Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord

1

EELNÕU

23.12.2025

SISEMINISTER

MÄÄRUS

Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel.

1. peatükk

Üldsätted

§ 1. Reguleerimis- ja kohaldamisala

(1) Määrusega kehtestatakse kogukonnafondi toetuse (edaspidi toetus) andmise, taotlusvooru

läbiviimise, toetuse taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse kasutamise ning tagasinõudmise

tingimused ja kord.

(2) Määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831, milles käsitletakse

Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese tähtsusega abi suhtes

(ELT L, 2023/2831, 15.12.2023), artikli 1 lõike 1 punktides a–f sätestatud juhtudel.

§ 2. Toetuse andmise eesmärk, sihtrühm ja tulemus

(1) Toetuse andmise eesmärk on tõsta kogukondade võimekust ja kriisivalmidust ning arendada

kogukondlikku valitsemisviisi, mis toetab ühise heaolu ja turvalisust ohustavate väljakutsete

lahendamist ning soodustab kogukondade jätkusuutlikku arengut. Samuti on toetuse andmise

eesmärk kogukondade ja väikeste korterelamute valmiduse suurendamine kriisiolukordadeks

nii füüsilise valmisoleku kui kogukondliku koostöö, õppimise ja ühise tegutsemise kaudu.

(2) Toetuse sihtrühm on kohalikud kogukonnad ja nende elanikud, vabaühendused ja

kogukondlikud algatused ning korteriühistud, kelle heaolu, kogukondlikku sidusust, turvalisust

ja elanikkonnakaitset toetatakse kogukondliku valitsemise põhimõtetest lähtuvate tegevuste

kaudu. Toetuse kaudseks sihtrühmaks on kohalikud omavalitsused, riigiasutused ja muud

kohaliku tasandi partnerid, kes panustavad kogukondliku valitsemise ja elanikkonnakaitse

arendamisse ning koostöös kogukondadega suurendavad kogukonna sidusust, vastupanuvõimet

ja turvalisust.

(3) Toetuse tulemusena luuakse ja rakendatakse jätkusuutlikke ning mõjusaid lahendusi, mis

toetavad elanike iseseisvat hakkamasaamist, aitavad kogukondadel toime tulla turvalisuse,

kriisivalmiduse ja sidususe väljakutsetega ning toetavad kogukondade jätkusuutlikku arengut.

Sellega tugevdatakse kogukondade ja kohaliku tasandi elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse

võimekust, tõstetakse kriisiteadlikkust ning edendatakse koostööd erinevate riigivalitsemise

tasandite ja partnerite vahel.

§ 3. Toetuse andja

2

Toetuse andja on Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital (edaspidi toetuse andja), kes

kuulutab taotlusvooru välja, menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb toetuse

väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle.

§ 4. Toetuse taotleja

(1) Toetuse taotleja (edaspidi taotleja) on:

mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna,

äriühingu või äriühingute või nende liidu, ametiühingu või kutseliidu valitseva mõju all ning:

1) kes tegutseb avalikes huvides;

2) kes on taotluse esitamisel olnud mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud

vähemalt ühe aasta;

3) kelle tegevus on avalik.

(2) Samuti loetakse toetuse taotlejaks korteriühistut, kes on taotluse esitamisel olnud

äriregistrisse kantud vähemalt ühe aasta.

§ 5. Vähese tähtsusega abi

(1) Kui määruse alusel antav toetus loetakse vähese tähtsusega abiks, järgitakse

konkurentsiseaduse 6. peatükki ja komisjoni määrust (EL) 2023/2831.

(2) Toetuse andja kontrollib riigiabi ja vähese tähtsusega abi registrist, et taotletava toetuse

andmise korral ei ületaks taotlejale eraldatud vähese tähtsusega abi koos taotlusvoorust

eraldatava toetusega kolme aasta jooksul 300 000 eurot.

(3) Vähese tähtsusega abi käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud ülemmäära arvestamisel:

1) loetakse üheks ettevõtjaks ettevõtted, kes on omavahel seotud komisjoni

määruse (EL) 2023/2831 artikli 2 lõike 2 kohaselt;

2) võetakse arvesse komisjoni määruse (EL) 2023/2831 artikli 5 nõudeid vähese tähtsusega abi

kumuleerimise kohta.

(4) Vähese tähtsusega abi andmisel säilitab abi andja toetuse andmisega seotud dokumente

kümme aastat taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates.

2. peatükk

Toetuse andmise alused

§ 6. Toetatavad tegevused

(1) Toetust antakse tegevusele, mis otseselt aitab saavutada toetuse andmise eesmärki ja

tulemust.

(2) Toetatavad tegevused on:

1) kogukonna, korteriühistu või kohaliku omavalitsuse kriisiplaani põhjal kogukonna

varjumiskoha või kerksuskeskuse loomine või arendamine;

2) muude kogukonna, korteriühistu või kohaliku omavalitsuse kriisiplaani põhjal vajalike

elanikkonnakaitse ja kriisivalmiduse arendustegevuste elluviimine.

§ 7. Kulu abikõlblikkus

3

(1) Abikõlblik on kulu, mis on tekkinud ja mille toetuse saaja on teinud projekti abikõlblikkuse

perioodil ja mis vastab projekti eesmärgile ning on vajalik, põhjendatud ja otseselt seotud

projekti elluviimisega.

(2) Abikõlblikud on järgmised kulud:

1) kavandatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud;

2) tegevuste elluviimisega otseselt seotud taotleja või kohaliku omavalitsuse omandis või

kasutuses oleva kinnisvara varjumiskohaks või kerksuskeskuseks parendamise, renoveerimise

ja kohandamise või inventari soetamise kulud, mis ei ületa 80 protsenti taotluse kogusummast;

3) energia ja vee varustuskindluse tagamisega seotud tööd, sealhulgas vajalike seadmete

soetamine;

4) esmaabi-, sidevõimekuse ja toiduvarude loomise kulud;

5) tegevuste elluviimisega otseselt seotud projekteerimistööde kulud;

6) konsultatsiooni või eksperdi tasu kuni 5% taotletava toetuse summa ulatuses, mida

makstakse konkreetsete mõõdetavate tööülesannete tegemiseks kindlaksmääratud ajal;

7) projektiga seotud ürituste, koolituste ja õppuste korraldamise ja läbiviimise kulud;

8) andmebaasi koostamise ja uuendamisega seotud kulud;

9) kommunikatsiooni- ja teavituskulud;

10) infostendide ja juhendite loomisega seotud kulud;

11) kogukondade koostöö ja vabatahtlike kaasamisega seotud kulud;

12) riiklikud maksud ja lõivud, mida Eesti riik ei tagasta.

(3) Mitteabikõlblikud on järgmised kulud:

1) investeeringud kinnisvara soetamiseks;

2) toetuse saaja juhtorgani liikmete või projektist tasu saavate seotud isikutega tehtud tehingud,

eelkõige enda või pereliikmete, lähikondsete kontroll juriidilise isiku üle või kuulumine

juhtorganisse, kellelt ostetakse või kasutatakse projektis kaupa, esemeid või teenust;

3) finantstehingute intressikulud, valuuta vahendamise komisjonitasud ja kahjud ning teised

finantskulud;

4) tööjõukulud;

5) viivised ja rahatrahvid;

6) vaide- ja kohtumenetluse menetluskulud;

7) reserv ootamatute või ettenägematute kulude katmiseks;

8) sotsiaaltoetused;

9) kindlustuskulu ja sellega kaasnev kulu;

10) kulu, mis on käsitletav erisoodustusena, ja sellelt tasutav maks;

11) kulu, mille katteks on toetust eraldatud või makstud teisest projektist, riigieelarve või muu

avaliku sektori toetusest või muust välistoetusest;

12) kulud, mida tehakse avaliku sektori poolt tasuta võõrandatud vara soetamiseks;

13) projekti juhtimise sisse ostmine teiselt juriidiliselt isikult, sealhulgas füüsilisest isikust

ettevõtjalt;

14) organisatsioonide liikmemaksud;

15) esinduskulud ja kingitused;

16) muud tegevuste elluviimise seisukohast põhjendamatud ja ebaolulised kulud.

(4) Kõik toetuse kasutamisel tekkinud kulud peavad olema tõendatud raamatupidamise

algdokumendiga ja selle alusel tehtud ülekannet tõendava maksekorralduse või pangakonto

väljavõttega.

4

(5) Projekti kulu tasutakse toetuse saaja arvelduskontolt.

§ 8. Toetuse andmise ja projekti abikõlblikkuse periood

(1) Toetuse andmise periood on ajavahemik, mille jooksul võib taotlusvooru välja kuulutada,

esitada taotlusi, teha taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuseid ning ellu viia ja

rahastada toetatavaid tegevusi. Toetuse andmise periood algab käesoleva määruse

kehtestamisest ja lõpeb hiljemalt 30. novembril taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaastal.

(2) Projekti abikõlblikkuse periood on ajavahemik, mille kestel tehakse projekti tegevusi ja

tekivad projekti kulud.

(3) Projekti abikõlblikkuse periood algab taotluse esitamise kuupäevast ja lõpeb hiljemalt

käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtajal.

(4) Projekti abikõlblikkuse perioodi pikendatakse vaid põhjendatud juhtudel.

§ 9. Taotlusvooru eelarve ja toetuse ülemmäär

(1) Toetuse taotlusvooru eelarve kujuneb vastavalt riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud

vahenditele kalendriaasta kohta.

(2) Taotlusvooruks ettenähtud eelarvest rahastatakse:

1) 40% ulatuses Eesti idapiiriga piirneva kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvate taotlejate

taotluseid;

2) 30% ulatuses Eesti idapiiriga piirneva maakonna territooriumil asuvate taotlejate taotluseid,

välja arvatud käesoleva paragrahvi lõike 2 punkti 1 sihtrühm;

3) 30% ulatuses mujal Eestis asuvate taotlejate taotluseid.

(3) Taotlusvooru hindamise järgselt vabade eelarvevahendite olemasolul on toetuse andjal õigus

erandkorras:

1) suunata kasutamata jäänud vahendid käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1–3 nimetatud

kategooriatesse sõltumata nende protsentuaalsest jaotusest;

2) kuulutada määruse sätestatud tingimustel välja täiendav taotlusvoor.

(3) Toetuse ülemmäär toetuse andmise perioodil ühe toetuse saaja kohta on kuni 25 000 eurot.

(4) Ühel taotlejal on toetuse andmise perioodil võimalik esitada üks taotlus.

3. peatükk

Nõuded taotlejale ja taotlusele

§ 10. Nõuded taotlejale

Taotleja peab vastama järgmistele tingimustele:

1) taotlejal ei ole esitamata majandusaasta aruandeid;

2) taotlejal puudub maksuvõlg või see on täies ulatuses ajatatud;

3) taotleja ei ole pankrotis, likvideerimisel ega sundlõpetamisel;

4) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel ei ole nõuetekohaselt täitmata kohustusi toetuse andja

ees;

5

5) taotlejal ja tema juhtorgani liikmel puudub kehtiv karistus majandus-, ametialase või

varavastase süüteo eest;

6) taotleja on varem sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepinguid täitnud nõuetekohaselt;

7) taotleja põhikirjaline asukoht ja taotluses kavandatavate tegevuste elluviimine asub samas

kohalikus omavalitsuses või maakonnas;

8) kui taotleja on varem saanud toetust riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest,

mis on kuulunud tagasimaksmisele, on tagasimaksed tehtud tähtajaks ja nõutud summas;

9) taotleja ei ole saanud ega taotle samal ajal riigilt, kohaliku omavalitsuse üksuselt, Euroopa

Liidust või muudest välisvahenditest projekti samadele tegevustele toetust;

10) käesoleva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 korral peab taotleja olema hoone omanik või tal

peab olema selle kasutusõigus vähemalt viieks aastaks arvates projekti lõppkuupäevast;

11) käesoleva määruse § 4 lõike 2 puhul peab taotleja korterelamu suletud netopind olema kuni

1200 ruutmeetrit ning ja selles asuvatest korteriomanditest peavad vähemalt 80 protsenti olema

füüsiliste isikute omandis.

§ 11. Nõuded taotlusele

(1) Taotlus esitatakse eesti keeles ja see peab sisaldama teavet ulatuses, mis võimaldab toetuse

andjal kontrollida, kas taotleja ja taotlus vastavad käeoleva määruse nõuetele.

(2) Taotlus peab sisaldama järgmisi andmeid:

1) taotleja nimi ja registrikood;

2) projekti eesmärk ja planeeritavad tegevused;

3) käesoleva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 korral ehitise ehitisregistri kood;

4) taotleja kontaktandmed;

5) taotleja arvelduskonto number ja pank;

6) projekti eelarve abikõlblike kulude lõikes ja taotletav toetuse summa;

7) käesoleva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 korral kinnisvara kasutusõigust tõendav dokument,

kui hoone ei ole taotleja omanduses;

8) käesoleva määruse § 4 lõike 2 korral korterelamu suletud netopind;

9) taotleja esindusõigusliku isiku nimi ja kontaktandmed.

(3) Taotlus peab vastama järgmistele nõuetele:

1) sisaldama kinnitust, et taotleja vastab käesoleva määruse paragrahvis 10 sätestatud

tingimustele;

2) sisaldama kinnitust, et projekti samade tegevuste finantseerimiseks, mis on nimetatud

taotluses, ei ole eelnevalt juba saadud kolmandatelt isikutelt toetust ja seda ei ole taotletud

samaaegselt käesolevas määruses nimetatud toetuse taotlusvooruga;

3) sisaldama taotleja kogukonna või korteriühistu kriisiplaani;

4) kirjeldama taotluses, kuidas ning keda kaasates selgitati välja tegevused, mille elluviimiseks

taotletakse toetust ning kuidas projekt on kavandatud koostöös kohaliku omavalitsuse ja

kogukonnaga;

5) kirjeldama partnerite rolli elanikkonnakaitse taseme tõstmises, sealhulgas kuidas koostöös

partneritega tõstetakse kohaliku omavalitsuse elanike elanikkonnakaitse taset;

6) kirjeldama, kuidas projekt aitab tugevdada kogukondlikku valitsemist ja koostööd kohaliku

omavalitsuse ning kogukonna vahel ning tõsta elanike valmisolekut kriisiolukordadeks;

7) sisaldama ülevaadet kohaliku omavalitsuse esindaja rollist ja panusest projekti

ettevalmistamisel ja elluviimisel ning märkima tema ametinimetuse, töökoha ja e-posti aadressi

ja lisama kirjaliku kinnituse tema kaasatuse kohta projektis.

6

(4) Käesoleva määruse § 4 lõike 2 sihtrühma taotlus peab sisaldama järgmisi lisadokumente:

1) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus taotleda toetust ja täita sellega kaasnevad

kohustused;

2) korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus, kus on kinnitus, et projekti raames soetatav

inventar ja taotleja kasutuses oleva kinnisvara varjumiskohaks või kerksuskeskuseks

parendamise, renoveerimise ja kohandamise korral on see varjumise ja kriisi ajal korterelamu

elanikele ühiselt kasutatav.

(5) Taotluse esitajal peab olema õigus ühingut esindada. Kui taotleja esindusõiguslik isik

tegutseb volituse alusel või taotluse esitanud ühingu juhatuse liikmetel on ühine esindusõigus,

tuleb lisada taotlusele digiallkirjastatud esindusõigust tõendav volikiri.

4. peatükk

Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta otsuse

tegemine

§ 12. Taotlusvooru avamine ja taotluse esitamine

(1) Toetuse taotlusvooru (edaspidi taotlusvoor) avamisest, selle tingimustest ja eelarvest teatab

toetuse andja oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

(2) Taotlusvooru avamise teade sisaldab vähemalt järgmist teavet:

1) toetuse andja andmed;

2) sihtrühma kirjeldus;

3) taotluse esitamise tähtaeg ja aadress;

4) taotlusvooru tingimused.

(3) Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt:

1) toetuse andmise eesmärk ja oodatavad tulemused;

2) toetuse maksimaalne periood ja taotlusvooru eelarve;

3) nõuded taotlejale;

4) nõuded taotlusele;

5) taotluse hindamise kriteeriumid.

(4) Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva.

(5) Toetuse taotlemiseks esitab taotleja taotluse toetuse andja taotlusvormil taotluste

menetlemise infosüsteemis (edaspidi TMS).

§ 13. Taotluse menetlemine

(1) Taotluse menetlemine koosneb taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse

hindamisest ning taotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise otsuse tegemisest. Toetuse

andjal on õigus vajadusel kaasata taotluse menetlusse Päästeamet.

(2) Taotluse menetlemise tähtaeg on kuni 70 tööpäeva taotluse esitamise tähtajast arvates.

§ 14. Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontroll

7

(1) Toetuse andja kontrollib, kas taotleja ja tähtajaks esitatud taotlus vastavad käesolevas

määruses sätestatud nõuetele.

(2) Kui taotluse kontrollimisel avastatakse puuduseid, teavitab toetuse andja sellest taotlejat.

Puuduste kõrvaldamiseks määrab toetuse andja mõistliku tähtaja. Puuduste kõrvaldamise ajaks

peatub taotluse menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta vaid

toetuse andja osutatud puuduste kõrvaldamiseks.

(3) Toetuse andja jätab taotluse kontrollimata ja sisuliselt läbi vaatamata, kui taotleja ei

kõrvalda puudusi toetuse andja määratud tähtajaks.

(4) Taotlus ja taotleja tunnistatakse nõuetele vastavaks, kui nad vastavad käesoleva määruse

§-des 6-7 ja 8–11 esitatud nõuetele.

(5) Nõuetele mittevastava taotleja ja taotluse kohta teeb toetuse andja taotluse rahuldamata

jätmise otsuse käesoleva määruse § 13 lõikes 2 nimetatud tähtaja jooksul.

§ 15. Taotluse hindamine, hindamiskriteeriumid ja valiku kord

(1) Taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrolli läbinud taotlusi hindavad toetuse andja

hindajate kogu kolm sõltumatut hindajat ning Päästeameti esindajad. Hindajatel on õigus

konsulteerida taotluse sisu hindamisel valdkondlike ekspertidega.

(2) Taotlusi hinnatakse järgmiste hindamiskriteeriumite alusel: 1) seotus taotlusvooru eesmärkidega ja sihtrühma vajadustega – 25% maksimaalsest

koondhindest; 2) mõju ja jätkusuutlikkus – 20% maksimaalsest koondhindest; 3) teostatavus ja juhtimine – 15% maksimaalsest koondhindest; 4) kaasamine ja partnerlus – 25% maksimaalsest koondhindest, mis koosneb koostööst kohaliku

omavalitsusega, mille maksimaalne koondhinne on 15% ja koostööst teiste partnerite ning

kogukonnaga, mille maksimaalne koondhinne on 10%;

5) projekti eelarve otstarbekus ja kulude põhjendatus – 15% maksimaalsest koondhindest.

(3) Taotluse maksimaalne koondhinne on 100 punkti.

(4) Taotlustest moodustatakse § 9 lõikes 2 toodud kategooriate lõikes paremusjärjestus taotluste

hindamistulemuste põhjal. Taotluse hindamistulemuse saamiseks liidetakse kõigi hindajate

poolt taotlusele antud punktid ja arvutatakse hindajate arvuga jagades keskmine punktisumma.

Hindamistulemuste ja ettepanekute läbiarutamiseks toimub hindajate koosolek. Hindajad on

kohustatud läbi arutama kõik nõuetele vastavad taotlused, mille puhul kõrgeima ja madalaima

taotluse koondhinde vahe on enam kui 25 punkti.

(5) Võrdse koondhindega taotluste korral saab paremusjärjestuses kõrgema koha taotlus, mille

käesoleva paragrahvi lõike 2 punktides 1 ja 4 nimetatud hindamiskriteeriumite liidetud

punktisumma on suurem. Kui liidetud punktisummad on võrdsed, saab pingereas kõrgema koha

taotlus, mille käesoleva paragrahvi lõike 2 punktis 2 nimetatud hindamiskriteeriumi

punktisumma on suurem. Kui ka need punktisummad on võrdsed, saab paremusjärjestuses

kõrgema koha ajaliselt varem esitatud taotlus.

(6) Taotluse rahuldamise lävend on koondhinne vähemalt 70 punkti.

8

(7) Lävendi ületavad taotlused rahuldatakse hindamistulemuste paremusjärjestuse alusel kuni

vooru eelarve lõppemiseni.

(8) Taotluseid hinnanud hindajate nimesid ei avalikustata.

§ 16. Taotluse rahuldamine ja rahuldamata jätmine

(1) Taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse teeb paremusjärjestuse alusel toetuse

andja juhatus.

(2) Taotluse rahuldamata jätmise otsus tehakse, kui:

1) taotleja või taotlus on tunnistatud käesoleva määruse nõuetele mittevastavaks;

2) taotluse koondhinne on väiksem kui 70 punkti;

3) taotluse rahuldamiseks vastavalt pingereale ei jagu eelarvevahendeid;

4) taotluse menetlemisel selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või mittetäielikke andmeid

ning puudused on toetuse andja määratud tähtpäevaks jäetud kõrvaldamata;

5) taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või

muul õigusvastasel viisil.

(3) Taotluse rahuldamise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) otsuse kuupäev;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) toetatud projekti tegevuste lühikirjeldus ja toetuse suurus;

4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;

5) aruande esitamise tähtaeg;

6) muu vajalik teave.

(4) Taotluse rahuldamata jätmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi andmeid:

1) otsuse kuupäev;

2) taotleja nimi ja registrikood;

3) taotluse rahuldamata jätmise põhjendus;

4) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;

5) muu vajalik teave.

(5) Taotlejat teavitatakse taotluse rahuldamisest või rahuldamata jätmisest elektrooniliselt

TMS-is hiljemalt kümne tööpäeva jooksul pärast taotluse hindamist.

(6) Toetuse saajate nimekiri koos projekti lühikirjelduse ja eraldatud toetuse summaga

avalikustatakse toetuse andja kodulehel www.kysk.ee.

5. peatükk

Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine

§ 17. Toetuse maksmine

Toetus makstakse toetuse saajale välja ettemaksena ühes osas toetuse rahuldamise otsuses

sätestatud tingimustel 20 tööpäeva jooksul pärast taotluse rahuldamise otsuse tegemist.

§ 18. Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine

9

(1) Taotluse rahuldamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui:

1) ilmneb asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud;

2) toetuse saaja taotletud muudatusi ei rahuldata ning selle tõttu ei ole projekti võimalik

esialgsel kujul ellu viia;

3) toetuse saaja esitab avalduse toetuse kasutamisest loobumise kohta.

(2) Toetuse saajal tuleb saadud toetus taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamise järel

hiljemalt 30 kalendripäeva järel tagastada.

§ 19. Teavitusnõuded

(1) Toetuse saaja on kohustatud täitma teavituskohustust ehk teavitama projekti elluviimise

käigus regulaarset avalikkust saadud toetusest, projekti eesmärkidest, ellu viidud tegevustest ja

tulemustest.

(2) Toetuse saaja peab avalikustama kolme kalendrikuu jooksul pärast taotluse rahuldamise

otsust oma kogukonnaga seotud või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega tema ametlikul

veebilehel, sotsiaalmeedia lehel, trükistel, infomaterjalidel ja dokumentidel projekti eesmärgid,

toetussumma ning teabe olulisemate tegevuste ja tulemuste kohta.

(3) Toetuse saaja peab viitama toetuse andjale ja Siseministeeriumile nii sõnaliselt kui ka

kirjalikult taasesitatavas vormis, kasutades selleks ametlikke logosid.

(4) Toetuse saaja on kohustatud korraldama vähemalt ühe avaliku teavitusürituse, mille käigus

tutvustatakse projekti eesmärki ja sisu, toetuse andja, kogukonna ja kohaliku omavalitsuse

koostöö arendamist ja elanikkonnakaitse võimekuse tõstmist. Teavitustegevus võib toimuda

erinevas vormis.

§ 20. Aruande esitamine ja kinnitamine

(1) Toetuse saaja esitab toetuse andjale TMS-i teel tegevuste elluviimise aruande, mille on

digitaalselt allkirjastanud esindusõiguslik isik.

(2) Kui aruande kontrollimisel ilmneb puudusi, teeb toetuse andja ettepaneku kõrvaldada

puudused, mis tuleb toetuse saajal lahendada üldjuhul kuni seitsme kalendripäeva jooksul.

(3) Toetuse andja ei kinnita aruannet ja algatab toetuse tagasinõudmise, kui toetuse saaja:

1) on aruandes või toetuse kasutamisega seotud dokumendis esitanud ebaõigeid või

mittetäielikke andmeid;

2) ei ole taotluse rahuldamise otsuses ettenähtud projekti tegevusi eeltoodud otsuses kokku

lepitud tähtajaks ja tingimustel teinud või toetuse saaja tegevused ei ole tõendatud.

§ 21. Toetuse tagasinõudmine

(1) Toetus nõutakse tagasi riigieelarve seaduse § 551 lõikes 1 nimetatud ning järgmistel

täiendavatel alustel:

1) projekti tulemuste ja eesmärgi saavutamine ei ole tõendatud;

2) tehtud tegevused ei vasta toetuse rahuldamise otsusele või pole tõendatud;

10

3) kantud kulud ei vasta nõuetele või taotluse rahuldamise otsusele ja toetust on kasutatud

mitteabikõlblikuks kuluks;

4) ei ole esitatud aruannet tähtajaks;

5) taotluse rahuldamise otsus on kehtetuks tunnistatud;

6) käesoleva määruse §-is 19 sätestatud teavitusnõudeid on oluliselt rikutud;

7) toetuse saaja on rikkunud käesolevas määruses kehtestatud nõudeid või taotluse rahuldamise

otsuses määratud tingimusi;

8) selgub, et taotlus rahuldati esitatud valeandmete põhjal või toetuse saaja on varjanud andmeid

või teavet või mõjutanud toetuse saamist pettuse või ähvardusega või muul õigusvastasel viisil;

9) toetus jääb osaliselt või täielikult projekti abikõlblikkuse perioodil kasutamata;

10) toetuse saaja loobub toetusest.

(2) Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue

täidetakse toetuse andja ja toetuse saaja vahel kokku lepitud aja jooksul või kui toetuse saaja

avastas ja teatas toetuse andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu,

ning tagastas toetuse toetuse andja määratud tähtajaks.

(3) Toetuse tagasinõudmise või osalise tagasinõudmise otsus peab sisaldama vähemalt järgmisi

andmeid:

1) toetuse andja nimi ja registrikood;

2) toetuse saaja nimi ja registrikood;

3) tagasinõude faktiline ja õiguslik alus;

4) tagasinõutava toetuse määr;

5) tagasinõudmise otsuse täitmise tähtpäev;

6) tagasimakse tegemiseks vajalikud andmed;

7) viide otsuse vaidlustamise tähtaja ja korra kohta;

8) muu vajalik teave.

(4) Toetuse andja saadab toetuse tagasinõudmise otsuse toetuse saajale elektrooniliselt TMS-is.

(5) Toetuse saaja võib taotleda toetuse andjalt toetuse tagasimaksmise ajatamist, esitades selleks

15 tööpäeva jooksul toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates toetuse andjale

kirjaliku avalduse TMS-is, milles on kirjeldatud ajatamise vajaduse põhjendus ja

tagasimaksmise soovitud ajatamiskava. Ajatamistaotlusele peab toetuse saaja lisama

finantsseisu kajastavad dokumendid.

(6) Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse 20

tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise

tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

(7) Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades võimaluse

korral toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava.

(8) Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava

kohaselt toetust tagasi. Kui ajatamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja maksma

kogu toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

jõustumisest arvates.

6. peatükk

Poolte õigused ja kohustused

11

§ 22. Toetuse saaja õigused ja kohustused

(1) Toetuse saajal on õigus:

1) saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud käesolevas määruses või taotluse

rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega;

2) tutvuda tema kohta koostatud dokumendis sisalduva ja sellega lahutamatult seotud teabega

avaliku teabe seaduses sätestatud korras;

3) loobuda toetusest või tagastada see igal ajal osaliselt või täies ulatuses.

(2) Toetuse saaja on kohustatud:

1) kasutama toetust sihipäraselt taotluses, taotluse rahuldamise otsuses, käesolevas määruses ja

teistes õigusaktides sätestatu järgi;

2) kajastama tegevuste abikõlblikke kulusid raamatupidamises muudest kuludest selgelt

eristatavalt;

3) võimaldama toetuse andjal juurdepääsu kõikidele toetuse kasutamisega seotud

dokumentidele vähemalt viie tööpäeva jooksul nõude saamisest arvates;

4) teavitama toetuse andjat viivitamata TMS-i teel asjaoludest, mis võivad mõjutada toetuse

saaja kohustuste täitmist;

5) täitma käesoleva määruse §-s 19 sätestatud teavitusnõudeid;

6) kandma kasutamata ja tagasinõutud toetuse tagasi tähtajaks;

7) säilitama taotluse ja projekti elluviimisega seonduvat dokumentatsiooni seitse aastat pärast

projekti lõppemist;

8) osalema toetuse andja kord aastas korraldataval toetuse saajate ühisüritusel toetuse

andmisega samal või järgneval kalendriaastal.

§ 23. Toetuse andja õigused ja kohustused

(1) Toetuse andjal on õigus:

1) kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, sealhulgas seda, kas toetust kasutatakse

kooskõlas käesoleval määruse ja taotluse rahuldamise otsusega;

2) nõuda, et taotluses sisaldunud tegevuste eesmärkide, kestuse, oodatavate tulemuste ja kulude

kohta esitataks lisaandmeid ja -dokumente, mis tõendavad, et tegevused on nõuetekohaselt ellu

viidud ning toetuse saaja kohustused on nõuetekohaselt täidetud;

3) jätta toetus välja maksmata või nõuda toetus osaliselt või täielikult tagasi, kui toetuse saaja

rikub käesolevas määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud tingimusi või kaldub

muul viisil kõrvale taotluses või taotluse rahuldamise otsuses või käesolevas määruses

sätestatust;

4) keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saajal on tekkinud maksu- või maksevõlg riigi ees

ja see on ajatamata.

(2) Toetuse andja on kohustatud:

1) edastama taotlejale või toetuse saajale käesoleva määrusega reguleeritud otsused käesolevas

määruses sätestatud aja jooksul;

2) tagama vähese tähtsusega abi andmise korral andmete kandmise registrisse ja vähese

tähtsusega abi registrisse ning muude konkurentsiseaduse 6. peatükis sätestatud kohustuste

täitmise;

3) säilitama vähese tähtsusega abi andmise korral toetuse taotlemise, andmise, kulu

abikõlblikkust tõendavate ja muude dokumentide ning teabega seotud tõendeid kümme aastat

viimase taotluse rahuldamise otsuse tegemisest arvates;

12

4) kontrollima toetatud tegevuste elluviimist;

5) juhendama taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ja kasutamise küsimustes;

6) korraldama taotluse vastuvõtmise, registreerimise, menetlemise ja säilitamise;

7) lahendama toetuse andja otsuse või toimingu peale esitatud vaide;

8) korraldama kord aastas toetuse saajate ühisürituse.

7. peatükk

Vaidemenetlus

§ 24. Vaide esitamine ja menetlemine

Toetuse andja otsuse või toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud

korras. Vaide lahendab toetuse andja.

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarmo Miilits

kantsler

Siseministri määruse

„Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu seletuskiri

1. Sissejuhatus

1.1. Sisukokkuvõte

Määrus kehtestatakse riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 alusel. Siseministri määruse

„Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu (edaspidi eelnõu) eesmärk on

toetada ja tugevdada kogukondlikku arengut ning kogukondade võimekust ja valmisolekut

kriisideks. Toetuse andmise tulemusena tugevneb kogukondlik koostöö, kasvab elanike

kriisiteadlikkus, kogukondade võimekus ja valmisolek iseseisvalt toime tulla kriisiolukordades

ning kogukondade ja kohaliku omavalitsuse koostöö elanikkonnakaitse arendamisel.

Lähtuvalt julgeolekupoliitika alustest on Eesti julgeoleku üheks aluspõhimõtteks sidus ja

ühtehoidev ühiskond, kus avatud ja kaasav riigivalitsemine on väärtustatud, Eesti elanike

usaldus riigi vastu on kõrge ning inimesed osalevad aktiivselt tugevas kodanikuühiskonnas.

Eesti inimarengu aruande kohaselt, kui inimeste arvamuste ja vajadustega valitsemisel ja

otsuste tegemisel ei arvestata, tekitab see pettumust ja trotsi, soodustab alternatiivtõlgenduslike

sotsiaalmeediagruppide teket, valeinfo levimist, polariseerumist ning üldist usaldamatust.

Sellele vastukaaluks on kuulatud ja kaasatud elanik, kes tunnetab, et tema ideede ja

arvamustega on arvestatud, rahulolevam ning suurema usaldusega. Kogukondlik valitsemine,

mida teaduskirjanduses nimetatakse ka mitmetasandiliseks valitsemiseks, koostöise valitsemise

mudeliks või kaasjuhtimiseks, hõlmab laia valikut partnerlusvorme. Ideaaljuhul toimub koostöö

riigi, erasektori ja kodanikuühiskonna tegijate vahel. Selle lähenemise keskne põhimõte on, et

inimesed, kelle elu või elukeskkond on otsustusest mõjutatud, peavad saama võimaluse neid

otsuseid kujundada ja nende tegemises kaasa rääkida. Mudeli tõhususe aluseks on eeldus, et

kohalikud kogukonnad tunnevad oma olusid paremini ning reageerivad tundlikumalt kohalikele

vajadustele ja prioriteetidele. Samuti on kohalikud osapooled sageli suutelised mobiliseerima

elanikke ja algatama praktilisi tegevusi, mis viib tõhusamate ja elulähedasemate lahendusteni.

Kogukondade arendamine ja kogukondliku valitsemise toetamine ning aktiivse osaluse

soodustamine on eelduseks vastupidavate kogukondade kujundamisel, kes suudavad iseseisvalt

kriisidega toime tulla ja kohaliku heaolu kestlikult tagada. Ühiskondlik vastupanuvõime sõltub

lisaks riigiinstitutsioonidele ka kodanikuühiskonna tugevusest ja kohanemisvõimest. Ukraina

sõda ja muud hiljutised kriisid on kogu Euroopas muutnud vabaühenduste

tegutsemiskeskkonda. Kodanikuühiskond on olnud hädaolukordadele reageerimisel ja

taastumisel tihtipeale asendamatu ning tugev ja toimiv kogukond esmareageerija kriisis või

hädaolukorras. Elanikkonnakaitse arendamise eesmärk on suurendada kogu ühiskonna

kerksust, sealhulgas inimeste valmidust kriisides toime tulla. Elanikkonnakaitse toimimise alus

on, et inimesed suudavad end kriisi ajal kuni abi saabumiseni ise kaitsta ning vajaduse korral

üksteist aidata. Päästeameti elanikkonna hädaolukorraks valmisoleku alase teadlikkuse

indeksuuringud näitavad, et elanikkonna teadlikkus paraneb vähehaaval, kuid tegelik

valmisolek on endiselt madal – kriisideks on täielikult valmis ligikaudu 15% inimestest. Hetkel

ei ole ka kogukonnad piisavalt valmis erinevateks kriisideks, sest esinevad lüngad teadlikkuses,

oskustes, kogukonnavõrgustikes, ressursside kättesaadavuses, koostöös kohalikul tasandil ja

psühholoogilises vastupanuvõimes ning puuduvad sageli teadmised, kuidas kriisiks valmistuda

ja milline on kogukonna roll. Samal ajal on just tugev ja toimiv kogukond esmane partner

kohalikele omavalitsustele ja riigile ning võtmetegur kriisiteadlikkuse tõstmisel.

Kavandatav toetusmeede võimaldab tugevdada kogukondlikkust ja kogukondlikku valitsemist,

luues võimalused kohaliku omavalitsuse, vabaühenduste ja elanike koostööks

elanikkonnakaitse ja kriisideks valmisoleku arendamisel.

Taotlejateks võivad olla mittetulundusühingud ja sihtasutused ning korteriühistud.

Korteriühistute suurus on piiritletud suletud netopinnaga kuni 1200 ruutmeetrit. Toetuse

saamiseks tuleb toetuse taotlejal esitada taotlus, vajalikud lisadokumendid ning pärast toetuse

kasutamist ka aruanne koos kuludokumentide ja muu vajalikuga. Toetuse taotlemine on

vabatahtlik, seega kohustuslikku nõuet halduskoormuse näol ei kaasne. Toetusmeetme mõju

sihtrühmale on eelduslikult positiivne, kuna see tugevdab kogukondade elujõulisust, soodustab

koostööd kohalikul tasandil, suurendab turvatunnet ja kriisiteadlikkust ja vähendab sõltuvust

riiklikust reageerimisvõimest.

Kuna riigieelarve seaduse § 531 lõike 1 kohaselt kehtestab minister määrusega tingimused ja

korra ministeeriumi valitsemisala vahendite arvelt riigisisese toetusprogrammi elluviimiseks,

toetusprogrammist vahendite saamiseks ning saadud vahendite kasutamiseks, kui nimetatud

tingimused ja kord ei tulene muust õigusaktist, kehtestatakse siseministri määrus.

Toetuse andmine on seotud arengukava „Sidus Eesti 2021–2030“ ja selle programmi

„Kogukondlik Eesti 2025–2028“ eesmärkide täitmisega.

1.2. Eelnõu ettevalmistajad

Eelnõu ja seletuskirja on koostanud Siseministeeriumi usuasjade ja kodanikuühiskonna

osakonna juhataja Martin Tulit ([email protected]). Eelnõu ja seletuskirja

juriidilist kvaliteeti on kontrollinud Siseministeeriumi õigusosakonna õigusnõunikud Jaanus

Põldmaa ([email protected]) ja Heli Simson

([email protected]).

Eelnõu ja seletuskiri on keeleliselt toimetamata, see tehakse pärast ametlikku kooskõlastusringi.

1.3. Märkused

Eelnõu ei ole seotud muu menetluses oleva eelnõu ega Euroopa Liidu õiguse rakendamisega.

Eelnõu on seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi tegevuse „Kogukondliku aktiivsuse

toetuse andmise tingimuste määruse kehtestamine ja iga-aastane rakendamine“ elluviimisega.

2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs

Eelnõu koosneb 7 peatükist ja 24 paragrahvist. Eelnõu ülesehitus on järgmine:

­ 1. peatükk „Üldsätted“ (§-d 1–5);

­ 2. peatükk „Toetuse andmise alused“ (§-d 6–9);

­ 3. peatükk „Nõuded taotlejale ja taotlusele“ (§-d 10–11);

­ 4. peatükk „Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta

otsuse tegemine“ (§-d 12–16);

­ 5. peatükk „Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine“ (§-d 17–21);

­ 6. peatükk „Poolte õigused ja kohustused“ (§-d 22–23);

­ 7. peatükk „Vaidemenetlus“ (§ 24).

1. peatükk. Üldsätted

Selles peatükis sätestatakse määruse reguleerimis- ja kohaldamisala, toetuse andja, toetuse

andmise eesmärk ja tulemus ning käsitletakse vähese tähtsusega abi sätteid.

Eelnõu §-s 1 sätestatakse määruse reguleerimisala. Määrusega reguleeritakse toetuse andja

eelarvelistest vahenditest kogukonnafondi toetuse andmise, taotlusvooru läbiviimise, toetuse

taotlemise, taotluse menetlemise, toetuse andmise ja tagasinõudmise tingimusi ja korda.

Lõikes 2 sätestatakse, et määrust ei kohaldata Euroopa Komisjoni määruse (EL) 2023/2831

(milles käsitletakse Euroopa Liidu toimimise lepingu artiklite 107 ja 108 kohaldamist vähese

tähtsusega abi suhtes) (ELT L, 2023/2831, 15.12.2023) (edaspidi VTA määrus) artikli 1 lõike 1

punktides a–f sätestatud juhtudel. See on vajalik, et oleks üheselt selged välistused.

VTA määruse artikli 1 lõikes 1 punktides a–f sätestatud juhud on:

 kalandus- ja vesiviljelusvaldkonnas tegutsevad ettevõtjad;

 ettevõtjad, kes tegutsevad põllumajandustoodete esmatootmise ning töötlemise ja

turustamisega;

 eksport kolmandatesse riikidesse või Euroopa Liidu liikmesriikidesse;

 kodumaiste kaupade ja teenuste kasutamine importkaupade ja -teenuste asemel.

Eelnõu paragrahviga 2 sätestatakse toetuse andmise eesmärk, sihtrühm ja tulemus.

Toetuse andmise eesmärk on edendada ja tugevdada kogukondlikku valitsemisviisi, mis aitab

tuvastada ja lahendada inimeste heaolu ja turvalisust mõjutavaid probleeme, soodustada

kogukondade jätkusuutlikku arengut ning suurendada elanikkonnakaitse võimekust kohalikul

ja kogukondlikul tasandil. Toetuse kaudu soodustatakse laiapõhjalist koostööd kogukondade,

kohalike omavalitsuste, riigiasutuste ja teiste partnerite vahel, et tugevdada kogukondade

valmisolekut kriisideks ja suurendada nende sidusust.

Toetuse sihtrühmaks on kohalikud kogukonnad ja elanikud, vabaühendused ja kogukondlikud

algatused, aga ka korteriühistud, kelle heaolu, sidusust ja turvalisust toetatakse kogukondliku

valitsemise põhimõtete rakendamise kaudu. Otsesteks rakendajateks on vabaühendused,

kogukonnaorganisatsioonid ja korteriühistud, kes viivad tegevusi ellu koostöös kohalike

omavalitsuste, riigiasutuste ja teiste osapooltega, kellel on roll elanikkonnakaitses ja

kogukondade arendamises.

Toetuse tulemusena luuakse ja rakendatakse jätkusuutlikke ning mõjusaid lahendusi, mis

aitavad kogukondadel suurendada kriisivalmidust ja sidusust, tugevdavad kogukondade ja

kohaliku tasandi elanikkonnakaitse võimekust ning toetavad koostöö kujunemist erinevate

riigivalitsemise tasandite ja partnerite vahel.

Eelnõu paragrahviga 3 nimetatakse toetuse andjaks Sihtasutus Kodanikuühiskonna

Sihtkapital (edaspidi toetuse andja), kes menetleb toetuse taotlusi (edaspidi taotlus), teeb

toetuse väljamakseid ja järelevalvet toetuse kasutamise üle. Toetuse andja vastutab taotlusvooru

väljakuulutamise ja koordineerimise eest, teavitab toetuse saamise võimalusest, menetleb

esitatud taotlust ning otsustab, kas taotlus rahuldada või mitte jne. Toetuse andja täpsem õiguste

ja kohustuste loend on esitatud §-s 23.

Paragrahviga 4 sätestatakse, kes kvalifitseerub toetuse taotlejaks.

Toetuse taotlejaks võib olla Eestis registrisse kantud mittetulundusühing või sihtasutus, mis ei

ole riigi ega kohaliku omavalitsuse, erakonna, äriühingu(te) või nende liidu, ametiühingu või

kutseliidu valitseva mõju all. Seega on taotlejatena välistatud seltsingud, erakonnad, äriühingud

ning riigi või kohaliku omavalitsuse asutatud ja nende kontrolli all olevad

mittetulundusühingud ja sihtasutused või nendest moodustatud võrgustikud ja katusliidud ning

avalik-õiguslikud juriidilised isikud. Nimetatud toetuse taotleja peab olema taotluse esitamise

hetkel olnud Eesti mittetulundusühingute ja sihtasutuste registrisse kantud vähemalt ühe aasta,

mis tagab, et toetust saavad taotleda ainult juba toimivad ja usaldusväärsed organisatsioonid,

mitte hiljuti loodud või registreeritud üksused. Ühe aasta tegutsemisnõue võimaldab hinnata

taotleja varasemat tegevust, usaldusväärsust ja suutlikkust projekte ellu viia. Samuti aitab see

vältida olukordi, kus luuakse lühikese tegutsemisajaga organisatsioone ainult selleks, et saada

toetust, mõtlemata pikaajalisele tegutsemisele ja jätkusuutlikkusele.

Õigusmõiste „valitsev mõju“ sisustamisel lähtutakse konkurentsiseaduse § 2 lõikes 4

sätestatust, kohaldades seda käesoleva määruse sisu ja selle rakendamisega seotud juriidiliste

isikute liikide kontekstis.1

Eeltoodule lisaks peab mittetulundusühing või sihtasutus tegutsema avalikes huvides ehk tema

eesmärgid või tegevus on suunatud laiemale sihtrühmale kui ühingu liikmeskond, välja arvatud

erivajadustega inimesi ühendavad organisatsioonid, ning taotleja tegevus on avalik. Avalik huvi

on määratlemata õigusmõiste. Käesoleva määruse tähenduses põhineb avaliku huvi

rahastamine avalike vahendite eraldamisel kodanikuühendustele, mille põhikirjaline tegevus ja

sihtrühm ulatub väljapoole ühenduse liikmete või töötajate huvidest. Avaliku huvi sünonüümina

võib kasutada avalikes huvides tegutsemist. See tähendab, et ühenduse tegutsemine peab olema

avatud ja läbipaistev, liikmeks astumine peaks olema avatud võimalikult paljudele, eesmärk on

ühiskonna kui terviku huvides tegutsemine ja avaliku hüve loomine. Toetust võib

majandustegevuseks kasutada, kuid see ei tohi olla organisatsiooni peamine eesmärk ega

1 KonkS § 2 lg 4: „Valitsev mõju on võimalus ühe või mitme ettevõtja poolt ühiselt või ühe või mitme füüsilise

isiku poolt ühiselt teise ettevõtja aktsiate või osade omamise kaudu, tehingu või põhikirja alusel või muul viisil

otseselt või kaudselt mõjutada teist ettevõtjat, mis võib seisneda õiguses:

1) oluliselt mõjutada teise ettevõtja juhtorganite koosseisu, hääletamist või otsuseid või

2) kasutada või käsutada teise ettevõtja kogu vara või olulist osa sellest.“

tekitada ebaausat konkurentsi erasektoriga. Avaliku tegevuse all on siinkohal mõeldud, et

taotlejal on oma tegevust tutvustav ja avalikkusele kättesaadav veebisait või

sotsiaalmeediakonto (näiteks Facebooki konto), millelt on leitav eestikeelne teave ühingu

eesmärkide ja tegevuse kohta ning kus on avaldatud viide eetilise tegevuse põhimõtetele ja/või

väärtustele, mida ta oma tegevuses järgib. Mittetulundusühing või sihtasutus võib oma tegevuse

kohta infot jagada ka katus- või partnerorganisatsiooni või kohaliku omavalitsuse veebisaidi

alamlehel.

Samuti võib toetuse taotlejaks olla korteriühistu, mille suletud netopind on kuni 1200

ruutmeetrit ning mis on taotluse esitamisel olnud kantud äriregistrisse vähemalt ühe aasta.

Korteriühistu käesoleva määruse tähenduses on kolme või enama korteriomandiga igapäevases

kasutuses olev korterelamu. Korteriühistu on eraõiguslik juriidiline isik, mille liikmeteks on

kõik ühe korteriomanditeks jagatud kinnisomandi korteriomandite omanikku2. Korteriühistud

ei ole eelduslikult asutatud eesmärgiga teenida kasumit ja tegeleda majandustegevusega. Antud

toetusmeetme üheks olulisemaks toetatavaks tegevuseks on varjumiskoha loomine. Kuigi

Päästeamet on koostöös Riigi Tugiteenuste Keskusega kavandamas eraldi korteriühistute

varjumiskohtade kohandamise toetusmeedet3, on kavandatavas meetmes seatud korteriühistu

suletud netopinnale piirang alates 1200 ruutmeetrit. See tuleneb Hädaolukorra seaduse

muudatusest4, millega sätestati varjumisplaani koostamise kohustus ja võimalusel

varjumiskoha kohandamine kasutusluba omavatele korterelamutele, mis on suuremad kui 1200

ruutmeetrit. Tagamaks, et ka korteriühistutel, mis jäävad alla eelnimetatud netopinna piirangu,

oleks võimalus luua või kohandada varjumiskoht, on korteriühistute lisamine käesolevasse

toetusmeetmesse põhjendatud.

Detailsemad nõuded taotlejale on toodud välja eelnõu §-s 10.

Paragrahviga 5 sätestatakse täpsemalt vähese tähtsusega abi andmisega seonduv.

Kui määruse alusel antav toetus liigitub vähese tähtsusega abiks, siis järgitakse toetuse andmisel

kohustusi ja nõudeid, mis tulenevad konkurentsiseaduse 6. peatükist ning VTA määrusest.

Toetuse andja peab iga taotluse puhul kontrollima, kas toetus on vähese tähtsusega abi. Toetuse

andja analüüsib, kas tegemist on majandusliku eelise ja konkurentsi moonutamisega. Vähese

tähtsusega abi andmisel tuleb muu hulgas jälgida, et ühele taotlejale antava vähese tähtsusega

abi kogusumma ei ületaks mis tahes kolme aasta pikkuse ajavahemiku jooksul 300 000 eurot.

Alates 1. jaanuarist 2024. a tõusis vähese tähtsusega abi ülemmäär 300 000 euroni taotleja kohta

kolme aasta jooksul. See tähendab, et ülemmäära arvestatakse jooksvalt abi andmise

kuupäevast kolm aastat tagasi.5

2 Korteriomandi- ja korteriühistuseadus – Riigi Teataja. 3 Korteriühistule varjumiskoha kohandamiseks toetuse andmise ning selle kasutamise tingimused ja kord. 4 Eelnõu - Riigikogu. 5 Vähese tähtsusega abi. Rahandusministeerium. https://www.fin.ee/riigihanked-riigiabi-osalused/riigiabi/vahese-

tahtsusega-abi.

Lisaks on oluline tähele panna, et vähese tähtsusega abi andmisel peab toetuse andja säilitama

toetuse andmisega seotud dokumente kümme aastat.

2. peatükk. Toetuse andmise alused

Eelnõu paragrahviga 6 sätestatakse toetatavad tegevused.

Lõike 1 kohaselt toetatakse projekti, millega aidatakse kaasa eelnõu §-s 5 nimetatud eesmärgi

ja tulemuse saavutamisele. Toetusega toetatakse tegevusi ja projekte, mis panustavad otseselt

määruse eesmärkide ja tulemuste saavutamisse. See tähendab, et iga toetatav projekt peab

tugevdama kogukondlikku valitsemist ja sidusust, kogukondade valmisolekut

kriisiolukordadeks, suurendama elanike turvalisust ning toetama elanikkonnakaitset.

Kriisiplaanidest tulenevalt on prioriteediks varjumiskohtade ja kerksuskeskuste loomine või

arendamine, mis pakuvad elanikele turvalist varju ja esmast tugi kriisiolukorras. Lisaks on

võimalik ellu viia ka muid elanikkonnakaitse arendustegevusi, mis peavad olema kogukonna,

korteriühistu või kohaliku omavalitsuse kriisiplaanis selgelt välja toodud.

Varjumiskohaks käesoleva määruse tähenduses loetakse hoone osa:

 mis asub osaliselt või täielikult maa all või maa peal võimalikult maapinna lähedal;

 kus inimesele on planeeritud minimaalselt 0,75 ruutmeetrit varjumise pinda;

 mille konstruktsioon ja avatäited kaitsevad inimest vähemalt plahvatusega kaasneva

laialipaiskuva eseme eest;

 kus on tagatud piisav õhuvahetus, arvestades inimeste maksimaalset arvu;

 mis on kuiv;

 mille planeering toetab varjumise ajal takistusteta ruumi kasutust;

 kus on lisaks sissepääsule vähemalt üks varuväljapääs, mis ei paikne sissepääsuga

kõrvuti;

 kus on tagatud tualeti kasutamise võimalus.

Kerksuskeskus on kohaliku omavalitsuse või kogukonna toimepidev hoone, ruum või muu

koht, kus inimene saab kriisi ajal infot, nõu ja abi. Kerksuskeskuse eesmärk on toetada

ühiskonna kerksust, andes inimesele abi kriisis.

Selline lähenemine tagab, et toetust kasutatakse sihipäraselt, toetatavad tegevused lähtuvad

tegelikest vajadustest ning panustavad kogukondade kriisivalmiduse ja vastupanuvõime

tugevdamisse.

Paragrahviga 7 reguleeritakse kulu abikõlblikkust.

Lõige 1. Käesoleva määruse raames on abikõlblikud kulud selgelt määratletud, et tagada toetuse

sihipärane ja tõhus kasutamine. Abikõlblik on kulu, mille on teinud toetuse saaja projekti

abikõlblikkuse perioodil ja mis vastab projekti eesmärkidele ning on vajalik, põhjendatud ja

otseselt seotud projekti elluviimisega. Tegemist on kulu abikõlblikuks lugemise

üldpõhimõttega.

Lõige 2. Abikõlblikeks kuludeks on kavandatud tegevuste elluviimisega otseselt seotud kulud,

mis on põhjendatud, optimaalsed ja vajalikud määruse eesmärgi saavutamiseks. Lõplikku

abikõlblike kulude nimekirja ei ole võimalik koostada, kuid oluline on eraldi välja tuua, et

abikõlblike kulude hulka arvestatakse taotleja või kohaliku omavalitsuse omandis või kasutuses

oleva kinnisvara parendamise, renoveerimise ja kohandamisega seotud kulud ning vajaliku

inventari soetamise kulud, kusjuures nimetatud kulud ei tohi ületada 80 protsenti taotluse

kogusummast. Samuti on abikõlblikud energia- ja veevarustuskindluse tagamiseks vajalikud

tööd ja seadmete soetamine, esmaabi-, sidevõimekuse ja toiduvarude loomisega seotud kulud

ning tegevuste elluviimiseks vajalikud projekteerimistööd. Projekti ettevalmistamise ja

elluviimise toetamiseks on lubatud katta ka konsultatsiooni- või eksperditasusid kuni 5

protsendi ulatuses taotletava toetuse summast, tingimusel et tegemist on konkreetsete,

mõõdetavate ja ajaliselt piiritletud tööülesannetega. Abikõlblikeks kuludeks loetakse ka

projektiga seotud ürituste, koolituste ja õppuste korraldamise ning läbiviimise kulud,

andmebaaside koostamise ja ajakohastamisega seotud kulud, samuti kommunikatsiooni- ja

teavitustegevuste ning infostendide ja juhendite loomisega seotud kulud. Lisaks on

abikõlblikud kogukondade koostöö edendamise ja vabatahtlike kaasamisega seotud kulud.

Abikõlblike kulude hulka kuuluvad ka projekti elluviimisega seotud riiklikud maksud ja lõivud,

mida Eesti riik taotlejale ei tagasta.

Lõige 3. Mitteabikõlblikud kulud on selgelt välistatud, et tagada toetuse sihipärane kasutamine

ja vältida väärkasutust. Näiteks ei ole lubatud investeeringud kinnisvara soetamiseks, samuti

seotud isikutega tehtud tasulised tehingud, mis võivad ohustada läbipaistvust ja tekitada huvide

konflikti. Finantskulud, nagu intressid, valuutavahetustasud ja viivised, ei ole seotud projekti

eesmärkide elluviimisega ning seetõttu ei kuulu abikõlblike kulude hulka. Samuti on välistatud

vaide- ja kohtumenetluse kulud, reserv ootamatute kulude katmiseks ning sotsiaaltoetused.

Toetusest ei saa katta kulusid, mis on juba rahastatud teistest projektidest või avaliku sektori

vahenditest, vältimaks topeltrahastamist. Lisaks ei ole lubatud projektijuhtimise sisseostmine

teiselt juriidiliselt isikult, liikmemaksude, esinduskulude ja kingituste katmine. Kõik

põhjendamatud ja ebaolulised kulud on samuti mitteabikõlblikud, et tagada toetuse

eesmärgipärane ja tõhus kasutamine.

Lõike 4 järgi peavad kõik kulud olema tõendatud asjakohaste raamatupidamisdokumentidega,

nagu arved või samaväärse tõendusväärtusega dokumendid, et kulutused oleksid läbipaistvad

ja kontrollitavad.

Paragrahviga 8 sätestatakse toetuse andmise ja projekti abikõlblikkuse periood.

Lõike 1 kohaselt on toetuse andmise periood ajavahemik, mille jooksul võimalik taotlusvoor

ette valmistada, välja kuulutada, esitada toetuse taotlusi, teha taotluste rahuldamise või

rahuldamata jätmise otsuseid ning viia ellu ja rahastada toetatavaid tegevusi. Toetuse andmise

perioodi jooksul toimuvad kõik toetuse andmisega seotud menetlustoimingud ning projektide

elluviimine vastavalt kehtestatud tingimustele. Toetuse andmise periood algab käesoleva

määruse jõustumisest ning lõpeb hiljemalt taotlusvooru väljakuulutamise kalendriaasta 30.

novembril, tagades seeläbi toetuse kasutamise ajaliselt piiritletud ja eesmärgipärase korralduse.

Lõike 2 kohaselt on abikõlblikkuse periood ajavahemik, mille kestel viiakse ellu projekti

tegevusi ja tekivad projekti kulud.

Lõike 3 kohaselt on abikõlblikkuse perioodi pikkus üheksa kalendrikuud alates taotluse

rahuldamise otsuse tegemise kuupäevast, mis tagab projektide ajaliselt selge ja ette teadaoleva

kestuse.

Lõike 4 järgi on perioodi pikendamine võimalik vaid põhjendatud juhtudel, mis võimaldab

arvestada erandlike olukordadega, kuid hoiab samas ära põhjendamatud viivitused projektide

elluviimisel. Sätte eesmärk on pakkuda paindlikkust olukordades, kus projekti elluviimisel

tekivad ootamatud ja toetuse saajast sõltumatud viivitused, nagu:

 loodusõnnetused või muud ettenägematud takistused;

 viivitused koostööpartnerite poolt;

 sellised olulised muudatused projekti elluviimise tingimustes, mida ei olnud võimalik

ette näha.

Pikendamise taotlemisel tuleb esitada selged põhjendused ja tõendid viivituste kohta ning

näidata, kuidas projekti eesmärgid on võimalik siiski saavutada. See aitab tagada, et toetuse

kasutamine on läbipaistev, põhjendatud ja sihipärane. Sätet rakendatakse kooskõlas

konkreetsete juhiste ja hindamiskriteeriumidega, mis on määratletud toetuslepingus.

Paragrahviga 9 reguleeritakse taotlusvooru eelarve ja toetuse piirmäär.

Lõike 1 kohaselt kujuneb taotlusvooru eelarve riigieelarvest sihtotstarbeliselt eraldatud

vahendite alusel konkreetse kalendriaasta kohta.

Lõige 2 sätestab tingimused, mille alusel toetusmeetme eelarvevahendid jagunevad.

Taotlusvooruks ettenähtud eelarve jaotatakse regionaalse tasakaalu ja sihipärase toetuse

tagamiseks taotlejate asukoha alusel. Eelarvest suunatakse 40 protsenti Eesti idapiiriga piirneva

kohaliku omavalitsuse territooriumil asuvate taotlejate projektide rahastamiseks. Täiendavalt

eraldatakse 30 protsenti eelarvest Eesti idapiiriga piirneva maakonna territooriumil asuvate

taotlejate taotluste toetamiseks, välja arvatud idapiiriga vahetult piirnevate kohalike

omavalitsuste territooriumil asuvad taotlejad. Ülejäänud 30 protsenti eelarvest on ette nähtud

mujal Eestis asuvate taotlejate projektide rahastamiseks. Pärast taotlusvooru hindamise

tulemuste selgumist on toetuse andjal vabade eelarvevahendite olemasolul õigus otsustada

kasutamata jäänud vahendite edasise kasutamise osas käesoleva toetusmeetme eesmärkide

saavutamiseks. Erandkorras võib toetuse andja suunata kasutamata jäänud vahendid ümber

käesolevas paragrahvis nimetatud taotlejate kategooriate vahel sõltumata algselt kehtestatud

protsentuaalsest jaotusest. Samuti on toetuse andjal õigus kuulutada määruses sätestatud

tingimustel välja täiendav taotlusvoor, et tagada eelarvevahendite maksimaalne ja

eesmärgipärane kasutamine. Selline lähenemine on proportsionaalne ning tasakaalustatud, kuna

sätestatud protsentuaalne jaotus võimaldab samal ajal toetada ka teisi Eesti piirkondi. Samas

annab see toetuse andjale paindlikkuse reageerida tegelikule nõudlusele ja projektide

kvaliteedile, suunates vajaduse korral kasutamata jäänud vahendid ümber või korraldades

täiendava taotlusvooru, et tagada toetuse maksimaalne mõju ja eesmärgipärane kasutamine

kogu Eestis.

Lõige 3 sätestab, et taotlusvoorus on ühe toetuse saaja kohta toetuse ülemmäär 25 000 eurot,

mis piiritleb maksimaalse rahastuse ulatuse ja tagab vahendite proportsionaalse jaotuse. Toetuse

määr on 100% projekti toetatavate tegevuste abikõlblikest kuludest. Kui projekti elluviimiseks

kulub suurem summa, tuleb arvestada, et toetuse ülemmäärast suuremat summat ei saa

käesoleva meetmega toetada, kuid lubatud on kaasata omafinantseering.

3. peatükk. Nõuded taotlejale ja taotlusele

Paragrahviga 10 sätestatakse, millistele nõuetele peab taotleja vastama. Taotleja peab vastama

teatud tingimustele, mille alusel tuvastatakse, kas taotleja on usaldusväärne ning kas tal on

tegevuste elluviimiseks vajalik suutlikkus ja valdkondlik pädevus, sealhulgas võime korrektselt

asjaajamist korraldada ja oma kohustusi täita.

Taotleja peab olema suuteline kavandatud tegevust ellu viima. Taotlejal ei tohi olla

majandusaasta aruanded esitamata, KÜSK-iga sõlmitud riigieelarvelise toetuse lepingu

rikkumist ega muid kehtivaid kohustusi toetuse andja ees. Majandusaasta aruannete esitamise

kontrollimine võib näidata toetuse andjale, et taotlejal on probleeme oma kohustuste täitmise ja

aruandlusega või ta väldib aruannete esitamist tahtlikult. Majandusaasta aruande esitamist

kontrollitakse äriregistrist.

Taotlejal ei tohi olla riiklike maksude ja maksete võlga, välja arvatud juhul, kui see võlg on

täies ulatuses ajatatud. Kuna eesmärk on toetada taotlejat, kellel ei ole riigi ees rahalist võlga,

on see nõue vajalik. Kui taotlejal on maksu- või maksevõlad, mis ei ole ajatatud, pole nimetatud

nõue täidetud. Teavet maksuvõla kohta saadakse Maksu- ja Tolliametilt. Maksukorralduse

seaduse § 27 lõike 1 punktide 4 ja 5 järgi on maksuvõla ning ajatatud maksuvõla andmed avalik

teave, mida maksuhaldur võib igaühele avaldada ilma maksukohustuslase nõusoleku ja

teadmiseta.

Kui taotleja on varem saanud riigieelarvest, Euroopa Liidu või muudest vahenditest toetust, mis

on tulnud tagasi maksta, saab ta toetust üksnes juhul, kui kõik tagasimaksed on tehtud määratud

tähtajaks ja nõutud summas. See on vajalik selleks, et vältida olukorda, kus riik toetab taotlejat,

kes ei täida oma kohustusi. Silmas on peetud kõiki riigieelarvelistest vahenditest makstavaid

toetusi (mitte üksnes KÜSK-i makstud toetusi), Euroopa Liidu makstavaid toetusi või muudest

välisvahenditest makstavaid toetusi. Nõude mõte ei ole kohustada tagasimakstavat toetust

tagasi maksma enne tagasimaksmise tähtaega, vaid sellega ajendatakse tagasimakstavat toetust

tagasi maksma tähtajaks.

Samuti on oluline, et taotleja suhtes ei ole algatatud pankroti- või likvideerimismenetlust ega

sundlõpetamist. Kui selgub vastupidine, saab järeldada, et taotlejal puudub tegevuse

elluviimiseks vajalik finants-, haldus- ja toimimissuutlikkus. Teavet pankroti, likvideerimise ja

sundlõpetamise menetluse kohta saab äriregistrist, samuti väljaandest Ametlikud Teadaanded.

Lisaks ei tohi taotleja juhtorgani liiget olla karistatud majandusalase, ametialase, varavastase,

avaliku korra, riigi julgeoleku või avaliku usalduse vastase süüteo eest või kui teda on

karistatud, siis on ta karistusandmed karistusregistrist kustutatud.

Punktiga 7 sätestatakse nõue, et taotleja põhikirjaline asukoht ja taotluses kavandatavate

tegevuste elluviimine peavad asuma samas kohalikus omavalitsuses või maakonnas. Selline

tingimus tagab, et toetust taotlev organisatsioon on otseselt seotud piirkonnaga, kus tegevusi

ellu viiakse, ning omab kohapealset sidet ja teadmist kohaliku kogukonna vajadustest.

Punktiga 10 sätestatakse nõue, et juhul kui projekt näeb ette taotleja või kohaliku omavalitsuse

omandis või kasutuses oleva kinnisvara varjumiskohaks või kerksuskeskuseks parendamist,

renoveerimist ja kohandamist või inventari soetamist, peab taotleja olema hoone omanik või

omama hoone kasutusõigust vähemalt viieks aastaks alates projekti lõppkuupäevast. Tingimus

on kehtestatud selleks, et tagada toetuse abil rajatud või parendatud varjumiskohtade ja

kerksuskeskuste pikaajaline kasutatavus ning sihipärane toimimine. Pikaajalise kasutusõiguse

olemasolu vähendab riski, et toetuse tulemusel loodud taristu kaotab lühikese aja jooksul oma

funktsiooni või ei ole enam avalikes huvides kasutatav.

Lisaks on korteriühistu puhul on nõue, et korterelamus asuvatest korteriomanditest vähemalt

80 protsenti peab olema füüsiliste isikute omandis. Ühel korteriomandil võib olla mitu erinevat

füüsilisest isikust omanikku, kuid oluline on, et korterelamus asuvatest korteriomanditest

80 protsenti kuuluksid füüsilistele isikutele. 80 protsendi nõue on seatud seetõttu, et toetus on

mõeldud korterelamus füüsilistest isikutest elanike kriisikindluse parandamiseks. Toetuse

andmise eesmärk ei ole toetada äriprojekte.

80% füüsilistest isikutest omanike nõue täidab varasemate meetmete kogemuste põhjal

muuhulgas tingimuse, et toetuse abil ei muutu korterelamu tulu teenivaks projektiks, millele

võivad hakata kohalduma riigiabiga seotud reeglid, sh korterelamus ärilisi eesmärke täitvate

ettevõtjatele abi andmise tingimused. Võib juhtuda, et erinevates korterelamutes võib nõuet, et

80% korteriomanditest peab olema füüsiliste isikute omandis, olla keeruline täita, sealjuures ei

ole kõik korterelamud, kus vastav nõue täidetud ei ole, automaatselt aktiivse ärilise tegevusega

tegelevad korterelamud. Siiski, võrdse kohtlemise eesmärgil tuleb tagada ühtne määr, millega

saavad arvestada kõik toetuse taotlejad oma võimaluste kaalumisel. Sätestatud piirang on

seotud riigiabi andmise reeglitega. Abi andmise küsimus võib kaudselt kerkida juhul, kui

juriidilisele isikule kuulub korter hoones, kuhu soovitakse kohandada varjumiskoht. Senistes

sarnastes meetmetes riigiabi või vähese tähtsusega abi ei ole antud6. Ka käesoleva

toetusmeetme puhul riigiabi ja vähese tähtsusega abi andmist ette ei nähta.

6 Korterelamute energiatõhususe toetuse tingimused. Seletuskiri. Arvutivõrgus. Kättesaadav:

https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/99bb9bfc-bbaa-4e84-966a-6b149a003f64.

Paragrahviga 11 määratakse kindlaks andmed, mida taotlus peab sisaldama, ja nõuded taotluse

sisule.

Taotlus peab vormiliselt sisaldama vähemalt teavet taotleja (sealhulgas nimi, registrikood,

kontaktandmed, arveldusandmed), taotletava toetuse summa ja esindusõigusliku isiku kohta.

Ehitise ehitisregistri koodi esitamise nõue käesoleva määruse § 7 lõike 2 punkti 2 kohaldamise

korral võimaldab seostada projektiga konkreetse ehitise ning kontrollida ehitise andmeid

riiklikes registrites. Juhul kui hoone ei ole taotleja omandis, on kinnisvara kasutusõigust

tõendava dokumendi esitamine vajalik, et kinnitada taotleja õigust projekti ellu viia vastaval

kinnisasjal. Käesoleva määruse § 4 lõike 2 kohaldamise korral korterelamu suletud netopinna

esitamine on vajalik, et teha kindlaks, kas toetuse taotleja kvalifitseerub käesoleva

toetusmeetme tingimustele. Nimetatud teave ja andmed paragrahvis 11 on aluseks käesoleva

määruse §-s 14 sätestatud taotluse vorminõuete kontrolliks.

Lõikes 3 on sätestatud olulised tingimused, millele taotlus peab vastama. Punkti 1 kohaselt peab

taotlus sisaldama kinnitust, et taotleja vastab määruse §-s 10 sätestatud tingimustele. Nõue

kinnitada vastavust eeltoodud tingimustele tagab, et taotleja on teadlik kõigist toetuse

saamiseks kehtestatud kriteeriumidest ja täidab neid. Punkt 2 seab tingimuseks sama projekti

topeltrahastuse puudumise. See nõue välistab olukorrad, kus sama projekti jaoks saadakse

rahastust mitmest allikast, mis võiks viia topeltrahastamiseni ja ressursside ebatõhusa

kasutamiseni. Samuti aitab see säilitada rahastamise läbipaistvust ja ausust.

Punkt 3 seab nõudeks, et taotlusega tuleb esitada kogukonna või korteriühistu kriisiplaan, mille

põhjal hakatakse taotluses kirjeldatud tegevusi ellu viima ning milleks taotletakse rahastust.

Ilma kriisiplaanita ei ole võimalik käesolevast toetusmeetmest toetust saada. Kogukonna või

korteriühistu kriisiplaan on kogukonna tasandil koostatud praktiline dokument, mis aitab

elanikke, kogukonnajuhte ja kohalikke omavalitsusi valmistuda erinevateks kriisideks ning läbi

mõelda selle ajal elanike toimetulek ja turvalisus. Plaani eesmärk on tugevdada kogukonna

iseseisvat hakkamasaamist, suurendada elanike teadlikkust ja toetada koostööd kohaliku

omavalitsuse ning riiklike ametkondadega.

Kriisiplaanis kaardistatakse:

 Kogukonna võtmeisikud ja kriisimeeskond – nende rollid, vastutus ja kontaktandmed.

 Kogukonna liikmed ja haavatavad sihtrühmad – nt eakad, väikelastega pered,

erivajadustega inimesed.

 Info liikumine ja sidepidamine kriisis – kokkulepped, kuidas kriisiinfo liigub ja kuidas

tagatakse teavitamine ka sidekatkestuste korral.

 Kohalikud ressursid ja varud – toidu-, vee-, kütte-, energia-, meditsiini- ja sidevarud,

varjumisvõimalused ning nende hoidmine ja täiendamine.

 Kogukonna erioskustega inimesed – nt esmaabiandjad, tehnikud, päästjad, juhid.

 Olulised riskid ja ohud piirkonnas – nt ilmastikuolud, üleujutused, kütuse või elektri

katkestused, sõjaline oht.

 Alternatiivsed lahendused elutähtsate teenuste katkestuste korral – kuidas tagatakse

soojus, joogivesi, side ja liikumine kriisiolukorras.

 Varjumisplaan – piirkonnas asuvad varjumisvõimalused.

 Koostöö KOViga – kogukonna roll omavalitsuse kriisiplaanis ja KOVi tugi

kogukonnale.

Plaan aitab kaasa kogukondliku valmisoleku kasvatamisele, suurendab vastastikust

abivalmidust ning loob eeldused, et kriisiolukorras suudetakse kiiremini ja tõhusamalt

tegutseda kuni ametliku abi saabumiseni.

Punkti 4 kohaselt tuleb taotluses sisuliselt ja ammendavalt kirjeldada, kuidas ning keda kaasates

selgitati välja toetuse taotlemiseks kavandatud tegevused rakendades selleks kogukondliku

valitsemisviisi põhimõtteid. Elanikkonnakaitse vajaduste väljaselgitamine peab olema

laiapõhjaline ning lähtuma kogukondliku valitsemise põhimõtetest, kaasates piirkondlikke

kogukondi, kohaliku omavalitsuse ja Päästeameti ning vajadusel teisi asjassepuutuvaid

riigiasutusi, eraettevõtjaid ja vabaühendusi.

Punkti 5 kohaselt peab taotlus selgitama partnerite rolli kohaliku elanikkonnakaitse taseme

tõstmisel ning kirjeldama koostööd partneritega.

Punkt 6 sätestab nõude kirjeldada taotluses kirjeldada kogukondliku valitsemise rakendamist

ehk koostööd taotleja, selle kogukonna ja kohaliku omavalitsuse vahel, et saavutada määruse

eesmärgid.

Punkti 7 kohaselt tuleb taotlusse lisada kirjeldus kohaliku omavalitsuse esindaja rollist ja

panusest projekti, tema kontaktandmed ning kirjalik kinnitus kaasatuse kohta projektis.

Lõike 4 punkti 1 kohaselt peab lisatud olema korteriomanike üldkoosoleku kehtiv otsus taotleda

toetust ja täita sellega kaasnevaid kohustusi. Korteriomanike üldkoosoleku tingimusi reguleerib

korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 20. Punkti 2 kohaselt peab taotlusega kaasas olema ka

korteriomanike üldkoosoleku otsus, mis kinnitab, et projekti raames soetatav inventar ja taotleja

kasutuses oleva kinnisvara varjumiskohaks või kerksuskeskuseks parendamise, renoveerimise

ja kohandamise korral on see varjumise ja kriisi ajal korterelamu elanike ühiskasutuses ja

üldkasutatav. Kui varjumiskoht asub hoone keldris, kus üldkasutatav pind on piiratud, ja

varjumiskoha rajamiseks on vaja kasutada eraomandis olevat ala, tuleb selle ala omanikult

saada nõusolek. See tagab, et varjumiskoht on legaalselt ja praktiliselt kasutatav kõigi elanike

poolt ning kõik osapooled on sellega nõus.

Lõikes 5 seatakse nõue tõendada taotluse esitaja esindusõigust. See aitab vältida olukordi, kus

taotlusi esitavad isikud, kellel asjaomane õigus puudub. Ühise esindusõiguse korral nõutav

kõigi esindusõiguslike isikute allkiri tagab otsuste legitiimsuse ja organisatsiooni juhtorgani

täieliku heakskiidu.

4. peatükk. Taotlusvooru avamine, taotluse esitamine ja menetlemine ning taotluse kohta

otsuse tegemine

Paragrahv 12 sätestab, et toetuse andja teatab taotlusvooru avamisest, selle tingimustest ja

eelarvest oma veebilehel vähemalt seitse kalendripäeva enne taotlusvooru avamise päeva.

Teade peab sisaldama vähemalt toetuse andja andmeid, sihtrühma kirjeldust, taotluse esitamise

tähtaega ja aadressi ning taotlusvooru tingimusi.

Taotlusvooru tingimustes esitatakse vähemalt toetuse andmise eesmärk ja oodatavad

tulemused, toetuse maksimaalne periood ja eelarve, nõuded taotlejale ja taotlusele ning taotluse

hindamise kriteeriumid. Taotlusvoor on avatud vähemalt 30 kalendripäeva, mis tagab

taotlejatele piisava aja taotluse ettevalmistamiseks. Taotleja esitab taotluse kehtival KÜSK-i

taotlusvormil taotluste menetlemise infosüsteemis (TMS), tagades taotluse menetluse

läbipaistvuse ja järjepidevuse.

Paragrahviga 13 reguleeritakse taotluse menetlemise protsessi.

Lõike 1 kohaselt koosneb taotluse menetlemine kolmest põhietapist: taotleja ja taotluse

nõuetele vastavuse kontrollist, taotluse hindamisest ning otsuse tegemisest taotluse rahuldamise

või rahuldamata jätmise kohta.

Lõike 2 kohaselt on menetlemise tähtaeg kuni 70 tööpäeva taotluse esitamise tähtajast arvates.

Selline reguleerimine tagab menetluse läbipaistvuse, järjepidevuse ja selged ajapiirid,

võimaldades taotlejatele kiiresti selgust nende taotluse staatuse kohta.

Paragrahviga 14 reguleeritakse taotleja ja taotluse nõuetele vastavuse kontrollimist.

Lõigete 1–3 kohaselt kontrollib toetuse andja, kas taotleja ja esitatud taotlus vastavad määruses

sätestatud nõuetele. Kui taotlus sisaldab vormilisi puudusi, teavitab toetuse andja taotlejat ning

määrab mõistliku tähtaja nende kõrvaldamiseks. Puuduste kõrvaldamise ajaks peatub taotluse

menetlemise aeg. Taotlejal on õigus esitatud taotlust täiendada ja muuta üksnes toetuse andja

osutatud puuduste kõrvaldamiseks. Kui taotleja ei kõrvalda puudusi määratud tähtajaks või

esitatud lisateave ei täida nõuet, võib toetuse andja jätta taotluse kontrollimata ja sisuliselt läbi

vaatamata ning teha rahuldamata jätmise otsuse, teavitades sellest taotlejat.

Lõike 4 kohaselt tunnistatakse taotlus ja taotleja nõuetele vastavaks, kui kõik määruses

sätestatud nõuded, sealhulgas §-des 6–11 esitatud kriteeriumid, on täidetud.

Lõike 5 kohaselt teeb toetuse andja nõuetele mittevastava taotluse puhul rahuldamata jätmise

otsuse taotluse menetlemise tähtaja ehk kuni 70 tööpäeva jooksul. Selline reguleerimine tagab,

et taotluste menetlemine on läbipaistev, objektiivne ning keskendub nii vormiliste kui ka

sisuliste nõuete täitmisele.

Paragrahviga 15 reguleeritakse taotluste sisuline hindamine, nõuetele vastavaks tunnistatud

taotluse hindamise põhimõtted ja valiku kord.

Kui KÜSK on taotluse läbi vaadanud ning kontrollinud taotleja ja taotluse nõuetele vastavust,

hindab nõuetekohast taotlust kolmeliikmeline sõltumatu hindajate rühm (edaspidi hindajad)

ning Päästeameti esindajad. Hindajad peavad kooskõlas korruptsioonivastase seadusega

kinnitama oma erapooletust ning sõltumatust hinnatava taotluse ja taotleja suhtes. Seotuse

olemasolu korral on hindaja kohustatud ennast HMS §-s 10 toodud tingimustel ja korras

taandama. Hindajatel on õigus konsulteerida taotluse sisu hindamisel valdkondlike

ekspertidega. Päästeameti ja valdkondlike ekspertide kaasamine tagab hindamisprotsessi

kvaliteedi, objektiivsuse ja valdkonnaekspertiisi arvestamise. Päästeameti esindajad annavad

hindajatele olulist praktilist ja tehnilist sisendit, mis võimaldab hinnata taotluste elluviimise

ohutust, vastavust seadusandlusele ning kriisideks ja hädaolukordadeks valmisoleku nõudeid.

Valdkondlike ekspertide kaasamine võimaldab hindajatel konsulteerida spetsiifiliste tegevuste,

meetodite ja sihtrühma vajaduste osas, tagades, et hindamine põhineb adekvaatsetel ja

ajakohastel teadmistele ning projekti kavandamine ja eelarve on realistlik ja teostatav.

Lõike 2 järgi hindavad hindajad taotlust järgmiste kriteeriumite alusel:

1) Seotus vooru eesmärkidega ja sihtrühmade vajadustega ehk kas projekt vastab kogukondliku

valitsemise ja elanikkonnakaitse võimekuse suurendamise eesmärkidele? Kas probleem ja

sihtrühmad on selgelt kirjeldatud ja põhjendatud?

2) Mõju ja jätkusuutlikkus ehk millist pikaajalist muutust projekt loob kogukonna valmisolekus

ja sidususes? Kas tulemused kestavad ka pärast projekti lõppu? Kas tegevuste elluviimine toob

reaalseid ja praktilisi tulemusi?

3) Teostatavus ja juhtimine ehk kas tegevuskava ja ajakava on loogilised ning realistlikud? Kas

riskid on hinnatud ja maandatud? Kas taotleja ja meeskonna suutlikkus tegevused ellu viia on

piisav?

4) Kaasamine ja partnerlus ehk kas projektis on sisuliselt kaasatud kogukond, kohalik

omavalitsus, Päästeamet ja teised partnerid? Kas rollid ja panused on selgelt kirjeldatud? Kas

arvestatakse erinevate kogukonnarühmade (sh noored ja haavatavad) vajadusi? Kas arutelud on

laiapindsed ja sisulised? Milline on koostöö kohaliku omavalitsusega?

5) Eelarve otstarbekus ja kulude põhjendatus ehk kas kulud on kooskõlas tegevuste ja

eesmärkidega? Kas kulud on realistlikud, proportsionaalsed ja läbipaistvad?

Kriteeriumite selge sätestamine on oluline selleks, et taotlejale oleks arusaadav, mida

hinnatakse. Samuti on läbipaistvad ja selgelt kirjeldatud kriteeriumid taotlejale abiks taotluse

koostamisel ning tegevuste ja tulemuste kirjeldamisel. Ühtlasi on selgelt kirjapandud asjaolud

juhendiks taotluste hindajatele ja otsuse tegijatele. Kokku saab ühele taotlusele anda

maksimaalselt 100 punkti. Et vältida olukorda, kus küll nõuetele vastav, kuid sisuliselt nõrk

taotlus saaks rahastuse, nähakse taotluse sisule ette miinimumpunktisumma, milleks on 70

punkti. Lävendi kehtestamine tagab, et toetust saavad ainult need taotlused, mis on piisavalt

asjakohased ja kvaliteetse sisuga.

Nõuetele vastavate taotluste hindamistulemuste ja ettepanekute arutamiseks toimub hindajate

koosolek. Lõikes 4 rõhutatakse hindamisprotsessi läbipaistvuse tagamist. Kui hindajad on

andnud samale taotlusele oluliselt erinevaid koondhindeid (üle 25-punktine vahe), peavad nad

erinevuse põhjuseid ühiselt arutama. Selline nõue aitab vältida hindamisvigu ja vähendada

subjektiivsuse mõju, saavutades ühtlasema ning põhjendatuma hindamistulemuse.

Hindamise tulemusena tekib paremusjärjestus eelnõu paragrahvi 9 lõike 2 punktide 1-3

kategooriate lõikes. Taotlused, mis on saanud vähemalt 70 punkti, järjestatakse

hindamistulemuste alusel alates kõrgeimast koondhindest. Ette on ka nähtud hindamisjuhised

olukordades, kus hindamise tulemusena tekib võrdne koondhinne.

Hindamisprotsessi konfidentsiaalsuse tagamiseks ei avalikustata teavet, milles taotluste

hindajate nimed on isikuliselt seostatud nende antud kriteeriumipõhiste hindamispunktidega.

See tagab hindamise erapooletuse ja usaldusväärsuse. Andmekaitse Inspektsioon on

väljendanud seisukohta, et „eksperdi nime avalikustamine kujul, mil see on kokkuviidav tema

antud hindamispunktide ja/või hinnangute/kommentaaridega, võib kaasa tuua hindajale eraelu

olulise riive nt võimaliku rünnaku näol“.7

Paragrahviga 16 reguleeritakse taotluse rahuldamise ja rahuldamata jätmise otsuse tegemise

tingimused ja kord.

KÜSKi juhatus teeb taotluse rahuldamise otsuse taotluste hindamise paremusjärjestuse alusel,

kui taotleja ja taotlus vastavad nii vormiliselt kui ka sisuliselt kõikidele nõuetele ning taotluse

rahuldamiseks on olemas piisavad eelarvevahendid.

Taotlus jäetakse rahuldamata, kui see ei vasta täielikult määruse vormilistele või sisulistele

nõuetele. Rahuldamata jätmise aluseks võib samuti olla taotluste rohkuse korral piisavate

eelarvevahendite puudumine, olukord, kus selgub, et taotluses on esitatud ebaõigeid või

mittetäielikke andmeid ning puudused on toetuse andja määratud tähtajaks kõrvaldamata, või

kui taotleja või temaga seotud isik mõjutab taotluse menetlemist pettuse või ähvardusega või

muul õigusvastasel viisil. Samuti kui esitatud taotlus ei kogu hindamisel vähemalt 70 punkti.

Taotluse rahuldamata jätmise otsuses märgitakse vähemalt otsuse tegemise kuupäev, taotleja

nimi, otsuse põhjendus ning selgitus otsuse vaidlustamise korra kohta.

Taotluse rahuldamise otsuses sätestatakse vähemalt otsuse kuupäev, toetuse saaja andmed,

toetuse summa ja toetatavad tegevused ning aruande esitamise tähtaeg. Samuti sisaldab otsus

viidet vaidlustamise korra kohta.

Taotlejale saadetakse tema kohta tehtud otsus elektrooniliselt 10 tööpäeva jooksul pärast

taotluse hindamist.

Kõigi toetust saanud ühingute nimed koos projekti nime ja toetussummaga avaldatakse toetuse

andja veebilehel, et toetuse andmine oleks avalik ja läbipaistev.

5. peatükk. Toetuse kasutamine ja tagasinõudmine

Paragrahviga 17 reguleeritakse riigieelarvelise toetuse väljamaksmise tingimusi.

Kui toetuse andja juhatus otsustab, et taotlus rahuldatakse täielikult, maksab toetuse andja

toetuse välja toetuse saajale ühes osas ettemaksena 20 tööpäeva jooksul taotluse rahuldamise

otsuse tegemise järgselt. Toetuse maksmine ettemaksuna ühes osas võimaldab toetuse saajal

projekti tegevustega õigeaegselt alustada ja vältida rahavoogude puudujäägist tulenevaid

takistusi. See on eriti oluline väiksemate organisatsioonide puhul, kellel puudub võimekus katta

tegevusi oma vahenditest ja oodata hilisemat kulude hüvitamist. Toetuse eesmärgipärase

kasutamise tagamiseks on toetuse saaja kohustatud täitma määruses sätestatud aruandlus-,

järelevalve- ja teavituskohustusi, eristama kulusid raamatupidamises ning võimaldama toetuse

andjal kontrollida toetatud tegevuste elluviimist. Nii tagatakse, et ettemaksuna makstud toetus

kasutatakse sihipäraselt ja läbipaistvalt.

7 Andmekaitse Inspektsiooni 02.10.2024. a vaideotsus nr 2.1-3/24/807-1947-10, p 17.

Eelnõu paragrahvis 18 reguleeritakse taotluse rahuldamise kehtetuks tunnistamist.

Taotluse rahuldamise otsuse kehtetuks tunnistamine on ette nähtud olukordades, kus ilmneb

asjaolu, mille korral taotlust ei oleks rahuldatud, toetuse saaja taotletud muudatusi ei rahuldata

ja projekti ei saa esialgsel kujul ellu viia või toetuse saaja soovib toetuse kasutamisest loobuda.

See kaitseb toetuse andja huve ning tagab, et riigi rahalised vahendid ei kulutata

eesmärgipäratult.

Kohustus tagastada toetus 30 kalendripäeva jooksul pärast otsuse kehtetuks tunnistamist loob

selged reeglid finantskohustuste täitmiseks ja tagab toetuse eesmärgipärase kasutamise.

Kokkuvõttes loob paragrahv 18 selge ja õiguspärase raamistiku, mis võimaldab põhjendatud

muudatusi projektis, tagab otsuste läbipaistvuse ja tõhususe ning kaitseb projekti tulemusi ja

riigi vahendite korrektset kasutamist.

Eelnõu paragrahv 19 sätestab toetuse saaja teavituskohustuse, mille eesmärk on tagada toetuse

kasutamise läbipaistvus ning suurendada laiema avalikkuse ning spetsiifilisemalt kogukonna

teadlikkust projekti eesmärkidest, tegevustest ja planeeritud tulemustest. Nõuete kohaselt peab

toetuse saaja avalikustama teabe toetuse ja projekti kohta kogukonnaga seotud infokanalites.

Teavituskohustuste hulka kuuluvad ka nõuded viidata toetuse andjale ja Siseministeeriumile

ning korraldada vähemalt üks avalik teavitusüritus toetuse andmise perioodi või sellele järgneva

kalendriaasta jooksul. Avalik teavitusüritus võib toimuda näiteks arutelu, infoõhtu, kampaania,

õppuse või muu kogukonda kaasava tegevuse kaudu. Toetuse andja ametlikud logod on leitavad

KÜSKi kodulehel aadressil: https://kysk.ee/taotlejale/. Siseministeeriumi ametlikud logod on

leitavad aadressil: https://riigikantselei.ee/valitsuslogo. Kui toetuse saajal puudub avalikkusele

suunatud ja kogukonnaga seotud infokanal, tuleb see kanal luua või kasutada selleks

kokkuleppel kohaliku omavalitsusega tema infokanalit või -kanaleid. Teavitustegevuse

regulaarne ja mitmekesine vorm tagab avalikkuse kaasatuse, tugevdab kogukondlikku koostööd

ning aitab kaasa elanikkonnakaitse võimekuse suurendamisele.

Eelnõu paragrahviga 20 sätestatakse toetuse kasutamisega seotud aruandluskohustuse

nõuded, millega reguleeritakse seda, kuidas toimub toetuse saaja aruandlus, millised on

tähtajad, aruannete kontrollimise kord ja võimalikud tagajärjed, kui aruandlus või

projektitegevused ei vasta nõuetele.

Toetuse saaja kohustub esitama aruande toetuse rahuldamise otsuses määratud tähtajaks.

Aruanne võimaldab toetuse andjal hinnata, kuidas projekti tegevused ja eesmärgid on projekti

kestel ellu viidud, ning tuvastada võimalikke kõrvalekaldeid. Aruandes kajastatakse ka

koostööd kogukonna, kohaliku omavalitsuse ja Päästeametiga ning antakse toetuse saaja

hinnang tegevuste jätkusuutlikkusele pärast toetuse lõppu. See annab toetuse andjale ülevaate

kavandatud tegevuste üldisest tulemuslikkusest, nende mõjust ja tegevuste jätkusuutlikkusest.

Taoline järelevalve suurendab läbipaistvust ja aitab tagada avalike vahendite tõhusa kasutamise.

Aruande eesmärk on tagada, et tegevused on ellu viidud tulemuslikult, toetuse vahendeid on

kasutatud eesmärgipäraselt ja kõik tegevused vastavad tegevus- ja ajakavale.

Aruanded peab digitaalselt allkirjastama esindusõiguslik isik ja aruannete koostamiseks ning

esitamiseks kasutatakse TMS-i ja selles olevaid aruandevorme. Kui aruande kontrollimisel

ilmnevad puudused (näiteks ebatäpsused, lisadokumentide puudumine), on toetuse andjal õigus

teha ettepanek nende kõrvaldamiseks.

Kui toetuse saaja aruandluses või toetuse kasutamisega seotud dokumentides on esitatud

ebaõigeid või puudulikke andmeid või kui projekti tegevusi ei ole taotluse rahuldamise otsuses

kokku lepitud tähtajaks ja tingimustel ellu viidud või need ei ole tõendatud, on toetuse andjal

õigus aruannet mitte kinnitada ja algatada toetuse tagasinõudmine. Selle sättega tagatakse, et

toetuse kasutamine on läbipaistev ja vastab kehtestatud nõuetele, ning kaitstakse toetuse andja

õigust rikkumiste korral sekkuda.

Eelnõu paragrahviga 21 sätestatakse toetuse tagasinõudmise ja -maksmise ning ajatamise

kord.

Paragrahvis sätestatakse tingimused, mille korral on toetuse andjal õigus nõuda makstud toetus

osaliselt või täielikult tagasi. Need tingimused on mõeldud selleks, et toetust kasutataks

sihipäraselt, läbipaistvalt ja kooskõlas määruses sätestatud nõuetega.

Toetus nõutakse täielikult või osaliselt tagasi, kui ei ole tõendatud, et heakskiidetud taotluses

kavandatud tegevuste tulemused ja eesmärgid on saavutatud, või kui toetust ei ole kasutatud

otsuses ettenähtud korras ja tingimustel. Samuti on tagasinõudmine põhjendatud juhul, kui

toetuse saaja ei esita nõutavaid sisu- ja finantsaruandeid, mis kinnitavad, et toetust on kasutatud

korrektselt.

Olulised rikkumised teavitusnõuetes või tähtaegade ületamine võivad samuti põhjustada

tagasinõude. Sellised rikkumised võivad kahjustada projekti avalikku nähtavust või mõjutada

teiste seotud osaliste tööd ja eesmärke. Teavitusnõuded tulenevad käesoleva määruse §-st 19.

Toetus tuleb tagasi maksta, kui selgub, et taotlus rahuldati valeandmete põhjal või kui toetuse

saaja on varjanud olulist teavet. Tagasinõudmine on võimalik ka juhul, kui toetuse saajal on

toetuse andja ees muid täitmata rahalisi kohustusi, mis näitavad ebausaldusväärsust rahaliste

kohustuste täitmisel.

Kui toetus jääb otsuses määratud tähtajaks kasutamata või toetuse saaja esitab avalduse toetuse

kasutamisest loobumise kohta, on toetuse tagasinõudmine loogiline samm, et vältida vahendite

eesmärgitut kasutamist. Selle sätestamine on vajalik, kuna KÜSKi teistes taotlusvoorudes on

selliseid olukordi esinenud.

Need tingimused tagavad, et toetust kasutatakse läbipaistvalt ja tulemuslikult, toetades

taotlusvooru eesmärke parimal viisil ning minimeerides väärkasutuse riski.

Toetuse andja otsustab toetuse täieliku tagasinõudmise kaalutlusõiguse kohaselt. Kui toetuse

saaja on eiranud oma kohustusi või talle kehtestatud nõudeid ja rikkumine tõi kaasa rahalise

mõju, kuid toetuse andjal ei ole võimalik rahalise mõju suurust hinnata, vähendatakse toetust

protsentuaalselt olenevalt rikkumise raskusest ja mõjust kulu abikõlblikkusele. Toetuse

tagasinõudmine või toetussumma vähendamine otsustatakse käesoleva määruse §-s 20

sätestatud aruandluse käigus.

Toetuse tagasinõudmise otsust ei tehta, kui puudus kõrvaldatakse või kohustus või nõue

täidetakse poolte vahel kokkulepitud aja jooksul või kui toetuse saaja avastas ja teatas toetuse

andjale esimesel võimalusel, et talle on hüvitatud mitteabikõlblik kulu, ning tagastas toetuse.

Tagasimakstava toetuse võib toetuse saaja põhjendatud ajatamistaotluse alusel ajatada. Toetuse

tagasimaksmise ajatamiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale hiljemalt 15 tööpäeva jooksul

toetuse tagasinõudmise otsuse kättesaamisest arvates ajatamistaotluse, milles on esitatud

ajatamise vajaduse põhjendus ja soovitud tagasimaksmise ajatamiskava. Ajatamistaotlusele

peab toetuse saaja lisama finantsseisu kajastavad dokumendid (näiteks kontoväljavõtted,

laenulepingute koopiad, teenuseosutamise lepingud, muid tulusid ja kulusid kajastavad

lepingud).

Ajatamistaotluse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta teeb toetuse andja otsuse

20 tööpäeva jooksul ajatamistaotluse saamisest arvates. Põhjendatud juhul võib otsuse tegemise

tähtaega pikendada mõistliku aja võrra, teavitades sellest toetuse saajat.

Toetuse tagasimaksmise ajatamise perioodi määrab toetuse andja, arvestades võimaluse korral

toetuse saaja esitatud tagasimaksmise ajatamiskava. Kui esitatud tagasimaksmise ajatamiskava

ei ole võimalik arvestada (näiteks on soovitud ajatamiskava esitatud ebamõistlikult pikale

perioodile), peab toetuse andja ajatamise perioodi määramist põhjendama, kuna tegemist võib

olla toetuse saaja kahjuks tehtava otsusega.

Ajatamise otsuse võib tunnistada kehtetuks, kui toetuse saaja ei maksa ajatamiskava kohaselt

toetust tagasi. Kui ajatamise otsus tunnistatakse kehtetuks, peab toetuse saaja maksma kogu

toetuse tagasi 30 kalendripäeva jooksul ajatamise otsuse kehtetuks tunnistamise otsuse

jõustumisest arvates.

Kui tagasimakstavat toetust tähtajaks tagasi ei maksta, nõuab toetuse andja tagasimakstava

toetuse tagasi võlaõigusseaduse 52. peatüki (§-d 1027–1042) ehk alusetu rikastumise sätete

kohaselt. Sellisel juhul teavitatakse toetuse saajat toetuse tagasinõudmisel ettevõetavatest

sammudest kirjalikult.

6. peatükk. Poolte õigused ja kohustused

Eelnõu paragrahviga 22 sätestatakse toetuse saaja õigused ja kohustused. Selles paragrahvis

sätestatakse toetuse saaja üldised õigused ja kohustused, mis tagavad, et toetuse andmine vastab

haldusmenetluse põhimõtetele, ning aitavad täita haldusorgani kohustusi toetuse saajate ees ja

tagada toetuse andmise järelevalve.

Lõike 1 järgi on toetuse saajal õigus saada toetuse andjalt teavet ja nõuandeid, mis on seotud

määruses või taotluse rahuldamise otsuses sätestatud nõuete ja toetuse saaja kohustustega.

Samuti on toetuse saajal igal ajal õigus toetusest loobuda või see tagastada.

Lõikes 2 on sätestatud toetuse saaja kohustused. Kohustusi rakendatakse alates taotluse

rahuldamise otsusest. Toetuse saaja peab tagama taotluses, määruses, toetuse rahuldamise

otsuse käskkirjas ja teistes asjakohastes õigusaktides sätestatud kohustuste täitmise ning

tegevuse eduka elluviimise, sealhulgas eristama abikõlblikke kulusid raamatupidamises,

võimaldama järelevalvet, teavitama viivitamata asjaoludest, mis võivad mõjutada kohustuste

täitmist, täitma teavitusnõudeid, tagastama kasutamata või tagasinõutud toetuse ning säilitama

dokumentatsiooni seitse aastat. Need nõuded on vajalikud, et tagada toetuse läbipaistev ja

korrektne kasutamine, võimaldada tõhusat järelevalvet ning kaitsta avalike vahendite sihipärast

ja vastutustundlikku kasutamist.

Eelnõu paragrahviga 23 sätestatakse KÜSK-i õigused ja kohustused.

Lõike 1 järgi on toetuse andjal õigus kontrollida toetuse kasutamise eesmärgipärasust, saada

toetuse saajalt toetuse kasutamise kohta teavet, tutvuda dokumentidega, nõuda toetuse osalist

või täielikku tagastamist ning keelduda toetuse maksmisest, kui toetuse saaja rikub määruses

sätestatud tingimusi või kaldub määruses sätestatust muul viisil kõrvale.

Lõike 2 kohaselt juhendab toetuse andja taotlejat ja toetuse saajat toetuse andmise ning

kasutamise küsimustes ning lahendab toetuse andja otsuse või toimingu peale esitatud vaide.

Samuti peab toetuse andja edastama taotlejale või toetuse saajale määrusega reguleeritud

otsused, kontrollima toetatavate tegevuste elluviimist ning teavitama toetuse saajat määruses ja

muudes toetuse kasutamist reguleerivates õigusaktides tehtud muudatustest. Rahastatud

tegevuste elluviimise kontrolli vastavalt määruses ja toetuse andmise tingimustes sätestatud

nõuetele teostab toetuse andja esitatud aruannete, vahetus suhtluse toetuse saajaga,

kohakülastuste ja paikvaatluste põhiselt, mis dokumenteeritakse toetuse andja poolt. Toetuse

andjal tuleb tagada, et vähese tähtsusega abi andmisel kantakse andmed riigiabi ja vähese

tähtsusega abi registrisse ning täidetakse muid konkurentsiseaduse 6. peatükis nimetatud

kohustusi. Toetuse andja ülesandeks on korraldada taotluse vastuvõtmine, registreerimine,

menetlemine ja säilitamine vastavalt andmekaitse, infoturbe ja sisekorra nõuetele taotluste

menetlemisel. Toetuse andja on kohustatud säilitama toetuse taotlemise, andmise, kulu

abikõlblikkust tõendavad ja muud asjakohased dokumendid kümme aastat alates taotluse

rahuldamise otsuse tegemisest.

7. peatükk. Vaidemenetlus

Paragrahviga 24 reguleeritakse vaide esitamist ja menetlemist. Toetuse andja otsuse või

toimingu peale võib esitada vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. Vaide lahendab

toetuse andja.

4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele

Eelnõuga ei võeta üle ega rakendata Euroopa Liidu õigust. Eelnõu on kooskõlas VTA

määrusega.

5. Määruse mõjud

5.1. Sotsiaalne mõju

Sihtrühm: kogukonnafondi toetuse sihtrühmad on kohalikud mittetulundusühingud,

sihtasutused ja kogukonnaalgatused, mis tegutsevad avalikes huvides ega ole riigi või kohaliku

omavalitsuse, erakondade, äriühingute või ameti- ja kutseliitude valitseva mõju all. Samuti on

sihtrühmaks korteriühistud suletud netopinnaga kuni 1200 ruutmeetrit ning nende elanikud.

2023-2024. aastal taotles varasemast kodanikuühiskonna innovatsioonifondist toetust 213

taotlejat üle 60-st kohalikust omavalitsusest.

Mõju ulatus: kogukonnafondi kaudu toetatavad projektid aitavad kaasa kohalike probleemide

lahendamisele, elanike turvatunde ja heaolu kasvatamisele ning kogukondliku valitsemisviisi

tugevdamisele. Toetuste abil suurenevad vabaühenduste võimekus ja jätkusuutlikkus, paraneb

koostöö kohalike omavalitsuste, kogukondade ja teiste partneritega ning laieneb kodanike

osalus otsustusprotsessides. Pikemas perspektiivis aitab fond kaasa ühiskonna sidususe,

usalduse ja demokraatlike väärtuste juurdumisele. Eelnõu rakendamisega kaasneb sihtrühmale

positiivne mõju.

Kogukonnafondi sotsiaalne mõju avaldub regulaarselt kogukondlikes tegevustes ja projektides,

mille kaudu tuuakse kokku erinevad osapooled ning kasvatatakse kogukondade valmisolekut

kriisiolukordadeks. Ebasoovitava mõju risk on väike, kuna toetuste kasutamine on läbipaistev

ja reguleeritud ning järelevalve kaudu ennetatakse võimalikke väärkasutusi või huvide

konflikte. Võimalik risk võib seonduda ressursside ebaefektiivse kasutamisega, kuid seda

maandatakse nõuetekohaste hindamiskriteeriumide ja aruandluse kaudu.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale on oluline, kuid positiivne.

5.2. Mõju riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele

Sihtrühm: Sihtasutuse Kodanikuühiskonna Sihtkapital töötajad, kes taotlusi menetlevad,

toetuse andja hindamiskogu liikmed ja Päästeameti eksperdid.

KÜSK-is töötab 15 inimest. Toetuse taotluste menetlemise, sealhulgas hindamisega, puutub

kokku kõige rohkem viis inimest. Hinnanguliselt puutuvad taotlustega kokku 10 inimest

Päästeametist. Seega on sihtrühm väike.

Mõju ulatus: määruse rakendamisega kaasneb mõningane töökoormus, kuid kuna

taotlusvoorude läbiviimine ei ole toetuse andjale või elanikkonnakaitse vajaduste ja tegevuste

hindamine Päästeametile uus tegevus, ei teki vajadust lisatöökohtade järele. Mõju avaldumise

sagedus ja ebasoovitava mõju esinemise risk on väike, sest KÜSK-i ega Päästeameti ülesandeid

eelnõuga ei muudeta. Seega ei kaasne vajadust muudatustega kohaneda.

Järeldus mõju olulisuse kohta: mõju sihtrühmale ei ole oluline.

6. Määruse rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja määruse rakendamise

eeldatavad tulud

Sihtasutus Kodanikuühiskonna Sihtkapital teeb kõik tegevused seoses toetuse andmisega ehk

korraldab taotlusvooru, menetleb toetuse taotlusi, nõustab taotlejaid ja toetuse saajaid ning

tagab toetuse andmise ja kasutamise kontrolli kooskõlas määrusega.

Toetus jaotatakse riigieelarve strateegiaga kodanikuühiskonna arendamiseks eraldatud eelarve

alusel avatud taotlusvooru raames.

Eelnõul puudub vahetu mõju riigieelarve tuludele ja kuludele võrreldes toetuse senise

rakendamisega.

7. Määruse jõustumine

Määrus jõustub üldises korras kolmandal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kuna

määruse rakendamisega ei kaasne lisategevusi, ei ole vaja planeerida määrusega kohanemiseks

lisaaega.

8. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon

Eelnõu esitatakse eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu kooskõlastamiseks

Rahandusministeeriumile ning arvamuse avaldamiseks Päästeametile, KÜSK-ile ja Eesti

Korteriühistute Liidule.

Pikk 61 / 15065 Tallinn / [email protected] / www.siseministeerium.ee

Registrikood 70000562

Rahandusministeerium

Päästeamet

SA Kodanikuühiskonna Sihtkapital

Eesti Korteriühistute Liit

14.01.2026 nr 1-6/3357-1

Siseministri määruse „Kogukonnafondi toetuse

andmise tingimused ja kord“ eelnõu

kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks

esitamine

Siseministeerium esitab kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks siseministri määruse

„Kogukonnafondi toetuse andmise tingimused ja kord“ eelnõu koos seletuskirjaga. Palume

eelnõu kooskõlastada või arvamus esitada 10 tööpäeva jooksul.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

siseminister

Lisad:

1) eelnõu 12-l lehel;

2) eelnõu seletuskiri 21-l lehel.

Martin Tulit 6125280

[email protected]