Justiits- ja digiministri „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused" eelnõu kooskõlastamine

1

EELNÕU

11.01.2026

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Peamistel transpordikoridoridel

5G tagamise toetuse andmise

tingimused

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“

meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ (edaspidi meede) sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste

arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

(2) Toetus on suunatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembril 2021. aastal kinnitatud „Eesti

digiühiskond 2030 arengukavas“ nimetatud alaeesmärgi „Ühenduvus“ 3. suuna „5G ja 6G

baastaristu arendamine“ täitmisele.

(3) 5G on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis põhineb vähemalt Euroopa

Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards

Institute – ETSI) kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project –

3GPP) versioonil 15.

(4) Määruse alusel toetatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+ ja teiste fondide kohta (ELT L 231, 30.06.2021), artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid ja panustab Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsuse „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eestis

on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.

(5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud

regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmise

näitajaga: elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus.

2

(6) Toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 106 lõike 2

ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses.

(7) Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsusest (EL) 2025/2630

„Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava

riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL“ (ELT L, 2025/2630,

19.12.2025) (edaspidi komisjoni otsus).

(8) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik piirkond on määruse § 3 sätestatud turutõrke

piirkond.

(9) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60), artiklis

7 sätestatud juhtudel.

§ 2. Üldist majandushuvi pakkuv teenus

Üldist majandushuvi pakkuv teenus (edaspidi ÜMPT) on transpordikoridoridel

turutõrkepiirkondades mobiilsideteenuse osutamiseks vajaliku taristu rajamine, haldamine ja

käitamine, tagades neis piirkondades lõppkasutajale ülikiire mobiilsideühenduse.

§ 3. Turutõrkepiirkond

(1) Turutõrkepiirkond ehk valge ala on piirkond, kus olemasolevat taristut, kättesaadavat

sagedusressurssi ja mobiilsidetehnoloogiat kasutades ei võimalda mobiilsidevõrk

tipptunnitingimustes allalaadimiskiirust vähemalt 50 Mbit/s lõppkasutaja kohta ja teadaolevalt

puudub sideettevõtjatel majanduslik huvi järgmise kolme aasta jooksul taristut sinna rajada.

Valged alad transpordikoridorides on toodud määruse lisas 1.

(2) Mobiilsidevõrk on traadita side võrk, millega tagatakse lõppkasutajatele ühenduvus võrguga

kaetud piirkonna kõigis kohtades, tuginedes ühele või mitmele rahvusvahelise

mobiilsidetehnoloogia (International Mobile Telecommunications – IMT) standardile.

§ 4. Taristu

(1) Taristu on elektroonilise sidevõrgu sidemastist ning sidemasti teenindava

tagasiühendusvõrgu valguskaablist, elektrivõrgust, sidekonteinerist, juurdepääsuteest ja

turvaaiast koosnev osa, mis võimaldab sideettevõtjatele pakkuda sidemasti antenni

paigalduskohta ja hulgimüügitasandi võrguteenust.

(2) Sidemast on kõrgrajatisena käsitletav passiivne sidetaristu, mis on mõeldud mobiil- ja

raadioside aktiivseadmete, nagu antennid ja tugijaamad, paigaldamiseks ja käitamiseks ning

mis vastab tootja ettenähtud mobiilsidemasti paigaldus- ja ehitusnõuetele.

§ 5. Transpordikoridor

Transpordikoridor on vähemalt neljakilomeetrine terviklik lõik käesoleva määruse lisas 1

loetletud koridoril olevast valgest alast.

3

§ 6. Mobiilsideteenus

Mobiilsideteenus on kokkulepitud tingimustel mobiilsidevõrgu kaudu osutatav teenus, milleks

on andmesideteenus, isikutevaheline sideteenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või

peamiselt signaalide edastamises.

§ 7. Sideettevõtja

Sideettevõtja on elektroonilise side ettevõtja elektroonilise side seaduse § 2 punkti 5

tähenduses.

§ 8. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise akt

ÜMPT ülesannete andmise akt on Riigi Tugiteenuste Keskuse tehtud taotluse rahuldamise otsus

toetuse saajale, kus sätestatakse komisjoni otsuse artikli 4 tingimused.

§ 9. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada transpordikoridoride valgetel aladel 5G- ja muu

mobiilsideteenuste osutamiseks vajaliku taristu ehitamist, et võimaldada lõppkasutajatel

kasutada ülikiiret mobiilsideühendust.

(2) Toetuse andmise väljundnäitaja on „Rajatud sidemastid“ ja tulemusnäitaja on „5G levialaga

kaetud valged alad transpordikoridoridel“.

(3) Toetuse tulemusena saavutatakse transpordikoridoride valgetel aladel

5G-mobiilsideteenus.

(4) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2026–2029 tulemusvaldkonna

„Digiühiskond“ digiühiskonna programmi meetme „Ühenduvus“ tegevuse „5G-taristu ja

teenuste arendamine“ eesmärkide saavutamisse.

§ 10. Rakendusasutus ja -üksus

(1) Rakendusasutus on Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 11. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad määruse §-s 9 nimetatud väljund- ja

tulemusnäitaja ning eesmärgi saavutamisse ning mille raames viiakse ellu taristu rajamine,

sealhulgas sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega.

(2) Toetatakse tegevusi, mis vastavad asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele

keskkonnaalastele õigusaktidele ning mille puhul kohaldatakse põhimõtet „ei kahjusta

oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

4

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.06.2020, lk 13), artikli 17 tähenduses (edaspidi põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).

(3) Toetatakse taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib

taristule, mille kavandatud eluiga on vähemalt viis aastat.

(4) Ei toetata järgmisi tegevusi:

1) rajatava elektroonilise sidevõrgu haldamisega seotud tegevused (jooksvad kulud);

2) taristu ehitamisega seotud investeeringute asendamine, mida toetuse saaja või temaga

juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeerimiskavatsustes lähima kolme

aasta jooksul omavahenditest planeerinud.

(5) Toetust ei anta projektile, mille lõike 1 kohaste tegevuste elluviimist on alustatud või mille

osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist.

Sidemastialuse maa otsimist või selle kasutamisõiguse omandamist ei loeta projekti

elluviimisega alustamiseks.

§ 12. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)

§-ga 15, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 11 lõike 1 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 9 lõike 3 kohase

tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt §-le 14 sätestatud piirmääradele ja taotluse

rahuldamise otsusele:

1) kulud, mis on otseselt vajalikud ja otstarbekad projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide

saavutamiseks;

2) taristu rajamise kulud, sealhulgas sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide

ja rajatistega seotud kulud;

3) taristu projekteerimise, projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste

uurimistööde tegemise ning tegevusega piiritletavate geodeetiliste tööde planeerimisega seotud

kulud;

4) ehitusprojektide dokumenteerimise ja auditeerimise kulud;

5) omanikujärelevalve teenuse osutamisega seotud kulud;

6) taotleja projektijuhtimise töötasu ja puhkusetasu vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatule;

7) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise, sealhulgas ringlusse

võtmisega seotud kulud.

(3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule on abikõlbmatud järgmised kulud:

1) üldkulud vastavalt ühendmääruse § 21 lõikes 5 sätestatule;

2) administreerimiskulud vastavalt ühendmääruse § 21 lõikes 6 sätestatule;

3) projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud;

4) projekti elluviimiseks uue organisatsiooni või organisatsioonilise struktuuri loomise ja

toimimise kulud;

5) liiklusvahendite soetamise ja rentimise kulud;

6) infotehnoloogilise taristu regulaarse korrashoiuga seotud kulud;

7) taristualuse maa kasutamise või omandamisega seotud kulud;

8) mobiilsideteenuse osutamiseks vajalikud aktiivseadmed.

5

§ 13. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,

millal tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse periood

lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2029. aastal.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud, mida võib rakendusüksus

pikendada mõjuval põhjendusel, kui projekti raames abikõlbliku taristu rajamisel on ilmnenud

tõendatavaid ning toetuse taotleja tegevusest sõltumatuid ajalisi viivitusi.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast

ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

§ 14. Toetuse osakaal ja piirmäär

(1) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 70 protsenti.

(2) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 300 000 eurot projekti kohta.

(3) Projektile antava toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk

Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile

§ 15. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle

põhitegevusala oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi elektroonilise side teenused

fikseeritud või traadita sidevõrgus ja satelliitsideteenused (EMTAK 2025 jagu K, rühm 611),

muud elektroonilise side teenused (EMTAK 2025 jagu K, rühm 619) või elektri- ja sidevõrkude

ehitus (EMTAK 2025 jagu F, klass 4222).

(2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 nimetatule.

(3) Taotleja on kohustatud lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatule täitma teisi õigusaktides

sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele teabe, mis võib mõjutada taotluse kohta

otsuse tegemist.

(4) Kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikutele tegevustele toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja

esitama sellekohase teabe rakendusüksusele.

(5) Kui taotleja omab või kontrollib abikõlblikus piirkonnas taristut, mida saab kasutada

mobiilsidevõrgu rajamiseks, peab ta enne toetuse taotluse esitamist teavitama sellest

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades ametile taristu asukoha, trasside ja

juurdepääsu andmise tingimuste kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldab ka teistel toetuse

taotlemisest huvitatud isikutel seda taristut mobiilsidevõrgu rajamiseks kasutada.

6

§ 16. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt.

(2) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 nõuetele.

(3) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente ja andmeid:

1) taotleja nimi;

2) projekti nimi;

3) kõigi Eesti 5G sagedusloa omanike allkirjaõiguslike isikute kirjalikud kinnitused, võttes

juriidilisele isikule kohustuse osutada määruse § 17 lõikes 4 sätestatud kvaliteedile vastavat

mobiilsideteenust vähemalt 10 aastat alates mobiilsideteenuse käivitamisest toetuse abil rajatud

sidemastis;

4) projekti seos toetusmeetme eesmärgi ja tegevustega;

5) toetusmeetme väljundnäitaja – rajatud sidemastide arv;

6) toetusmeetme tulemusnäitaja – transpordikoridori valgel alal saavutatav 5G katvus

kilomeetrites;

7) lisas 1 loetletud transpordikoridori nimi, turutõrkepiirkonna nimetus, transpordikoridori

tüüp, kuhu taristu rajatakse, ning transpordikoridori valge ala kilomeetripostide vahemik, kuhu

mobiilsideteenuse katvus tagatakse;

8) rajatava sidemasti kõrgus;

9) taotleja varem rajatud sidemastide arv koos rajamist tõendava väljavõttega

raamatupidamisest, ostuarve(d) või müügiarve(d);

10) maakond, kuhu sidemast rajatakse;

11) projekti elluviimiseks vajalik abikõlblike kulude eelarve tegevuste lõikes koos

kalkulatsiooni ja põhjendusega;

12) projekti algus- ja lõpukuupäev;

13) projekti eeldatav tähtaeg rajatavale taristule kasutusloa saamiseks;

14) projekti eeldatav tähtaeg määruse § 17 lõike 4 kvaliteedinõuetele vastava mobiilsideteenuse

osutamise alustamiseks kõigi 5G sagedusluba omavate sideettevõtjate poolt iga

mobiilsideettevõtja kohta eraldi;

15) projekti elluviimiseks kavandatavad ostumenetlused ja nende sisu lühikirjeldus;

16) kinnitus projektiga saavutatava 5G osutamisega seotud kulude katmise kohta projekti

elluviimisele järgneva kümne aasta jooksul;

17) taristu investeeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui viis aastat, tuleb

esitada kliimakindluse hinnang vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osale;

18) kirjeldus, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud

horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse;

19) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid;

20) kinnitus, et toetuse taotlemise põhjus ei ole § 11 lõike 4 punktis 2 nimetatud asjaolu;

21) taotleja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti

nende kulude ulatuses, mida toetusest ei kaeta;

22) taotleja kinnitus, et enne toetuse taotlemist pole alustatud § 11 lõike 1 kohaste tegevuste

elluviimist, välja arvatud sidemastialuse maa otsimine või omandamine;

23) juhul kui taotleja suhtes kohaldub määruse § 30 lõikes 9 nimetatud olukord, kinnitab

taotleja, et lõikes 9 nimetatud meetmed on kasutusele võetud;

7

24) tõend, et taotlejal on olemas sidemastialuse maa asukoht taotluses näidatud valge ala

läheduses, omandiõiguse või kasutusõiguse alusel;

25) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

(4) 5G sagedusloa omanik on sideettevõtja, kes osutab vähemalt Euroopa

Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI) 3rd Generation Partnership Project

(3GPP) standardi versioonil 15 ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel

mobiilsideteenust.

§ 17. Nõuded toetuse abil rajatud taristule ja mobiilsideteenusele

(1) Nõuded toetuse abil rajatavale taristule:

1) rajatav sidemast peab olema minimaalselt 60 meetri kõrgune;

2) rajatava tagasiühendusvõrgu passiivne taristu peab koosnema vähemalt nelja kanaliga

mikrotorust ja 48 kiuga kiudoptilisest kaablist;

3) taristu rajamisel lähtutakse tehnilisest lahendusest, mis võimaldab olemasolevate taristute

efektiivset kasutamist;

4) taristu peab olema tehnoloogiliselt sõltumatu, võimaldades pakkuda mobiilsideteenust,

kasutades mis tahes Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning Eesti Vabariigis

kehtivate sagedusloa tingimustega kooskõlas olevat tehnoloogiat või tehnoloogiate

kombinatsiooni.

(2) Tagasiühendusevõrk on elektroonilise sidevõrgu osa, mis ühendab sidemasti

ülekandevõrguga. Tagasiühenduse võrk ulatub sidemastile lähima jaotuspunktini, milles

toimub tagasiühenduse võrgu ja ülekandevõrgu ühendamine.

(3) Ülekandevõrk on elektroonilise sidevõrgu osa, mis ühendab tagasiühenduse võrgud.

(4) Nõuded mobiilsideteenusele toetuse abil rajatud taristul:

1) mobiilsideteenuse peavad tagama kõik 5G sagedusloa omanikud, osutades seda juriidiliselt

neile kuuluvate raadioseadmetega;

2) teenuse osutamisega tuleb alustada hiljemalt üheteistkümne kuu jooksul alates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpust ning teenust tuleb osutada minimaalselt üheksa aastat alates

teenuse osutamise kohustuse algusest;

3) teenust tuleb osutada vähemalt 3GPP standardi versioonil 15, minimaalse ribalaiusega

40 MHz litsentseeritud sagedusel;

4) teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes allalaadimiskiiruse vähemalt 100 Mbit/s

teenuse lõppkasutaja kohta;

5) teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes üleslaadimiskiiruse vähemalt 5 Mbit/s teenuse

lõppkasutaja kohta;

6) teenus peab võimaldama edasi-tagasi latentsusaega, mis on väiksem kui 50 millisekundit

(ms) IP-paketi kohta.

(5) Tipptund on võrgu eeldatav töötingimus ajavahemikul päevas, mis kestab enamasti ühe

tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel, ehk mobiilsidevõrkude puhul on

nominaalne tugijaama koormus vähemalt 50 protsenti või suurem, kui tipptunnil on liiklus

oluliselt suurem.

(6) Tugijaama koormus tähendab keskmist protsenti tugijaama ressurssidest, mida

lõppkasutajad kasutavad teatava teenuse puhul.

8

(7) Lõppkasutaja on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 27 tähenduses elektroonilise side

teenuse kasutaja.

(8) Toetuste abil rajatud projekt peab vastama järgnevatele keskkonnanõuetele:

1) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad olema käideldavad vastavalt

kehtivatele nõuetele;

2) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad võimaldama jäätmete

ringlussevõttu võimalikult suures ulatuses;

3) uue taristu rajamisel välditakse kahju tekkimist elupaikadele ja liikidele ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud juhtudel lähtutakse keskkonnamõju

hindamise eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise nõuetest;

4) taristu osaks olevad materjalid ja tooted ei sisalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja

piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse

direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni

määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid

91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1), lisas XIV

nimetatud autoriseerimisele kuuluvaid ohtlikke aineid ning vastavad lisas XVII nimetatud

ohtlike ainete kasutuspiirangutele;

5) taristu osaks olevad elektri- ja elektroonikaseadmed vastavad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2011/65/EL, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja

elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88), toodud nõuetele;

6) olema vastupidav kliimamuutustele;

7) järgima põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 18. Taotlusvooru avamine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise

eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

(3) Kui menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsust, taotletav toetuse summa saavutab toetuse rahastamise eelarve vaba jäägi, peatab

rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende

esitamise järjekorras.

§ 19. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse taotleja esindusõiguslik isik esitab digitaalselt allkirjastatuna taotluse e-toetuse

keskkonna kaudu rakendusüksusele.

(2) Taotlus esitatakse § 18 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kui e-toetuse keskkonna

töös esineb tehniline tõrge, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise

tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast tõrke kõrvaldamist.

9

(3) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmise korral esitamise tähtaega ei ennistata

ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 20. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse tuvastamisest, taotluse

hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemisest.

(2) Kui taotluses esineb puudusi, taotlust on vaja täiendada või esitada lisateavet, määrab

rakendusüksus taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates.

Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 15 tööpäeva võrra.

§ 21. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 15 sätestatud

nõuded.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 16 sätestatud

nõuded.

(3) Rakendusüksus kaasab vajaduse korral taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamisse

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.

§ 22. Taotluste hindamine ja valikumetoodika

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksus.

(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide ja osakaalude alusel:

1) projekti kuluefektiivsus – 50 protsenti, hinnatakse projekti kulu ja kvaliteedi suhet;

2) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele – 20 protsenti, hinnatakse rajatava sidemasti kõrgust;

3) projekti põhjendatus – 15 protsenti, hinnatakse projekti panust digitaalse lõhe vähendamisse,

sekkudes piirkondadesse, kus turutõrkepiirkond on pikim;

4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – viis protsenti, hinnatakse taotleja varasemat

kogemust sidemastide rajamisel;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – kümme

protsenti, mille raames hinnatakse projekti panust regionaalsesse tasakaalustatud arengusse

maakonna SKP alusel.

(3) Hindamise alus on käesoleva määruse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumid, mis määrab

iga lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul täpse mõõdiku ja punktiskaala väärtused.

10

(4) Taotlusi hinnatakse lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumide lõikes skaalal ühest viieni.

Taotluse koondhinne moodustub lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete

kaalutud keskmisest.

(5) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2.

(6) Transpordikoridori valge ala ühe kilomeetri kohta antakse toetust ainult ühele taotlejale.

Kui määruse lisas 1 loetletud transpordikoridoride valgete alade ja taotluses märgitud

kilomeetripostide vahemik eri taotlejate vahel kattub, rahuldatakse taotlused järgnevalt:

1) moodustatakse pingerida vastavalt § 22 lõikes 4 saadud koonhindele;

2) rahuldatakse punkti 1 alusel moodustatud pingereas eespool olev taotlus. Kui taotlused on

saanud pingereas võrdse koondhinde, eelistatakse taotlust, mis on § 22 lõike 2 punkt 1 alusel

saanud kõrgema hinde;

3) kui sama kilomeetripostide vahemikule on varem antud taotluse rahuldamise otsus, jäetakse

hilisem taotlus samas ulatuses rahuldamata;

4) kattuvuse korral võimaldab rakendusüksus pingereas tagapool või hilisemale taotlejale

taotluse muutmist kümne tööpäeva jooksul, et eemaldada taotlusest kattuvad kilomeetrid. Kui

taotleja taotlust muuta ei soovi, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 23. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, rahuldatakse taotlused

taotlusvooru eelarve ammendumiseni järgnevalt:

1) kui mitu taotlejat on esitanud taotluse sama transpordikoridori valge ala osa kohta,

rahuldatakse taotlus § 22 lõike 6 alusel;

2) kui pingerida ei teki, kuna taotlejaid on üks, rahuldatakse taotlus, mis on saanud § 22 lõikes 5

nimetatud koondhindeks positiivse hinnangu.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule

järgnev:

1) üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestus;

2) viide komisjoni otsusele ja otsuse artikli 2 lõike 1 punktile a;

3) valge ala nimetus ja kilomeetripostide vahemik, kus üldise majandushuvi teenust pakutakse;

4) hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrolli ja läbivaatamise parameetrid,

sealhulgas mõistliku kasumi määra leidmise metoodika vastavalt komisjoni otsuse artiklile 6;

5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord;

6) asjakohasel juhul tulenevalt kliimakindluse tagamise hindamise tulemustest taristu

kliimakindluse tagamise tingimused ja kohanemismeetmed, kui need projektile kohalduvad.

(3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva

jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 24. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse § 11

lõikes 5 nimetatud juhtudel.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie

tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

11

§ 25. Taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamiseks ette nähtud eelarve ammendumise tõttu.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse

ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi.

Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 26. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja

korras.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 1

nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui:

1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;

2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega;

3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;

4) muudatust ei peeta põhjendatuks.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 21 tööpäeva

jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Uute asjaolude ilmnemise korral on

rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

§ 27. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas

esitanud ebaõigeid andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil;

3) toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust ei rahuldata ja toetuse saajal ei

ole toetuse kasutamist otsuses ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse

osaliselt või täielikult kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-s 30 ja §-s 32 sätestatud kohustusi;

2) kui ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal saadud toetus

osaliselt või täielikult tagastada.

12

7. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 28. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel, vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.

(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses

ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja

korrast.

(3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse sagedusega kuni üks kord

kvartalis.

(5) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 80 tööpäeva. Rakendusüksus võib

kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli ajal.

§ 29. Taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimine

(1) Rakendusüksusel on õigus kaasata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taristu

valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimiseks.

(2) Rakendusüksusel on õigus kontrollida § 16 lõike 3 punktis 14 sätestatud tähtpäeva

saabumisel, kas käesoleva määruse §-s 17 esitatud nõuded on täidetud § 16 lõike 3 punktides 5

ja 6 lubatu kohaselt.

(3) Kui toetuse andmise otsust on vastavalt §-s 26 sätestatule muudetud, lähtub rakendusüksus

lõikes 2 nimetatud tähtpäeva asemel muudatuse otsuses sätestatud tähtpäevast.

(4) Rakendusüksusel on lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks õigus nõuda toetuse saajalt

vastavat dokumentatsiooni ja riskihindamise tulemusena projekti kohapeal kontrollida,

veendumaks sidevõrgu valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja järelaruandes

näidatud mahus.

(5) Kohapealse kontrolli korral teavitab rakendusüksus toetuse saajat kontrolli tegemise

kohtadest ja ajakavast vähemalt 15 tööpäeva ette.

(6) Kohapealne kontroll tehakse vajaduse korral koos toetuse saaja esindajaga ja tehniliste

mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed.

(7) Rakendusüksus koostab esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta

kontrollakti.

(8) Lõikes 7 nimetatud aktis fikseerib rakendusüksus määruses sätestatud tingimustele

mittevastavad nõuded ja muud selgunud mittevastavused, mille tõttu toetust ei maksta, ja annab

toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

13

(9) Puuduste kõrvaldamise järel kontrollib rakendusüksus mõistliku aja jooksul sidevõrgu

valmidust uuesti.

(10) Kui puuduseid ei kõrvaldata, on rakendusüksusel õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus

ühendmääruse §-35 sätestatu kohaselt.

8. peatükk

Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused

§ 30. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud

määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 nimetatud kohustusi ja tagab projekti

elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu.

(3) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud hanke läbi viima vastavalt järgmistele

nõuetele:

1) toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on

hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust

ja asja, teenuse või ehitustöö abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga

või sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse lähtuvalt ühendmääruse § 11 lõigetest 4–

10 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest;

2) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on riigihanke rahvusvahelise

piirmääraga võrdne või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides

tingimuse, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud

alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning

alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.

(4) Toetuse saaja on kohustatud lisaks ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 toodule:

1) tagama, et projekt viiakse ellu vastavalt toetuse taotlusele, sealhulgas järgima taristu

ehitamisel § 17 lõikes 1 loetletud nõudeid;

2) tagama, et hiljemalt 11 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust osutavad § 17

lõike 4 alusel mobiilsideteenust kõik 5G sagedusloa omanikud;

3) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni,

mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;

4) taotlema rakendusüksuselt nõusolekut projekti muudatuste tegemiseks vastavalt §-s 26

sätestatule;

5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetusega rajatud taristu ja selle sidemasti antenni

paigalduskoha renditeenuse ning hulgimüügitasandi võrguteenuse kulude ja tulude kohta;

6) esitama rakendusüksuse nõudmisel 15 tööpäeva jooksul andmed, mis võimaldavad

rakendusüksusel kontrollida, et toetust on kasutatud vastavuses riigiabi reeglitega;

7) teavitama rakendusüksust liigse hüvitise tekkimisest;

8) esitama andmed järelaruandes, mis võimaldab rakendusüksusel kontrollida, et toetust on

makstud vastavuses komisjoni otsuse artiklitega 5 ja 6;

9) maksma liigse hüvitisena saadud toetuse tagasi, kui ta on toetatava tegevuse elluviimise

tulemusel saanud liigset hüvitist;

10) maksma tagasi rakendusüksuse tagasinõutud toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud

summas ja tähtajaks;

14

11) võimaldama audiitorile ja kontrolli tegevale isikule juurdepääsu kõikidele projektiga seotud

andmetele ja dokumentidele;

12) teavitama rakendusüksust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud olulistest

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või

toetuse saaja kohustuste täitmist;

13) informeerima rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest olulistest asjaoludest ning

kõikidest olulistest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;

14) tagama projekti käigus soetatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise taristu kasuliku

eluea jooksul;

15) säilitama projekti dokumentatsiooni kuni soetatud taristu kasuliku eluea lõpuni;

16) kandma taristu haldamise kulud;

17) muutma ehitatud taristu pärast rajamist avalikult kättesaadavaks;

18) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

19) järgima tegevuste elluviimisel keskkonnaalaseid õigusakte ja kliimakindluse nõudeid;

20) pakkuma käesoleva määruse § 32 kohaselt kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel

sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust ja hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääsu;

21) tagama sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse

juurdepääsu hinnakujunduse, mis võimaldab lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist

samamoodi nagu normaalse turukonkurentsiga piirkondades vastavalt §-le 32;

22) tõendama, et sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi

võrguteenuse juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik, kuludele orienteeritud ja

mittediskrimineeriv;

23) pakkuma sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja

mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil turutõrkepiirkondadesse rajatud passiivse

sidevõrguga seotud ajakohasele teabele sellises vormingus, mis on laialdaselt kasutuses ning

võimaldab juurdepääsu taotleval isikul saadud teavet masintöödelda;

24) esitama rakendusüksuse nõudmisel teavet üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja

kestuse kohta järelaruannetes.

(5) Hulgimüügitasandi võrguteenus on võrguteenuse pakkumine tagasiühenduse võrgu

passiivse taristu osas, samuti võrguteenuse pakkumine toetuse taotleja ülekandevõrgu passiivse

taristu osas, eesmärgiga osutada juurdepääsu toetuse abil rajatavale tagasiühenduse võrgu

passiivse taristu osale.

(6) Passiivne taristu on aktiivsete komponentideta sidevõrk, mis koosneb füüsilisest taristust ja

kaablitest, sealhulgas pimekiud ja vaskkaablid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude

vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1) artikli 2 lõike 2 punktis 2.

(7) Liigne hüvitis on toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel saadav ülemäärane hüvitis,

mis ei vasta komisjoni otsuse artiklite 5 ja 6 nõuetele.

(8) Taristu kasulik eluiga ehk olelusring tähendab taristu elemendi kasutamist alates selle

kasutusele võtmisest kuni taristu elemendi lõpliku kõrvaldamiseni. Sõltumata toetuse saaja

raamatupidamislikust amortisatsiooniperioodist, loetakse passiivse taristu minimaalseks

kasulikuks elueaks üldjuhul kolmkümmend aastat, välja arvatud juhul, kui taristu hävib

vääramatu jõu tõttu või selle edasine kasutamine on tehnilise ekspertiisi kohaselt ohtlik.

15

(9) Kui toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse liikmete hulka kuulub mitu 5G sagedusloa

omanikku või konkurentsiõigusliku valitseva mõju kaudu seotud isikut, on toetuse saajal

kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid konkurentsi kahjustava horisontaalse koostöö ja

teabevahetuse ärahoidmiseks, sealhulgas organisatsiooni põhikirja ning juhtimis- ja

kontrollorganite liikmeid silmas pidades. Toetuse saaja peab olema valmis tõendama, et:

1) toetuse saaja juhatuse ega nõukogu liikmed ei täida samal ajal sideettevõtjate juures

ülesandeid, mis on otseselt seotud konkurentsiõiguslikult tundliku äriteabe töötlemisega või on

kasutusele võetud organisatoorsed meetmed, mis võimaldavad vältida konkurentsiõiguslikult

tundliku äriteabe sattumist juhtorgani liikmetele, kes täidavad samal ajal viidatud ülesandeid

sideettevõtetes;

2) toetuse saaja organisatsioonis toimuv teabevahetus on piiratud ainult kavandatud legitiimse

eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning tingimuse täitmine oleks kontrollitav;

3) toetuse saaja juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes kehtib konfidentsiaalsuskohustus;

4) tõhusalt on välistatud, et sideettevõtjat esindav isik toetuse saaja juhatuses või nõukogus

avaldaks oma tööandjale teavet, mis on saanud talle kättesaadavaks seoses ülesannete

täitmisega toetuse saaja juures;

5) Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus määrata minimaalselt üks enda esindaja toetuse saaja

nõukogusse.

(10) Lõikes 9 nimetatud olukorra tõendamiseks on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt

vastavat dokumentatsiooni. Rakendusüksusel on õigus kaasata dokumentide kontrolliks

Konkurentsiamet.

§ 31. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule on rakendusüksusel õigus:

1) kontrollida projekti elluviimist;

2) kontrollida projektiga seotud kulude kajastamist toetuse saaja raamatupidamises;

3) kontrollida toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas kontrollida projekti;

4) osaleda vaatlejana toetuse saaja projekti tegevuste elluviimist puudutavatel nõupidamistel ja

koosolekutel;

5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;

7) teha muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning määruses sätestatud

toiminguid.

(2) Rakendusüksus kohustub:

1) vastavalt komisjoni otsuse artikli 7 lõikele 1 vähemalt iga viie aasta järel ja ülesande andmise

akti kehtivuse lõppemisel kontrollima, et ei oleks makstud liigset hüvitist üldist majandushuvi

pakkuva teenuse osutamise eest;

2) liigse hüvitamise ilmnemise korral nõudma liigse hüvitise tagasimaksmist;

3) andma toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi;

4) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid

rakendusasutusele;

5) teavitama rakendusasutust projektis tuvastatud rikkumistest;

6) säilitama riigiabi andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat pärast

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

9. peatükk

Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule

16

§ 32. Toetuse saaja õigused ja kohustused seoses sidemasti antenni paigalduskoha

renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse ja juurdepääsu

tingimustega

(1) Toetuse saaja on kohustatud sätestama sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse

tingimused ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse viisil, mis on

mittediskrimineeriv ja kuludele orienteeritud, järgides sealjuures põhimõtteid, et:

1) sidemasti antenni paigalduskoha renditeenus ja hulgimüügitasandi võrguteenus peavad

tehniliselt võimaldama projekti raames turutõrkepiirkonnas mobiilsideteenuse pakkumist;

2) projekti raames pakutakse sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust esimesed kümme

aastat eelisjärjekorras võrdsetel tingimustel litsentseeritud 5G sagedusloa omanikele ja seejärel

võrdsetel tingimustel teistele sideettevõtjatele. Peale kümne aasta möödumist pakutakse

võrdsetel ja mittediskrimineeritavatel tingimustel sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust

kõigile sideettevõtjatele kogu taristu olelusringi jooksul;

3) projekti raames pakutakse kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi

võrguteenuse pakkumist kogu taristu olelusringi jooksul;

4) kuludele orienteeritud hinnakujundus lähtub taristu ehituse kuludest, taristu ja sellele

juurdepääsu teenuste tõhusa haldamise kuludest ning selleks kasutatud kapitalilt arvestatud

mõistlikust kasumist. Hinnakujundus peab tagama, et toetuse saaja poolt teenuse osutamisest

saadav kogutulu ei ületaks teenuse osutamise netokulusid ja komisjoni otsuse artikli 6 kohaselt

arvutatud mõistlikku kasumit. Kasumit arvestatakse ainult toetuse saaja omafinantseeringult

ehk erakapitalilt, arvestusbaasist arvatakse välja toetuse summa;

5) kuludele orienteeritud hinnakujundus peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse

osutamiseks mittevajalikke kulusid ja teenustele omistatakse ainult need kulud, mis on teenuse

osutamiseks otstarbekad ja efektiivsed;

6) sidemasti antenni paigalduskohas võimaldatakse kümneks aastaks juurdepääs

eelisjärjekorras 5G sagedusloa omanikele mittediskrimineerival viisil, sealjuures arvestades

tulevikuvajadusi ja tagades 5G sagedusloa omanikele kõrguse üheksa meetrit sidemasti tipust;

7) toetuse saaja on kohustatud tagama, et toetuse abil rajatud sidemastides peab antennide

paigutamine ja positsioneerimine toimuma kõigi 5G sagedusloa omanike vahel võrdse

kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttel ning antennide paigutamiseks eraldatakse

sidemastides kõrgusvahemikud selliselt, et tagatud on erinevate 5G sagedusloa omanike vahel

sama toetuse saaja ulatuses sarnased ja proportsionaalsed võimalused kvaliteetse 5G katvuse

rajamiseks, kohaldades seejuures rotatsiooni printsiipi.

(2) Rotatsiooni printsiip käesoleva määruse kontekstis tähendab, et 5G sagedusloa omanik,

kes kasutab ühes sidemastis kõrgeimat positsiooni lõike 1 punktis 6 nimetatud kõrgusest, on

kohustatud sama toetuse saaja poolt rajatud teistes sidemastides kasutama madalamaid

positsioone, sealhulgas keskmist ja alumist positsiooni lõike 1 punktis 6 nimetatud kõrgusest.

Positsioonide jaotus peab olema kordamööda võrdne ja proportsionaalne toetuse saaja kogu

toetuse abil rajatud taristu ulatuses.

(3) Toetuse saaja tagab kümne tööpäeva jooksul pärast taristu valmimist toetuse saaja määratud

viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele

lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise.

(4) Toetuse saaja tagab hulgimüügitasandi juurdepääsu ka sellistele taristu osadele, mida ei ole

toetusest rahastatud, aga mida toetuse saaja kasutab, et võimaldada toetuse abiga rajatud

taristule teenuse osutamist.

17

(5) Toetuse abil rajatud taristul kehtivad järgmised maksimaalsed põhiteenuste hinnad ühes

kalendrikuus ilma käibemaksuta:

1) sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse hind arvutatakse vastavalt valemile „hind =

üks euro korda renditava pinna kõrgus mastis“, mis saab olla maksimaalselt 100 eurot meetri

kohta;

2) hulgimüügitasandi võrguteenuse hind kiule on 4,5 eurot ühe kilomeetri kohta;

3) sideseadmete konteineris aktiivseadmete hoiustamise hind on 10 eurot ühe püstikuühiku (U)

kohta;

4) elektri tarbimise kulu vastavalt tegelikele kuludele.

(6) Lõikes 5 sätestatud hinnad peavad kehtima vähemalt kolm aastat alates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpust.

(7) Pärast lõikes 6 sätestatud ajavahemiku möödumist võib toetuse saaja tõsta hindu vastavalt

tarbijahinnaindeksi aastasele kasvule, kuid mitte rohkem kui kolm protsenti aastas.

(8) Lisaks lõikes 5 sätestatud põhiteenustele tohib toetuse saaja pakkuda ka teisi ühekordseid

lisateenuseid kulupõhise hinnaga.

(9) Kui toetuse saaja on elektroonilise side seaduse § 45 alusel märkimisväärse turujõuga

ettevõtja, kellele on kehtestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel

hulgimüügitasandi hinnad, kehtivad toetuse saajale maksimaalselt sätestatud

hulgimüügitasandi hinnad järgnevalt:

1) toetuse abiga rajatud taristul kehtivad määruses sätestatud hinnad;

2) toetuse saaja omavahenditest rajatud taristul, mida kasutatakse teenuse osutamiseks

tagasiühenduse võrku, kehtivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel

reguleeritud hinnad. Juhul kui vastavad toote või teenuse hinnad Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti otsusega reguleeritud ei ole, peab hulgimüügitasandi hinnakujundus lähtuma

käesoleva määrusega sätestatust.

(10) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud taristule juurdepääsu taotluse ja võimaldab

alustada selle kasutamist hiljemalt kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

Taotlused rahuldatakse nende laekumise järjekorras.

(11) Hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääs passiivsele võrgutaristule, sealhulgas

pimedale kaablile, kaablikanalisatsioonile ja sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele,

peab olema võimaldatud vastava võrgutaristu kasuliku eluea lõpuni. Juhul kui toetusega rajatud

võrgutaristu uuendatakse või asendatakse enne selle kasuliku eluea lõppu, peab toetuse saaja

jätkama taristule juurdepääsu võimaldamist kogu algse taristu puhul ettenähtud kasuliku eluea

ajal.

(12) Kümne aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust on teistel Eestis

registreeritud sideettevõtjatel õigus nõuda 5G sagedusloa omanikelt juurdepääsu rändlusele

toetuse abil rajatud tugijaama piires alates mobiilsideteenuse tegelikust käivitamisest vastavalt

määruse § 17 lõike 4 punktis 2 sätestatule, kui on tõendatud ja tagatud järgnevad tingimused:

1) nimetatud juurdepääsuga tagab rändluse taotleja uudsed 5G-mobiilsideteenused, mida sellel

ajahetkel teenust osutavad 5G sagedusloa omaniku mobiilsidevõrgus ei ole võimelised

osutama;

2) lõikes 1 nimetatud teenuse pakkumisega seotud hüved lõppkasutajatele ületavad teenuse

pakkumisega seotud kulud;

18

3) rändluse juurdepääsuga ei ohustata olemasoleva mobiilsidevõrgu turvalisust ning

terviklikkust;

4) rändluse juurdepääsuga ei ohustata käesoleva määruse § 17 lõikes 4 loetletud kohustuste

täitmist, mis on 5G sagedusloa omanike võetud.

(13) Rändlus toetuse abil rajatud tugijaama piires käesoleva määruse kontekstis on tehniline

ligipääs riikliku toetuse abil rajatud taristul olevale 5G sagedusloa omaniku raadiosidevõrgule,

eesmärgiga osutada teenuseid juurdepääsu taotleva sideettevõtja klientidele. Selline ligipääs

hõlmab:

1) antennisüsteeme ja nende teenindatavaid levialasid;

2) raadioüksuseid (RU/RRH) signaali vastuvõtmiseks ja edastamiseks;

3) alussagedusüksuseid (BBU/DU/CU) või nende funktsionaalsust täitvaid seadmeid

signaalitöötluseks.

(14) Kümne aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust on teistel

sideettevõtjatel õigus esitada juurdepääsutaotlus võrgu aktiivseadmete kasutamiseks

5G-teenuste osutamiseks alates hetkest, kui 5G sagedusloa omanik on teenuse osutamist

alustanud ning riigis on muutunud kättesaadavaks aktiivseadmete jagamise tehnoloogia, näiteks

mitme operaatori raadiosidevõrk (MORAN) või mitme operaatori tuumikvõrk (MOCN).

Nimetatud õigus kehtib järgnevatel tingimustel:

1) juurdepääsu taotleja on tõendanud, et nimetatud juurdepääsuga tagab taotleja uudsed

teenused, mida sellel ajahetkel teenust osutavad 5G sagedusloa omanikud sidevõrgus ei

võimalda;

2) nimetatud teenuse pakkumisega seotud hüved lõppkasutajatele ületavad teenuse

pakkumisega seotud kulud;

3) juurdepääsu võimaldamisega ei ohustata olemasoleva sidevõrgu turvalisust ja terviklikkust;

4) nimetatud juurdepääsu andmisega ei ohustata käesoleva määruse § 17 lõikes 4 loetletud

kohustuste täitmist, mis on 5G sagedusloa omanike võetud;

5) kulud juurdepääsu võimaldamisega on juurdepääsu taotleja kanda.

(15) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi sideteenuste ka lõppkasutajatele mõeldud

jaeteenuseid, peavad juurdepääsu taotlevad sideettevõtjad saama kasutada vähemalt 50

protsenti toetusega rajatud passiivse taristu mahust.

(16) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi võrguteenuste ja sidemasti antenni

paigalduskoha renditeenuse ka lõppkasutajatele mõeldud jaeteenuseid, peab ta pidama jae- ja

hulgimüügitasandi sideteenuste kohta eraldiseisvat raamatupidamisarvestust vastavalt

komisjoni otsuse artikli 5 lõikele 5 ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud

toetusega ehitatud taristu käitamisega.

(17) Toetusega määratud juurdepääsu tagamise tingimused ja kohustused kehtivad ka taristu

omaniku, operaatori või muu asjaosalise vahetumise korral.

(18) Toetusega ehitatud taristul hulgimüügitasandi võrguteenusele ja sidemasti antenni

paigalduskoha renditeenusele juurdepääsu ja hinnakujunduse kohustused ja tingimused

kehtivad ka taristu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral.

(19) Toetusega ehitatud taristule määratud eraldiseisvad raamatupidamisarvestuse hoidmise

kohustused ja tingimused ning liigse hüvitise tagasimakse kohustused kehtivad ka taristu

omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral.

19

§ 33. Toetuse saaja hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustuste täitmise kontroll ja

järelevalve

(1) Käesolevas peatükis toetuse saajale ja temaga toetuse taotlemise kaudu seotud 5G

sagedusloa omanikele pandud kohustuste ja tingimuste täitmist kontrollib rakendusüksus, kes

vajaduse korral kaasab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.

10. peatükk

Aruannete esitamine

§ 34. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu

projekti lõpparuande.

(2) Projekti lõpparuandes kajastatakse:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi ja number ning

toetuse saaja nimi;

2) projekti aruandeperiood;

3) käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud tulemus- ja väljundnäitajad;

4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele;

5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.

(3) Lõpparuandes kajastatakse lisaks lõikes 2 sätestatule toetuse saaja hinnang strateegia „Eesti

2035“ sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses lubatule.

(4) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul pärast lõpparuande saamist, kas lõpparuanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

(5) Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise

korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(6) Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusel projekti järelaruande alates projekti

abikõlblikkuse lõppemisest, järgnevate tähtaegadega:

1) regulaarselt iga 5 aasta tagant, 10 aastase perioodi jooksul alates projekti abikõlblikuse

tähtaja lõpust;

2) rakendusüksuse päringu nõude korral 10 kalendri päeva jooksul.

(7) Projekti järelaruandes kajastatakse:

1) 5G sagedusloa omaniku raadiovõrgu planeerimistarkvara leviala simulatsioon toetuse abil

rajatud sidemasti kohta;

2) teave üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestuse kohta;

3) andmed, mis võimaldavad kontrollida, et toetuse saajale ei ole makstud liigset hüvitist, nagu

on sätestatud komisjoni otsuse artiklites 5 ja 6.

(8) Rakendusüksus kontrollib 10 tööpäeva jooksul pärast järelaruande saamist, kas järelaruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

20

(9) Kui järelaruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise

korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(10) Kui järelaruandes esinevaid puudusi ei kõrvaldata ning puudused on seotud üldise

majandushuvi teenuse pakkumisega või järelaruande puudustest tulenevalt ei ole võimalik

tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses ettenähtud korras üldise majandushuvi teenuse

pakkumise sisu, on rakendusüksusel õigus algatada toetuse andmise otsuse muutmine vastavalt

käesoleva määruse §-s 35 sätestatule.

11. peatükk

Toetuse tagastamine

§ 35. Toetuse tagasinõudmine

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des

28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

(2) Rakendusüksus nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:

1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata;

2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

3) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

4) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruannete menetlemise ajal on toetuse saaja

esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,

ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil;

5) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase

teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

(3) Rakendusüksus põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuses. Rakendusüksus arvestab toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel hea

halduse tava põhimõtteid.

(4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja pankrotimenetlust

reguleerivate sätete alusel.

(5) Lõike 2 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse toetuse tagasinõudmise otsus

kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub toetuse tagasinõudmise otsus süüdimõistva

kohtuotsuse jõustumisel.

(6) Ebaseadusliku riigiabi korral lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust.

(7) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja number;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse summa;

6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;

8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

21

(8) Kui toetuse saaja täidab osaliselt määruses sätestatud ja talle pandud kohustusi, on

rakendusüksusel kaalutlusõigus tagasinõutava toetuse suuruse kohta, rakendades

proportsionaalsuse põhimõtet.

(9) Kui toetuse saaja ei ole projekti lõpust alates 24 kuu jooksul taganud mobiilsideteenuse

osutamist vastavalt määruse § 17 lõikes 4 nõutule ja § 23 lõike 2 punktis 3 märgitud kilomeetrite

arvust 90 protsendi ulatuses, rakendab rakendusüksus proportsionaalselt rikkumise ulatusele

toetuse tagasinõudmist.

(10) Kui toetuse saaja ei ole projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust alates 24 kuu jooksul

taganud mobiilsideteenuse osutamist vastavalt määruse § 17 lõike 4 punktis 1 nõutule, rakendab

rakendusüksus proportsionaalselt rikkumise ulatusele toetuse tagasinõudmise otsuse.

Rakendusüksus arvestab toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel hea halduse tava

põhimõtteid.

(11) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimakstava

toetuse tagasi § 35 lõike 7 punktis 6 sätestatud tähtpäevaks.

(12) Kui toetus nõutakse tagasi täies ulatuses, tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise

otsuse kehtetuks.

(13) Rakendusüksus edastab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse

saajale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 36. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse

esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

(2) Rakendusüksuse tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus.

Kui rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie

rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

kantsler

Lisa 1. Turutõrkepiirkondade loetelu

Lisa 2. Hindamiskriteeriumid

1

11.01.2026

Justiits- ja digiministri määruse „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse

andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõu kohaselt kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord määrusega „Peamistel

transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ (edaspidi meede).

Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse

suurendamine“ meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste

arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused.

Internetikasutajatel on probleeme kiire mobiilse interneti kättesaadavusega transpordikoridoridel,

kus mõningatel juhtudel puudub andmeside täielikult. Probleem on eksisteerinud juba aastast 20141

ja on enamjaolt tingitud asjaolust, et sidemastid asuvad kasutajatest liiga kaugel, mille tõttu

mobiilsidesignaal on nõrk või puudulik ja andmeedastuse kiirus seetõttu madal või olematu. Uute

sidetehnoloogiate turule tulekuga on probleem ainult süvenenud, kuna viienda põlvkonna

mobiilsidetehnoloogia (5G) vajab oluliselt tihedama asetusega sidemastitaristut kui varasemad

mobiilsidepõlvkonnad. Seda sellepärast, et 5G-ga kasutatakse kõrgemaid sagedusi, mis toovad

suuremad kiirused, aga väiksema leviulatuse.

Kuna transpordikoridorid läbivad ulatuslikult piirkondi, kus puudub tiheasustus, kulgedes läbi

metsade ja soode, siis puudub mobiilsideettevõtjatel huvi neis kohtades ka erainvesteeringute

tegemiseks ehk tegemist on turutõrkepiirkondadega. Turutõrkepiirkonnad ehk valged alad

käesoleva meetme raames on kohad, kus olemasolevat sidetaristut ja kättesaadavat sagedusressurssi

ning mobiilsidetehnoloogiat ära kasutades ei võimalda mobiilsidevõrk tipptunnitingimustes

allalaadimist kiirusega vähemalt 50 Mbit/s.

Meetme eesmärk on toetada lisasidemastide rajamist valgetel aladel asuvatel peamistel maanteedel

ja raudteedel. Meetme tulemusel tagatakse kiire, vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega

5G-mobiilsideühendus transpordikoridoride valgetel aladel. Ühtlasi panustab toetusmeede

katkematu ühendusega 5G-transpordikoridoride valmidusse. Katkematud 5G-koridorid on seatud

eesmärgiks erinevates Eesti2,3 ning Euroopa Liidu strateegiates ja arengukavades4. Katkematu

sideühendusega transpordikoridorid teenivad muu hulgas riigi julgeoleku huve, soodustades

autonoomsete süsteemide kasutuselevõttu, näiteks ühendatud automatiseeritud mobiilsus (CAM),

multidomeeni operatsioonid (MDO, CJADC2), droonid, AI robootika jne. 5G-andmeside

võimaldab osutada mitmekülgseid teenuseid, mis eeldavad usaldusväärset reaalajalist andmeside.

Toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik meede, mis on suunatud

1 Elronis puudub levi

2 Digiühiskonna arengukava 2030

3 Eesti lairiba plaan 2030

4 Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil

2

turutõrkepiirkondades 5G-taristu rajamise toetamiseks. Kuigi taotluste esitamine ja aruandlus

võivad ajutiselt suurendada ettevõtjate halduskoormust, on halduskoormuse kasv tähtajaline ning

halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamine ei ole vajalik.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik

Kaidi Ristal (tel 5885115, e-post: [email protected]) koostöös Rahandusministeeriumi riigiabi

ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk

([email protected]).

1.3 Märkused

Käesolev määrus on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (nn ühendmäärus) ning perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega.

Määruses sätestatud eelarve 9, 37 miljonit eurot ja tulemusnäitaja sõnastus tugineb Vabariigi

Valitsuse 11.12.2025 istungil (protokoll number 56, päevakorrapunkt 16) kinnitatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ muutmise ettepanekule (muudatus

number 4), mis on esitatud heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 peatükist ja 36 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile

4. Toetuse taotlemine

5. Taotluse menetlemine

6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

7. Toetuse maksmise tingimused

8. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused

9. Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule

10. Aurannete esitamine

11. Toetuse tagastamine

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu §-des 1–11 sätestatakse määruse reguleerimisala ja defineeritakse määruses kasutatud

olulisemad terminid. Samuti on toodud määruse eesmärgid ja rakendusasutused ning

rakendusüksuse ja riigiabi andmise alused käesoleva meetme raames.

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatakse konkreetne meede, mille on Eesti Vabariik ja Euroopa Komisjon

kokku leppinud rakenduskavas.

Lõige 2 viitab riiklikule arengukavale („Eesti digiühiskond 2030“) ja selles seatud eesmärgile, mida

meede aitab saavutada (5G- ja 6G-baastaristu arendamine).

3

Lõige 4 kinnitab, et määruse alusel toetatavates projektides lähtutakse järgmistest määruse (EL)

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest:

1) liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste austamise ja Euroopa

Liidu põhiõiguste harta järgimise;

2) liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kogu programmide ettevalmistamise, rakendamise,

seire, aruandluse ja hindamise ajal võetakse arvesse ja edendatakse meeste ja naiste

võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist;

3) liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohased meetmed, et välistada programmide

ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal igasugune

diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude,

vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide

ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu;

4) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11

sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu

eesmärke, Pariisi kokkulepet ja põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

5) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse täielikus kooskõlas liidu keskkonnaalaste

õigusaktidega.

Lisaks viitab see lõige strateegia Eesti 20355 aluspõhimõtetele ning seal sätestatud sihile „Eestis on

kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõte on sõnastatud järgmiselt: „Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja

õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid

ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust

ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise,

ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi.“

Riigiabi

Paragrahvi 1 lõikes 6 ja 7 käsitletakse riigiabi andmist.

Meetme raames antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli

106 lõike 2 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses.

Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsusest (EL) 2025/2630 Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes

ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L 2025/2630, 19.12.2025) (edaspidi

komisjoni otsus).

Üldise majandushuvi teenuse andmisel on oluline defineerida üldist majandushuvi pakkuva teenuse

sisu. Paragrahvis 2 defineeritakse üldist majandushuvi pakkuv teenus (edaspidi ÜMPT)

järgnevalt: transpordikoridoridel turutõrkepiirkondades mobiilsideteenuse osutamiseks vajaliku

taristu rajamine, haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades lõppkasutajale ülikiire

mobiilsideühenduse.

See tähendab, et riigi soov on turutõrkepiirkondades saada kvaliteetne mobiilsideteenus. Valdkonna

esindajad on toonud välja, et neis piirkondades on puudu sidemastidest ning kogu kulu sidemasti ja

mobiilsideseadmete rajamiseks on liiga suur võrreldes saadava kasuga, mille tõttu huvi

5

„Eesti 2035“ strateegia

4

erainvesteeringuteks neis piirkondades pole. Seega toetab riik antud toetusmeetmega sidemastide

ja nende teenindamiseks vajaliku passiivse taristu rajamist. Vastutasuks on toetuse saajad

kohustatud pakkuma kõigile sideettevõtjatele (sealhulgas 5G sagedusloa omanikele) juurdepääsu

õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

Määrus kohustab toetuse saajat pakkuma kõikidele sideettevõtjatele mittediskrimineerivat või

võrdset juurdepääsu toetuse abil rajatud taristule. Ühtlasi määrus ka kohustab toetuse saajat tagama,

et rajatud sidemastis osutavad määruses minimaalselt nõutud mobiilsideteenust kõik 5G sagedusloa

omanikud vähemalt üheksa aastat alates aktiivseadmete käivitamisest.

Määruses on nõutud, et mobiilsideteenust tuleb pakkuda järgnevalt.

1) Mobiilsideteenust peavad pakkuma kõik 5G sagedusloa omanikud, kes Eestis tegutsevad.

Kõik 5G sagedusloa omanikud on kohustatud teenust pakkuma, et soodustada konkurentsi

mobiilside jaeturul ning võimaldada lõppkasutajatel mobiilsideteenust tarbida enda valitud

mobiilsidefirma juures. Toetusmeede edendab sotsiaalset kaasatust ja territoriaalset

ühtekuuluvust, vähendades digitaalset lõhet hästi teenindatud ja väheteenindatud

piirkondade vahel ning teenides avalikku huvi, tagades, et vähemalt 100 Mbit/s ja kiiremad

mobiilsideühendused oleksid kättesaadavad ka transpordikoridoride turutõrgete

piirkondades, nagu see on juba laialdaselt saadaval riigi teistes osades. Üldist

majandushuvi pakkuva teenusega riigiabi andmine soosib mobiilsideettevõtjate

infrastruktuuri kasutuselevõttu, stimuleerib innovatsiooni ning garanteerib elanikele ja

transiitliiklusele ajakohased sideteenused piirkondades, kuhu erasektor muidu ei

investeeriks.

2) Teenust tuleb osutada minimaalselt üheksa aastat. See tuleneb aspektis, et

mobiilsideettevõtjatel on paindlikus teenust osutama hakata 11 kuu jooksul alates projekti

abikõlblikuse perioodi lõpust ja komisjoni otsuse artiklist 2, mis reguleerib et otsus kehtib

ÜMPT-ile, mis on antud kuni kümmeks aastat.

3) Teenus peab olema tagatud vähemalt 40 MHz ribalaiusega litsentseeritud sagedusel. Suurem

ribalaius võimaldab suuremaid andmemahtusid.

4) Teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes allalaadimise kiirust vähemalt 100 Mbit/s.

Andmesidekiirus 100 Mbit/s on Eesti normaalselt toimivates turutingimustega kohtades

enamjaolt kättesaadav.

5) Teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes üleslaadimist kiirusega vähemalt 5 Mbit/s.

6) Teenus peab võimaldama edasi-tagasi saatmist lühikese latentsusajaga, mis on väiksem kui

50 millisekundit IP-paketi kohta.

Abikõlbliku sihtpiirkonna kindlaksmääramine ja turutõrke tuvastamine

Lairibale antava riigiabi suuniste (edaspidi ka LRS) punktid 60–64 defineerivad turutõrke

mobiilsidevõrkude korral6. Suuniste punkt 60 ütleb, et turutõrked esinevad piirkondades, kus

puudub lõppkasutajate vajaduste rahuldamiseks piisav mobiilsidevõrk või seda pole tõenäoliselt

kavas asjakohasel ajavahemikul kasutusele võtta. Suuniste punktis 64 on toodud näited teenustest,

mida lõppkasutajad vajavad, muu hulgas sujuv võrgujuurdepääs ühendatud ja automatiseeritud

liikuvuse tagamiseks transporditeedel ning teatavat minimaalset kiirust ja läbilaskevõimet tagav

sidevõrk.

6 Lairibale antava riigiabi suunised

5

Suuniste punkt 70 ütleb, et igal juhul tuleb riigil turutõrke tuvastamiseks olukord kaardistada ja teha

avalik konsultatsioon.

Kaardistus ja avalik konsultatsioon

Kaardistades ja avalikku konsultatsiooni tehes võeti arvesse komisjoni lairibale antava riigiabi

suuniseid.

Kaardistati üheksa maanteed ja kolm raudteed. Maanteede nimekiri tuleneb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 25.06.20157 vastuvõetud määrusest „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“, kus liigitatakse põhimaanteed, mida on Eestis 12. Kümme määruses loetletud

põhimaanteed on nimekirjas. Välja arvati Tallinna-Pärnu-Ikla maantee, kuna nimetatud koridoril on

toetust sidemastide rajamiseks saadud Euroopa Ühendamise Rahastu Digitaalfondist, ja Tallinna

ringtee. Nimekirjale lisati regionaalse tasakaalu saavutamiseks Heltermaa-Kärdla-Luidja koridor,

mis on Hiiumaa suurim maantee. Raudteedest kaardistati kolm koridori: Tallinn-Tapa, Tapa-Narva

ja Tapa-Tartu.

Määruse eelnõu puhul on abikõlblik piirkond ehk turutõrkepiirkond loetletud määruse lisas 1, mis

selgitati välja kaardistuse tulemusel. Määruse lisas 1 on koridori kilomeetripostide vahemikud

toodud transpordikoridori põhiselt, kus ei ole tipptunnitingimustes võimalik tagada allalaadimist

kiirusega 50 Mbit/s.

Kaardistamiseks küsis Justiits- ja Digiministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametiga (edaspidi TTJA) mobiilsideettevõtjate nende mobiilsidevõrkude mudeleid, mis arvestaks

tipptunnitingimustes operaatoritele kättesaadavaid ressursse, nagu olemasolevad sidemastid,

kättesaadav sagedusressurss ja tehnoloogia.

Tipptunnitingimus on võrgu eeldatav töötingimus tipptunnil ehk ajavahemikul päevas, mis kestab

enamasti ühe tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel ehk mobiilsidevõrkude puhul on

nominaalne tugijaama koormus vähemalt 50% või suurem, kui tipptunnil on liiklus oluliselt suurem.

Kaardistamisel võtsid mobiilsideettevõtjad arvesse järgnevaid tingimusi:

● kõiki mobiilsideettevõtjatele juurdepääsetavaid sidemaste koridoril, mis asusid 5 km

raadiuses;

● tavaliselt kasutatavat sagedust ja mobiilside ettevõtjatele kättesaadavat tehnoloogiat;

● sekundaarse sünkroniseerimise referentssignaali vastuvõtuvõimsust (SS-RSRP) – 110 dBm;

● tugijaama koormust 50% ja rohkem;

● 100 x 100 m võrguruudud.

Kuna toetatakse ainult lisasidemastide rajamist, siis tuli transpordikoridorist 5 km raadiuses

olemasolevatesse sidemastidesse projekteerida võimalikult parim kättesaadav ressurss tehnoloogia

ja sageduse põhjal, võttes arvesse võrgu koormust. Taoline mudel võimaldab näha, kuhu on

lisasidemaste vaja, kui juba eksisteerivates ja sideoperaatoritele juurdepääsetavates mastides on

parim ressurss kasutusel. Operaatoritel paluti mudeli põhjal esitada koridoril asukohad 100 x 100 m

võrguruudu täpsusega, kus tipptunnitingimustes ei ole võimalik saavutada allalaadimist kiirusega

50 Mbit/s.

Kaardistus läbis avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja, kas nimetatud piirkondades on järgneva

kolme aasta jooksul kavatsusi erainvesteeringuteks. Avalik konsultatsioon kestis 5. märtsist kuni

7 Riigiteede liigid

6

10. aprillini 20258. Konsultatsiooni tagasiside tulemusel lühendati sekkumispiirkonda

järjekorranumbriga 91 Tapa-Tartu raudteel nimetusega „Linnusaare raba – Vägeva“

kilomeetripostideni 360–362,8.

Paragrahvides 3–8 on defineeritud määruse olulisemad terminid: turutõrkepiirkond, taristu,

transpordikoridor, mobiilsideteenus, sideettevõtja, üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete

andmise akt.

Paragrahvi 4 lõige 2 defineerib termini „sidemast“, mis on kõrgrajatisena käsitletav passiivne

sidetaristu, mis on mõeldud mobiil- ja raadioside aktiivseadmete, nagu antennide ja tugijaamade

paigaldamiseks ning käitamiseks ning mis vastab tootja ette nähtud mobiilsidemasti paigaldus- ja

ehitusnõuetele.

Oluline on aru saada, et sidemast on metallkonstruktsioon, mis peab võimaldama seadmete

paigaldamist, st sidetehnik peab saama sidemasti tippu minna, sinna raadio- ja/või

mobiilsideseadmeid paigaldada ning käia ka paigaldatud seadmeid hooldamas.

Paragrahvis 5 defineeritakse terminit „transpordikoridor“, mis on vähemalt neljakilomeetrine

terviklik lõik käesoleva määruse lisas 1 loetletud koridoril olevast valgest alast.

Selle terminiga piiritletakse minimaalselt mobiilsideteenuse osutamise ala ühe rajatava sidemasti

kohta. Üks valge ala võib olla lühem või pikem kui 4 km, kuid ühe rajatava sidemasti teenindamisala

määruses nõutud mobiilsideteenusega (levialaga) saab olla 4 km või suurem. Et teada, kui suur on

lõplik määruses nõutud levi ulatus koridoril, teeb raadioplaneerimise tarkvaras vastavad mudelid

toetuse taotleja koos mobiilsideettevõtjaga – soovitavalt igaühega eraldi, kuna erinevate

signaaltugevuse kalkulatsiooniprogrammide ning samuti sagedusvahemike tõttu, mille

mobiilsideettevõtja plaanib kasutusele võtta, võivad andmed mobiilsideettevõtja kohta erineda.

Paragrahvis 7 defineeritakse termin „sideettevõtja“, kes on elektroonilise side ettevõtja

elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 punkti 5 tähenduses.

ESSi § 2 punkt 5 sätestab: „Elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab

lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat

elektroonilise side teenust.“

Paragrahvis 8 defineeritakse termin „üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise

akt“, mis on rakendusüksuse tehtud taotluse rahuldamise otsus toetuse saajale, kus sätestatakse

komisjoni otsuse artiklis 4 nimetatud tingimused.

Termini defineerimine aitab piiritleda komisjoni otsuse artiklis 4 nõutava ÜMPT ülesande andmise

akti sisu ja viidata abikõlblikele kuludele ning on oluline ÜMPT seisukohast õigusselguse loomisel.

Määruse eelnõu §-des 9–10 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja väljundnäitajad

ning rakendusasutus ja -üksus.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

8 Avalik konsultatsioon

7

Eelnõu §-des 11–14 sätestatakse meetme raames toetatavad tegevused, abikõlblikud ja

abikõlbmatud kulud, abikõlblikkuse periood ja toetuse piirmäär.

Paragrahvi 11 lõige 1 sätestab, et toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad määruse

§-s 9 nimetatud väljund- ja tulemusnäitaja ning eesmärgi saavutamisse ning mille raames viiakse

ellu taristu rajamine, sh sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega.

Määruse väljundnäitaja on rajatud sidemastide arv ja tulemusnäitaja on 5G-leviga kaetud valged

alad transpordikoridoril (märkus - tulemusnäitaja sõnastus tugineb Vabariigi Valitsuse

11.12.2025 istungi protokollile number 56 (päevakorrapunkt 16), millega kinnitati

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muudatus nr 4 ja suunati see

heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile)

Paragrahvi 11 lõike 2 kohaselt toetatakse tegevust, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta

oluliselt“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 kohaselt kahjustab

majandustegevus oluliselt:

a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside

heidet;

b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava

tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või

varadele;

c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab

i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist

potentsiaali, või

ii) mereala head keskkonnaseisundit;

d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui

i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist

ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate

energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas

toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või

ringlussevõetavuse osas;

ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist,

välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada

keskkonda;

e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava

saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud

olukorraga, või

f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus

i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või

ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Paragrahvi 11 lõige 3 sätestab, et toetatakse taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud

kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kavandatud eluiga on vähemalt viis aastat. Seega on

projekti puhul vaja esitada kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon

vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) lisa 3 B-osale.

8

Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda eelpool nimetatud määruse juhendist ning

Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning

sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Projekt peab vastama

põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Vastavad materjalid – põhimõte „ei kahjust oluliselt“ ja

kliimakindluse tagamise juhend – on leitavad RTK veebilehelt9.

Paragrahvi 11 lõige 4 sätestab, et ei toetata elektroonilise sidevõrgu käitamise ja haldamise kulusid.

Samuti ei toetata taristu ehitamisega seotud investeeringute asendamist, mida toetuse saaja või

temaga juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeerimise kavatsustes lähima

kolme aasta jooksul omavahenditest planeerinud.

Seega, kui peaks ilmnema, et sekkumispiirkonnas on sidemasti rajamine olnud sideettevõtja

investeeringukavatsustes sees, näiteks konkreetse äriplaani ja investeeringuks vajalike vahendite

eraldamise kavatsusega, ei ole tegemist turutõrkepiirkonnaga ja sellest tulenevalt pole sellistes

piirkondades riigil alust sekkuda.

Paragrahvi 11 lõige 5 sätestab, et toetust ei anta projektile, mille elluviimist on alustatud või mille

osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist. See tuleneb

riigiabi eeskirjadest. Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne rakendusüksusele taotluse esitamist

kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, teha ettemakset,

kasutada teenuseid, sõlmida üleandmise ja vastuvõtmise akte jms.

Sellesse põhimõttesse on toodud üks erand, mida ei loeta elluviimise alustamiseks. Selleks on

olukord, kus toetuse saaja on alustanud enne taotluse esitamist sidemastialuse maa hankimise või

kasutamisega seotud tegevusi. Seda selle tõttu, et maa hankimine ja teadmine, kuhu sidemast

rajatakse, on eeldus toetuse taotlemisele, et saada teada projekti kogumaksumus. Projekti

kogumaksumust on oluline teada, et mõista, kas projekt on majanduslikult jätkusuutlik, arvestades

varem määratletud maksimaalseid hulgimüügitasandi juurdepääsu hindu.

Maa ostmise erandid sätestab ka komisjoni üldise grupierandi määruse artikkel 2 (23)10 (Komisjoni

määrus (EL) nr 651/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1)).

Selles punktis määratletakse tööde alustamine järgnevalt: „tööde alustamine“ — kas

investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida

seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on

varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist

või teostatavusuuringute teostamist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine“ omandatud

ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke“.

Tsiteeritud määrus reguleerib muu hulgas lairibataristule (sh mobiilsidetaristule) antavat riigiabi,

mis lähtub lairibale antava riigiabi suunistest.

Järgnevalt on toodud erinevad sidemasti rajamise hinnakomponendid, mida mõjutab sidemastialuse

maa asukoht ja mille tõttu on toetuse taotlejal oluline toetuse taotlemise eel teada mastialuse maa

asukohta.

● Sidemast (kõrgusega 60–100 m): 130 000–170 000 €. Kõrgemad sidemastid on

kallimad olenevalt ka sidemasti tüübist, mis omakorda oleneb sellest, kui suur on

9 https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded 10

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02014R0651-20230701

9

sidemastialune maa. Aga hind sõltub ka sellest, kui kaugel koridorist seda

kõrgemat sidemasti on vaja või milline on maastik ja taimestik sidemastialuse maa

ümbruses.

● Tagasiühenduse võrgu rajamine: 30 000–40 000 € kilomeetri kohta olenevalt

pinnasest.

● Elektrivõrguga liitumine: 11 000 € (400 m raadiuses) või 35 000 € (kui

liitumispunkt on kaugemale kui 400 m).

Paragrahvis 12 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Meetme raames on

abikõlblikud need toetuse saaja kulud, mis on otseselt vajalikud abikõlblike tegevuste elluviimiseks

ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Taristu rajamine hõlmab peamiselt sidemasti ja selle

käitamiseks vajaliku passiivse taristu projekteerimise ettevalmistamise (sealhulgas

projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde

tegemist ning geomeetrilist planeerimist) ja projekteerimise ning ehitamise ja järelevalve

kulukomponente.

Paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatakse meetme raames abikõlblikud kulud. Lõike 2 punktis 2 on

abikõlblikuks kuluks nimetatud taristu rajamist koos sidemasti juurde kuuluvate vajalike

materjalide ja rajatistega. Näitlik, kuid mitte lõplik nimekiri taristu osadest on järgnev:

● sidemast koos vajalike lisadega (näiteks lennuohutustuled);

● valguskaabli ühenduse rajamine, sh mikrotorutehnoloogiat kasutades, ning sidemasti

ühendamine olemasoleva valguskaablivõrguga, selle tarbeks vajaduse korral

kaablikanalisatsiooni rajamine;

● elektrivõrgu rajamine ja sidemasti ühendamine olemasoleva elektrivõrguga, sh

elektrikilpide rajamine, selle tarbeks vajaduse korral kaablikanalisatsiooni rajamine;

● sidemasti teenindavate sidekonteinerite ost;

● sidemasti konteineri jahutus- ja/või kliimaseadmed;

● sidemasti konteineris paiknevad seadmekapid või -riiulid;

● sidekonteineri tulekustutussüsteem;

● sidekonteineri turvaseadmed (signalisatsioon jmt);

● sidemasti turvalisuse tagav piirdeaia rajamine, sh nii aia kui ka sidekonteineri lukusüsteem;

● sidemastile ligipääsuks juurdepääsutee rajamine;

● reservtoite generaator koos kütusemahutiga või muu reservtoitelahendus, näiteks akud.

Sealjuures on reservtoite generaator koos kütusemahutiga abikõlblik kulu ainult juhul, kui

see on kasutatav biodiisli baasil ja selles saab hoiustada ainult biodiislit. Ei toetata

reservtoite generaatoreid või kütusemahuteid, mis kasutavad fossiilseid kütuseid, näiteks

nafta, maagaas või kivisüsi.

Veel on abikõlblikud projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste

ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud ning tegevusega piiritletav geomeetrilise planeerimise kulu.

Samuti on abikõlblikud kavandatavale ehitustööle ehitusseaduse alusel kehtestatud korras

omanikujärelevalve tagamise kulud, projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete

taaskasutamise, sh ringlusse võtmisega seotud kulud, ja ehitusprojektide auditeerimise kulud.

Abikõlblikud ei ole abikõlbmatute tegevustega seotud kulud. Samuti ei ole abikõlblikud maa ja

olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud, amortisatsioonikulud, esinduskulud ja kingitused

(sh suveniirid ja meened), kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahendite

toetustest hüvitatud, toetusest rajatud taristu haldamise ja käitamisega seotud kulud, mitterahalised

kulud, administratiivsed personali- ja üldkulud (välja arvatud ühendmääruse §-s16 loetletud),

mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, ruumide rendi- ja üürikulud, projekti elluviimiseks uue

10

juriidilise isiku või tema struktuuri loomise ja toimimise kulud, liiklusvahendite soetamise,

rentimise või liisimise kulud ega muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti

elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

Paragrahvis 13 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Toetatavate kulude abikõlblikkuse periood

algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtaeg on normaaltingimustes taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 24 kuu jooksul.

Rakendusüksus võib mõjuval põhjusel projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuid mitte

hilisemaks kui 31. detsember 2029. aastal. Mõjuvaks põhjuseks loetakse asjaolu, kui toetuse

taotlejal on projekti raames ilmnenud tõendatavaid ja taotleja tegevusest mittesõltuvaid ajalisi

viivitusi. Ajalisi viivitusi võivad näiteks põhjustada olukorrad, nagu sidemastialuse maa hankimine,

ehitusloa kooskõlastamine kohalikus omavalitsuses, projekti partneritest tulenevad ajalised

viivitused (nt sidemasti juurde paigaldatava elektrivõrgu valmiduse tagamine) jt olukorrad.

Eelnev on vajalik, kuna „Eesti lairiba plaani 2030“ koostamise ja selle tarbeks sisendi kogumise

käigus ilmnes sidevõrkude arendajatelt, et sidetaristu võrkude arendamisel on keeruline saada

maakasutusõigust (eriti sidemastialune maa) just nendele kinnistutele, millele on kõige optimaalsem

võrk ehitada. Alustuseks tuleb saada maakasutuse nõusolek ja kokkulepe maa omanikuga. Kuna

sidemast on keskkonnapilti muutev ehitis, siis see nõuab kohalikult omavalitsuselt kooskõlastust

(detailplaneeringute algatamist, muutmist ja kinnitamist), mis kõik võib tekitada ajalise viivituse.

Eelistatud oleks, et projekti ettevalmistuse aste antud aspektis on kõrge, kuid tuleb mõista, et

sidevõrguarendajad ei soovi võtta suuri finantsriske olukorras, kus toetuse saamine ei ole

garanteeritud ja garantii annab alles see, kui taotlus on menetletud ja toetuse saamise otsus

kinnitatud.

Paragrahvis 14 sätestatakse toetuse määr, mis on 70% projekti abikõlblikest kuludest.

Maksimaalne toetus projekti kohta on 300 000 eurot, mis on eeldatavasti ühe sidemastikomplekti

rajamiseks piisav kaasfinantseeringu suurus.

Meetme eesmärk on saada valgetesse aladesse mobiilside, aga vahend selle saamiseks on rajatav

sidemast, millele mittediskrimineerivaks ja avatud juurdepääsuks on määruses kehtestatud reeglid.

Meetme raames ei toetata 5G sagedusloa omanike kulusid aktiivseadmetele. Selle põhjus on soov

vältida dubleerivaid investeeringuid, kuna määrus kohustab toetuse saajat tagama, et kõik 5G

sagedusloa omanikud teenust osutavad. Praegu on selliseid ettevõtteid kolm.

Teadvustades, et aktiivseadmete maksumus võib küündida kuni ühe kolmandikuni sidemasti

maksumusest, tegi riik valiku hüvitada sidemasti rajamise kulud 70% ulatuses. Selle eesmärk on

võimaldada toetuse saajal pakkuda sidemasti renditeenust soodsamalt ja mittediskrimineerivatel

tingimustel ning seeläbi kompenseerida mobiilsideettevõtjatele mittehüvitatavat kulu

aktiivseadmete näol.

3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile

Eelnõu §-des 15–17 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile.

Paragrahvi 15 lõige 1 sätestab taotleja tegevusalade nõuded (EMTAK), mis on vajalikud taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal.

11

Lõige 4 kohustab taotlejat teavitama rakendusüksust, kui ta on taotlenud toetust projekti üksikutele

tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest. See tingimus on sätestatud, et vältida topeltrahastuse riski.

Lõige 5 kohustab toetuse taotlejat andma teada oma taristust, kui ta seda sihtpiirkonnas omab või

kontrollib. Selline kohustus tuleb lairibavõrkude suuniste punktist 127 ja selle eesmärk on

suurendada konkureerivate pakkumiste arvu ja soodustada olemasoleva taristu efektiivset

kasutamist sidevõrkude ehitamiseks ja kulude vähendamiseks. Sellist taristut omavate taotlejate

esitatav teave peab sisaldama järgmisi andmeid:

- teave sellise passiivse taristu asukoha kohta, mida saab kasutada kaablite või seadmete

paigaldamiseks, või viide sellist teavet sisaldava andmebaasi kohta (näiteks Maa- ja

Ruumiameti Geoportaal, taotleja enda veebileht või taotleja hallatav andmebaas, millele on

võimalik anda kolmandate isikute juurdepääs);

- taristule juurdepääsu tingimused või viide nende väljastamise kohta;

- selle asutuse kontaktandmed, kellele juurdepääsu taotleja saab päringuid esitada.

Nimetatud teave esitatakse TTJA-le. See on oluline, sest TTJA saab taotlejate nõuetele vastavuse

hindamise ajal (koostöös rakendusüksusega) kasutada saadud teavet olemasoleva taristu efektiivse

kasutamise hindamiseks.

Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 ja 2 sätestatakse üldised nõuded. Lõikes 3

sätestatakse, mis infot ja dokumente taotlus peab sisaldama, ning see on alljärgnev.

1. Taotleja nimi.

2. Projekti nimi.

3. Kõigi Eesti 5G sagedusloa omanike allkirjaõiguslike isikute kirjalikud kinnitused, võttes

juriidilisele isikule kohustuse osutada määruse § 17 lõikes 4 sätestatud kvaliteedile vastavat

mobiilsideteenust vähemalt 10 aastat alates mobiilsideteenuse käivitamisest toetuse abil rajatud

sidemastis.

See on oluline punkt, mis tagab, et koridorile ei rajata ainult sidemaste, vaid kõik 5G sagedusloa

omanikud sidemastidel ka mobiilsideteenust osutavad. Kõik sagedusloa omanikud peavad

teenust osutama, et saavutada sotsiaalne kaasatus kõikidele teenuse kasutajatele olenemata

nende teenuseosutajast. Kuna rändluse tagamine pisteliselt koridoril paiknevatele tugijaamadele

on tehniliselt keerukas ja väga kulukas, on oluline, et teenust osutaksid kõik teenuseosutajad

ning lõppkasutajatel oleks võimalik nende valitud mobiilsideettevõtja teenust tarbida.

Toetuse taotlejal ja 5G sagedusloa omanikul on soovitatav enne toetuse taotlemist sõlmida

kahe osapoole vaheline eelleping, mis sätestab vastastikused õigused ja kohustused teenuste

osutamiseks juhul, kui toetuse taotluse otsus on positiivne. On oluline, et siin toodud

soovituslik eelleping sätestaks, et leping kehtib ainult juhul, kui toetust saadakse, et mitte minna

vastuollu määruse § 11 lõikega 5 ja välistada olukord, kus lepingut võidakse tõlgendada justkui

osapoolte varasemat investeeringukavatsust või tegevuste elluviimise alustamist.

Rakendusüksus võib toetuse menetlemisel arvestada ka muud liiki kohustuse võtmise kinnitust,

nagu garantiikiri, kinnituskiri vms, mille on 5G sagedusloa omanike allkirjaõiguslikud esindajad

allkirjastanud. Toetuse taotlejal on aga oluline mõista, et vastutus mobiilsideteenuse osutamise

tagamise eest langeb toetuse saajale.

Allkirjaõiguslik isik on juhatuse liige või juhatuse liikme volitatud isik.

4. Projekti seos toetusmeetme eesmärgi ja tegevustega.

12

Taotluses peab olema välja toodud seos toetusmeetme eesmärkidega (määruse § 9), milleks on

sidemasti rajamine, et tagada 5G-mobiilsideteenuse katvus valgete aladel transpordikoridoril,

ning meetme tegevustega.

5. Toetusmeetme väljundnäitaja – rajatud sidemastide arv.

6. Toetusmeetme tulemusnäitaja – transpordikoridori valgel alal saavutatav 5G katvus

kilomeetrites.

Vajalik, et hinnata § 22 lõike 2 punktis 1 toodud kriteeriumi, et näha, kui pikal koridorilõigul

mobiilsideteenust osutama minnakse.

7. Lisas 1 loetletud transpordikoridori nimi, turutõrkepiirkonna nimetus, transpordikoridori tüüp,

kuhu taristu rajatakse, ning transpordikoridori valge ala kilomeetripostide vahemik, kuhu

mobiilsideteenuse katvus tagatakse.

Vajalik § 22 lõike 2 punktis 3 nimetatud kriteeriumi hindamiseks, et näha, kui pikk on valge ala,

mida kas lühendatakse või kaob see taristu rajamise tulemusel üldse. Samuti on see vajalik, et

pidada järge, millisesse piirkonda on veel toetust vaja anda ja millisesse mitte.

8. Rajatava sidemasti kõrgus.

Projektide hindamiskriteerium, täpsemalt hinnatakse § 22 lõike 2 punktis 2.

9. Taotleja varem rajatud sidemastide arv koos rajamist tõendava väljavõttega raamatupidamisest,

ostuarve(d) või müügiarve(d).

Vajalik info § 22 lõike 2 punkti 4 hindamiseks. Samalaadsete projektide all mõeldakse

sidemastide rajamist. Selle tõestamiseks esitab taotleja põhivarade väljavõtte, mis näitab, mitut

sidemasti taotleja omab, või ostu- või hankedokumendid varasemast sidemasti(de)

ostmisest/hankimisest, või müügiarved, mis näitavad, et taotleja on osutanud sidemasti rajamise

teenust. Kuna kümne ja enama sidemasti rajamine annavad kriteeriumi eest maksimaalsed

hindamispunktid, on tõendatavaid dokumente vaja maksimaalselt kümne taotluse kohta.

Et rakendusasutus saaks taotlust kiiremini menetleda, on nõutud, et ühe taotluse kohta on

andmed (tõendavad dokumendid) lisatud ühte faili (faili formaat on pdf või docx).

10. Maakond, kuhu sidemast rajatakse.

Vajalik projektide hindamiseks § 22 lõike 2 punktis 5.

11. Projekti elluviimiseks vajalike abikõlblike kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni

ja põhjendusega.

Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme erineva hanke või ostumenetlusega, tuleb see taotluses

lahti kirjutada, et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete või ostumenetluste arvust, mida

viiakse ellu taotluses toodud eesmärkide saavutamiseks.

12. Projekti algus- ja lõpukuupäev.

13. Projekti eeldatav tähtaeg rajatavale taristule kasutusloa saamiseks.

Palutakse infot, millal on planeeritud sidemasti, koos selle käitamiseks vajalike kaasnevate

rajatistega, valmimise tähtaeg – ehk millal saab sidemast kasutusloa ja seda on võimalik

kasutada.

14. Projekti eeldatav tähtaeg määruse § 17 lõike 4 kvaliteedinõuetele vastava mobiilsideteenuse

osutamise alustamiseks kõigi 5G sagedusluba omavate sideettevõtjate poolt iga

mobiilsideettevõtja kohta eraldi.

Eraldi iga 5G sagedusloa omaniku kohta tuleb märkida tähtaeg, millal vastava sagedusloa

omanik määruses nõutud kvaliteediga mobiilsideteenust rajatud sidemastis osutama hakkab.

15. Projekti elluviimiseks kavandatavad ostumenetlused ja nende sisu lühikirjeldus.

13

Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme erineva hanke või ostuga, tuleb see taotluses lahti

kirjutada, ning selgitada, mis on nende sisu, et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete ja ostude

arvust ja põhjuslikust seosest, mida viiakse ellu taotluses toodud eesmärkide saavutamiseks.

16. Kinnitus projektiga saavutatava 5G osutamisega seotud kulude katmise kohta projekti

elluviimisele järgneva kümne aasta jooksul.

Palutakse kinnitust, et projekti raames on 5G-mobiilsideteenuse kulude katmiseks teenuse

osutajatel omavahendid olemas, kuna käesolev meede ei hüvita aktiivseadmete ostu, käitamist

või ka hilisemaid võrgu (sh passiivse taristu) haldamisega seotud kulusid.

17. Taristuinvesteeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui viis aastat, tuleb esitada

kliimakindluse hinnang vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osale.

18. Kirjeldus, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud

horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse.

Toetusmeede panustab sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“ mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“. Täpsem info vastava sihi kohta leitav

siit: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond.

19. Kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid.

20. Kinnitus, et toetuse taotlemise põhjus ei ole § 11 lõike 4 punktis 2 nimetatud asjaolu.

Soovitakse kinnitust, et toetuse taotlemisega ei soovita asendada investeeringuid, mida kavatses

toetuse taotleja või temaga seotud juriidiline sideettevõtja järgneva kolme aasta jooksul

kehtivates investeeringukavatsustes juba teha. See on kinnitus § 11 lõike 4 punkti 2 nõude

täitmise kohta, mis on oluline lairibale antava riigiabi suuniste nõue dubleerivate investeeringute

vältimiseks.

21. Taotleja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti nende

kulude ulatuses, mida toetusest ei kaeta.

Kinnitus, et 30% omafinantseering projekti edukaks elluviimiseks on toetuse taotlejal olemas

või kättesaadav toetuse positiivse otsuse korral.

22. Taotleja kinnitus, et enne toetuse taotlemist pole alustatud § 11 lõike 1 kohaste tegevuste

elluviimist, välja arvatud sidemastialuse maa otsimine või omandamine.

Taotleja kinnitab, et taristu rajamisega pole alustatud. Taristu rajamiseks ei loeta sidemastialuse

maa otsimist või omandamist. Viimase kohta on seletuskirjas lk-l 8 pikem selgitus, mis käsitleb

§ 11 lõiget 5.

23. Juhul kui taotleja suhtes kohaldub määruse § 30 lõikes 9 nimetatud olukord, kinnitab taotleja,

et lõikes 9 nimetatud meetmed on kasutusele võetud.

Oluline konkurentsiõiguse nõuete täitmiseks. Paragrahvi 30 lõikes 9 käsitletakse olukorda, kus

juhul kui toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse liikmete hulka kuulub mitu (rohkem kui

üks) 5G sagedusloa omanikku või konkurentsiõigusliku valitseva mõju kaudu seotud isikut,

tuleb toetuse saajal järgida antud lõikes nimetatud meetmeid konkurentsi kahjustava

horisontaalkoostöö ja -teabevahetuse ärahoidmiseks.

24. Tõend, et taotlejal on olemas sidemastialuse maa asukoht taotluses näidatud valge ala läheduses

omandiõiguse või kasutusõiguse alusel.

See on oluline selleks, et vältida olukorda, kus taotleja tuleb toetust taotlema heas usus, et saab

mastialuse maa asukoha sellesse kohta, mille põhjal taotlus kinnitada, aga hiljem esineb sellega

probleeme ja projekt jääb teostamata. Tõendina arvestatakse: a) kinnisturaamatu väljavõtet, kus

14

nähtub, et omanik on taotleja; b) katastri suhtes isikliku kasutusõiguse olemasolu; c) rendileping

kinnistu omanikuga, kus nähtub, et maa renditakse sidemasti paigaldamise jaoks. Valge ala

läheduses eeldab, et mastialune maa peab asuma maksimaalselt nelja kilomeetri raadiuses

valgest alast, kuhu projekti raames sidemast paigaldatakse. Ka see tuleb tõendis ära näidata.

25. Taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

Paragrahvi 16 lõikes 4 defineeritakse termin „5G sagedusloa omanik“. 5G sagedusloa omanik on

sideettevõtja, kes osutab vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi

(European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti

(3rd Generation Partnership Project – 3GPP) standardi versioonil 15 ribalaiusega 40 MHz

litsentseeritud sagedusel mobiilsideteenust. Eestis on 5G sagedusloa omanikud Telia Eesti AS,

Tele2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS.

Paragrahvi 17 lõikes 1 sätestatakse nõuded taristule, mida toetuse abil rajatakse. Punktis 1 on

toodud välja, et rajatav sidemast peab olema minimaalselt 60 meetri kõrgune. Kui sagedusloa

omanikud annavad kinnituse teenuse osutamiseks, mis on § 17 lõikes 4 nõutud, siis nad ka hindavad,

kas paigaldataval rajatisel (olenevalt asukohast) on võimalik määrusele vastavat teenust osutada.

Muudes punktides on toodud välja nõuded tagasiühenduse võrgule ja nõue, et taristu peab olema

tehnoloogiliselt sõltumatu.

Paragrahvi 17 lõige 4 sätestab tingimused mobiilsideteenusele, mida toetuse abil rajatud taristul

pakutakse. Punktis üks on toodud välja, et mobiilsideteenust peavad osutama kõik kolm 5G

sagedusloa omanikku.

Punkti kaks kohaselt tuleb mobiilsideteenust osutada vähemalt üheksa aastat ja see algab sellest,

kui teenus rajatud sidemastis käivitatakse, mis peab toimuma 11 kuu jooksul alates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpust.

Punktis kolm tuuakse välja, et teenust tuleb osutada vähemalt 3GPP standardi versioonil 15,

minimaalse ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel. Ehk nõue on, et sagedus, mida

kasutatakse, on saadud litsentsi kaudu ja teenust tuleb osutada minimaalselt 5G mitteiseseisvas

võrgus (5G non-standalone). 40 MHz ribalaiuse nõudega saavutatakse teenuse tarbijatele suurem

andmete läbilaskevõime ja võrgu maht, mis on oluline nt täielikult täitunud rongide või busside

puhul, kus üks tugijaam peab teenindama korraga palju reisijaid.

Tipptunnitingimustes ehk kui võrgu koormus on suur, peab teenus võimaldama vähemalt 100 Mbit/s

allalaadimise lõppkasutaja kohta ja 5 Mbit/s üleslaadimise lõppkasutaja kohta. Edasi-tagasi

saatmise latentsusaeg ei tohi olla pikem kui 50 millisekundit IP-paketi kohta.

Paragrahvi 17 lõikes 8 on välja toodud keskkonnanõuded ning põhimõtted, millele projekt (sh

rajatav taristu) vastama peab.

4. peatükk. Toetuse taotlemine

Eelnõu §-des 18–19 sätestatakse taotlusvooru avamise ja toetuse taotlemise kord.

Paragrahvis 18 sätestatakse taotlusvooru avamine. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvoor on jooksev.

Jooksev taotlemine tähendab, et taotlusi võetakse vastu pidevalt alates vooru avamisest kuni

meetme eelarve täieliku ammendumiseni või vastuvõtmise peatamiseni. Jooksva taotlemise korral

15

vaadatakse taotlused läbi ja menetletakse esitamise järjekorras, tagades taotlejate võrdse

kohtlemise.

Lõige 2 kohustab rakendusüksust (Riigi Tugiteenuste Keskus) avaldama oma veebilehel teabe

taotluste vastuvõtmise alustamise, peatamise ja lõpetamise kohta ning samuti meetme rahastamise

eelarve jäägi kohta. See tagab meetme rahastamise olukorra läbipaistvuse.

Lõikega 3 reguleeritakse taotluste vastuvõtmise peatamise hetke.

Paragrahvi 19 lõige 1 sätestab taotluse esitamise vormi. Toetuse taotleja esindusõiguslik isik peab

taotluse esitama digitaalselt allkirjastatuna, kasutades selleks e-toetuse keskkonda. See tagab

taotluste turvalise ja elektroonilise menetlemise. E-toetuse keskkond on struktuuritoetuse registri

iseteeninduse e-keskkond, mis on leitav SIIN.

Paragrahvi 19 lõige 2 käsitleb taotluse esitamise tähtaega ja erandit tehnilise tõrke korral. Taotlus

tuleb esitada § 18 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kui e-toetuse keskkonnas esineb

tehniline tõrge, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks

järgmine tööpäev pärast tõrke kõrvaldamist.

Lõige 3 sätestab, et taotlusvooru tähtpäevaks esitamata jäetud taotluste esitamise tähtaega ei

ennistata. See on normitehniline säte, mis välistab taotluste esitamise tähtaegade pikendamise pärast

tähtaja möödumist ja on vajalik taotlusvooru menetluskorra ranguse tagamiseks.

5. peatükk. Taotluse menetlemine

Eelnõu §-des 20–25 sätestatakse taotluse menetlemise protsess (nõuetele vastavuse tuvastamine,

hindamine) ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kord.

Paragrahvis 20 sätestatakse taotluse menetlemine. Lõige 1 sätestab taotluse menetlemise kolm

põhietappi: nõuetele vastavuse tuvastamine, taotluse hindamine ja vastava otsuse tegemine.

Lõige 2 annab rakendusüksusele õiguse taotluse puuduste korral määrata taotlejale lisaandmete

või -selgituste esitamiseks tähtaja, mis on kuni kümme tööpäeva. See võimaldab kõrvaldada

puudused, mis ei ole sisulised ja mis ei mõjuta taotluse hindamist.

Lõige 3 sätestab taotluse menetlemise tähtaja. Menetlemise standardtähtaeg on kuni nelikümmend

viis tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. Rakendusüksus võib menetlemise aega

põhjendatud juhtudel (nt vajadus kaasata rohkem eksperte või esitada täpsustavaid küsimusi)

pikendada kuni 15 tööpäeva võrra. See annab taotlejale selguse menetlusprotsessi kestuse kohta.

Paragrahvis 21 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine. Lõiked 1 ja 2

seovad taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamise otse määruse nõuetega: taotleja vastab

nõuetele, kui on täidetud §-s 15 sätestatud nõuded, ning taotlus vastab nõuetele, kui on täidetud

§-s 16 sätestatud nõuded.

Lõige 3 näeb ette TTJA kaasamise taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamisse, kui

rakendusüksus seda vajalikuks peab. TTJA kaasamine on eelkõige suunatud selle kontrollimisele,

16

et taotleja on täitnud §-st 15 tuleneva lairibale antava riigiabi suuniste nõude. See nõue kohustab

taotlejat jagama TTJA-ga infot olemasoleva taristu (asukoht, juurdepääsutingimused) kohta

sihtpiirkonnas, et tagada olemasoleva taristu efektiivne kasutamine ja soodustada teiste huvitatud

isikute kaasamist mobiilsidevõrgu rajamisse. TTJA sisend aitab rakendusüksusel hinnata, kas

taotleja on loonud teistele mobiilsideettevõtjaitele taristule juurdepääsu võimaldamiseks piisavad

tingimused.

Paragrahvis 22 sätestatakse taotluste hindamine ja valikumetoodika. Lõiked 1, 3, 4 ja 5 sätestavad

hindamisprotsessi üldised raamid. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hindab rakendusüksus

vastavalt määruse lisas 2 koostatud hindamiskriteeriumitele. Hindamine toimub skaalal ühest viieni

ning taotluse positiivseks hinnanguks peab koondhinne olema vähemalt 2,0. Koondhinne

arvutatakse hindamiskriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisena.

Lõige 2 määratleb viis hindamiskriteeriumit, mis on järgmised:

1. hindamiskriteerium: projekti kuluefektiivsus – 50%

See on kõige kaalukam kriteerium ja otseselt seotud lairibale antava riigiabi suunistega, et tagada

ressursi kõige efektiivsem kasutus. Kriteeriumiga hinnatakse projekti kulu ja kvaliteedi suhet,

eesmärgiga saavutada transpordikoridoril võimalikult suur 5G katvuse pikkus (km), samal ajal kulu

minimeerides. Mida madalam on projekti abikõlblik kulu kilomeetri kohta, seda kõrgema

punktisumma taotlus saab. Arvesse võetakse projekti passiivse taristu rajamise abikõlblikud kulud

nii omafinantseeringu kui ka riikliku finantseeringu puhul.

Kulud märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 11 alusel.

Kilomeetrid märgitakse taotlusesse § 16 lõike 3 punkti 6 alusel.

Mõõdik: kulu kilomeetri kohta

Valem: leviala ühikukulu = abikõlblike kulude arv / projektiga saavutatav 5G katvuse kilomeetrite

arv (km)

Skaala:

 Kulu < 37 500 € = 5 punkti

 Kulu vahemikus 37 499 – 49 999 €/km = 4 punkti

 Kulu vahemikus 50 000 – 62 499 €/km = 3 punkti

 Kulu vahemikus 62 500 – 74 999 €/km = 2 punkti

 Kulu vahemikus > 75 000 €/km = 1 punkt

2. hindamiskriteerium: projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ja meetme

eesmärkidega – 20%

Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti panust meetme ja valdkondlike strateegiate (sh

digiühiskonna arengukava) pikaajalistesse eesmärkidesse, mida kõige paremini toetab rajatava

sidemasti kõrgus. Kriteeriumi järgi premeeritakse taotlejaid, kes rajavad kõrgemaid sidemaste.

17

Kõrgem sidemast on kriitiline näitaja levi kvaliteedile, stabiilsusele ja ulatusele, aidates ületada

maastikutakistusi ning tagades kaugema leviulatuse koridori käänulisel kulgemisel.

Kõrge sidemast on tehnoloogianeutraalne investeering, mis teenib mitut põlvkonda (5G, 6G ja

edasised), tagades taristu pikaajalise tasuvuse, mis on kooskõlas digiühiskonna arengukava

strateegiliste taristuinvesteeringute eesmärkidega.

Sidemasti kõrgus märgitakse taotluse § 16 lõike 3 punkti 8 alusel.

Mõõdik: projektiga rajatava sidemasti kõrgus

Skaala :

 Kõrgus > 90 m: 5 punkti

 Kõrgus 81–89 m: 4 punkti

 Kõrgus 71–80 m: 3 punkti

 Kõrgus 61–70 m: 2 punkti

 Kõrgus = 60 m: 1 punkti

3. hindamiskriteerium: projekti põhjendatus – 15%

Selle kriteeriumi eesmärk on hinnata projekti mõjusust ehk sekkumist piirkondadesse, kus

turutõrkepiirkond on pikim. Mida pikem on valge ala koridori peal, seda suurem on probleem ning

seda tuntavam on teenuse kättesaadavuse paranemine kasutaja jaoks. Sekkumine pikkadesse

valgetesse aladesse tagab, et varasemalt pika katkestusajaga lõik koridoril muutub toetuse tulemusel

lühemaks. Määruse lisas 1 on nimetatud transpordikoridorid koos turutõrkepiirkondadega. Mida

pikemasse turutõrkepiirkonda uus sidemast rajatakse, seda põhjendatum on projekt.

Turutõrkepiirkonnad märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 7 alusel.

Mõõdik: turutõrkepiirkonna pikkus (km)

Skaala:

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on üle 8 km: 5 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 6–7,99 km: 4 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 3–5,99 km: 3 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 1–2,99 km: 2 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on < 0,99 km: 1 punkt

4. hindamiskriteerium: toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 5%

Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel. Kinnituse taotleja omavahendite

olemasolu kohta annab taotleja taotluse esitamise faasis, seega seda aspekti siin ei käsitleta. Eeldus

on, et suurem kogemus tagab ka taotleja vastutustundlikud finantsotsused, kuna kui projekt valmis

ei saa, on alus raha tagasi küsida.

Rajamise kogemust tõestatakse:

18

a) väljavõttega raamatupidamisest selle kohta, kui palju taotlejal sidemaste on;

b) ostuarve(d), kus on näidatud, et taotleja on hankinud sidemaste või sidemastide rajamist;

c) müügiarve(d), kus on näidatud, et taotleja on osutanud sidemastide rajamise teenust.

Põhjaliku tegevuskava esitamisel peab taotleja tegevuskavas järkjärguliselt välja tooma, kuidas

projekt ellu viiakse. Eelkõige peab tegevuskava sisaldama alltoodud teavet.

1. Planeerimine ja asukoha kinnitamine: täpne masti asukoha ja kõrguse määratlus (lähtudes

raadioside planeerimistarkvarast ja maastikust), sealhulgas geodeetiliste uuringute ja

juurdepääsuteede lahenduste esialgsed plaanid.

2. Juriidiline eeltöö: üksikasjalik plaan maakasutuse kokkulepete (servituudid või

rendilepingud) sõlmimiseks ja kooskõlastusteks naabrite/huvigruppidega.

3. Haldus- ja projekteerimisetapp: ajastatud kava ehitusloa taotlemiseks kohalikust

omavalitsusest ja ehitusprojekti koostamiseks (sh vundamendi ja elektriühenduste tehnilised

lahendused).

4. Ehitus ja paigaldus: fikseeritud etapid masti füüsiliseks rajamiseks, alates vundamendi

valamisest ja masti püstitamisest kuni tehnilise seadmekapi monteerimise ning

elektrivarustuse ja fiiberoptilise kaabli ühendamiseni.

5. Aeg ja vastutus: iga nimetatud etapi juures peab olema märgitud konkreetne ajaline

raamistik ja tegevuse elluviimise eest vastutav isik/osakond.

6. Lõpp-protokollid ja kasutuselevõtt: plaan ehitise vastuvõtuprotsessiks, sealhulgas nõutavate

vastuvõtukatsetuste ja mobiilsideettevõtjate levitestide tegemine, et tagada sidemasti

sihtotstarbeline kasutuselevõtt.

Mõõdik: sidemastide rajamise kogemus

Skaala :

 Taotleja on rajanud üle 10 sidemasti: 5 punkti

 Taotleja on rajanud 6–9 sidemasti: 4 punkti

 Taotleja on rajanud 3–5 sidemasti: 3 punkti

 Taotleja on rajanud 1–2 sidemasti: 2 punkti

 Taotleja ei ole varem sidemaste rajanud, kuid on esitanud detailse tegevuskava: 1 punkt

5. hindamiskriteerium: projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

ja sihtidega – 10%

Selle kriteeriumi eesmärk on mõõta projekti panust „Eesti 2035“ aluspõhimõtte „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ sihi mõõdikusse „elukeskkonnaga

rahulolu“. Meede juba panustab nimetatud mõõdiku kasvatamisse ainuüksi transpordikoridoridel

kvaliteetse mobiilsideteenuse kättesaadavuse parendamisega, mida hinnatakse punktides 1, 2 ja 3

(kõik on seotud puuduliku mobiilside katvuse vähendamisega transpordikoridoridel).

Hindamiskriteeriumi eesmärk on suurendada elukeskkonnaga rahulolu maakondades, kus

turupõhised sideinvesteeringud on eeldatavasti madalamad. Statistikaameti andmete kohaselt on

19

Harju ja Tartu maakonna SKP elaniku kohta tunduvalt kõrgem kui Eesti keskmine, samal ajal kui

ülejäänud maakondades on see näitaja madalam (vt Tabel 1). Eelkõige madalama SKP-ga

maakondades on ettevõtlust vähem ja elanikkonna tihedus madalam, mis tähendab sideettevõtjatele

väiksemat ärihuvi ja tulupotentsiaali sidemastide rajamiseks ilma toetuseta.

Tabel 1: SKP elaniku kohta maakonniti

Maakond SKP elaniku

kohta (eurot)

Eesti kokku 27 868

Harju maakond 36 786

Tartu maakond 27 500

Ida-Viru maakond

20 626

Järva maakond 19 467

Lääne-Viru maakond

18 385

Saare maakond 18 368

Pärnu maakond 17 480

Viljandi maakond 17 217

Rapla maakond 16 757

Hiiu maakond 16 638

Jõgeva maakond 16 000

Valga maakond 15 528

Lääne maakond 14 743

Võru maakond 14 366

Põlva maakond 13 475

Allikas: Statistikaamet, 2023

Seega antakse lisapunkte projektidele, mis panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse,

suunates toetuse just neisse maakondadesse, kus turumajanduslik motivatsioon on väiksem, aidates

sel viisil parandada elukeskkonda ja vähendada regionaalseid erinevusi vastavalt „Eesti 2035“

arengustrateegia aluspõhimõtetele. Taotlejale annaks lisapunkte see, kui lisaks transpordikoridori

katvusele sihitaks sidemastide rajamist maakondadesse, kus SKP on madalam.

Maakonnad jaotati kolme skaalasse 2023. aasta andmete põhjal. Esimene ja madalama tulemuse

toov skaalade plokk on maakonnad, mille SKP elaniku kohta on rohkem kui 20 000 eurot. Teise

ploki ja 3 punkti toovad maakonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 16 000 – 19 999 eurot.

Viimane ja enim punkte toov plokk on maakondadest, kus SKP on madalam kui 15 999 eurot.

Maakond, kuhu sidemast rajatakse, märgitakse § 16 lõike 3 punkti 10 alusel.

Mõõdik: maakond, kuhu sidemast rajatakse

Skaala:

 Rajatav sidemast asub Põlva, Võru, Lääne või Valga maakonnas: 5 punkti

 Rajatav sidemast asub Jõgeva, Hiiu, Rapla, Viljandi, Pärnu, Saare, Lääne-Viru või Järva

maakonnas: 3 punkti

 Rajatav sidemast asub Harju, Tartu või Ida-Viru maakonnas: 1 punkt

20

Näide hindamiskriteeriumite kalkulatsioonidest, kui toetust taotleb järgnevate näitajatega

projekt:

● Projekti abikõlblike kulude summa: 250 000 eurot

● Kilomeetrite arv koridoril, kus saavutatakse määruses nõutud kvaliteediga

5G-mobiilsideteenus: 4 km

● Rajatava sidemasti kõrgus: 80 m

● Turutõrkepiirkonna kogupikkus: 3,5 km

● Varasemad sidemasti rajamise projektid: 2 tk

● Sidemast rajatakse maakonda: Harjumaa

Kalkulatsioonid kriteeriumite põhjal

Kriteerium Projekti näitaja Skaala vahemik Punktisumma

1. Kuluefektiivsus 250 000 € / 4 km 62 500 €/km 2 punkti

2. Sidemasti kõrgus 80 m 71–80 m 3 punkti

3.

Turutõrkepiirkonna

pikkus

3,5 km 3–5,99 km 3 punkti

4. Sidemastide

rajamise kogemus 2 tk 1–2 2 punkti

5. Maakond, kuhu

sidemast rajatakse Harjumaa

Kõrgeima SKP-ga

maakond 1 punkt

Arvutame kaalutud keskmise punktisumma hindamiskriteeriumite osakaalude põhjal:

Kriteerium Osakaal (osa %) Punktisumma Kaalutud punktisumma

1. Kuluefektiivsus 50% 2 1

2. Masti kõrgus 20% 3 0,6

3. Põhjendatus 15% 3 0,45

4. Suutlikkus 5% 2 0,1

5. Regionaalne

kooskõla 10% 1 0,1

Kokku 100% 11 2,25

Projekti kaalutud keskmine on 2,25 punkti. Projekt ületab 2 punkti lävendi.

Lõige 6 sätestab protseduuri, kui jooksvas taotlusvoorus tekib mitme taotleja vahel kattuvus samas

transpordikoridori valges alas. Ühe kilomeetri kohta antakse toetust ainult ühele taotlejale.

Kattuvuse korral eelistatakse parema koondhinde saanud projekti (pingerida või suurem

kuluefektiivsus) või varem rahuldamise otsuse saanud taotlust (jooksev taotlemine). Punkt 4

kohustab rakendusüksust andma hilisemale või madalama koondhinde saanud taotlejale kümme

tööpäeva aega taotluse muutmiseks ja kattuvate kilomeetrite eemaldamiseks. Kui taotleja taotlust

muuta ei soovi, tehakse rahuldamata jätmise otsus.

21

Paragrahvi 23 lõige 1 sätestab, et taotlusi rahuldatakse taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Kui

sama valge ala katmiseks on mitu taotlust, moodustatakse taotluste vahel pingerida vastavalt § 22

lõikes 6 sätestatud valikumetoodikale. Eelistatakse projekti, millel on parim koondhinne.

Kui kattuvust ei teki, rahuldatakse taotlused, mis on saanud vastavalt § 22 lõikele 5 koondhindena

positiivse hinnangu (vähemalt 2,0 punkti).

Paragrahv 23 lõige 2 on oluline, kuna käesolevas toetusmeetmes täidab RTK toetuse andmise

otsus ka üldise majandushuvi teenuse pakkumise kontekstis ülesannete andmise akti rolli.

Oluline on, et toetuse andmise otsus sisaldaks informatsiooni, mida peab sisaldama ülesannete

andmise akt; see on sätestatud määruse § 23 lõikes 2 järgnevalt:

1. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestus.

Üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu saab olla mobiilsideteenuse osutamiseks toetuse abil

rajatud taristu haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades kiire mobiilsideühenduse. Kestuse

märke all tuleb arvestada, et 5G sagedusloa omanikel on paindlikkus teenust osutama hakata 11

kuud peale projekti abikõlblikkuse lõppu (pärast sidemasti kasutusloa saamist) ja teenust tuleb

osutada 9 aastat, et mahtuda komisjoni otsuse lubatud 10 aasta piiri sisse.

2. Viide komisjoni 16. detsembri 2025 aasta otsusele ja otsuse artikli 2 lõike 1 punktile a.

RTK viitab, et toetus on riigiabi komisjoni 16. detsembri 2025 aasta otsuse „Komisjoni otsus üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava

hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes.

3. Valge ala nimetus ja kilomeetripostide vahemik, kus üldise majandushuvi teenust pakutakse.

See punkt täidab asjaomase territooriumi täpsustamise nõuet, kus toetuse saaja mobiilsideteenuse

osutamise tagama peab.

4. Hüvitise arvutamise, kontrolli ja läbivaatamise parameetrid.

Siin peaks olema viited, et abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. Lisaks katavad

selle punkti põhimõtte ühendmääruse § 8 lõike 4 punktid 4, 5, 12 ja 13, mis juba ka sätestavad

toetuse finantsmahud, toetuse maksmise tingimused, finantskorrektsioonid jms. Viide komisjoni

otsuse artiklile 6, mis kohustab sätestama mõistliku kasumi arvutamise metoodika. Mõistlik

kasumimäär vastavlt komisjoni otsuse artiklile 6 on kapitali tasuvuse määr, mis ei ületa asjaomast

intressimäära vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti.

5. Asjakohasel juhul tulenevalt kliimakindluse tagamise hindamise tulemustest taristu

kliimakindluse tagamise tingimused ja kohanemismeetmed, kui need projektile kohalduvad.

Antud punkt ei ole seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise aktiga, vaid

tuleneb kliimakindluse tagamise nõuetest.

Lisaks sellele viitab § 23 lõige 2 ühendmääruse § 8 lõikele 4, kus loetletakse taotluse otsuses

märgitav info. Järgnevalt on toodud sellest loetelust punktid, mis on samuti vajalikud üldise

majandushuvi ülesannete andmise akti jaoks:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogusumma, eristades sellest abikõlblike kulude summa;

5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest;

6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;

22

10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestuse nõude rakendumise kohta;

12) toetuse maksmise tingimused ja makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord;

13) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise alused;

14) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtrühmale teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1

nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajale;

15) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta, kui toetuse saajal on vaide esitamise õigus;

16) otsuse tegija andmed;

17) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave.

Eelnõu § 24 sätestab taotluse rahuldamata jätmise korra. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus

ja taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele, kui taotluse rahuldamine ei ole võimalik

taotlusvooru eelarvevahendite lõppemise tõttu ja kui taotleja on alutanud projekti elluviimist või

projekti, mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist.

Elluviimise puhul on erand sidemasti aluse maa omandamine või maale muul viisil kasutamisõiguse

saamine.

Eelnõu § 25 lõige 1 näeb ette taotluse osalise rahuldamise võimaluse, kui taotluste rahastamiseks

ette nähtud eelarve on ammendumise tõttu piiratud. Lõige 2 sätestab, et taotluse osaline rahuldamine

on võimalik ainult taotleja nõusolekul. Kui rakendusüksus teeb taotlejale ettepaneku vähendada

toetuse summat või muuta projekti tegevusi ning taotleja selle ettepanekuga ei nõustu, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. See tagab, et taotleja peab olema valmis

projektist osa tegevusi välja jätma, kui toetust ei ole võimalik täies mahus anda.

6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Eelnõu §-des 26–27 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ning kehtetuks

tunnistamine.

Paragrahvis 26 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Lõige 1 sätestab, et otsuse

muutmisel lähtutakse ühendmääruse §-des 12–13 sätestatud tingimustest ja korrast. Taotluse

muutmist võib taotleda toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel (nt projekti elluviimise tähtaja

pikendamine toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel, nagu lubade viibimine) või selle võib

algatada rakendusüksus.

Lõige 2 annab rakendusüksusele õiguse otsuse muutmisest keelduda, kui muudatus on vastuolus

projekti sisu, eesmärkide, oodatavate tulemuste või määruses esitatud nõuetega. Oluline on punkt 2,

mis sätestab rakendusüksuse õiguse keelduda muudatustest, mis ei ole kooskõlas riigiabi

eeskirjadega (sh lairibale antava riigiabi suunised ja üldist majandushuvi pakkuvat teenust

reguleerivad sätted).

Paragrahvis 27 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse

vähendamine.

Lõige 1 sätestab taotluse rahuldamise otsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise ja toetuse

tagasinõudmise alused. Peamised alused on ebaõigete andmete esitamine, pettus või õigusvastane

mõjutamine ning toetuse saaja soov toetuse kasutamisest loobuda.

Lõige 2 täiendab aluseid ning on oluline riigiabi kontekstis. Punkt 1 näeb ette kehtetuks tunnistamise

aluse, kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-des 30 (toetuse saaja kohustused) ja 32

23

(hulgimüügitasandile juurdepääs) sätestatud kohustusi. Kohustus on ka tagada kõigile

sideettevõtjatele ja 5G sagedusloa omanikele avatud juurdepääs taristule, mis tuleneb lairibale

antava riigiabi suunistest ja on toetuse andmise üks alus. Punkt 2 annab rakendusüksusele õiguse

tunnistada otsus kehtetuks, kui ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega. See tagab, et riigiabina antud

hüvitis on igal ajahetkel kooskõlas Euroopa Komisjoni otsustega.

7. peatükk. Toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-des 28–29 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda rajatud taristu ning

mobiilsideteenuse osutamise kontrolliks.

Paragrahvis 28 käsitletakse toetuse maksmist. Lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja tegelike

kulude alusel. Tegelike kulude alusel hüvitamine on oluline, et vältida üldist majandushuvi pakkuva

teenuse ja lairibale antava riigiabi suuniste kontekstis toetuse saajale ülemäärase hüvitise maksmist.

Lisaks on viidatud ühendmääruse §-le 27, mille sisu on järgnev:

„Ühendmääruse § 27. Tegelike kulude alusel toetuse maksmine

(1) Tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest:

1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud;

2) abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud.

(2) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja)

järgmistel tingimustel:

1) toetuse saaja on selleks soovi avaldanud ja arve väljastaja on andnud kinnituse, et ta on sellest

teadlik;

2) makset on võimalik teha arvel märgitud maksetähtajaks;

3) toetuse saaja ei ole riigiasutus.

(3) Rakendusüksuse õigus teha toetuse makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja

kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude

loovutanud arve väljastajale. Kulu tasumise nõue loetakse täidetuks, kui rakendusüksus on makse

teinud arve väljastajale.

(4) Kui hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või

sellest suurem, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud

põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse sätetega.“

Lõige 2 sätestab, et toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning

määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja

korrast.

Ühendmääruse §-d 24–26

㤠24. Makse saamiseks dokumentide esitamine

(1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele e-

toetuse keskkonna kaudu.

(2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada makse, kui makse

tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust.

(3) Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse

üksus ja tema asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja

maksete tasumist tõendavaid dokumente.

§ 25. Makse ja ettemakse menetlemine

24

(1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid

dokumente ja tõendeid menetletakse kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning

ettemakset kuni 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates.

(2) Kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või

kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada lõikes 1

nimetatud tähtaegu puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest toetuse saajat.

(3) Rakendusüksus kinnitab makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud

kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus.

§ 26. Toetuse maksmise üldtingimused

(1) Toetust makstakse kuni 31. märtsini 2030. a.

(2) Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine.

(3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui

määratud toetuse summa.

(4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahendite ja

riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele.

(5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest,

tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

(6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist.“

Paragrahvis 29 sätestatakse kord taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimiseks.

Paragrahv sätestab korra, et tagada riigiabi meetme eesmärgi täitmine, milleks on 5G sagedusloa

omanike mobiilsideteenuse kättesaadavus valgetel aladel. See on otsene avaliku teenindamise

kohustuse (ÜMPT) kontroll.

Lõige 1 annab rakendusüksusele õiguse kaasata kontrollimiseks TTJA, mis tagab tehnilise

kompetentsi mobiilsideteenuse kvaliteedi ja valmiduse hindamisel.

Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus kontrollib § 16 lõike 3 punktis 14 sätestatud tähtpäeva

saabumisel, kas §-s 17 esitatud nõuded on täidetud vastavalt § 16 lõike 3 punktides 5 ja 6 lubatule.

Kontrollitakse nii taristu (sidemasti) valmimist kui ka mobiilsideteenuse osutamise alustamist

(vastavalt ÜMPT nõuetele).

Lõige 4 annab õiguse nõuda toetuse saajalt asjakohast dokumentatsiooni (nt 5G sagedusloa omanike

raadiosidevõrgu planeerimistarkvara leviala simulatsioonid, rendilepingud) ja teha riskihindamise

tulemusena kohapealne kontroll, et veenduda sidevõrgu valmimises ja teenuse osutamises.

Kohapealne kontroll võib hõlmata kiirusmõõtmisi (üles- ja allalaadimine) ning viitaja ja ribalaiuse

tuvastamist, võttes arvesse tipptunnitingimusi ja muid raadioside leviala mõjutavaid faktoreid.

Lõiked 8, 9 ja 10 reguleerivad puuduste korral tegutsemist. Rakendusüksus fikseerib kontrollaktis

mittevastavused ja annab toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei

kõrvaldata, on rakendusüksusel õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus vastavalt ühendmääruse

§-le 35.

8. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused

25

Eelnõu §-d 30 ja 31 sätestavad toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Paragrahvi 30 lõige 3 sätestab toetuse saaja kohustused hanke või ostumenetluse läbiviimiseks.

Kuna võimalikud toetuse saajad on eeldatavasti juriidilised isikud ning kui nende abikõlbliku kulu

maksumused taristu rajamisel ületavad 20 000 eurot, on nad kohustatud ostumenetluse läbiviimisel

järgima ühendmääruse § 11 lõiget 4, mille kohaselt:

„1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;

2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt;

3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;

4) väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, liige või

juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või

nõukokku;

5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga

vältida lõikes 3 nimetatud kohustust;

6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus

kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga

läbirääkimisi.“

Lõige 4 koondab toetuse saaja erikohustused, mis on seotud lairibale antava riigiabi suuniste ja

üldist majandushuvi pakkuva teenuse täitmisega. Punkt 2 on seotud ÜMPT sisuga. Toetuse saaja

peab tagama, et hiljemalt 11 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu (taristu

valmimist) osutavad sellel taristul mobiilsideteenust kõik 5G sagedusloa omanikud. See on oluline,

et tagada koridoridel mobiilside kättesaadavus olenemata kasutaja mobiilsideettevõtjaist.

Punkt 5 nõuab eraldi raamatupidamist toetusega rajatud taristu (kulude ja tulude) korral, sealhulgas

antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse jaoks. See on LRS-i ja

ÜMPT nõue, et oleks võimalik kontrollida, kas taristut hallatakse kuludele orienteeritult ning

ei ole tekkinud liigset hüvitist.

Punktid 7, 8 ja 9 puudutavad otseselt liigse hüvitise (ÜMPT) vältimist. Toetuse saaja peab teavitama

liigse hüvitise tekkimisest, esitama vastavad andmed järelaruandes ning liigse hüvitise korral selle

tagasi maksma. Liigne hüvitis tekib, kui toetuse saaja saab toetatava tegevuse elluviimise tulemusel

suuremat hüvitist, kui on lubatud komisjoni otsuses artiklitega 5 ja 6.

Punkt 17 sätestab taotleja kohustused avalikustada rajatud sidevõrk. Selle protsessi tulemusel peaks

valminud taristu kaardid olema toodud välja taotleja kodulehel ja ehitisregistris. Tegemist on

avalikustamisest ja teavitamisest tuleneva nõudega.

Lõiked 9 ja 10 sätestavad erinõuded konkurentsi kahjustava horisontaalse koostöö vältimiseks.

Eelkõige puudutab see olukorda, kus toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse hulka kuulub

mitu 5G sagedusloa omanikku või nendega seotud isikut. Nõuete eesmärk on paika panna

organisatsioonilised meetmed ja kontrollimehhanismid, mis väldivad konkurentsiõiguslikult

tundliku äriteabe sattumist juhtorgani liikmete kätte, kes täidavad samu ülesandeid sideettevõtetes

(nt topeltjuhtimine). Rakendusüksusel on õigus nõuda selle olukorra tõendamiseks

dokumentatsiooni ja kaasata vajaduse korral Konkurentsiamet.

Paragrahvis 31 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Lõike 2 punktid 1 ja 2 on

seotud LRS-i ja ÜMPT järelevalvega. Rakendusüksus on kohustatud vähemalt iga kolme aasta järel

kontrollima, et toetuse saajale ei oleks makstud liigset hüvitist üldist majandushuvi pakkuva teenuse

osutamise eest. Liigse hüvitise ilmnemise korral on rakendusüksusel kohustus nõuda see tagasi.

26

Punkt 6 sätestab, et riigiabi andmise ja kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada vähemalt

kümme aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

9. peatükk. Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule

Eelnõu § 32 sätestab hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimused rajatud taristule ja

mobiilsidevõrgule, täpsemalt toetuse saaja õigused ja kohustused seoses sidemasti antenni

paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse ja juurdepääsu

tingimustega.

Lõige 1 sätestab mittediskrimineeriva ja kuludele orienteeritud hinnakujunduse põhimõtte, mis on

ÜMPT rakendamiseks esmatähtis. Punktid 2 ja 6 kehtestavad kümneaastase eelisjärjekorra

litsentseeritud 5G sagedusloa omanikele renditeenuse osutamisel. See annab esmase eelise neile

mobiilsideettevõtjatele, kelle tegevus vastab toetusmeetme eesmärgile (mobiilside kättesaadavus

transpordikoridoridel). Eelisjärjekord peab olema mittediskrimineeriv ning 5G sagedusloa

omanikele tagatakse kindel osa (9 meetrit sidemasti tipust). Pärast kümne aasta möödumist

pakutakse teenuseid võrdsetel tingimustel kõigile sideettevõtjatele.

Punkt 4 on oluline nõue, sätestades, et hinnakujundus peab arvestama taristu ehituse, haldamise ja

mõistliku kasumi kulusid, kusjuures kapitalilt arvestatud mõistlik kasumimäär ei tohi olla kõrgem

kui 5% ja peab olema arvestatud ainult erakapitali osalt (st toetuse summat arvesse ei võeta). See

piirang on kehtestatud liigse hüvitise vältimiseks. Mõistlikku kasumit tohib riigiabi reeglite kohaselt

arvestada ainult toetuse saaja oma panuselt ehk erakapitalilt, mitte kogu projekti maksumuselt, mis

sisaldab toetust. Kasumi arvestamine toetuse osalt tähendaks liigset hüvitist, mis on komisjoni

otsuse artikli 5 põhjal keelatud.

Lõikes 5 sätestatakse maksimaalsed hulgimüügitasandi juurdepääsu tooted ja hinnad alltoodu

põhjal.

1. Sidemasti antenni paigalduskoha hind arvutatakse vastavalt järgmisele valemile: hind = üks

euro x renditava pinna kõrgus mastis, mis saab olla maksimaalselt 100 €/m.

Näiteks, kui renditakse pinda sidemasti kõrgusvahemikus 78–80 meetrit (ehk pinnarent on 3 m eest),

on hind järgnev:

78 m x 1 € + 79 m x 1 € + 80 m x 1 € = 237 €.

Ühe meetri eest küsitav antenni paigalduskoha hind ei tohi olla kõrgem kui 100 €, mis tähendab, et

kui renditakse sidemastis 3 m pinda, saab maksimaalne rent selle eest olla 300 €. Selline

hinnastamise viis (hind sõltub kõrgusest) on Eesti sidemastide turul tavapärane praktika.

2. Hulgimüügitasandi võrguteenuse hind kiule 4,5 €/km.

Hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnastamise aluseks on võetud varasemate sarnaste riigiabi

meetmete (nt baasvõrgu toetusmeetmed) tulemusel kujunenud kiurendi turuhinnad.

Projekti finantsmudelit on vaadeldud terviklikuna: arvestades, et 70% rajamiskuludest kaetakse

riigiabi vahenditest, on toetuse saaja omafinantseeringu (30%) tasuvuslävi seatud peamiselt

27

sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele. Kuna kiurendi osakaal projekti kogutulus on

marginaalne (ca 1%), on selle hind hoitud madalal tasemel, et soodustada sideoperaatorite

juurdepääsu, tagades samal ajal tervikprojekti majandusliku jätkusuutlikkuse läbi teiste

teenuskomponentide.

3. Sideseadmete konteineris aktiivseadmete hoiustamise hind 10 € / 1 U.

1U on üks püstikuühik, ingl rack unit. 1 U = 4,445 cm mõõdetuna kõrgusesse. Tegemist on

universaalse seadmekapi mõõtühikuga.

4. Elektri tarbimiskulu vastavalt tegelikele kuludele.

Hinnad kehtivad ühe kalendrikuu kohta ja neile lisandub käibemaks.

Hindu on peale kolme aasta möödumist õigus muuta vastavalt tarbijahinnaindeksi aastasele kasvule,

kuid mitte rohkem kui 3% aastas.

Lõiked 6 ja 7 reguleerivad hindade muutmist. Hinnad peavad kehtima vähemalt kolm aastat pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu ning hiljem võib neid tõsta ainult vastavalt tarbijahinnaindeksi

aastasele kasvule, kuid mitte üle 3% aastas. See annab sideettevõtjatele hinnastabiilsuse.

Lõiked 12, 13 ja 14 sätestavad mehhanismid, mis võimaldavad teistel sideettevõtjatel taotleda

juurdepääsu rändlusele tugijaama piires ja aktiivseadmete jagamisele (MORAN/MOCN), kui see

tehnoloogia muutub kättesaadavaks. See on LRS-i nõue taristu pikaajalise elujõulisuse ja

tehnoloogilise neutraalsuse tagamiseks.

Lõige 15 on kriitiline LRS-i avatud juurdepääsu nõue: kui toetuse saaja pakub ka jaeteenuseid

(lõppkasutajatele), peab ta reserveerima vähemalt 50% toetusega rajatud passiivse taristu mahust

juurdepääsu taotlevatele sideettevõtjatele.

Lõige 16 nõuab, et kui toetuse saaja pakub ka jaeteenuseid, peab ta pidama eraldi

raamatupidamisarvestust jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste kohta.

Lõiked 17, 18 ja 19 kinnitavad, et kõik juurdepääsu, hinnakujunduse ja raamatupidamisarvestuse

kohustused kehtivad ka taristu omaniku, sideettevõtjavõi muu asjaosalise vahetumise korral. See on

lairibale antava riigiabi suuniste nõue, mis tagab kohustuste ülekantavuse kogu taristu eluea jooksul.

Eelnõu § 33 lõige 1 määrab, et hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustusi kontrollib rakendusüksus,

kaasates vajaduse korral tehniliseks abiks TTJA. Ameti abi on oluline, kuna nemad on valdkonna

spetsialistid ja reguleerivad hulgimüügitasandi sideteenuste hindu Eestis.

10. peatükk. Aruannete esitamine

Eelnõu § 34 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korda, mis jaguneb

lõpparuandeks ja järelaruandeks.

Lõiked 1–5 käsitlevad projekti lõpparuannet, mis esitatakse projekti elluviimise kohta ja mis

sisaldab tulemus- ning väljundnäitajaid (§ 9 lõige 2). Aruannetes esitatud andmed on vajalikud

toetusmeetme mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks ning Euroopa Liidu näitajate saavutamiseks.

28

Lõiked 6–10 on olulised LRS-i ja ÜMPT täitmise seisukohalt, sätestades järelaruande esitamise

korra.

Lõige 6 sätestab kohustuse esitada järelaruanne regulaarselt iga viie aasta järel kokku kümne aastase

perioodi jooksul, et tagada järelevalve ÜMPT osutamise üle. Erandkorras peab toetuse saaja esitama

andmed rakendusüksuse päringule kümme tööpäeva jooksul, mis tagab, riigile kontrolli uurimaks,

et ei ole makstud liigset hüvitist ja tuleneb ÜMPT otsusest – kuna rakendusüksusel on kohustus

aruandluseks Euroopa Komisjonile 20 päeva jooksul, on kümne päevane tähtaeg vajalik toetuse

saajalt andmete kogumiseks, nende analüüsimiseks ja koondaruande õigeaegseks koostamiseks.

Lõige 7 sätestab aruande sisu. Oluline on punkt 3, mis nõuab andmete esitamist, mis võimaldavad

rakendusüksusel kontrollida, et toetuse saajale ei ole makstud liigset hüvitist, nagu on sätestatud

komisjoni otsuse artikliga 5. See on peamine järelevalvemeede tagamaks, et toetus on kulupõhine

ja ei tekita turumoonutusi.

Lõige 10 annab rakendusüksusele õiguse algatada toetuse andmise otsuse muutmine (§ 35), kui

järelaruande puuduste tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses ettenähtud

korras üldise majandushuvi teenuse pakkumise sisu ja liigse hüvitise kontrolli.

11. peatükk. Toetuse tagastamine

Eelnõu §-d 35–36 sätestavad toetuse tagastamise ja mõistliku kasumimäära tagastamise korra ning

vaide menetluse läbiviimise tingimused.

Eelnõu § 35 sisaldab toetuse tagasinõudmise sätteid.

Lõige 8 sätestab, et rakendusüksusel on toetuse tagasinõudmisel kaalutlusõigus, kui toetuse saaja ei

täida määrusega pandud kohustusi. Näiteks on ehitatud juurde lisasidemastid, kuid 12 kuud peale

abikõlblikkuse perioodi lõppu ei ole toetuse taotleja täitnud enda kohtustust (määruse § 17 lõige 4)

ja taganud, et kõik 5G sagedusloa omanikud rajatud sidemastil vastavalt määrusele sideteenust

osutavad. Kui juhtub näiteks olukord, et kolmest 5G sagedusloa omanikust kaks osutavad mastil

teenust ja üks ei osuta, siis jääb rakendusüksusele kaalutlusõigus, millises suuruses ja osas

tagastamise otsus tehakse. Rakendusüksus võiks sellistel juhtudel lähtuda proportsionaalsuse

põhimõttest.

Proportsionaalsuse põhimõttest lähtumine tähendab, et rakendusüksus hindab, kui suur osa

kohustustest on täitmata jäetud ja kui suur on selle mõju toetuse eesmärkide saavutamisele.

Vastavalt sellele otsustatakse, millises mahus toimub toetuse tagasinõudmine. Rakendusüksus võib

selleks konsulteerida rakendusasutuse ja TTJA-ga.

Oluline on märkida, et meetme lisas 1 tärniga märgitud transpordikoridoridel esineb lõike, mis

asuvad 50 km raadiuses Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisest riigipiirist, millest

tingituna võib sideettevõtjatel neil koridoridel esineda probleeme 5G lairibateenuse osutamisel.

Nimetatud olukorras teavitab toetuse taotleja rakendusüksust ning TTJA-d probleemist. TTJA

hindab probleemi ja informeerib sellest rakendusüksust, kui ilmneb, et olukorrast tingituna ei ole

võimalik osal transpordikoridoril 5G lairibateenust määruses kehtestatud tingimustel osutada.

Nimetatud olukord ei saa olla alus projektile finantskorrektsioonide tegemiseks, kuna toetuse

taotleja ega sideettevõtja võimuses ei ole olukorda mõjutada.

29

Eelnõu § 36 sätestab, kuidas toimub vaide esitamine. Lõike 1 kohaselt lahendab vaide

rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille

lahendab rakendusasutus.

3. Määruse vastavus Eesti ja EL-i õigusele

Käesoleva määruse alus on järgnevad õigusaktid:

● Euroopa Komisjoni otsus (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike

2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele

avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse

kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025);

● Euroopa Komisjoni teatis „Suunised lairibavõrkude jaoks antava riigiabi kohta“ (2023/C

36/01), ELT C 36, 31.01.2023, lk 1;

● Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (nn ühendmäärus);

● Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus (RT I, 11.03.2022, 1).

Eelnõukohane määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu

määrustega:

● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

● Euroopa Komisjoni 20.12.2011 otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2

kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele

avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (ELT L 7, 01.01.2012, lk

3).

4. Määruse mõjud

Strateegiad

Määrus mõjutab otseselt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“

meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamise“ väljundi ja

tulemuse saavutamist.

Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse,

edendades horisontaalselt keskkonnahoiu ning tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid.

Projekti kooskõla „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on üks hindamiskriteeriume

projektivalikul, samuti aitavad kooskõla tagada nõuded taotlejale ja projektile. Taotleja kohustus on

30

kirjeldada, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse

põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse ning arvestada sellega rakendamisel.

Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

Rahastatavad tegevused aitavad kaasa strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele.

Kõik kavandatavad tegevused aitavad kaasa toetusmeetme eesmärkide saavutamisele, suurendades

kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, viia ellu maakonna

arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärke ning korraldada kvaliteetselt

teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengut.

Meetme koostamisel on hinnatud meetme vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi ka

DNSH). Tegemist on sidetaristu rajamisega, mistõttu peab taotleja analüüsima DNSH-põhimõtte

järgimist taristu rajamisel vastavalt määruse § 17 lõike 7 punktile 7 ning vajaduse korral hindama

kliimakindlust vastavalt § 30 lõikes 4 sätestatule.

Rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega

inimeste konventsiooni väärtustega.

Halduskoormus

Toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik meede, mis on suunatud

turutõrkepiirkondades 5G-taristu rajamise toetamiseks. Seega on ettevõtjal vabadus otsustada, kas

meetmest saadav kasu kaalub üles vajalikud haldustoimingud.

Kuigi taotluste esitamine, aruandlus ja toetuse kasutamisega seotud dokumentatsiooninõuded

võivad ajutiselt suurendada toetust saavate ja toetusest mõjutatud mobiilsideettevõtjate

halduskoormust, on see koormuse kasv tähtajaline ja proportsionaalne toetuse eesmärgiga.

Halduskoormuse tase on hoitud minimaalsena, kuivõrd see on vajalik toetuse sihipärase kasutamise

kontrollimiseks ja riigiabireeglite täitmise tõendamiseks. Seetõttu puudub vajadus täiendavate

halduskoormuse tasakaalustamise reeglite rakendamiseks, kuna ettevõtjad osalevad meetmes omal

vabal tahtel ja eelduslikult ületab saadav kasu halduskulud.

Sihtrühmad

Projekti tulemusel on mõju mitmele sihtrühmale.

Toetuse saajad on elektroonilise side taristu arendamise ja teenuse osutamisega tegelevad

organisatsioonid, enamasti sideettevõtjad, kes taristut rajavad, ja mobiilsideettevõtjad, kes taristul

teenust osutavad (toetuse tulemusel tõuseb nende pakutava mobiilsideteenuse kvaliteet kasutajate

jaoks).

Mobiilsideteenuse kvaliteedi parendamise tulemusel on otsesed kasusaajad inimesed, kes

transpordikoridoridel liiklevad, ja ettevõtted, sealhulgas logistika-, turismi- ja ühistranspordisektor,

kellele tagatakse stabiilne ja kiire mobiilsideühendus. Selline ühenduvus on olulise tähtsusega nii

igapäevaseks tööks ja e-teenuste kasutamiseks kui ka ettevõtluse efektiivsuse tõstmiseks. Juhul kui

31

rajatava sidemasti teeninduspiirkonda jääb elamuid või ettevõtteid, paraneb ka nende mobiilside

kvaliteet.

Kaudselt on kasusaajad tehnoloogiaettevõtted, kellel on võimalus rajatavat sidevõrku kasutada

ühendatud ja automatiseeritud mobiilsuse (CAM) lahenduste, multidomeeni operatsioonide (MDO)

ning droonilahenduste arendamiseks ja rakendamiseks.

Mõju hinnanguline suurus

Mõju hinnangulist suurust on keeruline välja tuua, kuna meede puudutab nii maanteid, kus valdavalt

liiklevad auto ja ühistranspordiga reisijad, kui ka raudteid, kus liiklevad paljude reisijatega rongid.

Samuti on puutumus sidemasti levipiirkonda jäävate võimalike asustatud hoonetega (olenevalt

rajatava sidemasti asukohast).

Kitsendades võib proovida leida mõju hinnangulist suurust. Võttes hinnangu andmiseks ainult

maanteed ja eelduse, et põhimaanteedel on liiklussagedus konservatiivselt 6000 sõidukit päevas

(suuremate linnade vahel rohkem) ning teades, et olenevalt mastialuse maa asukohast on eelarve

rajada 40–50 sidemasti, mille minimaalne leviulatus saab määruse kohaselt olla 4 km, saame

koridoridele 160–200 km leviulatuse (minimaalselt). Oletades, et kõik sõidukid läbivad neid

konkreetseid kilomeetreid, kus on masti mõjuala, tuleb aastane sõidukilomeetrite arv järgmine:

6000 x 160 km x 365 päeva = 350 400 000 sõidukilomeetrit.

See tähendab, et aastas on keskmiselt 350,4 miljoni sõidukikilomeetri läbimisel tagatud kvaliteetne

5G-side. See number näitab meetme teenuse kogumahtu ja majanduslikku ulatust. Kui palju neis

sõidukilomeetrites on puudutatud inimesi, on keeruline hinnata, kuid tõenäoliselt on see arv suurem,

kuna maste rajatakse ka raudteedele, kus liiklevad rongid, ja maanteedele, kus liiklevad ka bussid.

Riigivalitsemine

Riigiasutuste (nt hädaabi- ja julgeolekuasutused) puhul on mõjutatud kõik kriitilise

infrastruktuuriga seotud üksused, kes liiguvad nendel teedel ja vajavad kiiret andmesidet. Lisaks

saavad riigiasutused mobiilsideettevõtjatega kokkuleppel kasutada rajatavat sidevõrku ka oma

operatiivteenuste tarbeks. 5G eraldiseisva (stand alone – SA) võrgu arhitektuur võimaldab kasutada

eraldi võrgulõike (network slicing), et luua turvalised virtuaalsed kihid kriitilise kommunikatsiooni

tagamiseks. Kuna sidemastid rajatakse tehnoloogianeutraalsetena, on need tulevikus valmis 6G

kasutuselevõtuks. 6G uued võimalused, nagu integreeritud tajumine (sensing), muudavad taristu

sisuliselt hajutatud sensori-/radarivõrguks, mida julgeolekuasutused saavad kasutada

olukorrateadlikkuse parandamiseks ja riigikaitse eesmärkidel.

Võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus, ligipääsetavus

Toetatavad tegevused ei avalda mõju soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja

ligipääsetavuse olukorrale.

Regionaalareng

Kvaliteetne sideühenduvus on tänapäeval oluline komponent hea elukeskkonna defineerimisel.

Tagades transpordikoridori valgetes alades kvaliteetse mobiilsideteenuse, laieneb

mobiilsideteenuse kättesaadavus koridoril. Koridoril liikuvatele elanikele on tagatud kvaliteetne

andmeside ja näiteks rongiliiklejad ei pea enam rongis töötades või internetis sirvides muretsema,

32

kas sideühendus katkeb ära või ei. Seeläbi panustab meede Eesti elanike elukeskkonnaga

rahulolusse.

Meede loob eeldused uute kõrgtehnoloogiliste teeohutus- ja teehooldelahenduste (nt isejuhtivad

sõidukid, targad transpordisüsteemid) väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, mis omakorda

panustab tänapäevase ja turvalisema elukeskkonna loomisse ja on samuti üks pikaajaline

regionaalarengu eesmärk.

Kiire andmeside trassiäärsetes piirkondades suurendab logistika ja tööstuse tootlikkust, mistõttu

eelduslikult lisandub nendesse piirkondadesse investeeringuid ja töökohti ning sedakaudu elavneb

piirkondade majandus. Lisaks aitab kvaliteetne andmesideühendus koos hea teetaristuga ühendada

maakondi omavahel ja suuremate linnadega, mis on kasulik nii ettevõtetele ja elanikele kui ka

turismile.

Meetme väljatöötamise ajal kehtivate hinnatasemete juures on eelarvest (9,37 miljonit eurot)

võimalik rajada u 40 sidemasti, mis määruse tingimustel toovad minimaalselt 160 kilomeetrile

5G-mobiilsideteenuse, sellele lisanduvad sagedusloa omanike enda investeeringud koridoridel.

Sidemaste rajatakse Eesti põhimaanteedele, mis läbivad 14 maakonda ja suuremat osa Eesti

omavalitsustest. Meetmest toetatavate sihtpiirkonna transpordikoridoride loetellu lisati ka maantee

nr 80: Heltermaa-Kärdla-Luidja, mis asub Hiiumaal ega ole riigi põhimaanteede nimekirjas.

Maantee nr 80 lisamise eesmärk on tagada võrdne võimalus kõikide maakondade põhilistel

transpordikoridoridel olevate valgete alade katmiseks.

Kliima ja keskkond

Tegemist on taristuprojektiga ning sellel on mõju keskkonnale ja kliimale. Eelnõukohases määruses

on selle aspektiga arvestatud. Toetuse taotleja peab järgima põhimõtet „ei kahjust oluliselt“ ning

hindama kliimakindlust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ lisa 3 B-osale.

Taristu toetamise projektil on samas ka positiivsed väljundid. 5G-aktiivseadmed on

energiatõhusamad kui eelmiste põlvkondade seadmed. Samuti võimaldab 5G teenuseid, mille abil

vähendatakse CO₂-heidet (autokonvoid, lühemate teede valik, ummikute vältimine), panustades

seeläbi kliimamuutuste leevendamisse. Kliimamuutustega kohanemise aspektis tulevad 5G-ga

turule teenused, mille abil on võimalik kodanikele saata vahetuid ja kiireid teavitusi ilmastikuolude

kohta. Nt transpordikoridorides saab teeolude infot edastada vahetult ja otse sõidukitele (libeduse,

tugeva vihma- ja lumesaju kohta jne), teeinfot saab kuvada otse ja reaalajas infotahvlitele.

Keskkonnahoiu teemal avaldub meetme mõju eelkõige ressursitõhususes. 5G võimaldab kokku

hoida aega, raha ja tööjõudu. 5G võimaldab turule tulla teenustel, mis mõjutavad inimeste käitumist

(nt keskkonnasäästlikum liiklemine), mille tulemusel käituvad inimesed keskkonda hoidvamalt.

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KeHJS-i kohaselt ei ole mobiilsidetaristu rajamine

olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis nõuaks kohustuslikku KMH tegemist. Seetõttu on taotleja

kohustuste hulgast välja jäetud KMH aruande või eelhinnangu esitamise nõue, kuna seda menetleb

tegevusloa (sh ehitusluba) andja.

33

Kuna sidemasti rajamisel tuleb kohalikust omavalitsusest (KOV) taotleda ehitusluba, on KOV

ehitusloa andjana otsustaja KMH vajalikkuse üle. Loamenetluse käigus vaatab KOV sidemasti

asukoha üle ja hindab võimalikke piiranguid (nt looduskaitsealad, kaitstavad loodusobjektid) ja

sealhulgas teeb ka KMH eelhinnangu vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusele

nr 224 („Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“), kui see on vajalik.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse raames Euroopa Regionaalarengu Fondist antava EL-i toetuse eelarve on 9 370 000 eurot,

millele lisandub taotleja omafinantseering (30%, s.t 4 157 714 eurot). Käesoleva määruse

rakendamisega ei kaasne tulusid ega lisakulusid riigieelarvele. Määruse rakendamiseks (taotluste

menetlemine, toetuse andmise otsuste väljastamine ja toetuse andmine ning vajaduse korral toetuse

tagasinõudmine) vajalikud tegevused teeb eelkõige rakendusüksus. Toetuse andmise tingimuste

eelarve suhestub kogu ühenduvuse meetme eelarvesse selle läbi, et aitab kaasa Eesti lairibaplaani

eesmärkide täitmisele, milleks on lisaks ühenduvuse tagamisele ka ülikiire lairibavõrkude

arendamine, mis omakorda toetab Eesti digitaalseid eesmärke.

Märkus – määruse eelarve suurus tugineb Vabariigi Valitsuse 11.12.2025 istungi protokollile

number 56 (päevakorrapunkt 16), millega kinnitati ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021–2027 muudatus number 4 ja suunati see heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, s.t kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määruse

jõustumine üldises korras tagab toetusmeetme kiire rakendamise ning võimalikult varajase toetuse

andmise alustamise.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 seirekomisjonile

eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Lisaks esitatakse määrus arvamuse andmiseks Konkurentsiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile, Transpordiametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,

AS-ile Eesti Raudtee ja AS-ile Eesti Liinirongid.

34

Seletuskirja lisa 1: meetme mõjud riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtetele ja

sihtidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+i,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Akvakultuurifondi kohta ning finantseeskirjad nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisaliidese rahastu kohta (ELT

L 231, 30.06.2021, lk 1), artiklis 9 nimetatud horisontaalsetele põhimõtetele

Rakenduskava DNSH-analüüsi järeldus oli, et 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumisel 21.1.5.12

„5G-taristu ja teenuste arendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest

keskkonnaeesmärgist.

Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH-analüüs on toodud järgmises tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Meede on pigem positiivse mõjuga kliimamuutuste

leevendamisele ega kahjusta eesmärki, kuna

5G-seadmed on keskkonnasäästlikumad ja tarbivad

vähem energiat kui varasempõlvkond.

Kliimamuutustega

kohanemine

X Meetme tulemusel ja eesmärkide täitmisel panustab

meede kliimamuutustega kohanemisse positiivselt

ega kahjusta eesmärki. Näiteks võimaldab 5G-levi

tagamine transpordikoridoridel edastada koridoris

liikuvatele sõidukitele ja inimestele teavet

erakorralistest teeoludest, mis võivad olla tingitud

kliimamuutustest.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

X Meede ei hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole sellele eeldatud

olulist negatiivset mõju.

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

X Meetme rakendamisega ei kaasne eeldatavasti

negatiivset mõju ringmajanduse eesmärkidele.

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

X Meede ei kahjusta hinnatavat keskkonnaeesmärki.

Pigem on meetmel positiivne mõju reostuse

vältimise tagamisele kaasaaitamisel. 5G

kasutuselevõtt näiteks isesõitvate autode puhul või

CAM teenustel soodustab heitgaaside vähemat teket,

mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele.

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

X Meetmel puudub eeldatavasti otsene mõju

hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Sidemasti

35

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

rajamine nagu iga infrastruktuuri rajamine omab

keskkonnale üleüldiselt negatiivset mõju, kuid

taristu rajamisega kaasnevad positiivsed aspektid

kaaluvad negatiivse üle. Lisaks ei saa sidemaste

ehitada asukohtadesse, mis on kohalike

omavalitsuste või riiklike õigusaktide alusel kaitse

all tulenevalt liikide või ökosüsteemide kaitsest.

Kokkuvõtlikult, DNSH-d on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Kooskõlas

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ tehtud DNSH-analüüs ei

tuvastanud, et meetme sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Pigem

toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

Seega puudub vajadus rohkemate leevendusmeetmete kehtestamiseks.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Justiits- ja digiministri „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused" eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiits- ja digiministri „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ eelnõu. Ootame teie kooskõlastusi ja arvamusi hiljemalt 30 päeva jooksul alates kirja kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Turutorkepiirkondade_loetelu 4. Hindamiskriteeriumid_ja_-metoodika 5. Pohioiguste_harta_ja_PIK_arvestamise_tabel. 6. Riskide_hindamine

Meie 12.01.2026 nr 8-1/251-1

2

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Konkurentsiamet Transpordiamet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit AS Eesti Raudtee Eesti Liinirongid AS Riigi Tugiteenuste Keskus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Kaidi Ristal 5441 0787 [email protected]

1

Justiits- ja digiministri määruse ....

„Peamistel transpordikoridoridel

5G tagamise toetuse andmise

tingimused“

Lisa 2

Hindamiskriteeriumid

1.1. Hindamiskriteerium: projekti kuluefektiivsus – 50%

See kriteerium on otseselt seotud lairibale antava riigiabi suunistega, et tagada ressursi kõige

efektiivsem kasutus. Kriteeriumi alusel hinnatakse projekti kulu ja kvaliteedi suhet, eesmärgiga

saavutada transpordikoridoril võimalikult suur 5G katvuse ulatust (km) võimalikult väikeste

kuludega. Mida madalam on projekti abikõlblik kulu kilomeetri kohta, seda kõrgema

punktisumma taotlus saab. Arvestuse aluseks on projekti passiivse taristu rajamise abikõlblik

kulu, mis koosneb omafinantseeringust ja toetuse summast.

Kulud märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 11 alusel.

Kilomeetrid märgitakse taotlusesse § 16 lõike 3 punkti 6 alusel.

Mõõdik: kulu kilomeetri kohta

Valem: Leviala ühikukulu = abikõlblike kulude arv / projektiga saavutatav 5G katvuse

kilomeetrite arv (km)

Skaala:

 Kulu < 37 500 eurot = 5 punkti

 Kulu vahemikus 37 499 – 49 999 €/km = 4 punkti

 Kulu vahemikus 50 000 – 62 499 €/km = 3 punkti

 Kulu vahemikus 62 500 – 74 999 €/km = 2 punkti

 Kulu vahemikus > 75 000 €/km = 1 punkt

1.2. Hindamiskriteerium: projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ja meetme

eesmärkidega – 20%

Selle kriteeriumi põhjal hinnatakse projekti panust meetme ja valdkondlike strateegiate (sh

digiühiskonna arengukava) pikaajalistesse eesmärkidesse, mida kõige paremini toetab rajatava

sidemasti kõrgus. Kriteeriumi alusel saavad rohkem punkte taotlejaid, kes rajavad kõrgemaid

sidemaste. Kõrgem sidemast on kriitiline näitaja levi kvaliteedile, stabiilsusele ja ulatusele,

aidates ületada maastikutakistusi ning tagades kaugema leviulatuse koridori käänulisel

kulgemisel.

2

Kõrge sidemast on tehnoloogianeutraalne investeering, mis teenib mitut põlvkonda (5G, 6G ja

edasised), tagades taristu pikaajalise tasuvuse, mis on kooskõlas digiühiskonna arengukava

strateegiliste taristuinvesteeringute eesmärkidega.

Sidemasti kõrgus märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 8 alusel.

Mõõdik: projektiga rajatava sidemasti kõrgus

Skaala :

 Kõrgus > 90 m: 5 punkti

 Kõrgus 81–89 m: 4 punkti

 Kõrgus 71–80 m: 3 punkti

 Kõrgus 61–70 m: 2 punkti

 Kõrgus = 60 m: 1 punkti

1.3. Hindamiskriteerium: projekti põhjendatus – 15%

Selle kriteeriumi eesmärk on hinnata projekti mõjusust ehk panustamist piirkondadesse, kus

turutõrkepiirkond on pikim. Mida pikem on valge ala koridori peal, seda suurem on probleem

ning seda tuntavam on teenuse kättesaadavuse paranemine kasutaja jaoks. Panustamine

pikkadesse valgetesse aladesse tagab, et varasemalt pika katkestusajaga lõik koridoril muutub

toetuse tulemusel lühemaks. Määruse lisas 1 on nimetatud transpordikoridorid koos

turutõrkepiirkondadega. Mida pikemasse turutõrkepiirkonda uus sidemast rajatakse, seda

põhjendatum on projekt.

Turutõrkepiirkonnad märgitakse taotluses §16 lõike 3 punkti 7 alusel.

Mõõdik: turutõrkepiirkonna pikkus (km)

Skaala:

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on üle 8 km: 5 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 6–7,99 km: 4 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 3–5,99 km: 3 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 1–2,99 km: 2 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on < 0,99 km: 1 punkt

1.4. Hindamiskriteerium: toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 5%

Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel. Kinnituse taotleja

omavahendite olemasoluks annab taotleja taotluse esitamise faasis, seega seda aspekti siin ei

käsitleta. Eeldus on, et suurem kogemus näitab taotleja suuremat vastutustunnet

finantsvõimekuse osas, kuna projekti ebaõnnestumisel võidakse toetus tagasi küsida.

Rajamise kogemust tõestatakse:

a) väljavõttega raamatupidamisest selle kohta, kui palju taotlejal sidemaste on;

3

b) ostuarve(d), kus on näidatud, et taotleja on hankinud sidemaste või sidemastide rajamist;

c) müügiarve(d), kus on näidatud, et taotleja on osutanud sidemastide rajamise teenust.

Mõõdik: sidemastide rajamise kogemus

Skaala :

 Taotleja on rajanud üle 10 sidemasti: 5 punkti

 Taotleja on rajanud 6–9 sidemasti: 4 punkti

 Taotleja on rajanud 3–5 sidemasti: 3 punkti

 Taotleja on rajanud 1–2 sidemasti: 2 punkti

 Taotleja ei ole varem sidemaste rajanud:1 punkt

1.5. Hindamiskriteerium: projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega – 10%

Kriteeriumi eesmärk on mõõta projekti panust „Eesti 2035“ aluspõhimõtte „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ sihi mõõdikusse „elukeskkonnaga

rahulolu“. Meede juba panustab nimetatud mõõdiku kasvatamisse ainuüksi

transpordikoridoridel kvaliteetse mobiilsideteenuse kättesaadavuse parendamisega, mida

hinnatakse punktides 1, 2 ja 3 (kõik on seotud puuduliku mobiilside katvuse vähendamisega

transpordikoridoridel).

Antud hindamiskriteeriumi eesmärk on suurendada elukeskkonnaga rahulolu maakondades,

kus turupõhised sideinvesteeringud on eeldatavasti madalamad. Statistikaameti andmete

kohaselt on Harju ja Tartu maakonna SKP elaniku kohta tunduvalt kõrgem kui Eesti keskmine,

samal ajal kui ülejäänud maakondades on see näitaja madalam (vt Tabel 1). Eelkõige madalama

SKP-ga maakondades on ettevõtlust vähem ja elanikkonna tihedus madalam, mis tähendab

sideettevõtjatele väiksemat ärihuvi ja tulupotentsiaali sidemastide rajamiseks ilma toetuseta.

Tabel 1: SKP elaniku kohta maakonniti

Maakond SKP elaniku

kohta (eurot)

Eesti kokku 27 868

Harju maakond 36 786

Tartu maakond 27 500

Ida-Viru maakond

20 626

Järva maakond 19 467

Lääne-Viru maakond

18 385

Saare maakond 18 368

Pärnu maakond 17 480

Viljandi maakond 17 217

Rapla maakond 16 757

Hiiu maakond 16 638

Jõgeva maakond 16 000

Valga maakond 15 528

Lääne maakond 14 743

4

Võru maakond 14 366

Põlva maakond 13 475

Allikas: Statistikaamet, 2023

Seega antakse lisapunkte projektidele, mis panustavad regionaalsesse tasakaalustatud

arengusse, suunates toetuse just neisse maakondadesse, kus turumajanduslik motivatsioon on

väiksem, aidates sel viisil parandada elukeskkonda ja vähendada regionaalseid erinevusi

vastavalt „Eesti 2035“ arengustrateegia aluspõhimõtetele. Taotlejale annaks lisapunktid see, kui

lisaks transpordikoridori katvusele sihitaks sidemastide rajamist maakondadesse, kus SKP on

madalam.

Maakonnad jaotati kolme skaalasse 2023. aasta andmete põhjal. Esimene ja madalama tulemuse

toov skaalade plokk on maakonnad, mille SKP elaniku kohta on rohkem kui 20 000 eurot.

Teises plokis ja 3 punkti toovad maakonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 16 000 –

19 999 eurot. Viimane ja enim punkte toov plokk on maakondadest, kus SKP on madalam kui

15 999 eurot.

Maakond, kuhu sidemast rajatakse, märgitakse § 16 lõike 3 punkti 10 alusel.

Mõõdik: maakond, kuhu sidemast rajatakse, asub

Skaala:

 Rajatava sidemasti arukoht on asub Põlva, Võru, Lääne või Valga maakonnas: 5 punkti

 Rajatava sidemasti arukoht on Jõgeva, Hiiu, Rapla, Viljandi, Pärnu, Saare, Lääne-Viru

või Järva maakonnas: 3 punkti

 Rajatava sidemasti arukoht on i asub Harju, Tartu või Ida-Viru maakonnas: 1 punkt.

1

EELNÕU

11.01.2026

JUSTIITS- JA DIGIMINISTER

MÄÄRUS

Peamistel transpordikoridoridel

5G tagamise toetuse andmise

tingimused

Määrus kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja

siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse (edaspidi ÜSS2021_2027) § 10 lõike 2

alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimisala

(1) Määrusega reguleeritakse ÜSS2021_2027 § 1 lõike 1 punktis 1 nimetatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi rakenduskava)

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“

meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ (edaspidi meede) sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste

arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

(2) Toetus on suunatud Vabariigi Valitsuse 23. detsembril 2021. aastal kinnitatud „Eesti

digiühiskond 2030 arengukavas“ nimetatud alaeesmärgi „Ühenduvus“ 3. suuna „5G ja 6G

baastaristu arendamine“ täitmisele.

(3) 5G on üldkasutatav elektroonilise side võrk, mis põhineb vähemalt Euroopa

Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (European Telecommunications Standards

Institute – ETSI) kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti (3rd Generation Partnership Project –

3GPP) versioonil 15.

(4) Määruse alusel toetatav projekt arvestab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL)

2021/1060, millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa

Sotsiaalfond+ ja teiste fondide kohta (ELT L 231, 30.06.2021), artiklis 9 nimetatud

horisontaalseid põhimõtteid ja panustab Riigikogu 12. mai 2021. aasta otsuse „Riigi pikaajalise

arengustrateegia „Eesti 2035“ heakskiitmine“ aluspõhimõtete hoidmisesse ning sihtide „Eestis

on kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisse.

(5) Lõikes 4 nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist tasakaalustatud

regionaalset arengut, keskkonna- ja kliimaeesmärke toetaval moel mõõdetakse järgmise

näitajaga: elukeskkonnaga rahul või pigem rahul olevate elanike osatähtsus.

2

(6) Toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli 106 lõike 2

ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses.

(7) Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsusest (EL) 2025/2630

„Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi

pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava

riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL“ (ELT L, 2025/2630,

19.12.2025) (edaspidi komisjoni otsus).

(8) Määruse alusel toetatavate tegevuste abikõlblik piirkond on määruse § 3 sätestatud turutõrke

piirkond.

(9) Määrust ei kohaldata Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1058, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi (ELT L 231, 30.06.2021, lk 60), artiklis

7 sätestatud juhtudel.

§ 2. Üldist majandushuvi pakkuv teenus

Üldist majandushuvi pakkuv teenus (edaspidi ÜMPT) on transpordikoridoridel

turutõrkepiirkondades mobiilsideteenuse osutamiseks vajaliku taristu rajamine, haldamine ja

käitamine, tagades neis piirkondades lõppkasutajale ülikiire mobiilsideühenduse.

§ 3. Turutõrkepiirkond

(1) Turutõrkepiirkond ehk valge ala on piirkond, kus olemasolevat taristut, kättesaadavat

sagedusressurssi ja mobiilsidetehnoloogiat kasutades ei võimalda mobiilsidevõrk

tipptunnitingimustes allalaadimiskiirust vähemalt 50 Mbit/s lõppkasutaja kohta ja teadaolevalt

puudub sideettevõtjatel majanduslik huvi järgmise kolme aasta jooksul taristut sinna rajada.

Valged alad transpordikoridorides on toodud määruse lisas 1.

(2) Mobiilsidevõrk on traadita side võrk, millega tagatakse lõppkasutajatele ühenduvus võrguga

kaetud piirkonna kõigis kohtades, tuginedes ühele või mitmele rahvusvahelise

mobiilsidetehnoloogia (International Mobile Telecommunications – IMT) standardile.

§ 4. Taristu

(1) Taristu on elektroonilise sidevõrgu sidemastist ning sidemasti teenindava

tagasiühendusvõrgu valguskaablist, elektrivõrgust, sidekonteinerist, juurdepääsuteest ja

turvaaiast koosnev osa, mis võimaldab sideettevõtjatele pakkuda sidemasti antenni

paigalduskohta ja hulgimüügitasandi võrguteenust.

(2) Sidemast on kõrgrajatisena käsitletav passiivne sidetaristu, mis on mõeldud mobiil- ja

raadioside aktiivseadmete, nagu antennid ja tugijaamad, paigaldamiseks ja käitamiseks ning

mis vastab tootja ettenähtud mobiilsidemasti paigaldus- ja ehitusnõuetele.

§ 5. Transpordikoridor

Transpordikoridor on vähemalt neljakilomeetrine terviklik lõik käesoleva määruse lisas 1

loetletud koridoril olevast valgest alast.

3

§ 6. Mobiilsideteenus

Mobiilsideteenus on kokkulepitud tingimustel mobiilsidevõrgu kaudu osutatav teenus, milleks

on andmesideteenus, isikutevaheline sideteenus või muu teenus, mis seisneb tervikuna või

peamiselt signaalide edastamises.

§ 7. Sideettevõtja

Sideettevõtja on elektroonilise side ettevõtja elektroonilise side seaduse § 2 punkti 5

tähenduses.

§ 8. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise akt

ÜMPT ülesannete andmise akt on Riigi Tugiteenuste Keskuse tehtud taotluse rahuldamise otsus

toetuse saajale, kus sätestatakse komisjoni otsuse artikli 4 tingimused.

§ 9. Toetuse andmise eesmärk

(1) Toetuse andmise eesmärk on toetada transpordikoridoride valgetel aladel 5G- ja muu

mobiilsideteenuste osutamiseks vajaliku taristu ehitamist, et võimaldada lõppkasutajatel

kasutada ülikiiret mobiilsideühendust.

(2) Toetuse andmise väljundnäitaja on „Rajatud sidemastid“ ja tulemusnäitaja on „5G levialaga

kaetud valged alad transpordikoridoridel“.

(3) Toetuse tulemusena saavutatakse transpordikoridoride valgetel aladel

5G-mobiilsideteenus.

(4) Toetusega panustatakse riigi eelarvestrateegia 2026–2029 tulemusvaldkonna

„Digiühiskond“ digiühiskonna programmi meetme „Ühenduvus“ tegevuse „5G-taristu ja

teenuste arendamine“ eesmärkide saavutamisse.

§ 10. Rakendusasutus ja -üksus

(1) Rakendusasutus on Justiits- ja Digiministeerium (edaspidi rakendusasutus).

(2) Rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi rakendusüksus).

2. peatükk

Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

§ 11. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad määruse §-s 9 nimetatud väljund- ja

tulemusnäitaja ning eesmärgi saavutamisse ning mille raames viiakse ellu taristu rajamine,

sealhulgas sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega.

(2) Toetatakse tegevusi, mis vastavad asjakohastele Euroopa Liidu ja riiklikele

keskkonnaalastele õigusaktidele ning mille puhul kohaldatakse põhimõtet „ei kahjusta

oluliselt“ Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse

4

kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT

L 198, 22.06.2020, lk 13), artikli 17 tähenduses (edaspidi põhimõte „ei kahjusta oluliselt“).

(3) Toetatakse taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud kliimakindlus. Tingimus kehtib

taristule, mille kavandatud eluiga on vähemalt viis aastat.

(4) Ei toetata järgmisi tegevusi:

1) rajatava elektroonilise sidevõrgu haldamisega seotud tegevused (jooksvad kulud);

2) taristu ehitamisega seotud investeeringute asendamine, mida toetuse saaja või temaga

juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeerimiskavatsustes lähima kolme

aasta jooksul omavahenditest planeerinud.

(5) Toetust ei anta projektile, mille lõike 1 kohaste tegevuste elluviimist on alustatud või mille

osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist.

Sidemastialuse maa otsimist või selle kasutamisõiguse omandamist ei loeta projekti

elluviimisega alustamiseks.

§ 12. Abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud

(1) Kulu on abikõlblik, kui see on kooskõlas Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55

„Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus)

§-ga 15, käesolevas määruses sätestatud tingimustega ja taotluse rahuldamise otsusega.

(2) Abikõlblikud on järgmised § 11 lõike 1 kohase tegevuse elluviimiseks ja § 9 lõike 3 kohase

tulemuse saavutamiseks vajalikud kulud vastavalt §-le 14 sätestatud piirmääradele ja taotluse

rahuldamise otsusele:

1) kulud, mis on otseselt vajalikud ja otstarbekad projekti tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide

saavutamiseks;

2) taristu rajamise kulud, sealhulgas sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide

ja rajatistega seotud kulud;

3) taristu projekteerimise, projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste

uurimistööde tegemise ning tegevusega piiritletavate geodeetiliste tööde planeerimisega seotud

kulud;

4) ehitusprojektide dokumenteerimise ja auditeerimise kulud;

5) omanikujärelevalve teenuse osutamisega seotud kulud;

6) taotleja projektijuhtimise töötasu ja puhkusetasu vastavalt ühendmääruse §-s 16 sätestatule;

7) projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete taaskasutamise, sealhulgas ringlusse

võtmisega seotud kulud.

(3) Lisaks ühendmääruse §-s 17 nimetatule on abikõlbmatud järgmised kulud:

1) üldkulud vastavalt ühendmääruse § 21 lõikes 5 sätestatule;

2) administreerimiskulud vastavalt ühendmääruse § 21 lõikes 6 sätestatule;

3) projekti haldamiseks vajaliku mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud;

4) projekti elluviimiseks uue organisatsiooni või organisatsioonilise struktuuri loomise ja

toimimise kulud;

5) liiklusvahendite soetamise ja rentimise kulud;

6) infotehnoloogilise taristu regulaarse korrashoiuga seotud kulud;

7) taristualuse maa kasutamise või omandamisega seotud kulud;

8) mobiilsideteenuse osutamiseks vajalikud aktiivseadmed.

5

§ 13. Projekti abikõlblikkuse periood

(1) Projekti abikõlblikkuse periood on taotluse rahuldamise otsuses määratud ajavahemik,

millal tehakse projekti tegevusi ja tekivad projekti kulud. Projekti abikõlblikkuse periood

lõppeb hiljemalt 31. detsembril 2029. aastal.

(2) Projekti abikõlblikkuse perioodi maksimaalne kestus on 24 kuud, mida võib rakendusüksus

pikendada mõjuval põhjendusel, kui projekti raames abikõlbliku taristu rajamisel on ilmnenud

tõendatavaid ning toetuse taotleja tegevusest sõltumatuid ajalisi viivitusi.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäevast

ning lõppeb taotluse rahuldamise otsuses sätestatud kuupäeval.

§ 14. Toetuse osakaal ja piirmäär

(1) Toetuse maksimaalne osakaal projekti abikõlblikest kuludest on 70 protsenti.

(2) Taotletava toetuse maksimaalne summa on 300 000 eurot projekti kohta.

(3) Projektile antava toetuse summa sätestatakse taotluse rahuldamise otsuses.

3. peatükk

Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile

§ 15. Nõuded toetuse taotlejale

(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) peab olema Eestis registreeritud juriidiline isik, kelle

põhitegevusala oli äriregistri andmetel taotluse esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal

Eesti majanduse tegevusalade klassifikaatori (EMTAK) järgi elektroonilise side teenused

fikseeritud või traadita sidevõrgus ja satelliitsideteenused (EMTAK 2025 jagu K, rühm 611),

muud elektroonilise side teenused (EMTAK 2025 jagu K, rühm 619) või elektri- ja sidevõrkude

ehitus (EMTAK 2025 jagu F, klass 4222).

(2) Taotleja peab vastama ühendmääruse § 3 lõikes 2 nimetatule.

(3) Taotleja on kohustatud lisaks ühendmääruse § 2 lõikes 3 sätestatule täitma teisi õigusaktides

sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele teabe, mis võib mõjutada taotluse kohta

otsuse tegemist.

(4) Kui taotleja taotleb projektile või projekti üksikutele tegevustele toetust samal ajal mitmest

meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi vahenditest, peab taotleja

esitama sellekohase teabe rakendusüksusele.

(5) Kui taotleja omab või kontrollib abikõlblikus piirkonnas taristut, mida saab kasutada

mobiilsidevõrgu rajamiseks, peab ta enne toetuse taotluse esitamist teavitama sellest

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametit, esitades ametile taristu asukoha, trasside ja

juurdepääsu andmise tingimuste kohta kogu asjakohase teabe, mis võimaldab ka teistel toetuse

taotlemisest huvitatud isikutel seda taristut mobiilsidevõrgu rajamiseks kasutada.

6

§ 16. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus tuleb esitada määruses sätestatud nõuete ja tingimuste kohaselt.

(2) Taotlus peab vastama ühendmääruse § 4 nõuetele.

(3) Taotlus peab sisaldama järgmiseid dokumente ja andmeid:

1) taotleja nimi;

2) projekti nimi;

3) kõigi Eesti 5G sagedusloa omanike allkirjaõiguslike isikute kirjalikud kinnitused, võttes

juriidilisele isikule kohustuse osutada määruse § 17 lõikes 4 sätestatud kvaliteedile vastavat

mobiilsideteenust vähemalt 10 aastat alates mobiilsideteenuse käivitamisest toetuse abil rajatud

sidemastis;

4) projekti seos toetusmeetme eesmärgi ja tegevustega;

5) toetusmeetme väljundnäitaja – rajatud sidemastide arv;

6) toetusmeetme tulemusnäitaja – transpordikoridori valgel alal saavutatav 5G katvus

kilomeetrites;

7) lisas 1 loetletud transpordikoridori nimi, turutõrkepiirkonna nimetus, transpordikoridori

tüüp, kuhu taristu rajatakse, ning transpordikoridori valge ala kilomeetripostide vahemik, kuhu

mobiilsideteenuse katvus tagatakse;

8) rajatava sidemasti kõrgus;

9) taotleja varem rajatud sidemastide arv koos rajamist tõendava väljavõttega

raamatupidamisest, ostuarve(d) või müügiarve(d);

10) maakond, kuhu sidemast rajatakse;

11) projekti elluviimiseks vajalik abikõlblike kulude eelarve tegevuste lõikes koos

kalkulatsiooni ja põhjendusega;

12) projekti algus- ja lõpukuupäev;

13) projekti eeldatav tähtaeg rajatavale taristule kasutusloa saamiseks;

14) projekti eeldatav tähtaeg määruse § 17 lõike 4 kvaliteedinõuetele vastava mobiilsideteenuse

osutamise alustamiseks kõigi 5G sagedusluba omavate sideettevõtjate poolt iga

mobiilsideettevõtja kohta eraldi;

15) projekti elluviimiseks kavandatavad ostumenetlused ja nende sisu lühikirjeldus;

16) kinnitus projektiga saavutatava 5G osutamisega seotud kulude katmise kohta projekti

elluviimisele järgneva kümne aasta jooksul;

17) taristu investeeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui viis aastat, tuleb

esitada kliimakindluse hinnang vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osale;

18) kirjeldus, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud

horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse;

19) kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid;

20) kinnitus, et toetuse taotlemise põhjus ei ole § 11 lõike 4 punktis 2 nimetatud asjaolu;

21) taotleja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti

nende kulude ulatuses, mida toetusest ei kaeta;

22) taotleja kinnitus, et enne toetuse taotlemist pole alustatud § 11 lõike 1 kohaste tegevuste

elluviimist, välja arvatud sidemastialuse maa otsimine või omandamine;

23) juhul kui taotleja suhtes kohaldub määruse § 30 lõikes 9 nimetatud olukord, kinnitab

taotleja, et lõikes 9 nimetatud meetmed on kasutusele võetud;

7

24) tõend, et taotlejal on olemas sidemastialuse maa asukoht taotluses näidatud valge ala

läheduses, omandiõiguse või kasutusõiguse alusel;

25) taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

(4) 5G sagedusloa omanik on sideettevõtja, kes osutab vähemalt Euroopa

Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi (ETSI) 3rd Generation Partnership Project

(3GPP) standardi versioonil 15 ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel

mobiilsideteenust.

§ 17. Nõuded toetuse abil rajatud taristule ja mobiilsideteenusele

(1) Nõuded toetuse abil rajatavale taristule:

1) rajatav sidemast peab olema minimaalselt 60 meetri kõrgune;

2) rajatava tagasiühendusvõrgu passiivne taristu peab koosnema vähemalt nelja kanaliga

mikrotorust ja 48 kiuga kiudoptilisest kaablist;

3) taristu rajamisel lähtutakse tehnilisest lahendusest, mis võimaldab olemasolevate taristute

efektiivset kasutamist;

4) taristu peab olema tehnoloogiliselt sõltumatu, võimaldades pakkuda mobiilsideteenust,

kasutades mis tahes Eesti Vabariigi ja Euroopa Liidu õigusaktidega ning Eesti Vabariigis

kehtivate sagedusloa tingimustega kooskõlas olevat tehnoloogiat või tehnoloogiate

kombinatsiooni.

(2) Tagasiühendusevõrk on elektroonilise sidevõrgu osa, mis ühendab sidemasti

ülekandevõrguga. Tagasiühenduse võrk ulatub sidemastile lähima jaotuspunktini, milles

toimub tagasiühenduse võrgu ja ülekandevõrgu ühendamine.

(3) Ülekandevõrk on elektroonilise sidevõrgu osa, mis ühendab tagasiühenduse võrgud.

(4) Nõuded mobiilsideteenusele toetuse abil rajatud taristul:

1) mobiilsideteenuse peavad tagama kõik 5G sagedusloa omanikud, osutades seda juriidiliselt

neile kuuluvate raadioseadmetega;

2) teenuse osutamisega tuleb alustada hiljemalt üheteistkümne kuu jooksul alates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpust ning teenust tuleb osutada minimaalselt üheksa aastat alates

teenuse osutamise kohustuse algusest;

3) teenust tuleb osutada vähemalt 3GPP standardi versioonil 15, minimaalse ribalaiusega

40 MHz litsentseeritud sagedusel;

4) teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes allalaadimiskiiruse vähemalt 100 Mbit/s

teenuse lõppkasutaja kohta;

5) teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes üleslaadimiskiiruse vähemalt 5 Mbit/s teenuse

lõppkasutaja kohta;

6) teenus peab võimaldama edasi-tagasi latentsusaega, mis on väiksem kui 50 millisekundit

(ms) IP-paketi kohta.

(5) Tipptund on võrgu eeldatav töötingimus ajavahemikul päevas, mis kestab enamasti ühe

tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel, ehk mobiilsidevõrkude puhul on

nominaalne tugijaama koormus vähemalt 50 protsenti või suurem, kui tipptunnil on liiklus

oluliselt suurem.

(6) Tugijaama koormus tähendab keskmist protsenti tugijaama ressurssidest, mida

lõppkasutajad kasutavad teatava teenuse puhul.

8

(7) Lõppkasutaja on elektroonilise side seaduse § 2 punkti 27 tähenduses elektroonilise side

teenuse kasutaja.

(8) Toetuste abil rajatud projekt peab vastama järgnevatele keskkonnanõuetele:

1) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad olema käideldavad vastavalt

kehtivatele nõuetele;

2) taristu ehitus- ja hooldustööde käigus tekkivad jäätmed peavad võimaldama jäätmete

ringlussevõttu võimalikult suures ulatuses;

3) uue taristu rajamisel välditakse kahju tekkimist elupaikadele ja liikidele ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduses toodud juhtudel lähtutakse keskkonnamõju

hindamise eelhinnangu või keskkonnamõju hindamise nõuetest;

4) taristu osaks olevad materjalid ja tooted ei sisalda Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse

(EL) 1907/2006, mis käsitleb kemikaalide registreerimist, hindamist, autoriseerimist ja

piiramist (REACH) ning millega asutatakse Euroopa Kemikaaliamet ning muudetakse

direktiivi 1999/45/EÜ ja tunnistatakse kehtetuks nõukogu määrus (EMÜ) nr 793/93, komisjoni

määrus (EÜ) nr 1488/94 ning samuti nõukogu direktiiv 76/769/EMÜ ja komisjoni direktiivid

91/155/EMÜ, 93/67/EMÜ, 93/105/EÜ ja 2000/21/EÜ (ELT L 396, 30.12.2006, lk 1), lisas XIV

nimetatud autoriseerimisele kuuluvaid ohtlikke aineid ning vastavad lisas XVII nimetatud

ohtlike ainete kasutuspiirangutele;

5) taristu osaks olevad elektri- ja elektroonikaseadmed vastavad Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2011/65/EL, teatavate ohtlike ainete kasutamise piiramise kohta elektri- ja

elektroonikaseadmetes (ELT L 174, 01.07.2011, lk 88), toodud nõuetele;

6) olema vastupidav kliimamuutustele;

7) järgima põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“.

4. peatükk

Toetuse taotlemine

§ 18. Taotlusvooru avamine

(1) Toetust taotletakse jooksvalt.

(2) Taotluste vastuvõtmise alustamisest, lõpetamisest ja peatamisest ning toetuse rahastamise

eelarvest annab rakendusüksus teada oma veebilehel.

(3) Kui menetluses olevate taotlustega, mille kohta ei ole tehtud rahuldamise või rahuldamata

jätmise otsust, taotletav toetuse summa saavutab toetuse rahastamise eelarve vaba jäägi, peatab

rakendusüksus taotluste vastuvõtmise ja menetluses olevaid taotlusi menetletakse nende

esitamise järjekorras.

§ 19. Toetuse taotlemine

(1) Toetuse taotleja esindusõiguslik isik esitab digitaalselt allkirjastatuna taotluse e-toetuse

keskkonna kaudu rakendusüksusele.

(2) Taotlus esitatakse § 18 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kui e-toetuse keskkonna

töös esineb tehniline tõrge, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise

tähtpäevaks järgmine tööpäev pärast tõrke kõrvaldamist.

9

(3) Taotlusvooru tähtpäevaks taotluse esitamata jätmise korral esitamise tähtaega ei ennistata

ja taotlus jäetakse menetlusse võtmata.

5. peatükk

Taotluse menetlemine

§ 20. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotluse ja taotleja nõuetele vastavuse tuvastamisest, taotluse

hindamisest ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse

tegemisest.

(2) Kui taotluses esineb puudusi, taotlust on vaja täiendada või esitada lisateavet, määrab

rakendusüksus taotlejale kuni kümne tööpäeva pikkuse tähtaja puuduse kõrvaldamiseks.

(3) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 45 tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates.

Taotluse menetlemise aega võib põhjendatud juhtudel pikendada kuni 15 tööpäeva võrra.

§ 21. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine

(1) Rakendusüksus tunnistab taotleja nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 15 sätestatud

nõuded.

(2) Rakendusüksus tunnistab taotluse nõuetele vastavaks, kui on täidetud §-s 16 sätestatud

nõuded.

(3) Rakendusüksus kaasab vajaduse korral taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamisse

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.

§ 22. Taotluste hindamine ja valikumetoodika

(1) Nõuetele vastavaks tunnistatud taotlusi hindab rakendusüksus.

(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumide ja osakaalude alusel:

1) projekti kuluefektiivsus – 50 protsenti, hinnatakse projekti kulu ja kvaliteedi suhet;

2) projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme

eesmärkide saavutamisele – 20 protsenti, hinnatakse rajatava sidemasti kõrgust;

3) projekti põhjendatus – 15 protsenti, hinnatakse projekti panust digitaalse lõhe vähendamisse,

sekkudes piirkondadesse, kus turutõrkepiirkond on pikim;

4) toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – viis protsenti, hinnatakse taotleja varasemat

kogemust sidemastide rajamisel;

5) projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega – kümme

protsenti, mille raames hinnatakse projekti panust regionaalsesse tasakaalustatud arengusse

maakonna SKP alusel.

(3) Hindamise alus on käesoleva määruse lisas 2 sätestatud hindamiskriteeriumid, mis määrab

iga lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumi puhul täpse mõõdiku ja punktiskaala väärtused.

10

(4) Taotlusi hinnatakse lõikes 2 nimetatud hindamiskriteeriumide lõikes skaalal ühest viieni.

Taotluse koondhinne moodustub lõikes 2 sätestatud hindamiskriteeriumide alusel antud hinnete

kaalutud keskmisest.

(5) Taotluse hinnang loetakse positiivseks, kui koondhinne on vähemalt 2.

(6) Transpordikoridori valge ala ühe kilomeetri kohta antakse toetust ainult ühele taotlejale.

Kui määruse lisas 1 loetletud transpordikoridoride valgete alade ja taotluses märgitud

kilomeetripostide vahemik eri taotlejate vahel kattub, rahuldatakse taotlused järgnevalt:

1) moodustatakse pingerida vastavalt § 22 lõikes 4 saadud koonhindele;

2) rahuldatakse punkti 1 alusel moodustatud pingereas eespool olev taotlus. Kui taotlused on

saanud pingereas võrdse koondhinde, eelistatakse taotlust, mis on § 22 lõike 2 punkt 1 alusel

saanud kõrgema hinde;

3) kui sama kilomeetripostide vahemikule on varem antud taotluse rahuldamise otsus, jäetakse

hilisem taotlus samas ulatuses rahuldamata;

4) kattuvuse korral võimaldab rakendusüksus pingereas tagapool või hilisemale taotlejale

taotluse muutmist kümne tööpäeva jooksul, et eemaldada taotlusest kattuvad kilomeetrid. Kui

taotleja taotlust muuta ei soovi, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse.

§ 23. Taotluse rahuldamise tingimused ja kord

(1) Kui taotleja ja taotlus vastavad määruses sätestatud nõuetele, rahuldatakse taotlused

taotlusvooru eelarve ammendumiseni järgnevalt:

1) kui mitu taotlejat on esitanud taotluse sama transpordikoridori valge ala osa kohta,

rahuldatakse taotlus § 22 lõike 6 alusel;

2) kui pingerida ei teki, kuna taotlejaid on üks, rahuldatakse taotlus, mis on saanud § 22 lõikes 5

nimetatud koondhindeks positiivse hinnangu.

(2) Taotluse rahuldamise otsuses märgitakse lisaks ühendmääruse § 8 lõikes 4 sätestatule

järgnev:

1) üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestus;

2) viide komisjoni otsusele ja otsuse artikli 2 lõike 1 punktile a;

3) valge ala nimetus ja kilomeetripostide vahemik, kus üldise majandushuvi teenust pakutakse;

4) hüvitusmehhanism ning hüvitise arvutamise, kontrolli ja läbivaatamise parameetrid,

sealhulgas mõistliku kasumi määra leidmise metoodika vastavalt komisjoni otsuse artiklile 6;

5) ülemäärase hüvitise maksmise vältimise ja tagasinõudmise kord;

6) asjakohasel juhul tulenevalt kliimakindluse tagamise hindamise tulemustest taristu

kliimakindluse tagamise tingimused ja kohanemismeetmed, kui need projektile kohalduvad.

(3) Taotluse rahuldamise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva

jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 24. Taotluse rahuldamata jätmine

(1) Taotlus jäetakse rahuldamata ühendmääruse § 8 lõigetes 2 ja 3 ning käesoleva määruse § 11

lõikes 5 nimetatud juhtudel.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus edastatakse taotlejale e-toetuse keskkonna kaudu viie

tööpäeva jooksul otsuse tegemisest arvates.

11

§ 25. Taotluse osaline rahuldamine

(1) Taotluse võib rahuldada osaliselt, kui taotluse täielik rahuldamine ei ole võimalik taotluste

rahastamiseks ette nähtud eelarve ammendumise tõttu.

(2) Taotluse võib osaliselt rahuldada tingimusel, et taotleja on nõus rakendusüksuse

ettepanekuga vähendada taotletud toetuse summat või muuta projektis kavandatud tegevusi.

Kui taotleja ei ole nõus rakendusüksuse ettepanekuga, teeb rakendusüksus taotluse rahuldamata

jätmise otsuse.

6. peatükk

Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

§ 26. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine

(1) Taotluse rahuldamise otsust muudetakse rakendusüksuse algatusel või toetuse saaja

sellekohase kirjaliku avalduse alusel ühendmääruse §-des 12 ja 13 sätestatud tingimustel ja

korras.

(2) Rakendusüksusel on õigus keelduda taotluse rahuldamise otsuse muutmisest või lõikes 1

nimetatud juhul muudatuste aktsepteerimisest juhul, kui:

1) muudatus seab kahtluse alla projekti oodatavate tulemuste saavutamise või projekti tegevuste

lõpetamise abikõlblikkuse perioodil;

2) muudatus ei ole kooskõlas määruses esitatud nõuetega, sealhulgas riigiabi eeskirjadega;

3) muudatus ei ole kooskõlas projekti sisu ja eesmärkidega;

4) muudatust ei peeta põhjendatuks.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse muutmise otsustab rakendusüksus üldjuhul 21 tööpäeva

jooksul pärast vastavasisulise avalduse saamist. Uute asjaolude ilmnemise korral on

rakendusüksusel õigus taotluse menetlemist pikendada kuni 21 tööpäeva võrra.

§ 27. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse vähendamine

(1) Taotluse rahuldamise otsus tunnistatakse osaliselt või täielikult kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud või taotlus oleks rahuldatud osaliselt;

2) toetuse saaja on toetuse saamiseks nõutavad tingimused täitnud kunstlikult, sealhulgas

esitanud ebaõigeid andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul

õigusvastasel viisil;

3) toetuse saaja taotluse rahuldamise otsuse muutmise avaldust ei rahuldata ja toetuse saajal ei

ole toetuse kasutamist otsuses ettenähtud tingimustel võimalik jätkata;

4) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Lisaks lõikes 1 sätestatule võib rakendusüksus tunnistada taotluse rahuldamise otsuse

osaliselt või täielikult kehtetuks järgmistel juhtudel:

1) kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-s 30 ja §-s 32 sätestatud kohustusi;

2) kui ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega.

(3) Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise korral tuleb toetuse saajal saadud toetus

osaliselt või täielikult tagastada.

12

7. peatükk

Toetuse maksmise tingimused

§ 28. Toetuse maksmine

(1) Toetust makstakse tegelike kulude alusel, vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1.

(2) Toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning määruses

ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja

korrast.

(3) Toetuse saaja esitab makse saamise aluseks nõutud kuludokumendid ja tõendid

rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu.

(4) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitatakse sagedusega kuni üks kord

kvartalis.

(5) Rakendusüksus menetleb kuludokumente kuni 80 tööpäeva. Rakendusüksus võib

kuludokumente kontrollida ka toetuse saaja juures kohapealse kontrolli ajal.

§ 29. Taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimine

(1) Rakendusüksusel on õigus kaasata Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet taristu

valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimiseks.

(2) Rakendusüksusel on õigus kontrollida § 16 lõike 3 punktis 14 sätestatud tähtpäeva

saabumisel, kas käesoleva määruse §-s 17 esitatud nõuded on täidetud § 16 lõike 3 punktides 5

ja 6 lubatu kohaselt.

(3) Kui toetuse andmise otsust on vastavalt §-s 26 sätestatule muudetud, lähtub rakendusüksus

lõikes 2 nimetatud tähtpäeva asemel muudatuse otsuses sätestatud tähtpäevast.

(4) Rakendusüksusel on lõikes 1 nimetatud kontrolli tegemiseks õigus nõuda toetuse saajalt

vastavat dokumentatsiooni ja riskihindamise tulemusena projekti kohapeal kontrollida,

veendumaks sidevõrgu valmimises vastavalt määruses sätestatud tingimustele ja järelaruandes

näidatud mahus.

(5) Kohapealse kontrolli korral teavitab rakendusüksus toetuse saajat kontrolli tegemise

kohtadest ja ajakavast vähemalt 15 tööpäeva ette.

(6) Kohapealne kontroll tehakse vajaduse korral koos toetuse saaja esindajaga ja tehniliste

mõõtmiste teostajaga, kes tagab ka vajalikud mõõteseadmed.

(7) Rakendusüksus koostab esitatud andmete ja kohapealse kontrolli tulemuste kohta

kontrollakti.

(8) Lõikes 7 nimetatud aktis fikseerib rakendusüksus määruses sätestatud tingimustele

mittevastavad nõuded ja muud selgunud mittevastavused, mille tõttu toetust ei maksta, ja annab

toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks.

13

(9) Puuduste kõrvaldamise järel kontrollib rakendusüksus mõistliku aja jooksul sidevõrgu

valmidust uuesti.

(10) Kui puuduseid ei kõrvaldata, on rakendusüksusel õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus

ühendmääruse §-35 sätestatu kohaselt.

8. peatükk

Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused

§ 30. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus saada rakendusüksuselt informatsiooni ja selgitusi, mis on seotud

määruses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

(2) Toetuse saaja täidab ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 nimetatud kohustusi ja tagab projekti

elluviimiseks vajalike õigusaktides ettenähtud lubade ja kooskõlastuste olemasolu.

(3) Toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud hanke läbi viima vastavalt järgmistele

nõuetele:

1) toetuse saaja on toetuse kasutamisel kohustatud järgima riigihangete seadust, kui ta on

hankija riigihangete seaduse tähenduses. Kui toetuse saaja ei pea järgima riigihangete seadust

ja asja, teenuse või ehitustöö abikõlblik maksumus ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga

või sellest suurem, peab ta korraldama ostumenetluse lähtuvalt ühendmääruse § 11 lõigetest 4–

10 ning toetuse andmise tingimustes sätestatud nõuetest;

2) kui riigihanke eeldatav maksumus ilma käibemaksuta on riigihanke rahvusvahelise

piirmääraga võrdne või ületab seda, peab toetuse saaja seadma riigihanke alusdokumentides

tingimuse, et pakkuja esitab hankelepingu täitmisel iga oma alltöövõtja, kellega sõlmitud

alltöövõtulepingu käibemaksuta maksumus ületab 50 000 eurot, nime ja registrikoodi ning

alltöövõtulepingu nimetuse, kuupäeva, numbri ja summa.

(4) Toetuse saaja on kohustatud lisaks ühendmääruse §-s 10 ja §-s 11 toodule:

1) tagama, et projekt viiakse ellu vastavalt toetuse taotlusele, sealhulgas järgima taristu

ehitamisel § 17 lõikes 1 loetletud nõudeid;

2) tagama, et hiljemalt 11 kuu jooksul projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust osutavad § 17

lõike 4 alusel mobiilsideteenust kõik 5G sagedusloa omanikud;

3) täitma teisi õigusaktides sätestatud kohustusi ja esitama rakendusüksusele informatsiooni,

mis võib mõjutada taotluse kohta otsuse tegemist;

4) taotlema rakendusüksuselt nõusolekut projekti muudatuste tegemiseks vastavalt §-s 26

sätestatule;

5) pidama eraldi raamatupidamisarvestust toetusega rajatud taristu ja selle sidemasti antenni

paigalduskoha renditeenuse ning hulgimüügitasandi võrguteenuse kulude ja tulude kohta;

6) esitama rakendusüksuse nõudmisel 15 tööpäeva jooksul andmed, mis võimaldavad

rakendusüksusel kontrollida, et toetust on kasutatud vastavuses riigiabi reeglitega;

7) teavitama rakendusüksust liigse hüvitise tekkimisest;

8) esitama andmed järelaruandes, mis võimaldab rakendusüksusel kontrollida, et toetust on

makstud vastavuses komisjoni otsuse artiklitega 5 ja 6;

9) maksma liigse hüvitisena saadud toetuse tagasi, kui ta on toetatava tegevuse elluviimise

tulemusel saanud liigset hüvitist;

10) maksma tagasi rakendusüksuse tagasinõutud toetuse tagasinõudmise otsuses märgitud

summas ja tähtajaks;

14

11) võimaldama audiitorile ja kontrolli tegevale isikule juurdepääsu kõikidele projektiga seotud

andmetele ja dokumentidele;

12) teavitama rakendusüksust kirjalikult kõigis esitatud andmetes toimunud olulistest

muudatustest või asjaoludest, mis mõjutavad või võivad mõjutada projekti elluviimist või

toetuse saaja kohustuste täitmist;

13) informeerima rakendusüksust projekti elluviimist takistavatest olulistest asjaoludest ning

kõikidest olulistest kavandatavatest projektiga seotud muudatustest;

14) tagama projekti käigus soetatud vara säilimise ja sihtotstarbelise kasutamise taristu kasuliku

eluea jooksul;

15) säilitama projekti dokumentatsiooni kuni soetatud taristu kasuliku eluea lõpuni;

16) kandma taristu haldamise kulud;

17) muutma ehitatud taristu pärast rajamist avalikult kättesaadavaks;

18) täitma teavitamisega seotud kohustusi vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a

määrusele nr 54 „Perioodi 2021–2027 ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

vahendite andmisest avalikkuse teavitamine“;

19) järgima tegevuste elluviimisel keskkonnaalaseid õigusakte ja kliimakindluse nõudeid;

20) pakkuma käesoleva määruse § 32 kohaselt kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel

sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust ja hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääsu;

21) tagama sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse

juurdepääsu hinnakujunduse, mis võimaldab lairibaühenduse jaeteenuste pakkumist

samamoodi nagu normaalse turukonkurentsiga piirkondades vastavalt §-le 32;

22) tõendama, et sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi

võrguteenuse juurdepääsu eest küsitav hind on mõistlik, kuludele orienteeritud ja

mittediskrimineeriv;

23) pakkuma sideettevõtjatele ja teistele huvitatud isikutele ammendavat ja

mittediskrimineerivat juurdepääsu toetuse abil turutõrkepiirkondadesse rajatud passiivse

sidevõrguga seotud ajakohasele teabele sellises vormingus, mis on laialdaselt kasutuses ning

võimaldab juurdepääsu taotleval isikul saadud teavet masintöödelda;

24) esitama rakendusüksuse nõudmisel teavet üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja

kestuse kohta järelaruannetes.

(5) Hulgimüügitasandi võrguteenus on võrguteenuse pakkumine tagasiühenduse võrgu

passiivse taristu osas, samuti võrguteenuse pakkumine toetuse taotleja ülekandevõrgu passiivse

taristu osas, eesmärgiga osutada juurdepääsu toetuse abil rajatavale tagasiühenduse võrgu

passiivse taristu osale.

(6) Passiivne taristu on aktiivsete komponentideta sidevõrk, mis koosneb füüsilisest taristust ja

kaablitest, sealhulgas pimekiud ja vaskkaablid, nagu on määratletud Euroopa Parlamendi ja

nõukogu direktiivis 2014/61/EL kiire elektroonilise side võrkude kasutuselevõtukulude

vähendamise meetmete kohta (ELT L 155, 23.05.2014, lk 1) artikli 2 lõike 2 punktis 2.

(7) Liigne hüvitis on toetatavate tegevuste elluviimise tulemusel saadav ülemäärane hüvitis,

mis ei vasta komisjoni otsuse artiklite 5 ja 6 nõuetele.

(8) Taristu kasulik eluiga ehk olelusring tähendab taristu elemendi kasutamist alates selle

kasutusele võtmisest kuni taristu elemendi lõpliku kõrvaldamiseni. Sõltumata toetuse saaja

raamatupidamislikust amortisatsiooniperioodist, loetakse passiivse taristu minimaalseks

kasulikuks elueaks üldjuhul kolmkümmend aastat, välja arvatud juhul, kui taristu hävib

vääramatu jõu tõttu või selle edasine kasutamine on tehnilise ekspertiisi kohaselt ohtlik.

15

(9) Kui toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse liikmete hulka kuulub mitu 5G sagedusloa

omanikku või konkurentsiõigusliku valitseva mõju kaudu seotud isikut, on toetuse saajal

kohustus rakendada asjakohaseid meetmeid konkurentsi kahjustava horisontaalse koostöö ja

teabevahetuse ärahoidmiseks, sealhulgas organisatsiooni põhikirja ning juhtimis- ja

kontrollorganite liikmeid silmas pidades. Toetuse saaja peab olema valmis tõendama, et:

1) toetuse saaja juhatuse ega nõukogu liikmed ei täida samal ajal sideettevõtjate juures

ülesandeid, mis on otseselt seotud konkurentsiõiguslikult tundliku äriteabe töötlemisega või on

kasutusele võetud organisatoorsed meetmed, mis võimaldavad vältida konkurentsiõiguslikult

tundliku äriteabe sattumist juhtorgani liikmetele, kes täidavad samal ajal viidatud ülesandeid

sideettevõtetes;

2) toetuse saaja organisatsioonis toimuv teabevahetus on piiratud ainult kavandatud legitiimse

eesmärgi saavutamiseks vajalikuga ning tingimuse täitmine oleks kontrollitav;

3) toetuse saaja juhatuse ja nõukogu liikmete suhtes kehtib konfidentsiaalsuskohustus;

4) tõhusalt on välistatud, et sideettevõtjat esindav isik toetuse saaja juhatuses või nõukogus

avaldaks oma tööandjale teavet, mis on saanud talle kättesaadavaks seoses ülesannete

täitmisega toetuse saaja juures;

5) Justiits- ja Digiministeeriumil on õigus määrata minimaalselt üks enda esindaja toetuse saaja

nõukogusse.

(10) Lõikes 9 nimetatud olukorra tõendamiseks on rakendusüksusel õigus nõuda toetuse saajalt

vastavat dokumentatsiooni. Rakendusüksusel on õigus kaasata dokumentide kontrolliks

Konkurentsiamet.

§ 31. Rakendusüksuse õigused ja kohustused

(1) Lisaks ÜSS2021_2027 § 8 lõikes 2 sätestatule on rakendusüksusel õigus:

1) kontrollida projekti elluviimist;

2) kontrollida projektiga seotud kulude kajastamist toetuse saaja raamatupidamises;

3) kontrollida toetuse kasutamise tingimuste täitmist, sealhulgas kontrollida projekti;

4) osaleda vaatlejana toetuse saaja projekti tegevuste elluviimist puudutavatel nõupidamistel ja

koosolekutel;

5) tutvuda projekti ettevalmistamise ning tööde tegemise käigus koostatavate dokumentidega;

7) teha muid ÜSS2021_2027 ja selle alusel antud õigusaktides ning määruses sätestatud

toiminguid.

(2) Rakendusüksus kohustub:

1) vastavalt komisjoni otsuse artikli 7 lõikele 1 vähemalt iga viie aasta järel ja ülesande andmise

akti kehtivuse lõppemisel kontrollima, et ei oleks makstud liigset hüvitist üldist majandushuvi

pakkuva teenuse osutamise eest;

2) liigse hüvitamise ilmnemise korral nõudma liigse hüvitise tagasimaksmist;

3) andma toetuse saajale toetuse andmist ja kasutamist puudutavates küsimustes selgitusi;

4) esitama toetuse andmise ja kasutamise aruandluse jaoks vajalikke andmeid

rakendusasutusele;

5) teavitama rakendusasutust projektis tuvastatud rikkumistest;

6) säilitama riigiabi andmise ja kasutamisega seotud dokumente vähemalt kümme aastat pärast

projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

9. peatükk

Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule

16

§ 32. Toetuse saaja õigused ja kohustused seoses sidemasti antenni paigalduskoha

renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse ja juurdepääsu

tingimustega

(1) Toetuse saaja on kohustatud sätestama sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse

tingimused ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse viisil, mis on

mittediskrimineeriv ja kuludele orienteeritud, järgides sealjuures põhimõtteid, et:

1) sidemasti antenni paigalduskoha renditeenus ja hulgimüügitasandi võrguteenus peavad

tehniliselt võimaldama projekti raames turutõrkepiirkonnas mobiilsideteenuse pakkumist;

2) projekti raames pakutakse sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust esimesed kümme

aastat eelisjärjekorras võrdsetel tingimustel litsentseeritud 5G sagedusloa omanikele ja seejärel

võrdsetel tingimustel teistele sideettevõtjatele. Peale kümne aasta möödumist pakutakse

võrdsetel ja mittediskrimineeritavatel tingimustel sidemasti antenni paigalduskoha renditeenust

kõigile sideettevõtjatele kogu taristu olelusringi jooksul;

3) projekti raames pakutakse kõigile sideettevõtjatele võrdsetel tingimustel hulgimüügitasandi

võrguteenuse pakkumist kogu taristu olelusringi jooksul;

4) kuludele orienteeritud hinnakujundus lähtub taristu ehituse kuludest, taristu ja sellele

juurdepääsu teenuste tõhusa haldamise kuludest ning selleks kasutatud kapitalilt arvestatud

mõistlikust kasumist. Hinnakujundus peab tagama, et toetuse saaja poolt teenuse osutamisest

saadav kogutulu ei ületaks teenuse osutamise netokulusid ja komisjoni otsuse artikli 6 kohaselt

arvutatud mõistlikku kasumit. Kasumit arvestatakse ainult toetuse saaja omafinantseeringult

ehk erakapitalilt, arvestusbaasist arvatakse välja toetuse summa;

5) kuludele orienteeritud hinnakujundus peab tagama, et teenuse kulu ei sisaldaks selle teenuse

osutamiseks mittevajalikke kulusid ja teenustele omistatakse ainult need kulud, mis on teenuse

osutamiseks otstarbekad ja efektiivsed;

6) sidemasti antenni paigalduskohas võimaldatakse kümneks aastaks juurdepääs

eelisjärjekorras 5G sagedusloa omanikele mittediskrimineerival viisil, sealjuures arvestades

tulevikuvajadusi ja tagades 5G sagedusloa omanikele kõrguse üheksa meetrit sidemasti tipust;

7) toetuse saaja on kohustatud tagama, et toetuse abil rajatud sidemastides peab antennide

paigutamine ja positsioneerimine toimuma kõigi 5G sagedusloa omanike vahel võrdse

kohtlemise ja proportsionaalsuse põhimõttel ning antennide paigutamiseks eraldatakse

sidemastides kõrgusvahemikud selliselt, et tagatud on erinevate 5G sagedusloa omanike vahel

sama toetuse saaja ulatuses sarnased ja proportsionaalsed võimalused kvaliteetse 5G katvuse

rajamiseks, kohaldades seejuures rotatsiooni printsiipi.

(2) Rotatsiooni printsiip käesoleva määruse kontekstis tähendab, et 5G sagedusloa omanik,

kes kasutab ühes sidemastis kõrgeimat positsiooni lõike 1 punktis 6 nimetatud kõrgusest, on

kohustatud sama toetuse saaja poolt rajatud teistes sidemastides kasutama madalamaid

positsioone, sealhulgas keskmist ja alumist positsiooni lõike 1 punktis 6 nimetatud kõrgusest.

Positsioonide jaotus peab olema kordamööda võrdne ja proportsionaalne toetuse saaja kogu

toetuse abil rajatud taristu ulatuses.

(3) Toetuse saaja tagab kümne tööpäeva jooksul pärast taristu valmimist toetuse saaja määratud

viisil taotluse esitanud sideettevõtjatele juurdepääsu toetuse abil rajatud passiivsele

lairibataristule ja selle füüsilise eraldamise.

(4) Toetuse saaja tagab hulgimüügitasandi juurdepääsu ka sellistele taristu osadele, mida ei ole

toetusest rahastatud, aga mida toetuse saaja kasutab, et võimaldada toetuse abiga rajatud

taristule teenuse osutamist.

17

(5) Toetuse abil rajatud taristul kehtivad järgmised maksimaalsed põhiteenuste hinnad ühes

kalendrikuus ilma käibemaksuta:

1) sidemasti antenni paigalduskoha renditeenuse hind arvutatakse vastavalt valemile „hind =

üks euro korda renditava pinna kõrgus mastis“, mis saab olla maksimaalselt 100 eurot meetri

kohta;

2) hulgimüügitasandi võrguteenuse hind kiule on 4,5 eurot ühe kilomeetri kohta;

3) sideseadmete konteineris aktiivseadmete hoiustamise hind on 10 eurot ühe püstikuühiku (U)

kohta;

4) elektri tarbimise kulu vastavalt tegelikele kuludele.

(6) Lõikes 5 sätestatud hinnad peavad kehtima vähemalt kolm aastat alates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpust.

(7) Pärast lõikes 6 sätestatud ajavahemiku möödumist võib toetuse saaja tõsta hindu vastavalt

tarbijahinnaindeksi aastasele kasvule, kuid mitte rohkem kui kolm protsenti aastas.

(8) Lisaks lõikes 5 sätestatud põhiteenustele tohib toetuse saaja pakkuda ka teisi ühekordseid

lisateenuseid kulupõhise hinnaga.

(9) Kui toetuse saaja on elektroonilise side seaduse § 45 alusel märkimisväärse turujõuga

ettevõtja, kellele on kehtestatud Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel

hulgimüügitasandi hinnad, kehtivad toetuse saajale maksimaalselt sätestatud

hulgimüügitasandi hinnad järgnevalt:

1) toetuse abiga rajatud taristul kehtivad määruses sätestatud hinnad;

2) toetuse saaja omavahenditest rajatud taristul, mida kasutatakse teenuse osutamiseks

tagasiühenduse võrku, kehtivad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse alusel

reguleeritud hinnad. Juhul kui vastavad toote või teenuse hinnad Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ameti otsusega reguleeritud ei ole, peab hulgimüügitasandi hinnakujundus lähtuma

käesoleva määrusega sätestatust.

(10) Toetuse saaja rahuldab sideettevõtja esitatud taristule juurdepääsu taotluse ja võimaldab

alustada selle kasutamist hiljemalt kümne tööpäeva jooksul taotluse saamisest arvates.

Taotlused rahuldatakse nende laekumise järjekorras.

(11) Hulgimüügitasandi võrguteenuse juurdepääs passiivsele võrgutaristule, sealhulgas

pimedale kaablile, kaablikanalisatsioonile ja sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele,

peab olema võimaldatud vastava võrgutaristu kasuliku eluea lõpuni. Juhul kui toetusega rajatud

võrgutaristu uuendatakse või asendatakse enne selle kasuliku eluea lõppu, peab toetuse saaja

jätkama taristule juurdepääsu võimaldamist kogu algse taristu puhul ettenähtud kasuliku eluea

ajal.

(12) Kümne aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust on teistel Eestis

registreeritud sideettevõtjatel õigus nõuda 5G sagedusloa omanikelt juurdepääsu rändlusele

toetuse abil rajatud tugijaama piires alates mobiilsideteenuse tegelikust käivitamisest vastavalt

määruse § 17 lõike 4 punktis 2 sätestatule, kui on tõendatud ja tagatud järgnevad tingimused:

1) nimetatud juurdepääsuga tagab rändluse taotleja uudsed 5G-mobiilsideteenused, mida sellel

ajahetkel teenust osutavad 5G sagedusloa omaniku mobiilsidevõrgus ei ole võimelised

osutama;

2) lõikes 1 nimetatud teenuse pakkumisega seotud hüved lõppkasutajatele ületavad teenuse

pakkumisega seotud kulud;

18

3) rändluse juurdepääsuga ei ohustata olemasoleva mobiilsidevõrgu turvalisust ning

terviklikkust;

4) rändluse juurdepääsuga ei ohustata käesoleva määruse § 17 lõikes 4 loetletud kohustuste

täitmist, mis on 5G sagedusloa omanike võetud.

(13) Rändlus toetuse abil rajatud tugijaama piires käesoleva määruse kontekstis on tehniline

ligipääs riikliku toetuse abil rajatud taristul olevale 5G sagedusloa omaniku raadiosidevõrgule,

eesmärgiga osutada teenuseid juurdepääsu taotleva sideettevõtja klientidele. Selline ligipääs

hõlmab:

1) antennisüsteeme ja nende teenindatavaid levialasid;

2) raadioüksuseid (RU/RRH) signaali vastuvõtmiseks ja edastamiseks;

3) alussagedusüksuseid (BBU/DU/CU) või nende funktsionaalsust täitvaid seadmeid

signaalitöötluseks.

(14) Kümne aasta jooksul alates projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust on teistel

sideettevõtjatel õigus esitada juurdepääsutaotlus võrgu aktiivseadmete kasutamiseks

5G-teenuste osutamiseks alates hetkest, kui 5G sagedusloa omanik on teenuse osutamist

alustanud ning riigis on muutunud kättesaadavaks aktiivseadmete jagamise tehnoloogia, näiteks

mitme operaatori raadiosidevõrk (MORAN) või mitme operaatori tuumikvõrk (MOCN).

Nimetatud õigus kehtib järgnevatel tingimustel:

1) juurdepääsu taotleja on tõendanud, et nimetatud juurdepääsuga tagab taotleja uudsed

teenused, mida sellel ajahetkel teenust osutavad 5G sagedusloa omanikud sidevõrgus ei

võimalda;

2) nimetatud teenuse pakkumisega seotud hüved lõppkasutajatele ületavad teenuse

pakkumisega seotud kulud;

3) juurdepääsu võimaldamisega ei ohustata olemasoleva sidevõrgu turvalisust ja terviklikkust;

4) nimetatud juurdepääsu andmisega ei ohustata käesoleva määruse § 17 lõikes 4 loetletud

kohustuste täitmist, mis on 5G sagedusloa omanike võetud;

5) kulud juurdepääsu võimaldamisega on juurdepääsu taotleja kanda.

(15) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi sideteenuste ka lõppkasutajatele mõeldud

jaeteenuseid, peavad juurdepääsu taotlevad sideettevõtjad saama kasutada vähemalt 50

protsenti toetusega rajatud passiivse taristu mahust.

(16) Kui toetuse saaja pakub peale hulgimüügitasandi võrguteenuste ja sidemasti antenni

paigalduskoha renditeenuse ka lõppkasutajatele mõeldud jaeteenuseid, peab ta pidama jae- ja

hulgimüügitasandi sideteenuste kohta eraldiseisvat raamatupidamisarvestust vastavalt

komisjoni otsuse artikli 5 lõikele 5 ning kajastama seal eraldi kõik kulud ja tulud, mis on seotud

toetusega ehitatud taristu käitamisega.

(17) Toetusega määratud juurdepääsu tagamise tingimused ja kohustused kehtivad ka taristu

omaniku, operaatori või muu asjaosalise vahetumise korral.

(18) Toetusega ehitatud taristul hulgimüügitasandi võrguteenusele ja sidemasti antenni

paigalduskoha renditeenusele juurdepääsu ja hinnakujunduse kohustused ja tingimused

kehtivad ka taristu omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral.

(19) Toetusega ehitatud taristule määratud eraldiseisvad raamatupidamisarvestuse hoidmise

kohustused ja tingimused ning liigse hüvitise tagasimakse kohustused kehtivad ka taristu

omaniku, operaatori või muu osapoole vahetumise korral.

19

§ 33. Toetuse saaja hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustuste täitmise kontroll ja

järelevalve

(1) Käesolevas peatükis toetuse saajale ja temaga toetuse taotlemise kaudu seotud 5G

sagedusloa omanikele pandud kohustuste ja tingimuste täitmist kontrollib rakendusüksus, kes

vajaduse korral kaasab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti.

10. peatükk

Aruannete esitamine

§ 34. Toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamine

(1) Toetuse saaja esitab rakendusüksusele projekti elluviimise kohta e-toetuse keskkonna kaudu

projekti lõpparuande.

(2) Projekti lõpparuandes kajastatakse:

1) taotluse rahuldamise otsuses sätestatud andmed projekti kohta: projekti nimi ja number ning

toetuse saaja nimi;

2) projekti aruandeperiood;

3) käesoleva määruse § 9 lõikes 2 nimetatud tulemus- ja väljundnäitajad;

4) toetuse saaja hinnang projekti tulemuslikkusele;

5) toetuse saaja kinnitus andmete õigsuse kohta.

(3) Lõpparuandes kajastatakse lisaks lõikes 2 sätestatule toetuse saaja hinnang strateegia „Eesti

2035“ sihtide saavutamisele ja aluspõhimõtete hoidmisele vastavalt taotluses lubatule.

(4) Rakendusüksus kontrollib 20 tööpäeva jooksul pärast lõpparuande saamist, kas lõpparuanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

(5) Kui lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise

korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(6) Toetuse saaja on kohustatud esitama rakendusüksusel projekti järelaruande alates projekti

abikõlblikkuse lõppemisest, järgnevate tähtaegadega:

1) regulaarselt iga 5 aasta tagant, 10 aastase perioodi jooksul alates projekti abikõlblikuse

tähtaja lõpust;

2) rakendusüksuse päringu nõude korral 10 kalendri päeva jooksul.

(7) Projekti järelaruandes kajastatakse:

1) 5G sagedusloa omaniku raadiovõrgu planeerimistarkvara leviala simulatsioon toetuse abil

rajatud sidemasti kohta;

2) teave üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestuse kohta;

3) andmed, mis võimaldavad kontrollida, et toetuse saajale ei ole makstud liigset hüvitist, nagu

on sätestatud komisjoni otsuse artiklites 5 ja 6.

(8) Rakendusüksus kontrollib 10 tööpäeva jooksul pärast järelaruande saamist, kas järelaruanne

on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.

20

(9) Kui järelaruandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande. Puuduste esinemise

korral annab rakendusüksus toetuse saajale kuni kümme tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks.

(10) Kui järelaruandes esinevaid puudusi ei kõrvaldata ning puudused on seotud üldise

majandushuvi teenuse pakkumisega või järelaruande puudustest tulenevalt ei ole võimalik

tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses ettenähtud korras üldise majandushuvi teenuse

pakkumise sisu, on rakendusüksusel õigus algatada toetuse andmise otsuse muutmine vastavalt

käesoleva määruse §-s 35 sätestatule.

11. peatükk

Toetuse tagastamine

§ 35. Toetuse tagasinõudmine

(1) Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus tagastatakse vastavalt ÜSS2021_2027 §-des

28–30 ja ühendmääruse §-des 34–38 sätestatule.

(2) Rakendusüksus nõuab toetuse osaliselt või täielikult tagasi, kui:

1) ilmnevad asjaolud, mille korral oleks jäetud taotlus rahuldamata;

2) toetuse saaja suhtes on algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlus;

3) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

4) taotluse menetlemise, projekti elluviimise või aruannete menetlemise ajal on toetuse saaja

esitanud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid või mõjutanud toetuse saamist pettuse,

ähvarduse või muu õigusvastase viisi abil;

5) haldur või kohus on prokurörile või politseile esitanud pankrotiseaduse § 28 lõike 1 kohase

teabe kriminaalmenetluse alustamise otsustamiseks.

(3) Rakendusüksus põhjendab toetuse tagasinõudmise määra toetuse tagasinõudmise või osalise

tagasinõudmise otsuses. Rakendusüksus arvestab toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel hea

halduse tava põhimõtteid.

(4) Lõike 2 punktis 2 nimetatud juhul nõutakse toetus tagasi likvideerimis- ja pankrotimenetlust

reguleerivate sätete alusel.

(5) Lõike 2 punktis 5 nimetatud asjaolu ilmnemisel tehakse toetuse tagasinõudmise otsus

kõrvaltingimusega, mille kohaselt jõustub toetuse tagasinõudmise otsus süüdimõistva

kohtuotsuse jõustumisel.

(6) Ebaseadusliku riigiabi korral lähtutakse konkurentsiseaduse §-s 42 sätestatust.

(7) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) otsuse tegija nimi;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) projekti nimi ja number;

4) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

5) tagasinõutava toetuse summa;

6) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

7) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed, sealhulgas arvelduskonto number ja saaja nimi;

8) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta.

21

(8) Kui toetuse saaja täidab osaliselt määruses sätestatud ja talle pandud kohustusi, on

rakendusüksusel kaalutlusõigus tagasinõutava toetuse suuruse kohta, rakendades

proportsionaalsuse põhimõtet.

(9) Kui toetuse saaja ei ole projekti lõpust alates 24 kuu jooksul taganud mobiilsideteenuse

osutamist vastavalt määruse § 17 lõikes 4 nõutule ja § 23 lõike 2 punktis 3 märgitud kilomeetrite

arvust 90 protsendi ulatuses, rakendab rakendusüksus proportsionaalselt rikkumise ulatusele

toetuse tagasinõudmist.

(10) Kui toetuse saaja ei ole projekti abikõlblikkuse perioodi lõpust alates 24 kuu jooksul

taganud mobiilsideteenuse osutamist vastavalt määruse § 17 lõike 4 punktis 1 nõutule, rakendab

rakendusüksus proportsionaalselt rikkumise ulatusele toetuse tagasinõudmise otsuse.

Rakendusüksus arvestab toetuse tagasinõudmise otsuse tegemisel hea halduse tava

põhimõtteid.

(11) Toetuse saaja peab maksma toetuse tagasinõudmise otsuses nimetatud tagasimakstava

toetuse tagasi § 35 lõike 7 punktis 6 sätestatud tähtpäevaks.

(12) Kui toetus nõutakse tagasi täies ulatuses, tunnistab rakendusüksus taotluse rahuldamise

otsuse kehtetuks.

(13) Rakendusüksus edastab toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsuse toetuse

saajale e-toetuse keskkonna kaudu viie tööpäeva jooksul otsuse vastuvõtmisest arvates.

§ 36. Vaide esitamine

(1) Rakendusüksuse otsuse või toimingu vaidlustamisel läbitakse enne halduskohtule kaebuse

esitamist vaidemenetlus vastavalt ÜSS2021_2027 §-le 31.

(2) Rakendusüksuse tehtud otsuse või toimingu peale esitatud vaide lahendab rakendusüksus.

Kui rakendusüksuse otsuse peale esitatud vaide lahendab rakendusasutus, esitatakse vaie

rakendusüksuse kaudu rakendusasutusele.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liisa-Ly Pakosta

justiits- ja digiminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiina Uudeberg

kantsler

Lisa 1. Turutõrkepiirkondade loetelu

Lisa 2. Hindamiskriteeriumid

1

11.01.2026

Justiits- ja digiministri määruse „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse

andmise tingimused“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1 Sisukokkuvõte

Eelnõu kohaselt kehtestatakse toetuse andmise tingimused ja kord määrusega „Peamistel

transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ (edaspidi meede).

Määrusega kehtestatakse „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ (edaspidi

rakenduskava) poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse

suurendamine“ meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste

arendamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimused.

Internetikasutajatel on probleeme kiire mobiilse interneti kättesaadavusega transpordikoridoridel,

kus mõningatel juhtudel puudub andmeside täielikult. Probleem on eksisteerinud juba aastast 20141

ja on enamjaolt tingitud asjaolust, et sidemastid asuvad kasutajatest liiga kaugel, mille tõttu

mobiilsidesignaal on nõrk või puudulik ja andmeedastuse kiirus seetõttu madal või olematu. Uute

sidetehnoloogiate turule tulekuga on probleem ainult süvenenud, kuna viienda põlvkonna

mobiilsidetehnoloogia (5G) vajab oluliselt tihedama asetusega sidemastitaristut kui varasemad

mobiilsidepõlvkonnad. Seda sellepärast, et 5G-ga kasutatakse kõrgemaid sagedusi, mis toovad

suuremad kiirused, aga väiksema leviulatuse.

Kuna transpordikoridorid läbivad ulatuslikult piirkondi, kus puudub tiheasustus, kulgedes läbi

metsade ja soode, siis puudub mobiilsideettevõtjatel huvi neis kohtades ka erainvesteeringute

tegemiseks ehk tegemist on turutõrkepiirkondadega. Turutõrkepiirkonnad ehk valged alad

käesoleva meetme raames on kohad, kus olemasolevat sidetaristut ja kättesaadavat sagedusressurssi

ning mobiilsidetehnoloogiat ära kasutades ei võimalda mobiilsidevõrk tipptunnitingimustes

allalaadimist kiirusega vähemalt 50 Mbit/s.

Meetme eesmärk on toetada lisasidemastide rajamist valgetel aladel asuvatel peamistel maanteedel

ja raudteedel. Meetme tulemusel tagatakse kiire, vähemalt 100 Mbit/s allalaadimiskiirusega

5G-mobiilsideühendus transpordikoridoride valgetel aladel. Ühtlasi panustab toetusmeede

katkematu ühendusega 5G-transpordikoridoride valmidusse. Katkematud 5G-koridorid on seatud

eesmärgiks erinevates Eesti2,3 ning Euroopa Liidu strateegiates ja arengukavades4. Katkematu

sideühendusega transpordikoridorid teenivad muu hulgas riigi julgeoleku huve, soodustades

autonoomsete süsteemide kasutuselevõttu, näiteks ühendatud automatiseeritud mobiilsus (CAM),

multidomeeni operatsioonid (MDO, CJADC2), droonid, AI robootika jne. 5G-andmeside

võimaldab osutada mitmekülgseid teenuseid, mis eeldavad usaldusväärset reaalajalist andmeside.

Toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik meede, mis on suunatud

1 Elronis puudub levi

2 Digiühiskonna arengukava 2030

3 Eesti lairiba plaan 2030

4 Digikompass 2030: Euroopa tee digikümnendil

2

turutõrkepiirkondades 5G-taristu rajamise toetamiseks. Kuigi taotluste esitamine ja aruandlus

võivad ajutiselt suurendada ettevõtjate halduskoormust, on halduskoormuse kasv tähtajaline ning

halduskoormuse tasakaalustamise reegli rakendamine ei ole vajalik.

1.2 Eelnõu ettevalmistaja

Määruse eelnõu ja seletuskirja koostas Justiits- ja Digiministeeriumi sideturgude talituse nõunik

Kaidi Ristal (tel 5885115, e-post: [email protected]) koostöös Rahandusministeeriumi riigiabi

ja Riigi Tugiteenuste Keskuse ametnikega. Eelnõu ja seletuskirja keeletoimetas Justiits- ja

Digiministeeriumi õigusloome korralduse talituse toimetaja Moonika Kuusk

([email protected]).

1.3 Märkused

Käesolev määrus on seotud Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrusega nr 55 „Perioodi 2021–

2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite

andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (nn ühendmäärus) ning perioodi 2021–2027 Euroopa

Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seadusega.

Määruses sätestatud eelarve 9, 37 miljonit eurot ja tulemusnäitaja sõnastus tugineb Vabariigi

Valitsuse 11.12.2025 istungil (protokoll number 56, päevakorrapunkt 16) kinnitatud

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“ muutmise ettepanekule (muudatus

number 4), mis on esitatud heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 11 peatükist ja 36 paragrahvist. Peatükid jagunevad järgmiselt:

1. Üldsätted

2. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

3. Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile

4. Toetuse taotlemine

5. Taotluse menetlemine

6. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

7. Toetuse maksmise tingimused

8. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused

9. Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule

10. Aurannete esitamine

11. Toetuse tagastamine

1. peatükk. Üldsätted

Eelnõu §-des 1–11 sätestatakse määruse reguleerimisala ja defineeritakse määruses kasutatud

olulisemad terminid. Samuti on toodud määruse eesmärgid ja rakendusasutused ning

rakendusüksuse ja riigiabi andmise alused käesoleva meetme raames.

Paragrahvi 1 lõikes 1 nimetatakse konkreetne meede, mille on Eesti Vabariik ja Euroopa Komisjon

kokku leppinud rakenduskavas.

Lõige 2 viitab riiklikule arengukavale („Eesti digiühiskond 2030“) ja selles seatud eesmärgile, mida

meede aitab saavutada (5G- ja 6G-baastaristu arendamine).

3

Lõige 4 kinnitab, et määruse alusel toetatavates projektides lähtutakse järgmistest määruse (EL)

2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalsetest põhimõtetest:

1) liikmesriigid ja komisjon tagavad fondide rakendamisel põhiõiguste austamise ja Euroopa

Liidu põhiõiguste harta järgimise;

2) liikmesriigid ja komisjon tagavad, et kogu programmide ettevalmistamise, rakendamise,

seire, aruandluse ja hindamise ajal võetakse arvesse ja edendatakse meeste ja naiste

võrdõiguslikkust, soolise aspekti arvestamist ning sooküsimuste lõimimist;

3) liikmesriigid ja komisjon võtavad asjakohased meetmed, et välistada programmide

ettevalmistamise, rakendamise, seire, aruandluse ja hindamise ajal igasugune

diskrimineerimine soo, rassi või etnilise päritolu, usutunnistuse või veendumuse, puude,

vanuse või seksuaalse sättumuse põhjal. Eelkõige võetakse kogu programmide

ettevalmistamise ja rakendamise ajal arvesse puuetega inimeste juurdepääsu;

4) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse kooskõlas ELi toimimise lepingu artiklis 11

sätestatud kestliku arengu edendamise eesmärgiga, võttes arvesse ÜRO kestliku arengu

eesmärke, Pariisi kokkulepet ja põhimõtet „ei kahjusta oluliselt“;

5) fondide eesmärkide saavutamiseks tegutsetakse täielikus kooskõlas liidu keskkonnaalaste

õigusaktidega.

Lisaks viitab see lõige strateegia Eesti 20355 aluspõhimõtetele ning seal sätestatud sihile „Eestis on

kõigi vajadusi arvestatav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“. Strateegia „Eesti 2035“

aluspõhimõte on sõnastatud järgmiselt: „Sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja

õigusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid

ning kus säilib ja areneb eesti rahvus, keel ja kultuur. Selle tagab loov, vastutustundlik ning avatust

ja kogukondi väärtustav ühiskond, mis hoiab ja edendab Eesti identiteeti ning tagab mitmekesise,

ligipääsetava ja ajaga kaasas käiva elujõulise kultuuriruumi.“

Riigiabi

Paragrahvi 1 lõikes 6 ja 7 käsitletakse riigiabi andmist.

Meetme raames antav toetus on riigiabi Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 ja artikli

106 lõike 2 ning konkurentsiseaduse § 30 lõike 1 tähenduses.

Riigiabi andmisel lähtutakse komisjoni 16. detsembri 2025. aasta otsusest (EL) 2025/2630 Euroopa

Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid

teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes

ja millega tunnistatakse kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L 2025/2630, 19.12.2025) (edaspidi

komisjoni otsus).

Üldise majandushuvi teenuse andmisel on oluline defineerida üldist majandushuvi pakkuva teenuse

sisu. Paragrahvis 2 defineeritakse üldist majandushuvi pakkuv teenus (edaspidi ÜMPT)

järgnevalt: transpordikoridoridel turutõrkepiirkondades mobiilsideteenuse osutamiseks vajaliku

taristu rajamine, haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades lõppkasutajale ülikiire

mobiilsideühenduse.

See tähendab, et riigi soov on turutõrkepiirkondades saada kvaliteetne mobiilsideteenus. Valdkonna

esindajad on toonud välja, et neis piirkondades on puudu sidemastidest ning kogu kulu sidemasti ja

mobiilsideseadmete rajamiseks on liiga suur võrreldes saadava kasuga, mille tõttu huvi

5

„Eesti 2035“ strateegia

4

erainvesteeringuteks neis piirkondades pole. Seega toetab riik antud toetusmeetmega sidemastide

ja nende teenindamiseks vajaliku passiivse taristu rajamist. Vastutasuks on toetuse saajad

kohustatud pakkuma kõigile sideettevõtjatele (sealhulgas 5G sagedusloa omanikele) juurdepääsu

õiglastel, mõistlikel ja mittediskrimineerivatel tingimustel.

Määrus kohustab toetuse saajat pakkuma kõikidele sideettevõtjatele mittediskrimineerivat või

võrdset juurdepääsu toetuse abil rajatud taristule. Ühtlasi määrus ka kohustab toetuse saajat tagama,

et rajatud sidemastis osutavad määruses minimaalselt nõutud mobiilsideteenust kõik 5G sagedusloa

omanikud vähemalt üheksa aastat alates aktiivseadmete käivitamisest.

Määruses on nõutud, et mobiilsideteenust tuleb pakkuda järgnevalt.

1) Mobiilsideteenust peavad pakkuma kõik 5G sagedusloa omanikud, kes Eestis tegutsevad.

Kõik 5G sagedusloa omanikud on kohustatud teenust pakkuma, et soodustada konkurentsi

mobiilside jaeturul ning võimaldada lõppkasutajatel mobiilsideteenust tarbida enda valitud

mobiilsidefirma juures. Toetusmeede edendab sotsiaalset kaasatust ja territoriaalset

ühtekuuluvust, vähendades digitaalset lõhet hästi teenindatud ja väheteenindatud

piirkondade vahel ning teenides avalikku huvi, tagades, et vähemalt 100 Mbit/s ja kiiremad

mobiilsideühendused oleksid kättesaadavad ka transpordikoridoride turutõrgete

piirkondades, nagu see on juba laialdaselt saadaval riigi teistes osades. Üldist

majandushuvi pakkuva teenusega riigiabi andmine soosib mobiilsideettevõtjate

infrastruktuuri kasutuselevõttu, stimuleerib innovatsiooni ning garanteerib elanikele ja

transiitliiklusele ajakohased sideteenused piirkondades, kuhu erasektor muidu ei

investeeriks.

2) Teenust tuleb osutada minimaalselt üheksa aastat. See tuleneb aspektis, et

mobiilsideettevõtjatel on paindlikus teenust osutama hakata 11 kuu jooksul alates projekti

abikõlblikuse perioodi lõpust ja komisjoni otsuse artiklist 2, mis reguleerib et otsus kehtib

ÜMPT-ile, mis on antud kuni kümmeks aastat.

3) Teenus peab olema tagatud vähemalt 40 MHz ribalaiusega litsentseeritud sagedusel. Suurem

ribalaius võimaldab suuremaid andmemahtusid.

4) Teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes allalaadimise kiirust vähemalt 100 Mbit/s.

Andmesidekiirus 100 Mbit/s on Eesti normaalselt toimivates turutingimustega kohtades

enamjaolt kättesaadav.

5) Teenus peab võimaldama tipptunnitingimustes üleslaadimist kiirusega vähemalt 5 Mbit/s.

6) Teenus peab võimaldama edasi-tagasi saatmist lühikese latentsusajaga, mis on väiksem kui

50 millisekundit IP-paketi kohta.

Abikõlbliku sihtpiirkonna kindlaksmääramine ja turutõrke tuvastamine

Lairibale antava riigiabi suuniste (edaspidi ka LRS) punktid 60–64 defineerivad turutõrke

mobiilsidevõrkude korral6. Suuniste punkt 60 ütleb, et turutõrked esinevad piirkondades, kus

puudub lõppkasutajate vajaduste rahuldamiseks piisav mobiilsidevõrk või seda pole tõenäoliselt

kavas asjakohasel ajavahemikul kasutusele võtta. Suuniste punktis 64 on toodud näited teenustest,

mida lõppkasutajad vajavad, muu hulgas sujuv võrgujuurdepääs ühendatud ja automatiseeritud

liikuvuse tagamiseks transporditeedel ning teatavat minimaalset kiirust ja läbilaskevõimet tagav

sidevõrk.

6 Lairibale antava riigiabi suunised

5

Suuniste punkt 70 ütleb, et igal juhul tuleb riigil turutõrke tuvastamiseks olukord kaardistada ja teha

avalik konsultatsioon.

Kaardistus ja avalik konsultatsioon

Kaardistades ja avalikku konsultatsiooni tehes võeti arvesse komisjoni lairibale antava riigiabi

suuniseid.

Kaardistati üheksa maanteed ja kolm raudteed. Maanteede nimekiri tuleneb Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi 25.06.20157 vastuvõetud määrusest „Riigiteede liigid ja riigiteede

nimekiri“, kus liigitatakse põhimaanteed, mida on Eestis 12. Kümme määruses loetletud

põhimaanteed on nimekirjas. Välja arvati Tallinna-Pärnu-Ikla maantee, kuna nimetatud koridoril on

toetust sidemastide rajamiseks saadud Euroopa Ühendamise Rahastu Digitaalfondist, ja Tallinna

ringtee. Nimekirjale lisati regionaalse tasakaalu saavutamiseks Heltermaa-Kärdla-Luidja koridor,

mis on Hiiumaa suurim maantee. Raudteedest kaardistati kolm koridori: Tallinn-Tapa, Tapa-Narva

ja Tapa-Tartu.

Määruse eelnõu puhul on abikõlblik piirkond ehk turutõrkepiirkond loetletud määruse lisas 1, mis

selgitati välja kaardistuse tulemusel. Määruse lisas 1 on koridori kilomeetripostide vahemikud

toodud transpordikoridori põhiselt, kus ei ole tipptunnitingimustes võimalik tagada allalaadimist

kiirusega 50 Mbit/s.

Kaardistamiseks küsis Justiits- ja Digiministeerium koostöös Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Ametiga (edaspidi TTJA) mobiilsideettevõtjate nende mobiilsidevõrkude mudeleid, mis arvestaks

tipptunnitingimustes operaatoritele kättesaadavaid ressursse, nagu olemasolevad sidemastid,

kättesaadav sagedusressurss ja tehnoloogia.

Tipptunnitingimus on võrgu eeldatav töötingimus tipptunnil ehk ajavahemikul päevas, mis kestab

enamasti ühe tunni ja millal võrk töötab tavaliselt täiskoormusel ehk mobiilsidevõrkude puhul on

nominaalne tugijaama koormus vähemalt 50% või suurem, kui tipptunnil on liiklus oluliselt suurem.

Kaardistamisel võtsid mobiilsideettevõtjad arvesse järgnevaid tingimusi:

● kõiki mobiilsideettevõtjatele juurdepääsetavaid sidemaste koridoril, mis asusid 5 km

raadiuses;

● tavaliselt kasutatavat sagedust ja mobiilside ettevõtjatele kättesaadavat tehnoloogiat;

● sekundaarse sünkroniseerimise referentssignaali vastuvõtuvõimsust (SS-RSRP) – 110 dBm;

● tugijaama koormust 50% ja rohkem;

● 100 x 100 m võrguruudud.

Kuna toetatakse ainult lisasidemastide rajamist, siis tuli transpordikoridorist 5 km raadiuses

olemasolevatesse sidemastidesse projekteerida võimalikult parim kättesaadav ressurss tehnoloogia

ja sageduse põhjal, võttes arvesse võrgu koormust. Taoline mudel võimaldab näha, kuhu on

lisasidemaste vaja, kui juba eksisteerivates ja sideoperaatoritele juurdepääsetavates mastides on

parim ressurss kasutusel. Operaatoritel paluti mudeli põhjal esitada koridoril asukohad 100 x 100 m

võrguruudu täpsusega, kus tipptunnitingimustes ei ole võimalik saavutada allalaadimist kiirusega

50 Mbit/s.

Kaardistus läbis avaliku konsultatsiooni, et selgitada välja, kas nimetatud piirkondades on järgneva

kolme aasta jooksul kavatsusi erainvesteeringuteks. Avalik konsultatsioon kestis 5. märtsist kuni

7 Riigiteede liigid

6

10. aprillini 20258. Konsultatsiooni tagasiside tulemusel lühendati sekkumispiirkonda

järjekorranumbriga 91 Tapa-Tartu raudteel nimetusega „Linnusaare raba – Vägeva“

kilomeetripostideni 360–362,8.

Paragrahvides 3–8 on defineeritud määruse olulisemad terminid: turutõrkepiirkond, taristu,

transpordikoridor, mobiilsideteenus, sideettevõtja, üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete

andmise akt.

Paragrahvi 4 lõige 2 defineerib termini „sidemast“, mis on kõrgrajatisena käsitletav passiivne

sidetaristu, mis on mõeldud mobiil- ja raadioside aktiivseadmete, nagu antennide ja tugijaamade

paigaldamiseks ning käitamiseks ning mis vastab tootja ette nähtud mobiilsidemasti paigaldus- ja

ehitusnõuetele.

Oluline on aru saada, et sidemast on metallkonstruktsioon, mis peab võimaldama seadmete

paigaldamist, st sidetehnik peab saama sidemasti tippu minna, sinna raadio- ja/või

mobiilsideseadmeid paigaldada ning käia ka paigaldatud seadmeid hooldamas.

Paragrahvis 5 defineeritakse terminit „transpordikoridor“, mis on vähemalt neljakilomeetrine

terviklik lõik käesoleva määruse lisas 1 loetletud koridoril olevast valgest alast.

Selle terminiga piiritletakse minimaalselt mobiilsideteenuse osutamise ala ühe rajatava sidemasti

kohta. Üks valge ala võib olla lühem või pikem kui 4 km, kuid ühe rajatava sidemasti teenindamisala

määruses nõutud mobiilsideteenusega (levialaga) saab olla 4 km või suurem. Et teada, kui suur on

lõplik määruses nõutud levi ulatus koridoril, teeb raadioplaneerimise tarkvaras vastavad mudelid

toetuse taotleja koos mobiilsideettevõtjaga – soovitavalt igaühega eraldi, kuna erinevate

signaaltugevuse kalkulatsiooniprogrammide ning samuti sagedusvahemike tõttu, mille

mobiilsideettevõtja plaanib kasutusele võtta, võivad andmed mobiilsideettevõtja kohta erineda.

Paragrahvis 7 defineeritakse termin „sideettevõtja“, kes on elektroonilise side ettevõtja

elektroonilise side seaduse (ESS) § 2 punkti 5 tähenduses.

ESSi § 2 punkt 5 sätestab: „Elektroonilise side ettevõtja (edaspidi sideettevõtja) on isik, kes osutab

lõppkasutajale või teisele üldkasutatava elektroonilise side teenuse osutajale üldkasutatavat

elektroonilise side teenust.“

Paragrahvis 8 defineeritakse termin „üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise

akt“, mis on rakendusüksuse tehtud taotluse rahuldamise otsus toetuse saajale, kus sätestatakse

komisjoni otsuse artiklis 4 nimetatud tingimused.

Termini defineerimine aitab piiritleda komisjoni otsuse artiklis 4 nõutava ÜMPT ülesande andmise

akti sisu ja viidata abikõlblikele kuludele ning on oluline ÜMPT seisukohast õigusselguse loomisel.

Määruse eelnõu §-des 9–10 sätestatakse toetuse andmise eesmärgid, tulemus- ja väljundnäitajad

ning rakendusasutus ja -üksus.

2. peatükk. Toetatavad tegevused, kulude abikõlblikkus ja toetuse määr

8 Avalik konsultatsioon

7

Eelnõu §-des 11–14 sätestatakse meetme raames toetatavad tegevused, abikõlblikud ja

abikõlbmatud kulud, abikõlblikkuse periood ja toetuse piirmäär.

Paragrahvi 11 lõige 1 sätestab, et toetust antakse projektile, mille tegevused panustavad määruse

§-s 9 nimetatud väljund- ja tulemusnäitaja ning eesmärgi saavutamisse ning mille raames viiakse

ellu taristu rajamine, sh sidemasti juurde kuuluvate vajalike ühenduste, materjalide ja rajatistega.

Määruse väljundnäitaja on rajatud sidemastide arv ja tulemusnäitaja on 5G-leviga kaetud valged

alad transpordikoridoril (märkus - tulemusnäitaja sõnastus tugineb Vabariigi Valitsuse

11.12.2025 istungi protokollile number 56 (päevakorrapunkt 16), millega kinnitati

ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 muudatus nr 4 ja suunati see

heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile)

Paragrahvi 11 lõike 2 kohaselt toetatakse tegevust, mis on kooskõlas põhimõttega „ei kahjusta

oluliselt“.

Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852 artikli 17 kohaselt kahjustab

majandustegevus oluliselt:

a) kliimamuutuste leevendamist, kui majandustegevus põhjustab olulist kasvuhoonegaaside

heidet;

b) kliimamuutustega kohanemist, kui majandustegevus põhjustab praeguse kliima ja eeldatava

tulevase kliima kahjuliku mõju suurenemist tegevusele endale või inimestele, loodusele või

varadele;

c) vee- ja mereressursside kestlikku kasutamist ja kaitset, kui majandustegevus kahjustab

i) veekogude, sealhulgas pinna- ja põhjavee head seisundit või head ökoloogilist

potentsiaali, või

ii) mereala head keskkonnaseisundit;

d) ringmajandust, mis hõlmab jäätmetekke vältimist ja jäätmete ringlussevõttu, kui

i) majandustegevus põhjustab toodete olelusringi ühes või mitmes etapis olulist

ebatõhusust materjalide kasutamisel või selliste loodusvarade nagu mittetaastuvate

energiaallikate, tooraine, vee ja pinnase otsesel või kaudsel kasutamisel, sealhulgas

toodete vastupidavuse, parandatavuse, uuendatavuse, korduskasutuse või

ringlussevõetavuse osas;

ii) majandustegevus suurendab oluliselt jäätmete teket, põletamist või kõrvaldamist,

välja arvatud ringlussevõetamatute ohtlike jäätmete põletamine, või

iii) jäätmete pikaajaline kõrvaldamine võib oluliselt ja pikaajaliselt kahjustada

keskkonda;

e) saastuse vältimist ja tõrjet, kui majandustegevus põhjustab õhku, vette ja pinnasesse juhitava

saasteheite olulist suurenemist võrreldes enne majandustegevusega alustamist valitsenud

olukorraga, või

f) elurikkuse ja ökosüsteemide kaitset ja taastamist, kui majandustegevus

i) kahjustab märkimisväärselt ökosüsteemide head seisundit ja vastupidavust või

ii) kahjustab elupaikade ja liikide, sealhulgas liidu tähtsusega liikide kaitsestaatust.

Paragrahvi 11 lõige 3 sätestab, et toetatakse taristuinvesteeringut, mille puhul on tagatud

kliimakindlus. Tingimus kehtib taristule, mille kavandatud eluiga on vähemalt viis aastat. Seega on

projekti puhul vaja esitada kliimamuutustele vastupanuvõime kontrollimise dokumentatsioon

vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise

üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) lisa 3 B-osale.

8

Taristu kliimakindluse tagamise hindamisel tuleb lähtuda eelpool nimetatud määruse juhendist ning

Riigi Tugiteenuste Keskuse (edaspidi RTK) veebilehel avaldatavast juhendist, mis selgitab ning

sisaldab Eesti kontekstis vajalikku teavet kliimakindluse hindamiseks. Projekt peab vastama

põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“. Vastavad materjalid – põhimõte „ei kahjust oluliselt“ ja

kliimakindluse tagamise juhend – on leitavad RTK veebilehelt9.

Paragrahvi 11 lõige 4 sätestab, et ei toetata elektroonilise sidevõrgu käitamise ja haldamise kulusid.

Samuti ei toetata taristu ehitamisega seotud investeeringute asendamist, mida toetuse saaja või

temaga juriidiliselt seotud sideettevõtja on juba oma kehtivates investeerimise kavatsustes lähima

kolme aasta jooksul omavahenditest planeerinud.

Seega, kui peaks ilmnema, et sekkumispiirkonnas on sidemasti rajamine olnud sideettevõtja

investeeringukavatsustes sees, näiteks konkreetse äriplaani ja investeeringuks vajalike vahendite

eraldamise kavatsusega, ei ole tegemist turutõrkepiirkonnaga ja sellest tulenevalt pole sellistes

piirkondades riigil alust sekkuda.

Paragrahvi 11 lõige 5 sätestab, et toetust ei anta projektile, mille elluviimist on alustatud või mille

osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist. See tuleneb

riigiabi eeskirjadest. Näiteks ei tohi toetuse taotleja enne rakendusüksusele taotluse esitamist

kinnitada tellimusi, nõustuda pakkumustega, sõlmida lepinguid või kokkuleppeid, teha ettemakset,

kasutada teenuseid, sõlmida üleandmise ja vastuvõtmise akte jms.

Sellesse põhimõttesse on toodud üks erand, mida ei loeta elluviimise alustamiseks. Selleks on

olukord, kus toetuse saaja on alustanud enne taotluse esitamist sidemastialuse maa hankimise või

kasutamisega seotud tegevusi. Seda selle tõttu, et maa hankimine ja teadmine, kuhu sidemast

rajatakse, on eeldus toetuse taotlemisele, et saada teada projekti kogumaksumus. Projekti

kogumaksumust on oluline teada, et mõista, kas projekt on majanduslikult jätkusuutlik, arvestades

varem määratletud maksimaalseid hulgimüügitasandi juurdepääsu hindu.

Maa ostmise erandid sätestab ka komisjoni üldise grupierandi määruse artikkel 2 (23)10 (Komisjoni

määrus (EL) nr 651/2014, Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamise kohta,

millega teatavat liiki abi tunnistatakse siseturuga kokkusobivaks (ELT L 187, 26.06.2014, lk 1)).

Selles punktis määratletakse tööde alustamine järgnevalt: „tööde alustamine“ — kas

investeeringuga seotud ehitustööde alustamine või esimene õiguslikult siduv kohustus tellida

seadmeid või muu kohustus, mis teeb investeeringu pöördumatuks, olenevalt sellest, mis on

varajasem. Tööde alustamiseks ei peeta maa ostmist ja ettevalmistustöid, näiteks lubade saamist

või teostatavusuuringute teostamist. Ülevõtmiste puhul tähendab „tööde alustamine“ omandatud

ettevõttega vahetult seotud vara omandamise hetke“.

Tsiteeritud määrus reguleerib muu hulgas lairibataristule (sh mobiilsidetaristule) antavat riigiabi,

mis lähtub lairibale antava riigiabi suunistest.

Järgnevalt on toodud erinevad sidemasti rajamise hinnakomponendid, mida mõjutab sidemastialuse

maa asukoht ja mille tõttu on toetuse taotlejal oluline toetuse taotlemise eel teada mastialuse maa

asukohta.

● Sidemast (kõrgusega 60–100 m): 130 000–170 000 €. Kõrgemad sidemastid on

kallimad olenevalt ka sidemasti tüübist, mis omakorda oleneb sellest, kui suur on

9 https://www.rtk.ee/toetused-ja-taotlemine/taotlejale-ja-toetuse-saajale/keskkonnanouded 10

https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:02014R0651-20230701

9

sidemastialune maa. Aga hind sõltub ka sellest, kui kaugel koridorist seda

kõrgemat sidemasti on vaja või milline on maastik ja taimestik sidemastialuse maa

ümbruses.

● Tagasiühenduse võrgu rajamine: 30 000–40 000 € kilomeetri kohta olenevalt

pinnasest.

● Elektrivõrguga liitumine: 11 000 € (400 m raadiuses) või 35 000 € (kui

liitumispunkt on kaugemale kui 400 m).

Paragrahvis 12 sätestatakse abikõlblikud ja abikõlbmatud kulud. Meetme raames on

abikõlblikud need toetuse saaja kulud, mis on otseselt vajalikud abikõlblike tegevuste elluviimiseks

ja projekti eesmärkide saavutamiseks. Taristu rajamine hõlmab peamiselt sidemasti ja selle

käitamiseks vajaliku passiivse taristu projekteerimise ettevalmistamise (sealhulgas

projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste ja -geodeetiliste tööde

tegemist ning geomeetrilist planeerimist) ja projekteerimise ning ehitamise ja järelevalve

kulukomponente.

Paragrahvi 12 lõikes 2 sätestatakse meetme raames abikõlblikud kulud. Lõike 2 punktis 2 on

abikõlblikuks kuluks nimetatud taristu rajamist koos sidemasti juurde kuuluvate vajalike

materjalide ja rajatistega. Näitlik, kuid mitte lõplik nimekiri taristu osadest on järgnev:

● sidemast koos vajalike lisadega (näiteks lennuohutustuled);

● valguskaabli ühenduse rajamine, sh mikrotorutehnoloogiat kasutades, ning sidemasti

ühendamine olemasoleva valguskaablivõrguga, selle tarbeks vajaduse korral

kaablikanalisatsiooni rajamine;

● elektrivõrgu rajamine ja sidemasti ühendamine olemasoleva elektrivõrguga, sh

elektrikilpide rajamine, selle tarbeks vajaduse korral kaablikanalisatsiooni rajamine;

● sidemasti teenindavate sidekonteinerite ost;

● sidemasti konteineri jahutus- ja/või kliimaseadmed;

● sidemasti konteineris paiknevad seadmekapid või -riiulid;

● sidekonteineri tulekustutussüsteem;

● sidekonteineri turvaseadmed (signalisatsioon jmt);

● sidemasti turvalisuse tagav piirdeaia rajamine, sh nii aia kui ka sidekonteineri lukusüsteem;

● sidemastile ligipääsuks juurdepääsutee rajamine;

● reservtoite generaator koos kütusemahutiga või muu reservtoitelahendus, näiteks akud.

Sealjuures on reservtoite generaator koos kütusemahutiga abikõlblik kulu ainult juhul, kui

see on kasutatav biodiisli baasil ja selles saab hoiustada ainult biodiislit. Ei toetata

reservtoite generaatoreid või kütusemahuteid, mis kasutavad fossiilseid kütuseid, näiteks

nafta, maagaas või kivisüsi.

Veel on abikõlblikud projekteerimistööde ja projekteerimiseks vajalike ehitusgeoloogiliste

ja -geodeetiliste tööde tegemise kulud ning tegevusega piiritletav geomeetrilise planeerimise kulu.

Samuti on abikõlblikud kavandatavale ehitustööle ehitusseaduse alusel kehtestatud korras

omanikujärelevalve tagamise kulud, projekti tegevuste tulemusena tekkivate jäätmete

taaskasutamise, sh ringlusse võtmisega seotud kulud, ja ehitusprojektide auditeerimise kulud.

Abikõlblikud ei ole abikõlbmatute tegevustega seotud kulud. Samuti ei ole abikõlblikud maa ja

olemasoleva ehitise ostmise ja rentimise kulud, amortisatsioonikulud, esinduskulud ja kingitused

(sh suveniirid ja meened), kulud, mis on varem riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisvahendite

toetustest hüvitatud, toetusest rajatud taristu haldamise ja käitamisega seotud kulud, mitterahalised

kulud, administratiivsed personali- ja üldkulud (välja arvatud ühendmääruse §-s16 loetletud),

mööbli ja kontoritehnika soetamise kulud, ruumide rendi- ja üürikulud, projekti elluviimiseks uue

10

juriidilise isiku või tema struktuuri loomise ja toimimise kulud, liiklusvahendite soetamise,

rentimise või liisimise kulud ega muud abikõlblike tegevustega mitteseotud ning projekti

elluviimise seisukohalt põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

Paragrahvis 13 sätestatakse abikõlblikkuse periood. Toetatavate kulude abikõlblikkuse periood

algab taotluse rahuldamise otsuses märgitud kuupäevast. Projekti abikõlblikkuse perioodi

lõpptähtaeg on normaaltingimustes taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates 24 kuu jooksul.

Rakendusüksus võib mõjuval põhjusel projekti abikõlblikkuse perioodi pikendada, kuid mitte

hilisemaks kui 31. detsember 2029. aastal. Mõjuvaks põhjuseks loetakse asjaolu, kui toetuse

taotlejal on projekti raames ilmnenud tõendatavaid ja taotleja tegevusest mittesõltuvaid ajalisi

viivitusi. Ajalisi viivitusi võivad näiteks põhjustada olukorrad, nagu sidemastialuse maa hankimine,

ehitusloa kooskõlastamine kohalikus omavalitsuses, projekti partneritest tulenevad ajalised

viivitused (nt sidemasti juurde paigaldatava elektrivõrgu valmiduse tagamine) jt olukorrad.

Eelnev on vajalik, kuna „Eesti lairiba plaani 2030“ koostamise ja selle tarbeks sisendi kogumise

käigus ilmnes sidevõrkude arendajatelt, et sidetaristu võrkude arendamisel on keeruline saada

maakasutusõigust (eriti sidemastialune maa) just nendele kinnistutele, millele on kõige optimaalsem

võrk ehitada. Alustuseks tuleb saada maakasutuse nõusolek ja kokkulepe maa omanikuga. Kuna

sidemast on keskkonnapilti muutev ehitis, siis see nõuab kohalikult omavalitsuselt kooskõlastust

(detailplaneeringute algatamist, muutmist ja kinnitamist), mis kõik võib tekitada ajalise viivituse.

Eelistatud oleks, et projekti ettevalmistuse aste antud aspektis on kõrge, kuid tuleb mõista, et

sidevõrguarendajad ei soovi võtta suuri finantsriske olukorras, kus toetuse saamine ei ole

garanteeritud ja garantii annab alles see, kui taotlus on menetletud ja toetuse saamise otsus

kinnitatud.

Paragrahvis 14 sätestatakse toetuse määr, mis on 70% projekti abikõlblikest kuludest.

Maksimaalne toetus projekti kohta on 300 000 eurot, mis on eeldatavasti ühe sidemastikomplekti

rajamiseks piisav kaasfinantseeringu suurus.

Meetme eesmärk on saada valgetesse aladesse mobiilside, aga vahend selle saamiseks on rajatav

sidemast, millele mittediskrimineerivaks ja avatud juurdepääsuks on määruses kehtestatud reeglid.

Meetme raames ei toetata 5G sagedusloa omanike kulusid aktiivseadmetele. Selle põhjus on soov

vältida dubleerivaid investeeringuid, kuna määrus kohustab toetuse saajat tagama, et kõik 5G

sagedusloa omanikud teenust osutavad. Praegu on selliseid ettevõtteid kolm.

Teadvustades, et aktiivseadmete maksumus võib küündida kuni ühe kolmandikuni sidemasti

maksumusest, tegi riik valiku hüvitada sidemasti rajamise kulud 70% ulatuses. Selle eesmärk on

võimaldada toetuse saajal pakkuda sidemasti renditeenust soodsamalt ja mittediskrimineerivatel

tingimustel ning seeläbi kompenseerida mobiilsideettevõtjatele mittehüvitatavat kulu

aktiivseadmete näol.

3. peatükk. Nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile

Eelnõu §-des 15–17 sätestatakse nõuded toetuse taotlejale ja toetusega rajatavale projektile.

Paragrahvi 15 lõige 1 sätestab taotleja tegevusalade nõuded (EMTAK), mis on vajalikud taotluse

esitamisele vahetult eelnenud majandusaastal.

11

Lõige 4 kohustab taotlejat teavitama rakendusüksust, kui ta on taotlenud toetust projekti üksikutele

tegevustele samal ajal mitmest meetmest või muudest riigieelarvelistest, Euroopa Liidu või välisabi

vahenditest. See tingimus on sätestatud, et vältida topeltrahastuse riski.

Lõige 5 kohustab toetuse taotlejat andma teada oma taristust, kui ta seda sihtpiirkonnas omab või

kontrollib. Selline kohustus tuleb lairibavõrkude suuniste punktist 127 ja selle eesmärk on

suurendada konkureerivate pakkumiste arvu ja soodustada olemasoleva taristu efektiivset

kasutamist sidevõrkude ehitamiseks ja kulude vähendamiseks. Sellist taristut omavate taotlejate

esitatav teave peab sisaldama järgmisi andmeid:

- teave sellise passiivse taristu asukoha kohta, mida saab kasutada kaablite või seadmete

paigaldamiseks, või viide sellist teavet sisaldava andmebaasi kohta (näiteks Maa- ja

Ruumiameti Geoportaal, taotleja enda veebileht või taotleja hallatav andmebaas, millele on

võimalik anda kolmandate isikute juurdepääs);

- taristule juurdepääsu tingimused või viide nende väljastamise kohta;

- selle asutuse kontaktandmed, kellele juurdepääsu taotleja saab päringuid esitada.

Nimetatud teave esitatakse TTJA-le. See on oluline, sest TTJA saab taotlejate nõuetele vastavuse

hindamise ajal (koostöös rakendusüksusega) kasutada saadud teavet olemasoleva taristu efektiivse

kasutamise hindamiseks.

Paragrahvis 16 sätestatakse nõuded taotlusele. Lõikes 1 ja 2 sätestatakse üldised nõuded. Lõikes 3

sätestatakse, mis infot ja dokumente taotlus peab sisaldama, ning see on alljärgnev.

1. Taotleja nimi.

2. Projekti nimi.

3. Kõigi Eesti 5G sagedusloa omanike allkirjaõiguslike isikute kirjalikud kinnitused, võttes

juriidilisele isikule kohustuse osutada määruse § 17 lõikes 4 sätestatud kvaliteedile vastavat

mobiilsideteenust vähemalt 10 aastat alates mobiilsideteenuse käivitamisest toetuse abil rajatud

sidemastis.

See on oluline punkt, mis tagab, et koridorile ei rajata ainult sidemaste, vaid kõik 5G sagedusloa

omanikud sidemastidel ka mobiilsideteenust osutavad. Kõik sagedusloa omanikud peavad

teenust osutama, et saavutada sotsiaalne kaasatus kõikidele teenuse kasutajatele olenemata

nende teenuseosutajast. Kuna rändluse tagamine pisteliselt koridoril paiknevatele tugijaamadele

on tehniliselt keerukas ja väga kulukas, on oluline, et teenust osutaksid kõik teenuseosutajad

ning lõppkasutajatel oleks võimalik nende valitud mobiilsideettevõtja teenust tarbida.

Toetuse taotlejal ja 5G sagedusloa omanikul on soovitatav enne toetuse taotlemist sõlmida

kahe osapoole vaheline eelleping, mis sätestab vastastikused õigused ja kohustused teenuste

osutamiseks juhul, kui toetuse taotluse otsus on positiivne. On oluline, et siin toodud

soovituslik eelleping sätestaks, et leping kehtib ainult juhul, kui toetust saadakse, et mitte minna

vastuollu määruse § 11 lõikega 5 ja välistada olukord, kus lepingut võidakse tõlgendada justkui

osapoolte varasemat investeeringukavatsust või tegevuste elluviimise alustamist.

Rakendusüksus võib toetuse menetlemisel arvestada ka muud liiki kohustuse võtmise kinnitust,

nagu garantiikiri, kinnituskiri vms, mille on 5G sagedusloa omanike allkirjaõiguslikud esindajad

allkirjastanud. Toetuse taotlejal on aga oluline mõista, et vastutus mobiilsideteenuse osutamise

tagamise eest langeb toetuse saajale.

Allkirjaõiguslik isik on juhatuse liige või juhatuse liikme volitatud isik.

4. Projekti seos toetusmeetme eesmärgi ja tegevustega.

12

Taotluses peab olema välja toodud seos toetusmeetme eesmärkidega (määruse § 9), milleks on

sidemasti rajamine, et tagada 5G-mobiilsideteenuse katvus valgete aladel transpordikoridoril,

ning meetme tegevustega.

5. Toetusmeetme väljundnäitaja – rajatud sidemastide arv.

6. Toetusmeetme tulemusnäitaja – transpordikoridori valgel alal saavutatav 5G katvus

kilomeetrites.

Vajalik, et hinnata § 22 lõike 2 punktis 1 toodud kriteeriumi, et näha, kui pikal koridorilõigul

mobiilsideteenust osutama minnakse.

7. Lisas 1 loetletud transpordikoridori nimi, turutõrkepiirkonna nimetus, transpordikoridori tüüp,

kuhu taristu rajatakse, ning transpordikoridori valge ala kilomeetripostide vahemik, kuhu

mobiilsideteenuse katvus tagatakse.

Vajalik § 22 lõike 2 punktis 3 nimetatud kriteeriumi hindamiseks, et näha, kui pikk on valge ala,

mida kas lühendatakse või kaob see taristu rajamise tulemusel üldse. Samuti on see vajalik, et

pidada järge, millisesse piirkonda on veel toetust vaja anda ja millisesse mitte.

8. Rajatava sidemasti kõrgus.

Projektide hindamiskriteerium, täpsemalt hinnatakse § 22 lõike 2 punktis 2.

9. Taotleja varem rajatud sidemastide arv koos rajamist tõendava väljavõttega raamatupidamisest,

ostuarve(d) või müügiarve(d).

Vajalik info § 22 lõike 2 punkti 4 hindamiseks. Samalaadsete projektide all mõeldakse

sidemastide rajamist. Selle tõestamiseks esitab taotleja põhivarade väljavõtte, mis näitab, mitut

sidemasti taotleja omab, või ostu- või hankedokumendid varasemast sidemasti(de)

ostmisest/hankimisest, või müügiarved, mis näitavad, et taotleja on osutanud sidemasti rajamise

teenust. Kuna kümne ja enama sidemasti rajamine annavad kriteeriumi eest maksimaalsed

hindamispunktid, on tõendatavaid dokumente vaja maksimaalselt kümne taotluse kohta.

Et rakendusasutus saaks taotlust kiiremini menetleda, on nõutud, et ühe taotluse kohta on

andmed (tõendavad dokumendid) lisatud ühte faili (faili formaat on pdf või docx).

10. Maakond, kuhu sidemast rajatakse.

Vajalik projektide hindamiseks § 22 lõike 2 punktis 5.

11. Projekti elluviimiseks vajalike abikõlblike kulude eelarve tegevuste lõikes koos kalkulatsiooni

ja põhjendusega.

Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme erineva hanke või ostumenetlusega, tuleb see taotluses

lahti kirjutada, et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete või ostumenetluste arvust, mida

viiakse ellu taotluses toodud eesmärkide saavutamiseks.

12. Projekti algus- ja lõpukuupäev.

13. Projekti eeldatav tähtaeg rajatavale taristule kasutusloa saamiseks.

Palutakse infot, millal on planeeritud sidemasti, koos selle käitamiseks vajalike kaasnevate

rajatistega, valmimise tähtaeg – ehk millal saab sidemast kasutusloa ja seda on võimalik

kasutada.

14. Projekti eeldatav tähtaeg määruse § 17 lõike 4 kvaliteedinõuetele vastava mobiilsideteenuse

osutamise alustamiseks kõigi 5G sagedusluba omavate sideettevõtjate poolt iga

mobiilsideettevõtja kohta eraldi.

Eraldi iga 5G sagedusloa omaniku kohta tuleb märkida tähtaeg, millal vastava sagedusloa

omanik määruses nõutud kvaliteediga mobiilsideteenust rajatud sidemastis osutama hakkab.

15. Projekti elluviimiseks kavandatavad ostumenetlused ja nende sisu lühikirjeldus.

13

Juhul, kui projekti viiakse ellu mitme erineva hanke või ostuga, tuleb see taotluses lahti

kirjutada, ning selgitada, mis on nende sisu, et rakendusüksusel oleks ülevaade hangete ja ostude

arvust ja põhjuslikust seosest, mida viiakse ellu taotluses toodud eesmärkide saavutamiseks.

16. Kinnitus projektiga saavutatava 5G osutamisega seotud kulude katmise kohta projekti

elluviimisele järgneva kümne aasta jooksul.

Palutakse kinnitust, et projekti raames on 5G-mobiilsideteenuse kulude katmiseks teenuse

osutajatel omavahendid olemas, kuna käesolev meede ei hüvita aktiivseadmete ostu, käitamist

või ka hilisemaid võrgu (sh passiivse taristu) haldamisega seotud kulusid.

17. Taristuinvesteeringute puhul, mille kavandatud eluiga on rohkem kui viis aastat, tuleb esitada

kliimakindluse hinnang vastavalt ühendmääruse lisa 3 B-osale.

18. Kirjeldus, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud

horisontaalsetesse põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse.

Toetusmeede panustab sihi „Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne

elukeskkond“ mõõdikusse „elukeskkonnaga rahulolu“. Täpsem info vastava sihi kohta leitav

siit: https://valitsus.ee/strateegia-eesti-2035-arengukavad-ja-

planeering/strateegia/aluspohimotted-ja-sihid#Elukeskkond.

19. Kinnitus, et projekti elluviimisel ei riivata Euroopa Liidu põhiõiguste hartas toodud

põhiõiguseid.

20. Kinnitus, et toetuse taotlemise põhjus ei ole § 11 lõike 4 punktis 2 nimetatud asjaolu.

Soovitakse kinnitust, et toetuse taotlemisega ei soovita asendada investeeringuid, mida kavatses

toetuse taotleja või temaga seotud juriidiline sideettevõtja järgneva kolme aasta jooksul

kehtivates investeeringukavatsustes juba teha. See on kinnitus § 11 lõike 4 punkti 2 nõude

täitmise kohta, mis on oluline lairibale antava riigiabi suuniste nõue dubleerivate investeeringute

vältimiseks.

21. Taotleja kinnitab rahaliste vahendite olemasolu projekti omafinantseerimiseks projekti nende

kulude ulatuses, mida toetusest ei kaeta.

Kinnitus, et 30% omafinantseering projekti edukaks elluviimiseks on toetuse taotlejal olemas

või kättesaadav toetuse positiivse otsuse korral.

22. Taotleja kinnitus, et enne toetuse taotlemist pole alustatud § 11 lõike 1 kohaste tegevuste

elluviimist, välja arvatud sidemastialuse maa otsimine või omandamine.

Taotleja kinnitab, et taristu rajamisega pole alustatud. Taristu rajamiseks ei loeta sidemastialuse

maa otsimist või omandamist. Viimase kohta on seletuskirjas lk-l 8 pikem selgitus, mis käsitleb

§ 11 lõiget 5.

23. Juhul kui taotleja suhtes kohaldub määruse § 30 lõikes 9 nimetatud olukord, kinnitab taotleja,

et lõikes 9 nimetatud meetmed on kasutusele võetud.

Oluline konkurentsiõiguse nõuete täitmiseks. Paragrahvi 30 lõikes 9 käsitletakse olukorda, kus

juhul kui toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse liikmete hulka kuulub mitu (rohkem kui

üks) 5G sagedusloa omanikku või konkurentsiõigusliku valitseva mõju kaudu seotud isikut,

tuleb toetuse saajal järgida antud lõikes nimetatud meetmeid konkurentsi kahjustava

horisontaalkoostöö ja -teabevahetuse ärahoidmiseks.

24. Tõend, et taotlejal on olemas sidemastialuse maa asukoht taotluses näidatud valge ala läheduses

omandiõiguse või kasutusõiguse alusel.

See on oluline selleks, et vältida olukorda, kus taotleja tuleb toetust taotlema heas usus, et saab

mastialuse maa asukoha sellesse kohta, mille põhjal taotlus kinnitada, aga hiljem esineb sellega

probleeme ja projekt jääb teostamata. Tõendina arvestatakse: a) kinnisturaamatu väljavõtet, kus

14

nähtub, et omanik on taotleja; b) katastri suhtes isikliku kasutusõiguse olemasolu; c) rendileping

kinnistu omanikuga, kus nähtub, et maa renditakse sidemasti paigaldamise jaoks. Valge ala

läheduses eeldab, et mastialune maa peab asuma maksimaalselt nelja kilomeetri raadiuses

valgest alast, kuhu projekti raames sidemast paigaldatakse. Ka see tuleb tõendis ära näidata.

25. Taotleja kinnitus esitatud andmete õigsuse kohta.

Paragrahvi 16 lõikes 4 defineeritakse termin „5G sagedusloa omanik“. 5G sagedusloa omanik on

sideettevõtja, kes osutab vähemalt Euroopa Telekommunikatsiooni Standardite Instituudi

(European Telecommunications Standards Institute – ETSI) kolmanda põlvkonna partnerlusprojekti

(3rd Generation Partnership Project – 3GPP) standardi versioonil 15 ribalaiusega 40 MHz

litsentseeritud sagedusel mobiilsideteenust. Eestis on 5G sagedusloa omanikud Telia Eesti AS,

Tele2 Eesti AS ja Elisa Eesti AS.

Paragrahvi 17 lõikes 1 sätestatakse nõuded taristule, mida toetuse abil rajatakse. Punktis 1 on

toodud välja, et rajatav sidemast peab olema minimaalselt 60 meetri kõrgune. Kui sagedusloa

omanikud annavad kinnituse teenuse osutamiseks, mis on § 17 lõikes 4 nõutud, siis nad ka hindavad,

kas paigaldataval rajatisel (olenevalt asukohast) on võimalik määrusele vastavat teenust osutada.

Muudes punktides on toodud välja nõuded tagasiühenduse võrgule ja nõue, et taristu peab olema

tehnoloogiliselt sõltumatu.

Paragrahvi 17 lõige 4 sätestab tingimused mobiilsideteenusele, mida toetuse abil rajatud taristul

pakutakse. Punktis üks on toodud välja, et mobiilsideteenust peavad osutama kõik kolm 5G

sagedusloa omanikku.

Punkti kaks kohaselt tuleb mobiilsideteenust osutada vähemalt üheksa aastat ja see algab sellest,

kui teenus rajatud sidemastis käivitatakse, mis peab toimuma 11 kuu jooksul alates projekti

abikõlblikkuse perioodi lõpust.

Punktis kolm tuuakse välja, et teenust tuleb osutada vähemalt 3GPP standardi versioonil 15,

minimaalse ribalaiusega 40 MHz litsentseeritud sagedusel. Ehk nõue on, et sagedus, mida

kasutatakse, on saadud litsentsi kaudu ja teenust tuleb osutada minimaalselt 5G mitteiseseisvas

võrgus (5G non-standalone). 40 MHz ribalaiuse nõudega saavutatakse teenuse tarbijatele suurem

andmete läbilaskevõime ja võrgu maht, mis on oluline nt täielikult täitunud rongide või busside

puhul, kus üks tugijaam peab teenindama korraga palju reisijaid.

Tipptunnitingimustes ehk kui võrgu koormus on suur, peab teenus võimaldama vähemalt 100 Mbit/s

allalaadimise lõppkasutaja kohta ja 5 Mbit/s üleslaadimise lõppkasutaja kohta. Edasi-tagasi

saatmise latentsusaeg ei tohi olla pikem kui 50 millisekundit IP-paketi kohta.

Paragrahvi 17 lõikes 8 on välja toodud keskkonnanõuded ning põhimõtted, millele projekt (sh

rajatav taristu) vastama peab.

4. peatükk. Toetuse taotlemine

Eelnõu §-des 18–19 sätestatakse taotlusvooru avamise ja toetuse taotlemise kord.

Paragrahvis 18 sätestatakse taotlusvooru avamine. Lõikes 1 sätestatakse, et taotlusvoor on jooksev.

Jooksev taotlemine tähendab, et taotlusi võetakse vastu pidevalt alates vooru avamisest kuni

meetme eelarve täieliku ammendumiseni või vastuvõtmise peatamiseni. Jooksva taotlemise korral

15

vaadatakse taotlused läbi ja menetletakse esitamise järjekorras, tagades taotlejate võrdse

kohtlemise.

Lõige 2 kohustab rakendusüksust (Riigi Tugiteenuste Keskus) avaldama oma veebilehel teabe

taotluste vastuvõtmise alustamise, peatamise ja lõpetamise kohta ning samuti meetme rahastamise

eelarve jäägi kohta. See tagab meetme rahastamise olukorra läbipaistvuse.

Lõikega 3 reguleeritakse taotluste vastuvõtmise peatamise hetke.

Paragrahvi 19 lõige 1 sätestab taotluse esitamise vormi. Toetuse taotleja esindusõiguslik isik peab

taotluse esitama digitaalselt allkirjastatuna, kasutades selleks e-toetuse keskkonda. See tagab

taotluste turvalise ja elektroonilise menetlemise. E-toetuse keskkond on struktuuritoetuse registri

iseteeninduse e-keskkond, mis on leitav SIIN.

Paragrahvi 19 lõige 2 käsitleb taotluse esitamise tähtaega ja erandit tehnilise tõrke korral. Taotlus

tuleb esitada § 18 lõike 2 kohaselt teatatud tähtaja jooksul. Kui e-toetuse keskkonnas esineb

tehniline tõrge, mis takistab taotluse tähtajaks esitamist, loetakse taotluse esitamise tähtpäevaks

järgmine tööpäev pärast tõrke kõrvaldamist.

Lõige 3 sätestab, et taotlusvooru tähtpäevaks esitamata jäetud taotluste esitamise tähtaega ei

ennistata. See on normitehniline säte, mis välistab taotluste esitamise tähtaegade pikendamise pärast

tähtaja möödumist ja on vajalik taotlusvooru menetluskorra ranguse tagamiseks.

5. peatükk. Taotluse menetlemine

Eelnõu §-des 20–25 sätestatakse taotluse menetlemise protsess (nõuetele vastavuse tuvastamine,

hindamine) ning taotluse rahuldamise, osalise rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse kord.

Paragrahvis 20 sätestatakse taotluse menetlemine. Lõige 1 sätestab taotluse menetlemise kolm

põhietappi: nõuetele vastavuse tuvastamine, taotluse hindamine ja vastava otsuse tegemine.

Lõige 2 annab rakendusüksusele õiguse taotluse puuduste korral määrata taotlejale lisaandmete

või -selgituste esitamiseks tähtaja, mis on kuni kümme tööpäeva. See võimaldab kõrvaldada

puudused, mis ei ole sisulised ja mis ei mõjuta taotluse hindamist.

Lõige 3 sätestab taotluse menetlemise tähtaja. Menetlemise standardtähtaeg on kuni nelikümmend

viis tööpäeva taotluste esitamise tähtpäevast alates. Rakendusüksus võib menetlemise aega

põhjendatud juhtudel (nt vajadus kaasata rohkem eksperte või esitada täpsustavaid küsimusi)

pikendada kuni 15 tööpäeva võrra. See annab taotlejale selguse menetlusprotsessi kestuse kohta.

Paragrahvis 21 sätestatakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavaks tunnistamine. Lõiked 1 ja 2

seovad taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamise otse määruse nõuetega: taotleja vastab

nõuetele, kui on täidetud §-s 15 sätestatud nõuded, ning taotlus vastab nõuetele, kui on täidetud

§-s 16 sätestatud nõuded.

Lõige 3 näeb ette TTJA kaasamise taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse hindamisse, kui

rakendusüksus seda vajalikuks peab. TTJA kaasamine on eelkõige suunatud selle kontrollimisele,

16

et taotleja on täitnud §-st 15 tuleneva lairibale antava riigiabi suuniste nõude. See nõue kohustab

taotlejat jagama TTJA-ga infot olemasoleva taristu (asukoht, juurdepääsutingimused) kohta

sihtpiirkonnas, et tagada olemasoleva taristu efektiivne kasutamine ja soodustada teiste huvitatud

isikute kaasamist mobiilsidevõrgu rajamisse. TTJA sisend aitab rakendusüksusel hinnata, kas

taotleja on loonud teistele mobiilsideettevõtjaitele taristule juurdepääsu võimaldamiseks piisavad

tingimused.

Paragrahvis 22 sätestatakse taotluste hindamine ja valikumetoodika. Lõiked 1, 3, 4 ja 5 sätestavad

hindamisprotsessi üldised raamid. Nõuetele vastavaks tunnistatud projekte hindab rakendusüksus

vastavalt määruse lisas 2 koostatud hindamiskriteeriumitele. Hindamine toimub skaalal ühest viieni

ning taotluse positiivseks hinnanguks peab koondhinne olema vähemalt 2,0. Koondhinne

arvutatakse hindamiskriteeriumitele antud hinnete kaalutud keskmisena.

Lõige 2 määratleb viis hindamiskriteeriumit, mis on järgmised:

1. hindamiskriteerium: projekti kuluefektiivsus – 50%

See on kõige kaalukam kriteerium ja otseselt seotud lairibale antava riigiabi suunistega, et tagada

ressursi kõige efektiivsem kasutus. Kriteeriumiga hinnatakse projekti kulu ja kvaliteedi suhet,

eesmärgiga saavutada transpordikoridoril võimalikult suur 5G katvuse pikkus (km), samal ajal kulu

minimeerides. Mida madalam on projekti abikõlblik kulu kilomeetri kohta, seda kõrgema

punktisumma taotlus saab. Arvesse võetakse projekti passiivse taristu rajamise abikõlblikud kulud

nii omafinantseeringu kui ka riikliku finantseeringu puhul.

Kulud märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 11 alusel.

Kilomeetrid märgitakse taotlusesse § 16 lõike 3 punkti 6 alusel.

Mõõdik: kulu kilomeetri kohta

Valem: leviala ühikukulu = abikõlblike kulude arv / projektiga saavutatav 5G katvuse kilomeetrite

arv (km)

Skaala:

 Kulu < 37 500 € = 5 punkti

 Kulu vahemikus 37 499 – 49 999 €/km = 4 punkti

 Kulu vahemikus 50 000 – 62 499 €/km = 3 punkti

 Kulu vahemikus 62 500 – 74 999 €/km = 2 punkti

 Kulu vahemikus > 75 000 €/km = 1 punkt

2. hindamiskriteerium: projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ja meetme

eesmärkidega – 20%

Selle kriteeriumiga hinnatakse projekti panust meetme ja valdkondlike strateegiate (sh

digiühiskonna arengukava) pikaajalistesse eesmärkidesse, mida kõige paremini toetab rajatava

sidemasti kõrgus. Kriteeriumi järgi premeeritakse taotlejaid, kes rajavad kõrgemaid sidemaste.

17

Kõrgem sidemast on kriitiline näitaja levi kvaliteedile, stabiilsusele ja ulatusele, aidates ületada

maastikutakistusi ning tagades kaugema leviulatuse koridori käänulisel kulgemisel.

Kõrge sidemast on tehnoloogianeutraalne investeering, mis teenib mitut põlvkonda (5G, 6G ja

edasised), tagades taristu pikaajalise tasuvuse, mis on kooskõlas digiühiskonna arengukava

strateegiliste taristuinvesteeringute eesmärkidega.

Sidemasti kõrgus märgitakse taotluse § 16 lõike 3 punkti 8 alusel.

Mõõdik: projektiga rajatava sidemasti kõrgus

Skaala :

 Kõrgus > 90 m: 5 punkti

 Kõrgus 81–89 m: 4 punkti

 Kõrgus 71–80 m: 3 punkti

 Kõrgus 61–70 m: 2 punkti

 Kõrgus = 60 m: 1 punkti

3. hindamiskriteerium: projekti põhjendatus – 15%

Selle kriteeriumi eesmärk on hinnata projekti mõjusust ehk sekkumist piirkondadesse, kus

turutõrkepiirkond on pikim. Mida pikem on valge ala koridori peal, seda suurem on probleem ning

seda tuntavam on teenuse kättesaadavuse paranemine kasutaja jaoks. Sekkumine pikkadesse

valgetesse aladesse tagab, et varasemalt pika katkestusajaga lõik koridoril muutub toetuse tulemusel

lühemaks. Määruse lisas 1 on nimetatud transpordikoridorid koos turutõrkepiirkondadega. Mida

pikemasse turutõrkepiirkonda uus sidemast rajatakse, seda põhjendatum on projekt.

Turutõrkepiirkonnad märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 7 alusel.

Mõõdik: turutõrkepiirkonna pikkus (km)

Skaala:

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on üle 8 km: 5 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 6–7,99 km: 4 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 3–5,99 km: 3 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 1–2,99 km: 2 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on < 0,99 km: 1 punkt

4. hindamiskriteerium: toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 5%

Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel. Kinnituse taotleja omavahendite

olemasolu kohta annab taotleja taotluse esitamise faasis, seega seda aspekti siin ei käsitleta. Eeldus

on, et suurem kogemus tagab ka taotleja vastutustundlikud finantsotsused, kuna kui projekt valmis

ei saa, on alus raha tagasi küsida.

Rajamise kogemust tõestatakse:

18

a) väljavõttega raamatupidamisest selle kohta, kui palju taotlejal sidemaste on;

b) ostuarve(d), kus on näidatud, et taotleja on hankinud sidemaste või sidemastide rajamist;

c) müügiarve(d), kus on näidatud, et taotleja on osutanud sidemastide rajamise teenust.

Põhjaliku tegevuskava esitamisel peab taotleja tegevuskavas järkjärguliselt välja tooma, kuidas

projekt ellu viiakse. Eelkõige peab tegevuskava sisaldama alltoodud teavet.

1. Planeerimine ja asukoha kinnitamine: täpne masti asukoha ja kõrguse määratlus (lähtudes

raadioside planeerimistarkvarast ja maastikust), sealhulgas geodeetiliste uuringute ja

juurdepääsuteede lahenduste esialgsed plaanid.

2. Juriidiline eeltöö: üksikasjalik plaan maakasutuse kokkulepete (servituudid või

rendilepingud) sõlmimiseks ja kooskõlastusteks naabrite/huvigruppidega.

3. Haldus- ja projekteerimisetapp: ajastatud kava ehitusloa taotlemiseks kohalikust

omavalitsusest ja ehitusprojekti koostamiseks (sh vundamendi ja elektriühenduste tehnilised

lahendused).

4. Ehitus ja paigaldus: fikseeritud etapid masti füüsiliseks rajamiseks, alates vundamendi

valamisest ja masti püstitamisest kuni tehnilise seadmekapi monteerimise ning

elektrivarustuse ja fiiberoptilise kaabli ühendamiseni.

5. Aeg ja vastutus: iga nimetatud etapi juures peab olema märgitud konkreetne ajaline

raamistik ja tegevuse elluviimise eest vastutav isik/osakond.

6. Lõpp-protokollid ja kasutuselevõtt: plaan ehitise vastuvõtuprotsessiks, sealhulgas nõutavate

vastuvõtukatsetuste ja mobiilsideettevõtjate levitestide tegemine, et tagada sidemasti

sihtotstarbeline kasutuselevõtt.

Mõõdik: sidemastide rajamise kogemus

Skaala :

 Taotleja on rajanud üle 10 sidemasti: 5 punkti

 Taotleja on rajanud 6–9 sidemasti: 4 punkti

 Taotleja on rajanud 3–5 sidemasti: 3 punkti

 Taotleja on rajanud 1–2 sidemasti: 2 punkti

 Taotleja ei ole varem sidemaste rajanud, kuid on esitanud detailse tegevuskava: 1 punkt

5. hindamiskriteerium: projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete

ja sihtidega – 10%

Selle kriteeriumi eesmärk on mõõta projekti panust „Eesti 2035“ aluspõhimõtte „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ sihi mõõdikusse „elukeskkonnaga

rahulolu“. Meede juba panustab nimetatud mõõdiku kasvatamisse ainuüksi transpordikoridoridel

kvaliteetse mobiilsideteenuse kättesaadavuse parendamisega, mida hinnatakse punktides 1, 2 ja 3

(kõik on seotud puuduliku mobiilside katvuse vähendamisega transpordikoridoridel).

Hindamiskriteeriumi eesmärk on suurendada elukeskkonnaga rahulolu maakondades, kus

turupõhised sideinvesteeringud on eeldatavasti madalamad. Statistikaameti andmete kohaselt on

19

Harju ja Tartu maakonna SKP elaniku kohta tunduvalt kõrgem kui Eesti keskmine, samal ajal kui

ülejäänud maakondades on see näitaja madalam (vt Tabel 1). Eelkõige madalama SKP-ga

maakondades on ettevõtlust vähem ja elanikkonna tihedus madalam, mis tähendab sideettevõtjatele

väiksemat ärihuvi ja tulupotentsiaali sidemastide rajamiseks ilma toetuseta.

Tabel 1: SKP elaniku kohta maakonniti

Maakond SKP elaniku

kohta (eurot)

Eesti kokku 27 868

Harju maakond 36 786

Tartu maakond 27 500

Ida-Viru maakond

20 626

Järva maakond 19 467

Lääne-Viru maakond

18 385

Saare maakond 18 368

Pärnu maakond 17 480

Viljandi maakond 17 217

Rapla maakond 16 757

Hiiu maakond 16 638

Jõgeva maakond 16 000

Valga maakond 15 528

Lääne maakond 14 743

Võru maakond 14 366

Põlva maakond 13 475

Allikas: Statistikaamet, 2023

Seega antakse lisapunkte projektidele, mis panustavad regionaalsesse tasakaalustatud arengusse,

suunates toetuse just neisse maakondadesse, kus turumajanduslik motivatsioon on väiksem, aidates

sel viisil parandada elukeskkonda ja vähendada regionaalseid erinevusi vastavalt „Eesti 2035“

arengustrateegia aluspõhimõtetele. Taotlejale annaks lisapunkte see, kui lisaks transpordikoridori

katvusele sihitaks sidemastide rajamist maakondadesse, kus SKP on madalam.

Maakonnad jaotati kolme skaalasse 2023. aasta andmete põhjal. Esimene ja madalama tulemuse

toov skaalade plokk on maakonnad, mille SKP elaniku kohta on rohkem kui 20 000 eurot. Teise

ploki ja 3 punkti toovad maakonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 16 000 – 19 999 eurot.

Viimane ja enim punkte toov plokk on maakondadest, kus SKP on madalam kui 15 999 eurot.

Maakond, kuhu sidemast rajatakse, märgitakse § 16 lõike 3 punkti 10 alusel.

Mõõdik: maakond, kuhu sidemast rajatakse

Skaala:

 Rajatav sidemast asub Põlva, Võru, Lääne või Valga maakonnas: 5 punkti

 Rajatav sidemast asub Jõgeva, Hiiu, Rapla, Viljandi, Pärnu, Saare, Lääne-Viru või Järva

maakonnas: 3 punkti

 Rajatav sidemast asub Harju, Tartu või Ida-Viru maakonnas: 1 punkt

20

Näide hindamiskriteeriumite kalkulatsioonidest, kui toetust taotleb järgnevate näitajatega

projekt:

● Projekti abikõlblike kulude summa: 250 000 eurot

● Kilomeetrite arv koridoril, kus saavutatakse määruses nõutud kvaliteediga

5G-mobiilsideteenus: 4 km

● Rajatava sidemasti kõrgus: 80 m

● Turutõrkepiirkonna kogupikkus: 3,5 km

● Varasemad sidemasti rajamise projektid: 2 tk

● Sidemast rajatakse maakonda: Harjumaa

Kalkulatsioonid kriteeriumite põhjal

Kriteerium Projekti näitaja Skaala vahemik Punktisumma

1. Kuluefektiivsus 250 000 € / 4 km 62 500 €/km 2 punkti

2. Sidemasti kõrgus 80 m 71–80 m 3 punkti

3.

Turutõrkepiirkonna

pikkus

3,5 km 3–5,99 km 3 punkti

4. Sidemastide

rajamise kogemus 2 tk 1–2 2 punkti

5. Maakond, kuhu

sidemast rajatakse Harjumaa

Kõrgeima SKP-ga

maakond 1 punkt

Arvutame kaalutud keskmise punktisumma hindamiskriteeriumite osakaalude põhjal:

Kriteerium Osakaal (osa %) Punktisumma Kaalutud punktisumma

1. Kuluefektiivsus 50% 2 1

2. Masti kõrgus 20% 3 0,6

3. Põhjendatus 15% 3 0,45

4. Suutlikkus 5% 2 0,1

5. Regionaalne

kooskõla 10% 1 0,1

Kokku 100% 11 2,25

Projekti kaalutud keskmine on 2,25 punkti. Projekt ületab 2 punkti lävendi.

Lõige 6 sätestab protseduuri, kui jooksvas taotlusvoorus tekib mitme taotleja vahel kattuvus samas

transpordikoridori valges alas. Ühe kilomeetri kohta antakse toetust ainult ühele taotlejale.

Kattuvuse korral eelistatakse parema koondhinde saanud projekti (pingerida või suurem

kuluefektiivsus) või varem rahuldamise otsuse saanud taotlust (jooksev taotlemine). Punkt 4

kohustab rakendusüksust andma hilisemale või madalama koondhinde saanud taotlejale kümme

tööpäeva aega taotluse muutmiseks ja kattuvate kilomeetrite eemaldamiseks. Kui taotleja taotlust

muuta ei soovi, tehakse rahuldamata jätmise otsus.

21

Paragrahvi 23 lõige 1 sätestab, et taotlusi rahuldatakse taotlusvooru eelarve ammendumiseni. Kui

sama valge ala katmiseks on mitu taotlust, moodustatakse taotluste vahel pingerida vastavalt § 22

lõikes 6 sätestatud valikumetoodikale. Eelistatakse projekti, millel on parim koondhinne.

Kui kattuvust ei teki, rahuldatakse taotlused, mis on saanud vastavalt § 22 lõikele 5 koondhindena

positiivse hinnangu (vähemalt 2,0 punkti).

Paragrahv 23 lõige 2 on oluline, kuna käesolevas toetusmeetmes täidab RTK toetuse andmise

otsus ka üldise majandushuvi teenuse pakkumise kontekstis ülesannete andmise akti rolli.

Oluline on, et toetuse andmise otsus sisaldaks informatsiooni, mida peab sisaldama ülesannete

andmise akt; see on sätestatud määruse § 23 lõikes 2 järgnevalt:

1. Üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu ja kestus.

Üldist majandushuvi pakkuva teenuse sisu saab olla mobiilsideteenuse osutamiseks toetuse abil

rajatud taristu haldamine ja käitamine, tagades neis piirkondades kiire mobiilsideühenduse. Kestuse

märke all tuleb arvestada, et 5G sagedusloa omanikel on paindlikkus teenust osutama hakata 11

kuud peale projekti abikõlblikkuse lõppu (pärast sidemasti kasutusloa saamist) ja teenust tuleb

osutada 9 aastat, et mahtuda komisjoni otsuse lubatud 10 aasta piiri sisse.

2. Viide komisjoni 16. detsembri 2025 aasta otsusele ja otsuse artikli 2 lõike 1 punktile a.

RTK viitab, et toetus on riigiabi komisjoni 16. detsembri 2025 aasta otsuse „Komisjoni otsus üldist

majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele avalike teenuste eest makstava

hüvitisena antava riigiabi suhtes“ artikli 2 lõike 1 punkti a mõistes.

3. Valge ala nimetus ja kilomeetripostide vahemik, kus üldise majandushuvi teenust pakutakse.

See punkt täidab asjaomase territooriumi täpsustamise nõuet, kus toetuse saaja mobiilsideteenuse

osutamise tagama peab.

4. Hüvitise arvutamise, kontrolli ja läbivaatamise parameetrid.

Siin peaks olema viited, et abikõlblikke kulusid hüvitatakse tegelike kulude alusel. Lisaks katavad

selle punkti põhimõtte ühendmääruse § 8 lõike 4 punktid 4, 5, 12 ja 13, mis juba ka sätestavad

toetuse finantsmahud, toetuse maksmise tingimused, finantskorrektsioonid jms. Viide komisjoni

otsuse artiklile 6, mis kohustab sätestama mõistliku kasumi arvutamise metoodika. Mõistlik

kasumimäär vastavlt komisjoni otsuse artiklile 6 on kapitali tasuvuse määr, mis ei ületa asjaomast

intressimäära vahetustehingute intressimäära pluss 100 baaspunkti.

5. Asjakohasel juhul tulenevalt kliimakindluse tagamise hindamise tulemustest taristu

kliimakindluse tagamise tingimused ja kohanemismeetmed, kui need projektile kohalduvad.

Antud punkt ei ole seotud üldist majandushuvi pakkuva teenuse ülesannete andmise aktiga, vaid

tuleneb kliimakindluse tagamise nõuetest.

Lisaks sellele viitab § 23 lõige 2 ühendmääruse § 8 lõikele 4, kus loetletakse taotluse otsuses

märgitav info. Järgnevalt on toodud sellest loetelust punktid, mis on samuti vajalikud üldise

majandushuvi ülesannete andmise akti jaoks:

1) otsuse tegemise kuupäev;

2) toetuse saaja nimi, aadress ja isiku- või registrikood;

3) projekti nimetus ja number;

4) projekti kogusumma, eristades sellest abikõlblike kulude summa;

5) toetuse ja omafinantseeringu summad ning nende osakaalud abikõlblikest kuludest;

6) teave riigiabi või vähese tähtsusega abi andmise kohta, kui tegemist on sellise abi andmisega;

22

10) toetuse saaja kohustused, sealhulgas teave kestuse nõude rakendumise kohta;

12) toetuse maksmise tingimused ja makse aluseks olevate dokumentide ja teabe esitamise kord;

13) toetuse maksmise peatamise, finantskorrektsiooni ja taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks

tunnistamise alused;

14) lõppsaajale toetuse andmiseks või tegevuste sihtrühmale teenuse osutamiseks § 41 lõikes 1

nimetatud asjakohased tingimused, kui projekt hõlmab toetuse andmist lõppsaajale;

15) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta, kui toetuse saajal on vaide esitamise õigus;

16) otsuse tegija andmed;

17) toetuse andmise tingimuste määruses nimetatud muu teave.

Eelnõu § 24 sätestab taotluse rahuldamata jätmise korra. Taotlus jäetakse rahuldamata, kui taotlus

ja taotleja ei vasta määruses sätestatud nõuetele, kui taotluse rahuldamine ei ole võimalik

taotlusvooru eelarvevahendite lõppemise tõttu ja kui taotleja on alutanud projekti elluviimist või

projekti, mille osas on võetud kohustusi tegevuste elluviimiseks enne toetuse taotluse esitamist.

Elluviimise puhul on erand sidemasti aluse maa omandamine või maale muul viisil kasutamisõiguse

saamine.

Eelnõu § 25 lõige 1 näeb ette taotluse osalise rahuldamise võimaluse, kui taotluste rahastamiseks

ette nähtud eelarve on ammendumise tõttu piiratud. Lõige 2 sätestab, et taotluse osaline rahuldamine

on võimalik ainult taotleja nõusolekul. Kui rakendusüksus teeb taotlejale ettepaneku vähendada

toetuse summat või muuta projekti tegevusi ning taotleja selle ettepanekuga ei nõustu, teeb

rakendusüksus taotluse rahuldamata jätmise otsuse. See tagab, et taotleja peab olema valmis

projektist osa tegevusi välja jätma, kui toetust ei ole võimalik täies mahus anda.

6. peatükk. Taotluse rahuldamise otsuse muutmine ja kehtetuks tunnistamine

Eelnõu §-des 26–27 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine ning kehtetuks

tunnistamine.

Paragrahvis 26 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse muutmine. Lõige 1 sätestab, et otsuse

muutmisel lähtutakse ühendmääruse §-des 12–13 sätestatud tingimustest ja korrast. Taotluse

muutmist võib taotleda toetuse saaja kirjaliku avalduse alusel (nt projekti elluviimise tähtaja

pikendamine toetuse saajast mitteolenevatel põhjustel, nagu lubade viibimine) või selle võib

algatada rakendusüksus.

Lõige 2 annab rakendusüksusele õiguse otsuse muutmisest keelduda, kui muudatus on vastuolus

projekti sisu, eesmärkide, oodatavate tulemuste või määruses esitatud nõuetega. Oluline on punkt 2,

mis sätestab rakendusüksuse õiguse keelduda muudatustest, mis ei ole kooskõlas riigiabi

eeskirjadega (sh lairibale antava riigiabi suunised ja üldist majandushuvi pakkuvat teenust

reguleerivad sätted).

Paragrahvis 27 sätestatakse taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine ja toetuse

vähendamine.

Lõige 1 sätestab taotluse rahuldamise otsuse osalise või täieliku kehtetuks tunnistamise ja toetuse

tagasinõudmise alused. Peamised alused on ebaõigete andmete esitamine, pettus või õigusvastane

mõjutamine ning toetuse saaja soov toetuse kasutamisest loobuda.

Lõige 2 täiendab aluseid ning on oluline riigiabi kontekstis. Punkt 1 näeb ette kehtetuks tunnistamise

aluse, kui toetuse saaja ei täida käesoleva määruse §-des 30 (toetuse saaja kohustused) ja 32

23

(hulgimüügitasandile juurdepääs) sätestatud kohustusi. Kohustus on ka tagada kõigile

sideettevõtjatele ja 5G sagedusloa omanikele avatud juurdepääs taristule, mis tuleneb lairibale

antava riigiabi suunistest ja on toetuse andmise üks alus. Punkt 2 annab rakendusüksusele õiguse

tunnistada otsus kehtetuks, kui ilmneb vastuolu riigiabi eeskirjadega. See tagab, et riigiabina antud

hüvitis on igal ajahetkel kooskõlas Euroopa Komisjoni otsustega.

7. peatükk. Toetuse maksmise tingimused

Eelnõu §-des 28–29 käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda rajatud taristu ning

mobiilsideteenuse osutamise kontrolliks.

Paragrahvis 28 käsitletakse toetuse maksmist. Lõike 1 kohaselt makstakse toetus välja tegelike

kulude alusel. Tegelike kulude alusel hüvitamine on oluline, et vältida üldist majandushuvi pakkuva

teenuse ja lairibale antava riigiabi suuniste kontekstis toetuse saajale ülemäärase hüvitise maksmist.

Lisaks on viidatud ühendmääruse §-le 27, mille sisu on järgnev:

„Ühendmääruse § 27. Tegelike kulude alusel toetuse maksmine

(1) Tegelike kulude alusel tehakse makse ühel järgmistest tingimustest:

1) abikõlblik kulu on tekkinud ja tasutud;

2) abikõlblik kulu on tekkinud ja see on omafinantseeringu ulatuses tasutud.

(2) Lõike 1 punkti 2 alusel tehakse makse otse tarnijale või töövõtjale (edaspidi arve väljastaja)

järgmistel tingimustel:

1) toetuse saaja on selleks soovi avaldanud ja arve väljastaja on andnud kinnituse, et ta on sellest

teadlik;

2) makset on võimalik teha arvel märgitud maksetähtajaks;

3) toetuse saaja ei ole riigiasutus.

(3) Rakendusüksuse õigus teha toetuse makse otse arve väljastajale ei tähenda toetuse saaja

kohustuste üleminekut rakendusüksusele ega seda, et toetuse saaja on toetuse väljamaksmisnõude

loovutanud arve väljastajale. Kulu tasumise nõue loetakse täidetuks, kui rakendusüksus on makse

teinud arve väljastajale.

(4) Kui hankelepingu abikõlblike kulude summa ilma käibemaksuta on võrdne 20 000 euroga või

sellest suurem, kontrollitakse riigihanke kooskõla riigihangete seaduse §-s 3 nimetatud

põhimõtetega või kõnealusele riigihankele kohalduvate riigihangete seaduse sätetega.“

Lõige 2 sätestab, et toetuse maksete tegemisel lähtutakse ühendmääruse §-des 24–26 nimetatud ning

määruses ja taotluse rahuldamise otsuses sätestatud maksete tegemise täpsustavatest tingimustest ja

korrast.

Ühendmääruse §-d 24–26

㤠24. Makse saamiseks dokumentide esitamine

(1) Makse saamise aluseks nõutud dokumendid ja tõendid esitab toetuse saaja rakendusüksusele e-

toetuse keskkonna kaudu.

(2) Rakendusüksus võib toetuse andmise tingimustes nimetatud juhul algatada makse, kui makse

tegemise aluseks olevad asjaolud on tuvastatavad andmekogust.

(3) Riigiasutus ei pea esitama kulu tasumist tõendavaid dokumente ning kohaliku omavalitsuse

üksus ja tema asutus ning muu avalik-õiguslik juriidiline isik palga ja sellest tasutavate maksude ja

maksete tasumist tõendavaid dokumente.

§ 25. Makse ja ettemakse menetlemine

24

(1) Paragrahvi 27 lõike 1 punkti 1 kohast makset ja ettemakse kasutamise aluseks olevaid

dokumente ja tõendeid menetletakse kuni 80 kalendripäeva dokumentide saamisest arvates ning

ettemakset kuni 15 kalendripäeva ettemakse taotluse saamisest arvates.

(2) Kui makse või ettemakse kasutamise tõendamise aluseks olevates dokumentides on puudusi või

kulude abikõlblikkuse üle otsustamiseks on vaja lisateavet, võib rakendusüksus pikendada lõikes 1

nimetatud tähtaegu puuduste kõrvaldamise või dokumentide või teabe esitamise aja võrra,

teavitades sellest toetuse saajat.

(3) Rakendusüksus kinnitab makse hiljemalt kolm tööpäeva enne ülekande tegemist. Nimetatud

kolm tööpäeva sisalduvad lõikes 1 nimetatud päevade arvus.

§ 26. Toetuse maksmise üldtingimused

(1) Toetust makstakse kuni 31. märtsini 2030. a.

(2) Toetuse maksmise aluseks on toetuse saamisega seotud tingimuste ja kohustuste täitmine.

(3) Makse tehakse vastavalt määratud toetuse osakaalule abikõlblikest kuludest ja mitte rohkem kui

määratud toetuse summa.

(4) Kui toetus hõlmab riiklikku kaasfinantseeringut, tehakse makse vastavalt fondi vahendite ja

riikliku kaasfinantseeringu proportsioonidele.

(5) Kui taotluse rahuldamise otsuse jõustumine sõltub kõrvaltingimuse saabumisest või täitmisest,

tehakse makse pärast kõrvaltingimuse saabumist või täitmist.

(6) Lõppmakse tehakse pärast lõikes 2 nimetatud tingimuste ja kohustuste täitmise kontrollimist.“

Paragrahvis 29 sätestatakse kord taristu valmiduse ja mobiilsideteenuse osutamise kontrollimiseks.

Paragrahv sätestab korra, et tagada riigiabi meetme eesmärgi täitmine, milleks on 5G sagedusloa

omanike mobiilsideteenuse kättesaadavus valgetel aladel. See on otsene avaliku teenindamise

kohustuse (ÜMPT) kontroll.

Lõige 1 annab rakendusüksusele õiguse kaasata kontrollimiseks TTJA, mis tagab tehnilise

kompetentsi mobiilsideteenuse kvaliteedi ja valmiduse hindamisel.

Lõige 2 sätestab, et rakendusüksus kontrollib § 16 lõike 3 punktis 14 sätestatud tähtpäeva

saabumisel, kas §-s 17 esitatud nõuded on täidetud vastavalt § 16 lõike 3 punktides 5 ja 6 lubatule.

Kontrollitakse nii taristu (sidemasti) valmimist kui ka mobiilsideteenuse osutamise alustamist

(vastavalt ÜMPT nõuetele).

Lõige 4 annab õiguse nõuda toetuse saajalt asjakohast dokumentatsiooni (nt 5G sagedusloa omanike

raadiosidevõrgu planeerimistarkvara leviala simulatsioonid, rendilepingud) ja teha riskihindamise

tulemusena kohapealne kontroll, et veenduda sidevõrgu valmimises ja teenuse osutamises.

Kohapealne kontroll võib hõlmata kiirusmõõtmisi (üles- ja allalaadimine) ning viitaja ja ribalaiuse

tuvastamist, võttes arvesse tipptunnitingimusi ja muid raadioside leviala mõjutavaid faktoreid.

Lõiked 8, 9 ja 10 reguleerivad puuduste korral tegutsemist. Rakendusüksus fikseerib kontrollaktis

mittevastavused ja annab toetuse saajale tähtaja puuduste kõrvaldamiseks. Kui puudusi ei

kõrvaldata, on rakendusüksusel õigus teha toetuse tagasinõudmise otsus vastavalt ühendmääruse

§-le 35.

8. Rakendusüksuse ja toetuse saaja õigused ja kohustused

25

Eelnõu §-d 30 ja 31 sätestavad toetuse saaja ja rakendusüksuse õigused ja kohustused.

Paragrahvi 30 lõige 3 sätestab toetuse saaja kohustused hanke või ostumenetluse läbiviimiseks.

Kuna võimalikud toetuse saajad on eeldatavasti juriidilised isikud ning kui nende abikõlbliku kulu

maksumused taristu rajamisel ületavad 20 000 eurot, on nad kohustatud ostumenetluse läbiviimisel

järgima ühendmääruse § 11 lõiget 4, mille kohaselt:

„1) ostumenetluses koheldakse isikuid võrdselt ja ühetaoliselt;

2) ostumenetlus viiakse läbi läbipaistvalt ja kontrollitavalt;

3) ostu kirjeldus peab tagama turuosaliste võrdse ligipääsu ostumenetlusele;

4) väljavalitud pakkumuse esitanud pakkuja ja toetuse saaja ning nende osanik, aktsionär, liige või

juhtorgani liige ei tohi omada osalust üksteise äriühingus ega kuuluda üksteise juhatusse või

nõukokku;

5) funktsionaalselt koos toimivat või samaliigilist ostu ei ole kunstlikult jagatud osadeks eesmärgiga

vältida lõikes 3 nimetatud kohustust;

6) riigihangete registris või selle väliselt ostu tegemise kohta avaldatud teates või hinnapäringus

kirjeldatakse läbirääkimiste korda juhul, kui pärast pakkumuse esitamist peetakse pakkujaga

läbirääkimisi.“

Lõige 4 koondab toetuse saaja erikohustused, mis on seotud lairibale antava riigiabi suuniste ja

üldist majandushuvi pakkuva teenuse täitmisega. Punkt 2 on seotud ÜMPT sisuga. Toetuse saaja

peab tagama, et hiljemalt 11 kuu jooksul pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu (taristu

valmimist) osutavad sellel taristul mobiilsideteenust kõik 5G sagedusloa omanikud. See on oluline,

et tagada koridoridel mobiilside kättesaadavus olenemata kasutaja mobiilsideettevõtjaist.

Punkt 5 nõuab eraldi raamatupidamist toetusega rajatud taristu (kulude ja tulude) korral, sealhulgas

antenni paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse jaoks. See on LRS-i ja

ÜMPT nõue, et oleks võimalik kontrollida, kas taristut hallatakse kuludele orienteeritult ning

ei ole tekkinud liigset hüvitist.

Punktid 7, 8 ja 9 puudutavad otseselt liigse hüvitise (ÜMPT) vältimist. Toetuse saaja peab teavitama

liigse hüvitise tekkimisest, esitama vastavad andmed järelaruandes ning liigse hüvitise korral selle

tagasi maksma. Liigne hüvitis tekib, kui toetuse saaja saab toetatava tegevuse elluviimise tulemusel

suuremat hüvitist, kui on lubatud komisjoni otsuses artiklitega 5 ja 6.

Punkt 17 sätestab taotleja kohustused avalikustada rajatud sidevõrk. Selle protsessi tulemusel peaks

valminud taristu kaardid olema toodud välja taotleja kodulehel ja ehitisregistris. Tegemist on

avalikustamisest ja teavitamisest tuleneva nõudega.

Lõiked 9 ja 10 sätestavad erinõuded konkurentsi kahjustava horisontaalse koostöö vältimiseks.

Eelkõige puudutab see olukorda, kus toetuse saaja asutajate, nõukogu või juhatuse hulka kuulub

mitu 5G sagedusloa omanikku või nendega seotud isikut. Nõuete eesmärk on paika panna

organisatsioonilised meetmed ja kontrollimehhanismid, mis väldivad konkurentsiõiguslikult

tundliku äriteabe sattumist juhtorgani liikmete kätte, kes täidavad samu ülesandeid sideettevõtetes

(nt topeltjuhtimine). Rakendusüksusel on õigus nõuda selle olukorra tõendamiseks

dokumentatsiooni ja kaasata vajaduse korral Konkurentsiamet.

Paragrahvis 31 sätestatakse rakendusüksuse õigused ja kohustused. Lõike 2 punktid 1 ja 2 on

seotud LRS-i ja ÜMPT järelevalvega. Rakendusüksus on kohustatud vähemalt iga kolme aasta järel

kontrollima, et toetuse saajale ei oleks makstud liigset hüvitist üldist majandushuvi pakkuva teenuse

osutamise eest. Liigse hüvitise ilmnemise korral on rakendusüksusel kohustus nõuda see tagasi.

26

Punkt 6 sätestab, et riigiabi andmise ja kasutamisega seotud dokumente tuleb säilitada vähemalt

kümme aastat pärast projekti abikõlblikkuse perioodi lõppu.

9. peatükk. Hulgimüügitasandi juurdepääs toetusega rajatud taristule

Eelnõu § 32 sätestab hulgimüügitasandi juurdepääsu tingimused rajatud taristule ja

mobiilsidevõrgule, täpsemalt toetuse saaja õigused ja kohustused seoses sidemasti antenni

paigalduskoha renditeenuse ja hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnakujunduse ja juurdepääsu

tingimustega.

Lõige 1 sätestab mittediskrimineeriva ja kuludele orienteeritud hinnakujunduse põhimõtte, mis on

ÜMPT rakendamiseks esmatähtis. Punktid 2 ja 6 kehtestavad kümneaastase eelisjärjekorra

litsentseeritud 5G sagedusloa omanikele renditeenuse osutamisel. See annab esmase eelise neile

mobiilsideettevõtjatele, kelle tegevus vastab toetusmeetme eesmärgile (mobiilside kättesaadavus

transpordikoridoridel). Eelisjärjekord peab olema mittediskrimineeriv ning 5G sagedusloa

omanikele tagatakse kindel osa (9 meetrit sidemasti tipust). Pärast kümne aasta möödumist

pakutakse teenuseid võrdsetel tingimustel kõigile sideettevõtjatele.

Punkt 4 on oluline nõue, sätestades, et hinnakujundus peab arvestama taristu ehituse, haldamise ja

mõistliku kasumi kulusid, kusjuures kapitalilt arvestatud mõistlik kasumimäär ei tohi olla kõrgem

kui 5% ja peab olema arvestatud ainult erakapitali osalt (st toetuse summat arvesse ei võeta). See

piirang on kehtestatud liigse hüvitise vältimiseks. Mõistlikku kasumit tohib riigiabi reeglite kohaselt

arvestada ainult toetuse saaja oma panuselt ehk erakapitalilt, mitte kogu projekti maksumuselt, mis

sisaldab toetust. Kasumi arvestamine toetuse osalt tähendaks liigset hüvitist, mis on komisjoni

otsuse artikli 5 põhjal keelatud.

Lõikes 5 sätestatakse maksimaalsed hulgimüügitasandi juurdepääsu tooted ja hinnad alltoodu

põhjal.

1. Sidemasti antenni paigalduskoha hind arvutatakse vastavalt järgmisele valemile: hind = üks

euro x renditava pinna kõrgus mastis, mis saab olla maksimaalselt 100 €/m.

Näiteks, kui renditakse pinda sidemasti kõrgusvahemikus 78–80 meetrit (ehk pinnarent on 3 m eest),

on hind järgnev:

78 m x 1 € + 79 m x 1 € + 80 m x 1 € = 237 €.

Ühe meetri eest küsitav antenni paigalduskoha hind ei tohi olla kõrgem kui 100 €, mis tähendab, et

kui renditakse sidemastis 3 m pinda, saab maksimaalne rent selle eest olla 300 €. Selline

hinnastamise viis (hind sõltub kõrgusest) on Eesti sidemastide turul tavapärane praktika.

2. Hulgimüügitasandi võrguteenuse hind kiule 4,5 €/km.

Hulgimüügitasandi võrguteenuse hinnastamise aluseks on võetud varasemate sarnaste riigiabi

meetmete (nt baasvõrgu toetusmeetmed) tulemusel kujunenud kiurendi turuhinnad.

Projekti finantsmudelit on vaadeldud terviklikuna: arvestades, et 70% rajamiskuludest kaetakse

riigiabi vahenditest, on toetuse saaja omafinantseeringu (30%) tasuvuslävi seatud peamiselt

27

sidemasti antenni paigalduskoha renditeenusele. Kuna kiurendi osakaal projekti kogutulus on

marginaalne (ca 1%), on selle hind hoitud madalal tasemel, et soodustada sideoperaatorite

juurdepääsu, tagades samal ajal tervikprojekti majandusliku jätkusuutlikkuse läbi teiste

teenuskomponentide.

3. Sideseadmete konteineris aktiivseadmete hoiustamise hind 10 € / 1 U.

1U on üks püstikuühik, ingl rack unit. 1 U = 4,445 cm mõõdetuna kõrgusesse. Tegemist on

universaalse seadmekapi mõõtühikuga.

4. Elektri tarbimiskulu vastavalt tegelikele kuludele.

Hinnad kehtivad ühe kalendrikuu kohta ja neile lisandub käibemaks.

Hindu on peale kolme aasta möödumist õigus muuta vastavalt tarbijahinnaindeksi aastasele kasvule,

kuid mitte rohkem kui 3% aastas.

Lõiked 6 ja 7 reguleerivad hindade muutmist. Hinnad peavad kehtima vähemalt kolm aastat pärast

abikõlblikkuse perioodi lõppu ning hiljem võib neid tõsta ainult vastavalt tarbijahinnaindeksi

aastasele kasvule, kuid mitte üle 3% aastas. See annab sideettevõtjatele hinnastabiilsuse.

Lõiked 12, 13 ja 14 sätestavad mehhanismid, mis võimaldavad teistel sideettevõtjatel taotleda

juurdepääsu rändlusele tugijaama piires ja aktiivseadmete jagamisele (MORAN/MOCN), kui see

tehnoloogia muutub kättesaadavaks. See on LRS-i nõue taristu pikaajalise elujõulisuse ja

tehnoloogilise neutraalsuse tagamiseks.

Lõige 15 on kriitiline LRS-i avatud juurdepääsu nõue: kui toetuse saaja pakub ka jaeteenuseid

(lõppkasutajatele), peab ta reserveerima vähemalt 50% toetusega rajatud passiivse taristu mahust

juurdepääsu taotlevatele sideettevõtjatele.

Lõige 16 nõuab, et kui toetuse saaja pakub ka jaeteenuseid, peab ta pidama eraldi

raamatupidamisarvestust jae- ja hulgimüügitasandi sideteenuste kohta.

Lõiked 17, 18 ja 19 kinnitavad, et kõik juurdepääsu, hinnakujunduse ja raamatupidamisarvestuse

kohustused kehtivad ka taristu omaniku, sideettevõtjavõi muu asjaosalise vahetumise korral. See on

lairibale antava riigiabi suuniste nõue, mis tagab kohustuste ülekantavuse kogu taristu eluea jooksul.

Eelnõu § 33 lõige 1 määrab, et hulgimüügitasandi juurdepääsu kohustusi kontrollib rakendusüksus,

kaasates vajaduse korral tehniliseks abiks TTJA. Ameti abi on oluline, kuna nemad on valdkonna

spetsialistid ja reguleerivad hulgimüügitasandi sideteenuste hindu Eestis.

10. peatükk. Aruannete esitamine

Eelnõu § 34 kirjeldab toetuse kasutamisega seotud aruannete esitamise korda, mis jaguneb

lõpparuandeks ja järelaruandeks.

Lõiked 1–5 käsitlevad projekti lõpparuannet, mis esitatakse projekti elluviimise kohta ja mis

sisaldab tulemus- ning väljundnäitajaid (§ 9 lõige 2). Aruannetes esitatud andmed on vajalikud

toetusmeetme mõju ja tulemuslikkuse hindamiseks ning Euroopa Liidu näitajate saavutamiseks.

28

Lõiked 6–10 on olulised LRS-i ja ÜMPT täitmise seisukohalt, sätestades järelaruande esitamise

korra.

Lõige 6 sätestab kohustuse esitada järelaruanne regulaarselt iga viie aasta järel kokku kümne aastase

perioodi jooksul, et tagada järelevalve ÜMPT osutamise üle. Erandkorras peab toetuse saaja esitama

andmed rakendusüksuse päringule kümme tööpäeva jooksul, mis tagab, riigile kontrolli uurimaks,

et ei ole makstud liigset hüvitist ja tuleneb ÜMPT otsusest – kuna rakendusüksusel on kohustus

aruandluseks Euroopa Komisjonile 20 päeva jooksul, on kümne päevane tähtaeg vajalik toetuse

saajalt andmete kogumiseks, nende analüüsimiseks ja koondaruande õigeaegseks koostamiseks.

Lõige 7 sätestab aruande sisu. Oluline on punkt 3, mis nõuab andmete esitamist, mis võimaldavad

rakendusüksusel kontrollida, et toetuse saajale ei ole makstud liigset hüvitist, nagu on sätestatud

komisjoni otsuse artikliga 5. See on peamine järelevalvemeede tagamaks, et toetus on kulupõhine

ja ei tekita turumoonutusi.

Lõige 10 annab rakendusüksusele õiguse algatada toetuse andmise otsuse muutmine (§ 35), kui

järelaruande puuduste tõttu ei ole võimalik tuvastada, kas toetuse saaja täidab määruses ettenähtud

korras üldise majandushuvi teenuse pakkumise sisu ja liigse hüvitise kontrolli.

11. peatükk. Toetuse tagastamine

Eelnõu §-d 35–36 sätestavad toetuse tagastamise ja mõistliku kasumimäära tagastamise korra ning

vaide menetluse läbiviimise tingimused.

Eelnõu § 35 sisaldab toetuse tagasinõudmise sätteid.

Lõige 8 sätestab, et rakendusüksusel on toetuse tagasinõudmisel kaalutlusõigus, kui toetuse saaja ei

täida määrusega pandud kohustusi. Näiteks on ehitatud juurde lisasidemastid, kuid 12 kuud peale

abikõlblikkuse perioodi lõppu ei ole toetuse taotleja täitnud enda kohtustust (määruse § 17 lõige 4)

ja taganud, et kõik 5G sagedusloa omanikud rajatud sidemastil vastavalt määrusele sideteenust

osutavad. Kui juhtub näiteks olukord, et kolmest 5G sagedusloa omanikust kaks osutavad mastil

teenust ja üks ei osuta, siis jääb rakendusüksusele kaalutlusõigus, millises suuruses ja osas

tagastamise otsus tehakse. Rakendusüksus võiks sellistel juhtudel lähtuda proportsionaalsuse

põhimõttest.

Proportsionaalsuse põhimõttest lähtumine tähendab, et rakendusüksus hindab, kui suur osa

kohustustest on täitmata jäetud ja kui suur on selle mõju toetuse eesmärkide saavutamisele.

Vastavalt sellele otsustatakse, millises mahus toimub toetuse tagasinõudmine. Rakendusüksus võib

selleks konsulteerida rakendusasutuse ja TTJA-ga.

Oluline on märkida, et meetme lisas 1 tärniga märgitud transpordikoridoridel esineb lõike, mis

asuvad 50 km raadiuses Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vahelisest riigipiirist, millest

tingituna võib sideettevõtjatel neil koridoridel esineda probleeme 5G lairibateenuse osutamisel.

Nimetatud olukorras teavitab toetuse taotleja rakendusüksust ning TTJA-d probleemist. TTJA

hindab probleemi ja informeerib sellest rakendusüksust, kui ilmneb, et olukorrast tingituna ei ole

võimalik osal transpordikoridoril 5G lairibateenust määruses kehtestatud tingimustel osutada.

Nimetatud olukord ei saa olla alus projektile finantskorrektsioonide tegemiseks, kuna toetuse

taotleja ega sideettevõtja võimuses ei ole olukorda mõjutada.

29

Eelnõu § 36 sätestab, kuidas toimub vaide esitamine. Lõike 1 kohaselt lahendab vaide

rakendusüksus, välja arvatud toetuse taotlemisega seotud otsuse peale esitatud vaide korral, mille

lahendab rakendusasutus.

3. Määruse vastavus Eesti ja EL-i õigusele

Käesoleva määruse alus on järgnevad õigusaktid:

● Euroopa Komisjoni otsus (EL) 2025/2630 Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike

2 kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele

avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes ja millega tunnistatakse

kehtetuks otsus 2012/21/EL (ELT L, 2025/2630, 19.12.2025);

● Euroopa Komisjoni teatis „Suunised lairibavõrkude jaoks antava riigiabi kohta“ (2023/C

36/01), ELT C 36, 31.01.2023, lk 1;

● Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määrus nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu

ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja

kasutamise üldised tingimused“ (nn ühendmäärus);

● Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide

rakendamise seadus (RT I, 11.03.2022, 1).

Eelnõukohane määrus on kooskõlas ka ÜSS2021_2027 aluseks olevate järgmiste Euroopa Liidu

määrustega:

● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) nr 2021/1060, 24. juuni 2021, millega

kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi kohta ning nende ja Varjupaiga-, Rände- ja Integratsioonifondi,

Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisapoliitika rahastu suhtes kohaldatavad

finantsreeglid;

● Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus (EL) 2021/1058, 24. juuni 2021, mis käsitleb

Euroopa Regionaalarengu Fondi ja Ühtekuuluvusfondi;

● Euroopa Komisjoni 20.12.2011 otsus „Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 106 lõike 2

kohaldamise kohta üldist majandushuvi pakkuvaid teenuseid osutavatele ettevõtjatele

avalike teenuste eest makstava hüvitisena antava riigiabi suhtes“ (ELT L 7, 01.01.2012, lk

3).

4. Määruse mõjud

Strateegiad

Määrus mõjutab otseselt „Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027“

poliitikaeesmärgi 1 „Nutikam Eesti“ erieesmärgi (a)(v) „Digitaalse ühenduvuse suurendamine“

meetme 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumise 21.1.5.12 „5G-taristu ja teenuste arendamise“ väljundi ja

tulemuse saavutamist.

Määrus panustab riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ sihtidesse ja aluspõhimõtetesse,

edendades horisontaalselt keskkonnahoiu ning tasakaalustatud regionaalse arengu põhimõtteid.

Projekti kooskõla „Eesti 2035“ strateegia aluspõhimõtete ja sihtidega on üks hindamiskriteeriume

projektivalikul, samuti aitavad kooskõla tagada nõuded taotlejale ja projektile. Taotleja kohustus on

30

kirjeldada, kuidas projekti tegevused panustavad „Eesti 2035“ sihtidega seotud horisontaalsetesse

põhimõtetesse ja detailsemalt määratletud valdkondadesse ning arvestada sellega rakendamisel.

Projektiaruannetes kirjeldab toetuse saaja „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega seotud

horisontaalsete põhimõtete edendamiseks ellu viidud tegevusi ja tegevuste tulemusi.

Rahastatavad tegevused aitavad kaasa strateegia „Eesti 2035“ riigivalitsemise sihi „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ saavutamisele.

Kõik kavandatavad tegevused aitavad kaasa toetusmeetme eesmärkide saavutamisele, suurendades

kohaliku ja regionaalse tasandi võimekust kavandada piirkondlikku arengut, viia ellu maakonna

arengustrateegia ja kohaliku omavalitsuse arengukava eesmärke ning korraldada kvaliteetselt

teenuste, elu- ja ettevõtluskeskkonna ning linnaruumi arengut.

Meetme koostamisel on hinnatud meetme vastavust põhimõttele „ei kahjusta oluliselt“ (edaspidi ka

DNSH). Tegemist on sidetaristu rajamisega, mistõttu peab taotleja analüüsima DNSH-põhimõtte

järgimist taristu rajamisel vastavalt määruse § 17 lõike 7 punktile 7 ning vajaduse korral hindama

kliimakindlust vastavalt § 30 lõikes 4 sätestatule.

Rahastatavad tegevused on kooskõlas EL-i põhiõiguste hartas nimetatud põhiõigustega ja puuetega

inimeste konventsiooni väärtustega.

Halduskoormus

Toetuse taotlemine ei ole kohustuslik, vaid vabatahtlik meede, mis on suunatud

turutõrkepiirkondades 5G-taristu rajamise toetamiseks. Seega on ettevõtjal vabadus otsustada, kas

meetmest saadav kasu kaalub üles vajalikud haldustoimingud.

Kuigi taotluste esitamine, aruandlus ja toetuse kasutamisega seotud dokumentatsiooninõuded

võivad ajutiselt suurendada toetust saavate ja toetusest mõjutatud mobiilsideettevõtjate

halduskoormust, on see koormuse kasv tähtajaline ja proportsionaalne toetuse eesmärgiga.

Halduskoormuse tase on hoitud minimaalsena, kuivõrd see on vajalik toetuse sihipärase kasutamise

kontrollimiseks ja riigiabireeglite täitmise tõendamiseks. Seetõttu puudub vajadus täiendavate

halduskoormuse tasakaalustamise reeglite rakendamiseks, kuna ettevõtjad osalevad meetmes omal

vabal tahtel ja eelduslikult ületab saadav kasu halduskulud.

Sihtrühmad

Projekti tulemusel on mõju mitmele sihtrühmale.

Toetuse saajad on elektroonilise side taristu arendamise ja teenuse osutamisega tegelevad

organisatsioonid, enamasti sideettevõtjad, kes taristut rajavad, ja mobiilsideettevõtjad, kes taristul

teenust osutavad (toetuse tulemusel tõuseb nende pakutava mobiilsideteenuse kvaliteet kasutajate

jaoks).

Mobiilsideteenuse kvaliteedi parendamise tulemusel on otsesed kasusaajad inimesed, kes

transpordikoridoridel liiklevad, ja ettevõtted, sealhulgas logistika-, turismi- ja ühistranspordisektor,

kellele tagatakse stabiilne ja kiire mobiilsideühendus. Selline ühenduvus on olulise tähtsusega nii

igapäevaseks tööks ja e-teenuste kasutamiseks kui ka ettevõtluse efektiivsuse tõstmiseks. Juhul kui

31

rajatava sidemasti teeninduspiirkonda jääb elamuid või ettevõtteid, paraneb ka nende mobiilside

kvaliteet.

Kaudselt on kasusaajad tehnoloogiaettevõtted, kellel on võimalus rajatavat sidevõrku kasutada

ühendatud ja automatiseeritud mobiilsuse (CAM) lahenduste, multidomeeni operatsioonide (MDO)

ning droonilahenduste arendamiseks ja rakendamiseks.

Mõju hinnanguline suurus

Mõju hinnangulist suurust on keeruline välja tuua, kuna meede puudutab nii maanteid, kus valdavalt

liiklevad auto ja ühistranspordiga reisijad, kui ka raudteid, kus liiklevad paljude reisijatega rongid.

Samuti on puutumus sidemasti levipiirkonda jäävate võimalike asustatud hoonetega (olenevalt

rajatava sidemasti asukohast).

Kitsendades võib proovida leida mõju hinnangulist suurust. Võttes hinnangu andmiseks ainult

maanteed ja eelduse, et põhimaanteedel on liiklussagedus konservatiivselt 6000 sõidukit päevas

(suuremate linnade vahel rohkem) ning teades, et olenevalt mastialuse maa asukohast on eelarve

rajada 40–50 sidemasti, mille minimaalne leviulatus saab määruse kohaselt olla 4 km, saame

koridoridele 160–200 km leviulatuse (minimaalselt). Oletades, et kõik sõidukid läbivad neid

konkreetseid kilomeetreid, kus on masti mõjuala, tuleb aastane sõidukilomeetrite arv järgmine:

6000 x 160 km x 365 päeva = 350 400 000 sõidukilomeetrit.

See tähendab, et aastas on keskmiselt 350,4 miljoni sõidukikilomeetri läbimisel tagatud kvaliteetne

5G-side. See number näitab meetme teenuse kogumahtu ja majanduslikku ulatust. Kui palju neis

sõidukilomeetrites on puudutatud inimesi, on keeruline hinnata, kuid tõenäoliselt on see arv suurem,

kuna maste rajatakse ka raudteedele, kus liiklevad rongid, ja maanteedele, kus liiklevad ka bussid.

Riigivalitsemine

Riigiasutuste (nt hädaabi- ja julgeolekuasutused) puhul on mõjutatud kõik kriitilise

infrastruktuuriga seotud üksused, kes liiguvad nendel teedel ja vajavad kiiret andmesidet. Lisaks

saavad riigiasutused mobiilsideettevõtjatega kokkuleppel kasutada rajatavat sidevõrku ka oma

operatiivteenuste tarbeks. 5G eraldiseisva (stand alone – SA) võrgu arhitektuur võimaldab kasutada

eraldi võrgulõike (network slicing), et luua turvalised virtuaalsed kihid kriitilise kommunikatsiooni

tagamiseks. Kuna sidemastid rajatakse tehnoloogianeutraalsetena, on need tulevikus valmis 6G

kasutuselevõtuks. 6G uued võimalused, nagu integreeritud tajumine (sensing), muudavad taristu

sisuliselt hajutatud sensori-/radarivõrguks, mida julgeolekuasutused saavad kasutada

olukorrateadlikkuse parandamiseks ja riigikaitse eesmärkidel.

Võrdsed võimalused, võrdõiguslikkus, ligipääsetavus

Toetatavad tegevused ei avalda mõju soolise võrdõiguslikkuse, võrdse kohtlemise ja

ligipääsetavuse olukorrale.

Regionaalareng

Kvaliteetne sideühenduvus on tänapäeval oluline komponent hea elukeskkonna defineerimisel.

Tagades transpordikoridori valgetes alades kvaliteetse mobiilsideteenuse, laieneb

mobiilsideteenuse kättesaadavus koridoril. Koridoril liikuvatele elanikele on tagatud kvaliteetne

andmeside ja näiteks rongiliiklejad ei pea enam rongis töötades või internetis sirvides muretsema,

32

kas sideühendus katkeb ära või ei. Seeläbi panustab meede Eesti elanike elukeskkonnaga

rahulolusse.

Meede loob eeldused uute kõrgtehnoloogiliste teeohutus- ja teehooldelahenduste (nt isejuhtivad

sõidukid, targad transpordisüsteemid) väljatöötamiseks ja kasutuselevõtuks, mis omakorda

panustab tänapäevase ja turvalisema elukeskkonna loomisse ja on samuti üks pikaajaline

regionaalarengu eesmärk.

Kiire andmeside trassiäärsetes piirkondades suurendab logistika ja tööstuse tootlikkust, mistõttu

eelduslikult lisandub nendesse piirkondadesse investeeringuid ja töökohti ning sedakaudu elavneb

piirkondade majandus. Lisaks aitab kvaliteetne andmesideühendus koos hea teetaristuga ühendada

maakondi omavahel ja suuremate linnadega, mis on kasulik nii ettevõtetele ja elanikele kui ka

turismile.

Meetme väljatöötamise ajal kehtivate hinnatasemete juures on eelarvest (9,37 miljonit eurot)

võimalik rajada u 40 sidemasti, mis määruse tingimustel toovad minimaalselt 160 kilomeetrile

5G-mobiilsideteenuse, sellele lisanduvad sagedusloa omanike enda investeeringud koridoridel.

Sidemaste rajatakse Eesti põhimaanteedele, mis läbivad 14 maakonda ja suuremat osa Eesti

omavalitsustest. Meetmest toetatavate sihtpiirkonna transpordikoridoride loetellu lisati ka maantee

nr 80: Heltermaa-Kärdla-Luidja, mis asub Hiiumaal ega ole riigi põhimaanteede nimekirjas.

Maantee nr 80 lisamise eesmärk on tagada võrdne võimalus kõikide maakondade põhilistel

transpordikoridoridel olevate valgete alade katmiseks.

Kliima ja keskkond

Tegemist on taristuprojektiga ning sellel on mõju keskkonnale ja kliimale. Eelnõukohases määruses

on selle aspektiga arvestatud. Toetuse taotleja peab järgima põhimõtet „ei kahjust oluliselt“ ning

hindama kliimakindlust vastavalt Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi

2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade

vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ lisa 3 B-osale.

Taristu toetamise projektil on samas ka positiivsed väljundid. 5G-aktiivseadmed on

energiatõhusamad kui eelmiste põlvkondade seadmed. Samuti võimaldab 5G teenuseid, mille abil

vähendatakse CO₂-heidet (autokonvoid, lühemate teede valik, ummikute vältimine), panustades

seeläbi kliimamuutuste leevendamisse. Kliimamuutustega kohanemise aspektis tulevad 5G-ga

turule teenused, mille abil on võimalik kodanikele saata vahetuid ja kiireid teavitusi ilmastikuolude

kohta. Nt transpordikoridorides saab teeolude infot edastada vahetult ja otse sõidukitele (libeduse,

tugeva vihma- ja lumesaju kohta jne), teeinfot saab kuvada otse ja reaalajas infotahvlitele.

Keskkonnahoiu teemal avaldub meetme mõju eelkõige ressursitõhususes. 5G võimaldab kokku

hoida aega, raha ja tööjõudu. 5G võimaldab turule tulla teenustel, mis mõjutavad inimeste käitumist

(nt keskkonnasäästlikum liiklemine), mille tulemusel käituvad inimesed keskkonda hoidvamalt.

Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). KeHJS-i kohaselt ei ole mobiilsidetaristu rajamine

olulise keskkonnamõjuga tegevus, mis nõuaks kohustuslikku KMH tegemist. Seetõttu on taotleja

kohustuste hulgast välja jäetud KMH aruande või eelhinnangu esitamise nõue, kuna seda menetleb

tegevusloa (sh ehitusluba) andja.

33

Kuna sidemasti rajamisel tuleb kohalikust omavalitsusest (KOV) taotleda ehitusluba, on KOV

ehitusloa andjana otsustaja KMH vajalikkuse üle. Loamenetluse käigus vaatab KOV sidemasti

asukoha üle ja hindab võimalikke piiranguid (nt looduskaitsealad, kaitstavad loodusobjektid) ja

sealhulgas teeb ka KMH eelhinnangu vastavalt Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005. a määrusele

nr 224 („Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“), kui see on vajalik.

5. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Määruse raames Euroopa Regionaalarengu Fondist antava EL-i toetuse eelarve on 9 370 000 eurot,

millele lisandub taotleja omafinantseering (30%, s.t 4 157 714 eurot). Käesoleva määruse

rakendamisega ei kaasne tulusid ega lisakulusid riigieelarvele. Määruse rakendamiseks (taotluste

menetlemine, toetuse andmise otsuste väljastamine ja toetuse andmine ning vajaduse korral toetuse

tagasinõudmine) vajalikud tegevused teeb eelkõige rakendusüksus. Toetuse andmise tingimuste

eelarve suhestub kogu ühenduvuse meetme eelarvesse selle läbi, et aitab kaasa Eesti lairibaplaani

eesmärkide täitmisele, milleks on lisaks ühenduvuse tagamisele ka ülikiire lairibavõrkude

arendamine, mis omakorda toetab Eesti digitaalseid eesmärke.

Märkus – määruse eelarve suurus tugineb Vabariigi Valitsuse 11.12.2025 istungi protokollile

number 56 (päevakorrapunkt 16), millega kinnitati ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava

2021–2027 muudatus number 4 ja suunati see heakskiitmiseks Euroopa Komisjonile.

6. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras, s.t kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Määruse

jõustumine üldises korras tagab toetusmeetme kiire rakendamise ning võimalikult varajase toetuse

andmise alustamise.

7. Määruse kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Kliimaministeeriumile,

Põllumajandus- ja Regionaalministeeriumile, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile,

Riigi Tugiteenuste Keskusele, Euroopa Komisjonile ja perioodi 2021–2027 seirekomisjonile

eelnõude infosüsteemi EIS kaudu.

Lisaks esitatakse määrus arvamuse andmiseks Konkurentsiametile, Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile, Transpordiametile, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidule,

AS-ile Eesti Raudtee ja AS-ile Eesti Liinirongid.

34

Seletuskirja lisa 1: meetme mõjud riigi pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtetele ja

sihtidele ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1060, 24. juuni 2021,

millega kehtestatakse ühissätted Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfond+i,

Ühtekuuluvusfondi, Õiglase Ülemineku Fondi ja Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Akvakultuurifondi kohta ning finantseeskirjad nende ja Varjupaiga-, Rände- ja

Integratsioonifondi, Sisejulgeolekufondi ning piirihalduse ja viisaliidese rahastu kohta (ELT

L 231, 30.06.2021, lk 1), artiklis 9 nimetatud horisontaalsetele põhimõtetele

Rakenduskava DNSH-analüüsi järeldus oli, et 21.1.5.1 „Ühenduvus“ sekkumisel 21.1.5.12

„5G-taristu ja teenuste arendamine“ ei ole potentsiaali oluliselt kahjustada ühtegi kuuest

keskkonnaeesmärgist.

Käesoleva määruse alusel antava toetuse DNSH-analüüs on toodud järgmises tabelis:

Kas meede võib

potentsiaalselt oluliselt

kahjustada järgnevaid

keskkonnaeesmärke

Jah Ei Põhjendus

Kliimamuutuste

leevendamine

X Meede on pigem positiivse mõjuga kliimamuutuste

leevendamisele ega kahjusta eesmärki, kuna

5G-seadmed on keskkonnasäästlikumad ja tarbivad

vähem energiat kui varasempõlvkond.

Kliimamuutustega

kohanemine

X Meetme tulemusel ja eesmärkide täitmisel panustab

meede kliimamuutustega kohanemisse positiivselt

ega kahjusta eesmärki. Näiteks võimaldab 5G-levi

tagamine transpordikoridoridel edastada koridoris

liikuvatele sõidukitele ja inimestele teavet

erakorralistest teeoludest, mis võivad olla tingitud

kliimamuutustest.

Vee- ja mereressursside

säästev kasutamine ja

kaitse

X Meede ei hõlma selget kokkupuudet hinnatava

keskkonnaeesmärgiga, mistõttu pole sellele eeldatud

olulist negatiivset mõju.

Ringmajandus, sh

jäätmetekke vältimine ja

kaitse

X Meetme rakendamisega ei kaasne eeldatavasti

negatiivset mõju ringmajanduse eesmärkidele.

Reostuse vältimine ja

kontroll (õhk, vesi ja

maapind)

X Meede ei kahjusta hinnatavat keskkonnaeesmärki.

Pigem on meetmel positiivne mõju reostuse

vältimise tagamisele kaasaaitamisel. 5G

kasutuselevõtt näiteks isesõitvate autode puhul või

CAM teenustel soodustab heitgaaside vähemat teket,

mis aitab kaasa kliimamuutuste leevendamisele.

Bioloogilise

mitmekesisuse ja

X Meetmel puudub eeldatavasti otsene mõju

hinnatavale keskkonnaeesmärgile. Sidemasti

35

ökosüsteemide kaitse ning

taastamine

rajamine nagu iga infrastruktuuri rajamine omab

keskkonnale üleüldiselt negatiivset mõju, kuid

taristu rajamisega kaasnevad positiivsed aspektid

kaaluvad negatiivse üle. Lisaks ei saa sidemaste

ehitada asukohtadesse, mis on kohalike

omavalitsuste või riiklike õigusaktide alusel kaitse

all tulenevalt liikide või ökosüsteemide kaitsest.

Kokkuvõtlikult, DNSH-d on analüüsitud rakenduskava koostamise käigus. Kooskõlas

„Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskavaga perioodiks 2021−2027“ tehtud DNSH-analüüs ei

tuvastanud, et meetme sekkumine põhjustaks olulist kahju keskkonnaeesmärkidele. Pigem

toetatavad tegevused arvestavad ja panustavad kliima- ja keskkonnaeesmärkide saavutamisse.

Seega puudub vajadus rohkemate leevendusmeetmete kehtestamiseks.

Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected]/ www.justdigi.ee Registrikood 70000898

Rahandusministeerium Justiits- ja digiministri „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused" eelnõu kooskõlastamine Esitame kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks justiits- ja digiministri „Peamistel transpordikoridoridel 5G tagamise toetuse andmise tingimused“ eelnõu. Ootame teie kooskõlastusi ja arvamusi hiljemalt 30 päeva jooksul alates kirja kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Liisa-Ly Pakosta justiits- ja digiminister Lisad:

1. Eelnõu 2. Seletuskiri 3. Turutorkepiirkondade_loetelu 4. Hindamiskriteeriumid_ja_-metoodika 5. Pohioiguste_harta_ja_PIK_arvestamise_tabel. 6. Riskide_hindamine

Meie 12.01.2026 nr 8-1/251-1

2

Lisaadressaadid: Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Konkurentsiamet Transpordiamet Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit AS Eesti Raudtee Eesti Liinirongid AS Riigi Tugiteenuste Keskus Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Regionaal- ja Põllumajandusministeerium Kliimaministeerium Kaidi Ristal 5441 0787 [email protected]

1

Justiits- ja digiministri määruse ....

„Peamistel transpordikoridoridel

5G tagamise toetuse andmise

tingimused“

Lisa 2

Hindamiskriteeriumid

1.1. Hindamiskriteerium: projekti kuluefektiivsus – 50%

See kriteerium on otseselt seotud lairibale antava riigiabi suunistega, et tagada ressursi kõige

efektiivsem kasutus. Kriteeriumi alusel hinnatakse projekti kulu ja kvaliteedi suhet, eesmärgiga

saavutada transpordikoridoril võimalikult suur 5G katvuse ulatust (km) võimalikult väikeste

kuludega. Mida madalam on projekti abikõlblik kulu kilomeetri kohta, seda kõrgema

punktisumma taotlus saab. Arvestuse aluseks on projekti passiivse taristu rajamise abikõlblik

kulu, mis koosneb omafinantseeringust ja toetuse summast.

Kulud märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 11 alusel.

Kilomeetrid märgitakse taotlusesse § 16 lõike 3 punkti 6 alusel.

Mõõdik: kulu kilomeetri kohta

Valem: Leviala ühikukulu = abikõlblike kulude arv / projektiga saavutatav 5G katvuse

kilomeetrite arv (km)

Skaala:

 Kulu < 37 500 eurot = 5 punkti

 Kulu vahemikus 37 499 – 49 999 €/km = 4 punkti

 Kulu vahemikus 50 000 – 62 499 €/km = 3 punkti

 Kulu vahemikus 62 500 – 74 999 €/km = 2 punkti

 Kulu vahemikus > 75 000 €/km = 1 punkt

1.2. Hindamiskriteerium: projekti kooskõla valdkondlike arengukavadega ja meetme

eesmärkidega – 20%

Selle kriteeriumi põhjal hinnatakse projekti panust meetme ja valdkondlike strateegiate (sh

digiühiskonna arengukava) pikaajalistesse eesmärkidesse, mida kõige paremini toetab rajatava

sidemasti kõrgus. Kriteeriumi alusel saavad rohkem punkte taotlejaid, kes rajavad kõrgemaid

sidemaste. Kõrgem sidemast on kriitiline näitaja levi kvaliteedile, stabiilsusele ja ulatusele,

aidates ületada maastikutakistusi ning tagades kaugema leviulatuse koridori käänulisel

kulgemisel.

2

Kõrge sidemast on tehnoloogianeutraalne investeering, mis teenib mitut põlvkonda (5G, 6G ja

edasised), tagades taristu pikaajalise tasuvuse, mis on kooskõlas digiühiskonna arengukava

strateegiliste taristuinvesteeringute eesmärkidega.

Sidemasti kõrgus märgitakse taotluses § 16 lõike 3 punkti 8 alusel.

Mõõdik: projektiga rajatava sidemasti kõrgus

Skaala :

 Kõrgus > 90 m: 5 punkti

 Kõrgus 81–89 m: 4 punkti

 Kõrgus 71–80 m: 3 punkti

 Kõrgus 61–70 m: 2 punkti

 Kõrgus = 60 m: 1 punkti

1.3. Hindamiskriteerium: projekti põhjendatus – 15%

Selle kriteeriumi eesmärk on hinnata projekti mõjusust ehk panustamist piirkondadesse, kus

turutõrkepiirkond on pikim. Mida pikem on valge ala koridori peal, seda suurem on probleem

ning seda tuntavam on teenuse kättesaadavuse paranemine kasutaja jaoks. Panustamine

pikkadesse valgetesse aladesse tagab, et varasemalt pika katkestusajaga lõik koridoril muutub

toetuse tulemusel lühemaks. Määruse lisas 1 on nimetatud transpordikoridorid koos

turutõrkepiirkondadega. Mida pikemasse turutõrkepiirkonda uus sidemast rajatakse, seda

põhjendatum on projekt.

Turutõrkepiirkonnad märgitakse taotluses §16 lõike 3 punkti 7 alusel.

Mõõdik: turutõrkepiirkonna pikkus (km)

Skaala:

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on üle 8 km: 5 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 6–7,99 km: 4 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 3–5,99 km: 3 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on 1–2,99 km: 2 punkti

 Turutõrkepiirkonna pikkus, kuhu sidemast rajatakse, on < 0,99 km: 1 punkt

1.4. Hindamiskriteerium: toetuse taotleja suutlikkus projekti ellu viia – 5%

Hinnatakse taotleja varasemat kogemust sidemastide rajamisel. Kinnituse taotleja

omavahendite olemasoluks annab taotleja taotluse esitamise faasis, seega seda aspekti siin ei

käsitleta. Eeldus on, et suurem kogemus näitab taotleja suuremat vastutustunnet

finantsvõimekuse osas, kuna projekti ebaõnnestumisel võidakse toetus tagasi küsida.

Rajamise kogemust tõestatakse:

a) väljavõttega raamatupidamisest selle kohta, kui palju taotlejal sidemaste on;

3

b) ostuarve(d), kus on näidatud, et taotleja on hankinud sidemaste või sidemastide rajamist;

c) müügiarve(d), kus on näidatud, et taotleja on osutanud sidemastide rajamise teenust.

Mõõdik: sidemastide rajamise kogemus

Skaala :

 Taotleja on rajanud üle 10 sidemasti: 5 punkti

 Taotleja on rajanud 6–9 sidemasti: 4 punkti

 Taotleja on rajanud 3–5 sidemasti: 3 punkti

 Taotleja on rajanud 1–2 sidemasti: 2 punkti

 Taotleja ei ole varem sidemaste rajanud:1 punkt

1.5. Hindamiskriteerium: projekti kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia

aluspõhimõtete ja sihtidega – 10%

Kriteeriumi eesmärk on mõõta projekti panust „Eesti 2035“ aluspõhimõtte „Eestis on kõigi

vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond“ sihi mõõdikusse „elukeskkonnaga

rahulolu“. Meede juba panustab nimetatud mõõdiku kasvatamisse ainuüksi

transpordikoridoridel kvaliteetse mobiilsideteenuse kättesaadavuse parendamisega, mida

hinnatakse punktides 1, 2 ja 3 (kõik on seotud puuduliku mobiilside katvuse vähendamisega

transpordikoridoridel).

Antud hindamiskriteeriumi eesmärk on suurendada elukeskkonnaga rahulolu maakondades,

kus turupõhised sideinvesteeringud on eeldatavasti madalamad. Statistikaameti andmete

kohaselt on Harju ja Tartu maakonna SKP elaniku kohta tunduvalt kõrgem kui Eesti keskmine,

samal ajal kui ülejäänud maakondades on see näitaja madalam (vt Tabel 1). Eelkõige madalama

SKP-ga maakondades on ettevõtlust vähem ja elanikkonna tihedus madalam, mis tähendab

sideettevõtjatele väiksemat ärihuvi ja tulupotentsiaali sidemastide rajamiseks ilma toetuseta.

Tabel 1: SKP elaniku kohta maakonniti

Maakond SKP elaniku

kohta (eurot)

Eesti kokku 27 868

Harju maakond 36 786

Tartu maakond 27 500

Ida-Viru maakond

20 626

Järva maakond 19 467

Lääne-Viru maakond

18 385

Saare maakond 18 368

Pärnu maakond 17 480

Viljandi maakond 17 217

Rapla maakond 16 757

Hiiu maakond 16 638

Jõgeva maakond 16 000

Valga maakond 15 528

Lääne maakond 14 743

4

Võru maakond 14 366

Põlva maakond 13 475

Allikas: Statistikaamet, 2023

Seega antakse lisapunkte projektidele, mis panustavad regionaalsesse tasakaalustatud

arengusse, suunates toetuse just neisse maakondadesse, kus turumajanduslik motivatsioon on

väiksem, aidates sel viisil parandada elukeskkonda ja vähendada regionaalseid erinevusi

vastavalt „Eesti 2035“ arengustrateegia aluspõhimõtetele. Taotlejale annaks lisapunktid see, kui

lisaks transpordikoridori katvusele sihitaks sidemastide rajamist maakondadesse, kus SKP on

madalam.

Maakonnad jaotati kolme skaalasse 2023. aasta andmete põhjal. Esimene ja madalama tulemuse

toov skaalade plokk on maakonnad, mille SKP elaniku kohta on rohkem kui 20 000 eurot.

Teises plokis ja 3 punkti toovad maakonnad, mille SKP elaniku kohta on vahemikus 16 000 –

19 999 eurot. Viimane ja enim punkte toov plokk on maakondadest, kus SKP on madalam kui

15 999 eurot.

Maakond, kuhu sidemast rajatakse, märgitakse § 16 lõike 3 punkti 10 alusel.

Mõõdik: maakond, kuhu sidemast rajatakse, asub

Skaala:

 Rajatava sidemasti arukoht on asub Põlva, Võru, Lääne või Valga maakonnas: 5 punkti

 Rajatava sidemasti arukoht on Jõgeva, Hiiu, Rapla, Viljandi, Pärnu, Saare, Lääne-Viru

või Järva maakonnas: 3 punkti

 Rajatava sidemasti arukoht on i asub Harju, Tartu või Ida-Viru maakonnas: 1 punkt.