Kiri
| Dokumendiregister | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium |
| Viit | 6-1/4253-2 |
| Registreeritud | 14.01.2026 |
| Sünkroonitud | 15.01.2026 |
| Liik | Väljaminev kiri |
| Funktsioon | 6 Rahvusvahelise koostöö korraldamine |
| Sari | 6-1 EL otsustusprotsessidega seotud dokumendid (eelnõud, seisukohad, töögruppide materjalid, kirjavahetus) |
| Toimik | 6-1/2026 |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Riigikantselei, Kliimaministeerium |
| Saabumis/saatmisviis | Riigikantselei, Kliimaministeerium |
| Vastutaja | Külli Kapper (Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kantsleri valdkond, Strateegia ja teenuste juhtimise valdkond, EL ja rahvusvahelise koostöö osakond) |
| Originaal | Ava uues aknas |
Failid
Digiallkirjad
Allkirjade kehtivust ei ole
kontrollitud.
SILVER TAMMIK
PNOEE-37906054227
2026-01-13 14:31:18
Tere!
Palun leidke lisatult majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi arvamus kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi toimimist puudutava otsuse ettepaneku kohta (COM(2025)738).
Meie ootus on, et kaasate meid ka töösse seletuskirjaga ja jagate seda tehes huvirühmadelt teieni jõudnud infot.
Sõbralikult tervitades
|
|
Külli Kapper Tel: 58 663 167 |
Arvamuse andmine kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi turustabiilsusreservi toimimise kohta
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai ülesande avaldada kliimaministeeriumile arvamust kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) turustabiilsusreservi toimimist puudutava otsuse ettepaneku kohta (COM(2025)738).
MKMi arvates tuleb otsuse eelnõu läbirääkimistel lähtuda järgmistest seisukohtadest:
Eesti saab nõustuda paindlikkuse lisamisega HKS2 turustabiilsusreservi kasutamisse, mis vähendab turul ootamatuid puudujääke ja sellest tulenevaid hinnahüppeid.
Selgitus:
Otsuse eelnõu käsitleb pigem tehnilisi küsimusi, mis puudutavad turustabiilsusreservi toimimist ja ei mõjuta väga palju HKS2 rakendamise üldpilti, ega ka turustabiilsusreservi enda üldist ülesehitust. Eesmärgiks on muuta hinnad stabiilsemaks ja ettearvatavamaks, et vältida n-ö puudujäägi tekkimist ja sellest tingitud hinnahüppeid. See lähenemine tundub täiesti mõistlik.
Euroopa Komisjonil tuleb läbirääkimistel liikmesriikidele siiski selgitada, kuidas plaanitakse maandada riskid juhul, kui otsuse eelnõus pakutud turustabiilsusreservi kasutamise parameetrid turušokkide vältimiseni ei vii.
Selgitus:
Eelnõu tugineb ootusel, et komisjoni ettepanekusse kirjutatud turustabiilsusreservi kasutamise parameetrite abil keskmine HKS2 ühiku hind ootamatult ei muutu. Selle eeltingimusteks on asjaolu, et komisjoni pakutud lävendid ning mahud on piisavad, et hoida lubatud heitkoguse ühiku hind soovitud tasemel.
Selgituste kohaselt hakati KHK2 heitkoguste andmeid koguma 2025. aastal, mistõttu ei pruugi tänaseks olla veel selgunud, kas tegelik vajadus HKS2 ühikute järele vastab eeldustele.
Juhime tähelepanu asjaolule, et komisjon opereerib praegu oma arvutustes CO2 hinnaga 45 eurot/tonn 2020. aasta hindades, mis tänaseks on kõrgem ja iga aastaga see tase pigem tõuseb.
Tervest ettepanekust kumab läbi ka teatud põhimõtteline vastuolu, sest eeldus on justkui, et stabiilsem lubatud heitkoguse ühiku hind motiveerib tegema investeeringuid heite vähendamisse, aga HKS2 üldise loogika järgi motiveerib investeerima pigem CO2 stabiilselt kõrge hinnatase.
Taustal on mitmete liikmesriikide mure selle pärast, et HKS2 rakendumine nihkub aasta võrra edasi, mis täiendab, et täiendavad kulud tarbijatele saabuvad hiljem ja samamoodi saabuvad hiljem ka eelarvesse laekuvad tulud. Kui tuludega on eelarves arvestatud, siis tuleb seda korrigeerida.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium sai ülesande avaldada kliimaministeeriumile arvamust kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemise süsteemi (HKS2) turustabiilsusreservi toimimist puudutava otsuse ettepaneku kohta (COM(2025)738).
MKMi arvates tuleb otsuse eelnõu läbirääkimistel lähtuda järgmistest seisukohtadest:
Eesti saab nõustuda paindlikkuse lisamisega HKS2 turustabiilsusreservi kasutamisse, mis vähendab turul ootamatuid puudujääke ja sellest tulenevaid hinnahüppeid.
Selgitus:
Otsuse eelnõu käsitleb pigem tehnilisi küsimusi, mis puudutavad turustabiilsusreservi toimimist ja ei mõjuta väga palju HKS2 rakendamise üldpilti, ega ka turustabiilsusreservi enda üldist ülesehitust. Eesmärgiks on muuta hinnad stabiilsemaks ja ettearvatavamaks, et vältida n-ö puudujäägi tekkimist ja sellest tingitud hinnahüppeid. See lähenemine tundub täiesti mõistlik.
Euroopa Komisjonil tuleb läbirääkimistel liikmesriikidele siiski selgitada, kuidas plaanitakse maandada riskid juhul, kui otsuse eelnõus pakutud turustabiilsusreservi kasutamise parameetrid turušokkide vältimiseni ei vii.
Selgitus:
Eelnõu tugineb ootusel, et komisjoni ettepanekusse kirjutatud turustabiilsusreservi kasutamise parameetrite abil keskmine HKS2 ühiku hind ootamatult ei muutu. Selle eeltingimusteks on asjaolu, et komisjoni pakutud lävendid ning mahud on piisavad, et hoida lubatud heitkoguse ühiku hind soovitud tasemel.
Selgituste kohaselt hakati KHK2 heitkoguste andmeid koguma 2025. aastal, mistõttu ei pruugi tänaseks olla veel selgunud, kas tegelik vajadus HKS2 ühikute järele vastab eeldustele.
Juhime tähelepanu asjaolule, et komisjon opereerib praegu oma arvutustes CO2 hinnaga 45 eurot/tonn 2020. aasta hindades, mis tänaseks on kõrgem ja iga aastaga see tase pigem tõuseb.
Tervest ettepanekust kumab läbi ka teatud põhimõtteline vastuolu, sest eeldus on justkui, et stabiilsem lubatud heitkoguse ühiku hind motiveerib tegema investeeringuid heite vähendamisse, aga HKS2 üldise loogika järgi motiveerib investeerima pigem CO2 stabiilselt kõrge hinnatase.
Taustal on mitmete liikmesriikide mure selle pärast, et HKS2 rakendumine nihkub aasta võrra edasi, mis täiendab, et täiendavad kulud tarbijatele saabuvad hiljem ja samamoodi saabuvad hiljem ka eelarvesse laekuvad tulud. Kui tuludega on eelarves arvestatud, siis tuleb seda korrigeerida.
Seosed
| Nimi | K.p. | Δ | Viit | Tüüp | Org | Osapooled |
|---|