Dokumendiregister | Transpordiamet |
Viit | 7.1-2/23/19877-4 |
Registreeritud | 08.12.2023 |
Sünkroonitud | 31.03.2024 |
Liik | Valjaminev kiri |
Funktsioon | 7.1 Teetaristuga seotud õiguste andmine |
Sari | 7.1-2 Planeeringud ja lepingukohustuseta ehitiste kooskõlastamise dokumendid |
Toimik | 7.1-2/2023 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Jõelähtme Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Jõelähtme Vallavalitsus |
Vastutaja | Jana Prost (Users, Teehoiuteenistus, Planeerimise osakond, Kooskõlastuste üksus) |
Originaal | Ava uues aknas |
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 1 / 18
SELETUSKIRJA MUUDATUSTE TABEL
TUNNUS HULK MUUTUS MUUTJA KUUPÄEV
V01 Esmaväljaanne A.B. 13.09.2023
V02 P 4.2, 4.2.4, 5.9.3 A.B. 23.10.2023
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 2 / 18
TÖÖPROJEKTI SELETUSKIRJA SISUKORD
1. VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON 4
1.1 Üldine piiritlus 4
1.2 Üldandmed 4
1.3 Projekteerimistöö piiritlus 4
1.4 ALUSDOKUMENDID 4
1.4.1 lähteandmed 4
1.4.2 Ehitusuuringud 4
1.4.3 Normdokumendid 4
2. VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK 5
2.1 Olemasolev olukord 5
2.2 Veevarustuse üldnõuded 5
2.3 Projekteeritud veevarustus 5
2.3.1 Arvutuslik vooluhulk 5
2.3.2 Veevarustusallikas ja kinnistu liitumispunkt 5
2.3.3 Hoone veemõõdusõlm 5
2.4 Torustikud ja armatuur 5
2.4.1 Torustike materjal 5
2.4.2 Armatuur 6
2.4.3 Veetorustike paigaldus 6
3. REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK 7
3.1 Olemasolev 7
3.2 Kanalisatsiooni üldnõuded 7
3.3 Projekteeritud kanalisatsioon 7
3.3.1 Arvutuslik vooluhulk 7
3.3.2 Eelvool 7
3.4 Torustikud ja seadmed 7
3.4.1 Torustike materjal 7
3.4.2 Kaevud 7
3.4.3 Pumpla 8
4. VÄLINE SADEMEVEEKANALISATSIOONIVÕRK 9
4.1 Olemasolev 9
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 3 / 18
4.2 Projekteeritud sademeveekanalisatsioon 9
4.2.1 Arvutusäravool 9
4.2.2 Lokaalsed puhastusseadmed 9
4.2.3 Torustikud ja kaevud 9
4.2.3.1 Torustike materjal 10
4.2.3.2 Kaevud 10
4.2.4 Pumpla 10
5. PAIGALDUSNÕUDED 11
5.1 Torustike ja kaevude paigaldus 11
5.2 Kaevik 11
5.3 Tasanduskiht 11
5.4 Algtäide 12
5.5 Lõpptäide 12
5.6 Torustike paigaldus ja kaeviku täide 12
5.7 Külmumiskaitse, soojusisolatsioon 12
5.8 Torustike toestus 13
5.8.1.1 Pumpla paigaldamine 13
5.9 Mahuti paigaldamine 13
5.9.1 Mahuti ankurdamine 14
5.9.2 Mahuti paigaldamine 14
5.9.3 Ristumine Gaasitrassidega 14
6. KESKONNAKAITSE 16
6.1.1 Haljastuse kaitse 16
6.1.2 Katendite taastamine 16
7. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE 17
7.1.1 Üldnõuded 17
7.1.2 Hüdraulilised katsetused 17
7.1.3 Muud testid 17
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 4 / 18
1.1 ÜLDINE PIIRITLUS
Käesolev tööprojekti seletuskiri käsitleb vee- ja kanalisatsiooni hoone väliste süsteemide lahendamist uue büroo- ja tootmishoone projekteerimise käigus Loovälja tee 7 kinnistul, Liivamäel, Jõelähtme vallas, Harjumaal.
1.2 ÜLDANDMED
1.3 PROJEKTEERIMISTÖÖ PIIRITLUS
Projekt on koostatud arvestades teiste eriosade projektidega. Veevarustuse, reoveekanalisatsiooni välisvõrgud projekteeritakse alates veemõõdusõlmest ja hoone sisendist kuni ühisvõrkude ühenduspunktideni.
1.4 ALUSDOKUMENDID
1.4.1 LÄHTEANDMED
Projekti koostamisel on võetud järgmised lähteandmed:
─ Tellija poolne lähteülesanne; ─ Arhitektuurne eelprojekt; ─ Detailplaneering OÜ Hendrikson & Ko Loovälja tee 7 detailplaneeringule, töö nr 143 1/10, kehtestatud
29.09.2011
1.4.2 EHITUSUURINGUD
Geodeetiline alusplaan on koostatud Geodeesia24 OÜ poolt, töö nr.7686-23.
Geoloogilist uuringut käesoleval kinnistul pole tehtud, kasutatud on varem tehtud geoloogilist uuringut kinnistutel Loovälja tee 5 (OÜ Merkolux töö nr.1925/107-07) ja Loovälja tee 11 (Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, töö nr. GE1997).
1.4.3 NORMDOKUMENDID
─ EVS 848:2021. Väliskanalisatsioonivõrk ─ EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk ─ EVS 921:2022 Hoone veevärk ─ EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon ─ EVS 843:2016 Linnatänavad ─ EVS 812-6:2012 Ehitiste tuleohutus ─ EVS-EN 1610:2015 Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine ─ EVS-EN ISO 4064-5:2017 „ Veearvestid külmale joogiveele ja kuumale veele. Osa 5: Paigaldusnõuded“ ─ RIL-77-2013. “Maahan ja veteen asennettavat kestomuviputket. Asennusohjeet ─ MAARYL 2010. “Ehitustööde üldised kvaliteedi nõuded. Pinnasetööd ja alustarindid
Tööde teostamisel juhinduda ülalpool nimetatud dokumentidest ja EV ohutustehnika eeskirjadest
1. VÄLISVEEVARUSTUS JA KANALISATSIOON
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 5 / 18
2.1 OLEMASOLEV OLUKORD
Projektalal piki Loovälja teed on olemas eelnevalt väljaehitatud veetoru PEH Ø160mm. Loovälja tee 7 kinnistule on varem välja ehitatud de110 PE PN10 plastist ühendustoru DN100 maakraaniga liitumispunktis.
2.2 VEEVARUSTUSE ÜLDNÕUDED
Ühisveevärk peab olema ehitatud nii, et kõik tarbijad saaksid vajalikus koguses ja vajaliku rõhu juures kvaliteetse joogivee. Torud peavad olema vastupidavad vajalikule rõhule ühisveevärgis, korrosioonikindlad, kerge paigaldatavusega, keemiliselt püsivad veekeskkonnas. Hoone sisevõrku suunatav majandus-joogivesi peab kvaliteedilt vastama joogiveele esitatavatele nõuetele.
2.3 PROJEKTEERITUD VEEVARUSTUS
Projekteeritava hoone olme- ja tehnilise veega varustus on projekteeritud Loovälja tee vahelisest de160mm ühisveetorustikust ühe veeühenduse ja ühe peaveemõõdusõlme kaudu. Peale peaveemõõdusõlme on de32mm veehargnemine, mis on ühendatud vesinikhoonega. Enne ühendust vesinikhoonega veetorule on projekteeritud DN25 maakaraan spindlipikendusega ja malmkapega.
2.3.1 ARVUTUSLIK VOOLUHULK
Arvutuslik majandus-joogivee vajadus projekteeritavale hoonele:
─ Tehnoloogia vesi – kuni 1 m³/ööp ─ Olmevesi – 5,0 l/s, 4,0 m³/h, 18,6 m³/ööp
Kinnistu veevärgi projekteerimisel tuleb tänavatoru garanteeritud minimaalrõhu korral reeglina tagada veevõtupunktide normvooluhulgad. Selleks arvutuslike veevõtupunktide vooluhulk on vähendatud kuni 70 %-ni nende normvooluhulgast ning veevõrgu alumistes veevõtupunktides samal ajal ette nähtud vooluhulgad, mis on maksimaalselt 150 % vaadeldava veevõtuseadme normvooluhulgast.
2.3.2 VEEVARUSTUSALLIKAS JA KINNISTU LIITUMISPUNKT
Veevarustuse allikaks on Loovälja tee 7 kinnistul olev olemasolev liitumispunkt, mis on eelnevalt väljaehitatud. Ühendustorustik on Ø110x10,0 PE PN10 plastorust ja lõpeb DN100 maakraaniga. Hoone veetoru sisendeid on 1, PE Ø110x10,0 PN10.
2.3.3 HOONE VEEMÕÕDUSÕLM
Veesisendi kohaks projekteeritavas hoones on veemõõdusõlme ruum, kuhu vahetult välisseina äärde hoonesse on paigaldatud veemõõdusõlm DN25, PN10, 30°C. Peale veemõõdusõlme toimub veetoru hargnemine majanduslikujoogiveetoruks ning vesiniktootmise toitetoruks (de32 PE PN10). Veearvesti paigaldada seinale veearvesti kanduriga. Veearvesti kandur maandatakse. Arvesti paigaldada kahe sulgventiili vahele. Veearvestist tarbija poole paigaldada tagasilöögiklapp. Arvestile peab eelnema vähemalt viie toru läbimõõdu ning järgnema vähemalt kolme toru läbimõõdu pikkune sirge torulõik. Tinglikult loetakse sirgeks torulõiguks ka täielikult avatud kuulkraani. Veemõõdusõlmeruumis peaks olema trapp.
2.4 TORUSTIKUD JA ARMATUUR
2.4.1 TORUSTIKE MATERJAL
Projekteeritud veetorustik tuleb rajada PE 100 survetorudest, läbimõõduga De110 SDR17, PN10 ja De32 SDR11, PN16. PE survetorud peavad vastama standardi EN12201 nõuetele. Torustiku ühendusteks piki trassi ja sõlmedes kasutatakse põkk- või muhvkeevitust. Keevisliitmike surveklass peab olema vähemalt võrdne torude surveklassiga. Käänakud paigaldatakse elektrikeevispoognatega või PEH poognatega kas põkk-või elekterkeevismuhvide abil. Väiksemate toruläbimõõtude puhul võib väiksemad käänakud (pöördenurk alla 30°)
2. VEEVARUSTUSE VÄLISVÕRK
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 6 / 18
tekitada ka torustikku sujuvalt painutades, kusjuures minimaalne pöörderaadius R=50 x De. Kõik torustike rajamiseks kasutatavad materjalid peavad olema uued. Defektsed materjalid ja tooted tuleb ehitusplatsilt eemaldada.
2.4.2 ARMATUUR
Torustikuga ühendatavad seadmed peavad survekindluse, materjali ja pinnakäsitluse poolest vastama projektis esitatud torustikule ja täitma üldiseid materjalinõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi. Joogivee torustikule paigaldatud seadmed ei tohi otse ega kaudselt kahjustada vee kvaliteeti. Maa-aluste veetorustike sulgarmatuurina kasutada pinnasesse paigaldatavaid maakraane ja siibreid. Sulgeseadmed peavad vastama standardile DIN 3202 F4 (EN558), rõhuklass PN10, kere ja kate kõrgtugevast malmist. Armatuurid peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega vastavalt standardile DIN 30677. Kaped peavad vastama standardile EVS-EN 124.
2.4.3 VEETORUSTIKE PAIGALDUS
Veetorustike paigaldamisel kinnitada torustiku külge asukoha määramiseks min 2,5mm² ristlõikega isoleeritud vaskkaabel, pinnasesse jäävad kaabli jätkud peavad olema veetihedad, isoleeritud kuumkahaneva kattega. Kaabli otsad tuua veemõõdusõlme ja tänaval kape alla. Torustiku kohale (0,4m toru laest) paigaldada märkelint kirjaga „VESI“.
Veetorustiku paigalduse nõuded on kirjeldatud käesolevas seletuskirjas punktis 5.
Torustiku ehitamisel tuleb juhinduda tootjafirma (tehase) tehnilisest informatsioonist, montaažieeskirjadest (sh. nõuetekohane surveproov, liiva tihendamine torude ümber jm.) ja RIL 77 toodud nõuetest.
Muu hulgas tuleb tähelepanu pöörata järgmiste nõuete täitmisele:
─ Ühes ja samas kaevikus asuvate külgnevate torude välispindade minimaalne horisontaalne kaugus on < 0,2 m;
─ Veetorude paigaldamissügavus on vähemalt 1,8 m toru peale; ─ Kaevu seina ja toru vaheline kaugus vähemalt 100 mm (RIL 77:2013). Kaevude kohale tehakse vajalikud
laiendused nii, et kaeviku seinad jäävad vähemalt 200 mm kaugusele kaevust (RIL 77:2013); ─ Torude horisontaalkaugus (kaugus torude välispindade vahel) peab olema vähemalt 0,4 m; ─ Kaugus vundamentidest ja teistest maa-alustest rajatistest peab olema vähemalt 2,0 m; ─ Projekteeritud torude vaheline vertikaalkaugus peab olema selline, et kõikide vajalike liitmike tegemine ei
oleks takistatud, vähemalt 150 mm;
Torustik paigaldatakse nii, et oleks välistatud igasugused lubamatud koormused. Ühendused rajatistega tehakse nii, et torustikele ei tekiks lubamatuid koormusi. Teede ja muude rajatiste alt läbiviimisel paigutatakse plastist veetorustik kaitsehülssi.
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 7 / 18
3.1 OLEMASOLEV
Projektalal piki Loovälja teed on olemas eelnevalt väljaehitatud survekanalisatsioonitoru PEH Ø160mm. Loovälja tee 7 kinnistule on väljaehitatud de110 PE PN10 plastist ühendustoru DN100 maakraaniga liitumispunktis.
3.2 KANALISATSIOONI ÜLDNÕUDED
Kanalisatsioonivõrk peab olema ehitatud selliselt, et ei tekitataks ohtu tervisele, ebameeldivat lõhna, kanalisatsioonivee üleujutusi, müra ega muud kahju keskkonnale. Rajatud kanalisatsioonivõrk peab olema kestev ja töökindel. Kanalisatsioonivõrku on keelatud juhtida vett, mis sisaldab ohtlikke aineid vastavalt õigusaktides kehtestatud nõuetele ohtlike ainete kohta ühiskanalisatsiooni juhitavas vees.
Üldised tehnilised nõuded: ─ rajatiste konstruktsioon ja materjal peavad taluma väliskoormuse mõju, materjal peab olema
korrosioonikindel; ─ torustik ei tohi ummistuda; ─ kanalisatsiooniuputuste risk peab olema viidud miinimumini; ─ kanalisatsioonivõrgu rajatised ei tohi ohustada keskkonda, läheduses paiknevaid hooneid ega rajatisi; ─ torustikud ja kollektorid peavad olema veetihedad; ─ rajatiste kavandatud eluiga ja püsivus peavad olema tagatud; ─ kanalisatsioonivõrk peab olema hooldatav.
3.3 PROJEKTEERITUD KANALISATSIOON
Kinnistu piires kogutakse reovesi kokku ning juhitakse projekteeritud kinnistu liitumispunktisse. Projekteeritud olmereoveekanalisatsioon on täisseinalisest torustikust de160mm SN8 PVC.
Kuna isevoolne ärajuhtimine hoonest ei ole tagatud, siis tuleb paigaldada automaatset pumplat. Pumpla tuulutustoru viia haljasalalale; pumpla juhkilp paigadada hoonesse automaatika juhtkilbi kõrvale. Pumpla kirjeldus ning paigaldus seletuskrija p 3.4.3.
3.3.1 ARVUTUSLIK VOOLUHULK
Arvutuslik kanalisatsiooni vooluhulk projekteeritavatele hoonele:
─ Tehnoloogia vesi – kuni 1 m³/ööp ─ Olmevesi – 11,3 l/s, 4,0 m³/h, 18,6 m³/ööp
3.3.2 EELVOOL
Veevarustuse allikaks on Loovälja tee 7 kinnistul olev olemasolev liitumispunkt, mis on eelnevalt väljaehitatud. Ühendustorustik on Ø110x10,0 PE PN10 plastorust ja lõpeb DN100 maakraaniga.
3.4 TORUSTIKUD JA SEADMED
3.4.1 TORUSTIKE MATERJAL
Isevoolne kanalisatsioonitorustikuna tuleb kasutada täisseinalist PVC plastist kanalisatsioonitoru (standard EN 1401). Torude rõngasjäikusklass peab olema SN8. BD-tähisega torud sobivad kasutamiseks hoonete sees, sissevalamiseks ning paigaldamiseks pinnasesse hoonest väljaspool. Projekteeritud survekanalistasioonitorustik tuleb rajada PE 100 survetorudest, läbimõõduga De90 SDR17, PN10, PN10. PE survetorud peavad vastama standardi EN12201 nõuetele
3.4.2 KAEVUD
3. REOVEEKANALISATSIOONI VÄLISVÕRK
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 8 / 18
Kanalisatsioonitorustikule on ette nähtud paigaldada teleskoopsed PE kontrollkaevud De400/315. Kaevud tuleb varustada ujuvate malmluukidega, mille koormustaluvus on 40 T liiklusalal. Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevukaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud maapinna kõrgusele ja kaldega. Kaevude kaaned paigaldatakse kattepinnaga ühele kõrgusele ja samasuguse kaldega. Kaevude kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule. Kaev peab olema varustatud kõikide tihenditega. Kaevu ja kanalisatsioonitorude ühendamisel kasutatakse samasugust ühendusviisi nagu kanalisatsioonitorude ühendamisel. Kanalisatsioonikaevud toestada nii, et põhjavee tõstejõud, pinnasesurve, liikluskoormus või muu ei põhjustaks deformatsioone ega kahjustaks tihendust. Torustike asendiplaanidel on esitatud kaevude tsentrite vahelised pikkused.
Ühendus olemasolevaga liitumispunktiga tehakse koha peal.
3.4.3 PUMPLA
Paigaldatakse täisautomaatne Ø1200mm klaasplastist kestaga iseankurduv silinderpumpla (näit. Fertil), mille vajalik tõstekõrgus on 15m ja vooluhulk 8,7 /s. Kuna pumpla asub asfaltplatsil, siis pumplale on vajalik koormusjaotusplaat. Pumplasse on valitud kaks pumpa ujuklülititega (näit. Pump Wilo Rexa), millest üks on põhipumbaks ja teine reservpumbaks. Vajadusel, kui kanaliseeritava vee kogus on liiga suur ja pidev, siis töötavad pumbad paralleelselt korraga.
Pumbad töötavad vaheldumisi ja äärmuslikes tingimustes ka korraga. Pumpasid juhib juhtautomaatika, mis on paigaldatud pumpla juhtkilpi. Nivooanduri või ujuklülitite abil seadistatakse pumplas nivootasemed, mis määravad pumpade käivitumised ja seiskumised.
Pumpla varustatakse redeli, katteluugi ja õhustustoruga Ø110mm ning komplekteeritakse automaatkilbiga ja vajalike kaablitega. Pumpla juhtimiskilp asub hoones peajuhtimiskilbi kõrval.
Pumplale vajalik elektrivarustus ja automaatika lahendatakse eraldi eriosaprojektis.
Paigaldamisel jälgida tootejuhendi paigalduslehte ja standardi EN 976-2.
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 9 / 18
4.1 OLEMASOLEV
Piirkonnas puudub sademevee ühiskanalisatsioon.
Vastavalt OÜ Hendrikson & Ko Loovälja tee 7 detailplaneeringule, töö nr 143 1/10, kehtestatud 29.09.2011 nähakse ette kasutada projekteeritud Loovälja tee ning Tallinn-Narva mnt kraave sademevee ärajuhtimiseks.
Vastavalt Novarc Group AS projektile „Reconstruction of Väo-Maardu Section of E20 Tallinn-Narva Road (km 9- 17) - Tallinn-Narva maantee E20 rekonstrueerimine Väo-Maardu lõigul (km 9-17)“, töö nr 257-247 on sellele valgalale vee kogumiseks projekteeritud ja aastatel 2010-2011 väljaehitatud maanteekraavid, mis võtavad vastu antud valgala sadeveed ja juhivad de500mm truubi abil Loovälja kogujatee alt teisele poole teed. Olemasoleva truubi läbilaskevõime on ca 250 l/s.
Kogu vaadeldava ala kraavide süsteem on lahendatud nii, et sadevesi on juhitud Pirita jõe poole eraldi äravoolusüsteemina, mis ei ole ühendatud Peterburi mnt alt läbiva tunneli sadeveeärajuhtimise süsteemiga.
4.2 PROJEKTEERITUD SADEMEVEEKANALISATSIOON
Sademevesi on vajalik ära juhtida projekteeritud Loovälja tee 7 büroo- ja tootmishoone Loovälja tee 7 kinnistult (katuselt ja asfaltplatsidelt). Hoone katuse vihmavesi suunatakse projekteeritud kraavi krundi põhja pool. Suurem osa sadeveest immutatakse ning ühtlustatakse kinnistu piires. Vastavalt OÜ Hendrikson & Ko Loovälja tee 7 detailplaneeringule, töö nr 143 1/10, kehtestatud 29.09.2011 nähakse ette kasutada Loovälja tee ning Tallinn- Narva mnt kraave sademevee ärajuhtimiseks. Sademevee eelvooluks on olemasolev Loovälja kogujatee kraav.
Sõiduautode parkimisplatsi ja laustamisplatsi sadeveed on suunatud läbi 1.klassi õlipüüduri. Osa vihmaveest, mis sattub asfaldile, aga kus parkimist ei toimu on kavatsetud immutada kinnistu piires, asfaldi serva projekteeritud killustikpeenra abil. Katuse vesi ja tee- ja lõunapoolse platsi vihmavesi loetakse tinglikult puhtana veena, kuna parkimist platsil ei toimu ja ei ole õlireostuse ohtu.
Antud projekti järgi on plaanitud juhtida kogu krundil tekkivat sadeveekogust projekteeritava kraavi, mille puhvermaht on 204m3. Kraav on projekteeritud sellisena, et kraavi kogu maht on 478m3, kus 478-204=274m3 on kriitiline maht, kus platsi äravoolusüteem on täidetud veega. Juhul, kui kraav täitub üle (kraavis on rohkem kui 478m3 vett) siis hakkab rakenduma kraavi ülevool: projekteeritud äravoolu toru de250, täisautomaatne pumpla ja survetorustik kuni liitumispunktini Loovälja tee kraaviga (20 l/s).
Projekteeritud kraavi eesmärk krundi põhjapoolses osas on vihmavee puhverdamine ning immutamine pinnasesse, arvestades pinnase filtratsiooni teguriga, mis on 2m/ööp vastavalt geoloogia uuringule Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, Töö nr GE-1997.
4.2.1 ARVUTUSÄRAVOOL
Arvutuslik sajuvee vooluhulk, mis tekib hoone projekteerimisala piires: ─ Hoone katusesadevesi – 293 l/s ─ Platsi sadevesi ilma reostuseta – 112 l/s ─ Parkimisplatsi sadevesi õlireostusega – 110 l/s
Arvutusvihma intensiivsus 276 l/s, vastavalt EVS 848:2021
4.2.2 LOKAALSED PUHASTUSSEADMED
Sajuveed parklas olevast restkaevude süsteemist juhitakse Loovälja kogujatee kraavi läbi 1. klassi liiva- ja õlipüüduri (näit. Eccua NS 50/150 möödavooluga) ning läbi pöördklapiga proovivõtukaevu 1000/600. Vastavalt eurostandardile EN 858-1 peavad I-klassi õlipüüdurid tagama süsivesinike sisalduse puhastunud heitvees alla 5 mg/l. Komplektsesse puhastussüsteemi kuuluvad ka liiva-mudapüüdur ja proovivõtukaev.
4.2.3 TORUSTIKUD JA KAEVUD
4. VÄLINE SADEMEVEEKANALISATSIOONIVÕRK
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 10 / 18
4.2.3.1 TORUSTIKE MATERJAL
Sademeveekanalisatsioon on ette nähtud rajada PP plasttorudest De400...200 rõngasjäikusega SN16 (standard EN 13476).
4.2.3.2 KAEVUD
Sademevee kanalisatsioonitorustikule on projekteeritud malmist luugiga teleskoopsed PE kaevud läbimõõduga De560/500 ja De400/315. Kaevud tuleb varustada ujuvate malmluukidega, mille koormustaluvus on 40 T liiklusalal ja 25T haljasalal. Sademeveetorustiku restkaevud on ette nähtud läbimõõduga De560/500, koti sügavusega 0,6m. Restkaevude vahekaugused arvestavad tee kaldeid ja Eesti Vabariigi standardeid. Põlvede ja poognate kasutamine väljapool kaevusid torustiku suuna muutmiseks ei ole lubatud. Kaevude sügavused ja asukohad peavad vastama joonistele. Torustikud on projekteeritud sõltuvalt eelvoolu kõrgusest ja maapinna reljeefist. Torustike läbimõõdud on määratud vastavalt arvutuslikele vooluhulkadele ja olemasolevate torustike läbimõõte arvestades.
Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevu kaant oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud maapinna kõrguse ja kaldega. Kaevude kaaned paigaldatakse kattepinnaga ühele kõrgusele ja samasuguse kaldega. Kaevude kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule.
4.2.4 PUMPLA
Paigaldatakse täisautomaatne Ø2000mm klaasplastist kestaga iseankurduv silinderpumpla (näit. Fertil), mille vajalik tõstekõrgus on 5m ja vooluhulk 20 l/s. Pumpla asub haljasalal, aga asfaltplatsi kõrval, et saaks teenidada. Pumplasse on valitud kaks pumpa ujuklülititega (näit. Pump Wilo Rexa), millest üks on põhipumbaks ja teine reservpumbaks. Vajadusel, kui pumbatava vee kogus on liiga suur ja pidev, siis töötavad pumbad paralleelselt korraga. Juhul, kui pumpla ei ole iseankurduv, siis tuleb ta ankurdada tootja poolt etteantud paigadamise jurhendi järgi.
Pumbad töötavad vaheldumisi ja äärmuslikes tingimustes ka korraga. Pumpasid juhib juhtautomaatika, mis on paigaldatud pumpla juhtkilpi. Nivooanduri või ujuklülitite abil seadistatakse pumplas nivootasemed, mis määravad pumpade käivitumised ja seiskumised.
Pumpla varustatakse redeli, katteluugi ja õhustustoruga Ø110mm ning komplekteeritakse automaatkilbiga ja vajalike kaablitega. Pumpla juhtimiskilp asub hoones peajuhtimiskilbi kõrval.
Pumplale vajalik elektrivarustus ja automaatika lahendatakse eraldi eriosaprojektis.
Paigaldamisel jälgida tootejuhendi paigalduslehte ja standardi EN 976-2.
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 11 / 18
Kanalisatsiooni- ja veevarustussüsteemide torustik paigaldatakse vastavalt joonistele. Plasttorude paigaldamisel lähtuda juhendist “Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“. (RIL 77 – 2013).
5.1 TORUSTIKE JA KAEVUDE PAIGALDUS
Rajatav kanalisatsiooni välisvõrk tuleb monteerida isevoolsetest PP või PVC kanalisatsiooni muhvtorudest SN8.
Vaatluskaevudena kasutada sobiva läbimõõduga teleskoopseid tehases tehtud PE-plastist vaatluskaeve. Moodulkaevusid saab kasutada vaid tootega sobivate suunamuutuste korral (näiteks 90°, 45°) ja otsevoolu põhjaga kaevude juures. Kaevude kaaned peavad olema "ujuva" paigaldusega ja vastama sobivale koormusklassile (autodega liigeldava ala all 40 T). Ühendus olemasoleva betoonkaevuga teostada veetihedalt.
5.2 KAEVIK
Mullatööde tegemisel tuleb juhinduda RYL-2000, "Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded" nõudeid ja üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetsest tööst.
Kaevik teha võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada.
Kaeviku minimaalne laius sõltuvalt kaeviku sügavusest:
Kaeviku sügavus, m Kaeviku minimaalne laius, m
≥1m ≤ 1,75m 1,00
≥1,75m 1,20
Kaeviku servast peab toru jääma vähemalt 400mm kaugusele. Kaevikute toestamine peab vastama tööohutusnõuetele.
Toestamise tüüpi määrates peab arvestama ehitusplatsi pinnase kandevõimet, pinnasevee taset, kaevesügavust, aastaaega, paigaldamistööde kestvust, liiklust kaeviku vahetus läheduses, valli tõstetud väljakaevatud pinnase ja mehhanismide mõju. Töövõtja kindlustab kaevised määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Kõrvuti paiknevate torude välispindade vaheline horisontaalkaugus peab olema vähemalt 200mm. Isevoolse kanalisatsiooni torude omavaheline kaugus peab olema vähemalt 300mm. Kaevude kohas tehakse laiendid, nii et kaev jääks kaeviku seinast vähemalt 400mm kaugusele.
Töötamisel allpool pinnasevee taset eemaldatakse vesi. Kaevikut peab hoidma nii kuivana ja sulana, et seal tehtavaid töid võib vastavalt teostada ja täitematerjale tihendada kuni nõutud tasemeni. Külmade ilmadega tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist.
5.3 TASANDUSKIHT
Kaeviku põhja, täitepinnase kihi või aluse peale teha tasanduskiht, mille kõrgus toru sirge osa põhjast mõõdetuna on vähemalt 150 mm (muhvi alla peab jääma vähemalt 100 mm). Tasanduskiht teha liivast, kruusast või killustikust. Tasanduskihina kasutatava looduskivimaterjali suurim lubatud fraktsiooni dmax määrab ära kasutatava toru välisläbimõõt de. Kui 200 ≤ de ≤ 600 mm, on dmax = 0,1 de. Kui toru välisläbimõõt on alla 200mm, siis on maksimaalne lubatud terasuurus alati 20mm. Tagasitäiteks võib kasutada olemasolevat väljakaevatavat pinnast, mis vastab eeltoodud nõuetele. Killustiku võib kasutada torudele, mille välisläbimõõt on ≥ 110mm. Killustiku maksimaalne terasuurus on 16mm. Tasanduskihi materjal peab olema osakeste suuruse poolest võimalikult lähedane aluse ja algtäite (ja ümbritseva loodusliku pinnase) materjalile, et vähendada nende segunemise ohtu. Veega küllastunud pinnase puhul kasutada aluskihi all geotekstiili. Tasanduskihi tihendustegur peab olema vähemalt 90%, aluse tihendatakse mehaaniliselt. Tihendustegur tuleb määrata mõõtmise teel (Proctor-teim või muu taoline).
5. PAIGALDUSNÕUDED
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 12 / 18
5.4 ALGTÄIDE
Algtäide on pinnase või tasanduskihi peale ümber toru pandav tagasitäite materjal. Tagasitäite materjaliks on täiteliiv. Algtäidet peab torudel de >160mm jääma toru laele vähemalt 300mm. Algtäide peab vastama sama toru tasanduskihi materjalile esitatavatele nõuetele ja seda tihendatakse kuni 90% tiheduseni. Tihedust tuleb tõestada mõõtmistega. Täide ei tohi sisaldada ka aineid, mis võivad keemiliselt kahjustada torusid või tihendusmaterjali. Külmunud täitematerjali ei tohi kasutada. Täideks võib kasutada olemasolevat väljakaevatavat pinnast, kui ta vastab p 5.3 toodud nõuetele.
Algtäite paksuseks toru peale on 300 mm. Plastiktoru külgedele tehtav tagasitäide tehakse ja tihendatakse ühtlaste kihtidena. Plastiktoru peal võib tihendamist alustada alles pärast seda, kui toru lae peal on vähemalt 0,3 m paksune liivakiht. Enne algtäite tegemist kontrollitakse, et torud on terved ja projekti kohaselt paigaldatud. Kaevikust eemaldatakse võimalik jää ja lumi.
Algtäide paigaldatakse kaevikusse ettevaatlikult, toru mõlemale küljele. Täitmistöö esimene etapp tehakse käsitsi, et torud ei liiguks oma kohalt ega saaks viga. Algtäidet pannakse torude külgedele nii, et torude kõrgus ei muutuks. Täitematerjal ei tohi kahjustada torusid ega torude pinnakatet. Materjali ei tohi kallata torudele selliselt, et toru võiks viga saada või paigast nihkuda. Materjal tuleb puistata võimalikult ühtlaselt mõlemale poole toru ja suruda sealt toru alla ja külgedele. Tagasitäite esimene kiht ei tohi ulatuda kõrgemale kui poole toruni.
5.5 LÕPPTÄIDE
Lõpptäite tegemisele võib asuda peale seda, kui on korraldatud vajalikud testimised ja nende tulemused heaks kiidetud. Lõpptäide teha olemasolevaga pinnasega. Kaevik tuleb täita sellise kõrguseni, et täide pärast tihendamist jääks planeeritud kõrgusele või maapinnaga ühele tasemele, arvestada ka vajumisi. Kaeviku toestust lammutatakse ja eemaldatakse vastavalt sellele, kuivõrd see on võimalik tööohutust järgides ja kaevise seinte püsivust ohustamata. Kaeviku toestus tuleb lammutada ja eemaldada nii, et see ei põhjustaks täite hõrenemist ega paigaldatud torustiku nihkumist.
Mahutite, kaevude, siibrite ja ventiilide ümber tehakse lõpptäide nende välispinnast vähemalt 0,5 m kaugusele sõreda mittekülmakerkelise pinnasega.
Liikluspiirkonnas peab lõpptäitematerjal olema tihendatav. Kui kaevisest saadav pinnas on tihendatav, võib seda kasutada, muudel juhtudel tuleb kasutada juurdeveetavat lõpptäiteks sobivat pinnast. Väljaspool liikluspiirkonda kasutatakse lõpptäiteks kaevikust väljatõstetud pinnast. Tagasitäite tihedus peab liikluspiirkonnas olema 95%, väljaspool liikluspiirkonda (haljasaladel) 90%.
5.6 TORUSTIKE PAIGALDUS JA KAEVIKU TÄIDE
Kanalisatsioonitorud paigaldada:
─ 110mm kaldega imin≥0,01, ─ 160mm kaldega imin≥0,006,
─ 200mm kaldega imin≥0,005 ─ 250mm kaldega imin≥0,004,
─ 315mm kaldega imin≥0,003 ─ 400mm kaldega imin≥0,002,
Toru eelvoolu sügavust tuleb kontrollida enne ehitustöid. Torustiku paigaldamisel peab kontrollima, et torud ja ühendusosad ei saaks vigastatud. Torud asetatakse kaeviku tasanduskihile nii, et toru toetuks pinnasele ühtlaselt terves pikkuses.
5.7 KÜLMUMISKAITSE, SOOJUSISOLATSIOON
Veetorustikud paigaldada maapinna külmumispiirist allapoole. Toru peal peab olema pinnase paksus vähemalt 1,8 m.
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 13 / 18
Isevoolse kanalisatsioonitorustikud mille lagi jääb vähem kui 1,0 m maapinnani tuleb soojustada. Sademevee survekanalisatsioonitoru soojustada terves mahus. Soojustamiseks tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks. Materjali survetugevus vähemalt 150 kN/m2 ja soojusjuhtivustegur ei tohi ületada 0,04 W/mK.
Selliseks soojusisolatsioonimaterjaliks sobib näiteks Styrofoam XPS plaat.
5.8 TORUSTIKE TOESTUS
Plasttorude paigaldamisel lähtuda juhendist “Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend“ (RIL 77 – 2013).
5.8.1.1 PUMPLA PAIGALDAMINE
Kaevule annab iseankurduvuse tema pirnikujulisus ja kaevu põhjas asuv ankurdusserv. Nõuetekohasel paigaldamisel ületab kaevule mõjuvate pinnasest tulenevad jõud (pinnase oma raskus, kaldpinnale mõjuv raskusjõud ja kaevu seintele mõjuv hõõrdejõud) põhjavee poolt avaldatava üleslükkejõu. Tänu kaevu kindlale fikseeritud asendile pinnases, ei kandu üleslükkejõud edasi kaevuga ühendatud torustikule. Kaevu tõstmiseks kasutage tõsterihmasid. Terastrosse ja –kette ei tohi ümber kaevu panna. Kasutage kõiki olemasolevaid või kaevule märgitud tõstepositsioone. Kaevu juhtimiseks rippasendis kasutage juhtköisi. Parim täitematerjal on liiv või kruus. Paigutamise lihtsus ja korraliku toetuspinna saavutamine minimaalse tihendamisvajadusega muudavad need materjalid täitematerjalidema ideaalseks. Materjal peab olema puhas, sorteeritud, vabalt voolav ning ei tohi sisaldada jääd, lund, savi, orgaanilisi materjale ega liiga suuri ja raskeid kehasid, mis võivad langedes kahjustada kaevu. Minimaalne puistetihedus on 1500 kg/m3 . Liiv peab olema korralikult sorteeritud ja materjal tohib läbida 75 mm avadega sõela ainult kuni 8% ulatuses. Suurimate osakeste suurus ei tohi ületada 3 mm. Fraktsioon 0...3. Kui valida taitematerjalina kruusa, siis täitematerjal peab olema ümar herneterade sarnane kruus, mille osakeste suurus ei tohi olla alla 3 mm ja üle 16 mm ehk fraktsioon 4...16. Liiva ja kruusa segusid tohib kasutada eeldusel, et koostisosad vastavad ülaltoodud kruusa ja liiva nõuetele.
Kaev paigaldatakse kaevikusse, mille põhi on täidetud ühtlaselt 30 cm paksuselt liivaga. Kaevu ümbrus polsterdatakse 30 cm paksuste liiva- või kruusakihtide kaupa, igat kihti tihendades 95%-ni pinnase looduslikust tihedusest. Vältimaks tühimike jäämist toruühenduste alla, tuleb sealt eriti hoolikalt tihendada. Juhul, kui on tegemist kõrge pinnaseveega, tuleb kaevu paigal hoidmiseks täita ta veega. Kaevu sisu ja teda ümbritseva maapinna külmumise vältimiseks võib kaevu ülemise täitekihi alla soojustusplaadid, mis ulatavud üle kaevu servade 1 m võrra. Kui kaev paigaldatakse haljasalale, siis tuleb jälgida, et kaevu luuk ulatuks vältimaks soovimatut sademevee sattumist kaevu, vähemalt 100 mm üle maapinna.
Enne kaevu sisenemist ventileerida teda vähemalt 10 minutit. Erilist tähelepanu tuleb pöörata kanalisatsiooniga suletud ruumis töötamise ohutusreeglite täitmisele ja ka muudele hooldustööde teostamise eeskirjadele. Kategooriliselt on keelatud sisetööde teostamist üksinda. Kaevu teenindusredelil võib korraga viibida ainult üks inimene ja ta ei tohi kaasas kanda esemeid kui nad ei ole kergekaalulised ja kergesti käsitletavad. Pumpla korpus ja sisekonstruktsioonid reeglina erihooldust ei vaja. Hooldustööde iseloom oleneb kaevu tüübist (veemõõtjakaev, siibrikaev, õhueralduskaev, pumpla jne.). Täpsema hoolduse teostamiseks lähtuge tootega kaasasolevast juhendist. Alates kaevu paigaldusest tuleb kõik kaevus tehtud kontrollimised, toimingud ja tähelepanekud fikseerida hooldusžurnaalis. Kaevu hoolduspersonal peab olema läbinud instrueerimise, elektri ja mürgistest heitgaasidest tulenevatest ohtudest ja olema varustatud vajalike kaitsevahendite ja tööriistadega.
Kui pumpla paigaldatakse liiklusvahenditega ülesõidetavale alale, tuleb pumpla peale valada või paigaldada betoonist koormuste ühtlustusplaat, mis on armeeritud vastavalt plaadile mõjuvale raskusjõule. Koormuste ühtlustusplaat peab ulatuma igas suunas vähemalt 500 mm üle pumpla seinte ja tema paksus ei tohi olla alla 150 mm. Sõidutee aluse paigalduse puhul varustatakse pumpla alati malmist ujuvluugiga. Oluline on jälgida, et malmluuk ei jääks kandma pumpla teeninduspüstiku servale.
5.9 MAHUTI PAIGALDAMINE
Väljavõte Fertil mahutite paigaldusjuhendist:
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 14 / 18
Reoveemahuti ja õlipüüduri automaatika ja signaalide edastamine on käsitletud automaatika osa tööprojektis, AS Clik, Töö nr 22E060
5.9.1 MAHUTI ANKURDAMINE
Ankurdamise ülesanne on kindlustada mahuti fikseeritud asend maa all ja takistada tema pinnale kerkimine vees tekkiva üleslükkejõu tagajärjel.
Vastavalt standardile EVS-EN 976-2:2000 „Klaasplastist (GRP) allmaamahutid. Horisontaalsed silindrilised rõhuvabad mahutid vedelate naftabaasiliste kütuste säilitamiseks. Osa 2: Ühekihilise seinaga mahutite vedu, käsitsemine, ladustamine ja paigaldamine„ p 8.6 Kui on välja arvutatud, et mahuti kohal oleva pinnase mass on mahuti ülestõstmise vältimiseks ebapiisav (ühe mahuti flotatsiooni vältimiseks piisab harilikult kattekihist, mille paksus moodustab 0,7 mahuti läbimõõdust), tuleb teostada ankurdamine põhjaplaatide või liiprite abil.
Standardist tulenevalt on Ø1800 õlipüüduri iseankurduvuse tagamiseks vaja kattekihti kõrgusega 1,05 m, projektijärgselt on see 1,65m.
Antud projektis õlipüüduri mahuti ei vaja ankurdamist.
5.9.2 MAHUTI PAIGALDAMINE
Fertili standardsed mahutid on ette nähtud maksimaalsele paigaldussügavusele 1 m. Mahuti paigaldussügavus sõltub hoonest väljuva kanalisatsioonitoru sügavusest, mis on antud projektis ca 1m.
Ehitise ja mahuti vahelise toru kalle peab olema 1-2 cm/m.
─ Täida kaevise põhi kogu mahuti pikkuses 200 mm paksuse horisontaalse peenkillustiku kihiga. ─ Tõsta mahuti kaevise põhjas olevale peenkillustikust padjale ja kontrolli, et mahuti asetsetseks horisontaalselt.
Mahuti ja paekivi vahele peab jääma 200 mm tihendatud peenkillistiku kiht. Keelatud on mahuti paigaldamine otse paekivile või mahuti toestamine mõnele muule kõvale või teravaservalisele objektile.
─ Järgnevalt täida mahuti ümbrus 300 mm peenkillustku kihtide kaupa tihendades igat kihti eraldi. NB! Eriti hoolikalt tuleb täidis tihendada mahuti külgede ja otste alt ning ümbert. Kühvelda peenkillustik käsitsi mahuti külgede alla ja kasuta tihendamiseks 50×100 m lauda. Tagasitäite puistetihedus peab olema vähemalt 1500 kg/m3 . Tihendamiseks kasutatava plaatvibraatori tasandusrõhk ei tohi ületada 100 kPa. Mahutit tuleb paraleelselt tagasitäitekihtidega täita veega. See välistab mahuti hilisema vajumise, mis võib läbi rõhkude muutumise mõjuda ohtlikult mahutile ja kanalisatsioonitorustikuga ühenduskohale.
─ Ühenda mahuti kanalisatsioonitoruga sissevooluotsa küljes oleva muhvi abil ja tihenda toru ümbrus. Toru ümbritsev liivakiht tihendatakse käsitsi.
─ Täida kaevis projektkõrguseni ja lõika väljaulatuv tühjendustoru ots soovitud kõrguselt maha. ─ Mahutisse paigaldatakse ületäitumisandur, selleks tuleb mahutini vedada ka kaablikaitsetoru (Ø20 mm), mille
sobiv paigaldussügavus on 200 mm. Puuri tühjendustorusse õige nurga all kaabli läbiviiguava ja riputa andur soovitud kõrgusele.
─ Kui paigaldamise ajal pole vee nivood kaevises võimalik pumba abil langetada vajalikule tasemele, tuleb mahuti veega täites uputada. Seejuures ei tohi veetase mahutis ületada 100 mm veetaset kaevises.
5.9.3 RISTUMINE GAASITRASSIDEGA
AS Gaasivõrk projekti kooskõlastamise lisatingimused:
1 . Gaasitöid* võib teostada üksnes ettevõte, kes on registreeritud majandustegevuse registris gaasitööde teostajana ja on AS-i Gaasivõrk raamlepingupartner.
2. Enne gaasitööde* teostamist on vajalik sõlmida kolmepoolne leping, AS Gaasivõrk, tööde teostaja ja tööde Tellija vahel.
3. Gaasitööd* teostada AS Gaasivõrk esindaja juuresolekul ja Tellija kulul.
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 15 / 18
4. Gaasitorustiku kaitsevööndis ehitustöid tehes gaasilekke tuvastamisel tuleb
sellest koheselt teavitada AS-i Gaasivõrk, kes selgitab välja avarii põhjused. AS-l Gaasivõrk on õigus gaasileke likvideerida 5 tööpäeva jooksul.
5. Ehitamisel tuleb kasutada mehhanisme, töövõtteid ja –meetodeid, mis välistavad gaasipaigaldise ja sellega seotud rajatiste kahjustamist. Kõigi ehitusperioodil töömaal tekkinud vigastuste likvideerimine toimub ehitustööde teostaja ja vastutaja kulul.
6. Antud projekti mahus on gaasitrassi täpsusklass ebapiisav, täpsusklass kuni 10m. Enne tööde alustamist tuleb gaasitrassi täpne asukoht ning sügavus kindlaks määrata. Gaasipaigaldise lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel tuleb kaitsevööndis kaevata labidaga.
7. Peale gaasitorustiku täpse asukoha tuvastamist ei tohi lahtikaevamisel kaevetehnika liikuvad osad olla toru seinale lähemal kui 40 cm. Lähemal kui 40 cm toru seinast tohib kaevata ainult labidaga.
8. Juhul kui olemasolevad gaasitorustikud paiknevad teistel asukohtadel ja sügavustel kui projektis näidatud, siis korrigeeritakse vajadusel projektlahendust ehitustööde käigus peale tegeliku asukoha ja sügavuse selgumist Töövõtja kulul.
9. Lahti kaevatud terasest gaasitoru isolatsioon kontrollida ja vajadusel katta 2-kihilise bituumen (Kebu- Bitumen GW) isolatsiooniga Tellija kulul. Olemasoleva gaasitorustiku ümberisoleerimise maht tuleb määrata AS-i Gaasivõrk esindaja juuresolekul.
10. Ümberisoleeritud terastoru isolatsiooni kvaliteet kontrollida aparaadi meetodil, katsetuse tulemused dokumenteerida ja vana isolatsiooni utiliseerida Tellija kulul.
11. Projekteeritavate torustike ristumisel gaasitorustikuga tuleb tagada minimaalset nõutavad vertikaalsed vahekaugused. Kui nõutavaid vahekauguseid ei ole võimalik tagada peab taotlema täiendavad tehnilised tingimused gaasitorustiku kaitsmiseks, esitades taotluse aadressile: [email protected].
12. Lahti kaevatud gaasitorustik on vajalik enne kinni ajamist ette näidata AS Gaasivõrk järelevalve esindajale.
13. Peale pinnase taastamise töid peavad olema gaasikaped terve ja nähtavad ning need tuleb näidata ette AS Gaasivõrk järelevalvele.
14. Gaasitrassi kaitsevööndisse ei tohi ladustada ehitusmaterjale ja -jäätmeid.
15. Puurimistööd on gaasitrassi kaitsevööndis lubatud vaid AS Gaasivõrk kooskõlastusega. Puurimistöödeks peab olema peatöövõtjal kindlustuskaitse puurimistööde teostamiseks.
16. Kui ehitustööde käigus muutub pinnase tasapind gaasivõrgu armatuuri kaitsekapede ja gaasireguleerkappide ümbruses, siis tuleb gaasivõrgu armatuuri kaitsekaped ja gaasireguleerkapid tõsta õigele tasapinnale. Selleks tellida täiendavad tööd AS Gaasivõrk poolt aktsepteeritud ettevõtte käest.
17. Peale tööde teostamist peavad AS Gaasivõrk gaasitorud jääma nõuetekohasele sügavusele. Näha ette kõik meetmed olemasolevate AS Gaasivõrk gaasitorude kaitseks tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus, tagada nõuetekohased sügavused. Tagada trasside paiknemisel vastavus EVS 843 standardi nõuetega. Tegevuse korraldamisel gaasitrassi kaitsevööndis juhinduda ehitusseadustiku § 70 ja § 76 nõuetest ning Majandus- ja taristuministri määrusest nr 73.
18. Peale ehitustööde lõpetamist tuleb esitada gaasiosa teostusdokumendid e-aadressile [email protected].
19. Ehitaja peab lisaks arvestama projektile antud nõusoleku märkustega.
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 16 / 18
6.1.1 HALJASTUSE KAITSE
Heakorrastustööde tegemisel tuleb juhinduda MAARYL-2010 p.2213, "Kaitstav taimestik ja loodusalad" nõudeid ja üldkehtivaid põhimõtteid ning arusaamu kvaliteetset tööst.
Ehituse käigus tuleb järgida keskkonnakaitse reegleid. Ehitustööde ajal tuleb kaitsta puu võra, tüve ja juurestikku. Juurestiku kaitseks paigaldatakse ehitustööde ajaks puude ümber puidust kilbid. Puu tüve kaitstakse tüve ümber seotud laudadega. Puu võra kaitseks on vajadusel võimalik siduda ette jäävad oksad kokku, neid sealjuures murdmata või tõmmata oksad kokku võrguga. Puude ümbruses kaevata käsitsi.
Tööplats puhastatakse ja korrastatakse. Kui projektis ei ole midagi muud sätestatud, siis tehakse tööplats samasugusesse korda nagu ta oli enne töödega alustamist. Kõik ehitusjäätmed ja ajutised tarindid kõrvaldatakse. Tööde tsoonis ennistatakse heakord.
6.1.2 KATENDITE TAASTAMINE
Peale ehitustööde lõppu tuleb ehituspiirkonnas taastada ehituseelne olukord. Planeerida pinnas, taastada olemasolev teekate, eemaldada ehituspraht. Kõik ajutised tarindid kõrvaldada.
6. KESKONNAKAITSE
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 17 / 18
7.1.1 ÜLDNÕUDED
Vee- ja kanalisatsioonivõrgu rajamise ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktide, eeskirjade ja nõuetele ning üldkehtivate põhimõtetele ja arusaamadele kvaliteetsest tööst. Töötegemisel ning järelevalve korraldamisel tuleb lähtuda kehtivate standardite kvaliteedinõuetest "LVI- RYL 2002, LVI- ehitustööde üldised kvaliteedinõuded". Kvaliteedi tagamiseks peab tööde tegijal olema vajalik kvalifikatsioon ja litsents. Tööde kvaliteedi üle peab olema tagatud järelevalve, et materjalid ja ehitustööd vastaksid projektile ning standardi kvaliteetnõuetele. Töövõtja väljastab vajaliku info vastavalt kokkulepitud tööde ajagraafikule ja oma hangete kohale toimetamise aegadele õigeaegselt teistele Töövõtjatele, Tellijale ja san.tehniliste tööde järelevalvele. Töövõtja on kohustatud kontrollima ehitusplatsil kõik ehitustarindite, seadmete, jm. töövõtuga seonduvad mõõdud. Töövõtja on kohustatud kogu teostamisele kuuluva projektdokumentatsiooni nii põhjalikult läbi vaatama, et nendes esinevad võimalikud vastuolud saaks lahendada enne tööde teostamise algust. Seadmete kohaletoimetamise tähtajad lepitakse kokku tööde teostamise graafikust lähtudes. Kohaletoimetamine peab toimuma normaalsel tööajal. Juhul kui seadmete pinnatöötlus on transpordi ajal vigastatud, peab Töövõtja selle taastama. Ehitusplatsile toimetatud seadmed tuleb ladustada neile ettenähtud kohta. Seadmed ladustatakse nii, et nende vigastamine enne montaaži on välistatud.
7.1.2 HÜDRAULILISED KATSETUSED
Kõikidele paigaldatud veetorustikule, sõltumatu pikkusest, tuleb teha veega surveproov, et tagada torude, ühenduste, liitmike ja teiste võrguelementide terviklikkus. Veetorustiku ülevaatus teostada vastavalt EVS 835 nõuetele.
Isevoolsetele reoveetorustikele tehakse tihedusproov veega, näiteks vastavalt standardile SFS 3113 või temaga võrdsele standardile. Tihedusproov tehakse korraga ühe kaevelõigu (umbes 20...100 m torustikku) ulatuses kui kaevik on täidetud. Selle meetodiga on võimalik teha eelkontroll ka lahtisel torustiku osal. Seda võib teha ka osaliselt täidetud kaevise korral nii, et liitekohad on jäetud katmata võimaliku lekkekoha avastamiseks ja parandamiseks. Testides pikki või suurte kõrguste erinevustega torustiku osi, tuleb testitava lõigu pikkus valida selline, et rõhu erinevus madalaima ja kõrgeima osa vahel ei ületaks 50 kPa (5 mVS). Enne proovi puhastatakse torustik mullast ja muudest osistest. Torustik, kus proovi tehakse, suletakse troppidega. Tropid tuleb asetada nii, et nad proovi ajal lahti ei tuleks. Kui torustikul on harusid, suletakse ka need troppidega tihedusproovi ajaks. Kui proovi tulemus pole vastuvõetav, tuleb lekkekoht avastada ja parandada.
Maa sisse paigaldatud plastist survetorustiku veekindluse katsetamisel kasutatakse standardi SFS 3111. Veetiheduse katsetamisel ei tohiks torulõik olla pikem kui 500m. Katse tehakse täidetud kaevikuga. Eelkontrollimine sooritatakse nt standardit SFS 3113 kohaldades arvestusega, et toru nimirõhku ei ületata. Pikkade torustikulõikude katsetamisel või kui kõrguste erinevused on suured, valitakse lõigu pikkus selline, et rõhkude erinevus katsetatava lõigu madalaima ja kõrgeima osa vahel ei ületakse 100 kPa (10 mVS). Tuleb vältida surveproovi tegemist suletud ventiilide vastu.
Drenaaži torustiku katsetakse vastavalt EVS-EN 1610:2015 „Dreenide ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine“
7.1.3 MUUD TESTID
Toruehituse tööde kvaliteeti kontrollitakse videokaameraga.
Isevoolse kanalisatsiooni plasttorude ristlõike lubatud ovaalsus ja lubatud paigaldusjärgne deformatsioon:
Toru materjal Toru ristlõike suurim lubatud ovaalsus
Toru ristlõike suurim lubatud paigaldusjärgne deformatsioon
PVC 1 8 PE 2 9 PP 2 8
7. KVALITEEDI- JA KONTROLLNÕUDED EHITAJALE
TÖÖ NIMETUS Elcogeni büroo- ja tootmishoone OBJEKTI AADRESS Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa
TÖÖ NR. 5322 KUUPÄEV 13.09.2023
DOKUMENDI NR VKV-3-01 VER NR / KUUPÄEV v02/ 23.10.2023
KOOSTAS A. Bukovskaja KONTROLLIS A. Bukovskaja
STAADIUM TP LEHE NR 18 / 18
Kui plastmasstorustiku visuaalsel vaatlusel on põhjust kahelda, et toru on deformeerunud ja läbimõõt on mõnes suunas vähenenud, siis kontrollitakse toru kuju puust või plastmassist tehtud silindri, mille otsad on ümardatud ja pikkus on umbes 1,5-kordne toru läbimõõt, torust läbitõmbamisega. Silindri läbimõõt peab olema 92% ümmarguse toru siseläbimõõdust. Toru deformatsioon ei ületa lubatud väärtust, kui silinder tuleb takistamatult läbi toru. Alternatiivselt võidakse toru deformatsiooni ulatust mõõta spetsiaalse mõõteseadmega või kasutada videokaamera abil saadud andmeid.
2"
17
S
A
S
A
2"
17
varikatus
114.2 hoone pikkus
99.7 hoone laius
1 A"
1
varikatus
lämmastiku mahuti
6
4
tehnol. konteiner
J18
J18
J34
+0.000=abs 36.20
P158
tee kaitsevöönd 50m
tee kaitsevöönd 50m
sanitaarkaitse vöönd 300m
vesiniku haagise plats
1 3 3
P9
0.5
P11
P11
P11
P11
P12
P12
P13
P13
P13
P14
P14
P14
2.85 2.6
7.5 5
2.85
5.5 0.5
8
6 2.52.6
3.5
3.5
3.75
lumelükkamis e ala 89 m²
lumelükkamis e ala 126 m²
4. 5
0. 5
4.5
0.5
proj. sademeve e kraav
10
5 4
35.86
35.90
36.17
36.17
36.18
35.82
35.82
35.82
36.18
36.18
36.18
36.15
36.00
36.10
36.10
36 .00
36 .10
36 .20
36 .30
35 .90
36.15
35.90
35.90
35.90 36.00
36.00
36 .1 5
36 .1 0
36.10
7.50 5.00
5.00 7.50
10.00 7.50
7.50 4.50
2.60
2.60
5.50 0.50
5.00
2.60
6.00
2.44
0.50 5.50 0.50
35.82
36.1536.15
36.1536.15
4.50
5.98
5.69 0.50
2.85
2.85
3.50
3.50
2.85
3.75
2.85
2.50
36.10
35.92
36.00
36.00
35.94
36.10
36.20
36.0136. 10
36.10
36.00 36.10 36.20
36.29
36.15
36.10 36.00
36 .0 0
36.3 0
36.05
36.05
36.14
35 .9 0
35 .9 0
35 .9 0
36 .0 0
36 .0 0
36 .0 0
36 .1 0
36.00
36.10
36 .1 0
35.86 35.90
35.90
36.18
36.12
35.93
36.00
36.10
36.00 36.10
35.90
35.90
36.14
36. 00
36. 10
36 .2 0
36 .0 0
36.00
36 .0 0
36.10
35.95
36 .0 0
36 .1 0
36.00
36.10
36.10
36 .1 0
36 .2 0
36.20
36.1 0
36.20
36.20
36.10 36.10
36.50
36.3036.40
36.30
36.20
36.20
36.00
36.10
35.90
36.0035.90
35.80
36.10
36.00
35.90 35.90
35.80
36.10
36.0036.2036.30 36.00 35.90 35.80
4.00
VMS
Kraavi põhi 34,00 Kraavi põhja pindala 638m²
Veevarustuse liitumispunkt Kanalisatsiooni liitumipunkt
Sademeveekanalisatsiooni
Sademeveekanalisatsiooni
liitumipunkt
→ ∅400 L=12,7 i=2→
∅4 00
L= 2,
5 i=
2
1
2
→ ∅4
00 L=
1, 1
i= 2
1
2 1
2
→ ∅4
00 L
= 17
,1 i=
2
1
2
← ∅400 L=41,4 i=2
1
2
← ∅315 L=34,8 i=3
1
2
← ∅315 L=31,0 i=3
1
2
← ∅250 L=20,8 i=41 2
← ∅250 L=55,5 i=4
1 2
←∅200L=2,8i=5 1
2
←∅200L=2,8i=5
3
← ∅200 L=2,0
i=5
3
→ ∅2
00 L=
3,9 i=
53
→ ∅2
00 L=
4,7 i=
5
3 →
∅200 L=18,7 i=5 4
→ ∅2
00 L=
3,0 i=5
3→ ∅200 L=17,4 i=5
4
→ ∅3
15 L
=1 5,
0 i=
3
← ∅315 L=1,3
i=3
1
2
← ∅315 L=14,3 i=3
← ∅315 L=1,2
i=3
1
2
←
∅315 L=14,5 i=3
← ∅315 L=1,3
i=3
1
2
← ∅315 L=14,4 i=3
← ∅315 L=1,3
i=3
1
2
SKv-436,15 1) 34,65
SKv-336,15 1) 34,65
SKv-236,15 1) 34,65
SKv-136,15 1) 34,65
SK-1 400/315 35,92 1) 35,07 2) 35,07
R-1 560/500 35,92 1) 35,08
R-8 560/500 35,82 1) 34,57
R-6 560/500 35,82 1) 34,65
SK-5 560/500 35,90 1) 34,56 2) 34,56 3) 34,56 4) 34,56
R-5 560/500 35,82 1) 34,58
SK-4 400/315 36,00 1) 34,67 2) 34,67 3) 34,67
R-4 560/500 35,90 1) 34,69
SK-3 400/315 35,88 1) 34,76 2) 34,76 3) 34,76
R-3 560/500 35,86 1) 34,77
SK-2 400/315 35,93 1) 34,84 2) 34,84 3) 34,84
R-2 560/500 35,86 1) 34,85
Kraavi põhi 33.80
← ∅250 L=4,3
i=4 ←
∅250 L=1,5
i=41 2
→ ∅110 L=63,4 i=6
→ ∅160 L=2,0
i=62
1
∅90 L=5,4
i=6
2 1
∅32 L=84,0 i=0
∅32L=0,8i=0
V-2 36,15 1) 34,35
Vs-1 36,15 1) 34,35
∅ 110 L=173,0 i=4
R-7 560/500 35,82 1) 34,49
KV-234,20 1) 34,60
KV-334,20 1) 34,60
KV-434,20 1) 34,60
KV-534,20 1) 34,60
→ ∅160 L=17,7 i=6
→ ∅160 L=1,5
i=6
SK-6 560/500 35,86 1) 34,48 2) 34,48 3) 34,48 4) 34,48
ÕP-1 36,10 1) 34,45 2) 34,45
KV-735,00 1) 34,75MK-1 36,00
1) 34,73 2) 34,73
V-136,15 1) 33,97
KV-636,10 1) 35,10
ÕP-2 36,10 1) 34,38 2) 34,45
SK-7 560/500 35,97 1) 34,34 2) 34,34
PVK-1 1000 36,00 1) 34,35 2) 34,38
KV-136,00 1) 34,32
SK-8 560/500 36,13 1) 34,65 2) 34,65
SK-9 560/500 36,13 1) 34,65 2) 34,65
SK-10 560/500 36,13 1) 34,65 2) 34,65
SK-11 560/500 36,13 1) 34,65 2) 34,65
Kv-136,15 1) 34,45
KVK-1 400/315 36,10 1) 34,44 2) 34,44
MK-236,05 1) 34,33 2) 34,33
Vv-1 36,15 1) 34,35
V-3 36,15 1) 34,35 2) 34,35
Pumpla 1 36,00 1) 34,73 2) 34,40
KS-136,15 1) 34,33
Pumpla 236,10 1) 34,30 2) 34,32
vt Märkused
PROJEKTIJUHT JOONESTAJA KONTROLLIJA
OBJEKT
OSA
JOONISE NIMI TÖÖ NR
Käesoleva joonise andmine kolmandale isikule lubatud ainult NORTE OÜ loal!
AADRESS TELLIJA
JOONISE NR
KUUPÄEV
STAADIUM
MÕÕTKAVA VERSIOON
FORMAAT
Esmaväljaannev01 KUUPÄEVMUUDATUSE SISUTUNNUS TEOSTAJA
Elcogeni büroo- ja tootmishoone eelprojekt
Loovälja tee 7, Liivamäe, Jõelähtme vald, Harjumaa Elcogen AS
Asendiplaan
Jürgen Bonde A. Bukovskaja A. Bukovskaja
VKV-4-01
13.09.2023
VKV
1:500
A1
v02
TP
5322
A.Bukovskaja 13.09.2023
Projekteeritav veetorustik
Projekteeritav kanalisatsioonitorustik
Projekteeritav kanalisatsiooni survetorustik
TINGMÄRGID: Projekteeritav sademeveekanalisatsiooni torustik
Projekteeritav sademeveekanalisatsiooni survetorustik
TINGMÄRGID (VK osa), käesolev projekt:
Projekteeritav 1.klassi liiva- ja õlipüüdur NS 50/150 proovivõtukaevugaÕP-1
TINGMÄRGID (TL osa), T-Model OÜ, töö nr 5322101; sept 2023
Projekteeritud betoonkivisillutiskatend
Projekteeritud haljasalade murukate
Projekteeritud sõidutee ab-katend "Tüüp 1"
Kinnistu piir
Projekteeritud sõidutee äärekivi 150X300 (h=8 cm)
Projekteeritud kõnnitee äärekivi 80x200 (h=0 cm)
Projekteeritud tee servajooned
Projekteeritud tugipeenar
Projekteeritud restkaev
Projekteeritud murukivikatend
Projekteeritud dreeniv teepeenar graniitkillustikust
Projekteeritud sõidutee ab-katend "Tüüp 2"
Projekteeritud sõidutee äärekivi 150X300 (h=1 cm)
Projekteeritud masti kaitse
Projekteeritud sissepääsud hoonesse Projekteeritud juurdepääs krundile
Jäätmekonteinerid (sorteeritud)
Projekteeritud murukate kinnistul Projekteeritud asfaltkatend kinnstul
Projekteeritud tootmis ja büroohoone
DP järgne Hoonestusala joon Kinnistu piirid
Proj. päikesevarjestused (lamell)
Proj. 3D-paneel piirdeaed, kuumtsink, h-1.6m
Istutatavad lehtpuud (n. pärnad)
P158/J70 Proj. autode / rataste parkimiskohtade arv Proj. jalgratasete parkimiskohad (70tk)
Projekteeritud liugvärav
Projekteeritud 2. korruse konsoolne osa
Proj. varikatused
Projekteeritud 2 korrus Projekteeritud 3 korrus
DP järgne teekaitse vöönd 50m DP järgne sanitaarkaitse vöönd 300m
Projekteeritud betoonplaadid Proj. tugevdatud alusega murukivi katend Proj. betoonkivi sillutis Proj. vesiniku gaasitankla kaitseala (8m)
Proj. kõnnitee äärekivi 80x200 (h=0 cm) Proj. sõidutee äärekivi 150X300 (h=8 cm) Proj. dreeniv teepeenar graniitkillustikust Projekteeritud lumelükkamise ala Projekteeritud parkimiskohad Projekteeritud elektriautode laadimistaristu Proj. perspektiivne laadimistaristu valmidus Likvideeritavad objektid (haljastus jms) Projekteeritud / olemasolev maapinna kõrgus
Lipumastid, kõrgus 8m (3tk)
(punased postid maapealsete teisaldatavate betoontaldmikega)
TINGMÄRGID (ARH osa), Guru Projekt OÜ , töö nr 5322101 / AP-301 ; sept 2023
v02 TL aluse vahetamine; K11 hoonest väljaviigu alla laskmine 20cm; A.Bukovskaja 23.10.2023
Märkused: AS Gaasivõrk projekti kooskõlastamise lisatingimused: Enne tööde alustamist tuleb olemasoleva gaasitrassi täpne asukoht ning sügavus kindlaks määrata. Gaasipaigaldise lahtikaevamisel ja täpse asukoha tuvastamisel tuleb kaitsevööndis kaevata labidaga. Peale gaasitorustiku täpse asukoha tuvastamist ei tohi lahtikaevamisel kaevetehnika liikuvad osad olla toru seinale lähemal kui 40 cm. Lähemal kui 40 cm toru seinast tohib kaevata ainult labidaga.
Märkused ol.oleva gaasitorustiku kohta lisatud
Norte OÜ
24.10.2023
Loovälja tee 7 kinnistu ehitusloa eelnõu Transpordiameti kirja 25.09.2023 nr 7.1-2/23/19064-2
märkuste vastused:
1. Märgime, et edastatud joonisel tuleb tuua välja kõik joonisel kasutatud tingmärgid. Juhul kui kasutatakse teiste ettevõtete poolt koostatud jooniseid tuleb asendiplaani joonisele lisada ka vastav viide töö koostaja ja töö numbriga ning esitata kasutatud tingmärkide tähendused. Selgitame, et kõikide tingmärkide tähendusi teadmata ei ole võimalik anda lõplikku hinnangut kavandatud sademevee lahendusele. Muuhulgas ei ole võimalik tuvastada kuhu on kavandatud killustikpeenrad sademevee immutamiseks ning kas lõunapoolse platsi ja haljasala vahele on kavandatud äärekivi. Kuna tegemist oli vahepealse versiooniga, mis tekkis projekteerimise käigus, siis kogu info ei
olnud kajastatud projekti joonise peal. Esitame joonisel kõik vajalikud tingmärgid. Täiendatud
projekt on üles laetud taotluse juurde.
2. Korrigeerida tehnilises kirjelduses esitatud lahenduse vastuolu joonisel esitatud andmetega ning lisada materjalidele Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, Töö nr GE-1997. Transpordiametile esitatud tehnilise kirjelduse alusel suunatakse hoone katuselt kogutav vooluhulk 293l/s kinnistu põhja poolsesse serva projekteeritud kraavi. Projekteeritud kraavi eesmärk krundi põhjapoolses osas on vihmavee immutamine pinnasesse, arvestades pinnase filtratsiooni teguriga, mis on 2m/ööp vastavalt geoloogia uuringule Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, Töö nr GE-1997. Joonisel kinnistu põhjapoolsesse serva projekteeritud kraavi juures on märge „Geoloogia järgi veetase ca 34.35-34.40 (lubjakivi 35.50-35.75)“ ning „Kraavi põhi 34.35“. Tulenevalt eeltoodust paikneks projekteeritud kraavi põhi osaliselt lubjakivi (paepinnase) sees ning pinnaseveega samal kõrgusel ehk imbumine 2m/ööp ei ole reaalne ning hoone katuselt kavandatav vooluhulk juhitakse sademeveetorustikuga ikkagi riigitee kraavi suunas.
Uus lahendus näeb ette pumpla paigaldamist, mis rakendub ainult puhvermahu kriitilise mahu ületamisel. Loovälja tee kraavi jõuab Teie poolt kirjas p4 pakutud vooluhulk, ehk 20 l/s.
Seletuskirja p 4.2 väljavõte: Sademevesi on vajalik ära juhtida projekteeritud Loovälja tee 7 büroo- ja tootmishoone
Loovälja tee 7 kinnistult (katuselt ja asfaltplatsidelt). Hoone katuse vihmavesi suunatakse
projekteeritud kraavi krundi põhja pool. Suurem osa sadeveest immutatakse ning
ühtlustatakse kinnistu piires. Vastavalt OÜ Hendrikson & Ko Loovälja tee 7 detailplaneeringule,
töö nr 143 1/10, kehtestatud 29.09.2011 nähakse ette kasutada Loovälja tee ning Tallinn-Narva
mnt kraave sademevee ärajuhtimiseks. Sademevee eelvooluks on olemasolev Loovälja
kogujatee kraav.
Sõiduautode parkimisplatsi ja ladustamisplatsi sadeveed on suunatud läbi 1.klassi õlipüüduri.
Osa vihmaveest, mis sattub asfaldile, aga kus parkimist ei toimu on kavatsetud immutada
kinnistu piires, asfaldi serva projekteeritud killustikpeenra abil. Katuse vesi ja tee- ja
lõunapoolse platsi vihmavesi loetakse tinglikult puhtana veena, kuna parkimist platsil ei toimu
ja ei ole õlireostuse ohtu.
Antud projekti järgi on plaanitud juhtida kogu krundil tekkivat sademevee kogust
projekteeritavasse kraavi, mille puhvermaht on 204m3. Kraav on projekteeritud sellisena,
et kraavi kogu maht on 478m3, kus 478-204=274m3 on kriitiline maht, kus platsi
äravoolusüteem on täidetud veega. Juhul, kui kraav täitub üle (kraavis on rohkem kui 478m3
vett) siis hakkab rakenduma kraavi ülevool: projekteeritud äravoolu toru de250,
täisautomaatne pumpla ja survetorustik kuni liitumispunktini Loovälja tee kraaviga (20 l/s).
Projekteeritud kraavi eesmärk krundi põhjapoolses osas on vihmavee puhverdamine
ning immutamine pinnasesse, arvestades pinnase filtratsiooniteguriga, mis on 2m/ööp
vastavalt geoloogia uuringule Rakendusgeodeesia ja Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ, Töö nr
GE-1997.
3. Täiendada projekteeritud lahenduse tehnilist kirjeldust ning selgitada kuidas on lahendatud kinnistu lõunapoolse platsi pealt kogutava tinglikult puhta vee käitlemine. Märgime, et
projekteeritud lahenduse korral on intensiivse saju korral oht (eriti kui äärekivi on alla lastud või puudub), et vertikaalplaneeringu tõttu suundub vooluhulk kontrollimatult riigitee kraavi:
Joonisele on peale kantud teede projekteerija (T-Model töö nr. 5322101_PP-TL) poolt kõik
killustikpeenrad ja äärekivid. Ladustamisplatsile on uue lahenduse järgi projekteeritud
restkaevud, mis suunavad vett kinnistul paiknevasse kraavi.
4. Korrigeerida projekteeritud lahendust ning vastavalt kehtestatud detailplaneeringule puhverdada sademevee vooluhulkasid enne riigitee kraavi juhtimist ehk projekteerida ühtlustusmahutid, mis kompenseerivad vooluhulga ja riigitee kraavi vastuvõtuvõime erinevust. Analoogselt Teie poolt välja toodud Loovälja tee 9 ja 11 kinnistutele kavandatud lahendusele piirata riigitee kraavi juhitav vooluhulk 20 liitrile sekundis. Kraavi jõuab uue lahenduse järgi 20 l/s. Muudame pumpla pumpa võimsust antud
vooluhulgale. Täiendus lisatud projekti koosseisus ehitusloa taotlusele.
5. Riigitee kraavi täiendava vooluhulga juhtimisel tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja riigitee muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki koos olemasolevate vooluhulkadega, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni eesvooluni. Kuna kogu kinnistu sadevesi on nüüd suunatud projekteeritud kraavi kinnistu põhja poolel ja riigitee kraavi sattub ainult väiksem osa sellest (ennem kogu kinnistu sadevesi oli sinna voolanud) siis meie seisukoht on, et 20 l/s ei mõjuta oluliselt riigitee muldkeha niiskusrežiimi. Samuti on meil kogemuslik praktika 4 eelneva arendusega samal alal, et lubjakivi on osaliselt purunenud/murenenud antud piirkonnas ning selle veejuhtivus on reaalselt palju suurem, kui on kirjeldatud geoloogia aruandes. Kraavides ei esine üleujutusi ja vesi praktikas ei seisa seal.
10/0,4kV uus alajaama orienteeruv asukoht
Iru WtE 10kV jaotla asukoht
10kV maakaablitrass Iru WtE 10kV jaotlast
Asukoht Peterburi tee 105, Maardu linn Loovälja tee7, Liivamäe küla
Joonis Esialgne elektrivarustuse tagamine skeem
Kuupäev 20.10.2023
Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee
Registrikood 70001490
Jõelähtme Vallavalitsus
Postijaama tee 7
74202, Harju maakond, Jõelähtme
vald, Jõelähtme küla
Teie 06.11.2023 nr 388797
Meie 08.12.2023 nr 7.1-2/23/19877-4
Loovälja tee 7 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamata jätmine
Olete esitanud Transpordiametile korduvaks kooskõlastamiseks Harju maakonna Jõelähtme valla
Liivamäe küla Loovälja tee 7 kinnistu ehitusloa eelnõu (menetlus nr 388797).
Kinnistu (katastritunnus 24501:001:2196) asub nr 1 Tallinn-Narva km 11,772-11,925 ja 11601
Loovälja tee km 0,385-0,820 vahelisel alal, asudes osaliselt mõlema riigitee kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse büroo- ja toomishoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on Guru Projekt OÜ
koostatud „Elcogeni büroo- ja tootmishoone. Eelprojekt. Projekti nr 5322101/AP-301. Projekti osa
AR“ ja eriosade projektid mh peaprojekteerija Norte OÜ koostatud „Elcogeni büroo- ja
tootmishoone. Tööprojekt. Projekti nr 5322101. Projekti osa VKV“ (edaspidi projekt).
Projekteeritaval alal kehtib OÜ Hendrikson & Ko koostatud „Jõelähtme vallas, Liivamäe külas,
Loovälja tee 7 detailplaneering. Töö nr 1431/10“ (edaspidi planeering), mis on kehtestatud
Jõelähtme Vallavolikogu 29.09.2011 otsusega nr 223.
Oleme jätnud 04.10.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/19877-2 ehitusloa eelnõu kooskõlastamata põhjusel,
et ehitusloa aluseks esitatud projekti koosseisus olev sademevee lahenduse osa oli vastuolus alal
kehtiva planeeringu lahendusega (EhS § 12 lg 2). Vastuolust tulenevalt oleme esitanud 25.09.2023
kirjaga nr 7.1-2/23/19064-2 märkused ja ettepanekud, mille alusel tuleb sademevee lahendus viia
planeeringuga kooskõlla.
Kuigi korduvaks kooskõlastamiseks esitatud projekti on osaliselt korrigeeritud, on vastuolud
planeeringuga endiselt lahendamata või ei selgu projektist planeeringulahenduse järgimine.
1. Märgime, et riigitee kraavid ei ole külgnevatele aladele eelvooludeks. Tulenevalt
eeltoodust korrigeerida projekti seletuskirja, et sademeveesüsteemi eelvooluks on Pirita
jõgi.
2. Asendiplaani joonisel tuleb tuua välja kõik kasutatud tingmärgid, mille seast puudub
muuhulgas projekteeritava sademevee kraavi/tiigi tingmärk.
3. Projektis käsitleda selgelt ja üheselt mõistetavalt, kas projekteeritud kraavi/tiigi rajamine
kuulub ehitusloa aluseks oleva projekti mahtu. Asendiplaani joonisel näidata korrektselt
sademevee kraavi/tiigi vertikaalplaneering (siduda see ümbritseva vertikaalplaneeringuga)
ning esitada lõikejoonised (vt joonis 1).
2 (3)
Joonis 1. Väljavõte asendiplaanist (joonise nr VKV-4-01)
4. Tulenevalt asjaolust, et lahenduse koostamisel tuginetakse Rakendusgeodeesia ja
Ehitusgeoloogia Inseneribüroo OÜ tööle nr GE-1997, lisada eelnimetatud töö projekti
materjalidele, et oleks võimalik tuvastada kõik olulised asjaolud.
5. Projekteeritud lahenduse alusel on kinnistul tekkiv sademevesi kavandatud suunata
kinnistu põhjaosasse kavandatud kraavi, mille kogumaht on 478 m3. Seletuskirjas on
kirjeldatud järgmiselt: „Juhul, kui kraav täitub üle (kraavis on rohkem kui 478 m3 vett) siis
hakkab rakenduma kraavi ülevool: projekteeritud äravoolu toru de250, täisautomaatne
pumpla ja survetorustik kuni liitumispunktini Loovälja tee kraaviga (20 l/s).“ Seletuskirjas
esitatud lahendus on vastuolus asendiplaanil esitatud lahendusega. Asendiplaani alusel ei
kasutata sademevee mahutamiseks ära kogu projekteeritava kraavi/tiigi mahtu, sest ülevool
paikneb tiigi nõlval umbes ½ kogu tiigi kõrgusest. Likvideerida vastuolu seletuskirja ja
joonise vahel ning nihutada ülevool kõrgemale, et kasutada maksimaalselt projekteeritud
kraavi/tiigi mahtu.
6. Transpordiametile edastatud vastustes on viidatud: „Loovälja tee kraavi jõuab Teie poolt
kirjas p4 pakutud vooluhulk, ehk 20 l/s.“ ning „Kuna kogu kinnistu sadevesi on nüüd
suunatud projekteeritud kraavi kinnistu põhja poolel ja riigitee kraavi sattub ainult
väiksem osa sellest (ennem kogu kinnistu sadevesi oli sinna voolanud) siis meie seisukoht
on, et 20 l/s ei mõjuta oluliselt riigitee muldkeha niiskusrežiimi.“ Märgime, et vooluhulga
20 l/s pakkus välja projekteerija viidates Loovälja tee 9 ja 11 kinnistutele kavandatud
lahendusele ning ilma pädeva spetsialisti hinnanguta ei ole võimalik teekraavi juhitavat
veekogust täpselt paika panna. Jääme oma seisukoha juurde, et riigitee kraavi täiendava
vooluhulga juhtimisel tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja riigitee muldkeha
niiskusrežiim. Selleks tuleb pädeval spetsialistil hinnata arendustegevusest lisanduvaid
vooluhulki koos olemasolevate vooluhulkadega, riigitee kraavide ja truupide
läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused kuni eesvooluni ehk
Pirita jõeni. Hinnangu tulemuste alusel on võimalik määrata, kas ja kui palju sademevett
on võimalik riigitee kraavi kaudu eesvoolu juhtida.
Lisaks eeltoodule märgime, et projekt on seotud ka 10 kV maakaabli ja alajaama projekteerimise
ning ehitamisega riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Kavandatud tehnovõrgu projekti
koostamiseks oleme väljastanud vastavad nõuded 15.11.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/22869-2.
Olulisena toome välja kirja punktis 7 esitatud nõude: „Transpordiamet juhib tähelepanu, et
riigitee nr 11601 Loo – Loovälja tee km 1,18 (endine km 0,51) ajutise ristumiskoha likvideerimise
tähtaeg oli 14.09.2021. a. Transpordiametile teadaolevalt on ristumiskoht likvideerimata.
Ristumiskoht likvideerida, korrastatud teemaa Transpordiametile ([email protected])
üle anda ning rajada uus, normidele vastav, alaline juurdepääs. Ehitustegevus ajutise
ristumiskoha kaudu ei ole lubatud. Seega ei saa projekteeritava alajaama ega maakaablite
rajamist alustada enne kui uus juurdepääs on rajatud.“
3 (3)
Palume arvestada, et sama nõue kehtib ka antud ehitusloa elluviimisele.
Võttes arvesse oluliste puuduste esinemist projektis ning ehitusseadustiku PlanS § 3, EhS § 12 lg
2, § 70 lg 2, lg 3, § 72 lg 1 p 5 ja lähtudes kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee
projekteerimise normid“ (edaspidi normid), jätame ehitusloa kooskõlastamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
planeerimise osakonna kooskõlastuste üksus
Lisa: - Lisa 1. 5322_TP_VKV-3-01_v02_seletuskiri - Lisa 2. 5322_TP_VKV-4-01_v02_asendiplaan_1 - Lisa 3. Norte vastused Transpordiameti kirjale 25092023 - Lisa 4. Iru-LV7_Kaablitrassi skeem
Jana Prost
5792 4753, [email protected]
Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
---|---|---|---|---|---|---|
EHR- Harju maakond, Jõelähtme vald, Liivamäe küla, Loovälja tee 7 tootmishoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 388797 | 30.01.2024 | 62 | 7.1-2/24/19877-6 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Jõelähtme Vallavalitsus |
Harju maakond, Jõelähtme vald, Liivamäe küla, Loovälja tee 7 tootmishoone ehitusloa taotlusest | 18.12.2023 | 105 | 7.1-2/23/19877-5 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Norte OÜ |
EHR- Harju maakond, Jõelähtme vald, Liivamäe küla, Loovälja tee 7 tootmishoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 388797 | 06.11.2023 | 147 | 7.1-2/23/19877-3 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Jõelähtme Vallavalitsus |
Kiri | 04.10.2023 | 180 | 7.1-2/23/19877-2 | Valjaminev kiri | transpordiamet | Jõelähtme Vallavalitsus |
EHR- Harju maakond, Jõelähtme vald, Liivamäe küla, Loovälja tee 7 tootmishoone ehitusloa taotlus, menetlus nr 388797 | 18.09.2023 | 196 | 7.1-2/23/19877-1 | Sissetulev kiri | transpordiamet | Jõelähtme Vallavalitsus |