Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus22730000126

Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus

Koostamise kuupäev ja koht: 09.01.2026, Tallinn

Koostaja ametinimetus ja nimi: ringkonnaprokurör Anneli Masing

Ametiasutuse nimi: Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

Kriminaalasja number: 22730000126

Kuriteo kvalifikatsioon: KarS § 381-1 lg 1

Kahtlustatava nimi (isikukood): XXX (ik XXX)

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuri menetluses on kriminaalasi nr

22730000126, milles on XXX esitatud kahtlustus KarS § 381-1 lg 1 järgi selles, et ta XXX OÜ

juhatuse liikmena varjas selle äriühingu raamatupidamisdokumente.

Kriminaalasja eelnev menetlus:

23.08.2024 lõpetas Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur kriminaalasjas nr

22730000126 kriminaalmenetluse ja samuti menetluse kahtlustatava XXX suhtes KrMS § 199 lg 1 p

1 ja § 200 alustel ning koostas KrMS § 206 ja § 206 lõikest 1-1 tulenevalt lõpetamise määruse, milles

jättis KrMS § 145 lõike 3 punktis 1 nimetatud põhjenduse esitamata.

23.08.2024 registreeriti Prokuratuuri ühtses dokumendihaldussüsteemis reg nr all PRP-10-1/24/XXX

XXX taotlus kriminaalasjas nr 22730000126 põhistatud määruse saamiseks ja kriminaaltoimikuga

tutvumiseks.

Kriminaalasjas uuriti ühiseks menetluseks ühendatud kriminaalasjade nr 22231503094 ja

22730000126 raames järgmisi kuriteosündmusi:

1) Tallinna kohtutäitur XXX 19.08.2022 esitatud kuriteoteate alusel KarS § 331-1 alusel

alustatud kriminaalmenetlus tsiviilasjas tehtud kohtulahendi täitmata jätmises XXX poolt.

2) XXX 22.04.2022 esitatud kuriteokaebuse alusel KarS § 381-1 lg 1 alusel alustatud

kriminaalmenetlus raamatupidamise kohustuse rikkumises XXX poolt.

KrMS § 37 lg 1 alusel käsitletakse kriminaalmenetluses kannatanuna mh füüsilist isikut, kelle

õigushüve on tema vastu suunatud kuriteoga vahetult kahjustatud. Kohtupraktikas (RKKKm 3-1-1-

97-10) omaksvõetud arusaama järgi tähendab eelnev seda, et kannatanuna saab käsitada üksnes isikut,

kellele tekitatud kahju on kriminaalmenetluse esemeks oleva kuriteoga nii faktiliselt kui ka

õiguslikult seotud. Faktilise seotuse all peetakse silmas seda, et kannatanu kahju peab olema tekkinud

sellistel asjaoludel, mis olulises osas kattuvad menetletava kuriteo koosseisulistele tunnustele

vastavate faktiliste asjaoludega. Õigusliku seose all peetakse silmas KrMS § 37 lg-s 1 sätestatud

nõuet, mille kohaselt peab kahju olema tekitatud vahetult kuriteoga, s.o kannatanu kahju ja

kriminaalmenetluse eseme vahel on nõutav ka õiguslik seos. Kuriteokoosseis, mille järgi

kriminaalmenetlus toimub, peab olema määratud kaitsma seda sama õigushüve, mille rikkumisest

kannatanu kahju tuleneb.

2

KarS § 331-1 lg 1 kaitseb õigushüvena õigusemõistmist ja kohtulahendi täitmist ning ei kaitse

vahetult individuaalse õigushüvena isiku õigusi ja vabadusi. Kriminaalmenetluse seadustik ei piira

seda, kes võib esitada kuriteoteate või -kaebuse. Kriminaalmenetluse lõpetamise võib vastavalt KrMS

§ 207 lg 2 vaidlustada üksnes kannatanu ning samuti võib vaid kannatanu taotleda KrMS § 206 lg -1

alusel põhistuste esitamist. Seega põhistustes ei käsitletud Tallinna kohtutäitur XXX 19.08.2022

esitatud kuriteoteate alusel KarS § 331-1 alusel alustatud kriminaalmenetlust tsiviilasjas tehtud

kohtulahendi täitmata jätmises XXX poolt, milles kriminaalmenetlus 23.08.2024 lõpetati.

10.09.2024.a. registreeriti Riigiprokuratuuris XXX lepingulise esindaja vandeadvokaat XXX (XXX)

kaebus (dateeritud 09.09.2024.a.), milles palutakse tühistada Majandus- ja Korruptsioonikuritegude

Ringkonnaprokuratuuris 23.08.2024.a koostatud määrus (põhistused 30.08.2024.a.)

kriminaalmenetluse nr 22730000126 lõpetamise kohta ja jätkata kriminaalasjas menetlust.

Kaebuses leitakse, et käesolevas asjas puuduvad alused kriminaalmenetluse kogu ulatuses

lõpetamiseks (kaebuses vaidlustatakse kriminaalmenetluse lõpetamist üksnes KarS § 3811 järgi

kvalifitseeritava võimaliku kuriteo ehk võimaliku raamatupidamise kohustuse rikkumise osas).

Seejärel esitas XXX esindaja XXX kaebuse Tallinna Ringkonnakohtule, taotledes Riigiprokuratuuri

8. oktoobri 2024. a määrus tühistamist ning kriminaalasjas nr 22730000126 kriminaalmenetluse

jätkamist.

28.11.2024., lahendades kaebust, leidis Tallinna Ringkonnakohus oma määruses, et kaebuse

rahuldamine on põhjendatud ning kriminaalasjas tuleb menetlust jätkata. Ringkonnakohus märkis, et

kriminaalmenetluse nr 22730000126 esemeks, mida toimetati KarS § 3811 lg 1 tunnustel, oli see, et

XXX ei võimaldanud XXX OÜ juhatuse liige XXX tutvuda Tallinna Ringkonnakohtu 26. jaanuari

2021.a määrusega asjas nr XXX välja toodud XXX OÜ dokumentide ja teabega. Eeltoodut silmas

pidades leidis ringkonnakohus, et prokuratuur on ebaõigetest põhjendustest lähtuvalt lõpetanud

kriminaalmenetluse nr 22730000126 KarS § 3811 lg 1 osas.

30.12.2024, viidates Tallinna Ringkonnakohtu 28.11.2024 määrusele, tühistas Riigiprokuratuur

kriminaalasjas koostatud varasema lõpetamise määruse ja uuendas menetluse.

08.01.2025 lõpetati Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur kriminaalasjas nr

22730000126 menetluse, põhistades, et kriminaalasjas puudub KarS § 381-1 lg 1 koosseis.

20.01.2025 esitas kannatanu esindaja vandeadvokaat XXX kaebuse, paludes tühistada

ringkonnaprokuratuuri 08.01.2025 lõpetamise määrus.

20.02.2025, lahendades kaebust, leidis Riigiprokuratuur, et kaebus tuleb rahuldada ning

ringkonnaprokuratuuri 08.01.2025 koostatud lõpetamise määrus tühistada. Riigiprokuratuur märkis,

et kriminaalmenetluse nr 22730000126 esemeks on see, et XXX ei võimaldatud tutvuda XXX OÜ

dokumentide ja teabega.

Eelnevast tulenevalt on alust XXX kahtlustada KarS § 381-1 lg 1 järgi teadvalt

raamatupidamisdokumentide varjamises, millega on oluliselt raskendatud ülevaate saamine

raamatupidamiskohustuslase varalisest seisundist, mis seisneb alljärgnevas:

XXX oli äriühingu XXX OÜ juhatuse liige alates 30.04.2003, seega äriseadustiku (edaspidi ÄS) §

180 lg 1 kohaselt osaühingut esindav ja juhtiv organ ning ÄS § 183 kohaselt raamatupidamist

korraldav isik ja raamatupidamise seaduse (edaspidi RPS) § 2 lg 2 mõistes vastutav

raamatupidamiskohustuslase XXX OÜ raamatupidamise korraldamise eest.

Vastavalt RPS §-s 4 toodule on XXX XXX OÜ juhatuse liikmena kohustatud täitma

raamatupidamise korraldamise põhinõudeid, s.o korraldama raamatupidamist nii, et oleks tagatud

aktuaalse, olulise, objektiivse ja võrreldava informatsiooni saamine raamatupidamiskohustuslase

3

finantsseisundist, majandustulemusest ja rahavoogudest; dokumenteerima kõiki oma

majandustehinguid ja säilitama raamatupidamise dokumente.

RPS § 12 lg 1 kohaselt peab raamatupidamiskohustuslane raamatupidamise algdokumente säilitama

seitse aastat alates selle majandusaasta lõpust, kui majandustehing algdokumendi alusel

raamatupidamisregistris kirjendati.

Alates 29.06.2017 on XXX OÜ-l kaks osanikku: XXX ning XXX.

XXX on 20.05.2020 koostanud ja 21.05.2020 e-kirjaga edastanud XXX OÜ juhatusele teabenõude,

soovides tutvuda ettevõtte dokumentidega ning saada vastuseid teabenõudes esitatud küsimustele.

XXX OÜ juhatus teabenõuet ei täitnud.

Tallinna Ringkonnakohtu 26.01.2021 määrusega kohtuasjas nr XXX rahuldati XXX OÜ osaniku

XXX avaldus XXX OÜ vastu teabe andmise ja dokumentidega tutvumise kohustamiseks.

Kohtumääruse p 2 kohaselt kohustati XXX OÜ juhatust võimaldama osanik XXX tutvuda XXX OÜ

alljärgnevate dokumentide ja teabega:

• Käibeandmik iga kalendrikuu kohta perioodil 01.01.2018 kuni 20.05.2020 kohta;

• Bilanss ja kasumiaruanne seisuga 20.05.2020;

• Äriühingule kuuluvate pangakontode väljavõtted, näidates ära panga nimetuse, arveldusarve

numbri, konto jäägi perioodi 01.01.2018 kuni 20.05.2020 kohta lisades sinna alusdokumendid

väljamaksete, sissemaksete kohta;

• Äriühingu kassa ja pearaamatu väljavõtted perioodi 01.01.2018 kuni 20.05.2020 kohta,

lisades sinna alusdokumendid väljamaksete, sissemaksete kohta;

• Kohustuste nimekiri võlausaldajate lõikes seisuga 31.12.2018 kohta; 31.12.2019 kohta ja

20.05.2020 kohta märkides ära kohustuse sissenõutavaks muutumise aja ja tagatised;

• Äriühingu põhivara nimekiri seisuga 31.12.2018; 31.12.2019; 20.05.2020;

• Ostu -ja müügireskontra seisuga 31.12.2018; 31.12.2019 ja 20.05.2020;

• Maksu- ja Tolliametile esitatud raieõiguse ja metsamaterjali müügi või ostu teatised seisuga

31.12.2018; 31.12.2019 ja 20.05.2020 kohta;

• Teave kassast/arveldusarvelt tehtud dividendimaksete kohta seisuga 31.12.2018; 31.12.2019

ja 20.05.2020;

• Juhatuse tegevuskava äriühingu juhtimisel 2020 majandusaastaks.

Ühtlasi kohustati XXX OÜ juhatust võimaldama osanik XXX tutvuda kohtumääruses sätestatud

teabe ja dokumentidega XXX OÜ asukohas seitsme järjestikuse tööpäeva jooksul määruse

jõustumisest (so 15 päeva möödumisel) ajavahemikul kella 9.00-st kuni 17.00-ni.

XXX esindaja pöördus 16.02.2021 XXX juhatuse poole, soovides teada, millal XXX saab tulla

tutvuma XXX OÜ dokumentide ja teabega. Kuivõrd XXX tutvumist ei võimaldatud, siis pöördus

XXX täitemenetluse algatamise avaldusega kohtutäituri poole.

16.06.2022 koostas kohtutäitur XXX täiteasjas nr XXX otsuse kohustuse täitmiseks ja sunniraha

määramise hoiatuse, millega kohustas XXX OÜ-d võimaldama XXX tutvuda kohtumääruse

resolutsiooni p-s 2 sätestatud teabe ja dokumentidega alates 20.06.2022 XXX OÜ asukohas 7

järjestikuse tööpäeva jooksul.

22.06.2022 on kohtutäituri abi XXX koostanud protokolli, mille kohaselt kohtutäituri abi käis

21.06.2022 kl 09:00 kontrollimas dokumendi täitmist aadressil XXX ning toimingu juures viibis ka

XXX ja XXX juhatuse liige XXX, kelle sõnul antud aadressil soovitud dokumente ei ole ning

asukohta öelda ei teadnud.

4

13.07.2022 kell 09:20 on koostatud protokoll, mille kohaselt kohtutäituri abi XXX uuris

dokumentidega tutvumise võimalust tulenevalt kohtulahendist nr XXX. Protokolli kohaselt XXX

juhatuse liige XXX ei tea dokumentide asukohta, millest tulenevalt ei saanud ta võimaldada ka

nendega tutvumist. Protokolli on allkirjastanud XXX, XXX ja XXX, protokolli kohaselt ei olnud

XXX nõus dokumenti allkirjastama.

04.10.2022 pöördus XXX advokaat e-kirja teel XXX poole paludes võimaldada tutvumist XXX OÜ

teabe ja dokumentidega, mille peale XXX esindaja XXX esitas e-kirja kohaselt XXX haiguslehe

väljavõtte.

08.11.2022 on XXX pöördunud Harju Maakohtu poole avalduse täpsustusega, milles palub rahuldada

tema avalduse XXX OÜ teabe andmise ja dokumentidega tutvumise võimaldamiseks, edastades need

e-posti teel XXX või alternatiivselt, kohustada XXX OÜ juhatust võimaldama tutvuda kohtumääruse

resolutsiooni p-s 2 sätestatud teabe ja dokumentidega XXX OÜ asukohas 7 järjestikuse tööpäeva

jooksul.

Kuni 03.08.2023 ei ole XXX OÜ juhatus võimaldanud osanik XXX tutvuda ettevõtte

raamatupidamisdokumentidega perioodi 01.01.2018 kuni 20.05.2020 kohta. Eelneva tõttu puudus

osanikul XXX teave osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega, milleks ta oli

juhindudes ÄS § 166 õigustatud.

XXX XXX OÜ juhatuse liikmena, vallates XXX OÜ raamatupidamisdokumente ja olles samal ajal

teadlik, et ettevõtte osanik soovib tutvuda raamatupidamisdokumentidega, varjas ettevõtte

raamatupidamisdokumente. ÄS § 166 lg 1 kohaselt on osanikul õigus saada juhatuselt teavet

osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda osaühingu dokumentidega.

Raamatupidamisdokumentide varjamisega ei võimaldanud XXX XXX OÜ osanikul XXX saada

aktuaalset, olulist, objektiivset ja võrreldavat informatsiooni raamatupidamiskohustuslase XXX OÜ

finantsseisundist, finantstulemusest ja rahavoogudest ning raamatupidamiskohustuslase varalisest

seisundist.

Kriminaalmenetluse lõpetamise põhjendus:

Leian, et kohtueelse menetluse käigus kogutud teabe põhjal võib asuda seisukohale, et

kriminaalmenetluse võib lõpetada avaliku menetlushuvi puudumise tõttu kui isiku süü ei ole suur.

Süü suuruse hindamisel tuleb võtta aluseks KarS-is toodud põhimõtted. See tähendab, et arvestatakse

isiku panust kuriteo toimepanemisel, tahtluse või ettevaatamatuse astet, tekitatud kahju liiki ja

suurust, isiku arusaamisvõimet ning seadusandja poolt sätestatud karistust, mis samuti kannab endas

teavet kuriteo raskuse kohta. Kriminaalmenetluse lõpetamise võimalikkuse üle otsustamisel tuleb

hinnata ka eripreventiivseid vajadusi ja avalikku menetlushuvi. Antud teoga ei põhjustatud varalist

kahju.

Kriminaalmenetluse seadustiku § 202 sätestatu kohaselt saab kriminaalmenetluse lõpetada, kui

tegemist on teise astme kuriteoga, isiku süü ei ole suur, ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga

tekitatud kahju, tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud kohustuse need tasuda ning

kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi. Nimetatud aluste korral võib

juhindudes KrMS § 202 lg 1 prokuratuur kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus

kriminaalmenetluse lõpetaks. Vastavalt KrMS § 202 lg 7 võib juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks

on teise astme kuritegu, mille eest karistusseadustiku eriosa ei näe ette vangistuse alammäära või näeb

karistusena ette ainult rahalise karistuse, kriminaalmenetluse lõpetada ja kohustused määrata

prokuratuur. KrMS § 202 kohaldamisel on võimalus seega lõpetada menetlus

oportuniteedipõhimõttel, mille eesmärk hõlmab lisaks menetlusökonoomikale ka proportsionaalsuse

põhimõttest tuleneva vajaduse välistada kriminaalrepressiooni kohaldamine juhtudel, mil see oleks

teo asjaolusid silmas pidades ilmselgelt mittemõõdukas (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18.

oktoobri 2004. a otsus asjas nr 3-1-1-85-04, p 16).

5

Paragrahvi 202 kohaldamise üheks peatingimuseks on, et kuriteo toimepanija süü ei ole suur. Süü all

mõeldakse §-s 202 teosüüd KarS mõttes, s.t süü suuruse hindamise juures arvestatakse üksnes

konkreetset kuritegu, mitte isikut ja tema varasemat käitumist ning erinevaid preventsioone (need

võivad mõjutada aga avalikku menetlushuvi). Nii tuleks kriminaalmenetluse lõpetamise eelduseks

oleva süü suuruse hindamisel arvestada samu asjaolusid, mis omavad tähendust karistuse mõistmisel.

KarS § 381-1 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo näol on tegemist teise astme kuriteoga, mille eest

karistusseadustik näeb ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Väiksemale süüle viitab

ka toimepandud teise astme kuriteo eest ette nähtud sanktsioonimäär, see tähendab, et juba

seadusandja poolt kahtlustatavale süüks pandav tegu on hinnatud madalamaks kui esimese astme

kuritegu.

Käesolevas asjas puudub avalik menetlushuvi, kuna isikule etteheidetava kriminaalõigusnormidega

kaitstava õiguskorra, kui üldise väärtusmastaabi, riive heastamine ning kahtlustatava õiguskuulekale

käitumisele suunamine on võimalik saavutada ka muude vahenditega kui avaliku karistamisega.

Kahtlustatavat ei ole varasemalt kriminaal- ega väärteokorras karistatud. Seega kohtueelse menetluse

käigus kogutud tõendeid ning isiku varasemat käitumist hinnates on alust asuda seisukohale, et KarS

§ 56 lg 1 sätestatud üld- ja eripreventiivseid eesmärke on võimalik saavutada isikut

kriminaalvastutusele võtmata.

Edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks ei ole vajalik kahtlustatava suhtes kohaldada mõnd karistust

või mõjutusvahendit, mida KrMS § 202 ette ei näe. Samas ei saa siiski eitada, et kriminaalmenetluse

lõpetamisel ka §-s 202 sätestatud alusel süüstav toime täiesti puuduks.

Käesolevas asjas tuleb siinjuures arvestada, et ÄS § 166 sätestatud osanike õigus saada juhatuselt

teavet osaühingu tegevuse kohta ja tutvuda dokumentidega, on tagatud õiguskaitsevahenditega –

pöörduda hagimenetluses kohtusse, mis tähendab, et kuriteoga põhjustatud probleem on lahendatav

hõlpsalt tsiviilõiguslike õiguskaitse vahenditega. Käesoleval juhul on seda tehtud ning kohtuotsuse

täitmiseks pöördutud täitemenetlusse. Täitemenetluse eesmärk ongi nõude võimalikult tõhus

täitmine. Kriminaalmenetluse abil lahendatakse üksnes isiku süüküsimus, tuvastades tema käitumises

kuriteokoosseisu tunnused. Kahtlustatava kuritegelik tegevus ei ole ulatuslik ja hinnatav raskena –

andmed, mille esitamiseks ta oli kohustatud ei puudutanud pikka ajaperioodi ning nende

üleandmisega viivitamist on ta tsiviilasja menetlustes põhjendanud mõne ajaperioodi kohta m h enda

tervisliku seisundiga. Kahtlustatav on varem karistamata, eh seega tema puhul ei ole kuritegude

toimepanemine eluviisiks vaid tegemist on kriminaalkorras karistamata isikuga ja ei ole alust

järeldada, et tegemist on isikuga, kel on kalduvus ja valmisolek toime panna kuritegusid. Isiku

käitumisest ei saa järeldada, et tegemist on isikuga, kellel on hoiak toime panna kuritegusid ning et

oleks hädavajalik tema kriminaalkorras karistamine.

Üld- ja eripreventiivsetest vajadustest lähtuvalt, samuti edaspidise õiguskuulekuse tagamiseks, ei ole

vajalik kahtlustatava kohtulik karistamine ning piisav on kriminaalmenetluse lõpetamisega

kaasnevate kohustuste määramine. Kuritegude toimepanemine ei ole kujunenud kahtlustatava jaoks

elustiiliks ega käitumismustriks, seega puudub alus arvata, et karistamisest loobumine võiks tingida

kuritegude toimepanemise jätkamise.

Tulenevalt eeltoodust leian, et kahtlustatava suhtes on võimalik lõpetada kriminaalmenetlus KrMS §

202 alusel, määrates, et kahtlustatav kohustub tasuma 1000 eurot riigituludesse. Kahtlustatav on

avaldanud nõusolekut nimetatud rahalise kohustuse täitmiseks 5 kuu jooksul.

Kahtlustatavatele on ka selgitatud, et kui ta ei täida käesoleva määrusega talle pandud kohustust,

uuendab prokuratuur kriminaalmenetluse ning kriminaalasi saadetakse kohtusse.

Juhindudes KrMS § 202 lg-st 1, lg 2 p 2, lg 6, lg 7 ning § 206, ringkonnaprokurör

6

määras:

1. Lõpetada kriminaalasjas nr 22730000126 menetlus ja menetlus XXX (ik XXX) kahtlustuses KarS

§ 381-1 lg 1 järgi.

2. Määratud kohustuse liik: Kahtlustatavale XXX panna kohustus KrMS § 202 lg 2 p 2 alusel tasuda

1000 eurot riigituludesse.

3. Määratud kohustuse täitmise tähtaeg: 09.juuni 2026. Tasumise kohta käivad andmed, konto – ja

viitenumbrid lisatakse käesolevale määrusele. Kui isik ei täida määratud tähtaja jooksul talle

pandud kohustust, võib prokuratuur kriminaalmenetluse määrusega uuendada.

4. Tõkendi tühistamine: tõkendit ei kohaldatud.

5. Asitõendid või äravõetud või konfiskeerimisele kuuluvad objektid: puuduvad

6. KrMS § 206 lõike 21 alusel teavitada kriminaalmenetluse lõpetamisest Eesti Kohtuekspertiisi

Instituuti ja kustutada ABIS-st ja RSBR-st järgmised andmed: andmeid ei kogutud

7. Kriminaalmenetluse kulud: puuduvad

8. Vastavalt KrMS § 206 lõikele 2 tuleb kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia viivitamata

saata: kahtlustatavale XXX ja tema kaitsjale ning kuriteoteate esitanud isikule ja kannatanule XXX.

9. Kannatanul on õigus vastavalt KrMS § 206 lõikele 3 tutvuda kriminaaltoimikuga

kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul Majandus- ja

Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuuris, Lubja 4, Tallinn. Kui füüsilisest isikust kannatanu

ei valda eesti keelt, võib ta kümne päeva jooksul taotleda kriminaalmenetluse lõpetamise määruse

sisust arusaamiseks selle teksti tõlkimist emakeelde või keelde, mida ta valdab.

Edasikaebamise kord

Vastavalt KrMS § 207 lõigetele 2 ja 3 võib kannatanu põhistatud kriminaalmenetluse lõpetamise

määruse koopia saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Riigiprokuratuurile, mille

asukoht on Wismari 7, Tallinn 15188.

/allkirjastatud digitaalselt/

Anneli Masing

Ringkonnaprokurör

Majandus- ja Korruptsioonikuritegude Ringkonnaprokuratuur

XXX on nõus kriminaalmenetluse lõpetamise ja käesolevas määruses määratud kohustuse ja selleks

määratud tähtajaga. XXX kinnitab, et on teadlik, et kui ta ei täida talle pandud kohustust, uuendatakse

prokuratuuri poolt käesoleva kriminaalasja menetlus KrMS § 202 lg 6 sätetest juhinduvalt ning

menetlust jätkatakse üldises korras:

Olen menetluse lõpetamise ja määratud kohustusega nõus: /allkirjastatud digitaalselt/

XXX