Vaie

Riigi Tugiteenuste Keskus

VAIDE ESITAMINE 11.01.2026

Olles tutvunud Teie poolt saadetud taotluse rahuldamata jätmise otsusega (19.12.2025

otsus nr 11.3-1/25/5573) ning hindamiskomisjoni poolt koostatud hindamise kokkuvõttega,

otsustasime vastavalt ÜSS 2021_2027 2. peatüki 8. jaos toodule esitada vaide.

Meie poolt esitatud projekt "Terve Narva liigub" sai hindamiskomisjoni poolt koondhindeks

3,26 punkti, olles sellega projektide pingereas 19. kohal. Toetus eraldati 13 projektile, mille

seas on vaid üks spordiprojekt, mis antud meetme tingimusi arvestades, ei pruugi taotluse

esitanud teistest spordiprojektidest sedavõrd palju parem olla, et toetusele kvalifitseeruda.

Kuna ajaleht Põhjarannik avaldas artikli, kus on (arvestamata vaide esitamise 30 päevast

perioodi) juba tutvustatud toetust saanud projekte, siis on antud teema spordiringkondade

kõrgendatud kriitilise tähelepanu pälvinud ja julgustas ka meid objektiivsuse eest võitlema

ning käesolevat vaiet esitama.

Põhjaranniku artiklid:

https://pohjarannik.postimees.ee/8393949/ida-virumaa-saab-oiglase-ulemineku-fondilt-

motofestivali-terviseraja-ja-kuhjaga-koolitusi

https://pohjarannik.postimees.ee/8393974/juhtkiri-mis-saab-edasi-ida-virumaa-sotsiaalsest-

sidususest

Kuna spordiprojektide rahastamisvõimalused Euroopa Liidu vahenditest on olnud siiani üsna

tagasihoidlikud ja käesolev meede andis paljudele selleks lootust, peame kahjuks tõdema, et

spordiprojektide õiglaseks hindamiseks puudub ilmselt vastav pädevus ega pole tõenäoliselt

kaasatud spordivaldkonda tundvaid eksperte.

Meiepoolse vaide esitamise ajendiks on hindamise kokkuvõttes toodud valikukriteeriumitele

antud hinded koos lisatud põhjendustega:

1. Projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju eesmärkidele. Projekt sai

hindeks 3,5

Hinnangu andmisel tuuakse valdavalt positiivsete tähelepanekutena välja kooskõla meetme

arengukavade ja eesmärkidega, aga kriteeriumi hinnangu lõppu lisatud kommentaar justkui

nullib eelneva kiitva hinnangu: “Samas jääb mõju struktuursetele, sotsiaalsetele ja

majanduslikele väljakutsetele pigem kaudseks ning puudub analüüs, miks just

rahvaspordisarja korraldamine on parim alternatiiv võrreldse teiste võimalike

lahendustega.”

Selline vastukäiv (algul kiitev, pärast sama asja justkui mahategev) tähelepanek

hindamiskomisjoni poolt jääb taotlejatele arusaamatuks ja tekitab küsimusi, mida siis ikkagi

hinnati, kas projekti tegelikku sisu või üksnes taotluse bürokraatlikku vormistust ja

kriteeriumitele vastavust.

2. Taotleja võimekus projekti elluviimiseks. Projekt sai hindeks 3,5

Üldjoontes on hinnang arusaadav, aga osad tähelepanekud ja nende sõnastus on taas kohati

vastukäiv ja arusaamatu: “Projektimeeskonna rollid ja vastutus on selgelt määratud,

meeskond on kogenud ja optimaalse suurusega. Partneri roll on kirjeldatud ja põhjendatud,

kuigi detailsem tegevuste lõikes kirjeldus võiks olla parem.”

“Riskid on hinnatud ja maandamine mõistlik, kuid mõnes kohas üldine. Hindamata on jäänud

mõned koostööga seotud risked (näiteks projektijuhtide vaheline koostöö).”

3. Projekti põhjendatus ja kuluefektiivsus. Projekt sai hindeks 3

Selle kriteeriumi hindamisel on kriitika taas sisult vastukäiv ja projekti kallal noriv.

Selgusetuks jääb mida ja mis kujul taotlejalt täpselt oodatakse: “Projekt vastab sihtgrupi

vajadustele ja toetab eesmärkide saavutamist. Tegevused on selgelt kirjeldatud, kõik

vajalikud ja seotud eesmärkidega. Lahendused on põhjendatud, kuid alternatiivide analüüs

puudub. Ajakava on realistlik ja sündmused ajastatud. Kulude ja tulemuste suhe on mõistlik.

Eelarve põhineb varasemal kogemusel, kulud on põhjendatud ja vastavad tegevustele.

Eelarve on üldjoontes läbipaistev. Esitatud on hinnakalkulatsioonid ja pakkumised, kuigi

puudub selge ülevaade, milliste arvutuste alusel on eelarve kokku pandud.”

Kui eelarve osas on hindamiskomisjonile justkui kõik mõistlik, põhjendatud ja läbipaistev (ka

pakkumised ja hinnakalkulatsioonid on esitatud), siis kuidas saab järgmises lauses väita, et

puudub selge ülevaade arvutustest eelarve kokkupanekul.

4. Kooskõla horisontaalsete põhimõtetega. Projekt sai hindeks 2,63

Hindamiskomisjon on välja toodud järgmised aspektid:

“Projektis on arvestatud soolise võrdõiguslikkuse põhimõtetega, kuid eraldi tegevusi pole

kavandatud. Ligipääsetavus on tagatud, arvestatud erivajadustega ja teavitusega, kuid

kirjeldus on üldsõnaline. Tagatud on võrdsed võimalused, mitmekeelne ja kaasav

lähenemine, kuid puuduvad konkreetsed tegevused keeleliste, etniliste või puudega seotud

barjääride eemaldamiseks.”

Kõik ülaltoodud laused on keeleliselt segased ja sisult vastukäivad. Palju ebaselget teksti,

millel puudub üheselt mõistetav tähendus, jätab selgusetuks, kuidas see hinnet mõjutas või

kuidas seda kriteeriumit üleüldse objektiivselt hinnata on võimalik.

Hindamiskomisjoni tähelepanekute põhjal järeldame, et oluline on pigem taotluse vormistus

kui tegelikkusele vastav sisu. Leiame, et projekti taotluse vormistuse võib tänapäeval

eeskujulikul kujul valmistada mistahes tehisaru abil või bürokraatiaga kursisolev

teenusepakkuja, kuid see on näiline ega peegelda tegelikkust. Samuti on see ülekohtune

nende taotlejate suhtes, kes projekti otsast lõpuni ise valmis teevad - taotlusest kuni

teostuseni. Leiame, et objektiivse hindamise tagamiseks ongi seetõttu hädavajalik kaasata

meetmest toetust saada võivate valdkondade eksperte. Spordivaldkond paistab seekord

kahjuks ebaproportsionaalselt koheldud ja see võib tulevikku silmas pidades kahandada

korraldajate pühendumust ja võimalusi Ida-Virumaa sporti edendada.

Ülaltoodule tuginedes palume Riigi Tugiteenuste Keskuselt vaide menetlemist ja taotluse

kordushindamist.

Lugupidamisega

Vladimir Všivtsev

Äkke Suusaklubi juhatuse liige

Mati Lilliallik

Spordiürituste Korraldamise Klubi juhatuse liige