Arvamus eelnõu kohta

Ülikooli 18, 50090 Tartu | 737 5100 | [email protected] | www.ut.ee | Registrikood 74001073

Pr Liisa-Ly Pakosta

Justiits- ja Digiministeerium

Suur-Ameerika 1

10122 Tallinn

Teie: 16.12.2025 nr 8-1/10086-1

Meie:kuupäev digiallkirjas nr1-14/RE/30108-1

Isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja

arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse muutmise seaduse

kooskõlastamine

Lugupeetud minister Pakosta

Tartu Ülikool esitab isikuandmete kaitse seaduse ja teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (edaspidi: eelnõu) kohta järgmised ettepanekud ja

märkused.

- IKS § 6 lg 1 sätestatud määratlus „teadus-, ajaloouuringu- või statistikatöö“ ei ole üheselt

selge, kuna ei ole arusaadav, millised sõnad omavahel ühilduvad. Teen ettepaneku kasu-

tada sõnastust „teadus- ja ajaloouuringu tegemise ja riikliku statistika kogumise (edaspidi

uuring) eesmärgil“. Lisaks palun seletuskirjas lahti seletada, millist ja kelle poolt tehtavat

ajaloouuringut peetakse silmas juhul, kui ajaloouuring ei kvalifitseeru teadusuuringuna.

- IKS § 6 lg 3 ei ole selge, millistel juhtudel on isiku tuvastamise vältimiseks vajalik kaitse-

meetmena pseudonüümimine ja millisel juhul anonüümimine.

Tartu Ülikool teeb ettepaneku sõnastada IKS § 6 lg 3 punktid 2 ja 3 alljärgnevalt:

„2) uuringu tegemisel ei või teha lisatoiminguid, mille tagajärjel saab isiku

otseselt tuvastada;

3) uuringu tulemus, sealhulgas tulemuse töötlemine, ei tohi võimaldada otse-

selt ega kaudselt tuvastada isikut, kelle isikuandmeid, sealhulgas eriliiki

isikuandmeid, töödeldi;“

Sõnastuse eesmärk on tagada, et IKS § 6 lg 3 p 2 kohaselt oleks pseudonüümitud

uuringuandmete töötlemisel keelatud nende depseudonüümimine. IKS § 6 lg 3 p 3 kohaselt

tuleks aga uuringuandmete avalikustamisel (näiteks publitseerimisel) tagada vastavate

andmete anonüümsus. Kui uuringu vastutav töötleja soovib uuringu tulemusena

avalikustada pseudonüümitud või isikustatud kujul isikuandmeid, vajab see Tartu Ülikooli

hinnangul andmesubjekti nõusolekut ja selline avalikustamine ei ole IKS § 6

kohaldamisalas.

- IKS § 6 lg 4 soovitakse luua olukord, kus Statistikaametile luuakse seadusega eristaatus.

Tartu Ülikooli hinnangul ei ole põhjendatud seaduse tasandil välja tuua ainult Statistikaa-

meti kui ühe vastutava töötleja andmetöötluskeskkonda kui IKS § 6 lg 3 p 1 sätestatud

2 (3)

nõuetele vastavat. Tartu Ülikool teeb ettepaneku, et vastavad keskkonnad kehtesta-

takse seaduse alusel antava rakendusaktiga, et mitte piirata uuringute tegemist tulevalt

Statistikaameti protsesside ja süsteemide eripäradest.

- IKS § 6 lg 7 osas kordab Tartu Ülikool nii teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni

korralduse seaduse (edaspidi: TAIKS) eelnõu kui ka isikuandmete kaitse seaduse muut-

mise seaduse eelnõu väljatöötamiskavatsuse kooskõlastamisel esitatud ettepanekut. Olu-

line on tagada, et TAIKSi alusel antav eetikakomitee tegevust reguleeriv ministri määrus

kehtestaks eetikakomiteele täpsemad ülesanded isikuandmete kaitse aspektide hindamisel.

Selline lahendus võimaldaks teadlastel ette näha, milliseid aspekte nad peavad taotluses

lahti kirjutama. Samuti oleks selgem, milliseid isikuandmete kaitse aspekte on eetikakomi-

tee hinnanud ja kooskõlastanud. Uuringute praktikas on tulnud ette olukordi, kus ka eel-

neva eetikakomitee kooskõlastuse olemasolul algab andmete väljastamisel andmekogu

vastutava töötlejaga isikuandmete kaitse aspektide arutelu uus ring, mis tarbetult kulutab

nii teadlaste kui ametnike tööaega. Veelgi enam, uuringu detailide muutumisel (nt uuri-

mismeeskonna uurijate lisandumisel) menetlevad hetkel seda muudatust nii eetikakomitee

kui seejärel ka kõik andmekogude vastutavad töötlejad. Tänaseks on Haridus- ja Teadus-

minister TAIKSi § 26 lg 7 alusel teaduseetikakomitee juba moodustanud ja selle hinnan-

gute andmise korra kehtestanud. Isikuandmete kaitse seadusesse muudatuste tegemisel tu-

leks ette näha ka vastavate muudatuste tegemine viidatud Haridus- ja Teadusministri mää-

ruses.

- Tartu Ülikool ei kooskõlasta IKS § 6 lg 8, kuna ilma taotlust sisuliselt hindamata ei saa

eetikakomitee teha otsust, et riskid on väikesed, ning isikuandmete töötluse riski hindami-

sel võtaks eetikakomitee sisuliselt uuringu vastutava töötleja rolli. Juhin ka tähelepanu, et

IKS § 6 lg 6 ette nähtud eetikakomitee kooskõlastus täiendav kaitsemeede juhuks, kui

uuringu vastutav töötleja töötleb uuritavate isikuandmeid otsest tuvastamist võimaldaval

kujul ja ei rakenda IKS § 6 lg 3 toodud pseudonüümist või muid võrdväärseid kaitsemeet-

meid. Seetõttu on arusaamatu, kuidas saaksid IKS § 6 lg 6 juhtudel andmekaitsealased

riskid olla väikesed. Tartu Ülikooli hinnangul saab uuringu andmetöötluse riske hinnata

ainult vastutav töötleja ja eetikakomitee saaks madala riskiga uuringuid hinnata nt lihtsus-

tatud menetluse korras. Lisaks juhin tähelepanu, et isikuandmete kaitse seadusega regulee-

ritakse üksnes andmekaitsealaste riskide hindamist, mitte eetikaalaste riskide hindamist

(mida reguleeritakse TAIKSiga), seetõttu ei saa kindlasti IKS § 6 lg 8 sätestada, et juhul,

kui eetikakomitee hindab, et eetikaga seotud riskid on väikesed, võib ta jätta taotluse sisu-

liselt hindamata. Siiski juhin igaks juhuks tähelepanu ka sellele, et formulatsioon „eetilised

riskid“ ei ole ka keeleliselt korrektne, sest kirjeldab riski omadust (eetilised vs ebaeetilised

riskid). Korrektne oleks öelda nt „andmekaitse- ja eetikaalased riskid“ või „andmekaitse ja

eetikaga seotud riskid“.

- Tartu Ülikool teeb ettepaneku lisada IKS § 61 lg 2 p 1 täienduse, et sättes toodud

tehnilised ja korralduslikud meetmed on piisavad, kui andmetöötlussüsteem järgib

küberturvalisuse seaduses toodud nõuded ja on sertifitseeritud Eesti infoturbestan-

dardi või sellega võrdsustatud infoturbestandardi alusel.

3 (3)

- Tartu Ülikool teeb ettepaneku täiendada IKS § 61 lg 5 ning näha ette, et Andmekaitse

Inspektsiooni poolt kontrollitud ja heaks kiidetud andmetöötlussüsteemid avalikus-

tatakse Andmekaitse Inspektsiooni veebilehel. See on vajalik, et tagada teadlastele ülev-

aade ja kindlus andmetöötlussüsteemide kasutamisel. Andmetöötlussüsteemide valik on

juba teadustöö planeerimise etapis kriitilise tähtsusega, sh et hinnata ja eelarvestada (nt

granditaotluse esitamisel) eri andmetöötlussüsteemide kasutamise kulusid.

Lisaks teeb Tartu Ülikool ettepaneku täiendada eelnõu seletuskirja alljärgnevalt.

- Seletuskirja punkti 1.1 on selgitatud, et edaspidi võib ka eriliiki isikuandmeid töödelda

eelnõus toodud kaitsemeetmete olemasolul ilma eetikakomitee kooskõlastuseta, mis peaks

lihtsustama nii uurijate kui ka eetikakomiteede tööd. Tartu Ülikool juhib tähelepanu ja pa-

lub seletuskirjas täiendavalt selgitada, et lisaks isikuandmete kaitse regulatsioonile võib

eetikakomitee kontrollikohustus tuleneda ka teadustegevust puudutavatest õigusaktidest,

teadusuuringu rahastaja ja/või publitseerija nõuetest jne ning need olukorrad ei allu

isikuandmete kaitse seaduse regulatsioonile.

- Tartu Ülikool palub täiendada seletuskirja IKS § 6 lõike 11 osas ja selgitada, et kui and-

mesubjekti õigusi plaanitakse konkreetse uuringu raames piirata, tuleb uuringu dokumen-

tatsioonis – eelkõige andmekaitsealases mõjuhinnangus – analüüsida andmesubjekti õi-

guste piiramisega kaasnevaid ohte ja vastavaid maandusmeetmeid.

- Tartu Ülikool palub täiendada seletuskirja IKS § 61 lg 3 puudutavat, täpsustades andmete

valideerimise perioodi. Juhin tähelepanu, et lisaks enne publitseerimist toimuvale andmete

kvaliteedi kontrollile võib osutuda vajalikuks kontrollida uuringu tulemusi ka pärast pub-

litseerimist, lähtudes publitseerija kehtestatud reeglitest, näiteks väliste uurijate vastuväi-

dete korral.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Toomas Asser

rektor, professor

Aliis Liin

5098623

[email protected]

Terje Mäesalu

5542466

[email protected]