Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: KLIM/26-0038 - Taristuministri määruse „Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ muutmine“ eelnõu

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Kaitseministeerium; Rahandusministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 20.01.2026 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/23360e8a-6b1b-4675-970b-a0e37915788f 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/23360e8a-6b1b-4675-970b-a0e37915788f?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main



EELNÕU täistekst
07.01.26
Määrus


..………………… nr …..


Majandus- ja taristuministri 17. augusti 2022. a määruse nr 64 „Transpordi infrastruktuuri arendamiseks toetuse andmise tingimused perioodil 2021–2027“ muutmine
Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2 alusel.
1. peatükk
Üldsätted 
§ 1.  Reguleerimisala
(1) Määrusega reguleeritakse transpordi tulemusvaldkonna tegevuspõhise riigieelarve „Transpordi konkurentsivõime ja liikuvuse programmi” meetme „Transpordi konkurentsivõime” programmitegevuste „Raudteetaristu arendamine ja korrashoid”, „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid” ja „Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid” eesmärkide saavutamiseks toetuse andmise tingimusi kooskõlas ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021–2027” (edaspidi rakenduskava).
(2) Määruse alusel rahastatakse järgmisi rakenduskava kohaste eesmärkide elluviimist:
1) poliitikaeesmärgi nr 2 „Rohelisem Eesti” prioriteedi nr 3 „Rohelisem Eesti” erieesmärgi nr 4 „Kliimamuutustega kohanemise ja katastroofiriski ennetamise ning vastupanuvõime edendamine, võttes arvesse ökosüsteemipõhiseid lähenemisviise” meetme nr 21.2.3.4 „Veetransporditaristu arendamine ja korrashoid” sekkumisega „Sadamate akvatooriumi kaitse” (edaspidi sadamate tegevused) ja meetme nr 21.2.3.6 „Maanteetransporditaristu arendamine ja korrashoid” sekkumisega „Teeilmajaamade seiresüsteemi uuendamine” (edaspidi teeilmajaamade tegevused) (edaspidi mõlemad koos kliimamuutustega kohanemise prioriteet) seotud eesmärgid;
2) poliitikaeesmärgi nr 3 „Ühendatum Eesti” prioriteedi nr 5 „Ühendatum Eesti” erieesmärgi nr 1 „kliimamuutuste suhtes vastupanuvõimelise, intelligentse, turvalise, kestliku ja mitmeliigilise üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) arendamine” meetme nr 21.3.1.1 „transpordi konkurentsivõime (maanteetranspordi taristu)” sekkumisega „TEN-T maanteede ehitus ja rekonstrueerimine” (edaspidi maanteede tegevused) ja meetme nr 21.3.1.2 „transpordi konkurentsivõime (raudteetranspordi taristu)” sekkumisega „raudteede arendamine ja rekonstrueerimine (sealhulgas Rail Balticu liini Tallinn–Ikla kohalikud peatused, rahvusvahelised reisiterminalid); raudtee elektrifitseerimine” (edaspidi raudteede tegevused) (edaspidi mõlemad koos ühenduste prioriteet) ning erieesmärgi nr 3 „(iii) kerkse kaitsetaristu arendamine, seades esikohale kahesuguse kasutuse, sealhulgas sõjaväelise liikuvuse edendamiseks liidus, ning tsiviilvalmisoleku suurendamine“ meetme „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud“ sekkumisega nr 21.3.3.1 „Sõjaväelise liikuvuse investeeringud (TEN-T maanteede, raudteede ehitus ja rekonstrueerimine)“ (edaspidi sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteet) seotud eesmärgid.
[RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023]
(3) Kui määruse alusel antav abi on riigiabi, lähtutakse toetuse andmise puhul §-s 12 sätestatust.
(4) Transpordi tulemusvaldkond käesoleva määruse mõistes aitab saavutada arengustrateegia „Eesti 2035” sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond” ning selle tegevuskava teemakimbus „Ruum ja liikuvus” kirjeldatud transpordiga seotud eesmärke ja mõõdikuid „ligipääsetavuse näitaja”, „vähendada transpordi kasvuhoonegaaside heitkoguseid” ning „kasvatada ühissõiduki, jalgrattaga või jala tööl käivate inimeste osakaalu”, ja arvestab Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+, Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad finantsreeglid (ET L 231/159, 30.06.2021, lk 159–706) (edaspidi ühissätete määrus), artiklis 9 toodud horisontaalseid põhimõtteid ning üleriigilist planeeringut „Eesti 2030+”.
(5) Toetust taotletakse ning toetuse kasutamisega seotud teavet, kuludokumente ja aruandeid esitatakse Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruses nr 121 „Struktuuritoetuse registri pidamise põhimäärus” nimetatud struktuuritoetuse registri e-toetuse keskkonnas (edaspidi e-toetuse keskkond).
(6) Toetust antakse ja kasutatakse kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused” (edaspidi ühendmäärus).
§ 2.  Toetuse andmise eesmärk ja tulemus
(1) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedi sadamate tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk vähendada kliimamuutustest tingitud keskkonnariske sadamates, kus tegeletakse avaliku liiniveo ja regionaalse liikuvuse tagamisega. Sama prioriteedi teeilmajaamade tegevuste raames on toetuse andmise eesmärk vähendada negatiivset mõju tervisele ja elukvaliteedile arendades transpordikoridoride ilmastikuseiresüsteeme, et tagada paranenud ohutuse ja muutuva ilmastikuga kohanev liikluskorraldus.
(2) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedis panustab toetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
1) sadamate arv, kus on rakendatud kliimamuutuste mõjude suhtes kaitsemeetmeid;
2) rekonstrueeritud või uuendatud teeilmajaamade arv.
(3) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedis panustab sadamate tegevustes toetuse andmine liinivedusid teenindavate sadamate pikaajalise toimekindluse suurendamise tulemusnäitaja saavutamisse.
(4) Ühenduste prioriteedi toetuse andmise eesmärk on parandada transpordi ühendusi ja inimeste ning kaupade liikumisvõimalusi, mis samaaegselt toetavad nii reisimist rongi või bussiga, kui ka kaupade transporti hõlmavate sektorite arengut, panustades kaubaliikluse suunamist maanteelt raudteele ning muutes liikluse taristul ohutumaks, ligipääsetavamaks ja leevendades transpordist tulenevaid keskkonnamõjusid. Eesmärgi raames toetatakse ka transpordiühenduste rajamise ettevalmistavaid tegevusi Euroopa ühendamise rahastust kaasrahastatavates transporditaristu projektides juhul, kui need aitavad täita rakenduskavaga seotud eesmärke.
[RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023]
(5) Ühenduste prioriteedis panustab toetuse andmine järgmiste väljundnäitajate saavutamisse:
1) rekonstrueeritud või ajakohastatud rööbaste pikkus – üleeuroopaline transpordivõrk (edaspidi TEN-T);
2) uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused;
3) elektrifitseeritud raudteede pikkus – TEN-T;
4) rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T.
(6) Ühenduste prioriteedis panustab toetuse andmine maanteede tegevustes hukkunute arvu vähendamise ning uute ja rekonstrueeritud maanteelõikude ajasäästu tulemusnäitajate saavutamisse ning raudteede tegevustes aastase raudteede kasutajate arvu suurendamise tulemusnäitajate saavutamisse.
(7) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis aitab toetuse andmine vähendada maanteedel hukkunute arvu ning saavutada uute ja rekonstrueeritud maanteelõikude ajasäästu tulemusnäitajaid.

(8) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis aitab toetuse andmine saavutada järgmised väljundnäitajad:
1) uued või ajakohastatud raudteejaamad ja peatused;
2) rekonstrueeritud või ajakohastatud teede pikkus – TEN-T;
3) sõjaväelise liikuvuse nõuetele kohandatud taristu.
§ 3.  Rakendusüksus ja rakendusasutus
(1) Rakendusüksus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 8 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Riigi Tugiteenuste Keskus.
(2) Rakendusasutus on vastavalt ÜSS2021_2027 § 7 lõike 1 alusel antud Vabariigi Valitsuse korraldusele Kliimaministeerium.
[RT I, 05.07.2023, 7 - jõust. 08.07.2023]
2. peatükk
Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr 
§ 4.  Toetatavad tegevused
(1) Toetust antakse investeeringuprojektile, mille elluviimine panustab vähemalt ühte §-s 2 nimetatud toetuse andmise eesmärki ja sellega seotud väljundnäitaja saavutamisse, mis on investeeringute kavasse arvatud ning mille kohta on tehtud taotluse rahuldamise otsus.
(2) Valdkonna eest vastutav minister nimetab investeeringu kava objektid toetuse saajate lõikes investeeringute kava käskkirjaga.
[RT I, 27.06.2025, 7 - jõust. 30.06.2025]
(3) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) avalikku liinivedu tagavate regionaalsete sadamate rekonstrueerimine, tagamaks akvatooriumi kaitse negatiivsete kliimamõjude eest;
2) teeilmajaamade uuendamine, amortiseerunud teeilmajaamade käitlemine ning uute seadmete ost ja paigaldus.
(4) Ühenduste prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) TEN-T raudteelõikude rekonstrueerimine ja ehitamine, raudteelõikude õgvendamine, möödasõitude rajamine, tegevused raudteeülesõitude ohutuse parandamiseks ning raudteealal keskkonna- ja liiklusohutuse tagamiseks Tallinna–Tartu–Koidula, Tapa–Narva, Tartu–Valga ja Tallinna–Lelle raudteeliinidel;
2) Rail Balticu Tallinna–Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali ehitus ning projekti raames asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine;
3) TEN-T raudtee elektrifitseerimine Tallinna–Tartu, Tartu–Koidula, Tartu–Valga, Tapa–Narva ja Tallinna–Lagedi–Muuga suundadel;
4) TEN-T maantee üld- ja põhivõrgu rekonstrueerimine või ehitamine maanteeklassi muutmiseks või säilitamiseks, maanteede, sildade ja viaduktide ehitus või rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed otseselt kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks.
(41) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi raames toetatakse järgmisi tegevusi:
1) Rail Balticu Tallinna–Ikla raudteeliinil kohalike peatuste ja rahvusvahelise reisiterminali ehitamine ning projekti käigus asjakohaste liikluslahenduste ning maantee- ja raudteeviaduktide, nende peale- ja mahasõitude, juurdepääsu- ja ühendusteede ehitamine;
2) Rail Balticu Ülemiste–Pärnu lõigus depoo ala arendamine;
3) TEN-T kahese kasutusega maantee üld- ja põhivõrgu rekonstrueerimine või ehitamine maanteeklassi muutmiseks või säilitamiseks, maanteede, sildade ja viaduktide ehitus või rekonstrueerimine, jalg- ja jalgrattateede rajamine ning meetmed kaasnevate negatiivsete keskkonnamõjude leevendamiseks.
(5) Toetust ei anta projektile, mille kõik tegevused on lõpetatud enne taotluse esitamist.
(6) Tulenevalt ühissätete määruse artikli 73 punktist 2j tagatakse transpordi taristule, mille eluiga on vähemalt viis aastat, kliimakindlus.
(7) Toetatakse tegevust, mis vastab asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele keskkonnaalastele õigusaktidele ning millega ei tekitata olulist kahju Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (OJ L 198, 22.6.2020, lk 13–43) artikli 17 tähenduses (edaspidi „ei kahjusta oluliselt” printsiip).
(8) TEN-T raudtee- ja maanteevõrgustike ehitamisel ja rekonstrueerimisel lähtutakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu suunistest üleeuroopalise transpordivõrgu arendamise kohta ja selles sätestatud ligipääsetavuse nõuetest.
(9) Lõike 4 punktis 3 sätestatud toetatavad tegevused on rakenduskava liite 3 „Kavandatud strateegiliselt oluliste tegevuste loetelu ja ajakava” alusel strateegiliselt olulised tegevused, millega seonduvate teavitamistegevuste osas lähtub § 3 lõikes 2 nimetatud rakendusasutus Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide vahendite andmisest avalikkuse teavitamine” (edaspidi teavitusmäärus) § 2 lõikes 5 sätestatust.
§ 5.  Kulude abikõlblikkus
(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas ühendmääruse §-ga 15, käesoleva määruse tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.
(2) Abikõlblikud on järgmised §-s 4 nimetatud tegevuste kulud vastavalt §-s 7 sätestatud piirmääradele ja taotluse rahuldamise otsusele:
[RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023]
1) ehitus- ja rekonstrueerimiskulud;
2) hoonestamata ja hoonestatud maa ostu või omandamisega seotud kulud, mis moodustavad kuni kümme protsenti projekti abikõlblikest kuludest;
3) maa omandamisega seotud maakorralduse ja metsahindamisetöödega seotud kulud;
4) projekteerimise kulud juhul, kui projekteerimine ja ehitamine teostatakse ühe lepingu raames samaaegselt;
5) kliimakindluse analüüsi, mis hõlmab kliimamuutuste leevendamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist, koostamisega seotud kulud;
6) „ei kahjusta oluliselt” printsiibiga arvestamise analüüsi koostamisega seotud kulud;
7) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamisega seotud kulud;
8) kohustusliku teavitamistegevusega seotud kulud vastavalt teavitusmääruse §-le 2;
9) raudtee elektrifitseerimisel elektriliitumistega seotud kulud;
10) muud sobivad, vajalikud ja tõhusad kulud.
(21) Euroopa ühendamise rahastust kaasrahastatava transporditaristu rajamisega seotud lõike 2 punktides 2 ja 3 nimetatud kulud on abikõlblikud juhul, kui vastav taristu valmib hiljemalt 31. oktoobril 2029. a.
[RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023]
(3) Abikõlbmatud on lisaks ühendmääruse §-s 17 loetletud kuludele:
1) projektijuhtimis- ja personalikulud;
2) projekti ettevalmistustööde ja -tegevustega seonduvate uuringute, ekspertiiside, analüüside, detail- ja teemaplaneeringute või keskkonnamõju hindamise läbiviimisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 2, 3, 5 ja 6 nimetatud kulud;
[RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023]
3) projekti eelprojekti koostamise ja projekteerimisega seotud kulud, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 4 nimetatud kulud.
§ 6.  Projekti abikõlblikkuse periood
(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses sätestatud ajavahemik, millal projekti tegevused algavad ja lõppevad, ning mis peab jääma ajavahemikku 1. jaanuar 2021. a kuni 31. oktoober 2029. a.
(11) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedi raames toetatava projekti abikõlblikkuse periood on 31. detsember 2025. a kuni 31. oktoober 2029. a.

(12) Projektile, mis on rakenduskava muudatusega tõstetud ühenduste prioriteedist sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteeti, rakendub käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud abikõlblikkuse periood.
(2) Projekti abikõlblikkuse periood algab projekti esimese hankelepingu sõlmimisega või taotluse esitamise kuupäevaga olenevalt sellest, kumb kuupäev on varasem, välja arvatud § 12 lõikes 6 sätestatud juhul, ja see sätestatakse projekti abikõlblikkuse alguskuupäevana taotluse rahuldamise otsuses.
§ 7.  Toetuse osakaal ja piirsumma
(1) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedis on § 2 lõike 2:
1) punkti 1 väljundnäitaja saavutamise osas toetuse maksimaalne osakaal kuni 70 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta;
2) punkti 2 väljundnäitaja saavutamise osas toetuse maksimaalne osakaal kuni 73,07 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta.
(2) Ühenduste prioriteedis on toetuse maksimaalne osakaal kuni 85 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta.
(21) Sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis on toetuse maksimaalne osakaal kuni 99,42 protsenti abikõlblike kulude maksumusest projekti kohta, ületamata kõigi projektide peale kokku 89,77 protsenti rakenduskavas kinnitatud erieesmärgi toetuse määrast.
(3) Toetuse osakaal ja piirsumma kinnitatakse investeeringute kavas.
(4) Juhul kui projekti maksumus suureneb, katab projekti kallinemise osa toetuse saaja.
(5) Põhjendatud juhul võib investeeringute kavaga kinnitatud projektile antavat toetuse summat suurendada, kui see ei ole vastuolus riigiabi reeglitega.
3. peatükk
Investeeringute kava koostamine 
§ 8.  Investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamine
(1) Kliimamuutustega kohanemise prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse avaliku liiniveo tarbeks transpordiinfrastruktuuri omav riigi äriühing ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekti on eelnevalt riigieelarve koostamise protsessi raames otsustatud rahastada.
(2) Ühenduste prioriteedi tegevuste elluviimiseks esitab investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse riigi raudteeinfrastruktuuri omav või selle ehitust korraldav riigi äriühing, avaliku raudteeinfrastruktuuri omanik ning maanteede ehitust ja korrashoidu korraldav riigiasutus, kelle projekti on eelnevalt riigieelarve koostamise protsessi raames otsustatud rahastada.
(3) Rakendusasutus esitab lõigetes 1, 2 ja 211 ja 2 loetletud taotlejatele kutsed investeeringute kirjelduste koostamiseks ja esitamiseks, lisades teavitusele investeeringute kirjelduse vormi.
[RT I, 24.08.2022, 1 - jõust. 27.08.2022, lõiget 3 rakendatakse 9. märtsist 2022.]
(4) Rakendusasutuse kutses esitatakse vähemalt järgnev teave:
1) maksimaalne eelarve potentsiaalse taotleja kohta;
2) potentsiaalse taotleja eeldefineeritud investeeringuobjektide nimekiri, mille kohta projekti kirjeldust oodatakse;
3) investeeringute kavasse investeeringu kirjelduse esitamise orienteeruv tähtaeg.
(5) Investeeringu kirjeldus esitatakse rakendusasutusele elektronposti teel digitaalselt allkirjastatuna.
§ 9.  Projekti kvalifitseerimistingimused
(1) Investeeringu kavasse arvatakse projekt, mis vastab järgmistele kvalifitseerimistingimustele:
1) projektis kirjeldatud investeeringuobjekt on nimetatud investeeringu kirjelduse esitamise kutses;
2) projekt panustab vähemalt ühe §-s 2 sätestatud eesmärgi ja tulemuse saavutamisse, välja arvatud käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud tegevustega kaetud projekti puhul;
3) projekt on kooskõlas § 4 lõikes 7 sätestatud tingimusega;
4) projekti planeeritavad tegevused on kooskõlas §-s 4 sätestatud toetatavate tegevustega;
5) projekt on kavandatud ellu viia abikõlblikkuse perioodil;
6) projekt on vajalik transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035 eesmärkide elluviimiseks;
7) projekt on kooskõlas rakenduskava seirekomisjoni kinnitatud üldiste vastavus- ja valikukriteeriumidega.
(2) Paragrahv 4 lõike 3 punktis 2 nimetatud tegevuste puhul peab projekt panustama vähemalt ühe §-s 2 kirjeldatud eesmärgi ja väljundnäitaja saavutamisse.
(3) Kvalifitseerimistingimustele mittevastavat projekti investeeringute kavasse ei lisata ja taotlejat teavitatakse sellest viivitamatult peale investeeringute kava kinnitamist.
§ 10.  Investeeringute kava koostamine
(1) Investeeringute kavasse arvatakse § 9 alusel kvalifitseerunud projektid.
(2) Toetuse andmiseks koostab rakendusasutus taotlejate põhised investeeringute kavad, mis koosnevad toetatavate projektide nimekirjast ning vajadusel lisatingimustest.
§ 11.  Investeeringute kava muutmine
(1) Projekti investeeringute kavast välja arvamisel, rakendamata jätmisel, katkestamisel või vabade vahendite tekkimisel võib rakendusasutus teavitada kirjalikult transpordivaldkonna taotlejaid investeeringute kava muutmisest ja täiendava investeeringu kirjelduse esitamise tähtajast, arvestades riigi transpordipoliitikat, rakenduskava eesmärke ja riigieelarve strateegiat.
(2) Põhjendatud juhul võib toetuse saaja põhise investeeringute kava kogueelarve piires investeeringute kavaga kinnitatud projektile antavat toetuse summat suurendada. Toetuse saajate nõusolekul muudetakse investeeringute kavade vahel projektidele antava toetuse summasid.
§ 12.  Riigiabi
(1) Kui antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses, antakse toetust kooskõlas Euroopa Komisjoni riigiabi reguleerivate õigusaktidega.
(2) Rakendusasutus vaatab läbi investeeringute kavasse planeeritavad projektid lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest ja vajadusel esitab Euroopa Komisjonile riigiabi projekti kohta riigiabi teatise koos vajalike lisadega riigiabi andmist lubava otsuse saamiseks.
(3) Rakendusüksus hindab vastavalt §-le 15 esitatud projekte lähtuvalt riigiabi andmise põhimõtetest.
(4) Kui toetus on grupierandiga hõlmatud riigiabi, järgitakse riigiabi andmisel Euroopa Komisjoni määruses (EL) nr 651/2014 ELi aluslepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta, millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1–78) ja konkurentsiseaduse §-s 342 sätestatut.
(5) Lõike 4 alusel antava abi korral ei tohi taotleja alustada projektiga seotud tegevusi ega võtta kohustusi nimetatud tegevuste elluviimiseks enne taotluse esitamist rakendusüksusele.
(6) Riigiabi andmisel algab projekti abikõlblikkuse periood taotluse esitamisega rakendusüksusele. Kui projekti kohta on Euroopa Komisjonile esitatud riigiabi teatis, võib projekti ettevalmistavate tegevustega alustada enne Euroopa Komisjonilt riigiabi andmist lubava otsuse saamist omal vastutusel pärast taotluse rakendusüksusele esitamist.
(7) Taotluse rahuldamise otsust ei tehta enne riigiabi andmisega seotud küsimuste lahendamist.
4. peatükk
Nõuded taotlejale, partnerile ja taotlusele 
§ 13.  Nõuded taotlejale ja partnerile
(1) Taotlejal ning partneril peab olema omafinantseeringu ja abikõlbmatute kulude tasumise suutlikkus, mille kohta esitatakse taotlemisel kirjalik kinnitus.
(2) Lõikes 1 sätestatud nõuet ei kohaldata riigiasutusele.
§ 14.  Nõuded taotlusele
(1) Taotlus peab lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 1 sätestatule vastama järgmistele nõuetele:
1) taotlus esitatakse investeeringute kavas nimetatud projekti või ehitus- ja rekonstrueerimisobjekti või -objektide elluviimiseks;
2) projekt peab toetama rakenduskava eesmärkide saavutamist;
3) toetust taotletakse §-s 4 nimetatud toetatavatele tegevustele;
4) taotletava toetuse summa ja selle osakaal abikõlblikest kuludest vastab investeeringute kavaga kinnitatule.
(2) Taotlus peab sisaldama lisaks ühendmääruse § 4 lõikes 2 sätestatule järgmisi andmeid ja dokumente:
1) lihtsustatud tasuvusanalüüs koos lühikokkuvõttega;
2) keskkonnamõju hindamise tulemus, kui selle koostamine on vajalik tulenevalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest, või keskkonnamõjude eelhinnang;
3) kliimakindluse analüüs, mis hõlmab kliimamuutuste leevandamist ja kliimamuutuste mõjuga kohanemist;
4) „ei kahjusta oluliselt” printsiibiga arvestamise analüüs;
5) taotleja või partneri, välja arvatud juhul, kui selleks on riigiasutus, kirjalik kinnitus omafinantseeringu, abikõlbmatute kulude ja projekti võimaliku kallinemise katmise suutlikkuse kohta;
6) lepingulise esindamise korral esindusõigust tõendav dokument või riigiasutuse puhul vajadusel volikiri;
7) taotleja kinnitus, et projekti tegevuste elluviimisel järgitakse ehitusseadustiku § 11 lõike 4 alusel kehtestatud puudega inimeste erivajadustest tulenevaid nõudeid ehitisele, kui see on asjakohane;
8) [kehtetu - RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023]
9) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.
(3) Taotleja võib soovi korral esitada tasuvusanalüüsi mitme projekti peale kokku, kui see on põhjendatud.
(4) Taotleja, kelle projekti tegevused eeldavad kohest alustamist, võib lõike 2 punktides 3 ja 4 nimetatud andmed esitada rakendusüksuse määratud tähtaja jooksul.
(5) Kui taotleja on projektile või projekti osadele tegevustele taotlenud toetust samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja sellest rakendusüksust teavitama toetuse taotluse esitamisel.
(6) Lõike 2 punktis 3 nimetatud kliimakindluse hindamine ja analüüs tuleb läbi viia lähtuvalt rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist ning Euroopa Komisjoni teatisest 2021/C 373/01 Taristu kliimakindluse tagamise tehniliste suunised aastateks 2021–2027 (ELT C 373, 16.09.2021, lk 1–92).
(7) Lõike 2 punktis 4 nimetatud „ei kahjusta oluliselt” printsiibi vastavuse hindamisel tuleb lähtuda rakendusüksuse veebilehel avaldatud juhendist, mis põhineb Euroopa Komisjoni teatisel 2021/C 58/01 Tehnilised suunised põhimõtte „ei kahjusta oluliselt” kohaldamise kohta taaste- ja vastupidavusrahastu puhul (ELT C 58, 18.02.2021, lk 1–30).
5. peatükk
Taotluse menetlemine 
§ 15.  Taotluse esitamine ja menetlemine
(1) Taotlus toetuse saamiseks esitatakse rakendusüksusele määruses sätestatud tingimuste kohaselt.
(2) Taotluse võib esitada investeeringute kavas nimetatud taotleja.
(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 30 tööpäeva taotluse esitamisest rakendusüksusele.
§ 16.  Taotleja, partneri, taotluse ja projekti nõuetele vastavaks tunnistamine
Rakendusüksus tunnistab taotleja, partneri ja taotluse nõuetele vastavaks, kui taotleja, partner ja taotlus vastavad käesolevas määruses ja ühendmääruses sätestatud nõuetele.
§ 17.  Taotluse rahuldamise tingimused ja kord
(1) Rahuldamisele kuuluvad järgmised nõuetele vastavaks tunnistatud taotlused, mis:
1) vastavad §-s 9 nimetatud kvalifitseerimistingimustele;
2) vastavad investeeringute kavale;
3) annavad alust eeldada, et projekti eesmärgid saavutatakse §-s 6 toodud abikõlblikkuse perioodi jooksul.
(2) Taotluse rahuldamise otsuses täpsustatakse toetuse saaja õigusi ja kohustusi ning toetuse kasutamise tingimusi.
(3) Otsuses sätestatakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule:
1) projekti elluviimise tingimused;
2) toetuse maksmise tingimused;
3) ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud tegevuste kestvuse nõude periood ja sellega seotud kohustused;
4) vajadusel nõuded horisontaalsete põhimõtetega arvestamise väljundnäitajate esitamise kohta;
5) muud vajalikud kõrvaltingimused taotlusele, taotlejale või partnerile.
(4) Taotlus ja selle kohta täiendavalt esitatud teave on taotluse kohta tehtud otsuse lahutamatu osa.
(5) Taotlejale saadetakse tema taotluse kohta tehtud otsus viivitamata e-toetuse keskkonna vahendusel.
§ 18.  Taotluse rahuldamata jätmise tingimused ja kord
(1) Taotlus jäetakse rahuldamata kui taotlus või taotleja ei vasta käesoleva määruse nõuetele.
(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsuse eelnõu kooskõlastatakse rakendusasutusega.
§ 19.  Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamine
(1) Taotluse kõrvaltingimusega rahuldamise korral ei teki toetuse saajal õigust toetuse maksetele.
(2) Õigus toetusega seotud maksetele tekib toetuse saajal pärast rakendusüksuse poolt tingimuse saabumise või täitmise tuvastamist toetuse saaja esitatud teabe põhjal, välja arvatud kui teavet on võimalik rakendusüksusel tuvastada infosüsteemist, muust registrist või andmeallikast.
6. peatükk
Riigihangete kontroll 
§ 20.  Projekti riigihangete kontroll
(1) Toetuse saaja lähtub toetuse kasutamisel ja riigihangete läbiviimisel riigihangete seaduses sätestatust.
(2) Rakendusüksus kontrollib projekti, mis on seotud lepinguga ning mis esitatakse maksetaotluses toetuse maksmise alusena, riigihanke menetluse vastavust riigihangete seadusele ja taotluse rahuldamise otsusele.
(3) Riigihangete eelkontrolli teostab rakendusüksus riigihangete riskihindamise alusel. Rakendusüksus kooskõlastab vajadusel riigihangete riskihindamise tulemused rakendusasutusega enne projekti rakendamise algust. Põhjendatud juhul lepivad rakendusüksus ja -asutus riigihangete eelkontrolli läbiviimise vajaduse kokku riigihangete riskihindamist läbi viimata ning teavitavad tulemustest taotlejat.
(4) Toetuse saaja esitab riigihangete eelkontrolli käigus rakendusüksusele hinnangu andmiseks riigihangete alusdokumentide eelnõu enne riigihanke eelteate ja hanketeate avaldamist ning alusdokumentide muudatuse eelnõu enne muudatuse avaldamist.
(5) Rakendusüksus annab kümne tööpäeva jooksul alates hetkest, mil talle esitati lõikes 4 nimetatud dokumendid, oma hinnangu koos soovitustega vajaduse korral hankemenetluse igas etapis. Rakendusüksuse määratud esindaja võib osaleda riigihangete registri vahendusel hankekomisjonides vaatlejana.
(6) Toetuse saaja on kohustatud juhinduma rakendusüksuse antud hinnangust. Vajadusel muudetakse riigihanke alusdokumente pärast rakendusüksuse hinnangu saamist rakendusüksuse juhiste kohaselt ja riigihanke võib muudetud sõnastuses välja kuulutada.
(7) Toetuse saaja kohustub hankelepingu muutmisel järgima riigihangete seaduse §-s 123 sätestatut. Rakendusüksus teostab lepingu täitmise ajal kontrolli lepingu muutmise ja tellija reservi kasutamise üle. Toetuse saaja esitab lepingu muudatusega ja tellija reservi kasutamisega seotud dokumendid enne lepingu muutmist rakendusüksusele kooskõlastamiseks.
7. peatükk
Taotluse rahuldamise otsuse muutmine 
§ 21.  Taotluse rahuldamise otsuse muutmine
(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 ja käesolevas määruses sätestatud tingimustel ja korras.
  (2) Taotluse rahuldamise otsust võib muuta tagasiulatuvalt, kui see aitab kaasa projekti tulemuste saavutamisele, muudatus on põhjendatud ja kooskõlas käesoleva määrusega.
  (3) Taotluse rahuldamise otsuse muudatuse võib teha kõrvaltingimusega.
[RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023]
8. peatükk
Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused 
§ 22.  Toetuse saaja ning partneri õigused ja kohustused
(1) Toetuse saajal ja partneril on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.
(2) Toetuse saaja on kohustatud:
1) tagama projekti elluviimiseks vajalike õigusaktides ette nähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu;
2) tagama ühissätete määruse artiklites 65 ja 66 nimetatud kestvuse nõude täitmise viis aastat.
(3) Partner peab täitma ühendmääruse § 10 lõigetes 2 ja 3 sätestatud kohustusi.
9. peatükk
Rakendusüksuse ülesanded 
§ 23.  Rakendusüksuse ülesanded
Rakendusüksus täidab järgmisi ülesandeid:
1) teeb koostööd kõigi osapooltega selle nimel, et §-s 2 loetletud eesmärgid ja tulemused saaksid saavutatud abikõlblikkuse perioodil vähima võimaliku finantsmõjuga riigieelarvele;
2) viib vajadusel asutuse juhtimis- ja kontrollisüsteemidesse sisse muudatusi, et tagada käesoleva määruse nõuetekohane täitmine;
3) teostab seiret projektide tulemuste üle ning sisestab projekti seire- ja muud andmed struktuuritoetuse registrisse;
4) seirab meetmete rahalisi jääke ja vajadusel esitab rakendusasutusele ülevaateid meetme rahaliste jääkide ja tegevuste elluviimise kohta;
5) menetleb toetuse kasutamise aruandlust, vaatab läbi toetuse saaja koostatud projekti vahe- ja lõpparuande, vajadusel täiendab neid ja kooskõlastab toetuse saajaga ning edastab kinnitatud aruande rakendusasutusele;
6) eelnõustab ja nõustab toetuse saajat riigihangete läbiviimisel ja toetuse kasutamisega seotud küsimustes vastavalt § 20 lõike 3 kohase riskihindamise tulemusele;
[RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023]
7) esitab toetuse saajale arvamuse riigihanke alusdokumentide eelnõu, selle muudatuste ja hankelepingu muudatuse eelnõu nõuetele vastavuse ja kulude abikõlblikkuse kohta;
8) nõustab aegsasti toetuse saajat teavitusmääruse §-s 2 sätestatud teavitusürituse korraldamisel;
9) koostab ja avalikustab oma veebilehel toetuse andmise ja kasutamise ülevaated;
10) teavitab rakendusasutust projekti elluviimise takistustest;
11) kontrollib toetuse väljamaksmise aluseks olevaid arveid valimi alusel vastavalt projekti riskiastmele;
12) teostab järelkontrolli projektidele hiljemalt viie aasta jooksul pärast toetuse saajale lõppmakse tegemist, veendumaks, et projekti elluviimise tulemusena soetatud vara ning rajatud või rekonstrueeritud infrastruktuuriobjekti säilitatakse ja kasutatakse sihtotstarbeliselt;
[RT I, 18.10.2022, 4 - jõust. 21.10.2022]
13) teostab kontrolle toetuse saaja juures vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 26;
14) säilitab riigiabi andmist käsitlevaid andmeid kümme aastat alates päevast, mil selle kava kohaselt viimast korda üksikabi anti;
15) nõustab toetuse saajat § 14 lõike 2 punktides 2–4 ja 7 nimetatud andmete esitamisel;
[RT I, 09.06.2023, 3 - jõust. 12.06.2023]
16) täidab muid ÜSS2021_2027-s ja selle alusel antud õigusaktides ning käesolevas määruses sätestatud toiminguid.
10. peatükk
Aruannete esitamine 
§ 24.  Toetuse kasutamisega seotud aruannete ja järelaruannete esitamine
(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta aruande iga aasta 31. detsembri seisuga hiljemalt 15. jaanuaril, rakendusüksuse nõudmisel või taotluse rahuldamise otsuses sätestatu korral tihedamini e-toetuse keskkonna kaudu.
(2) Projekti vahe- ja lõpparuandes kajastatakse järgmine teave:
1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud üldandmed projekti kohta;
2) projekti aruandlusperiood (kumulatiivne);
3) andmed projekti progressi kohta ja projekti seisu kirjeldus aruandeperioodi kohta;
4) teave §-s 2 nimetatud väljund- ja tulemusnäitajate ning taotluse rahuldamise otsuses nimetatud projektispetsiifiliste näitajate saavutamise kohta;
5) kui asjakohane, siis teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud „Eesti 2035” sihtidesse;
6) teave selle kohta, kuidas projekt on panustanud horisontaalsetesse põhimõtetesse ja ligipääsetavuse parandamisse, kui see on asjakohane;
7) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele ja elluviimisele;
8) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta ja aruande esitamise kuupäev.
(3) Rakendusüksus koostab rakendusasutusele projektide kvartaalsed ülevaated rakendusasutuse vormil.
(4) Rakendusüksusel on õigus nõuda toetuse saajalt järelaruande esitamist kuni kolme aasta jooksul pärast projekti lõppu.
11. peatükk
Toetuse maksmise tingimused ja kord 
§ 25.  Toetuse maksmise tingimused ja kord
(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel.
(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–27 nimetatud ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja korrast.
(3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid rakendusüksusele mitte tihedamini kui üks kord kuus.
[RT I, 18.10.2022, 4 - jõust. 21.10.2022]
12. peatükk
Ettemaksed 
§ 26.  Ettemaksed
(1) Toetuse saajale, kes ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega abi saaja ega riigiasutus, tehakse ettemakseid ühendmääruse §-s 30 kehtestatud tingimustel.
(11) Ettemakse kasutamise periood on kuni 180 päeva ettemakse laekumisest.
(2) Riigiabi ja vähese tähtsusega abi saavale toetuse saajale võib põhjendatud juhtudel teha ettemakseid ühendmääruse §-s 31 ja §-s 32 kehtestatud tingimustel.
(3) Ettemakse võib toetuse saajale teha põhjendatud vajaduse korral kuni 25 protsenti projektile määratud toetuse summast.
13. peatükk
Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine ning vaide menetlemine 
§ 27.  Finantskorrektsioonide tegemine ja toetuse tagastamine
Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des 28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.
§ 28.  Vaide menetlemine
(1) Käesoleva määruse alusel antud otsuse või tehtud toimingu vaidlustamisel tuleb enne halduskohtule kaebuse esitamist läbida vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.
(2) Vaide lahendab rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille lahendab rakendusasutus.
(3) Vaidemenetlusega seotud teave, dokumendid ja vaideotsus toimetatakse vaide esitajale kätte elektrooniliselt.
14. peatükk
Rakendussätted 
§ 29.  Määruse rakendamine
Paragrahvi 8 lõiget 3 kliimamuutustega kohanemise ja ühenduste prioriteetides rakendatakse 9. märtsist 2022. a ning sõjaväelise liikuvuse taristu prioriteedis 2. detsembrist 2025. aParagrahvi 8 lõiget 3 rakendatakse 9. märtsist 2022.