| Dokumendiregister | Sotsiaalministeerium |
| Viit | 1.2-3/3107-2 |
| Registreeritud | 13.01.2026 |
| Sünkroonitud | 14.01.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 1.2 Õigusloome ja õigusalane nõustamine |
| Sari | 1.2-3 Ettepanekud ja arvamused Sotsiaalministeeriumile kooskõlastamiseks saadetud õigusaktide eelnõude kohta |
| Toimik | 1.2-3/2025 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Vastutaja | Kaidi Meristo (Sotsiaalministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Õigusosakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 626 9301 / [email protected] / www.sm.ee / registrikood 70001952
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium [email protected]
Teie 10.12.2025 nr 2-2/4136-1, MKM/25-1105/-2K/
Meie 13.01.2026 nr 1.2-3/3107-2
Töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu kooskõlastamine
Lugupeetud minister Olete edastanud meile kooskõlastamiseks töölepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu, mille eesmärk on lihtsustada alaealiste töötamise tingimusi, et soodustada nende esmase töökogemuse omandamist. Kooskõlastame eelnõu järgmiste märkustega:
1. Eelnõu § 1 punktiga 2 TLSi lisatava § 7 lõike 42 kohta, mis reguleerib 7-17-aastase alaealise töötamist pere-ettevõttes, märkisime varasemas kooskõlastuskirjas (06.11.2025 kiri nr 1.2-3/2539-2), et üksnes sõlmitava töölepingu tähtajalisus ei taga direktiivi 94/33 artikli 2 punktis 2b sätestatud tingimuse täitmist, arvestades, et TLS § 9 lg 1 järgi võib tähtajalise töölepingu sõlmida kuni 5 aastaks. Eelnõu koostaja ei ole meie märkusega arvestanud, selgitades, et „reeglina töötavad alaealised lühiajaliselt ja hooajaliselt, eelkõige suveperioodil. Seega ei ole väga suurt ohtu, et alaealine läheb ühte kohta 13-aastaselt tööle ja töötab samas kohas kuni 18. eluaastani, muidugi võib olla ka erandeid, kui alaealine seda soovib.“. Eeltoodud põhjendus ei ole veenev. Eelnõu seletuskirja kohaselt „kehtivas seaduses sellist pereettevõttes mis tahes valdkonnas töötamise erandit praegu ette nähtud ei ole.“. Kuna eelnõu TLS §-i 7 lisatav lõige 42 reguleerib just pere-ettevõttes töötamist, mida kehtiv seadus sellisel kujul ei võimalda, ei saa olemasoleva praktika pinnalt pere- ettevõttes töötamise kohta selliseid järeldusi teha. Ka eelnõu seletuskirjast nähtub, et pere-ettevõttes töötamine on oma iseloomult piisavalt teistsugune. Seetõttu võib vastavate piirangute puudumine viia selleni, et alaealine töötab sellises ettevõttes mitte üksnes hooajaliselt ja lühiajaliselt, vaid kogu maksimaalselt lubatud 5 aasta vältel. Arusaamatuks jääb ka vastuses välja toodud 13-aastase töötamine, kuigi säte reguleerib töötamist alates 7. eluaastast. Öeldut arvestades peaks alaealise töötamine pere-ettevõttes olema täpsemalt reguleeritud, et see vastaks ülal viidatud direktiivi nõuetele ja tagatud oleks alaealise töötamise lühiajalisus. Palume eelnõu vastavalt korrigeerida.
2. Palusime oma eelnevas kooskõlastuskirjas täiendada eelnõu teksti pere-ettevõtte
definitsiooniga. Olete oma vastuses välja toonud, et „mõistet „pereettevõte“ ei ole lubatud liikmesriigi õiguses sisustada.“ Samas olete seletuskirjas märkinud, et „EL-is puudub ühtne pereettevõtte definitsioon, mida kohaldataks eranditult kõigis valdkondades, ka õigusaktides kasutatakse seda mõistet erinevates tähendustes. EL- is oli 2015. aastal üle 90 pereettevõtte definitsiooni“. Teie poolt väljatoodud põhjused ettepaneku mittearvestamise kohta on vastuolulised ega aita kaasa pere-ettevõttes
2
töötamise regulatsiooni rakendamisele praktikas. Palume täiendada eelnõu pere- ettevõtte definitsiooniga või täiendada seletuskirja selgitusega, kuidas tuvastada praktikas pere-ettevõte, kui selge definitsioon puudub selleks nii EL- kui ka siseriiklikus õiguses.
Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Karmen Joller sotsiaalminister Kaidi Meristo [email protected] Anne Haller [email protected]
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|