| Dokumendiregister | Eesti Geoloogiateenistus |
| Viit | 13-3/26-43 |
| Registreeritud | 12.01.2026 |
| Sünkroonitud | 13.01.2026 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 13 Maavarade registri osakonna töö korraldamine |
| Sari | 13-3 Maapõue seisundit ja kasutamist mõjutava tegevuste lubamine |
| Toimik | 13-3/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Janno Kuusik |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Eesti Geoloogiateenistus
Teie 19.12.2024 nr 6-3/24/14484-2
Meie 07.01.2026 nr 5-2/6167-21
Vastus pöördumisele
Maa-ameti geoloogiateenistus esitas Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus)
pöördumise (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 20.12.2024 nr 5-2/6167-2) seoses
Saaremaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapanekuga. Saadame vastuskirja
Eesti Geoloogiateenistusele kui Maa-ameti geoloogiateenistuse õigusjärglasele. Vabandame
vastuse viibimise pärast. Avaliku väljapaneku jooksul laekus väga suur hulk pöördumisi, millele
vastamine on võtnud oodatust tunduvalt rohkem aega.
Järgnevalt toome välja kaldkirjas Maa-ameti geoloogiateenistuse tehtud ettepanekud ning
meiepoolse vastuse igale punktile.
1. Pöördumises paluti lõpplahenduse valmimisel esitada lisaks veebikaardile ka planeeringu
esituskuju, joonised pdf-plaanidena, kus on kujutatud maardlatele, mäeeraldistele ja nende
teenindusmaadele planeeritavat maakasutust ja piiranguid. Planeeringu jooniste esituskujule
paluti lisada info, mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud.
Vastuseks selgitame, et pdf-formaadis kaartidel ei oleks Saaremaa valla suuruse tõttu võimalik
välja lugeda ei maakasutuse juhtotstarbeid ega muud asjakohast üldplaneeringu sisu. Seetõttu
vormistataksegi Saaremaa valla üldplaneeringu kaart kaardirakendusena ja sellega seonduva
digiraamatuna.
Planeerimisseadus ning planeeringute vormistamise määrus ei täpsusta, millises formaadis
peavad jooniste esitluskujud olema ja et planeeringujooniste esitluskuju ei võiks olla
kaardirakendus. Seejuures mõistame muidugi seda, et kehtestatav esitluskujul kaardirakendus
peab olema nii-öelda lukustatud, et sellesse ei oleks võimalik hiljem muudatusi teha (va läbi
üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute).
Samuti toome lõplikus kaardirakenduses välja määruses nõutud andmed ning eristame
planeeringulahenduse kihid riiklikke registreid kajastavatest kihtidest. Kaalume riiklike registrite
andmeid esitada üldplaneeringu kaardirakenduses Maa- ja Ruumiameti geoportaali wms-teenuse
kihina. Vastasel juhul uuendame riiklike registrite kihid enne kehtestamist ja märgime andmete
seisu kuupäeva.
Üheks põhjuseks, miks otsustasime planeeringu koostamisel kaardirakenduse kasuks, on
planeeringuala mõõtmed. Selleks, et esitada terve Saaremaa valla territoorium üldplaneeringule
sobivas mõõtkavas, oleks tulemuseks praktiliseks kasutamiseks liiga suuremõõtmeline ja
2
mahukas kaart. Näiteks mõõtkavas 1:10 000 oleks Saaremaa valla kaart 10 meetrit korda 8,5
meetrit suur.
Isegi mõõtkavas 1:30 000, mis on üldplaneeringu mõistes miinimum, oleks kaardi suuruseks 3,3
meetrit korda 2,8 meetrit. Lisaks on 1:30 000 mõõtkava tänapäevaste standarditega võrreldes nii
ebatäpne ja üldistav, et muudaks paljudes olukordades üldplaneeringu rakendamise kordades
keerukamaks, sest tegelikult sellises mõõtkavas üldplaneeringu kaardi sisu otseselt lugeda ei
oleks võimalik, vaid pigem oleks tegu hinnangulise üldistusega. Tänapäeval ollakse harjunud
kasutama kaardirakendusi (näiteks Maa- ja Ruumiameti geoportaali rakendused) ja harjunud
sellega, et erinevate andmete ja kitsenduste osas on võimalik kinnistu täpsusega need
rakendusest järgi vaadata. Juhul, kui üldplaneeringu kaart sellega sätestavate kitsenduste osas
sellist täpsusastet ei võimaldaks, põhjustaks see tulevikus üldplaneeringu rakendamisel väga
palju vaidlusi kõikide osapoolte vahel.
Samuti on pdf-i või prinditava esitluskuju suureks miinuseks see, et kihtide rohkuse tõttu tuleb
need paigutada mitmele erinevale nö teemapõhisele kaardile. See omakorda muudab erinevate
teemade vahel kaartide koosloetavuse või võrdlemise väga keeruliseks. Kaardirakendus aga
võimaldab vastavalt vajadusele valida kaardikihid, mida on vaja omavahel kõrvutada.
2. Kaardirakenduses ei ole märgitud turbamaardlaid ning liivamaardlatele on kohati märgitud
maavarana nii turvas kui ka liiv. Lisaks on Kärla liivamaardla (registrikaart nr 129)
märgitud väiksemale alale, kui on maavarade registris arvel oleva maardla ala. Paluti
andmeid ajakohastada ning märkida, mis seisuga on maavarade registri andmeid kasutatud.
Korrigeerime.
3. Seletuskirja peatükis 6.2.12. Mäetööstuse maa-ala on kirjeldatud (tsiteeritud): „Mäetööstuse
maa-ala hõlmab olemasolevaid ja perspektiivseid mäeeraldisi koos teenindusmaaga“. KSH
peatükis 3.2.1.1 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud on kirjeldatud
(tsiteeritud): „Üldplaneeringuga ei nähta ette uute mäetööstusmaade reserveerimist,
üldplaneeringu kaardimaterjalile on kantud mäetööstusmaa juhtotstarve informatiivselt
kehtivate mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele ja taotletavatele mäeeraldistele“.
Kaardirakenduses on Karala kruusamaardla (registrikaart nr 290) ja Järise liivamaardla
(registrikaart nr 108), Pamma liivamaardla (registrikaart nr 474) aladele märgitud
mäetööstuse maa-ala juhtotstarve, kuid antud alal ei asu kehtiva kaevandamisloaga
mäeeraldist või selle teenindusmaad. Tõrise kruusamaardlal (registrikaart nr 499) on
mäetööstuse maa-ala märgitud suurematele aladele, kui seda on Tõrise II kruusakarjääri (loa
nr L.MK/328805; loa omaja VALICECAR OÜ; luba kehtib kuni 12.07.2032) ning Tõrise
liivakarjääri (loa nr SAAM-027; loa omaja Compakt Maadehaldus OÜ; luba kehtib kuni
28.06.2033) mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piirid.
Kaardirakenduses ei ole Nasva liivamaardlal (registrikaart nr 882) Nasva liivakarjääri (loa
nr KMIN-118; loa omaja OÜ Moreen; luba kehtib kuni 14.02.2028), Kopli dolokivimaardlal
(registrikaart nr 190) Kopli dolokivikarjääri (loa nr L.MK/300733; loa omaja Dolokivi OÜ),
Ooremaa kruusamaardlal (registrikaart nr 132) Ooremaa II kruusakarjääri (loa nr SAAM-
026; loa omaja AS Level; luba kehtib kuni 07.03.2037), Selgase (Mustjala) dolokivimaardlal
(registrikaart nr 61) Selgase dolokivikarjääri (loa nr L.MK/324715; loa omaja Saare
Kivitööstus OÜ; luba kehtib kuni 08.04.2044), Pelisoo turbamaardlal (registrikaart nr 100)
Kuumi turbatootmisala (loa nr KL-500001; loa omaja MV Turvas OÜ; luba kehtib kuni
28.12.2049), Piila turbamaardlal (registrikaart nr 121) Piilasoo turbatootmisala (loa nr
SAAM-018; loa omaja OÜ MV Turvas; luba kehtib kuni 28.12.2049), Koigi turbamaardlal
(registrikaart nr 122) Saikla turbatootmisala (loa nr SAAM-019; loa omaja OÜ MV Turvas;
luba kehtib kuni 28.12.2049) mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele märgitud
mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet.
3
Selgitati, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstuse
ala juhtotstarve puudub või ei ole joonistel kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75
lõike 1 punktiga 15. Üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal üldplaneeringus tegelikkust
kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas
olemasolev olukord ei halvene, paluti kõigile kehtiva loaga mäeeraldistele ja nende
teenindusmaadele anda planeeringus mäetööstuse maa-ala juhtotstarve. Mäetööstuse maa-
ala juhtotstarbe sobib anda ka Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele
mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele. Laiematele aladele, kui on mäeeraldised ja nende
teenindusmaad mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramist, paluti täiendavalt selgitada
seletuskirjas.
Arvestame. Korrigeerime üldplaneeringu kaardil mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe kaardikihti
ning lisame puuduolevad alad.
Kaardikihis on mõningad juhtotstarbega alad kujutatud suuremana lähtuvalt üldplaneeringule
tehtud ettepanekutest seoses kavatsustega sinna kaevandustegevust laiendada.
4. Seletuskirja peatükis 6.2.12. Mäetööstuse maa-ala on mäetööstuse maa-ala
maakasutustingimuste all märgitud (tsiteeritud): „Ette näha piisava laiusega
kõrghaljastusega puhveralad, mis eraldavad kaevandatavaid alasid teedest ja muu
kasutusega aladest tolmu ja visuaalse häiringu ära hoidmiseks ning müra vähendamiseks“.
Pöördumises märgiti selles osas, et häiringute leevendamiseks on erinevaid meetodeid, mitte
ainult kõrghaljastuse säilitamine/rajamine. Paluti täpsustada, et kaevandatavate alade
piirnemisel teede ja muu kasutusega aladega tuleb selgitada välja võimaliku keskkonnamõju
esinemine ja ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra,
tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine jne) ning rakendada asjakohased
meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kui leevendavaks
meetmeks on kõige sobilikum kõrghaljastuse säilitamine/rajamine, siis täpsustada, millistele
kriteeriumitele see peab vastama, et häiring õigusaktide kohaseid normväärtusi ei ületa.
Puhverala täpne ulatus peaks selguma hinnangu alusel. „Piisav laius“ on liiga ebamäärane
mõiste. Paluti lähtudes eeltoodust seletuskirja täpsustada, kuna käesolev seletuskirja sõnastus
halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus
MaaPS §-ga 14.
See tingimus näeb ette just kõrghaljastusega puhveralad, sest lisaks nende häiringute
leevendamisele, mis peavad õigusaktide tõttu jääma normväärtuste piiresse (müra, tolm ja
vibratsioon), on puhverala eesmärgiks visuaalse häiringu ära hoidmine. Kui lisaks
kõrghaljastusega puhveralale on teatud juhtudel vajalik ka teistsuguste leevendavate meetmete
kasutamine, et mõni keskkonnamõju aspekt jääks lubatud normide piiresse, siis see nõue tuleneb
nagunii juba kehtivatest õigusaktidest.
Seejuures „piisav laius“ tähendabki, et laius on piisav tekkiva häiringu leevendamiseks. Nagu
olete välja toonud, selguvad häiringute iseloom ja ulatus keskkonnamõju hindamisel. Samuti
sõltub kõrghaljastusega puhvri tõhusus, ja sellest tulenev vajalik laius, taimestiku iseloomust.
Sellest tulenevalt ei ole võimalik üldplaneeringus täpsustada, milline see laius igal konkreetsel
juhul olema peab.
5. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike maastikega. Seletuskirja peatükis
7.5. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD on väärtuslike maastike üldiste kaitse- ja
kasutustingimuste all märgitud (tsiteeritud): „Uued tootmisobjektid varjestada haljastusega.
Üldjuhul rakendada vähemalt 30 m laiuse haljaspuhvri põhimõtet. Kui mõjuv põhjus seda
välistab, siis minimaalne haljasvöönd peab olema vähemalt kaherealine ja soovituslikult
sisaldama igihaljaid okaspuid, soovitav on kasutada ka mitmerindelist haljastust“ ning
„Säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Hoida tuleb külades kasvavaid silmapaistvate
4
mõõtmetega elujõulisi põlispuid, põlispuude gruppe ja alleesid teede äärtes ning
külasüdametes. Soovitav on säilitada vanad viljapuuaiad“.
Pöördumises selgitati, et tootmisobjektina võib käsitleda ka kaevandamisala ning maavara
kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada koos kõigi
sellele jäävate elementidega, seega ei ole kõrghaljastuse või põlispuude säilitamine aladel,
kuhu on antud kaevandamisluba, võimalik. Paluti seletuskirja täpsustada selliselt, et maardla
alal tuleb võimalusel säilitada kõrghaljastus ja põlispuud või märkida, et maardlatega
kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse luba maavara kaevandamiseks, on põlispuude
ja muu taimestiku eemaldamine lubatud. Puhveralade jätmise osas vaata selgitust eelmisest
punktist. Paluti lähtudes eeltoodust seletuskirja täpsustada, kuna käesolev seletuskirja
sõnastus halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on
vastuolus MaaPS §-ga 14.
Juhime tähelepanu, et kaevandamisalad peavad väärtuslikel maastikel järgima haljaspuhvri
põhimõtet, et leevendada tekkivaid häiringuid - sealhulgas visuaalset häiringut - väärtuslike
maastike suhtes. Uute kaevanduslubade väljastamisel on vajalik sellega arvestada. See tingimus
ei muuda ei kaevandamist ega muude tootmisobjektide rajamist võimatuks, vaid selle eesmärk
ongi leida viis, mis võimaldaks antud tegevusi realiseerida ka väärtuslikel maastikel samal ajal
kõnealuste maastike väärtusi säilitades.
Tingimus „Säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Hoida tuleb külades kasvavaid silmapaistvate
mõõtmetega elujõulisi põlispuid, põlispuude gruppe ja alleesid teede äärtes ning külasüdametes.
Soovitav on säilitada vanad viljapuuaiad“ ei puuduta kaevandusalasid.
Haljastus ei tähenda looduslikel aladel kasvavat isetekkelist taimestikku, vaid see on
inimasustusega seonduv mõiste. Teede äärtes ning külasüdametes asuvad põlispuud, põlispuude
grupid ja alleed ei kattu aladega, kus on võimalik kaevandada.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Eva Toom, 452 5095
From: Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>
Sent: Fri, 09 Jan 2026 13:39:44 +0000
To: EGT Taotlus <[email protected]>
Subject: FW: Vastus pöördumisele
From: [email protected] <[email protected]>
Sent: Wednesday, January 7, 2026 1:24 PM
To: Eesti Geoloogiateenistus <[email protected]>
Subject: Vastus pöördumisele
|
--- Kiri on saadetud väljastpoolt valitsemisala. Ärge avage kirjaga kaasa tulnud linke või manuseid enne, kui olete saatja õigsuses ja sisu turvalisuses kindel. |
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Eesti Geoloogiateenistus
Teie 19.12.2024 nr 6-3/24/14484-2
Meie 07.01.2026 nr 5-2/6167-21
Vastus pöördumisele
Maa-ameti geoloogiateenistus esitas Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus)
pöördumise (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 20.12.2024 nr 5-2/6167-2) seoses
Saaremaa valla üldplaneeringu eskiislahenduse avaliku väljapanekuga. Saadame vastuskirja
Eesti Geoloogiateenistusele kui Maa-ameti geoloogiateenistuse õigusjärglasele. Vabandame
vastuse viibimise pärast. Avaliku väljapaneku jooksul laekus väga suur hulk pöördumisi, millele
vastamine on võtnud oodatust tunduvalt rohkem aega.
Järgnevalt toome välja kaldkirjas Maa-ameti geoloogiateenistuse tehtud ettepanekud ning
meiepoolse vastuse igale punktile.
1. Pöördumises paluti lõpplahenduse valmimisel esitada lisaks veebikaardile ka planeeringu
esituskuju, joonised pdf-plaanidena, kus on kujutatud maardlatele, mäeeraldistele ja nende
teenindusmaadele planeeritavat maakasutust ja piiranguid. Planeeringu jooniste esituskujule
paluti lisada info, mis kuupäeva seisuga on maardlate ja mäeeraldiste andmeid kasutatud.
Vastuseks selgitame, et pdf-formaadis kaartidel ei oleks Saaremaa valla suuruse tõttu võimalik
välja lugeda ei maakasutuse juhtotstarbeid ega muud asjakohast üldplaneeringu sisu. Seetõttu
vormistataksegi Saaremaa valla üldplaneeringu kaart kaardirakendusena ja sellega seonduva
digiraamatuna.
Planeerimisseadus ning planeeringute vormistamise määrus ei täpsusta, millises formaadis
peavad jooniste esitluskujud olema ja et planeeringujooniste esitluskuju ei võiks olla
kaardirakendus. Seejuures mõistame muidugi seda, et kehtestatav esitluskujul kaardirakendus
peab olema nii-öelda lukustatud, et sellesse ei oleks võimalik hiljem muudatusi teha (va läbi
üldplaneeringut muutvate detailplaneeringute).
Samuti toome lõplikus kaardirakenduses välja määruses nõutud andmed ning eristame
planeeringulahenduse kihid riiklikke registreid kajastavatest kihtidest. Kaalume riiklike registrite
andmeid esitada üldplaneeringu kaardirakenduses Maa- ja Ruumiameti geoportaali wms-teenuse
kihina. Vastasel juhul uuendame riiklike registrite kihid enne kehtestamist ja märgime andmete
seisu kuupäeva.
Üheks põhjuseks, miks otsustasime planeeringu koostamisel kaardirakenduse kasuks, on
planeeringuala mõõtmed. Selleks, et esitada terve Saaremaa valla territoorium üldplaneeringule
sobivas mõõtkavas, oleks tulemuseks praktiliseks kasutamiseks liiga suuremõõtmeline ja
2
mahukas kaart. Näiteks mõõtkavas 1:10 000 oleks Saaremaa valla kaart 10 meetrit korda 8,5
meetrit suur.
Isegi mõõtkavas 1:30 000, mis on üldplaneeringu mõistes miinimum, oleks kaardi suuruseks 3,3
meetrit korda 2,8 meetrit. Lisaks on 1:30 000 mõõtkava tänapäevaste standarditega võrreldes nii
ebatäpne ja üldistav, et muudaks paljudes olukordades üldplaneeringu rakendamise kordades
keerukamaks, sest tegelikult sellises mõõtkavas üldplaneeringu kaardi sisu otseselt lugeda ei
oleks võimalik, vaid pigem oleks tegu hinnangulise üldistusega. Tänapäeval ollakse harjunud
kasutama kaardirakendusi (näiteks Maa- ja Ruumiameti geoportaali rakendused) ja harjunud
sellega, et erinevate andmete ja kitsenduste osas on võimalik kinnistu täpsusega need
rakendusest järgi vaadata. Juhul, kui üldplaneeringu kaart sellega sätestavate kitsenduste osas
sellist täpsusastet ei võimaldaks, põhjustaks see tulevikus üldplaneeringu rakendamisel väga
palju vaidlusi kõikide osapoolte vahel.
Samuti on pdf-i või prinditava esitluskuju suureks miinuseks see, et kihtide rohkuse tõttu tuleb
need paigutada mitmele erinevale nö teemapõhisele kaardile. See omakorda muudab erinevate
teemade vahel kaartide koosloetavuse või võrdlemise väga keeruliseks. Kaardirakendus aga
võimaldab vastavalt vajadusele valida kaardikihid, mida on vaja omavahel kõrvutada.
2. Kaardirakenduses ei ole märgitud turbamaardlaid ning liivamaardlatele on kohati märgitud
maavarana nii turvas kui ka liiv. Lisaks on Kärla liivamaardla (registrikaart nr 129)
märgitud väiksemale alale, kui on maavarade registris arvel oleva maardla ala. Paluti
andmeid ajakohastada ning märkida, mis seisuga on maavarade registri andmeid kasutatud.
Korrigeerime.
3. Seletuskirja peatükis 6.2.12. Mäetööstuse maa-ala on kirjeldatud (tsiteeritud): „Mäetööstuse
maa-ala hõlmab olemasolevaid ja perspektiivseid mäeeraldisi koos teenindusmaaga“. KSH
peatükis 3.2.1.1 Planeeringulahenduse elluviimisega kaasnevad mõjud on kirjeldatud
(tsiteeritud): „Üldplaneeringuga ei nähta ette uute mäetööstusmaade reserveerimist,
üldplaneeringu kaardimaterjalile on kantud mäetööstusmaa juhtotstarve informatiivselt
kehtivate mäeeraldistele ning nende teenindusmaadele ja taotletavatele mäeeraldistele“.
Kaardirakenduses on Karala kruusamaardla (registrikaart nr 290) ja Järise liivamaardla
(registrikaart nr 108), Pamma liivamaardla (registrikaart nr 474) aladele märgitud
mäetööstuse maa-ala juhtotstarve, kuid antud alal ei asu kehtiva kaevandamisloaga
mäeeraldist või selle teenindusmaad. Tõrise kruusamaardlal (registrikaart nr 499) on
mäetööstuse maa-ala märgitud suurematele aladele, kui seda on Tõrise II kruusakarjääri (loa
nr L.MK/328805; loa omaja VALICECAR OÜ; luba kehtib kuni 12.07.2032) ning Tõrise
liivakarjääri (loa nr SAAM-027; loa omaja Compakt Maadehaldus OÜ; luba kehtib kuni
28.06.2033) mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piirid.
Kaardirakenduses ei ole Nasva liivamaardlal (registrikaart nr 882) Nasva liivakarjääri (loa
nr KMIN-118; loa omaja OÜ Moreen; luba kehtib kuni 14.02.2028), Kopli dolokivimaardlal
(registrikaart nr 190) Kopli dolokivikarjääri (loa nr L.MK/300733; loa omaja Dolokivi OÜ),
Ooremaa kruusamaardlal (registrikaart nr 132) Ooremaa II kruusakarjääri (loa nr SAAM-
026; loa omaja AS Level; luba kehtib kuni 07.03.2037), Selgase (Mustjala) dolokivimaardlal
(registrikaart nr 61) Selgase dolokivikarjääri (loa nr L.MK/324715; loa omaja Saare
Kivitööstus OÜ; luba kehtib kuni 08.04.2044), Pelisoo turbamaardlal (registrikaart nr 100)
Kuumi turbatootmisala (loa nr KL-500001; loa omaja MV Turvas OÜ; luba kehtib kuni
28.12.2049), Piila turbamaardlal (registrikaart nr 121) Piilasoo turbatootmisala (loa nr
SAAM-018; loa omaja OÜ MV Turvas; luba kehtib kuni 28.12.2049), Koigi turbamaardlal
(registrikaart nr 122) Saikla turbatootmisala (loa nr SAAM-019; loa omaja OÜ MV Turvas;
luba kehtib kuni 28.12.2049) mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele märgitud
mäetööstuse maa-ala juhtotstarvet.
3
Selgitati, et olukorras, kus üldplaneeringu alal on kehtiv kaevandamisluba, kuid mäetööstuse
ala juhtotstarve puudub või ei ole joonistel kujutatud, ei ole planeering kooskõlas PlanS § 75
lõike 1 punktiga 15. Üldplaneeringu eeldataval kehtimisajal üldplaneeringus tegelikkust
kajastava ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas
olemasolev olukord ei halvene, paluti kõigile kehtiva loaga mäeeraldistele ja nende
teenindusmaadele anda planeeringus mäetööstuse maa-ala juhtotstarve. Mäetööstuse maa-
ala juhtotstarbe sobib anda ka Keskkonnaametis menetluses olevatele taotletavatele
mäeeraldistele ja nende teenindusmaadele. Laiematele aladele, kui on mäeeraldised ja nende
teenindusmaad mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe määramist, paluti täiendavalt selgitada
seletuskirjas.
Arvestame. Korrigeerime üldplaneeringu kaardil mäetööstuse maa-ala juhtotstarbe kaardikihti
ning lisame puuduolevad alad.
Kaardikihis on mõningad juhtotstarbega alad kujutatud suuremana lähtuvalt üldplaneeringule
tehtud ettepanekutest seoses kavatsustega sinna kaevandustegevust laiendada.
4. Seletuskirja peatükis 6.2.12. Mäetööstuse maa-ala on mäetööstuse maa-ala
maakasutustingimuste all märgitud (tsiteeritud): „Ette näha piisava laiusega
kõrghaljastusega puhveralad, mis eraldavad kaevandatavaid alasid teedest ja muu
kasutusega aladest tolmu ja visuaalse häiringu ära hoidmiseks ning müra vähendamiseks“.
Pöördumises märgiti selles osas, et häiringute leevendamiseks on erinevaid meetodeid, mitte
ainult kõrghaljastuse säilitamine/rajamine. Paluti täpsustada, et kaevandatavate alade
piirnemisel teede ja muu kasutusega aladega tuleb selgitada välja võimaliku keskkonnamõju
esinemine ja ulatus (vastavavalt vajadusele keskkonnamõju hindamise läbiviimine; müra,
tolmu ja vibratsiooni mõõtmine või modelleerimine jne) ning rakendada asjakohased
meetmed kaasnevate keskkonnamõjude vältimiseks või leevendamiseks. Kui leevendavaks
meetmeks on kõige sobilikum kõrghaljastuse säilitamine/rajamine, siis täpsustada, millistele
kriteeriumitele see peab vastama, et häiring õigusaktide kohaseid normväärtusi ei ületa.
Puhverala täpne ulatus peaks selguma hinnangu alusel. „Piisav laius“ on liiga ebamäärane
mõiste. Paluti lähtudes eeltoodust seletuskirja täpsustada, kuna käesolev seletuskirja sõnastus
halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on vastuolus
MaaPS §-ga 14.
See tingimus näeb ette just kõrghaljastusega puhveralad, sest lisaks nende häiringute
leevendamisele, mis peavad õigusaktide tõttu jääma normväärtuste piiresse (müra, tolm ja
vibratsioon), on puhverala eesmärgiks visuaalse häiringu ära hoidmine. Kui lisaks
kõrghaljastusega puhveralale on teatud juhtudel vajalik ka teistsuguste leevendavate meetmete
kasutamine, et mõni keskkonnamõju aspekt jääks lubatud normide piiresse, siis see nõue tuleneb
nagunii juba kehtivatest õigusaktidest.
Seejuures „piisav laius“ tähendabki, et laius on piisav tekkiva häiringu leevendamiseks. Nagu
olete välja toonud, selguvad häiringute iseloom ja ulatus keskkonnamõju hindamisel. Samuti
sõltub kõrghaljastusega puhvri tõhusus, ja sellest tulenev vajalik laius, taimestiku iseloomust.
Sellest tulenevalt ei ole võimalik üldplaneeringus täpsustada, milline see laius igal konkreetsel
juhul olema peab.
5. Kaardirakenduse kohaselt kattuvad maardlad väärtuslike maastikega. Seletuskirja peatükis
7.5. VÄÄRTUSLIKUD MAASTIKUD on väärtuslike maastike üldiste kaitse- ja
kasutustingimuste all märgitud (tsiteeritud): „Uued tootmisobjektid varjestada haljastusega.
Üldjuhul rakendada vähemalt 30 m laiuse haljaspuhvri põhimõtet. Kui mõjuv põhjus seda
välistab, siis minimaalne haljasvöönd peab olema vähemalt kaherealine ja soovituslikult
sisaldama igihaljaid okaspuid, soovitav on kasutada ka mitmerindelist haljastust“ ning
„Säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Hoida tuleb külades kasvavaid silmapaistvate
4
mõõtmetega elujõulisi põlispuid, põlispuude gruppe ja alleesid teede äärtes ning
külasüdametes. Soovitav on säilitada vanad viljapuuaiad“.
Pöördumises selgitati, et tootmisobjektina võib käsitleda ka kaevandamisala ning maavara
kaevandamiseks on tarvis maavara kattev taimestik ja pinnasekihid eemaldada koos kõigi
sellele jäävate elementidega, seega ei ole kõrghaljastuse või põlispuude säilitamine aladel,
kuhu on antud kaevandamisluba, võimalik. Paluti seletuskirja täpsustada selliselt, et maardla
alal tuleb võimalusel säilitada kõrghaljastus ja põlispuud või märkida, et maardlatega
kattuvatel aladel, kuhu on antud või taotletakse luba maavara kaevandamiseks, on põlispuude
ja muu taimestiku eemaldamine lubatud. Puhveralade jätmise osas vaata selgitust eelmisest
punktist. Paluti lähtudes eeltoodust seletuskirja täpsustada, kuna käesolev seletuskirja
sõnastus halvendab maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja üldplaneering on
vastuolus MaaPS §-ga 14.
Juhime tähelepanu, et kaevandamisalad peavad väärtuslikel maastikel järgima haljaspuhvri
põhimõtet, et leevendada tekkivaid häiringuid - sealhulgas visuaalset häiringut - väärtuslike
maastike suhtes. Uute kaevanduslubade väljastamisel on vajalik sellega arvestada. See tingimus
ei muuda ei kaevandamist ega muude tootmisobjektide rajamist võimatuks, vaid selle eesmärk
ongi leida viis, mis võimaldaks antud tegevusi realiseerida ka väärtuslikel maastikel samal ajal
kõnealuste maastike väärtusi säilitades.
Tingimus „Säilitada olemasolevat kõrghaljastust. Hoida tuleb külades kasvavaid silmapaistvate
mõõtmetega elujõulisi põlispuid, põlispuude gruppe ja alleesid teede äärtes ning külasüdametes.
Soovitav on säilitada vanad viljapuuaiad“ ei puuduta kaevandusalasid.
Haljastus ei tähenda looduslikel aladel kasvavat isetekkelist taimestikku, vaid see on
inimasustusega seonduv mõiste. Teede äärtes ning külasüdametes asuvad põlispuud, põlispuude
grupid ja alleed ei kattu aladega, kus on võimalik kaevandada.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Eva Toom, 452 5095