdi ja töögrupi keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja

üldtunnustatud hindamismetoodikat. Eri mõjuvaldkondade puhul kasutatava hindamismetoodika kirjeldus on

esitatud ptk Error! Reference source not found.Error! Reference source not found. vastava mõjuvaldkonna

juures.

Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest. Vastavalt KeHJS-le on

keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas

pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

KSH programmi koostamise käigus teostati ühtlasi keskkonnamõjude olulisuse esialgne hindamine

(hindamisulatuse kaardistamine), mille käigus tuvastati olulise keskkonnamõju võimaliku esinemise

valdkonnad ja/või mõjud, mille ulatus ja olulisus vajavad edasist täpsustamist. Mõjuvaldkondi ja mõjutatavaid

keskkonnaelemente, millel ja millele puudub oluline negatiivne keskkonnamõju, KSH aruandes edaspidi ei

käsitleta. See võimaldab KSH aruande koostamise käigus põhjalikumalt keskenduda olulistele teemadele.

Juhul kui KSH aruande koostamisel seoses lisanduva infoga siiski osutub vajalikuks mõne programmis

väheoluliseks peetud valdkonna põhjalikum käsitlus, siis seda aruandes ka tehakse.

3.2. Natura eelhindamine

Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud

loomade, sh lindude ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada

üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura hindamine on kavandatava tegevuse

elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele.

Natura 2000 hindamisel lähtutakse asjakohastest juhenditest11-12.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas

kavandatava tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele

liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada. Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või

kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku ala(de)le ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel

koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist

on tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus

esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura

hindamise järgmine etapp – Natura asjakohane hindamine.

9 https://keskkonnaagentuur.ee/irenes

10 http://www.ilmateenistus.ee/kliima/kliimanormid/tuul/#tuule_suund

11 Kutsar, R.; Eschbaum, K. Ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija:

Keskkonnaamet.

12 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi

92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 19

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei ole otseselt vajalik linnu- ja loodusalade kaitse-eesmärkide

saavutamiseks.

Natura loodusalade puhul on üldjuhul mõjuala ulatuseks hinnatud 100 m loodusalast13. Eriti tundlike

märgalade puhul võib võimaliku mõjuala ulatuseks hinnata kuni 250 m. Loodusalade puhul, mille kaitse-

eesmärgiks on nahkhiired võib mõjuala ulatuseks olla 1000 m. Detailplaneeringu alale lähim Natura loodusala

jääb lääne suunda u 3,5 km kaugusele Parila loodusala (EE0010111) ning 4,3 km kaugusel Kiviloo loodusala

(EE0010110) (Joonis 7). Teised loodusalad paiknevad veel kaugemal ehk Natura loodusalad jäävad mõjualast

väljaspoole.

EOÜ maismaalinnustiku analüüsi14 kohaselt on linnustiku puhul kõige tundlikumaks liigiks must-toonekurg,

kelle puhul potentsiaalne mõjuala (tsoon 3 ala) võib ulatuda 14 kilomeetrini. Ainuke mõjuala ulatusse jääv

linnuala on Kõrvemaa linnuala (EE0060171), mis jääb 6,7 km kaugusele, kuid antud linnualaga seonduvad

elupaikade tsoneeringu alad ei ulatu planeeringualani.

Joonis 7. Detailplaneeringu ala ümbritsevad Natura 2000 loodus- ja linnualad.

Eelneva alusel jäävad nii Natura loodusalad kui linnualad väljaspoole kavandatava tegevuse mõjuala. Mõju

Natura aladele on välistatud ja Natura asjakohase hindamise vajadus puudub.

13 Maismaa tuuleparkide mõjust elustikule ja Keskkonnaameti soovitused nende planeerimise kohta kohaliku omavalitsuse

üldplaneeringutes (seisuga 10.11.2021)

14 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja-lisad

20 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

3.3. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele ja populatsioonidele, taimedele

ning loomadele ja kaitstavatele loodusobjektidele

3.3.1. Mõju taimedele, sh taimekooslustele

Üksiktuuliku püstitamise puhul võib taimestikule mõju avalduda ehitusaegses etapis läbi otsese ehitusaluselt

alalt taimestiku eemaldamise ja ehitustegevusega kaasneva taimestiku kahjustamise (masinatega tallamine

ehitusala vahetus läheduses). Otsene mõjuala ulatus piirneb sealjuures ehitusaluse pinnaga ning selle vahetu

ümbrusega. Pinnasetöid teostatakse tuuliku vundamendi alalt ja selle ümbruses ehitustehnika poolt

kasutatavalt alalt, uue ühendustee aluselt alalt, ja elektrivõrgu ühenduse rajamise käigus (juhul kui kasutatakse

maakaablit). Kuna tegu on kultuurrohumaaga, kus kaitsealuste taimeliikide esinemine on ebatõenäoline, siis

otsest olulist mõju taimestikule oodata ei ole.

Kaudsemalt võib ehitustegevus avaldada mõju taimekooslustele läbi veerežiimi või valgustingimuste

muutumise. Kaudsete mõjude ulatus sõltub koosluse tüübist, kuid jääb tavaliselt paarikümne kuni paarisaja

meetri ulatusse otsese mõju alast. Kaudne mõju taimestikule võib olla oluline eeskätt juhul kui tegevus

puudutab kaitsealuste taimeliikide leiukohti või kõrge väärtusega taimekooslusi nagu metsa vääriselupaigad

või inventeeritud heas seisundis loodusdirektiivi elupaigad. DP alast 60 m kaugusele jääb II kategooria

kaitsealuse taimeliigi kaunis kuldking (Cypripedium calceolus, KLO9305855) leiukoht ning KSH aruandes

hinnatakse mõju kaitsealusele taimeliigi kasvukohale eksperthinnanguna. Kuldkinga leiukoha seisund ja

ulatus kontrollitakse välivaatlusega KSH juhteksperdi poolt. Taimestiku inventuuri läbiviimise vajadust

planeeringualal ei nähta. Tegu on kultuurrohumaaga.

Teadaolevalt jäävad lähimad loodusdirektiivi elupaigad ja vääriselupaigad DP alast enam kui 1,5 km

kaugusele, mistõttu mõju neile puudub.

3.3.2. Mõju loomastikule, sh linnud

Üksiktuuliku puhul on oluliselt mõjutatavateks loomastiku rühmadeks nahkhiired ja linnud (eeskätt röövlinnud

ning suure kehamassiga veelinnud). Mõju neile võidakse avaldada nii ehitusaegses etapis (võimalik

ehitustegevusega kaasnev häirimine ja elupaiga võimalik kadu) kui ka kasutusetapis (kokkupõrgetest tingitud

hukkumise oht, rändetakistus, elupaikade hülgamine, mõnede liikide puhul müra mõju). Seetõttu on linnustiku

kaitse puhul mõjude ennetamiseks oluline tuuliku läbimõeldud asukohavalik.

KSH käigus arvestatakse üle-eestilise maismaalinnustiku analüüsiga15. Arvestama peab, et asukoha kesksed

linnustiku uuringud on oluliselt suurema täpsusastmega kui üle-eestilise maismaalinnustiku analüüs.

Konkreetselt planeeringualal ei ole teadaolevatel andmetel ühegi kaitsealuse linnuliigi leiukohta ega elupaika,

seega otseselt ühegi kaitsealuse linnu elupaika ei hävitata. Samas ei saa välistada, et alal pesitseb mõni

linnuliik, kes pesitseb maapinnal, seega tuleb planeerimise käigus veenduda, et linnud ei kasuta ala enda

pesitsuspaigana. Kui planeeringualalt leitakse lindude pesasid tuleb hinnata, kas ja kuhu on võimalik tuulik

kinnistule planeerida, et see ei mõjutaks negatiivselt konkreetse linnuliigi elupaikasid ning millised on

võimalikud leevendusmeetmed ning kas konkreetsel linnuliigil on võimalik läheduses ka mõnda muud ala

pesitsuseks kasutada. Kui planeeringualalt leitakse lindude pesituskohti ning leevendusmeetmetega on

võimalik negatiivset mõju konkreetsele linnuliigile vähendada, siis tuleb tuuliku ehitustöid planeerida selliselt,

et ei hävitataks juba loodud pesasid ning ei häiritaks lindusid nende pesitsemisajal.

Kõige selgemalt avaldub tuulikute mõju kokkupõrkesuremuses ehk lendavad linnud võivad põrkuda

tuulikutega ning saada selle tagajärjel surma või vigastada. Kuna planeeritakse püstitada ainult üks tuulik, siis

tõenäoliselt lindude kokkupõrked sellega on vähetõenäolised, kuid 100% kokkupõrkeid ilmselt välistada ei saa.

Kokkupõrkerisk sõltub eelkõige tuuliku asukohast, reljeefist ja linnuliikide käitumuslikest omapäradest.

Kokkupõrkeohtu suurendab tuuliku püstitamine tihti kasutatavatele lindude liikumisteedele, nt pesitsusala ja

toitumisala vahele ja rände piirkonda. Kokkupõrkeohuga on seotud ka barjääriefekt ehk vältimaks tuulikut

lendavad linnud tuulikust mööda või kõrgemalt üle, mis võib vähendada teatud elupaikade kasutatavust või

suurendab lindude energiakulu. Samas avaldab barjääriefekt pigem olulisemat mõju suuremate tuulikuparkide

15 https://kliimaministeerium.ee/elurikkus-keskkonnakaitse/looduskaitse/uuringud-projektid-ja-analuusid#analuus-ja-lisad

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 21

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

puhul mitte üksiku tuuliku puhul. Juhul kui tuulik asub siiski lindude regulaarsel liikumisteel (rändeteel,

pesitsusala ja toitumisala vahel), siis võib ka üksik tuulik, olenevalt selle suurusest, avaldada lindudele

negatiivset mõju.

Linnustiku mõju hindamiseks viiakse detailplaneeringu alal läbi linnustiku alusuuring16. Linnustiku uuringu

ülesandeks on: selgitada välja ja kaardistada kaitstavate linnuliikide elupaigad potentsiaalsel tuuliku alal ning

selle naabruses; selgitada välja haudelinnustiku koosseis ja arvukus detailplaneeringu alal; pakkuda välja

leevendusmeetmed linnustikule avalduvate oluliste mõjude leevendamiseks.

Uuringu käigus teostatakse järgnevad tööd:

1. Koondatakse olemasolevad linnustikualased andmed järgnevatest infoallikatest:

◼ EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur ja PlutoF;

◼ Eesti Ornitoloogiaühing, Kotkaklubi. 2022. Üle-eestiline maismaalinnustiku analüüs, riigihange

nr 239156. Kaardikihid Keskkonnaagentuuri ruumiandmete teenusest. – Edaspidises töös nimetatud ka

kui EOÜ analüüs.

2. Viiakse läbi linnustiku punktvaatlused maismaalinnustiku analüüsi ptk 5.1.1. metoodika kohaselt.

Fookusliigid: registreeritakse kõik liigid, aga eelistähelepanu all on kaitstavad ja kaitsekorralduslikult olulised

liigid, eriti haukalised (antud alal eeskätt väike-konnakotkas), pistrikulised, must-toonekurg, sookurg, hanelised

jt. Uuringualal valitakse vaatluskohad selliselt, et kaetud oleks üle poole uuringualast, soovitavalt vähemalt

75–80%. Arvestades uuringuala väiksust on tõenäoliselt piisav ühe vaatluspunkti määramine alale.

Kevadel (märts–mai), suvel (juuni–august) ja sügisel (september–november) toimuvad loendused

kindlaksmääratud loenduspunkti(de)st. Loendustundide arv igast vaatluspunktist on kevadel ja sügisel 36

tundi ning suvel 18 tundi. Ühe vaatlustsükli (üks loendus ühest vaatluspunktist) pikkus on 2–3 tundi.

Punktvaatlustel registreeritakse linnuliik, arv (salkade, parvede puhul), lennukõrgus (kasutades laserbinoklit

või hinnates lennukõrguse teadaoleva kõrgusega objektide abil), linnu poolt uurimisalas veedetud aeg (sek) ja

soovitavalt lennutrajektoor visandina välitöökaardile või nutiseadmesse. Punktvaatluste alusel saadakse

kvantitatiivne hinnang lindude poolt ala õhuruumi kasutamise sageduse kohta ja vajadusel sisend

liigipõhistesse hukkumissageduse prognoosi mudelitesse, kui neid otsustatakse kasutada.

3. Kaitsekorralduslikult oluliste liikide uuring avamaastikul.

◼ Põllumajandusmaastikuga seotud linnustiku inventeerimine. Kuna püsirohumaade pindala arendusalal

on alla 100 ha, tehakse üldloendus (metoodika vt Nellis 2013 Luhaniitude ja poldrite haudelinnustik).

◼ Rukkiräägu ühekordne kaardistamine põllumajandusmaastikul (metoodika Nellis 2013).

Planeeringuala nahkhiirte osas andmed puuduvad. Potentsiaalselt võivad tuulikud nahkhiiri ebasoodsalt

mõjutada, kui tegu on kõrge nahkhiirte aktiivsusega piirkonnaga. Kuna tegu on haritava maaga, siis eeldused

nahkhiirte kõrgeks arvukuseks on madalad. Vajalik on siiski nahkhiirte andmestikku täpsustada ja läbi viia

nahkhiirte uuring, mille ülesanne on selgitada, kas alal paikneb nahkhiirte jaoks olulisi koondumiskohti,

toitumiskohti ning suvekolooniaid ja varjepaiku. Samuti tuleb selgitada nahkhiirte aktiivsus kevadisel, suvisel

ja sügisesel perioodil. Uuringu metoodika puhul lähtutakse mh Mägi ja Saag (2024) dokumendist

„Tuuleparkide elustiku-uuringute metoodika ja järelseire miinimumnõuded“.

Nahkhiiri registreeritakse automaatdetektoritega päikeseloojangust päikesetõusuni maist septembri lõpuni.

Lähtuvalt välitööde tulemustest kaardistatakse planeeringualal piirkonnad, kus esineb nahkhiirtele häid

elupaiku-toitumisalasid, kus nahkhiirte arvukus on kõrge ja kuhu kas tuuliku rajamist tuleb vältida või kasutada

leevendavaid meetmeid.

KSH aruandes hinnatakse mõju nahkhiirtele ja lindudele läbiviidavate uuringute alusel eksperthinnanguna.

Planeeringuala puhul ei ole tegu rohevõrgustiku alaga ning ala iseloomu arvestades (kultuurrohumaa) ei ole

tegu metsloomade jaoks esmatähtsa elupaiga või toitumisalaga. Sellest lähtuvalt KSH aruande koostamiseks

loomastiku uuringuid (va eelpool kirjeldatud linnustiku ja nahkhiirte uuring) läbi ei viida. Olulist mõju

loomastikule (va linnustik ja nahkhiired) üksiktuuliku rajamisel ette ei ole näha ja seega detailsemat mõju

hindamist muule loomastikule KSH aruande koostamisel ei kavandata.

16 Uuringu läbiviijaks on Loodusekspert OÜ, töid juhib Ants Tull (PhD., zooloogia ja hüdrobioloogia).

22 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

3.3.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele

Arvestades kaitstavate objektide paiknemist planeeringuala suhtes, nende kaitse-eesmärke ja kavandatava tegevuse

mõjuala võimalikku ulatust, siis ei saa välistada ebasoodsat mõju Kaunissaare kanakulli püsielupaigale(KLO3002743) ja

Kehra väike-konnakotka püsielupaigale (KLO3002386). Mõju hindamisel lähtutakse 3.3.2 kirjeldatud linnustiku uuringu

tulemustest.

3.4. Mõju põhja- ja pinnaveele

Detailplaneeringuga haaratud ala (Pihlaka katastriüksus, katastritunnusega 14101:001:0874) paikneb

maaparandusehitise KEHRA (maaparandussüsteemi/ehitise kood 4108830020070/002) maa-alal, millel

paikneb maaparandussüsteemi drenaaž. Planeeritav alal piirneb maaparandusehitise KEHRA eesvooluga,

mille valgala on kuni 10 km² (veekogu nimetusega K-5). Vältimaks veerežiimi muutust ja sellega kaasnevat

võimalikku liigniiskuse teket on detailplaneeringu koostamisel ja tuuliku rajamisel oluline tagada

maaparandussüsteemi toimimine. KSH aruande koostamisel käsitletakse mõju maaparandussüsteemi

toimivusele ja võimalikule ehitusaegsele mõjule, seoses võimaliku ehitusaegse pinnasevee ärajuhtimisega

eesvoolu, eksperthinnanguna. Maaparandussüsteemide praegune seisund kaardistatakse

maaparandussüsteemide registri ja välivaatluste abil.

KSH aruandes antakse ülevaade piirkonna puurkaevudest ning esitatakse eksperthinnang võimaliku mõju

osas kaevude veetasemele ja kvaliteedile. Lähtutakse piirkonna kohta olemasolevast hüdrogeoloogilisest

infost ja erialakirjanduses esitatud põhjavee alandust ning vee liikumist puudutavast teadmisest.

Käsitletakse ka eksperthinnanguna võimalikku pinna- ja põhjavee reostusriski ehitustegevuse käigus ja tuuliku

käitamise avariiolukordades.

3.5. Võimalik mõju inimese heaolule ja tervisele, sotsiaalsetele vajadustele

ja varale

3.5.1. Müra

Üksiktuuliku ehitusega kaasneb ehitusaegne müra, mis on sarnane tavapärase ehitustegevusega kaasneva

müraga. Ehitusaegset müra hinnatakse eksperthinnanguna.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on välisõhus leviva müra normtasemed:

◼ müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist keskkonnahäiringut ja

mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

◼ müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Müra hindamisel võetakse aluseks keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Elamualade suhtes kehtib

tööstusmürale piirväärtus päevasel ajal 60 dBA ja öisel ajal 45 dBA, sihtväärtus on päevasel ajal 50 dBA ja

öisel ajal 40 dBA. II kategooria alade (elamud) tööstusmüra sihtväärtus on 50 dB päeval ja 40 dB öösel.

KSH raames hinnatakse üksiktuuliku käitamisest tingitud müra ulatust ning mõju müratundlike alade suhtes.

Hindamine teostatakse arvutuslikult (koostatakse mürakaardid kasutades spetsiaaltarkvara WindPro vms).

Tuuliku müra hindamisel lähtutakse 2025. a valminud juhendist17 sh lähtutakse juhendis kirjeldatud

metoodikast.

Tuulikud, nagu paljud teised müraallikad, põhjustatavad ka madalsageduslike helisid. Madalsageduslikule

mürale kehtivad normtasemed sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja

infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“ lisa

alusel. Tegu ei ole seega välisterritooriumil kehtivate normidega, vaid hoonetes sees kehtivate

normtasemetega. KSH aruande koostamisel viiakse läbi ka madalsagedusliku müra leviku arvutuslik

17 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 23

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

hindamine. Madalsagedusliku müra arvutuslikul hindamisel lähtutakse metoodika osas 2025. a valminud

juhendist18.

Infraheli piirväärtused elamutes ning ühiskasutusega hoonetes on kehtestatud sotsiaalministri 12.11.2025

määrusega nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes

ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid“. Väliskeskkonnas levivale infrahelile normtasemeid kehtestatud ei

ole. Tuuliku infraheli hindamise osas lähtutakse Kliimaministeeriumi 2025. a valminud juhendist19. Infraheli

arvutuslikku hindamist läbi ei viida, kuna tuulikute poolt tekitatav infraheli jääb asjakohaste teadusuuringute

tulemuste kohaselt alla inimeste tajuläve ja ei oma seetõttu olulist mõju inimeste tervisele (vastav ülevaade

antud juhendi ptk 2.4.2, Terviseameti tuuleparkide veebilehel20 ja Sotsiaalministeeriumi kirjas21). KSH

aruandes käsitletakse tuuliku infraheli ja selle mõju juhul kui KSH aruande koostamise perioodiks on avaldatud

antud teemavaldkonna kohta Eesti riigi pädevate ametkondade poolt uuemaid suuniseid võrreldesdetsember

2025 seisuga, mille kohaselt teemavaldkond vajab täpsemat hindamist. Kui uuemaid suuniseid KSH aruande

koostamise ajahetkeks avaldatud ei ole, siis lähtutakse eeldusest, et tuuliku infraheli puhul ei ole tegu olulise

keskkonnamõjuga.

3.5.2. Varjutus

Tuulikud kui kõrgkonstruktsioonid põhjustavad päikesepaistelise ilmaga paratamatult varjusid. Tuntakse

kahte tüüpi tuulikute ja päikesepaiste koosmõjul tekkivaid keskkonnamõjureid – liikuvad varjud ja

perioodilised peegeldused. Liikuvad varjud on põhjustatud tuuliku konstruktsiooniosade poolt. Tuulikute

liikuvaid varje põhjustavad tuuliku pöörlevad labad. Kuivõrd tuuliku labad liiguvad, siis liigub pidevalt ka vari.

See võib oluliselt häirida lähedal asuvates elamutes inimesi ja maanteedel sõitvaid autojuhte hommikuti ja

õhtuti. Teoreetiliselt võivad varjud ulatuda mitmete kilomeetrite kaugusele. Reaalselt ei põhjusta varjutus aga

märkimisväärset häiringut tuulikust kaugemal kui u 10 tuuliku rootori läbimõõtu.

Varjutuse hindamise metoodika puhul järgitakse Kliimaministeeriumi 2025. a koostatud juhendit18. Varjutuse

puhul lähtutakse olulise mõju künnisena juhendis esitatud soovituslikest väärtustest, mille kohaselt juhul kui

reaaltingimustest lähtuv varjutuse olukord tundlikul alal on >8 h/aastas või 30 min/päevas, tuleb kavandada

ja rakendada leevendusmeetmed.

KSH käigus hinnatakse varjutuse ulatust ja kestvust spetsiaaltarkvara WindPRO abil.

3.5.3. Vibratsioon

Tuuliku töötamisega võib kaasneda ka vibratsioon ning vibratsiooni piirväärtusi ületav vibratsioontase võib

põhjustada nii tervisemõju kui kahju varale. Vibratsioonitasemed hoonetes peavad vastama sotsiaalministri

01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni hindamise kord” kehtestatud piirväärtustele. Tuuliku vibratsiooni hindamisel järgitakse

Kliimaministeeriumi 2025. a koostatud juhendit18. Juhendis on leitud, et arvestades, et vibratsiooni levik sõltub

muuhulgas asukohas esineva pinnase omadustest ja tuulikute võimsusest, on ettevaatusprintsiibist lähtuvalt

soovitatav negatiivsete mõjude (sh kumulatiivsete) vältimiseks tagada, et tuulepargid asuksid

vibratsioonitundlikest hoonetest (elamud ja ühiskasutatavad hooned) minimaalselt 500 m kaugusel. Antud

vahemaa tagamise korral ei ole vajalik täpsustavate vibratsiooni uuringute läbiviimine. Antud

detailplaneeringu puhul on tagatud tuuliku ja vibratsioonitundlike hoonete vahemaa, mis on suurem kui 500 m

ja vibratsiooni hindamist seega KSH aruande koostamisel ei teostata.

3.5.4. Mõju inimese tervisele

Tuulikute puhul on mõju inimese tervisele seotud eeskätt tuulikute töötamisest tuleneva müra, varjutuse ja

vibratsiooni võimaliku mõjuga, mille hindamist KSH programm juba eelnevates peatükkides ette nägi. Muid

18 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

19 Kliimaministeerium, 2025. Tuuleparkide keskkonnamõju hindamise juhend. Müra, vibratsioon, varjutamine.

20 https://www.terviseamet.ee/tuulepargid#kas-terviseamet-on-s

21 Sotsiaalministeerium 10.03.2025 nr 5.1-2/679-1

24 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

mõjuaspekte, mis kaasnevad üksiktuuliku rajamisega ja võiksid mõjutada oluliselt inimese tervist, KSH

programmi koostamisel ei tuvastatud ja seega neid ka KSH aruandes detailsemalt ei hinnata.

3.6. Mõju maastikule, sh visuaalne mõju

Tuuliku visuaalse mõju hindamisel arvestatakse AB Artes Terrae OÜ 2020. a koostatud juhendmaterjali22

soovitusi ulatuses, mis on ülekantavad maismaa tuulikutele.

Tuuliku nähtavuse hindamiseks kasutatakse spetsiaaltarkvara WindPRO. Reljeefi andmestikuna kasutatakse

Maa-ameti maapinna kõrgusmudelit ja CORINE maakatte kaarti. Sellise lähenemisega on võimalik saada

indikatiivne kaart tuuliku nähtavuse kohta ehk selgitada välja piirkonnad, kust tuulik võib olla olulisel määral

nähtav. Samuti võimaldab tarkvara arvutada välja tuuliku nähtavuse vertikaalse ja horisontaalse vaatenurga,

mis võimaldab määrata tuulikust tingitud vaate muutuse olulisust. Lähtuvalt nähtavusanalüüsist hinnatakse

vaate muutuse olulisust. Hinnangud antakse lähtuvalt Tara, A, 2022 a avaldatud artiklis „DVC as a Supplement

to ZVI: Mapping Degree of Visible Change for Wind Farms“ kirjeldatud skaalast.

Väärtuslike maastike ja väärtuslike vaadete määramisel lähtutakse Anija valla üldplaneeringust, mis määrab

vaatekoridorid ja ilusate vaadetega teelõigud.

Nähtavusanalüüsi alusel valitakse kuni 10 vaatepunkti – kohad kuhu on avalik ligipääs, kust tuulik võib jääda

nähtav ning eelistatakse väärtuslike maastike ja/või kaunite teelõikude esinemisalasid. Punktidest

koostatakse fotomontaažid. Eelistatakse kavandatavastest tuulikutest kuni 10 km raadiuses paiknevaid

vaatekohti, sest kaugemal ei tundu tuulik inimsilmale enam selgelt eristatav/domineeriv. Kaugemate

vaatepunktide kohta on asjakohane koostada fotomontaaže kui tegu on väga olulise vaatepunktiga (nt mõni

oluline turismiobjekt) ja esineb nähtavusanalüüsist lähtuvalt oluline vaate muutus.

3.7. Võimalik mõju kutuuripärandile

Detailplaneeringu alal ega selle lähipiirkonnas ei paikne muinsuskaitseseaduse alusel kaitstavaid objekte ega

arheoloogiatundlike alasid. Detailplaneeringu alale ei jää ühtegi pärandkultuuriobjekte.

Mõju kultuuripärandile puudub ja täpsem hindamine KSH aruande koostamisel ei ole vajalik.

3.8. Jäätmeteke

Tuuliku ehitusetapis tekkivad jäätmed ja nende käitluse korraldamine on sarnane tavapärasele ehitusaegsele

jäätmekorraldusele. Asjakohaste meetmete rakendamisel (jäätmete korrektne kogumine ja äravedu jms) ei

ole jäätmetekkel tõenäoliselt olulist mõju keskkonnale.

Tuuliku käitamise käigus tekib samuti jäätmeid, milleks on näiteks erinevad kuluosad, vanaõlid jms.

Jäätmekäitluse korraldusel tuleb järgida kehtivat jäätmealast seadusandlust. Jäätmekäitluse õiguspärasel

korraldamisel ei ole oodata sellega kaasnevat olulist keskkonnamõju.

Suurim jäätmeteke kaasneb tuuliku likvideerimise etapiga. Jäätmete kogusest ja käitlusviisidest antakse KSH

aruandes ülevaade.

3.9. Mõju pinnasele, sh väärtuslikule põllumajandusmaale

Kavandatava tegevusega kaasneb pinnase ümberpaigutamine. Seega avaldatakse pinnasele mõju. Tuuliku

rajamiseks vajalike pinnasetööde maht sõltub ala geoloogilistest tingimustest, eeskätt pinnakatte

omadustest. Mõju täpsem iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu

vormis.

Detailplaneeringu alale jääb Anija valla üldplaneeringu kohane väärtuslik põllumajandusmaa. Mõju täpsem

iseloom ja ulatus selgitatakse välja KSH käigus. Hinnang antakse eksperthinnangu vormis. Lähtutakse

üldplaneeringu väärtusliku põllumajandusmaa kasutustingimustest.

Detailplaneeringu ala kattub suurel määral Anija valla üldplaneeringu kohase väärtusliku põllumajandusmaa

alaga.

22 AB Artes Terrae OÜ. 2020. Meretuulikuparkide arendamise edendamiseks visuaalse mõju hindamise metoodiliste soovituste

juhendmaterjal. https://www.fin.ee/media/2706/download

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 25

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

3.10. Võimalik mõju kliimamuutustele ja kliimakindlus

Tuuliku rajamine elektri tootmiseks tähendab taastuvatel energiaallikatel põhineva elektrienergia tootmise

osakaalu suurendamist, mis loob eeldused fossiilsete kütuste põletamisel eralduvate kasvuhoonegaaside

vähendamiseks, omades seeläbi potentsiaalset positiivset mõju kliimamuutuste pidurdamisele. Samas

kaasneb tegevusega metsamaa raadamine ja süsinikku siduva mulla eemaldamine. Metsamaa raadamine ja

eeskätt turvasmuldade eemaldamine ning veerežiimi muutus põhjustab pöördumatu muutuse keskkonnas

ning see mõjutab süsiniku talletamist ja sidumist. KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju kliimamuutustele.

Mõju hindamisel leitakse tuuliku rajamise ja kasutamisega kaasnev hinnanguline kasvuhoonegaaside heide

CO2 ekvivalendina. Arvestatakse maakasutuse muutusega kaasnevat CO2 sidumise muutust ning

taastuvenergia tootmisega kaasnevat CO2 ekv heitkoguse vähendamist.

Erialakirjanduse andmetel ja piirkonna kliimamuutustega kohanemise arengukavast lähtuval käsitletakse ka

kliimamuutuste (sagenevate tormide, tugevnevate tuulte ja jäitepäevade sagenemise tingimuses) võimalikku

mõju tuulikule ja sellega seotud taristule.

3.11. Piiriülese keskkonnamõju esinemise võimalikkus

Detailplaneeringu ala asub riigipiirist eemal. KSH ekspertgrupp riigipiiriülese mõju esinemise võimalust

(KeHJS § 30 või Espoo konventsiooni mõistes) ei näe ja teemat seega KSH aruandes täiendavalt ei käsitleta.

3.12. Kumulatiivse mõju võimalikkus arvestades teiste ümbruskonna

arendusprojektidega

Liitmõju ehk kumulatiivne mõju on üksikute mõjutegurite kuhjuv mõju. Nt eri kavade ja projektide

ellurakendamisel ühteaegu tekkiv mõju. Mõjude kumulatiivsust arvestatakse eespool peatükkides käsitletud

iga teema hindamise juures integreeritult tavapärase keskkonnamõjude hindamise loogilise osana.

Pihlaka maaüksuse kõrvale kavandatakse päikeseparki ning ehitusloa aluseks oleva eelprojekti „Kaunissaare

päikeseelektrijaam II etapp“ kohaselt ehitatakse ligikaudu 67,5 ha suurune ala päikesepaneele täis.

Päikesepargile on väljastatud 23.11.2023 ehitusluba nr 2312271/09537. Koosmõjusid päikesepargiga

hinnatakse mõjuvaldkondade puhul, mille puhul see osutub asjakohaseks ehk koosmõjude esinemist võib

eeldada.

3.13. Muud mõjud

Riigikaitselistele objektidele (eeskätt radaritele) mõju hindamisel lähtutakse Kaitseministeeriumi vastavast

hinnangust. Planeeringu algatamisel on lähtutud teadmisest, et alale on Kaitseministeeriumi andmetel

võimalik püstitada kuni 150 m kõrguseid tuulikuid (masti ja tiivikulaba kogupikkus). Alal kaob kõrguspiirang

2025. a, et rajada üle 150 m kõrguseid tuulikuid. Seega on lähiaastatel oodata täiendavate

kompensatsioonimehhanismide rakendamist, mis kaotaks alalt kõrguspiirangud.

Tuulikuid seostatakse mobiili-, raadioside- ja televisioonisignaali häiringutega. Detailplaneeringu koostamisel

tehakse koostööd sidevõrkude haldajatega. Arvestades, et tegu on üksiktuuliku rajamisega, siis olulist mõju

mobiili, raadioside ja televisioonisignaalile oodata ei ole.

4. OSAPOOLED JA KSH EKSPERTGRUPP Detailplaneeringu ja KSH koostamise osapooled on järgmised:

◼ detailplaneeringu ja KSH algataja ja kehtestaja on Anija Vallavolikogu ning detailplaneeringu koostaja ja

koostamise korraldaja on Anija Vallavalitsus;

◼ detailplaneeringust huvitatud isik on KC Energy OÜ, tel +372 5565 3326, e-post

[email protected];

◼ detailplaneeringu koostamise konsultant on Plannum OÜ (Harju maakond, Kose vald, Kose-Uuemõisa

alevik, Küüni tn 6, 75102; e-post: [email protected], tel 503 5046; kontaktisik: Jaanus Aavik);

26 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

◼ KSH koostaja on LEMMA OÜ (Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621; e-post:

[email protected]; tel: +372 505 9914; kontaktisik: Piret Toonpere).

KeHJS § 36 lg 2 p 8 kohaselt tuleb KSH programmis esitada eksperdirühma koosseis, nimetades ja

põhjendades, milliseid valdkondi ja millist mõju hakkab iga rühma kuuluv isik hindama.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 27

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Tabel 2. KSH ekspertrühma koosseis.

Valdkond Ekspert Pädevus (haridus, eelnev kogemus)

KSH juhtekspert

Töögrupi töö koordineerimine,

sotsiaal-majanduslike mõjude ja

Natura hindamise teostamine

(juhtekspert koostab Natura

hindamist arvestades eriala-

ekspertide sisendit); tuulikute

spetsiifiliste mõjude hindamine nagu

varjutus ja müra. Lisaks ülejäänud

teiste ekspertide poolt katmata

mõjuvaldkonnad ja valdkondade

mõjuhinnangute integreerimine.

Piret Toonpere Loodusteaduse bakalaureus keskkonnatehnoloogia

eriala ökosüsteemide tehnoloogia suunal ja

tehnikateaduse magister keskkonnakorralduse ja

puhtama tootmise erialal. Magistritöö koostatud

tuulikute müra ja varjutuse teemal.

Juhtekspert omab KMH litsentsi (KMH0153) ja seega

vastavalt KeHJS § 34 lg 5 KSH juhtimise õigust.

Pärnu-Tori eriplaneeringu ehk nn Põlendmaa

tuulepargi eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju

strateegiline hindamine

Keskkonnakirjelduse koondamine,

mõjud looduskeskkonnale, sh

kaitsealadele, hüdrogeoloogiliste

tingimustega seotud küsimused ja

kartograafia

Heli Aun Tehnikateaduse magister geotehnoloogia erialal.

Arussaare dolokivikarjääri kasutuselevõtuga seotud

KMH, Vinni, Vinni II, Vinni III mäeeraldiste

kasutuselevõtuga seotud KMH

Pärnu-Tori eriplaneeringu ehk nn Põlendmaa

tuulepargi eriplaneeringu I etapi keskkonnamõju

strateegiline hindamine

Mõju kliimamuutustele Liis Promvalds Magistrikraad keskkonnakorraldus ja -poliitika eriala

Süsiniku jalajälge, kliimakindlust ja jätkusuutlikkust

puudutavate hinnangute koostamine

Mõju pinnasele, veerežiimile ja

veekeskkonnale

Mihkel Vaarik Diplomeeritud veemajanduse insener.

Paldiski linnas Selja tuulepargi detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegiline hindamine (mõjud

veerežiimile).

Mõju linnustikule ja nahkhiirtele Loodusekspert OÜ:

Ants Tull

Doktorikraad zooloogia ja hüdrobioloogia erialal

Linnustiku ja nahkhiirte uuring Valga eriplaneeringu

potentsiaalselt sobilikel tuulepargi aladel

Visuaalsed mõjud Astrid Koplimäe

Piret Toonpere

Loodusteaduse magister keskkonnakorralduse

erialal. Magistritöö teema „Tuuleparkide visuaalne

mõju maastikule ja selle vähendamise võimalused“.

WindPro nähtavusanalüüsi ja visualiseeringute

koostamise kogemus alates 2009 aastast.

KSH läbiviimise käigus konsulteeritakse vastavalt vajadusele täiendavate ekspertidega.

Isikud ja asjaomased asutused, keda kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi tegevuse vastu, on KSH programmi koostamise ajal määratletud

28 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Tabel 3-s. Kaasamise ja koostöö osas lähtutakse Vabariigi Valitsuste 17.12.2015 määrusest nr 133

„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“. Planeeringu ja

KSH käigus asjaolude selgumisel võib mõjutavate ja/või huvitatud isikute ja asjaomaste asutuste nimekiri

täieneda.

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 29

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Tabel 3. Kaasatavad osapooled ning koostöö tegijad (nimekirja täiendatakse jooksvalt).

Osapool  Kaasamise/koostöö põhjendus 

Koostöö tegijad 

Kaitseministeerium Planeeringuga kavandatakse tuuleparki ja planeeringu elluviimine võib kaasa

tuua riigikaitselise ehitiste planeeritud töövõime vähenemise

Keskkonnaamet Planeeringu elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, sh võib

tegevus mõjutada kaitsealuseid objekte

Maa- ja Ruumiamet Planeeringualal asuvad maaparandussüsteemid ning kavandatav tegevus

võib mõjutada maaparandussüsteemi nõuetekohast toimimist

Politsei- ja Piirivalveamet Kavandatakse üle 28 m kõrgust tuulegeneraatorit ja seega kuulub tegevus

PPA poolt kooskõlastatavasse valdkonda

Terviseamet Planeeringuga käsitletakse tervisekaitsenõuete rakendamist, sh müra ja

vibratsiooni teemasid

Päästeamet Planeering käsitleb tuleohutusnõudeid

Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus Planeeringuga kavandatakse üle 28 m kõrgust ehitist

Transpordiamet Planeeringualal paiknevad riigimaanteed, kavandatakse üle 45 m kõrgust

ehitist, mis võib põhjustada maanteel liiklejatele visuaalseid häiringuid.

Lennuseaduse § 35 –üle 45 m kõrguste ehitiste planeerimine, ehitamine ja

kasutuselevõtmine

Kaasatavad isikud ja asutused 

Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium

Väärtuslike põllumajandusmaade kaitse korraldamine riiklikul tasandil.

Keskkonnaagentuur Tervikliku ja ühiskonnas nõutud keskkonna-, ilma- ja kliimateenuse pakkuja.

Ilmaradarite valdaja.

Elering AS, Elektrilevi OÜ Elektripaigaldiste valdajad.

Siseministeeriumi infotehnoloogia-

ja arenduskeskus 

Riiklike sidesüsteemide toimimise eest vastutajad.

Telia Eesti AS, Elisa Eesti AS, Tele2

Eesti AS, AS STV, AS Levira,

LEVIKOM EESTI OÜ

Piirkonnas teadaolevad mobiilside ja sideteenuste pakkujad.

Eesti Keskkonnaühenduste Koda  Keskkonnaorganisatsioone ühendav organisatsioon. 

Maaelu Teadmuskeskus Väärtuslike põllumajandusmaade massiivide määramise konsultatsioon.

Kogukonnad, ühendused,

seltsid (nimekiri selgub planeeringu

protsessi käigus)

Kavandatav tegevus võib puudutada nende õiguseid/soov kaasa rääkida.

Laiem avalikkus, nt planeeringuala

kinnistute omanikud ja

naaberkinnistute omanikud,

piirkonna elanikud,  vallas

tegutsevad ettevõtted jt 

Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud. Kaasatud olemise soovist

on võimalik teada anda vallavalitsusele, samuti on antud võimalus kaasatud

olemise soovi väljendada avalikel aruteludel.

Tabelis ei tooda eraldi välja kaasatud olemise soovi avaldanud isikuid, vastav

nimekiri on omavalitustel ja seda täiendatakse jooksvalt.

Maa- ja Ruumiamet Planeeringu heakskiidu andja

30 Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

5. AJAKAVA Detailplaneeringu ja KSH ajakava koostamise aluseks on seadustega (PlanS, KeHJS, HMS) sätestatud

planeeringu ja KSH menetlused. Vastavalt KeHJS §36 lg 2 p-le 4 sisaldab KSH programm keskkonnamõju

strateegilise hindamise ja selle tulemuste avalikustamise ajakava, mis tuleneb strateegilise

planeerimisdokumendi koostamise ajakavast.

Planeeringu koostamise ja KSH menetlus ühendatakse võimalikult ulatuslikult.

Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine ja KSH läbiviimine ning nende avalikustamised viiakse läbi

vastastikku seostatult, üheaegselt ja samade avalike väljapanekute ning arutelude raames.

Detailplaneeringu lahenduse väljatöötamine toimub kohaliku omavalitsuse spetsialistide, avalikkuse ja

erinevate ametkondade ja huvigruppide koostöös.

Detailplaneeringu koostamise raames viiakse protsessi erinevates etappides läbi töökoosolekuid ning

avalikke arutelusid (planeeringu eskiisi ja KSH aruande eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu

(vajadusel veebis), planeeringu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu). Töökoosolekute ja arutelude

tulemused on aluseks lahenduse väljatöötamisel ja täpsustamisel.

Tabel 4. KSH ja detailplaneeringu koostamise ajakava.

Etapp Aeg

DP ja KSH algatamine Anija Vallavalitsuse

12.08.2024 korraldusega

nr 2-3/437.

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine  jaanuar - aprill 2025

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine

planeerimisseaduses nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha

esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva) 

dets 2025

Laekunud ettepanekutele vastusseisukohtade väljatöötamine,

materjalide täiendamine

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekute ja

infoga nendega arvestamise / mittearvestamise kohta) avalikustamine

veebilehel

Jaanuar-veebruar 2026

DP ja KSH aruande eelnõu koostamine 

Elustiku inventuurid viiakse läbi 2025 hooajal. Veebruar- – märts 2026

DP ja KSH aruande eelnõu esitamine tellijatele ja huvitatud isikutele,

vastavalt ettepanekutele täienduste tegemine

märts-aprill 2026

DP ja KSH aruande eelnõu tutvustamine volikogule, vajadusel

omavalitsuse ettepanekul dokumentide täiendamine

DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja

koostöö tegijate teavitamine (14 päeva enne avalikustamist)

aprill- mai 2026

DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehes,

valla lehes ja kodulehel

DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva)

DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu

Avaliku väljapaneku tulemuste ja avaliku arutelu tulemuste kohta info

avaldamine ajalehes ja valla kodulehel

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise

tulemustest

DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine kaasatutele

mai - juuli 2025

DP ja KSH aruande eelnõu muutmine ja täiendamine vastavalt

seisukohtadele. Laekunud seisukohtadele vastamine.

Vajadusel kooskõlastamise kordamine

juuli 2026

Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH programm 31

PLANNUM OÜ I www.plannum.ee I [email protected] Tartu mnt 84a I Tallinn 10112 I Harjumaa

Etapp Aeg

DP vastuvõtmine ja avalikust arutelust teavitamine ajalehes ja valla

kodulehel ning kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele

august - oktoober 2026

DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine oktoober 2026

DP esitatakse heakskiitmiseks (MaRu) nov - dets 2026

DP kehtestamine ja sellest teavitamine jaanuar 2027

Programmi koostamise hetkel ei ole keskkonnamõju hindamise protsessi ajalist kulgemist võimalik täpsemalt

paika panna, mistõttu on esitatud ajakava esialgselt eeldatav.

HARJU MAAKOND

ANIJA VALLAVALITSUS

F. R. Kreutzwaldi tn 6 Telefon: 6199000 Konto EE391010002018897002

Kehra linn 74307 Faks: 6199025 SEB pank

Reg nr 75018816 E-post: [email protected] Konto EE922200001120120102

Swedbank

KESKKONNAAMET

[email protected]

PÕLLUMAJANDUS- JA TOIDUAMET

[email protected]

KAITSEMINISTEERIUM

[email protected]

RIIGI KAITSEINVESTEERINGUTE KESKUS

[email protected]

TERVISEAMET

[email protected]

POLITSEI- JA PIIRIVALVEAMET

[email protected]

TRANSPORDIAMET

[email protected] Meie: 06.01.2026 nr 7-2/1525-2

Detailplaneeringu lähteseisukohtade ja

KSH programmi esitamine seisukohavõtuks

Anija vallavalitsususele esitati menetlemiseks Anija vallas Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse

üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programm.

Dokument on koostatud Plannum OÜ ja LEMMA OÜ meeskondade poolt ning Anija vallavalitsuse

ametnikud on dokumendi üle vaadanud.

Planeerimisseaduse § 127 lõike 1 ja keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (edaspidi KeHJS) § 361 lõike 1 alusel edastame Teile seisukohavõtuks Anija vallas

Kaunissaare külas Pihlaka maaüksuse üksiktuuliku detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH

programmi.

Tulenevalt KeHJS § 361 lõikest 4 palume ettepanekud ja seisukohad esitada 30 päeva jooksul

dokumendi saamisest arvates. Lähteseiukohad ja KSH programm on kirjale lisatud.

Lugupidamisega

/allkirjastatud digitaalselt/

Riivo Noor

vallavanem

Inga Vainu

5272963, [email protected]

Evelin Kolbak

58 189 033. [email protected]