Leping

MEESKONNA CURRICULUM VITAE

Roll käesolevas töös: Analüütik

Nimi: Kandela Õun

Kontaktandmed: [email protected], tel +372 58551659

Praegune töökoht ja amet:

Tartu Ülikooli Pärnu kolledž, statistika nooremlektor

Teenistuskäik:

2001–… Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž, statistika õppejõud

2012–2022 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž, Uurimiskeskuse juhataja

2005–2008 Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž, Noorte teaduskeskus, juhataja

Hariduskäik: 2004–2014 Tartu Ülikool, Ühiskonnateaduste instituut, Sotsioloogia, doktorant.

2002–2004, Tartu Ülikool, Statistikainstituut rakendusstatistika

1994–1998, Tartu Ülikool, Matemaatikateaduskond, matemaatiline statistika (BSc)

Teostatud projektid/tööd

Rakendusuuringud:

COVID-19 mõju turismile omastele majandusharudele ja kaasnevad mõjud teistele majandusharudele. Uuringu lõpparuanne. Periood: 08.10.2020–28.01.2021 Rahastaja: Sihtasutus Eesti Teadusagentuur, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Läbiviijad: Tartu Ülikool, Sotsiaalteaduste valdkond, Pärnu kolledž. Roll: andmemalaüüsi teostamine. Täiendav info: https://www.etis.ee/Portal/Projects/Display/9e6c5c53-2a14-426b-907b- c34fb84cf93d. Kättesaadav: https://static.visitestonia.com/docs/3638987_c-19- taisaruanne-24-03-21.pdf

Publikatsioonid:

Kose, Marika; Tuula-Fjodorov, Reeda; Tappo, Kristin-Marie; Koor, Tatjana; Õun, Kandela (2023). Developing an Environmental Impact Assessment Methodology for Disc Golf Courses. Journal of Teacher Education for Sustainability, 25 (1), 133−154. DOI: 10.2478/jtes-2023-0009.

Piirman, Marit; Koor, Tatjana; Õun, Kandela (2021). Developing garden tourism and services – case of Garden Pearls Network in Estonia and Latvia. Book of Abstracts: Agroforestry for the transition towards sustainability and bioeconomy.: 5th European Agroforestry Conference. Ed. Donatella Spano, Francesca Camilli, Adolfo Rosati, Pierluigi Paris, Antonio Trabucco. European Agroforestry Federation, 522−523. https://drive.google.com/file/d/1qqysI_oF-EeDjJZAaS2ICWKNTlUubicj/view

Õun, Kandela; Kirikal, Kaisa (2020). A study of body measurements of sporty and not sporty persons living in Pärnu county. Papers on Anthropology, 29 (2), 92−103. DOI: 10.12697/poa.2020.29.2.08.

Muu oluline info:

Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku

enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel.

Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga

kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele

teha järelepärimisi kogemuse kohta.

Kandela Õun

(allkirjastatud digitaalselt)

1

PAKKUMUSE METOODIKA

hankele „Mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine,

tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumile“

1. Uuringu eesmärk

Töö eesmärk on läbi viia süsteemne, objektiivne ja sõltumatu analüüs Eesti mereala planeeringute

elluviimise kohta. Saadakse sisend mereala planeeringute ülevaatamiseks, et hinnata nende

elluviimise tulemuslikkust, jätkusuutlikkust ja mõju. Töö tulemusena antakse tellijale ülevaade

mereala planeeringute rakendamisest, nende järgimisest ja kasutamisest mereala erinevate

tegevuste raames sh kooskasutusest ning planeeringu elluviimisel ilmnenud olulistest mõjudest.

Samuti tuvastatakse erinevad kitsaskohad ning tehakse ettepanekuid protsesside tõhustamiseks.

Alljärgnev metoodika võimaldab käsitleda planeeringu rakendamist võrreldavalt kõigi kolme kehtiva

mereala planeeringu puhul nende ühisosas, erisustes ja valdkondlikus sisus. Analüüs on üheks

eelduseks planeeringutsükli üle otsustamiseks.

Uurimisküsimused:

K1. Mida on planeeringu rakendamisega saavutatud nii üldiselt, kui valdkondlikult ning kuidas need

vastavad planeeringu eesmärkidele? Millist muutust ning uusi arenguid on planeeringud

võimaldanud ja võimestanud eesmärkide ning suuniste kohaselt?

K2. Millised mõõdikud on asjakohased planeeringu tulemuste hindamiseks, kuidas need näitavad

planeeringu rakendamist?

K3. Mil määral vastavad planeeringud mereala ja valdkonna vajadustele ning arengueesmärkidele?

Kuidas on saavutatud kooskõla riiklike strateegiatega? Millised on vastuolud?

K4. Millised on planeeringute otsesed ja kaudsed mõjud sotsiaalsele, majanduslikule ja

keskkonnaalasele arengule merealal?

K5. Kuidas on korraldatud planeeringute rakendusprotsess (sh maakondlikul ja kohalikul tasemel)

ning millised tegurid seda toetavad või takistavad?

2

2. Uuringu kirjeldus

Uuringu aluseks on hankekutse kirjelduses sõnastatud hindamise eesmärgid (kutses osa 2), ulatus,

hindamisülesanded ja uurimisküsimused (kutses osa 3). Sellest lähtuvalt viiakse läbi süsteemne ja

objektiivne analüüs mereala planeeringute elluviimise kohta järgnevas ulatuses:

• Eesti mereala planeering, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146

(kõige värskemana).

• Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, mis kehtestati Hiiu maavanema

20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-

16-1472 on Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldus nr 1-1/2016/114 tühistatud

tuuleenergia tootmise alade osas. Ülejäänud osas on planeering kehtiv (protsessi õiguslikes

vaidlustes 2018 seisuga).

• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, mis kehtestati Pärnu

maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152.

Analüüs käsitleb alljärgnevaid teemasid:

• planeeringukohase arengu tulemused (üldine areng);

• mõõdikud (mõõdikute kaardistus ning asjakohasus);

• planeeringute asjakohasus;

• planeeringute mõjud;

• planeeringute elluviimise protsess;

• muud teemad lähtuvalt sidusgruppidele ning valdkondadele vastavalt töö läbiviija

ettepanekutele tellijale.

Analüüsi tulemusel antakse ülevaade planeeringute rakendumisest, jätkusuutlikkusest ja mõjust,

tuuakse välja olulised probleemid ja esitatakse ettepanekud planeeringute rakendamise

tõhustamiseks.

Uuring hõlmab:

• intervjuusid meremajanduse erinevate valdkondade esindajatega ja asjakohaste

sidusgruppidega;

3

• meremajanduse erinevate valdkondade ja sidusgruppide kogemuste kaardistamist;

• hinnangut merekasutuse soovituste rakendamisele vastavalt planeeringute nõuetele ning

tegevuse vastavusele mereala planeeringus sätestatule;

• analüüsi planeeringu mõju kohta valdkondlikele tegevustele, millist kasu või takistusi

mereplaneeringus nähakse;

• hinnangut merekasutuse kriteeriumitele vastavusele vastavalt sektorite vajadustele;

• ülevaadet ning hinnangut sidusrühmade rahulolule planeeringu kaasamisse planeeringu

elluviimise osas;

• probleemianalüüsi; • planeeringu elluviimisel ilmnenud olulisi tegureid, tähelepanekuid ning kitsaskohti; • ettepanekuid ning soovitusi mereala planeeringute rakendamise optimeerimiseks.

3. Uuringu metoodika

Eesmärgi saavutamiseks rakendatakse kombineeritud uurimisviisi, mis hõlmab nii kvalitatiivset kui

ka kvantitatiivset lähenemist. Kvalitatiivse andme- ja analüüsimeetodi puhul kasutatakse

varasemate kvalitatiivsete seireandmate tulemusi, viiakse läbi dokumentide sisuanalüüs, lisaks

kasutatakse rakendusteaduslike uuringuid ja valdkondliku aruandlust, viiakse läbi

poolstruktureeritud intervjuud ja teostatakse nende põhjal sisuanalüüs. Kvantitatiivse analüüsi

eesmärk on hinnata mereplaneeringu rakendamise tulemusi mõõdetavate näitajate kaudu

seonduvates planeerimise, arendamise ja meremajanduse teemades. Andmekogumine toimub nii

seotud dokumentidest kui riiklikest ja valdkondlikest allikatest (sh Statistikaamet, Tarbijakaitse ja

Tehnilise Järelevalve Amet, Transpordiamet, Keskkonnaamet, KOV planeeringud jm), kui ka

intervjuude käigus.

Uuringu läbiviija tagab selle, et valim katab erinevaid meremajanduse valdkondi (kalandus ja

vesiviljelus; taastuvenergia; meretransport, sadamad ning liiklus; keskkonnakaitse;

militaartegevused ning merealal või maismaa-mereala piiril olevate infrastruktuuride jm kaitse; jm).

Poolstruktureeritud intervjuud ja fookusgrupi intervjuud viiakse läbi erinevate meremajanduse

valdkondade esindajatega arvestades muuhulgas piirkondlikke eripärasid ja väljakutseid. Eesti

haldusjaotuse 79st kohalikust omavalitsusest 25 piirnevad merealaga. Tellija ettepanekul

kaasatakse valimisse:

4

• vähemalt 8 mereäärset kohalikku omavalitsust (näiteks Tallinn, Saaremaa, Hiiumaa,

Häädemeeste, Lääne-Harju, Kuusalu, Haljala, Lüganuse, Sillamäe);

o Intervjuud fookusgruppidena, kus igas kohalikus omavalitsuses on kaasatud

(abi)vallavanem, planeerija(d) (arhitekt/ehitusnõunik), keskkonnaspetsialist jt.

• vähemalt kaks maakondlikku arenduskeskust (näiteks Pärnumaa Arenduskeskus, Lääne-

Virumaa Omavalitsuste Liit, Hiiumaa Arenduskeskus);

o Intervjuud fookusgruppidena.

• Eesti Merendusklaster (EMK);

• meremajanduse erinevate sektorite katusorganisatsioonid;

• meremajanduse erinevate sektorite ettevõtjad (igast sektorist 3 esindajat).

Valimisse kaasamise kriteeriumid:

• kokkupuude mereala planeeringute rakendamisega;

• sektori või regiooni esinduslikkus/mitmekesisus;

• kompetents pakkuda ülevaatlikku hinnangut valdkonna arengusuundade ja probleemide

kohta;

• geograafiline esinduslikkus.

Valimisse hõlmatakse järgmised asutused, juriidilised isikud: Kaitseministeerium; Politsei- ja

piirivalveamet; Kliimaministeerium; Keskkonnaamet; Regionaal- ja Põllumajandusministeerium;

Transpordiamet; Eesti Linnade ja Valdade Liit; Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon; Eesti

Taastuvenergia Koda; Eesti Vesiviljelejate Liit; Eesti Kalaliit; Eesti Sadamate Liit; TS Laevad OÜ; jt.

Lähtuvalt valimist võtab uuringu läbiviija ühendust valimi kriteeriumi vastavate sidusgruppidega,

tutvustab töö eesmärke ning lepib kokku sobiva aja intervjuu(de) läbiviimiseks. Kui läbiviija leiab, et

ühe või teise huvigrupi kaasamine ei ole mõjuval põhjusel võimalik või soovib vajadusel laiendada

vastavaid huvigruppe, teeb ta seda kooskõlastatult tellijaga.

Uuringu läbiviija täpsustab enne uuringu läbiviimist koos tellijaga soovitud uurimisküsimused

(esitatud kutses), mis hõlmavad planeeringukohase arengu tulemusi, mõõdikuid

(kvantitatiivsed/kvalitatiivsed), planeeringu asjakohasust, planeeringu mõjusid ja elluviimist ning nii

5

elluviimise protsessi kui ka muid asjakohaseid küsimusi. Vajadusel täpsustatakse

uurimisküsimused ja fookusteemad jooksvalt ka tellitud töö käigus, kooskõlastatult tellijaga.

3.1. Andmekogumise ja -analüüsi meetodite täpsustus

3.1.1. Dokumendianalüüs

Esmalt koostatakse ülevaade kehtivatest mereala planeeringutest; seadusandlikest ja

strateegilistest dokumentidest; eelnevate aastate mereala planeeringute seire ülevaadetest ja

fookusgrupi intervjuude kokkuvõtetest; rahvusvahelistest kohustustest ja varasematest

mõjuhinnangutest. Dokumentide analüüsi kaasatakse ka teemaga seotud varasemad uuringud.

Dokumentide analüüsi eesmärk on siduda uurimisküsimused olemasolevate teadmistega,

tuvastada probleeme ja lähtuvalt analüüsist koostada intervjuude kavad, samuti määratleda

sobivad mõõdikud.

Dokumendid, mida kasutatakse analüüsis:

• Eesti mereala planeering;

• Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering;

• Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering;

• Planeerimisseadus jt teised kohalduvad seadused ning õigusaktid;

• Riiklik merepoliitika ja meremajanduse arengukavad ning nendega seotud uuringud (näit.

meetmekava sotsiaalmajanduslik analüüs, Eesti mereala seisundihinnangute sotsiaal-

majandusliku analüüs jne)

• Keskkonnastrateegiad, kliimapoliitika, energiamajanduse alusdokumendid ning seotud

uuringud (mere-ala seisund, keskkonnaseire, võõrliigid, vesiviljelus, müra jne);

• Rahvusvaheliste kohustustega soetud dokumendid (HELCOM jm)

• Mereala planeeringutega seotud uuringud, seirearuanded ning intervjuude kokkuvõtted;

• Teadusartiklid ning projektide aruanded, sh ESPON, 2022; Kohalike omavalitsuste roll

rohepöörde elluviimisel (TÜ, 2022), Saaremaa, Pärnumaa jt kliimakavad.

6

3.1.2. Fookusgruppide ning individuaalintervjuud

Intervjuud viiakse läbi poolstruktureeritud formaadis. Poolstruktureeritud intervjuud annavad töö

läbiviijale vajadusel küsimuste järjekorda ning sõnastust muuta ning lisada täpsustavaid küsimusi

sisukate vastuste puhul. See lähenemine loob ruumi uute probleemide või lahenduste ilmnemiseks

ning võimaldab koguda lisanduvat infot. Intervjuude kavad koostatakse vastavalt huvirühmadele

ning intervjuude kavade koostamisel toetutakse nii eelnevalt lähtestatud uurimisküsimustele kui ka

seotud kirjandusallikatele.

Intervjuude läbiviimine toimub kas silmast-silma või läbi videosilla (MS Teams jm) fookusgruppide

või ekspertintervjuuna. Kooskõlastatult intervjueeritavatega dokumenteeritakse ja salvestatakse

tehtavad intervjuud, transkribeeritakse üldistusega ja osundustega. Intervjuud kodeeritakse

süstemaatiliselt ning viiakse läbi temaatiline sisuanalüüs. Järgneb saadud tulemuste süntees, mille

põhjal koostatakse järeldused ning ettepanekud. Töös lähtutakse Isikuandmete kaitse üldmäärusest

(IKÜM), Eesti isikuandmete kaitse seadusest (IKS) ning tellija ja Tartu Ülikooli kehtivast

andmekaitsekorrast ja -tingimustest. Koos tellijaga otsustatakse andmetöötluslepingu sõlmimine.

4. Võimalikud riskid ja nende maandamine

Risk 1. Sidusrühmade piiratud kättesaadavus.

Riski tase: madal. Mõju: valimi esinduslikkus väheneb. Maandus: täpne ajaplaneerimine ning

tähtaegadest kinnipidamine; planeeritud pikem nimekiri võimalikest sidusrühmadest kui

miinimumnõuded vastavalt tellija soovidele esitatud oli; võimalikult varajane esmane kontakt

sidusrühmadega; töö läbiviija paindlikkus intervjuude läbiviimise osas (aeg, koht).

Risk 2. Andmete ebapiisav detailsus, killustatus.

Riski tase: madal. Mõju: Analüüsi terviklikkus kannatab. Maandus: Ekspertide kasutamine, teadus-

ja rahvusvaheliste allikate kaasamine. Vajadusel suhtlus tellijaga tekkivate ebapiisavuste

kaardistamisel ning koostöös läbiviijaga lahenduste leidmine.

7

Risk 3. Intervjuude subjektiivsus.

Riski tase: keskmine. Mõju: tulemuste kallutatus. Maandus: seosed seireandmete ja

dokumentidega, esinduslik valim.

Risk 4. Ajasurve.

Riski tase: kõrge. Mõju: lõpparuande hilinemine. Maandus: projektijuhtimise vahendid. Detailne

tööajagraafik koos vastutavate isikutega (töö läbiviijad); tegevuste paralleelne läbiviimine.

Projektijuht vastutab üldise töö toimimise eest ning suhtluse hoidmise eest nii töö tellija kui ka

meeskonnalikmete vahel. Projektijuht vastutab ajakava ja sidusrühmade kaasamise eest.

Analüütikud vastutavad andmete kvaliteedi ja analüüsi eest; valdkonnaeksperdid vastutavad

sisulise täpsuse ja teema kvaliteedi eest.

5. Oodatav tulemus

Töö tulemiks on ülevaade mereplaneeringute tulemuslikkusest, jätkusuutlikkusest ja mõjust.

Antakse terviklik ja valdkondlik ülevaade probleemist ning ilmnenud kitsaskohtadest, samuti

analüüsi ning intervjuude käigus selgunud olulistest asjaoludest ning võimalikest

lahendusettepanekutest. Esitatakse hinnang planeeringute mõjust. Esitatakse soovitusi planeeringu

uuendamiseks ja rakendamise tõhustamiseks.

Tulemustes käsitletakse:

• planeeringukohase arengu tulemusi;

• planeeringu aja- ja asjakohasust;

• mõõdikuid ja seirevajadusi;

• mõjusid ja elluviimise praktikaid;

• ettepanekuid mereala planeeringute rakendamise tõhustamiseks ja tulevikusuundadeks.

Uuringu tulemusena antakse tellijale üle aruanne töö tellijaga kooskõlastatud mahus ja formaadis.

Töö tellijale antakse aruande lisana üle koond probleemidest ja analüüsi ning intervjuude käigus

selgunud võimalikest lahendusettepanekutest. Töö lõpparuande lisana esitakse korrastatud

kokkuvõte, mis annab esindusliku ülevaate uurimistulemustest erinevate võtmevaldkondade lõikes.

8

Uuringu meeskonnal on vastavalt töö tellija kriteeriumile vajalik erialane pädevus ning kogemus,

vajadusel kaasatakse teisi eksperte. Meeskonda kuuluvad Tartu Ülikooli töötajatena: Antti Roose

(projektijuht), Heli Einberg (ekspert), Veiko Sepp (ekspert), prof Jonne Kotta (meremajanduse ja

merekeskkonna seisundi ekspert), Kandela Õun (analüütik). CVd on lisatud pakkumusele.

6. Uuringu läbiviimise ajakava

Uuringu läbiviimise ajakava lähtuvalt töö läbiviijale. Ajakava täpsustatakse avakohtumisel töö

tellijaga. Lepinguperioodi pikkus on lepingu sõlmimise hetkest 5 kuud (20 nädalat). Töö täpsem

ajakava on toodud tabelis 1.

Tabel 1. Uuringu ajakava 20 uuringunädala lõikes

1 2 3 4 5 6 7 8 9 10 11 12 13 14 15 16 17 18 19 20 Vastutaja Lepingu sõlmimine Projektijuht,

tellija Avakohtumine tellijaga

Projektijuht, tellija

Tööplaani kinnitamine Projektitiim, tellija

Etapp 1 Eeltöö ja taustaanalüüs Sidusgruppide määratlus ja taustaanalüüsi koostamine

Projektijuht, eksperdid, analüütik

Olukorra ja dokumendi-analüüs

Eksperdid, analüütik

Intervjuude sisu kooskõlastamine tellijaga

Projektijuht, tellija

Intervjueeritavate kooskõlastamine tellijaga

Projektijuht, tellija

Intervjuude ajakava ja raamistik

Projektijuht, eksperdid

Etapp 2 Andmekogumine ja intervjuud Intervjuude läbiviimine

Eksperdid, analüütik

Sisuanalüüsi teostamine ning seos dokumendianalüüsiga

Eksperdid, analüütik

Etapp 3 Analüüs ja järeldused Tulemuste, ettepanekute ja järelduste koostamine

Projektijuht, eksperdid, analüütik

Lõpparuande vormistamine ja kvaliteedikontroll

Projektijuht, eksperdid, analüütik

Tellija tagasiside Tellija, projektijuht

Etapp 4 Lõpparuande esitamine

Projektijuht

Lepingu lõpetamine Projektijuht, tellija

9

Aja- ja tegevuskava

Alljärgnev tegevuskava kinnitab ajakava ja kirjeldatud metoodika kohaselt konkreetsete tegevuste elluviimist, nende vastutajaid ja oodatavaid tulemus järgmistes rollides:

• Antti Roose – projektijuht: juhtimine, suhtlus tellija ja sidusgruppidega, süntees,

kvaliteedikontroll;

• Heli Einberg – ekspert: metoodika, sidusgrupid, intervjuud, analüüs;

• Kandela Õun – analüütik: intervjuud, andmetöötlus, sisuanalüüs;

• Prof Jonne Kotta – ekspert: meremajandus ja merekeskkonna seisund, ettepanekud;

• Veiko Sepp – ekspert: sidusgrupid, intervjuud, regionaalareng.

Etapp 1. Eeltöö ja taustaanalüüs (nädalad 1–5)

• Tegevused:

o Lepingu sõlmimine ja avakohtumine tellijaga (Antti Roose).

o Sidusgruppide määratlemine ja esialgne taustaanalüüs (Heli Einberg, Veiko Sepp).

o Dokumendianalüüsi lähteülesande koostamine: kehtivad mereala planeeringud,

seadusandlikud ja strateegilised dokumendid (Kandela Õun).

o Intervjuude kavade esialgne koostamine (Heli Einberg, Antti Roose).

• Tulemused:

o Kinnitatud tööplaan ja metoodika.

o Sidusgruppide nimekiri ja taustaanalüüsi raport.

o Esialgne dokumendianalüüsi kokkuvõte.

o Intervjuukava.

Etapp 2. Andmekogumine ja intervjuud (nädalad 6–14)

• Tegevused:

o Poolstruktureeritud intervjuude läbiviimine KOVide, arenduskeskuste ja asutustega

(Antti Roose koordineerib; Heli Einberg ja Veiko Sepp, vajadusel ka teised viivad läbi).

o Fookusgrupi intervjuud meremajanduse valdkondade esindajatega (Heli Einberg ja

Veiko Sepp viivad läbi).

o Intervjuude koondamine ja üldistus (Heli Einberg, Kandela Õun).

o Andmete kogumine allikatest (Kandela Õun).

10

• Tulemused:

o Intervjuude andmestik.

o Fookusgruppide kokkuvõtted.

o Kvantitatiivsete näitajate tabelid.

o Esmane sidusrühmade hindamispositsioon.

Etapp 3. Analüüs ja järeldused (nädalad 10–19)

• Tegevused:

o Sisuanalüüsi teostamine ja seoste loomine dokumendianalüüsiga (Heli Einberg,

Kandela Õun).

o Mõõdikute hindamine (Heli Einberg).

o Planeeringute mõjude analüüs sotsiaal-, majandus- ja keskkonnaaspektides (Heli

Einberg, Kandela Õun, Prof Jonne Kotta, Veiko Sepp).

o Regionaalse mõju ja kooskõla riiklike strateegiatega hindamine (Veiko Sepp).

o Vaheversiooni kvaliteedikontroll ja arutelud tellijaga (Antti Roose).

• Tulemused:

o Analüüsi osad koos mõõdikute ja mõjude hinnanguga.

o Tellija tagasiside põhjal täiendatud analüüs.

Etapp 4. Lõpparuande koostamine ja esitamine (nädalad 19–20)

• Tegevused:

o Tulemuste süntees ja ettepanekute koostamine (Antti Roose, Heli Einberg, prof Jonne

Kotta, Veiko Sepp).

o Lõpparuande vormistamine ja kvaliteedikontroll (Antti Roose, Heli Einberg, Kandela

Õun).

o Lõpparuande esitamine tellijale (Antti Roose).

• Tulemused:

o Lõpparuanne vastavate allosadega, lahendusettepanekud.

o Projekti lõputegevused ja lepingu lõpetamine.

11

Tabel 2. Rollide jaotus

Roll Tegevused Oodatav tulemus

Antti Roose,

projektijuht

Koordineerib kogu protsessi, suhtlus tellijaga,

kvaliteedikontroll

Kinnitatud tööplaan,

lõpparuanne

Heli Einberg,

ekspert

Intervjuukavade koostamine, intervjuud,

mõõdikute hindamine

Metoodiliselt korrektne

analüüs

Kandela Õun,

analüütik

Dokumendianalüüs, intervjuud,

intervjuuanalüüs

Süsteemne andmestik ja

sisuanalüüs

Prof Jonne Kotta,

ekspert Meremajanduse sektori arengute analüüs

Valdkondlikud hinnangud ja

ettepanekud

Veiko Sepp,

ekspert

Intervjuud, regionaalse asjakohasuse ja

strateegilise kooskõla hindamine

Regionaalne analüüs ja

ettepanekud

Pakkumuse maksumus

1. Informatsioon pakkuja kohta

Pakkuja andmed

Pakkuja nimi (s.o juriidilise isiku nimi) Tartu Ülikool

Registrikood 74001073

Aadress Ülikooli 18, 50090 Tartu

Pakkuja kontaktisik pakkumusel

Ees- ja perekonnanimi Antti Roose

Telefoninumber +372 53328233

E-posti aadress [email protected]

Pakkumuse edukaks tunnustamisel lepingu allkirjastaja

Ees- ja perekonnanimi Siret Rutiku

Ametikoht Grandikeskuse juhataja

Pakkumuse edukaks tunnistamisel lepingujärgne kontaktisik

Ees- ja perekonnanimi Antti Roose

Telefoninumber +372 53328233

E-posti aadress [email protected]

2. Töö maksumus

Töö maksumus eurodes ilma käibemaksuta Käibemaks

19 000 eurot 4 560 eurot

Käesoleva pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et:

on pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimustest aru saanud ja nõustub antud hanke

teostama pakkumuse esitamise ettepanekus toodud tingimustel ja tähtajal pakkumuse maksumuse

vormis märgitud maksumusega;

pakkumus on jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

Pakkuja: Tartu Ülikool

Pakkuja esindaja: Siret Rutiku, grandikeskuse juhataja

/allkirjastatud digitaalselt/

TÖÖVÕTULEPING nr 5-4/9-1

ERITINGIMUSED

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht

Suur-Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel maa- ja ruumipoliitika osakonna

juhataja Ivari Rannama (edaspidi Tellija),

ja

Tartu Ülikool, registrikood 74001073, asukoht Ülikooli 18, 50090 Tartu, mida esindab

rektori 29.12.2017 käskkirja nr 19 alusel Tartu Ülikooli Grandikeskuse juhataja Siret

Rutiku

(edaspidi nimetatud Töövõtjad, eraldi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos

ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest

Lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja

parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad

(II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib

prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus, täitmine ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine –

intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine.

2.2. Töövõtja kohustub tegema tööd vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades

sätestatud tingimustele.

2.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud hanke alla väikehanke piirmäära1

tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks

tunnistatud pakkumusele.

2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö vastavalt väikehanke

lähteülesandele ja annab selle tulemused tellijale üle hiljemalt 20. nädala viimasel

tööpäeval peale lepingu sõlmimist.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas

üheksateist tuhat eurot (ilma käibemaksuta, 19000 €) arve alusel pärast tööde

1 MKM hankekord § 9, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist. Hinnale lisandub

käibemaks õigusaktides sätestatud korras. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on

allkirjastanud akti.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja

töö vastuvõtmisel on Lembe Reiman, telefon +372 5885 1406, e-post:

[email protected] .

4.2. Töövõtja volitatud esindajad lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise

kontrollimisel on Antti Roose telefon 5332 8233, e-post [email protected] .

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Väikehanke lähteülesanne;

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus;

5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)

5.1.4. Lisa 4. Tartu Ülikooli rektori 29. detsembri 2017. a käskkiri nr 19

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil: https://mkm.ee/ministeerium-

uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

6.2. Käesolevas lepingus ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2.

6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

Tellija: Töövõtja:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Ivari Rannama Siret Rutiku

Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Grandikeskuse juhataja

Mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tellib mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamiseks intervjuude läbiviimise, tulemuste koondamise ja analüüsi koostamise.

Hanke eesmärk on saada sisend mereala planeeringute ülevaatamiseks, et hinnata nende elluviimise tulemuslikkust, jätkusuutlikkust ja mõju. Töö tulemusena soovitakse saada ülevaade mereala planeeringute rakendamisest, nende järgimisest ja kasutamisest mereala erinevate tegevuste raames, sh kooskasutuses, ning planeeringu elluviimisel ilmnenud olulistest mõjudest. Samuti soovitakse tuvastada erinevaid kitsaskohti ning saada ettepanekuid protsesside tõhustamiseks.

1. Taustainfo

Mereala planeerimise eesmärk on leppida kokku Eesti mereala kasutuse põhimõtetes pikas perspektiivis, et panustada merekeskkonna hea seisundi saavutamisse ja säilitamisse ning edendada meremajandust. Planeeringuga määrati kindlaks, millistes piirkondades ja millistel tingimustel saab merealal tegevusi ellu viia. Mereala planeeringu koostamise käigus käsitleti merealal juba toimuvate ja alles kavandatavate tegevuste koosmõju. Samuti hinnati nendega kaasnevat mõju merekeskkonnale ja majandusele ning tegevuste sotsiaalset ja kultuurilist mõju. Mõjude hindamise tulemused kajastuvad seletuskirjas, koostatud on ka eraldiseisev mõjude hindamise aruanne. Kehtestatud mereala planeering on aluseks erinevate mereala kasutamist lubavate otsuste langetamisel nii ministeeriumidele kui ametitele ning suunab ka ettevõtjate, investorite, kohalike omavalitsuste ning rannikukogukondade tegevust. Mereala planeeringuga tuleb arvestada planeeringute, mereala kasutust mõjutavate otsuste, merekasutuseks väljastatavate lubade ning riigi ja kohaliku omavalitsuse strateegiliste arengudokumentide koostamisel.

1.1. Kehtivad mereplaneeringud

Eesti merealal on kolm kehtivat planeeringut:

1. Eesti mereala planeering, mis kehtestati Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022 korraldusega nr 146. Eesti mereala planeering käsitleb kogu Eesti mereruumi: nii sisemerd, territoriaalmerd kui majandusvööndit. Eesti mereala planeering on riigi tasandi

strateegiline ruumilise arengu alusdokument, mis kavandab põhimõttelisi arenguid mereruumis ligikaudu järgmiseks 15 aastaks.

2. Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, mis kehtestati Hiiu maavanema 20.06.2016 korraldusega nr 1-1/2016/114. Riigikohtu 08.08.2018 otsusega kohtuasjas nr 3-16-1472 on Hiiu maavanema 20. juuni 2016. a korraldus nr 1-1/2016/114 tühistatud tuuleenergia tootmise alade osas. Ülejäänud osas on planeering kehtiv.

3. Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering, mis kehtestati Pärnu maavanema 17.04.2017 korraldusega nr 1-1/17/152 .

1.2. Planeeringute ülevaatamise vajadus

Planeerimisseaduse § 25 ja § 72 sätestavad, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium vaatab maakonnaplaneeringud koos üleriigilise planeeringuga üle vähemalt iga viie aasta tagant ja esitab Vabariigi Valitsusele kokkuvõtte ülevaatamise tulemustest kuue kuu jooksul ülevaatamisest arvates.

Üleriigilise planeeringu ja maakonnaplaneeringute ülevaatamisega selgitatakse välja:

1) planeeringukohase arengu tulemused ja planeeringu edasise elluviimise võimalused;

2) planeeringu vastavus käesoleva seaduse eesmärgile;

3) planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale ning oluliste negatiivsete mõjude vähendamise tingimused;

4) uue planeeringu koostamise vajadus;

5) muud planeeringu elluviimisega seotud olulised küsimused.

Maakonnaplaneeringu ülevaatamisega selgitatakse lisaks välja ka planeeringutest ja õigusaktidest tulenevate muudatuste planeeringusse tegemise vajadus.

Arvestades, et meri toimib ühe tervikliku ökosüsteemina ning merealade planeeringud ja merel toimuvad tegevused on omavahel tihedalt seotud, on mõistlik planeeringute ülevaatamist ja elluviimise mõjude hindamist teha ühiselt. See võimaldab paremini arvestada piirkondade vaheliste seoste ja kumulatiivsete mõjudega ning toetab terviklikku ja koordineeritud lähenemist merekeskkonna kasutamisele ja kaitsele.

1.3. Mereplaneeringute seire

2023.a töötati välja mereala planeeringute seire metoodika. Iga-aastane seire koosneb kolmest omavahel seotud komponendist – mereplaneeringu protsess, mereplaneeringu tegevuskava ja mere valdkonnad. Seire raames on läbi viidud seotud ametkondadega valdkondade põhised fookusgrupi intervjuud, mis katavad perioode 2022-2023.a ja 2024.a. Antud intervjuude eesmärgiks on:

• Saada sisend valdkondlike muutuste ja planeeringukohase arengu mõistmiseks ja hindamiseks;

• Saada sisend andmepõhise seire sisustamiseks; • Hinnata mereala planeeringu asjakohasust ja võimalikke mõjusid; • Mõista planeeringu elluviimisel ilmnenud kitsaskohti, sh ressursside, pädevuste ja

teadlikkuse olemasolu vajalike tegevuste elluviimisel.

2. Eesmärk

Hankega tellitava töö eesmärk on läbi viia süsteemne, objektiivne ja sõltumatu analüüs mereala planeeringute elluviimise kohta. Analüüsi käigus:

1. viiakse läbi intervjuud meremajanduse erinevate valdkondade esindajatega ja asjakohaste sidusgruppidega;

2. kaardistatakse meremajanduse erinevate valdkondade ja sidusgruppide kogemused mereplaneeringute rakendamisel, sh hinnatakse, kas merekasutuse soovitusi rakendatakse nõuetekohaselt ja kas tegevus vastab mereala planeeringutes sätestatule;

3. analüüsitakse, kuidas on planeering mõjutanud valdkondlike tegevusi, millist kasu või takistusi mereplaneeringust nähakse;

4. hinnatakse, kas merekasutuse kriteeriumid vastavad sektorite vajadustele; 5. selgitatakse välja sidusrühmade rahulolu planeeringu elluviimisega; 6. tuvastatakse planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud ja kitsaskohad; 7. tehakse ettepanekud mereala planeeringu rakendamise tõhustamiseks ning

esitatakse soovitused/ootused tulevikuks.

Analüüs peab hõlmama kõiki kolme Eesti mereala käsitlevat planeeringut:

• Eesti mereala planeering • Hiiu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering • Pärnu maakonnaga piirneva mereala maakonnaplaneering.

3. Analüüsis käsitletavad teemad

Uurimisküsimused:

Planeeringukohase arengu tulemused (üldine areng)

1. Kuidas on teie tööülesanded seotud mereala arenguga / või täpsemalt mereala planeeringuga. Milliste erinevate valdkondade ja teemadega te kokku puutute ja mis ülesandeid täidate (sh täpsustada rahvusvahelistest organisatsioonides osalemine)?

2. Milliste merealadega (geograafiliselt) on Teie ülesanded seotud/või on olnud? 3. Palun kirjeldage oma valdkonna arenguid (seoses merealalaga) viimaste aastate

(u 5 a) jooksul. Millised valdkondlikud teemad ja probleemid on olnud esiplaanil ja mis põhjustel? Kas on ilmnenud uusi vajadusi/teemasid?

4. Kas teie hinnangul ei ole mõned valdkondlikud teemad saanud piisavalt tähelepanu? Palun kirjeldage võimalikke põhjuseid?

5. Küsitledes käsitleda võimalikke muutuseid ja põhjuseid nii rahvusvahelisel kui siseriiklikul tasandil (sh ka erasektori huvid, uued rahvusvahelised kohustused), sh täpsustada õiguslikust raamistikust tulenevaid probleeme ning nende lahendusi.

Mõõdikud

1. Milliseid andmeid kogute oma valdkondlike teemade arengute kohta (seoses merealaga sh meri-maismaa seosed)?

2. Milliseid on teie valdkonna tähtsaimad valdkondlikud mõõdikud (sh side eesmärkidega) ja kuidas neid seiratakse?

3. Kas on olulisi teadus- ja arendusprojekte teie valdkonnas? Milliseid (sh digi)? 4. Kas meil on rahvusvahelised kohustused Teie valitsusalal/valdkonnas, mida

peame täitma?

Planeeringu asjakohasus

1. Millisel viisil mereala planeering on toetanud/suunanud Teie valdkonna tegevus ja eesmärkide saavutamist?

2. Millisel viisil mereala planeering on piiranud Teie valdkonna tegevusi? 3. Kuidas oma valdkonnas olete järginud mereala planeeringu visiooni ja ruumilise

arengu põhimõtteid? Palun tooge näiteid (sh edulood). Milliste põhimõtete järgimine esitab kõige rohkem väljakutseid ja mis põhjustel.

4. Mida uut olete valdkonnas märganud, mida hetkel mereala planeering ei käsitle? Kas neid teemasid on vaja planeeringuga või muul viisil täiendavalt reguleerida?

5. Millised on teie arvates mereala arengu peamised väljakutsed lähiaastatel? Millisena näete praegust suunda ja kas suund on sama?

Planeeringu mõjud ja elluviimine

1. Millised on teie hinnangul planeeringu elluviimisel ilmnenud olulised mõjud majanduslikule, sotsiaalsele, kultuurilisele ja looduskeskkonnale. Juhul kui on ka negatiivseid mõjusid, siis millised on oluliste negatiivsete mõjude vähendamise võimalused?

2. Palun tooge välja peamised valdkondlikud tegevused, mida olete viimastel aasatel läbi viinud (sh seoses tegevuskavas toodud tegevustega). Milline on olnud nende tegevuste mõju, sh kuidas mõju hindate?

3. Milliseid tegevusi ja mis eesmärkidel plaanite lähitulevikus?

Planeeringu elluviimise protsess

1. Milliseid ressursse nii (inim- kui rahalised) olete saanud kasutada ülesannete täitmiseks?

2. Mis otstarbel olete ressursse kasutanud ? (Näiteks, kellele ja mis tingimustel on toetuseid antud)

3. Kas ressursid on piisavad või kas lähitulevikus saaks kasutada täiendavaid ressursse? Mille tarbeks?

4. Keda või milliseid huvigruppe olete kaasanud koostööks? Sh kas on uusi huvigruppe lisandunud? või Kas teid kui huvigruppi on kaasatud?

5. Kuidas olete kaasanud huvigruppe? või Kuidas on teid kui huvigruppi kaasatud? 6. Kas tunnete, et vajalikud ressursid ja inimesed on olnud esindatud ja kaasatud?

(sh nii rahvusvahelisel kui kohalikul ja sektori tasandil) 7. Kuidas olete panustanud merekasutusega seotud pädevuste ja teadlikkuse

suurendamisse? 8. Millised on teie hinnangul vajalike pädevuste (sh kohalik tasand) ja teadlikkuse

suurendamise väljakutsed lähiaastatel?

Tegemist on esmaste uurimisküsimustega, mis lähtuvad mereala planeeringute seire raames läbiviidud ametkondlike fookusgruppide intervjuude küsimustest. Sõltuvalt sidusgrupist ei pruugi osad uurimisküsimused olla antud sidusgrupile asjakohased. Analüüsi läbiviijale antakse võimalus koostöös tellijaga täpsustada uurimisküsimusi, et saavutada analüüsi eesmärk parimal viisil. Pakkuja esitab oma nägemuse uurimisküsimuste käsitlemisest ja nende täiendamisest oma pakkumuses. Tellija näeb ette, et uurimisküsimusi saab täpsustada ka uurimise käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. Täpsustamise tulemusel osutatava teenuse mahu suurenemine ei kaasne.

Mereala planeeringute seire raames läbiviidud fookusgrupi intervjuude kokkuvõtted on saadaval veebilehel. Antud kokkuvõtteid tuleb kasutada tulemuste koondamisel ja analüüsi koostamisel.

4. Töö teostamise metoodika ja oodatav tulemus

Pakkuja esitab oma nägemuse töö teostamise metoodikast, mis tagab analüüsi eesmärkide täitmise parimal viisil, sealhulgas esitab pakkuja oma pakkumuses omapoolse nägemuse valimite moodustamisest intervjueeritavatest, analüüsitavatest materjalidest ja muust andmekorjest koos põhjendustega. Valim peab katma erinevaid meremajanduse valdkondi. Samuti esitab pakkuja oma pakkumuses töö teostamise metoodikaga ja läbiviimisega seotud riskide ja nende maandamiseks vajalike tegevuste kirjelduse.

Töö teostamise metoodika koostamisel peab töö läbiviija arvestama, et töö lõpparuande lisana esitatakse korrastatud kokkuvõte, mis annab esindusliku ülevaate uurimistulemustest erinevate valdkondade lõikes. Töö läbiviijale jäetakse võimalus koostöös tellijaga ülevaatetabeli teemasid täpsustada või muuta lähtuvalt valitud metoodikast.

Uurimisküsimustele vastamiseks on vajalik viia läbi intervjuud või fookusgrupi intervjuud meremajanduse erinevate valdkondade esindajatega. Sobivate meetodite valikul ja valimi koostamisel tuleks arvestada, et esindatud oleks kõik peamised meremajanduse valdkonnad, sh arvestades mh ka piirkondlikke eripärasid ja väljakutseid. Seetõttu peab tellija hinnangul valimisse olema kaasatud lisaks kõigile asjaomastele asutustele soovitavalt ka vähemalt 8 mereäärset kohalikku omavalitsust, vähemalt 2 maakondlikku arenduskeskust, Eesti Merendusklaster, meremajanduse erinevate sektorite katusorganisatsioonid ja meremajanduse erinevate sektorite ettevõtjad (soovitavalt igast sektorist 3 esindajat).

Töö läbiviijale jäetakse võimalus täpsustada uurimismeetodeid ja allikaid lähtuvalt pakkuja nägemusest selle kohta, kuidas on kõige mõistlikum töö eesmärki täita. Tellija näeb ette, et nimetatud metoodilisi valikuid saab täpsustada ka töö käigus, lähtudes lisanduvatest teadmisest valdkonna kohta. Pakkuja peab olema valmis tellija soovil asendama töölõike samaväärsetega, kui tegevuste teostamise käigus selgub, et vahetus aitab paremini saavutada soovitavaid tulemusi.

Töö tulemiks on ülevaade mereplaneeringute tulemuslikkusest, jätkusuutlikkusest ja mõjust. Vajadusel antakse soovitused planeeringu uuendamiseks.

Töö tulemusena antakse tellijale üle struktureeritud koond ilmnenud kitsaskohtadest ja analüüsi ning intervjuude käigus selgunud võimalikest lahendusettepanekutest.

5. Eeldatav ajakava

Lepinguperioodi pikkus on lepingu sõlmimise hetkest 5 kuud.

• Avakohtumine tellijaga – eeldatavasti jaanuaris 2026 peale lepingu allkirjastamist; • Tööplaani kinnitamine, milles töö tellija ja pakkuja on kokku leppinud töö

teostamise täpse metoodika, meeskonna ja ajakava – hiljemalt nelja nädala jooksul alates lepingu sõlmimisest;

• Töö üleandmise tähtaeg – eeldatavasti mai 2026.

6. Nõuded pakkuja meeskonnale

6.1. Pakkuja peab tagama töö teostamiseks kogu hankelepingu vältel tellitud töö teostamiseks vajalikest liikmetest koosneva meeskonna punktis 6.2. ja 6.3. toodud kompetentside ulatuses. Üks meeskonnaliige võib täita mitut pädevusnõuet ja rolli.

Pakkumuses tuleb meeskonnaliikmete kirjeldamisel esitada piisav info, et tellijal oleks võimalik hinnata meeskonnaliikmete nõuetele vastavust.

6.2. Pakkuja meeskonda kuulub vähemalt:

6.2.1. Projektijuht, kes vastutab projektis osapoolte koostöö koordineerimise eest, tagab projekti (vahe)tulemuste vastavuse töö eesmärkidele, suhtleb Tellija esindajaga. Projektijuht peab omama viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast vähemalt kolmeaastast töökogemust avaliku sektori konsultatsiooniprojektide projektijuhina.

6.2.2. Ekspert, kes peab viimase 60 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast olema läbi viinud vähemalt kahes avaliku sektori konsultatsiooniprojektis eri osapoolte arvamuskorjet personaalintervjuude, fookusgruppide või rühmaarutelude vormis vähemalt 40 töötunni ulatuses.

6.3. Vähemalt üks pakkuja meeskonnaliige peab olema viimase 84 kuu jooksul arvates pakkumuse esitamise ettepaneku saamise kuupäevast osalenud valdkonnaeksperdina vähemalt ühes ruumilise planeerimisega seotud analüüsis.

6.4. Pakkumuses esitatud meeskonnaliikmed peavad töö teostamises osalema isiklikult ning nende vahetamine võib toimuda üksnes tellija kirjalikul nõusolekul samaväärse kogemusega meeskonnaliikme vastu. Meeskonnaliikmete kogemuse ajalist perioodi arvestatakse sel juhul tellijale vastava soovi esitamise hetkest tagasiulatuvalt.

7. Pakkumuse vormistamine ja esitamine

7.1. Pakkumuses esitab pakkuja:

7.1.1. pakkumuse kogumaksumuse (lisa 1), milles on välja toodud maksumus nii käibemaksuga kui ka käibemaksuta;

7.1.2. Meeskonnaliikmete nimed, CV (lisa 2) ja dokumendid, mis tõendavad punktis 6 nimetatud nõuetele vastavust.

7.1.3. töö teostamise metoodika koos aja- ja tegevuskavaga, mis peab sisaldama vähemalt järgmist:

7.1.3.1. töö koostamise peamised põhimõtted ja kasutatavad meetodid;

7.1.3.2. tegevuskava koos konkreetsete ja asjakohasete tegevustega töö elluviimiseks;

7.1.3.3. kavandatav intervjueeritavate jaotus ja valikukriteeriumid;

7.1.3.4. aja- ja tegevuskava nädalase täpsusega, kus tegevused on esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega. Iga tegevuse juures tuleb märkida ka läbiviija(d) ja seotud osapooled;

7.1.3.5. kirjeldus töö teostamisega kaasnevatest riskidest, nende haldamise meetmetest ning põhjendus nende võimalikule mõjule eesmärkide saavutamisel.

7.2. Pakkuja kannab kõik pakkumuse ettevalmistamise ja esitamisega seotud kulud ning pakkumuse tähtaegse esitamise riski.

7.3. Pakkumuse eeldatav maksumus on 20 000 eurot (ilma käibemaksuta).

7.4. Esitatud pakkumus peab olema jõus vähemalt 30 päeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

7.5. Pakkumus tuleb esitada hiljemalt 12.12.2025 kell 12.00 e-posti aadressile [email protected]. Pakkumus peab olema digitaalselt allkirjastatud pakkuja seadusjärgse või volitatud isiku poolt (lisa 5).

7.6 Ühispakkumuse esitamise korral peab pakkumus sisaldama kinnitust, et hankelepingu täitmise eest vastutavad ühispakkujad solidaarselt ning ühispakkujate volikirja (lisa 6).

7.7. Pakkumus on konfidentsiaalne kuni hankelepingu sõlmimiseni.

7.8. Pakkuja märgib pakkumuses, milline teave on pakkuja ärisaladus ning põhjendab teabe ärisaladuseks määramist. Pakkuja ei või ärisaladusena märkida pakkumuse maksumust või osamaksumusi. Hankija ei avalikusta pakkumuste sisu ärisaladusega kaetud osas. Hankija ei vastuta ärisaladuse avaldamise eest osas, milles pakkuja ei ole seda ärisaladuseks märkinud.

7.9. Pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et on töövõtulepingu üldtingimustega tutvunud veebilehel https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja- ministrid/hanketeated.

8. Pakkumuste menetlemine

8.1. Hankija avab kõik tähtajaks esitatud pakkumused, kontrollib esitatud pakkumuste vastavust väikehanke alusdokumendis sätestatud nõuetele ning teeb põhjendatud kirjaliku otsuse pakkumuste vastavaks tunnistamise või tagasilükkamise kohta.

8.2. Juhul kui pakkumus ei vasta väikehanke alusdokumentides esitatud tingimustele, lükkab hankija pakkumuse tagasi. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles ei esine sisulisi kõrvalekaldeid hanke alusdokumentides sätestatud tingimustest.

8.3. Pakkuja, kelle pakkumus on tagasi lükatud, ei osale edasises hankemenetluses.

8.4. Hankija võib tagasi lükata pakkumuse, kui selle maksumus ületab töö eeldatava maksumuse.

8.5. Hankija võib teha põhjendatud kirjaliku otsuse kõigi pakkumuste tagasilükkamise kohta, kui hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks uued asjaolud, mis välistavad või muudavad hankijale ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpule viimise hanke alusdokumentides sätestatud tingimustel.

8.6. Hankija ei kanna vastutust pakkujate ees, kui kõigi pakkumuste tagasilükkamine on toimunud käesolevas dokumendis sätestatud tingimustel.

8.7. Edukaks tunnistatakse majanduslikult soodsaim, so parima hinna ja kvaliteedi suhtega pakkumus, mis saab hindamiskriteeriumite lõikes enim väärtuspunkte. Hindamiskriteeriumid on toodud lisas 3.

9. Hankelepingu sõlmimine

9.1. Hankeleping (edaspidi töövõtuleping, lisa 4) sõlmitakse pakkujaga, kelle vastavaks tunnistatud pakkumus on tunnistatud edukaks.

9.2. Töövõtulepingut ei sõlmita enne viie päeva möödumist eduka pakkumuse otsuse kohta teate esitamisest, v.a juhul kui pakkumuse edukaks tunnistamise ajal on menetluses vaid üks riigihankes osalev pakkuja.

9.3. Töövõtuleping jõustub arvates lepingu allkirjastamisest hankija ja pakkuja poolt.

9.4. Kui edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja ei allkirjasta töövõtulepingut kolme kalendripäeva jooksul alates hankija poolt allkirjastatud lepingu saatmisest pakkujale, siis seda on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolset lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi võtmist. Sellisel juhul on hankijal õigus tunnistada kehtetuks pakkumuse edukaks tunnistamise otsus ning hinnata kõiki ülejäänud vastavaks tunnistatud pakkumusi uuesti ja tunnistada edukaks hindamise tulemusel järgmine pakkumus.

10. Töö eest tasumine

Töö eest tasumine toimub ühes osas pärast töö vastuvõtmist üleandmise-vastuvõtmise aktiga.

11. Hankedokumendi lisad

Lisa 1 Pakkumuse maksumuse vorm

Lisa 2 Meeskonna Curriculum Vitae

Lisa 3 Hindamismetoodika ja eduka pakkumuse valimine

Lisa 4 Lepingu projekt

Lisa 5 Volikirja vorm

Lisa 6 Ühispakkujate volikirja vorm

Hankedokumendi lisa 1

PAKKUMUSE MAKSUMUSE VORM

1. Informatsioon pakkuja kohta

Pakkuja andmed

Pakkuja nimi (s.o juriidilise isiku nimi)

Registrikood

Aadress

Pakkuja kontaktisik pakkumusel

Ees- ja perekonnanimi:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

Pakkumuse edukaks tunnistamisel lepingu allkirjastaja

Ees- ja perekonnanimi:

Ametikoht:

Pakkumuse edukaks tunnistamisel lepingujärgne kontaktisik

Ees- ja perekonnanimi:

Telefoninumber:

E-posti aadress:

2. Töö maksumus

Töö maksumus eurodes ilma käibemaksuta

Käibemaks

Käesoleva pakkumuse esitamisega kinnitab pakkuja, et:

on pakkumuse esitamise ettepanekus esitatud tingimustest aru saanud ja nõustub antud hanke teostama pakkumuse esitamise ettepanekus toodud tingimustel ja tähtajal pakkumuse maksumuse vormis märgitud maksumusega;

pakkumus on jõus vähemalt 30 kalendripäeva alates pakkumuste esitamise tähtpäevast.

Hankedokumendi lisa 2

MEESKONNA CURRICULUM VITAE

Andmed sisaldavad informatsiooni mahus, mis võimaldab hinnata nõuetele vastavust.

Muu oluline informatsioon:

Roll käesolevas töös:

Nimi:

Kontaktandmed:

Praegune töökoht ja amet:

Teenistuskäik:

…

…

Hariduskäik:

…

…

Teostatud projektid/ tööd (eelkõige projektid/tööd, mis tõendavad vajalikku kompetentsi/töökogemust):

Tööga/projektiga töötamise alustamise ja lõpetamise aeg kuu ning aasta täpsusega:

Tööandja/tellija andmed (Asutuse/ettevõtte nimi, kontaktisiku nimi, telefon, e-posti aadress):

Viide/link tööle selle olemasolul ja vastuvõtmise/heakskiitmise kuupäev:

Roll projektis/töös:

…

…

Andmete esitamisega kinnitab isik (meeskonna liige), et on andnud pakkujale nõusoleku enda meeskonnaliikmeks nimetamiseks ja kinnitab osalemist hankelepingu täitmisel.

Andmete esitamisega antakse hankijale õigus andmete töötlemiseks eesmärgiga kontrollida esitatud andmete õigsust. Hankija võib vajadusel tööandjatele/tellijatele teha järelepärimisi kogemuse kohta.

(allkirjastatud digitaalselt)

Hankedokumendi lisa 3

HINDAMISMETOODIKA JA EDUKA PAKKUMUSE VALIMINE

1. Üldised põhimõtted

1.1. Hankija hindab kõiki vastavaks tunnistatud pakkumusi lähtuvalt hindamismetoodikas esitatud hindamiskriteeriumitest 100-väärtuspunkti süsteemis. Kui pakkumus ei vasta hankija poolt käesoleva pakkumuse esitamise ettepanekus ja lähteülesande kirjelduses esitatud tingimustele, siis pakkumus lükatakse tagasi ja pakkumust ei hinnata.

1.2. Hankija võib lükata pakkumuse tagasi ka juhul, kui pakkuja on esitanud 0 väärtusega maksumuse.

1.3. Hankekomisjoni hindamiskriteeriumitele antud punktid summeeritakse. Hankekomisjon annab punkte ühiselt, konsensuse alusel. Konsensuse mittesaavutamisel võetakse vaidlusaluses küsimuses komisjoni liikmete hinnete aritmeetiline keskmine.

1.4. Edukaks pakkumuseks tunnistatakse majanduslikult soodsaim pakkumus hindamiskriteeriumide alusel vastavalt hindamismetoodikas kirjeldatule, mille väärtuspunktide summa kokku on suurim.

1.5. Hankija ei tunnista edukaks pakkumust, mis on punktide 2.1.3 alusel saanud hindamisel 10 punkti. Hindamistäpsus on kaks kohta pärast koma.

1.6. Võrdse arvu punkte kogunud pakkumuste puhul tunnistatakse edukaks pakkumus, mis sai rohkem punkte hindamiskriteeriumi „Koostatava metoodika kirjeldus“ eest (vt p 2.1.3). Kui ka siis esineb pakkumustel võrdsel arvul punkte, otsustatakse edukas pakkuja liisu heitmise teel. Liisu heitmise juhise, ajakava ja muu täpsema info saadab hankija pakkujatele e-kirja teel.

2. Hindamismetoodika kirjeldus

2.1. Pakkumuse hindamine viiakse läbi 2 hindamiskriteeriumi alusel, milleks on:

2.1.1. Pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta (osakaal 30%):

Maksimaalsed väärtuspunktid omistatakse pakkumusele, mille kogumaksumus käibemaksuta on madalaim, teiste pakkumuste väärtuspunktid arvutatakse järgmise valemi järgi:

„väärtuspunktid“ = „kõige odavama pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” ÷ „hinnatava pakkumuse kogumaksumus ilma käibemaksuta” × 30.

Saadud tulemus ümardatakse teise komakohani.

2.1.2. Töö teostamise metoodika ja aja- ja tegevuskava (osakaal 70%):

“Väärtuspunktid” = “hinnatava pakkumuse metoodika ning ajakava eest antud hindamispunktid” ÷ “kõrgeimad metoodika ning ajakava eest antud hindamispunktid” × 70.

Hankija hindab pakkumuse koosseisus esitatud metoodika ning aja- ja tegevuskava vastavust lähteülesande kirjeldusele, detailsust, ülevaatlikust, realistlikkust, projekti juhtimist, meeskonna tööjaotust ja riskide maandamist vastavalt järgmisele skaalale:

2.1.3. Komisjon saab anda maksimaalselt 70 hindamispunkti:

70 hindamispunkti – 70 punkti antakse, kui:

a. Pakkuja on väga hästi aru saanud ja lahti selgitanud tellitava analüüsi olemuse ja ülesandepüstituse.

b. Töö koostamise peamised põhimõtted ja metoodika on kirjeldatud detailselt ja arusaadavalt ning kirjeldatu vastab hankija ootustele.

c. Esitatud on konkreetsed ja asjakohased tegevused ja meetodid nende elluviimiseks, hõlmatud on kõik uurimisküsimused, esitatud lähenemine on teostatav, loogiline ja põhjendatud.

d. Aja- ja tegevuskava on põhjendatud ning toodud tegevused loogiliselt järjestatud ja ajastatud. Tegevused on esitatud koos tähtaegadega ja tulemitega. Iga tegevuse juures on märgitud läbiviija(d) (meeskonna liikmed ja seotud osapooled). Pakutud aja- ja tegevuskava vastab hankedokumentides sätestatud nõuetele ja on hankelepingu täitmiseks mõistlik ja objektiivselt põhjendatud.

e. Riskide halduse ettepanekud on esitatud selgelt, detailselt, läbimõeldult, struktureeritult ja põhjendatult. Riskianalüüs on põhjalik, läbimõeldud ja ammendav, hõlmab nii sisust (analüüsi teemast) kui teostamisprotseduuridest lähtuvaid riske, hinnatud on erinevate riskide olulisust ja esinemise tõenäosust ning lisatud on vastutavad isikud. Väljapakutud maandamismeetmed on realistlikud, selgelt ja arusaadavalt põhjendatud ning tagavad töö teostamise käigus tekkivate võimalike probleemide lahendamise kvaliteetseks teostamiseks.

50 hindamispunkti – 50 punkti antakse, kui 1 komponent 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

30 hindamispunkti – 30 punkti antakse, kui 2 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt.

10 hindamispunkti – 10 punkti antakse, kui 3 komponenti 70 punkti kirjelduses nimetatud komponentidest ei ole täidetud või on seda osaliselt. Pakkumus on aimatavas seoses hanke alusdokumendi kirjelduses toodud eesmärkide ja oodatava tulemusega ja/või pealiskaudselt kirjeldatud, sisaldab suuremaid puudusi ja/või või vajab suuremaid kohandusi, et pakutud lahendus täidaks seatud eesmärke.

Hanekdokumendi lisa 4

LEPINGU PROJEKT

Väikehange: “ Mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ”

TÖÖVÕTULEPING nr ...

ERITINGIMUSTE PROJEKT

Tallinn

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, registrikood 70003158, asukoht Suur- Ameerika 1, Tallinn 10122, mida esindab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi hankekorra alusel maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja Ivari Rannama (edaspidi Tellija),

ja

XXX, registrikood XXX, asukoht XXX, mida esindab juhatuse liige/volituse alusel XXX

(edaspidi nimetatud Töövõtjad, eraldi Töövõtja), keda edaspidi nimetatakse üheskoos ka Pooled ja eraldi Pool, sõlmivad käesoleva lepingu (edaspidi Leping) alljärgnevas:

1. Üldsätted

1.1. Lepingu moodustavad eri- ja üldtingimused koos lisadega kui konkreetsest Lepingu sättest ei tulene teisiti. Eritingimused sisaldavad üldtingimuste täiendusi ja parandusi.

1.2. Lepingu dokumentide prioriteetsus on järgmine: eritingimused (I), Lepingu lisad (II) ja üldtingimused (III). Vastuolude korral Lepingu dokumentide vahel prevaleerib prioriteetsem dokument.

2. Lepingu ese, alus, täitmine ja tähtaeg

2.1. Lepingu esemeks on mereala planeeringute ülevaatamise ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi koostamine.

2.2. Töövõtja kohustub tegema tööd vastavalt Lepingus ja Lepingu lisades sätestatud tingimustele.

2.3. Leping sõlmitakse Tellija korraldatud väikehanke1 tulemusena ning vastavalt riigihanke alusdokumentidele ning Töövõtja edukaks tunnistatud pakkumusele.

2.4. Töövõtja teostab punktis 2.1 nimetatud töö vastavalt väikehanke lähteülesandele ja annab selle tulemused tellijale üle hiljemalt 2026. aasta aprilli lõpuks.

3. Tasu suurus, väljamaksmise tähtaeg ja kord

Tellija tasub töövõtjale lepingus sätestatud töö teostamise eest tasu summas … arve alusel pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti (edaspidi akt) allkirjastamist. Töö loetakse vastuvõetuks kui tellija on allkirjastanud akti.

4. Poolte volitatud esindajad

4.1. Tellija volitatud esindaja lepingu tingimuste täitmisel, täitmise kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Lembe Reiman, telefon +372 5885 1406, e-post: [email protected].

4.2. Töövõtja volitatud esindajad lepingu tingimuste täitmisel ja täitmise kontrollimisel on XXX telefon XXX, e-post XXX

5. Lepingu lisad

5.1. Lepingu allakirjutamisel on lepingule lisatud:

5.1.1. Lisa 1. Väikehanke lähteülesanne;

5.1.2. Lisa 2. Töövõtja pakkumus;

5.1.3. Lisa 3. Üleandmise-vastuvõtmise akt (vorm)

6. Muud sätted

6.1. Töövõtja kinnitab, et on üldtingimustega tutvunud elektroonselt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi veebis aadressil:

1 MKM hankekord § 8, https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja-ministrid/hanketeated

https://mkm.ee/ministeerium-uudised-ja-kontakt/ministeerium-ja- ministrid/hanketeated

6.2. Käesolevas lepingus ei kohaldu üldtingimuste punkt 10.2

6.3. Töövõtja on teadlik, et leping on avalik.

Tellija: Töövõtja:

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Ivari Rannama xxx

Maa- ja ruumipoliitika osakonna juhataja juhatuse liige

Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja XXX vahel sõlmitud

Lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud XXX (edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „……………………………“ nr XXX alusel teostatud Töö alljärgnevalt:

1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab), ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades) eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt mõlemale Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

Hankedokumendi lisa 5

VOLIKIRJA VORM

Käesolevaga volitab ___________ (Pakkuja nimi) ____________________ (volitaja nimi ja ametikoht) isikus _________________ (volitatava nimi, ametikoht) olema pakkuja ametlik esindaja ja allkirjastama ülalnimetatud riigihanke pakkumust.

Volikiri on ilma edasivolitamise õiguseta.

Volikiri kehtib kuni: ________________

_________________________

(allkirjastatud digitaalselt)

volitaja nimi ja ametikoht

Hankedokumendi lisa 6

ÜHISPAKKUJATE VOLIKIRJA VORM

Kinnitame, et alljärgnevalt loetletud ettevõtjad on ühispakkujad ühispakkumuse esitamise tähenduses.

Ühispakkuja nimi

Registrikood Aadress, tel,

e-posti aadress

Allkirjaõigusliku

isiku nimi

Pakkuja poolt osutatava töö kirjeldus

(vajadusel lisada ridu)

Ühispakkujatena vastutame raamlepingu täitmise eest solidaarselt.

Volitame ühispakkujate esindajana hankemenetlusega ning raamlepingu ja raamlepingu alusel sõlmitava hankelepingu sõlmimise ja täitmisega seotud toiminguid tegema _________________________ (volitatud esindaja nimi, isikukood).

Volikiri kehtib kuni raamlepingu lõppemiseni (vajadusel märkida piirang või volitaja enda poolt antav tähtpäev).

_______________________

(allkirjastatud digitaalselt)

Nõutav kõigi ühispakkujate esindajate allkiri

Lepingu Lisa 3 „Töö üleandmise-vastuvõtmise akt“ (vorm)

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

ja Tartu Ülikooli vahel sõlmitud

Lepingu nr XXX juurde

Töö üleandmise-vastuvõtmise akt

Käesolev Töö üleandmise-vastuvõtmise akt (edaspidi akt) on koostatud Tartu Ülikooli

(edaspidi: Töövõtja) … poolt ja esitatud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi

……………………………………… (edaspidi: Tellija), tõendamaks, et Töövõtja andis

üle Poolte vahel XXX sõlmitud Lepingu „Mereala planeeringute ülevaatamise

ettevalmistamine – intervjuude läbiviimine, tulemuste koondamine ja analüüsi

koostamine Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile“ nr XXX alusel teostatud

Töö alljärgnevalt:

1. … (üleantava Töö nimetus, detailne kirjeldus, mida üleantav Töö hõlmab),

ajavahemik, maht, täidetud tingimused, vajadusel viited Lepingu punktidele

vms).

2. Tellija on Töö teostamise tulemustega tutvunud ning kiidab Töö teostamise

tulemused heaks, millega ühtlasi loetakse Töövõitja poolt üle antud Töö

vastuvõetuks.

Akt on aluseks Töövõtja poolt Tellijale kooskõlas Lepingu eritingimuste punktiga ….. ja

üldtingimuste punktiga 2.4 ja 2.5. arve esitamiseks summas … (summa sõnades)

eurot.

Akt omab digitaalselt allkirjastatuna juriidilist jõudu ning edastatakse elektrooniliselt

mõlemale Poolele.

Töövõtja Tellija

/allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt/

1 (2)

KEHTESTATUD Tartu Ülikooli rektori

29. detsembri 2017. a käskkirjaga nr 19

(jõustunud 01.01.2018)

MUUDETUD Tartu Ülikooli rektori

15. juuni 2018. a käskkirjaga nr 17

(jõustunud 15.06.2018)

Grandikeskuse kirjeldus

Võttes aluseks Tartu Ülikooli põhikirja paragrahvi 15 lõike 2 punkti 8 ning paragrahvi 28 lõike

2, kinnitan grandikeskuse kirjelduse.

1. Tugiüksuse andmed:

1.1. nimi: grandikeskus, inglise keeles Grant Office;

1.2. koht organisatsioonis: teadusprorektori vastutusala;

1.3. juht: grandikeskuse (edaspidi: tugiüksus) juhataja;

1.4. põhiülesanne: teadus- ja arendustegevuse tulemuslikkuse parandamiseks tugiteenuste

osutamine ning panustamine Eesti ja rahvusvahelise teadus- ja arendustegevuse

poliitika kujundamisse.

2. Tegevused

2.1. teadus- ja arendustegevuse seireks ning aruandluseks vajalike analüüside tegemine;

2.2. Eesti ning rahvusvahelise, eeskätt Euroopa Liidu suunalise teadus- ja arendustegevuse

poliitika väljatöötamises osalemine;

2.3. Tartu Ülikooli (edaspidi: ülikool) teadus- ja arendustegevuse korralduse arendamine;

2.4. teadus- ja arendustegevuse aruandlus ja evalveerimise korraldamine;

2.5. raha ülikooli toomise võimekuse suurendamine:

2.5.1. rahastamisvõimaluste otsimine, analüüsimine ja suunatud vahendamine

teadlastele, kasutades tänapäevaseid digitaalseid võimalusi ning masinõppele

tuginevaid lahendusi;

2.5.2. akadeemiliste töötajate projektitaotluste koostamise võimekuse arendamine;

2.5.3. projektitaotluste koostamine ja teadlaste abistamine nende koostamisel;

2.6. teadus- ja arendustegevuse ning õppe- ja muude arendusprojektide koordineerimine;

2.7. hankepakkumuste koostamise korraldamine;

2.8. avaliku ja mittetulundussektori juriidiliste isikutega teadusmahuka teenuse

osutamiseks sõlmitavate lepingute menetlemine, sh lepingueelsete läbirääkimiste

pidamine, lepingute vormistamine, nende üle arvestuse pidamine ja järelevalve

lepingute täitmise üle;

2.9. Eesti Teadusinfosüsteemi administreerimine ülikoolis;

2.10. arendusprojektide menetlemise digitaalse keskkonna arendamine ja

administreerimine;

2.11. ülikooli inimuuringute eetika komitee asjaajamise korraldamine ja tehniline

teenindamine;

2.12. muud tugiüksuse põhiülesande täitmiseks vajalikud tegevused.

21. Tugiüksuse juhatajal on õigus ülikooli nimel

21.1. esitada ülikooli teadus-, arendus-, õppe- ja muu tegevuse rahastamiseks taotlusi,

sõlmida lepinguid ja allkirjastada sellega seotud dokumente;

21.2. esitada hankepakkumusi;

2 (2)

21.3. sõlmida riigi, kohalike omavalitsuste ja nende asutuste, avalik-õiguslike juriidiliste

isikute, mittetulundusühingute ja sihtasutustega teadusmahuka teenuse osutamiseks

lepinguid ning allkirjastada sellega seotud dokumente.

[jõustunud 15.06.2018]

22. Tugiüksuse juhataja õigus sõlmida lepinguid tugiüksusele vajalike vallasasjade ostmiseks

ja teenuste tellimiseks sätestatakse hankekorras. [jõustunud 15.06.2018]

23. Tugiüksuse juhatajat asendab tema äraolekul teadusprorektori korralduse alusel üks

tugiüksuse töötajatest. [jõustunud 15.06.2018]

3. Käskkiri jõustub 1. jaanuaril 2018.