| Dokumendiregister | Transpordiamet |
| Viit | 7.2-3/24/130-1 |
| Registreeritud | 03.01.2024 |
| Sünkroonitud | 31.03.2024 |
| Liik | Sissetulev kiri |
| Funktsioon | 7.2 Detail-, eri- ja maakonnaplaneeringute kooskõlastamine |
| Sari | 7.2-3 Detailplaneeringute, kõrgtakistuste ja projektide kooskõlastamine |
| Toimik | 7.2-3/2024 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Eve Härm (Users, Lennundusteenistus, Lennuliiklusteeninduse ja lennuväljade osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Lisa 1
Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määruse nr 2-2/14
„Detailplaneeringu algatamise taotluse
vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“
juurde
SAAREMAA VALLAVALITSUS
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS
Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad järgmisele(tele)
maaüksusele(tele): Saaremaa vald Kuressaare linn
Ravila tn 2a (34901:010:0349), Aia tn 25 (34901:010:0142)
Taotluse esitaja/huvitatud isik:
Juriidiline isik Eraisik
Nimi Kuressaare Haigla Sihtasutus
Aadress Aia 25, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond
Registrikood 90004059
Kontakttelefon 452 0001
E-post [email protected]
Taotluse esitaja/huvitatud isiku suhe
maaüksusega: kinnistu omanik
hoone omanik
volitatud esindaja
muu
Detailplaneeringu koostamise eesmärk:
Ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks.
Planeeritakse üksikelamuid
______________________________________________________________________
(elamute arv)
Planeeritakse korruselamuid
_______________________________________________________________________
(korruselamute arv, taotletav korruselisus, kortereid ühes korruselamus)
Planeeritakse ridaelamuid
_______________________________________________________________________
(ridaelamubokside arv)
Planeeritakse ärihooneid
__________________________________________________________________________
(ärihoonete arv, taotletav korruselisus)
Planeeritaks e tootmishooneid
__________________________________________________________________________
(tootmishoonete arv, taotletav korruselisus)
x Muu eelpool nimetamata eesmärk
haigla____________________________________________________________________
(kirjeldus)
Olemasoleva maaüksuse üldiseloomustus:
Planeeritav ala on muu maa kõlvikuga hoonestatud ala.
Olemasolevad ehitised:
Ehitisregistri andmetel paiknevad Ravila tn 2a ühekordne erihooldekodu kasutusotstarbega hoone ja
garaaž ning Aia tn 25 haigla ja parkla.
Olemasolevad kommunikatsioonid:
elektrivarustus x__________________________________________________________
veevarustus x ____________________________________________________________
kanalisatsioon x____________________________________________________________
sidevarustus x____________________________________________________________
Planeeritavad kommunikatsioonid:
elektrivarustus ____________________________________________________________
veevarustus ____________________________________________________________
kanalisatsioon ____________________________________________________________
sidevarustus ____________________________________________________________
Teede ja juurdepääsude olemasolu
Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavatelt teedelt – 3490860 Ravila
tänav, 3490020 Aia tänav ja 3490560 Luha tänav.
___________________
(näidata, milliselt teelt)
Maakasutuse juhtotstarve liigilt üldisemas planeeringus
Kaubandus- ja teenindusala, asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala.
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSELE LISATAKSE kavandatavat tegevust
kirjeldav eskiislahendus vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määrusega nr 2-2/14
kehtestatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise
nõuded“ paragrahvile 4.
NÕUSTUN x EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST RAHASTAMA
Kui detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringu koostamise rahastamist
kohaliku omavalitsuse kulul, menetleb kohalik omavalitsus taotlust edasi juhul, kui taotletava
planeeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud.
ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TEADLIK:
Vastavalt planeerimisseaduse § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse
esitajaga/huvitatud isikuga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta,
kui
detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides.
Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse algatamise taotluse esitajaga/huvitatud
isikuga ja Saaremaa valla vahel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud
tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks.
Juhul, kui Saaremaa vald ja detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitajaga/huvitatud
isikuga kokkulepet ei saavuta ning vallal puuduvad võimalused planeerimisseaduse §-st 131
tulenevate kohustuste täitmiseks, on vallal õigus jätta detailplaneering algatamata, vastuvõtmata või
kehtestamata.
Taotluse lisad:
1. Detailplaneeringu eskiislahendus
2. Volitatud isiku puhul volitus
Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest
Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik
Märt Kõlli
Juhatuse liige
20.11.2023
4
4
4
Tingmärgid:
lubatud hoonestusala
juurdeehituse ligikaudne asukoht
olemasolev haigla korpus
planeeritav juurdepääsutee
katastriüksuse piir planeeritav maa-ala
likvideeritav objekt
olemasolev kergliiklustee
uus kergliiklustee asukoht
planeeritav krundipiir
Andmed planeeritava ala kohta: Katastriüksuste nimetused: Ravila tn 2a, Aia tn 25 Katastritunnused: 34901:010:0349, 34901:010:0142 Sihtotstarbed: 100% ärimaa, 100% ühiskondlike ehitiste maa Katastriüksuste pindalad: 2895 m², 24769 m² DETAILPLANEERINGU LAHENDUSE ESKIIS ALGATAMISEKS
Saaremaa vald Kuressaare linn Eskiisi seletuskiri Ravila tn 2a detailplaneering
1
ESKIISI SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks. Arhitektuursete tingimuste, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus:
Planeeritav ala asub Saaremaa vallas Kuressaare linna lõunaosas ning hõlmab järgmisi maaüksuseid: Maaüksuse lähiaadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve Ravila tn 2a 34901:010:0349 2895 m2 Ärimaa 100% Aia tn 25 34901:010:0142 24769 m² Ühiskondlike ehitiste maa 100%
Maa-ala lähiümbruses paikneb Kuressaare haigla, Saaremaa Valss hooldekodu, Metra Autokeskus, Valsi Pesumaja ning eramud. 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus Planeeritav ala on muu maa kõlvikuga hoonestatud ala. Ravila tn 2a paiknevad Ehitisregistri andmetel ühekordne erihooldekodu kasutusotstarbega hoone (EHR kood 106006896) ja garaaž (EHR kood 106022744). Aia tn 25 on haigla (EHR kood 106002947) ning parkla. Maa-ala piirneb Aia tn 23 // 23a (100% elamumaa), Aia tn 25a (100% ühiskondlike ehitiste maa), Luha tänav L1 (100% transpordimaa), Aia tn 29 (100% ärimaa), Aia tn 29a (100% ärimaa), Ravila tänav L1 (100% transpordimaa) ning Aia tänav L4 (100% transpordimaa) maaüksustega. Juurdepääs planeeringualale on Ravila tänavalt. Planeeringualal on Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel olemasolevalt järgmised kitsendused:
• Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd • Sideehitise kaitsevöönd • Kaugküttetorustiku kaitsevöönd
Ravila tn 2a kinnistut läbib avaliku kasutusega kergliiklustee 3492053 Aia-Ravila kergliiklustee. Alal teadaolevalt varasemalt kehtestatud detailplaneeringuid ei ole. 2.3. Vastavus üldplaneeringule Alal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering. Selle kohaselt on Ravila tn 2a määratud maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus- ja teenindusala ja Aia tn 25 asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala. Maaüksus asub tiheasustusalal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kogu planeeritaval alal maakasutuse juhtotstarve asutuste ja üldkasutatavate hoonete alaks. Seega on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Haigla juurdeehituse rajamise eesmärgiks on luua ühtse heaoluteenuste keskuse terviklahendus. Uue korpuse rajamine võimaldab rekonstrueerida Kuressaare Haigla tänase hoonetekompleksi kaasaja nõuetele vastavaks tervise- ja heaolu teenuste kompleksiks. Uus, kaasaegne ning energiasäästlik korpus võimaldab maakonna patsientidele kaasaegse statsionaarse, ambulatoorse ning päevaravi teenuse pakkumist ning võimaldab vabastada olemasolevad hooneosad sotsiaal- ja hooldusteenuste osutamiseks. Juurdeehitus võimaldab tänase Ravila tn 2 paikneva erihooldekodu teenused ümber paigutada olemasoleva Kuressaare Haigla SA hooldekodu üldhooldusteenuste juurde, mis parandab oluliselt teenuse kvaliteeti. Samuti paraneb haiglaravi kvaliteet. Planeeritav juurdeehitus moodustab koos haigla olemasoleva kompleksiga ühtse arhitektuurse terviku ning sobitub keskkonda nii kasutusotstarbe kui väljakujunenud hoonestusstiili osas.
Saaremaa vald Kuressaare linn Eskiisi seletuskiri Ravila tn 2a detailplaneering
2
Väljavõtted kehtiva ühisplaneeringu maakasutuse kaardist:
3. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
3.1. Krundijaotus Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused liidetakse üheks krundiks ning moodustatava katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse ühiskondlike ehitiste maa. 3.2. Planeeritud ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused
Detailplaneeringuga määratakse lubatud hoonestusala koos ehitusõigusega haigla juurdeehituse rajamiseks. Laienemiseks kavandatakse ca 5000 m2 brutopinnaga, kolme maapealse korrusega (kõrgus samaväärne tänaste haigla korpustega) ja ühe avatud soklikorrusega (parkimine ja ühendused) juurdeehitust, mis paikneb osaliselt Aia tn 25 kinnistul ja põhimahus Ravila tn 2a kinnistul. Ravila tn 2a olemasolevad hooned likvideeritakse. Planeeritud ehitusõigus määratud hoonestusalal Krundi kasutamise sihtotstarve Tervishoiuasutuse maa-Üt-100% Hoonete suurim lubatud arv krundil 2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 2000 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus 15 m 3.3. Krundile pääs ja parkimine
Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavatelt teedelt – 3490860 Ravila tänav, 3490020 Aia tänav ja 3490560 Luha tänav. Lisaks soovitakse rajada uus juurdepääs Aia tänavalt. Kavandatav pääs Aia tänavalt vähendab liikluskoormust Ravila tänaval. Parkimine on ette nähtud planeeritava krundi piires, sh osaliselt kavandatava hoone soklikorrusel. Ravila tn 2a kinnistul paiknev avalik kergliiklustee viiakse kinnistu kirdeserva. 3.4. Tehnovõrgud Planeeritava hoone veevarustus ning kanalisatsioon on kavandatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil. Haigla kompleksil on olemasolevad side ja elektrivõrgu liitumised, mis laienevad juurdeehitusele
EELNÕU
Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber} Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 22.11.2023 nr 5-2/6287-1) detailplaneeringu algatamiseks Kuressaare linnas Ravila tn 2a (katastritunnus 34901:010:0349) ja Aia tn 25 (katastritunnus 34901:010:0142) katastriüksustel. Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks. Planeeringualasse ei kaasata tervet Aia tn 25 katastriüksust, kuna ehitusõigust kavandatakse peamiselt Ravila tn 2a katastriüksusele ja vähesel määral Aia nt 25 katastriüksusele. Planeeringuala suurus on ca 0,4 ha ja see hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 2a (katastritunnus 34901:010:0349, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2895 m2) ja osaliselt Aia tn 25 (katastritunnus 34901:010:0142, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 24 769 m2), planeeringuala on toodud käesoleva otsuse lisas 1 toodud asendiplaanil. Detailplaneeringu nimetus on Ravila tn 2a detailplaneering. A. Olemasolev olukord Aia tn 25 katastriüksusel asub ehitisregistri andmetel haigla, majandushoone, hapnikujaam ja parklad. Ravila tn 2a katastriüksusel hooldekodu ja garaaž. Planeeringualal detailplaneering puudub. Planeeringualale juurdepääs on avaliku transpordimaa sihtotstarbega Ravila tänav L1 katastriüksuse (katastritunnus 34901:010:0567) kaudu. Ravila tn 2a kinnistut läbib avaliku kasutusega 3492053 Aia-Ravila kergliiklustee. Planeeringuala piirneb lisaks Ravila tänav L1 katastriüksusele ärimaa sihtotstarbega Aia tn 29a katastriüksusega (katastritunnus 34901:001:0170) ja ülejäänud Aia tn 25 (katastritunnus 34901:010:0142, ühiskondlike ehitiste maa 100%) katastriüksusega. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatub planeeringualale sideehitise kaitsevöönd, surveseadme kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd ja Maa-ameti lennunduskaardi alusel jääb planeeringuala lennuvälja piirangupinna alale. Planeeringuala piirneb lõuna küljest Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealaga. B. Kehtiv üldplaneering Vastavalt Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a otsusega nr 1 kehtestatud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule (edaspidi nimetatud üldplaneering) asub Ravila tn 2a katastriüksus kaubandus- ja teenindusala juhtotstarbega alal ja Aia tn 25 katastriüksus asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbega alal. Kaubandus-teenindusala juhtotstarbega aladel eeldatakse suurema külastajate arvuga ettevõtteid. Lubatud on tegevused millega, ei kaasne olulist mõju (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni). Lubatud sihtotstarve on ärimaa. Detailplaneeringuga kavandatakse kaubandus-teenindusala juhtotstarbega alale ühiskondlike ehitiste sihtotstarvet, seega kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringuga
2
kooskõlas. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Ravila tn 2a katastriüksustel maakasutuse juhtotstarve asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbeks. Asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala hõlmab: tervishoiu- ja hoolekandeasutuse maad; teadus-, haridus- ja lasteasutuste maad; spordi-, kultuuri- ja kogunemisasutuste maad; usu- ja tavandiasutuste maad ning riigikaitsemaad. Planeeringus ei eristata ühiskondlikku maad kuuluvuse järgi munitsipaal-, riigi või eraomandisse. Lubatud katastriüksuse sihtotstarbed on sotsiaalmaa, ärimaa ja riigikaitsemaa. C. Kaalutlused Detailplaneeringu algatamise taotluse alusel kavandatakse ehitusseadustiku alusel ehitusloakohustusliku hoone ehitusõigust Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleb planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Kavandatud ehitustegevus ei vasta kehtiva ühisplaneeringu tingimustele, kuna kaubandus-teenindusala juhtotstarbega alal ei ole ühiskondlike ehitiste sihtotstarvet lubatud. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine PlanS § 142 lg 1 p 1 alusel on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Juhtotstarbe muutmine on ulatuslik, kuna kaubandus-teenindusala juhtotstarbega ala muudetakse asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbeks terve Ravila tn 2a katastriüksuse osas. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Saaremaa vald kaalus kavandatud tegevuse vajadust ja võimalikkust, kuna üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peab olema pigem erandlik võimalus. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Haigla juurdeehituse rajamise eesmärgiks on luua ühtse heaoluteenuste keskuse terviklahendus. Uue korpuse rajamine võimaldab rekonstrueerida Kuressaare Haigla tänase hoonetekompleksi kaasaja nõuetele vastavaks tervise- ja heaolu teenuste kompleksiks. Uus, kaasaegne ning energiasäästlik korpus võimaldab maakonna patsientidele kaasaegse statsionaarse, ambulatoorse ning päevaravi teenuse pakkumist ning võimaldab vabastada olemasolevad hooneosad sotsiaal- ja hooldusteenuste osutamiseks. Juurdeehitus võimaldab tänase Ravila tn 2a paikneva erihooldekodu teenused ümber paigutada olemasoleva Kuressaare Haigla SA hooldekodu üldhooldusteenuste juurde, mis parandab oluliselt teenuse kvaliteeti. Samuti paraneb haiglaravi kvaliteet. Eeldatavalt moodustab planeeritav juurdeehitus koos haigla olemasoleva kompleksiga ühtse arhitektuurse terviku ning sobitub keskkonda nii kasutusotstarbe kui väljakujunenud hoonestusstiili osas. Haigla juurdeehituse rajamine on avalikes huvides, kuna haiglakompleksis tervikuna pakutakse kogu Saare maakonna elanikkonna jaoks vajalikke meditsiiniteenuseid. Üldplaneering on kehtestatud 2012. aastal, seega piirkonna vajadused ja arengusuunad võivad ajas muutuda. Üldplaneeringuga reserveeriti maa-alad mingiks kindlaks otstarbeks, et ala oleks vajaduse korral tulevikus võimalik kasutada ette nähtud otstarbel. Maakasutuse arengusuundade kujundamisel üldplaneeringus analüüsiti välja kujunenud maakasutuse kõrval nii kehtestatud kui ka menetluses olevate planeeringutega seonduvat – elluviimispotentsiaali ja võimalikke konfliktikohti. Eelduseks oli, et ka tulevikus peab maakasutus tagama kultuurilise ja sotsiaal- majandusliku mitmekesisuse kompaktsel territooriumil, häirimata erinevate funktsioonide iseseisvat toimimist. Üldplaneeringus määratud juhtotstarbeid ei määrata katastriüksuste põhiselt, vaid juhtotstarve annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Planeeringuala piirneb asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbega alaga ja kaubandus- ja teenindusala juhtotstarbega alaga ning üle tänava on pereelamute ala juhtotstarve. Piirkonda
3
jääb endiselt kaubandus- ja teenindusalasid, mida saab arendada ja äriotstarbeliselt kasutada. Antud juhul on tegemist asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbe laiendamisega Ravila tn 2a katastriüksusele. Seega kehtima jääb üldplaneeringu põhimõte, et tagatud peab olema kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik mitmekesisus kompaktsel territooriumil, häirimata erinevate funktsioonide iseseisvat toimimist. Tulenevalt eelnevast on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et planeeritav tegevuse asukoht on sobilik ning vallavolikogu peab käesoleval juhul põhjendatuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist. Algatatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju Põduste luha hoiualale ja Natura 2000 aladele on kaudne (müra, potentsiaalne külastatavuse suurenemine) ning seda on võimalik ennetada mürarikaste ehitustööde kavandamisega väljapoole lindude pesitsusperioodi ning detailplaneeringus täiendavate meetmete kavandamisega ja kasutuselevõtuga külastuskoormuse suunamiseks väljapoole Põduste luha hoiuala. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Ravila tn 2a detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ning planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 ja § 142 lõikele 6 Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile xx.01.2024 kirjaga nr xxx otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. Keskkonnaamet oma xx.xx.2024 kirjas nr xxx Muinsuskaitseamet oma xx.xx.2024 kirjas nr xxx Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma xx.xx.2024 kirjas nr xxx Asutuste esitatud seisukohtadega on arvestatud ja otsust on täiendatud. Päästeamet oma xx.xx.2024 kirjas nr xxx Transpordiamet oma xx.xx.2024 kirjas nr xxx. D. Kokkuvõte Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
4
Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 15.12.2023 kirjaga nr 5-2/6287-2. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2024 kolmepoolse lepingu nr xxx huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on KOMPRO OÜ ([email protected], tel 453 3237) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 128 lõike 1 ja 142 lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneering, mille eesmärk on ehitusõiguse
määramine Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks ning selleks Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas.
2. Detailplaneeringu nimetus on „Ravila tn 2a detailplaneering”.
3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 0,4 ha vastavalt otsuse lisale 1.
4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.
5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. (digitaalselt allkirjastatud) Jaanus Tamkivi volikogu esimees
Lisa 1
Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneeringu planeeringuala
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Ravila tn 2a detailplaneering Hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 2a (katastritunnus 34901:010:0349) ja osaliselt Aia tn 25 (katastritunnus 34901:010:0142). Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-24-002
2. ALGATAJA
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Kuressaare Haigla Sihtasutus ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus
3. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEE- RINGULE
PLANEERINGU EESMÄRK: eesmärk on ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks ning selleks Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 0,4 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: ei vasta Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule, detailplaneeringuga muudetakse kaubandus-teenindusala juhtotstarbega ala asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbeks. Tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. Detailplaneeringu koosseisu lisada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Arhitektuurikonkursi korraldamise kohustus
4. PLANEE- RINGU LÄHTE- MATERJAL
OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: Ravila tn 2a ärimaa 100%, Aia tn 25 ühiskondlike ehitiste maa 100%. PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+ Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Päästeameti xx.xx.2024 kiri nr xxx Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi xx.xx.2023 kiri nr xxx Keskkonnaameti xx.xx.2023 kiri nr xxx Transpordiameti xx.xx.2024 kiri nr xxx Muinsuskaitseameti xx.xx.2024 kiri nr xxx kättesaadavad www.saaremaavald.ee
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLI- KUD JA ARHITEK- TUURSED
TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: Ravila tn 2a ja Aia tn 25 katastriüksused liidetakse. KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE JA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga. Lubatud katastriüksuse sihtotstarve
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx NÕUDED on ühiskondlike ehitiste maa.
LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: 1 haigla hoone ja vajadusel 1 abihoone, planeerida ühendus olemasoleva haiglaga. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: kuni 4 korrust
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga, lähtuda võiks praeguse perearstikeskuse hoone osast, et tekitada telgsümmeetriline juurdeehitus, aga hea lahenduse korral lubatud ka erisused. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: määrata planeeringuga ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: määrata planeeringuga KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: planeerimisel lähtuda sobivusest olemasoleva haiglaga, eelistatult perearstikeskuse hooneosaga sarnane. VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: piirdeaedu mitte kavandada EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: määrata planeeringuga. Uut avaliku tänavat eskiisil kuvatud trajektooril normide kohaselt planeerida ei ole mõistlik. Vajadusel saaks uus tänava koridor paikneda krundi paremas servas Aia tn 29 ja 29a piiril. Sellisena saaks ka jalgtee ja sõidutee ühte siduda. Täpsustada uue avaliku tänava rajamise vajalikkust. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju piirkonna tänavatele ning teostada kavandatavate ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Selleks kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). PARKIMISTINGIMUSED: parkimine ja juurdepääs lahendada kahe kinnistu alal korraga (praeguse haigla ja juurdeehituse osa). Käsitleda elektriautode laadimine. HEAKORD JA HALJASTUS: planeerida ka sobivad väikevormid (pingid prügikastid ja välisvalgustid). Detailplaneeringus kajastada haljastuse ja heakorra tingimused seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Anda ülevaade alal olemasolevatest puittaimedest ning töötada välja planeeritava hoonestusega haakuv ja avalikku ruumi toetav üldine haljastuslahendus. Kavandada mitmekesine ja haljastusega liigendatud ruum koos kaasaegsete väliruumi elementidega (jalgratta parklad, puhkealad jms), järgides sealjuures universaaldisaini põhimõtteid. Uushaljastuse kavandamisel eelistada piirkonda sobituvaid puu- ja põõsaliike. Seada kohustuseks haljastus- ja väliruumilahenduse esitamine koos hoone(te) ehitusprojektiga.
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga
MUUD TINGIMUSED: Käsitleda puuetega inimeste juurdepääs ja kuritegevuseriski maandamine
7. INSENER- VÕRKUDE PROJEKTEE- RIMISTINGI- MUSED
Esitada tehnovarustuse põhimõtteline lahendus, (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga. REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga VÄLISVALGUSTUS: määrata planeeringuga
8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE
+ Päästeamet + Transpordiamet + Keskkonnaamet + Muinsuskaitseamet + Regionaal- ja Põllumajandusministeerium + Katastriüksused: Ravila tn 3 (34901:010:0141), Ravila tn 1
(34901:001:0097), Ravila tn 1b (34901:001:0098), Aia tn 29a (34901:001:0170), Ravila tn 1a (34901:001:0230)
+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)
9. PLANEERIN- GU KOOSSEIS JA VORMIS- TAMINE
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED vt www.saaremaavald.ee
DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.
Planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks kirjeldada planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule.
Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK.
Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
+ SELETUSKIRI + ASUKOHASKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja
krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis
+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kokkulepped
jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- RINGU ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA: + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf
formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg
formaadis 11. PLANEERI- TAV ESI- ALGNE AJA- KAVA (ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust).
Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. DP algatamine 9. nädal 2024 DP eskiislahenduse koostamine 10.–27. nädal 2024 DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP lahenduse täpsustamine 25.–26. nädal 2024 DP kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks
30 päeva
DP vastuvõtmine 44. nädal 2024 DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 2.–3 nädal 2025 DP esitamine heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile
60 päeva
DP kehtestamine 13. nädal 2025
Lisa 3
Saaremaa Vallavolikogu
Xxx otsusele nr xxx
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG
Kuressaare linnas Ravila tn 2a (34901:010:0349) detailplaneeringule
03.01.2024
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega:
Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Kuressaare linnas Ravila tn 2a
detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Kuressaare linna hõlmab Kuressaare linnas
Ravila tn 2a (katastritunnus 34901:010:0349, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2895 m 2 ) ja
osaliselt Aia tn 25 (katastritunnus 34901:010:0142, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala
24 769 m 2 ).
Planeeritavad maaüksused asuvad kehtiva Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a
otsusega nr 1 kehtestatud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu
(edaspidi nimetatud ühisplaneering) alal. Ühisplaneeringu maakasutusplaani kohaselt on
Ravila tn 2a määratud maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus- ja teenindusala ja Aia tn 25
asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala. Maaüksus asub tiheasustusalal. Detailplaneeringu
koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse
rajamiseks, arhitektuursete tingimuste, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude,
hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine ja keskkonnatingimuste
seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek
muuta kogu planeeritaval alal maakasutuse juhtotstarve asutuste ja üldkasutatavate hoonete
alaks. Eelnevast tulenevalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt Ravila tänavalt. Lisaks
soovitakse rajada uus juurdepääs Aia tänavalt. Kavandatav pääs Aia tänavalt vähendab
liikluskoormust Ravila tänaval. Parkimine on ette nähtud planeeritava krundi piires.
Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega
Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei
oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel.
Vastavalt Saare maakonnaplaneeringule 2030+ kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018
käskkirjaga 1.1-4/94 kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 nr 474 kehtestatud „Asutust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ jäetud kehtima Saaremaa maakonnaplaneeringu
2030+ lisadena. Vastavalt maakonnaplaneeringu joonisele „Ruumilised väärtused“, ei asu
planeeringuala väärtuslikul maastikul, puhkealadel ega väärtuslikul põllumaal. See on
linnalise asustuse tihedalt asustatud niinimetatud valgel alal.
Saare maakonnaplaneeringu 2030+ pt 2.4. „Asustuse suunamise põhimõtted“ on välja
toodud, et lähtudes üleriigilise planeeringu põhimõtetest, tuleks tihedalt asustatud aladel
kompaktsust tõsta ning hajaasustuses olemasolevat tihedust hoida. Asustuse areng ei tohi
kaasa tuua asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil
ning peab soodustama mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Sellise arengu
saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist
ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud maadele ning
säilitada väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses. Eelpool toodut silmas pidades vastab
detailplaneeringuga kavandatav tegevus Saare maakonnaplaneeringule 2030+.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt
tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine
juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste
tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on
oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi
või vara.
Planeeringuala piirneb loodest Ravila tänav L1 katastriüksusega (34901:010:0567, 100%
transpordimaa), lõuna ja ida poolt Aia tn 25 (34901:010:0142, 100% ühiskondlike ehitiste
maa) ja kirdest Aia tn 29a katastriüksusega (34901:001:0170, 100% ärimaa).
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi
KSH), Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid
Ravila tn 2a detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad
kitsendused:
1. Ravila tn 2a kinnistu edelaosas asub elektripaigaldise kaitsevöönd.
3. Kinnistute vahele jääb surveseadme ja sideehitise kaitsevöönd.
4. Maa-ameti lennunduskaardi alusel jääb planeeringuala lennuvälja piirangupinna alale.
5. Olemasolev liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (paikneb Kuressaare
reoveekogumisalal).
Planeeringualal asuvad kommunikatsioonid on toodud joonisel 1.
Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 03.01.2024)
3. Planeeringuala keskkonnatingimused
Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Kuressaare linnas. Aia tn 25 ja Ravila tn 2a
kinnistud on hoonestatud. Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud
pinnase kohta andmed puuduvad. Ühisplaneeringu piirangute kaardi ei asu planeeringuala
rohevõrgustiku aladel. Samuti ei paikne planeeringuala „Saare maakonnaplaneering 2030+”
ruumiliste väärtuste kaardi alusel rohevõrgustiku aladel. Eelpool toodut silmas pidades
detailplaneeringuga kavandatav tegevus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ vastav.
Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid
loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Küll
aga piirneb planeeringuala lõuna küljest Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealaga.
Planeeringuala on tasase reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 3-3,5 m.
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja
ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitustegevuse
lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte,
millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju.
Joonis 2. Vaade planeeringualale Ravila tänavalt. (03.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 3. Vaade lammutatavale hoonele ja uue planeeritava juurdeehituse paigale.
(03.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 2. Vaade planeeringualale Ravila tn 2a läänepoolsest küljest. (03.01.2024, Keti
Kaljuste)
3.1. Mõju põhja- ja pinnaveele
Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed
puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub. Kinnistul ei ole kaevu ega reoveesüsteeme
ning neid ei ole ka planeeritud. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel
tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju
põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud
keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei
ole.
3.2. Mõju maavaradele
Maaüksused paiknevad Saaremaa vallas Kuressaare linnas ning Maa-ameti andmetel ei
paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga
kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat
kaevandamist. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva
detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab
ära kasutada krundi piires. Väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik
Keskkonnaameti luba.
3.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide
rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja
kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult
haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib
ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat
alustaimestikku.
3.4. Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane
mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol.
Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei
ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning ehitustegevusega kaasnevast
tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad
vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki
heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole
heitgaasidest tingitud mõju oluline.
3.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste
ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -
võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete
üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda
märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju
avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt
jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
3.6. Jääkreostus
Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine
vähetõenäoline.
3.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju
Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide
tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Lähimad elamud paiknevad
planeeringuala kõrval. Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu väheneb,
kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde ajal tuleb arvestada
Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise
tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt
märkimisväärselt ei suurene.
Planeeringualal pole ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.
3.8. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.
Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb
kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid materjale ning ehitusmasinaid tuleb
hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib
tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille
tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad
ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik
planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib
põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem
ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette
ei ole näha. Ravila tn 2a detailplaneeringu puhul on tegemist haigla juurdeehituse rajamisega.
4. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,
kavandatava tegevuse eeldatav mõju
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade
kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu
direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju
hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku
ala. Detailplaneeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid
loodusobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Põduste luha loodusala (RAH0000433)
asub linnulennult ca 310 m kaugusel ning kavandatava tegevusega ei ole kaitstavale alale
mõjusid ette näha.
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja
Põduste luha loodusala territooriumil, küll aga jääb planeeringuala ca 310 m kaugusele
Põduste luha hoiualast ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate
Põduste luha loodusalast.
Põduste luha hoiuala (KLO2000224) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisas nimetatud elupaigatüüpide - lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide - rukkiräägu
(Crex crex) ja tutka (Philomachus pugnax)elupaikade kaitse.
Lähim kaitseala tegevusalale on linnulennult ca 415 m kaugusele jääv Kuressaare lossipargi
maastikukaitseala (KLO1200119). Kuressaare lossipargi maastikukaitseala puhul on tegemist
1864. aastal rajatud ning tänapäeval küllaltki liigirikka (kokku 78 taksonit) maastikuliselt
kauni pargiga, mida ilmestavad põlised alleed ja maalilised vaated. Park on suhteliselt hästi
hooldatud ning korras ja 1996. aastal toimusid siin ka suuremad korrastustööd. Park on samuti
kasvupaigaks mitmetele haruldastele ja põlistele puudele, mis on saavutanud siin
silmapaistvad mõõtmed. Eelkõige pöögid, aga ka mitmed teised puud. Kõrgemate puude
mõõtmed ulatuvad siin üle kolmekümne meetri. Kõrgeimateks puudeks osutusid berliini
paplid (Populus x berolinensis), neile järgnevad mitmed saared (Fraxinus excelsior), pärnad
(Tilia) jne. Isegi suhteliselt noorte lehiste (Larix) kõrgus ulatub siin ligi 25 meetrini. Nii on
siin kahe suurema puu kõrgus (edaspidi h) 25.0 m ning nende rinnasümbermõõdud (edaspidi
ü) 185 ja 161 cm. Järgneva puu h-24.5 m ja ü-103 cm. Jämedamate puude rinnasümbermõõt
ulatub üle 300 cm, läbimõõt seega üle ühe meetri. Nendeks on mitmed saared (Fraxinus) ja
paplid (Populus).
Eesti Looduse Infosüsteemi andmetele tuginedes puuduvad planeeringualal ja selle vahetus
läheduses kaitstavate liikide leiukohad ning püsielupaigad. Lähimaks kaitsealuste liigi
leiukohaks on ca 220 m kaugusel kirdes paikneva II kategooria kaitsealuse liigi põhja-
nahkhiir (Eptesicus nilssonii) leiukoht ja ca 250 m kaugusel läänes Põduste jões III kategooria
kaitsealuse liigi Cobitis taenia (hink) leiukoht.
Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning kaugust kaitstavatest aladest, ei ole
käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid nimetatud aladele.
5. Kokkuvõte ja järeldus
Planeeritav tegevus ei hõlma keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide
rajamist, seepärast olulisi negatiivseid keskkonna mõjusid antud detailplaneeringu
kehtestamisega ette näha pole. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha
keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja
heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning
läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse
territooriumi mastaape silmas pidades.
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja
Põduste luha hoiuala territooriumil, küll aga jääb planeeringuala ca 310 m kaugusele Põduste
luha hoiualast ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Põduste
luha loodusalast. Planeeringualal või selle vahetus läheduses ei paikne kaitstavate liikide
leiukohti või elupaiku. Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning kaugust
kaitstavatest aladest ning objektidest, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata
mõjusid nimetatud aladele.
Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et käesoleva
detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist
negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust
algatada.
Koostaja: Keti Kaljuste
Looduskasutuse- ja kaitse peaspetsialist
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Keskkonnaamet
Päästeamet
Transpordiamet
Muinsuskaitseamet
03.01.2024 nr 5-2/54-1
Seisukoha küsimine Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu kohta
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja
planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 edastame Keskkonnaametile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Päästeametile, Transpordiametile ja Muinsuskaitseametile
seisukoha võtmiseks Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (vt Lisa).
Planeeringuala suurus on ca 0,4 ha ja see hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 2a (katastritunnus
34901:010:0349, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2895 m 2 ) ja osaliselt Aia tn 25
(katastritunnus 34901:010:0142, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 24 769 m 2 ).
Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse
rajamiseks ning selleks Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu
muutmine juhtotstarbe osas. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja planeeringule
kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Kirjale on lisatud ka detailplaneeringu algatamise
taotlus.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad:
„Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneeringu algatamine._eelnõu“
Lisa 1 Planeeringuala
Lisa 2 Lähteseisukohad
Lisa 3 KSH eelhinnang
Detailplaneeringu algatamise taotlus
Piret Paiste, 452 5093
|
Lisa 1
Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määruse nr 2-2/14
„Detailplaneeringu algatamise taotluse
vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“
juurde
SAAREMAA VALLAVALITSUS
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUS
Palun algatada detailplaneering ja väljastada detailplaneeringu lähteseisukohad järgmisele(tele)
maaüksusele(tele): Saaremaa vald Kuressaare linn
Ravila tn 2a (34901:010:0349), Aia tn 25 (34901:010:0142)
Taotluse esitaja/huvitatud isik:
Juriidiline isik Eraisik
Nimi Kuressaare Haigla Sihtasutus
Aadress Aia 25, Kuressaare, Saaremaa vald, Saare maakond
Registrikood 90004059
Kontakttelefon 452 0001
E-post [email protected]
Taotluse esitaja/huvitatud isiku suhe
maaüksusega: kinnistu omanik
hoone omanik
volitatud esindaja
muu
Detailplaneeringu koostamise eesmärk:
Ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks.
Planeeritakse üksikelamuid
______________________________________________________________________
(elamute arv)
Planeeritakse korruselamuid
_______________________________________________________________________
(korruselamute arv, taotletav korruselisus, kortereid ühes korruselamus)
Planeeritakse ridaelamuid
_______________________________________________________________________
(ridaelamubokside arv)
Planeeritakse ärihooneid
__________________________________________________________________________
(ärihoonete arv, taotletav korruselisus)
Planeeritaks e tootmishooneid
__________________________________________________________________________
(tootmishoonete arv, taotletav korruselisus)
x Muu eelpool nimetamata eesmärk
haigla____________________________________________________________________
(kirjeldus)
Olemasoleva maaüksuse üldiseloomustus:
Planeeritav ala on muu maa kõlvikuga hoonestatud ala.
Olemasolevad ehitised:
Ehitisregistri andmetel paiknevad Ravila tn 2a ühekordne erihooldekodu kasutusotstarbega hoone ja
garaaž ning Aia tn 25 haigla ja parkla.
Olemasolevad kommunikatsioonid:
elektrivarustus x__________________________________________________________
veevarustus x ____________________________________________________________
kanalisatsioon x____________________________________________________________
sidevarustus x____________________________________________________________
Planeeritavad kommunikatsioonid:
elektrivarustus ____________________________________________________________
veevarustus ____________________________________________________________
kanalisatsioon ____________________________________________________________
sidevarustus ____________________________________________________________
Teede ja juurdepääsude olemasolu
Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavatelt teedelt – 3490860 Ravila
tänav, 3490020 Aia tänav ja 3490560 Luha tänav.
___________________
(näidata, milliselt teelt)
Maakasutuse juhtotstarve liigilt üldisemas planeeringus
Kaubandus- ja teenindusala, asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala.
DETAILPLANEERINGU ALGATAMISE TAOTLUSELE LISATAKSE kavandatavat tegevust
kirjeldav eskiislahendus vastavalt Saaremaa Vallavalitsuse 9. mai 2018 määrusega nr 2-2/14
kehtestatud „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise
nõuded“ paragrahvile 4.
NÕUSTUN x EI NÕUSTU DETAILPLANEERINGU KOOSTAMIST RAHASTAMA
Kui detailplaneeringu algatamise taotluse kohaselt soovitakse planeeringu koostamise rahastamist
kohaliku omavalitsuse kulul, menetleb kohalik omavalitsus taotlust edasi juhul, kui taotletava
planeeringu koostamine on kohaliku omavalitsuse eelarves ette nähtud.
ALGATAMISE TAOTLUSE ESITAMISEGA KINNITAN, ET OLEN TEADLIK:
Vastavalt planeerimisseaduse § 130 võidakse detailplaneeringu algatamise taotluse
esitajaga/huvitatud isikuga sõlmida leping detailplaneeringu koostamise ja/või rahastamise kohta,
kui
detailplaneeringu algatamist taotletakse erahuvides.
Vastavalt planeerimisseaduse § 131 lõikele 2 sõlmitakse algatamise taotluse esitajaga/huvitatud
isikuga ja Saaremaa valla vahel leping detailplaneeringukohaste avalikuks kasutamiseks ette nähtud
tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ning tehnorajatiste välja ehitamiseks.
Juhul, kui Saaremaa vald ja detailplaneeringu koostamise algatamise taotluse esitajaga/huvitatud
isikuga kokkulepet ei saavuta ning vallal puuduvad võimalused planeerimisseaduse §-st 131
tulenevate kohustuste täitmiseks, on vallal õigus jätta detailplaneering algatamata, vastuvõtmata või
kehtestamata.
Taotluse lisad:
1. Detailplaneeringu eskiislahendus
2. Volitatud isiku puhul volitus
Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik vastutab esitatud andmete õigsuse eest
Detailplaneeringu algatamise taotluse esitaja/huvitatud isik
Märt Kõlli
Juhatuse liige
20.11.2023
4
4
4
Tingmärgid:
lubatud hoonestusala
juurdeehituse ligikaudne asukoht
olemasolev haigla korpus
planeeritav juurdepääsutee
katastriüksuse piir planeeritav maa-ala
likvideeritav objekt
olemasolev kergliiklustee
uus kergliiklustee asukoht
planeeritav krundipiir
Andmed planeeritava ala kohta: Katastriüksuste nimetused: Ravila tn 2a, Aia tn 25 Katastritunnused: 34901:010:0349, 34901:010:0142 Sihtotstarbed: 100% ärimaa, 100% ühiskondlike ehitiste maa Katastriüksuste pindalad: 2895 m², 24769 m² DETAILPLANEERINGU LAHENDUSE ESKIIS ALGATAMISEKS
Saaremaa vald Kuressaare linn Eskiisi seletuskiri Ravila tn 2a detailplaneering
1
ESKIISI SELETUSKIRI
1. DETAILPLANEERINGU EESMÄRK
Detailplaneeringu eesmärgiks on ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks. Arhitektuursete tingimuste, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude, hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine ja keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
2. OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS
2.1. Detailplaneeringu ala asukoht ja suurus:
Planeeritav ala asub Saaremaa vallas Kuressaare linna lõunaosas ning hõlmab järgmisi maaüksuseid: Maaüksuse lähiaadress Katastritunnus Pindala Sihtotstarve Ravila tn 2a 34901:010:0349 2895 m2 Ärimaa 100% Aia tn 25 34901:010:0142 24769 m² Ühiskondlike ehitiste maa 100%
Maa-ala lähiümbruses paikneb Kuressaare haigla, Saaremaa Valss hooldekodu, Metra Autokeskus, Valsi Pesumaja ning eramud. 2.2. Olemasoleva ruumi kirjeldus Planeeritav ala on muu maa kõlvikuga hoonestatud ala. Ravila tn 2a paiknevad Ehitisregistri andmetel ühekordne erihooldekodu kasutusotstarbega hoone (EHR kood 106006896) ja garaaž (EHR kood 106022744). Aia tn 25 on haigla (EHR kood 106002947) ning parkla. Maa-ala piirneb Aia tn 23 // 23a (100% elamumaa), Aia tn 25a (100% ühiskondlike ehitiste maa), Luha tänav L1 (100% transpordimaa), Aia tn 29 (100% ärimaa), Aia tn 29a (100% ärimaa), Ravila tänav L1 (100% transpordimaa) ning Aia tänav L4 (100% transpordimaa) maaüksustega. Juurdepääs planeeringualale on Ravila tänavalt. Planeeringualal on Maa-ameti kitsenduste kaardi andmetel olemasolevalt järgmised kitsendused:
• Elektrimaakaabelliini kaitsevöönd • Sideehitise kaitsevöönd • Kaugküttetorustiku kaitsevöönd
Ravila tn 2a kinnistut läbib avaliku kasutusega kergliiklustee 3492053 Aia-Ravila kergliiklustee. Alal teadaolevalt varasemalt kehtestatud detailplaneeringuid ei ole. 2.3. Vastavus üldplaneeringule Alal kehtib Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering. Selle kohaselt on Ravila tn 2a määratud maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus- ja teenindusala ja Aia tn 25 asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala. Maaüksus asub tiheasustusalal. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta kogu planeeritaval alal maakasutuse juhtotstarve asutuste ja üldkasutatavate hoonete alaks. Seega on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Haigla juurdeehituse rajamise eesmärgiks on luua ühtse heaoluteenuste keskuse terviklahendus. Uue korpuse rajamine võimaldab rekonstrueerida Kuressaare Haigla tänase hoonetekompleksi kaasaja nõuetele vastavaks tervise- ja heaolu teenuste kompleksiks. Uus, kaasaegne ning energiasäästlik korpus võimaldab maakonna patsientidele kaasaegse statsionaarse, ambulatoorse ning päevaravi teenuse pakkumist ning võimaldab vabastada olemasolevad hooneosad sotsiaal- ja hooldusteenuste osutamiseks. Juurdeehitus võimaldab tänase Ravila tn 2 paikneva erihooldekodu teenused ümber paigutada olemasoleva Kuressaare Haigla SA hooldekodu üldhooldusteenuste juurde, mis parandab oluliselt teenuse kvaliteeti. Samuti paraneb haiglaravi kvaliteet. Planeeritav juurdeehitus moodustab koos haigla olemasoleva kompleksiga ühtse arhitektuurse terviku ning sobitub keskkonda nii kasutusotstarbe kui väljakujunenud hoonestusstiili osas.
Saaremaa vald Kuressaare linn Eskiisi seletuskiri Ravila tn 2a detailplaneering
2
Väljavõtted kehtiva ühisplaneeringu maakasutuse kaardist:
3. DETAILPLANEERINGUGA KAVANDATAV
3.1. Krundijaotus Detailplaneeringuga hõlmatud maaüksused liidetakse üheks krundiks ning moodustatava katastriüksuse sihtotstarbeks määratakse ühiskondlike ehitiste maa. 3.2. Planeeritud ehitusõigus ja arhitektuursed tingimused
Detailplaneeringuga määratakse lubatud hoonestusala koos ehitusõigusega haigla juurdeehituse rajamiseks. Laienemiseks kavandatakse ca 5000 m2 brutopinnaga, kolme maapealse korrusega (kõrgus samaväärne tänaste haigla korpustega) ja ühe avatud soklikorrusega (parkimine ja ühendused) juurdeehitust, mis paikneb osaliselt Aia tn 25 kinnistul ja põhimahus Ravila tn 2a kinnistul. Ravila tn 2a olemasolevad hooned likvideeritakse. Planeeritud ehitusõigus määratud hoonestusalal Krundi kasutamise sihtotstarve Tervishoiuasutuse maa-Üt-100% Hoonete suurim lubatud arv krundil 2 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pindala 2000 m2 Hoonete suurim lubatud kõrgus 15 m 3.3. Krundile pääs ja parkimine
Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavatelt teedelt – 3490860 Ravila tänav, 3490020 Aia tänav ja 3490560 Luha tänav. Lisaks soovitakse rajada uus juurdepääs Aia tänavalt. Kavandatav pääs Aia tänavalt vähendab liikluskoormust Ravila tänaval. Parkimine on ette nähtud planeeritava krundi piires, sh osaliselt kavandatava hoone soklikorrusel. Ravila tn 2a kinnistul paiknev avalik kergliiklustee viiakse kinnistu kirdeserva. 3.4. Tehnovõrgud Planeeritava hoone veevarustus ning kanalisatsioon on kavandatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni baasil. Haigla kompleksil on olemasolevad side ja elektrivõrgu liitumised, mis laienevad juurdeehitusele
EELNÕU
Kuressaare {adoptionDateTime} nr {regNumber} Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Saaremaa Vallavalitsusele (edaspidi vallavalitsus) esitati taotlus (registreeritud vallavalitsuse dokumendiregistris 22.11.2023 nr 5-2/6287-1) detailplaneeringu algatamiseks Kuressaare linnas Ravila tn 2a (katastritunnus 34901:010:0349) ja Aia tn 25 (katastritunnus 34901:010:0142) katastriüksustel. Esitatud taotluse kohaselt on detailplaneeringu eesmärgiks ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks. Planeeringualasse ei kaasata tervet Aia tn 25 katastriüksust, kuna ehitusõigust kavandatakse peamiselt Ravila tn 2a katastriüksusele ja vähesel määral Aia nt 25 katastriüksusele. Planeeringuala suurus on ca 0,4 ha ja see hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 2a (katastritunnus 34901:010:0349, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2895 m2) ja osaliselt Aia tn 25 (katastritunnus 34901:010:0142, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 24 769 m2), planeeringuala on toodud käesoleva otsuse lisas 1 toodud asendiplaanil. Detailplaneeringu nimetus on Ravila tn 2a detailplaneering. A. Olemasolev olukord Aia tn 25 katastriüksusel asub ehitisregistri andmetel haigla, majandushoone, hapnikujaam ja parklad. Ravila tn 2a katastriüksusel hooldekodu ja garaaž. Planeeringualal detailplaneering puudub. Planeeringualale juurdepääs on avaliku transpordimaa sihtotstarbega Ravila tänav L1 katastriüksuse (katastritunnus 34901:010:0567) kaudu. Ravila tn 2a kinnistut läbib avaliku kasutusega 3492053 Aia-Ravila kergliiklustee. Planeeringuala piirneb lisaks Ravila tänav L1 katastriüksusele ärimaa sihtotstarbega Aia tn 29a katastriüksusega (katastritunnus 34901:001:0170) ja ülejäänud Aia tn 25 (katastritunnus 34901:010:0142, ühiskondlike ehitiste maa 100%) katastriüksusega. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse alusel ulatub planeeringualale sideehitise kaitsevöönd, surveseadme kaitsevöönd, elektripaigaldise kaitsevöönd ja Maa-ameti lennunduskaardi alusel jääb planeeringuala lennuvälja piirangupinna alale. Planeeringuala piirneb lõuna küljest Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealaga. B. Kehtiv üldplaneering Vastavalt Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a otsusega nr 1 kehtestatud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule (edaspidi nimetatud üldplaneering) asub Ravila tn 2a katastriüksus kaubandus- ja teenindusala juhtotstarbega alal ja Aia tn 25 katastriüksus asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbega alal. Kaubandus-teenindusala juhtotstarbega aladel eeldatakse suurema külastajate arvuga ettevõtteid. Lubatud on tegevused millega, ei kaasne olulist mõju (müra, lõhna, tolmu, vibratsiooni). Lubatud sihtotstarve on ärimaa. Detailplaneeringuga kavandatakse kaubandus-teenindusala juhtotstarbega alale ühiskondlike ehitiste sihtotstarvet, seega kavandatav tegevus ei ole üldplaneeringuga
2
kooskõlas. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek muuta Ravila tn 2a katastriüksustel maakasutuse juhtotstarve asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbeks. Asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala hõlmab: tervishoiu- ja hoolekandeasutuse maad; teadus-, haridus- ja lasteasutuste maad; spordi-, kultuuri- ja kogunemisasutuste maad; usu- ja tavandiasutuste maad ning riigikaitsemaad. Planeeringus ei eristata ühiskondlikku maad kuuluvuse järgi munitsipaal-, riigi või eraomandisse. Lubatud katastriüksuse sihtotstarbed on sotsiaalmaa, ärimaa ja riigikaitsemaa. C. Kaalutlused Detailplaneeringu algatamise taotluse alusel kavandatakse ehitusseadustiku alusel ehitusloakohustusliku hoone ehitusõigust Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks. Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleb planeerimisseaduse (PlanS) § 125 lg 1 p 1, mille kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav linnades ehitusloakohustusliku hoone püstitamiseks. Kavandatud ehitustegevus ei vasta kehtiva ühisplaneeringu tingimustele, kuna kaubandus-teenindusala juhtotstarbega alal ei ole ühiskondlike ehitiste sihtotstarvet lubatud. Vastavalt PlanS § 142 lõikele 1 võib detailplaneering teha põhjendatud vajaduse korral ettepaneku üldplaneeringu põhilahenduse muutmiseks. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine PlanS § 142 lg 1 p 1 alusel on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Juhtotstarbe muutmine on ulatuslik, kuna kaubandus-teenindusala juhtotstarbega ala muudetakse asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbeks terve Ravila tn 2a katastriüksuse osas. Tulenevalt eelnevast on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, mille koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Saaremaa vald kaalus kavandatud tegevuse vajadust ja võimalikkust, kuna üldplaneeringu muutmine detailplaneeringuga peab olema pigem erandlik võimalus. Kaalutlemisel peab kohalik omavalitsus arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas valla üldplaneeringutes, kui ka taotleja põhjendatud huve. Haigla juurdeehituse rajamise eesmärgiks on luua ühtse heaoluteenuste keskuse terviklahendus. Uue korpuse rajamine võimaldab rekonstrueerida Kuressaare Haigla tänase hoonetekompleksi kaasaja nõuetele vastavaks tervise- ja heaolu teenuste kompleksiks. Uus, kaasaegne ning energiasäästlik korpus võimaldab maakonna patsientidele kaasaegse statsionaarse, ambulatoorse ning päevaravi teenuse pakkumist ning võimaldab vabastada olemasolevad hooneosad sotsiaal- ja hooldusteenuste osutamiseks. Juurdeehitus võimaldab tänase Ravila tn 2a paikneva erihooldekodu teenused ümber paigutada olemasoleva Kuressaare Haigla SA hooldekodu üldhooldusteenuste juurde, mis parandab oluliselt teenuse kvaliteeti. Samuti paraneb haiglaravi kvaliteet. Eeldatavalt moodustab planeeritav juurdeehitus koos haigla olemasoleva kompleksiga ühtse arhitektuurse terviku ning sobitub keskkonda nii kasutusotstarbe kui väljakujunenud hoonestusstiili osas. Haigla juurdeehituse rajamine on avalikes huvides, kuna haiglakompleksis tervikuna pakutakse kogu Saare maakonna elanikkonna jaoks vajalikke meditsiiniteenuseid. Üldplaneering on kehtestatud 2012. aastal, seega piirkonna vajadused ja arengusuunad võivad ajas muutuda. Üldplaneeringuga reserveeriti maa-alad mingiks kindlaks otstarbeks, et ala oleks vajaduse korral tulevikus võimalik kasutada ette nähtud otstarbel. Maakasutuse arengusuundade kujundamisel üldplaneeringus analüüsiti välja kujunenud maakasutuse kõrval nii kehtestatud kui ka menetluses olevate planeeringutega seonduvat – elluviimispotentsiaali ja võimalikke konfliktikohti. Eelduseks oli, et ka tulevikus peab maakasutus tagama kultuurilise ja sotsiaal- majandusliku mitmekesisuse kompaktsel territooriumil, häirimata erinevate funktsioonide iseseisvat toimimist. Üldplaneeringus määratud juhtotstarbeid ei määrata katastriüksuste põhiselt, vaid juhtotstarve annab kogu määratud piirkonnale edaspidise maakasutuse põhisuunad. Planeeringuala piirneb asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbega alaga ja kaubandus- ja teenindusala juhtotstarbega alaga ning üle tänava on pereelamute ala juhtotstarve. Piirkonda
3
jääb endiselt kaubandus- ja teenindusalasid, mida saab arendada ja äriotstarbeliselt kasutada. Antud juhul on tegemist asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbe laiendamisega Ravila tn 2a katastriüksusele. Seega kehtima jääb üldplaneeringu põhimõte, et tagatud peab olema kultuuriline ja sotsiaalmajanduslik mitmekesisus kompaktsel territooriumil, häirimata erinevate funktsioonide iseseisvat toimimist. Tulenevalt eelnevast on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et planeeritav tegevuse asukoht on sobilik ning vallavolikogu peab käesoleval juhul põhjendatuks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist. Algatatava detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu ega kavandata KeHJS § 6 lõike 2 nimetatud valdkonda kuuluvat tegevust. KeHJS § 33 lõike 2 kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise vajalikkust ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punktides 1 kuni 3 sätestatud juhul. Eeltoodust tulenevalt koostati KSH eelhinnang. Saaremaa vald on koostatud eelhinnangu (otsuse lisa 3) põhjal seisukohal, et planeeritava tegevusega ei kavandata keskkonnaohtlikke tegevusi ega vastavate objektide rajamist, seepärast olulisi negatiivseid mõjusid antud detailplaneeringu kehtestamisega ette näha pole. Kavandatav tegevus ei ületa eeldatavalt tegevuskoha keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist, kultuuripärandit ega vara. Kavandatava tegevuse mõju Põduste luha hoiualale ja Natura 2000 aladele on kaudne (müra, potentsiaalne külastatavuse suurenemine) ning seda on võimalik ennetada mürarikaste ehitustööde kavandamisega väljapoole lindude pesitsusperioodi ning detailplaneeringus täiendavate meetmete kavandamisega ja kasutuselevõtuga külastuskoormuse suunamiseks väljapoole Põduste luha hoiuala. Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse territooriumi mastaape silmas pidades. Lähtuvalt eeltoodust on Saaremaa vald seisukohal, et Ravila tn 2a detailplaneeringuga kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist negatiivset keskkonnamõju ning seega pole vajalik algatada KSH-d. Saaremaa vald edastas vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 ning planeerimisseaduse § 81 lõikele 1 ja § 142 lõikele 6 Keskkonnaametile, Päästeametile, Transpordiametile, Muinsuskaitseametile ja Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile xx.01.2024 kirjaga nr xxx otsuse eelnõu koos lisadega seisukoha saamiseks. Keskkonnaamet oma xx.xx.2024 kirjas nr xxx Muinsuskaitseamet oma xx.xx.2024 kirjas nr xxx Regionaal- ja Põllumajandusministeerium oma xx.xx.2024 kirjas nr xxx Asutuste esitatud seisukohtadega on arvestatud ja otsust on täiendatud. Päästeamet oma xx.xx.2024 kirjas nr xxx Transpordiamet oma xx.xx.2024 kirjas nr xxx. D. Kokkuvõte Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vaja teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
4
Detailplaneeringu algatamise tähtaega on pikendatud 15.12.2023 kirjaga nr 5-2/6287-2. Saaremaa Vallavalitsus on sõlminud xx.xx.2024 kolmepoolse lepingu nr xxx huvitatud isiku ja detailplaneeringu koostajaga detailplaneeringu koostamise ja finantseerimisega seotud asjaolude kokku leppimiseks. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on Saaremaa Vallavalitsus ([email protected], tel 452 5000), koostaja on KOMPRO OÜ ([email protected], tel 453 3237) ning algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Saaremaa Vallavolikogu ([email protected], tel 452 5002). Detailplaneeringu algatamise otsuse ja otsuse lisadega on võimalik tutvuda Saaremaa valla veebilehel aadressil www.saaremaavald.ee ja tööpäevadel Saaremaa Vallavalitsuses aadressil Tallinna tn 10, Kuressaare linn, Saaremaa vald. Lähtudes eeltoodust ning aluseks võttes planeerimisseaduse § 77 lõike 1, § 128 lõike 1 ja 142 lõike 2 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, Saaremaa Vallavolikogu o t s u s t a b: 1. Algatada Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneering, mille eesmärk on ehitusõiguse
määramine Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks ning selleks Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas.
2. Detailplaneeringu nimetus on „Ravila tn 2a detailplaneering”.
3. Määrata planeeringuala suuruseks ca 0,4 ha vastavalt otsuse lisale 1.
4. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad vastavalt otsuse lisale 2.
5. Mitte algatada keskkonnamõjude strateegilist hindamist vastavalt otsuse lisale 3.
6. Otsus jõustub teatavakstegemisega.
Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Saaremaa Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. (digitaalselt allkirjastatud) Jaanus Tamkivi volikogu esimees
Lisa 1
Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneeringu planeeringuala
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. NIMETUS Ravila tn 2a detailplaneering Hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 2a (katastritunnus 34901:010:0349) ja osaliselt Aia tn 25 (katastritunnus 34901:010:0142). Planeeringu nr Saaremaa vallas DP-24-002
2. ALGATAJA
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALGATAMISE ETTEPANEKU ESITAJA JA HUVITATUD ISIK: Kuressaare Haigla Sihtasutus ALGATAJA: Saaremaa Vallavolikogu KOOSTAMISE KORRALDAJA: Saaremaa Vallavalitsus
3. EESMÄRK JA VASTAVUS ÜLDPLANEE- RINGULE
PLANEERINGU EESMÄRK: eesmärk on ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse rajamiseks ning selleks Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu muutmine juhtotstarbe osas. PLANEERINGUALA LIGIKAUDNE SUURUS: 0,4 ha PLANEERINGU VASTAVUS ÜLDPLANEERINGULE: ei vasta Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringule, detailplaneeringuga muudetakse kaubandus-teenindusala juhtotstarbega ala asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala juhtotstarbeks. Tuua välja üldplaneeringu muutmise vajaduse põhjendused. Detailplaneeringu koosseisu lisada üldplaneeringu teksti ja jooniste vastava osa muudatuste ettepanek. Arhitektuurikonkursi korraldamise kohustus
4. PLANEE- RINGU LÄHTE- MATERJAL
OLEMASOLEVATE KATASTRIÜKSUSTE SIHTOTSTARVE: Ravila tn 2a ärimaa 100%, Aia tn 25 ühiskondlike ehitiste maa 100%. PLANEERINGUALA ASEND: vt planeeringuala skeem GEODEETILINE ALUSPLAAN: vajalik mõõdistada M 1:500 GEOLOOGILINE ALUSMATERJAL: puudub ARVESTADA: Saare maakonnaplaneering 2030+ Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneering Saaremaa Vallavolikogu 13.09.2022 määrus nr 26 „Saaremaa valla jäätmehoolduseeskiri“. Saaremaa Vallavalitsuse 04.06.2019 määrus nr 9 Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Saaremaa vallas Saaremaa Vallavalitsuse 09.05.2018 määrus nr 2-2/14 „Detailplaneeringu algatamise taotluse vorm ning detailplaneeringu koostamise nõuded“. Päästeameti xx.xx.2024 kiri nr xxx Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi xx.xx.2023 kiri nr xxx Keskkonnaameti xx.xx.2023 kiri nr xxx Transpordiameti xx.xx.2024 kiri nr xxx Muinsuskaitseameti xx.xx.2024 kiri nr xxx kättesaadavad www.saaremaavald.ee
5. UURINGUD Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus selgub, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise vms, siis tuleb need teha ning planeeringusse lisada.
6. EHITUSLI- KUD JA ARHITEK- TUURSED
TERRITOORIUMI KRUNTIDEKS JAOTUS: Ravila tn 2a ja Aia tn 25 katastriüksused liidetakse. KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE JA KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVE: määrata planeeringuga. Lubatud katastriüksuse sihtotstarve
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx NÕUDED on ühiskondlike ehitiste maa.
LUBATUD SUURIM EHITISTE ARV KRUNTIDEL: 1 haigla hoone ja vajadusel 1 abihoone, planeerida ühendus olemasoleva haiglaga. LUBATUD SUURIM EHITISEALUNE PIND: määrata planeeringuga. KRUNTIDE HOONESTUSALA: määrata planeeringuga. HOONETE TULEPÜSIVUSKLASS: määrata planeeringuga HOONETE KORRUSELISUS: kuni 4 korrust
HOONETE MAKSIMAALNE KÕRGUS: määrata planeeringuga, lähtuda võiks praeguse perearstikeskuse hoone osast, et tekitada telgsümmeetriline juurdeehitus, aga hea lahenduse korral lubatud ka erisused. HOONETE MAKSIMAALNE SÜGAVUS: määrata planeeringuga HOONETE KÕRGUSLIK SIDUMINE ±0.00/ sokli kõrgus: määrata planeeringuga ARHITEKTUURSED TINGIMUSED: määrata planeeringuga KATUSEKALDED JA -KATE, HARJAJOONE SUUND: planeerimisel lähtuda sobivusest olemasoleva haiglaga, eelistatult perearstikeskuse hooneosaga sarnane. VÄLISVIIMISTLUS: määrata planeeringuga KRUNTIDE PIIRID JA PIIRDED: piirdeaedu mitte kavandada EHITISTE VAHELISED KUJAD: vastavalt tuleohutusnõuetele LAMMUTATAVAD EHITISED: määrata planeeringuga SERVITUUDIALAD: määrata planeeringuga KOHUSTUSLIKUD EHITUSJOONED: --- JUURDEPÄÄSUD KRUNTIDELE: määrata planeeringuga. Uut avaliku tänavat eskiisil kuvatud trajektooril normide kohaselt planeerida ei ole mõistlik. Vajadusel saaks uus tänava koridor paikneda krundi paremas servas Aia tn 29 ja 29a piiril. Sellisena saaks ka jalgtee ja sõidutee ühte siduda. Täpsustada uue avaliku tänava rajamise vajalikkust. Hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu. Analüüsida lisanduva liikluse mõju piirkonna tänavatele ning teostada kavandatavate ristmike läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Selleks kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). TEED: Juurdepääsuteede planeerimisel arvestada päästetehnika mõõtmete ja juurdepääsuvajadustega. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). PARKIMISTINGIMUSED: parkimine ja juurdepääs lahendada kahe kinnistu alal korraga (praeguse haigla ja juurdeehituse osa). Käsitleda elektriautode laadimine. HEAKORD JA HALJASTUS: planeerida ka sobivad väikevormid (pingid prügikastid ja välisvalgustid). Detailplaneeringus kajastada haljastuse ja heakorra tingimused seletuskirjas ning haljastuse põhimõtteline lahendus põhijoonisel. Anda ülevaade alal olemasolevatest puittaimedest ning töötada välja planeeritava hoonestusega haakuv ja avalikku ruumi toetav üldine haljastuslahendus. Kavandada mitmekesine ja haljastusega liigendatud ruum koos kaasaegsete väliruumi elementidega (jalgratta parklad, puhkealad jms), järgides sealjuures universaaldisaini põhimõtteid. Uushaljastuse kavandamisel eelistada piirkonda sobituvaid puu- ja põõsaliike. Seada kohustuseks haljastus- ja väliruumilahenduse esitamine koos hoone(te) ehitusprojektiga.
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx JÄÄTMEKÄITLUS: määrata planeeringuga
MUUD TINGIMUSED: Käsitleda puuetega inimeste juurdepääs ja kuritegevuseriski maandamine
7. INSENER- VÕRKUDE PROJEKTEE- RIMISTINGI- MUSED
Esitada tehnovarustuse põhimõtteline lahendus, (vesivarustus, heitvete kanalisatsioon, sademevete kanalisatsioon, elektrivarustus, küte, sidevarustus, välisvalgustus). VEEVARUSTUS: määrata planeeringuga. REOVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga SADEMEVEE KANALISEERIMINE: määrata planeeringuga ELEKTRIVARUSTUS: määrata planeeringuga SIDEVARUSTUS: määrata planeeringuga SOOJAVARUSTUS: määrata planeeringuga VÄLISVALGUSTUS: määrata planeeringuga
8. KOOSTÖÖ JA KAASAMINE
+ Päästeamet + Transpordiamet + Keskkonnaamet + Muinsuskaitseamet + Regionaal- ja Põllumajandusministeerium + Katastriüksused: Ravila tn 3 (34901:010:0141), Ravila tn 1
(34901:001:0097), Ravila tn 1b (34901:001:0098), Aia tn 29a (34901:001:0170), Ravila tn 1a (34901:001:0230)
+ MUU (isikud, kelle õigusi planeering puudutab)
9. PLANEERIN- GU KOOSSEIS JA VORMIS- TAMINE
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISU JA VORMISTAMISE NÕUDED vt www.saaremaavald.ee
DETAILPLANEERINGU JOONISED VORMISTADA MÕÕTKAVAS 1:500
ESKIISLAHENDUSEGA koos esitada tõend detailplaneeringu koostaja vastavuse kohta planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 märgitud planeerija definitsioonile.
Planeeringu seletuskirjas esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused ja ruumilise arengu eesmärgid, nende saavutamiseks valitud planeeringulahenduse kirjeldus ning valiku põhjendused. Lisaks kirjeldada planeeringulahenduse vastavust alal kehtivale üldplaneeringule.
Planeeringu joonised koostada litsentseeritud geodeedi poolt ajakohasele geodeetilisele alusplaanile kõrgussüsteemis EH 2000. Vastuvõtmise hetkeks peab planeering vastama Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr. 50 ,,Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ ja olema kontrollitud planeeringute andmekogus PLANK.
Planeeringu koosseisus esitada vertikaalplaneerimise, sademevete ärajuhtimise ja liikluskorralduse lahendused.
DETAILPLANEERINGU KOOSSEISUS ESITADA:
+ SELETUSKIRI + ASUKOHASKEEM + TUGIJOONIS: geodeetilisel alusel olemasolevate tehnovõrkude ja
krundipiiridega ning olemasolevate piirangutega + PÕHIJOONIS + tehnovõrkude joonis + vertikaalplaneerimisjoonis +
Lisa 2 Saaremaa Vallavolikogu
xx.xx.2024. a otsusele nr xxx kruntimisjoonis + kontaktvööndi joonis
+ TEHNOVÕRKUDE JOONIS + LISAMATERJALID: tehnilised tingimused, kooskõlastused, kokkulepped
jm lepingud ning kirjavahetus 10. PLANEE- RINGU ESITAMINE
DETAILPLANEERING ESITADA: + ESKIISI STAADIUMIS TUTVUSTAMISEKS digitaalselt pdf formaadis. + AVALIKUSTAMISEKS üks eksemplar paberkandjal, digitaalselt pdf
formaadis, lisaks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon + KEHTESTAMISEKS paberkandjal üks eksemplar, digitaalselt pdf ja dwg
formaadis 11. PLANEERI- TAV ESI- ALGNE AJA- KAVA (ajakava võib muutuda olenevalt detailplaneeringu koostamise menetlusetappide tegelikust ajakulust).
Detailplaneering tuleb kehtestada 3 aasta jooksul selle algatamisest. DP algatamine 9. nädal 2024 DP eskiislahenduse koostamine 10.–27. nädal 2024 DP eskiislahenduse avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP lahenduse täpsustamine 25.–26. nädal 2024 DP kooskõlastamine ja esitamine arvamuse avaldamiseks
30 päeva
DP vastuvõtmine 44. nädal 2024 DP avalikustamine 30 päeva ja teavitamine 14 päeva enne DP korrigeerimine vajadusel 2.–3 nädal 2025 DP esitamine heakskiitmiseks Rahandusministeeriumile
60 päeva
DP kehtestamine 13. nädal 2025
Lisa 3
Saaremaa Vallavolikogu
Xxx otsusele nr xxx
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG
Kuressaare linnas Ravila tn 2a (34901:010:0349) detailplaneeringule
03.01.2024
1. Kavandatav tegevus, selle asukoht ning seos strateegiliste
planeerimisdokumentidega:
Käesolev eelhinnang on antud Saaremaa vallas Kuressaare linnas Ravila tn 2a
detailplaneeringule. Detailplaneeringu ala hõlmab Kuressaare linna hõlmab Kuressaare linnas
Ravila tn 2a (katastritunnus 34901:010:0349, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2895 m 2 ) ja
osaliselt Aia tn 25 (katastritunnus 34901:010:0142, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala
24 769 m 2 ).
Planeeritavad maaüksused asuvad kehtiva Kuressaare Linnavolikogu 26. jaanuari 2012. a
otsusega nr 1 kehtestatud Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu
(edaspidi nimetatud ühisplaneering) alal. Ühisplaneeringu maakasutusplaani kohaselt on
Ravila tn 2a määratud maakasutuse juhtotstarbeks kaubandus- ja teenindusala ja Aia tn 25
asutuste ja üldkasutatavate hoonete ala. Maaüksus asub tiheasustusalal. Detailplaneeringu
koostamise eesmärgiks on ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse
rajamiseks, arhitektuursete tingimuste, liikluskorralduse põhimõtete, tehnovõrkude,
hoonestuse ja haljastuse põhimõtete ning ulatuse määramine ja keskkonnatingimuste
seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek
muuta kogu planeeritaval alal maakasutuse juhtotstarve asutuste ja üldkasutatavate hoonete
alaks. Eelnevast tulenevalt on tegemist üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Planeeritavale alale on olemasolev juurdepääs avalikult kasutatavalt Ravila tänavalt. Lisaks
soovitakse rajada uus juurdepääs Aia tänavalt. Kavandatav pääs Aia tänavalt vähendab
liikluskoormust Ravila tänaval. Parkimine on ette nähtud planeeritava krundi piires.
Detailplaneeringuga kavandatu ei ole otseselt seotud jäätmekäitluse või veekaitsega ega
Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide ülevõtmisega. Tulenevalt tegevuse iseloomust ei
oma planeerimisdokument tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete
ülevõtmisel.
Vastavalt Saare maakonnaplaneeringule 2030+ kehtestatud riigihalduse ministri 27.04.2018
käskkirjaga 1.1-4/94 kohaselt on Saare maavanema 28.04.2008 nr 474 kehtestatud „Asutust ja
maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ jäetud kehtima Saaremaa maakonnaplaneeringu
2030+ lisadena. Vastavalt maakonnaplaneeringu joonisele „Ruumilised väärtused“, ei asu
planeeringuala väärtuslikul maastikul, puhkealadel ega väärtuslikul põllumaal. See on
linnalise asustuse tihedalt asustatud niinimetatud valgel alal.
Saare maakonnaplaneeringu 2030+ pt 2.4. „Asustuse suunamise põhimõtted“ on välja
toodud, et lähtudes üleriigilise planeeringu põhimõtetest, tuleks tihedalt asustatud aladel
kompaktsust tõsta ning hajaasustuses olemasolevat tihedust hoida. Asustuse areng ei tohi
kaasa tuua asjatuid kulusid uue tehnilise ja sotsiaalse taristu rajamisel ja ekspluatatsioonil
ning peab soodustama mitmekesise ja kvaliteetse elukeskkonna säilimist. Sellise arengu
saavutamiseks on tarvis suurendada olemasoleva kompaktse asustusega piirkondade ruumilist
ja funktsionaalset sidusust, leida uus rakendus kasutusest välja langenud maadele ning
säilitada väljakujunenud asustusmustreid hajaasustuses. Eelpool toodut silmas pidades vastab
detailplaneeringuga kavandatav tegevus Saare maakonnaplaneeringule 2030+.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) kohaselt
tuleb detailplaneeringu koostamise käigus koostada keskkonnamõjude strateegiline hindamine
juhul, kui detailplaneeringu alusel kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju või kui kavandatakse tegevust, mis võib üksi või koostoimes teiste
tegevustega eeldatavalt oluliselt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala. Keskkonnamõju on
oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha keskkonnataluvust, põhjustada
keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi
või vara.
Planeeringuala piirneb loodest Ravila tänav L1 katastriüksusega (34901:010:0567, 100%
transpordimaa), lõuna ja ida poolt Aia tn 25 (34901:010:0142, 100% ühiskondlike ehitiste
maa) ja kirdest Aia tn 29a katastriüksusega (34901:001:0170, 100% ärimaa).
Vastavalt planeerimisseaduse § 142 lg 6 tuleb üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi
KSH), Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada tegevuskoha
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese
tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
2. Planeeringuala kitsendused ja kommunikatsioonid
Ravila tn 2a detailplaneeringu alal ja selle vahetus läheduses rakenduvad järgnevad
kitsendused:
1. Ravila tn 2a kinnistu edelaosas asub elektripaigaldise kaitsevöönd.
3. Kinnistute vahele jääb surveseadme ja sideehitise kaitsevöönd.
4. Maa-ameti lennunduskaardi alusel jääb planeeringuala lennuvälja piirangupinna alale.
5. Olemasolev liitumine ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga (paikneb Kuressaare
reoveekogumisalal).
Planeeringualal asuvad kommunikatsioonid on toodud joonisel 1.
Joonis 1. Maa-ameti kitsenduste kaart (seisuga 03.01.2024)
3. Planeeringuala keskkonnatingimused
Detailplaneeringuala asub Saaremaa vallas, Kuressaare linnas. Aia tn 25 ja Ravila tn 2a
kinnistud on hoonestatud. Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud
pinnase kohta andmed puuduvad. Ühisplaneeringu piirangute kaardi ei asu planeeringuala
rohevõrgustiku aladel. Samuti ei paikne planeeringuala „Saare maakonnaplaneering 2030+”
ruumiliste väärtuste kaardi alusel rohevõrgustiku aladel. Eelpool toodut silmas pidades
detailplaneeringuga kavandatav tegevus Saare maakonnaplaneeringule 2030+ vastav.
Planeeringualal ei asu vääriselupaiku, Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitsealuseid
loodusobjekte, samuti puuduvad muinsuskaitsealused objektid ning kultuurimälestised. Küll
aga piirneb planeeringuala lõuna küljest Kuressaare vanalinna muinsuskaitsealaga.
Planeeringuala on tasase reljeefiga, absoluutkõrgus jääb vahemikku 3-3,5 m.
Planeeritud tegevusega kaasnevad mõjud võib jagada kaheks: ehitamisaegsed mõjud ja
ehitusjärgsed mõjud. Ehitusaegsed mõjud on lühiajalised ja lõppevad enamasti ehitustegevuse
lõpetamisega. Planeeringualale ei rajata keskkonnaohtlikke või keskkonda reostavaid objekte,
millest võiks lähtuda naabermaaüksustele edasi kanduv oluline keskkonnamõju.
Joonis 2. Vaade planeeringualale Ravila tänavalt. (03.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 3. Vaade lammutatavale hoonele ja uue planeeritava juurdeehituse paigale.
(03.01.2024, Keti Kaljuste)
Joonis 2. Vaade planeeringualale Ravila tn 2a läänepoolsest küljest. (03.01.2024, Keti
Kaljuste)
3.1. Mõju põhja- ja pinnaveele
Planeeringuala paikneb kaitsmata põhjaveega alal. Reostatud pinnase kohta andmed
puuduvad tõenäoliselt see maaüksustel puudub. Kinnistul ei ole kaevu ega reoveesüsteeme
ning neid ei ole ka planeeritud. Mõju põhja- ja pinnaveele võib avalduda ka ehitustöödel
tekkiva õnnetuse käigus kemikaalide/kütuste lekkimisel põhjavette. Oluline keskkonnamõju
põhja- ja pinnaveele võib samuti avalduda maapinnale ladestatud või maetud
keskkonnaohtlike jäätmete tõttu, mida planeeringu elluviimise käigus eeldatavasti oodata ei
ole.
3.2. Mõju maavaradele
Maaüksused paiknevad Saaremaa vallas Kuressaare linnas ning Maa-ameti andmetel ei
paikne planeeringualal maardlaid ega kaevandamisväärseid maavarasid. Planeeringuga
kavandavate tegevustega ei kaasne maa-ainese ega maavarade otsest arvestatavat
kaevandamist. Tegevusi, mis otseselt mõjutaksid maavarade kasutamist, käesoleva
detailplaneeringu raames ei kavandata. Erinevate ehitustööde käigus kooritavat pinnast saab
ära kasutada krundi piires. Väljaspool maaüksust maa-ainese kasutamiseks on vajalik
Keskkonnaameti luba.
3.3. Mõju pinnasele, taimestikule ja loomastikule
Peamine mõju pinnasele kaasneb hoonete, rajatiste ja sinna juurde kuuluvate tehnosüsteemide
rajamisel. Ehitustegevuse käigus on oht pinnase saastumiseks territooriumil ladustatavate ja
kasutatavate kemikaalidega (nt kütused). Ehitustegevuse käigus hävineb paratamatult
haljastus planeeritavate hoonete ja rajatiste alusel alal ning ka vahetus naabruses võib
ehitustehnika tallamise ja materjalide ladustamise tõttu kahjustuda olemasolevat
alustaimestikku.
3.4. Mõju välisõhu seisundile
Märkimisväärset õhusaastatuse suurenemist planeeringu elluviimisega ei kaasne. Mõningane
mõju välisõhule kaasneb ehitustööde käigus eralduva heitgaaside emissiooni näol.
Kumulatiivset mõju ei esine ning õhusaaste osas piirkonna taluvust suure tõenäosusega ei
ületata. Heitmed satuvad välisõhku peamiselt lammutus- ning ehitustegevusega kaasnevast
tolmust ja sisepõlemismootorite tööst. Kuna mootorsõidukite heitgaasi normid peavad
vastama Keskkonnaministri 22. septembri 2004. a. määrusele nr. 122 „Mootorsõiduki
heitgaasis sisalduvate saasteainete heitkoguste, suitsususe ja mürataseme piirväärtused”, ei ole
heitgaasidest tingitud mõju oluline.
3.5. Jäätmetekkega seonduvad mõjud
Jäätmete sorteeritud kogumine peab toimuma vastavalt jäätmeseaduses ja valla
jäätmehoolduseeskirjas toodud nõuetele. Ehitustegevusel tekivad jäätmed hoonete ja rajatiste
ehitamisel (ehitusmaterjali, nende pakendid, teisaldatav pinnas jms). Ehitustegevuse käigus
tekkivad suuremõõtmelised ja muud ehitusjäätmed tuleb üle anda litsentseeritud käitlejale -
võimalusel suunata taaskasutusse. Vajadusel on kohalikul omavalitsusel õigus nõuda jäätmete
üleandmist tõendavate dokumentide esitamist. Planeeringuga kavandatav tegevus ei suurenda
märkimisväärselt jäätmeteket. Jäätmete käitlemist kohapeal ei kavandata ja jäätmetekke mõju
avaldub jäätmete lõppkäitleja juures. Kavandatav tegevus ei oma seega eeldatavalt
jäätmetekkest tulenevat olulist negatiivset mõju keskkonnale.
3.6. Jääkreostus
Planeeritud tegevuse iseloomu silmas pidades on jääkreostuse või pinnasereostuse esinemine
vähetõenäoline.
3.7. Müra, vibratsioon, valgus-, soojus- ja kiirgussaaste ja visuaalne mõju
Ehitustegevuse käigus tekib paratamatult müra ehitusmaterjalide vedamisel ja mehhanismide
tööst. Niisugune mürateke kaasneb pea iga ehitusega. Lähimad elamud paiknevad
planeeringuala kõrval. Ehitusperioodil kõrval kinnistul paiknevate elanike heaolu väheneb,
kuna ehitustegevuse käigus esineb müra, vibratsiooni jne. Ehitustööde ajal tuleb arvestada
Sotsiaalministri määrusega nr. 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid”. Uue hoonestuse rajamise
tagajärjel müra- ja välisõhu saastetase piirkonnas, välja arvatud ehitusaegselt, eeldatavalt
märkimisväärselt ei suurene.
Planeeringualal pole ole ette näha vibratsiooni, soojus- ja/või kiirgussaaste tekkimist.
3.8. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimist ette ei ole näha.
Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb
kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest.
Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid materjale ning ehitusmasinaid tuleb
hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema
spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib
tekkida, kui töötajad ei ole kompetentsed.
Detailplaneeringu elluviimise järgselt on võimalik, et esineb avariiolukordasid, mille
tulemusena reostub või saastub pinnas, pinnavesi, põhjavesi, õhk. Võimalikud avariiolukorrad
ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik
planeerimismenetluses läbi kaaluda. Reostusohtu pinnasele, pinna- ja põhjaveele võib
põhjustada mõni suurem ja pikemaajaline avarii reoveetrassidega. Mõju on kõige suurem
ehitamise ajal ning kui hooned on valminud, siis täiendavat negatiivset mõju keskkonnale ette
ei ole näha. Ravila tn 2a detailplaneeringu puhul on tegemist haigla juurdeehituse rajamisega.
4. Natura 2000 võrgustiku alad ja muud kaitstavad loodusobjektid planeeringualal,
kavandatava tegevuse eeldatav mõju
Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada
haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade
kaitse. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu
direktiividele 92/43/EMÜ ja 79/409/EMÜ.
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse alusel on keskkonnamõju
hindamine vajalik juhul kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura võrgustiku
ala. Detailplaneeringualal ei asu Natura 2000 võrgustiku alasid ega muid kaitstavaid
loodusobjekte. Lähim Natura 2000 võrgustiku ala, Põduste luha loodusala (RAH0000433)
asub linnulennult ca 310 m kaugusel ning kavandatava tegevusega ei ole kaitstavale alale
mõjusid ette näha.
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja
Põduste luha loodusala territooriumil, küll aga jääb planeeringuala ca 310 m kaugusele
Põduste luha hoiualast ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate
Põduste luha loodusalast.
Põduste luha hoiuala (KLO2000224) kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I
lisas nimetatud elupaigatüüpide - lamminiitude (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga
niitude (6510) ning nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ I lisas nimetatud liikide - rukkiräägu
(Crex crex) ja tutka (Philomachus pugnax)elupaikade kaitse.
Lähim kaitseala tegevusalale on linnulennult ca 415 m kaugusele jääv Kuressaare lossipargi
maastikukaitseala (KLO1200119). Kuressaare lossipargi maastikukaitseala puhul on tegemist
1864. aastal rajatud ning tänapäeval küllaltki liigirikka (kokku 78 taksonit) maastikuliselt
kauni pargiga, mida ilmestavad põlised alleed ja maalilised vaated. Park on suhteliselt hästi
hooldatud ning korras ja 1996. aastal toimusid siin ka suuremad korrastustööd. Park on samuti
kasvupaigaks mitmetele haruldastele ja põlistele puudele, mis on saavutanud siin
silmapaistvad mõõtmed. Eelkõige pöögid, aga ka mitmed teised puud. Kõrgemate puude
mõõtmed ulatuvad siin üle kolmekümne meetri. Kõrgeimateks puudeks osutusid berliini
paplid (Populus x berolinensis), neile järgnevad mitmed saared (Fraxinus excelsior), pärnad
(Tilia) jne. Isegi suhteliselt noorte lehiste (Larix) kõrgus ulatub siin ligi 25 meetrini. Nii on
siin kahe suurema puu kõrgus (edaspidi h) 25.0 m ning nende rinnasümbermõõdud (edaspidi
ü) 185 ja 161 cm. Järgneva puu h-24.5 m ja ü-103 cm. Jämedamate puude rinnasümbermõõt
ulatub üle 300 cm, läbimõõt seega üle ühe meetri. Nendeks on mitmed saared (Fraxinus) ja
paplid (Populus).
Eesti Looduse Infosüsteemi andmetele tuginedes puuduvad planeeringualal ja selle vahetus
läheduses kaitstavate liikide leiukohad ning püsielupaigad. Lähimaks kaitsealuste liigi
leiukohaks on ca 220 m kaugusel kirdes paikneva II kategooria kaitsealuse liigi põhja-
nahkhiir (Eptesicus nilssonii) leiukoht ja ca 250 m kaugusel läänes Põduste jões III kategooria
kaitsealuse liigi Cobitis taenia (hink) leiukoht.
Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning kaugust kaitstavatest aladest, ei ole
käesoleva planeeringu elluviimisel oodata mõjusid nimetatud aladele.
5. Kokkuvõte ja järeldus
Planeeritav tegevus ei hõlma keskkonnaohtlike tegevuste kavandamist ega vastavate objektide
rajamist, seepärast olulisi negatiivseid keskkonna mõjusid antud detailplaneeringu
kehtestamisega ette näha pole. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev.
Keskkonnamõju eelhinnangu tulemusel ei ületa kavandatav tegevus eeldatavalt tegevuskoha
keskkonnataluvust, sellel puudub oluline kumulatiivne mõju, see ei sea ohtu inimese tervist ja
heaolu, kultuuripärandit ega vara.
Detailplaneeringul puudub piiriülene mõju ja lähtuvalt kavandatava tegevuse iseloomust ning
läbi viidud uuringutest ka oluline strateegiline mõju maakondliku või omavalitsuse
territooriumi mastaape silmas pidades.
Käesoleva detailplaneeringuga kavandatu ei hõlma tegevusi Natura 2000 võrgustiku aladel ja
Põduste luha hoiuala territooriumil, küll aga jääb planeeringuala ca 310 m kaugusele Põduste
luha hoiualast ning samadesse piiridesse jäävate Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Põduste
luha loodusalast. Planeeringualal või selle vahetus läheduses ei paikne kaitstavate liikide
leiukohti või elupaiku. Pidades silmas planeeritava tegevuse iseloomu ning kaugust
kaitstavatest aladest ning objektidest, ei ole käesoleva planeeringu elluviimisel oodata
mõjusid nimetatud aladele.
Eeltoodust tulenevalt on Saaremaa Vallavolikogu seisukohal, et käesoleva
detailplaneeringuga kavandatav tegevuse elluviimisega ei kaasne eeldatavalt olulist
negatiivset keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegilist hindamist ei ole põhjust
algatada.
Koostaja: Keti Kaljuste
Looduskasutuse- ja kaitse peaspetsialist
Tallinna 10, Kuressaare, Saaremaa vald, 93819 Saare maakond / registrikood 77000306 /
452 5000 / [email protected] / www.saaremaavald.ee
Regionaal- ja Põllumajandusministeerium
Keskkonnaamet
Päästeamet
Transpordiamet
Muinsuskaitseamet
03.01.2024 nr 5-2/54-1
Seisukoha küsimine Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõu kohta
Vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lg 6 ja
planeerimisseaduse § 142 lg 6 ja § 81 lg 1 edastame Keskkonnaametile, Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumile, Päästeametile, Transpordiametile ja Muinsuskaitseametile
seisukoha võtmiseks Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneeringu algatamise ja
keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (vt Lisa).
Planeeringuala suurus on ca 0,4 ha ja see hõlmab Kuressaare linnas Ravila tn 2a (katastritunnus
34901:010:0349, sihtotstarve ärimaa 100%, pindala 2895 m 2 ) ja osaliselt Aia tn 25
(katastritunnus 34901:010:0142, ühiskondlike ehitiste maa 100%, pindala 24 769 m 2 ).
Detailplaneeringu eesmärk on ehitusõiguse määramine Kuressaare haigla juurdeehituse
rajamiseks ning selleks Kuressaare linna ja Kaarma valla kontaktvööndi ühisplaneeringu
muutmine juhtotstarbe osas. Detailplaneering on üldplaneeringut muutev ja planeeringule
kohaldatakse üldplaneeringu menetlust. Kirjale on lisatud ka detailplaneeringu algatamise
taotlus.
Lugupidamisega
(digitaalselt allkirjastatud)
Kätlin Kallas
planeeringuteenistuse juhataja
Lisad:
„Kuressaare linnas Ravila tn 2a detailplaneeringu algatamine._eelnõu“
Lisa 1 Planeeringuala
Lisa 2 Lähteseisukohad
Lisa 3 KSH eelhinnang
Detailplaneeringu algatamise taotlus
Piret Paiste, 452 5093
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|---|---|---|---|---|---|
| Lõppdokument | 30.01.2024 | 62 | 7.2-3/24/130-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Saaremaa Vallavalitsus |