Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks" elluviimiseks

 Lisa
KINNITATUD
haridus- ja teadusministri käskkirjaga
„Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks
ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“


Tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks toetuse andmine

Käskkiri kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS2021_2027) alusel.
1. Reguleerimisala
Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Noortevaldkonna arendamine“, meetmete nimekirja kohaselt 21.4.5.1. tegevuse “Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” ja 21.4.7.2. tegevuse „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.

21.4.5.1 kohase tegevuse elluviimise rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava perioodiks 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (f) „edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustades õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks“ saavutamisele ning 21.4.7.2. kohase tegevuse elluviimise rahastamisega erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele.

Toetatavate tegevuste kavandamisel ja elluviimisel järgitakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2021/1060 artiklis 9 nimetatud horisontaalseid põhimõtteid ja Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtteid. Horisontaalsetest põhimõtetest on toetatavatel tegevustel puutumus tasakaalustatud regionaalarenguga, soolise võrdõiguslikkusega, võrdsete võimalustega ja ligipääsetavusega. Tegevused panustavad riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihi „Arukas inimene“ ja sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ alasihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel järgitakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: „Tööjõus osalemise määr (15–74a)“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“, „Ligipääsetavuse näitaja“ ning „Püsiva suhtelise vaesuse määr“. Lisaks sellele panustavad mõlemad meetmed Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ saavutamisse ning selle mõõdikute täitmisse.
1.1 Toetuse andmise eesmärk

1.1.1 21.4.5.1. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk parandada kõikidele noortele, olenemata nende soost, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja aktiivsusest kvaliteetsete noortevaldkonna teenuste kättesaadavust ning tugevdada noortepoliitika kujundamist ja rakendamist.
1.1.2 21.4.7.2. kohase tegevuse raames on toetuse andmise eesmärk tõsta kolmanda kooliastme õpilaste vaimse tervise alast teadlikkust ning suurendada noorte probleemidega toimetulemise oskust viies läbi tõenduspõhised noortele suunatud grupitegevused.
2. Toetatavad tegevused
Toetatavate tegevuste valikul lähtutakse ühtekuuluvuspoliitika rakenduskava seirekomisjonis kinnitatud üldistest valikukriteeriumitest ja -metoodikast. Toetatavate tegevuste valimiseks kasutatavad valikukriteeriumid ja metoodika vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mai 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ÜM) §-le 7.

Toetatavad tegevused on kooskõlas „ei kahjusta oluliselt“ põhimõttega, millega ei tekitata keskkonnaeesmärkidele Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2020/852, millega kehtestatakse kestlike investeeringute hõlbustamise raamistik ja muudetakse määrust (EL) 2019/2088 (ELT L 198, 22.06.2020, lk 13–43), artiklis 17 nimetatud olulist kahju ühelegi artiklis 9 sätestatud keskkonnaeesmärgile.

Toetavaid tegevusi viiakse ellu üle-eestiliselt.

Tegevuste elluviimisel antav toetus ei ole riigiabi ega vähese tähtsusega riigiabi.
2.1 Punktis 1.1.1. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist:

2.1.1 Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine.

Toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi parendamist, eesmärgiga muuta kvaliteetsed teenused noortele piirkondlikult kättesaadavamaks, seejuures suurendada noorte kaasatust tegevustesse ning soodustada nende huvi ja püsimist haridussüsteemis.
Eesmärgi saavutamiseks toetatakse tegevusi, mis tõstavad noorsootöö ja huvihariduse korraldajate1, teenusepakkujate2 ja teiste osapoolte3 võimekust noortele pakutavate teenuste kvaliteedi tagamisel ning noorte osalemist kvaliteetsetes teenustes. Kohalikul tasandil teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapooltele viiakse läbi arengu- ja koolitusprogramm, mis suurendab osalejate teadmisi ja oskusi teenuste kvaliteedi parendamisel. Tagatakse tugisüsteem, mis toetab omavalitsusi ja teenusepakkujaid kvaliteedihindamise läbiviimisel, hindamistulemuste analüüsimisel, kvaliteedi parendamisega seotud tegevuste planeerimisel ja elluviimisel ning tegevuste tulemuslikkuse hindamisel.
Korraldatakse vajalike analüüside, koolituste jt vajalike tegevuste läbi viimine, seiratakse tegevuse ellu viimist ning tagatakse tegevuse nähtavus.

Tegevuse elluviimisel on elluviija partner Haridus- ja Teadusministeerium. Täiendavate partnerite leidmiseks korraldatakse avalik konkurss.
2.1.2 NEET4-staatuses noorte toetamine.

Tegevuse eesmärgiks on noorsootööle, sh noortekeskustele ja noorsootöö organisatsioonidele tuginedes toetada mitteaktiivseid noori, st mittetöötavaid, mitteõppivaid ja koolitustel mitteosalevaid ehk NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevaid noori. Toetatakse mobiilse noorsootöö5 rakendamist piirkondades, kus NEET-olukorras olevate ja töötute noorte arv/osakaal on kõrgem ning tagatakse nendes piirkondades noorsootöö võimalusi kasutades, sh noore vabatahtlikus tegevuses osalemist toetades, tugi sihtrühma kuuluvatele noortele. Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul on tugitegevuste fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine.

Mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ning NEET-staatuse riskis olevate noortega töötavate spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuste toetamiseks töötatakse välja ja viiakse ellu arenguprogramme, mis lähtuvad sihtrühma kuuluvate noortega töötavate spetsialistide tööspetsiifikast, töö keskkonnast ja arenguvajadustest.

Planeeritakse vajalikke tugi- ja arendustegevusi, et toetada tegevuse edukat elluviimist, arendamist ning jätkusuutlikkust. Sealhulgas toetatakse noorsootöö korraldajaid, noortekeskusi ja noorsootöö organisatsioone tegevuste planeerimisel, rakendamisel ning tulemuslikkuse hindamisel. Seiratakse ja analüüsitakse tegevuse elluviimist ning planeeritakse vajalikud arendustegevused. Korraldatakse vajalike materjalide, nt käsiraamatute, tugi- ja juhendmaterjalide väljatöötamine ja kättesaadavus, analüüside valmimine ning koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimine.
2.1.3 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine.

Tegevuse eesmärgiks on tagada noorte vajadustele vastavate kvaliteetsete teenuste kavandamiseks, osutamiseks ja hindamiseks noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi6 toimimine ja edasiarendamine ning noortevaldkonna töötajate, noorsootöö korraldajate ning noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste pakkujate andmekirjaoskuse tõstmine. Seiratakse noortevaldkonna teenuste kvaliteeti ja mõju ning toetatakse kvaliteedi ja mõju hindamise meetodite ja hindamisinstrumentide järjepidevat arendamist ning rakendamist. Viiakse läbi tegevusi noorte ja noorsootöö uurimise populariseerimiseks ja kvaliteedi toetamiseks, sh edendatakse sellekohast rahvusvahelist koostööd ning toetatakse noortevaldkonna jaoks tähenduslikku teadus- ja arendustegevust, sh noortevaldkonna andmealaseid uuendusi. Tagatakse noorte ja noortevaldkonna andmete kättesaadavaks tegemiseks vajalike olemasolevate veebikeskkondade7 toimimine ning viiakse läbi tegevusi andmete kvaliteedi parandamiseks ja andmehalduse süsteemi korrastamiseks.

Vähemalt kord aastas koostatakse ja avaldatakse noorte või noortevaldkonna seisundit käsitlev analüüs. Vajadusel viiakse läbi teisi analüüsi-, koolitus- ja teavitustegevusi, teenuste tulemuslikkust ja mõju nähtavust toetavaid tegevusi või võetakse noorte ja noortevaldkonna olukorda kirjeldavate andmete kogumiseks ja avalikustamiseks kasutusele veebikeskkondi või infotehnoloogilisi lahendusi.

Tegevuse elluviimisel on elluviija partnerid Haridus- ja Teadusministeerium, Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.
2.1.4 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused.

Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel meetme tegevustest, tegevuste elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse partnereid ja riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel.

2.2 Punktis 1.1.2. nimetatud eesmärkide saavutamiseks rahastatakse järgmiste tegevuste elluviimist:

2.2.1 Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine.

Tegevuse eesmärgiks on pakkuda kolmandasse kooliastmesse sobivat lähenemist, mis toetab noorte vaimset tervist ja suitsiidide esmast ennetust.

Kohandatakse koostöös teadus- ja koolitusasutustega koolipõhise ennetusprogrammi Youth Aware of Mental Health (edaspidi YAM) materjale. Toetatakse koostööd haridusasutuste, kohaliku kogukonna ja YAM programmi elluviijate vahel ning tagatakse, et noortele suunatud materjalid on aja- ja asjakohased.
2.2.2 Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused.

Tegevuse raames teavitatakse meediakanalites (trükimeedias, veebikeskkonnas, raadios, televisioonis) ja muul moel meetme tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest. Nõustatakse partnereid ja riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni ja teavituse korraldamisel.
3. Tulemused
3.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste tulemusel:
3.1.1 On paranenud kõikidel noortepoliitika kujundamise ja rakendamise tasanditel tegutsejate teadmine noorte olukorrast ja vajadustest ning seeläbi on tõusnud võimekus kujundada poliitikat, korraldada ja pakkuda noortele kvaliteetseid teenuseid ja tuge ning maandada noorte tõrjutusriski;
3.1.2 On toetatud noorte osalemist noore vajadustele ja ootustele vastavates teenustes ning teenuste kujundamise ja pakkumisega seotud osapoolte teadlikkus teenuste kvaliteedi tagamisest on tõusnud;
3.1.3 Mitteaktiivsed noored, st NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored on saanud tööturule siirdumiseks ja/või haridustee jätkamiseks noorsootöös vajalikku tuge ning;
3.1.4 Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamise tulemusel on korrastatud noortevaldkonna andmehalduse süsteemi, suurendatud noortevaldkonnas tegutsevate osapoolte andmeteadlikkust ja andmekirjaoskust, toimub järjepidev noortevaldkonna teenuste mõju ja kvaliteedi hindamine ning jätkusuutlik teadus- ja arendustegevus.

3.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste tulemusel:

3.2.1 On Eesti oludele sobivaks kohandatud koolipõhine ennetusprogramm YAM ning ellu on viidud noorte vaimset tervist toetavad tegevused kolmanda kooliastme noortele.
3.2.2 On tagatud võimekus Eestis kohapeal programmi juhendajatele suunatud koolitusi läbi viia ning juhendajad ja assistendid on vajalikud koolitused läbinud.

3.3 Punktis 2.1. ja 2.2. nimetatud tegevuste elluviimist ja oodatavate tulemuste saavutamist mõõdetakse järgmiste näitajatega:

Tabel 1: Meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. tulemus- ja väljundnäitajad

RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA VÄLJUNDNÄITAJAD
Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algtase (2022)

Sihttase
2024

Sihttase
2029

Selgitav teave

Noorsootöö teenustes osalenute arv (osalemiskord)

0

0

84 000
Vahe- ja lõpparuannete alusel loendatakse 7–26-aastaseid noori, osaluskordi mitte unikaalseid isikuid, kumulatiivselt.
Noorsootöö teenustes osalenud NEET noorte arv (osalemiskord)

0

2100

10 000
Vahe- ja lõpparuannete alusel loendatakse 15–26-aastaseid NEET noori, osaluskordi mitte unikaalseid isikuid, kumulatiivselt.

RAKENDUSKAVA JA MEETMETE NIMEKIRJA TULEMUSNÄITAJA
Näitaja nimetus ja mõõtühik
Lähtetase või võrdlus-väärtus
Võrdlus-aasta
Sihttase
2029
Selgitav teave
Tugimeetmetes osalenud NEET noored, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest (% osalejatest)

68%

2016–2020

65%
Vahe- ja lõpparuannete alusel hinnatakse NEET noore staatusest väljunud noorte osakaalu kõigist noortest, kes on vastavat teenust saanud.


TEGEVUSE SPETSIIFILISED VÄLJUNDNÄITAJAD

Näitaja nimetus ja mõõtühik
Algtase (2022)

Sihttase
2024
Sihttase
2029
Selgitav teave
Väljundnäitaja tegevusele 2.1.1. noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine.
Teenusstandardit rakendavate omavalitsuste osakaal arenguprogrammis osalenud omavalitsustest

0

0

50%
Toetuse saaja aruanded.
Väljundnäitaja tegevusele 2.1.2. NEET staatuses noorte toetamine.
Noorsootöö teenustes osalenud NEET noorte arv

0

2100

10 000
Näitaja ühtib rakenduskava ja meetmete nimekirja näitajaga
Väljundnäitaja tegevustele 2.1.4. ja 2.2.2. kommunikatsiooni- ja teavitustegevused.
Loodud ja ellu viidud kommunikatsiooni- strateegia

0

0

1
Vahe- ja lõpparuannete alusel hinnatakse kommunikatsiooni-strateegia elluviimist.
Väljundnäitaja tegevusele 2.2.1. noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine.
Tegevustest osa saanud noorte arv

0

0

1440
Loendatakse unikaalseid osalejaid tegevuses (kumulatiivselt).

4. Rakendusasutus ja rakendusüksus
4.1 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusasutus on Haridus- ja Teadusministeerium.
4.2 Käskkirja alusel rahastatava tegevuse rakendusüksus on Riigi Tugiteenuste Keskus.

5. Elluviija ja partnerid

5.1 Punktis 2 toodud tegevuste elluviijaks on Haridus- ja Noorteamet.
5.2 Punktis 2.1. toodud alategevuste 2.1.1. ja 2.1.3. partneriks on Haridus- ja Teadusministeerium ning alategevuses 2.1.3. lisanduvad Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.
5.3 Punktis 2.1. toodud alategevuse 2.1.1. elluviimiseks korraldatakse täiendavate partneri(te) leidmiseks avalik konkurss.

6. Sihtrühm

6.1 Punktis 2.1. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on noored vanuses 7–26 eluaastat, sh NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored. Prioriteetse sihtrühmana käsitletakse 16–18-aastaseid noori, et suunata selle sihtrühma noori haridusteed jätkama pärast põhihariduse omandamist. Lisaks on sihtrühmaks noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused); noortevaldkonna asutused, ühingud ja organisatsioonid ning nende töötajad (sh vabatahtlikud); seotud valdkondade asutused, ühingud ja nende töötajad (sh vabatahtlikud); koolituste ja uuringute teostajad, koolituste ja metoodikate arendajad; noorsootöö ja siduserialade üliõpilased ja õppejõud; ametnikud jt.
6.2 Punktis 2.2. nimetatud tegevuste sihtrühmaks on kolmanda kooliastme noored, hariduse- ja noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused), noorte juhendajad (sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, õpetajad, noorsootöötajad) ning haridus- ja noortevaldkonna asutused.

7. Tegevuste abikõlblikkuse periood

Toetuse andmise abikõlblikkuse periood on 01.01.2023 kuni 31.08.2029.

8. Tegevuste eelarve

8.1 Meetme 21.4.5.1 „Noortevaldkonna arendamine“ tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ kogumaksumus on 12 637 996 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 8 846 597 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal 30% ehk 3 791 399 eurot.

Tabel 2: Meetme 21.4.5.1. kohase tegevuse eelarve

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad
Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve
2.1.1.
Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine

4 074 677
2.1.2.
NEET-staatuses noorte toetamine
5 062 303
2.1.3.
Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine

2 934 222
2.1.4.
Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused
120 235
Horisontaalsed tegevused


Otsene personalikulu
446 559
EELARVE KOKKU
12 637 996
8.2 Meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ tegevuse „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ alategevuse „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ kogumaksumus on 1 026 417 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 718 492, riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 307 925.
Tabel 3: Meetme 21.4.7.2. kohase tegevuse eelarve

Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad
Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve
2.2.1.
Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine

980 384
2.2.2.
Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused
9 765
Horisontaalne tegevus


Otsene personalikulu
36 268
EELARVE KOKKU
1 026 417

9. Kulude abikõlblikkus

9.1 Abikõlblikeks kuludeks loetakse käesolevas käskkirjas nimetatud tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud, mis vastavad Vabariigi Valitsuse 12. mail 2022. a määruse nr 55 „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ (edaspidi ühendmäärus) §-s 15 ning käesolevas käskkirjas sätestatud tingimustele.
9.2 Abikõlblikud on järgmised punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimiseks vajalikud kulud:
9.2.1 otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja § 21 lõikele 3;
9.2.2 kaudsed kulud 15% otsestest personalikuludest vastavalt ühendmääruse § 21 lõigetele 1 ja 3−6;
9.2.3 hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitlustega seotud kulud, sh kulud meenetele ja auhindadele;
9.2.4 tugi-, juhend-, koolitus- ja õppematerjalide (sh video- ja veebikoolituste ning materjalide) ning käsiraamatutega seotud kulud (sh litsentsi- ja autoritasud) ja kirjastamise kulud;
9.2.5 infopäevade, seminaride, koolituste, töötubade, konverentside, õppereiside ja muude ürituste kulu, sh neljale peamisele puudeliigile (nägemis-, kuulmis-, liikumis- ja intellektipuue) ligipääsetavuse tagamisega füüsilises ja virtuaalses keskkonnas seotud kulud ning kulud meenetele;
9.2.6 tõlkekulud, sh suuline- ja kirjalik tõlge (kirjutustõlge, kirjeldustõlge, viipekeeletõlge, subtiitrite lisamine);
9.2.7 turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (nt trükiste, videote, veebinaride, taskuhäälingute, kampaaniatega seotud kulud), sh kulud meenetele ja auhindadele;
9.2.8 nõustamis- ja konsultatsioonitegevuste kulud;
9.2.9 tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks vajalike infotehnoloogiliste lahenduste (nt veebilehtede ja -keskkondade) loomise, arendamise, majutamise, haldamise, hooldamise ja muude sarnaste teenuste kulud ning litsentside hankimisega seotud kulud;
9.2.10 välislähetustega seotud kulud;
9.2.11 muud toetatava tegevusega otseselt seotud ja elluviimiseks vajalikud kulud.

9.3 Abikõlbmatud on kõik ühendmääruse §-s 17 nimetatud kulud. Lisaks loetakse abikõlbmatuteks kuludeks:
9.3.1 hoonestatud ja hoonestamata maa, kinnisvara ja mootorsõiduki ost;
9.3.2 projekti heaks töötava personali, sh ametniku, teenistuja, töö-, töövõtu- või käsunduslepingu alusel projekti heaks teenust osutava või tööd tegeva isiku või projekti tegevuste elluviimisega seotud kolmanda isiku riigisisese lähetamise või liikumisega seotud sõidu- ja majutuskulud tegelike kulude alusel.

10. Toetuse maksmise tingimused ja kord

10.1 Toetuse maksmine toimub vastavalt ühendmääruse §-dele 24−26, § 27 lõike 1 punktile 1 ja § 28 lõikele 3.
10.2 Toetus makstakse tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse § 27 lõike 1 punktile 1, ühtse määra alusel vastavalt § 28 lõikele 3.
10.3 Maksetaotlus esitatakse e-toetuste keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis, kuid mitte sagedamini kui üks kord kuus.
10.4 Lõppmakse taotlus esitatakse koos TAT lõpparuandega. Lõppmakse tehakse pärast TAT tingimuste ja kohustuste täitmist ning lõpparuande kinnitamist rakendusüksuse poolt.
11. Elluviija ja partneri kohustused

11.1 Elluviijale kohalduvad ühendmääruse §-des 10 ja 11 sätestatud kohustused. Lisaks on elluviija kohustatud:
11.1.1 koostama järgmise eelarveaasta tegevuskava ja sellele vastava eelarve eelmisel kalendriaastal 20. novembriks. Elluviija poolt koostatud iga-aastase eelarve ja tegevuskava kinnitab rakendusasutus;
11.1.2 esitama punktis 11.1.1 (aasta eelarve ja tegevuskava) nimetatud dokumendid pärast kinnitamist 5 tööpäeva jooksul rakendusüksusele;
11.1.3 rakendama tegevust vastavalt kinnitatud aastasele tegevuskavale ja eelarvele;
11.1.4 esitama rakendusasutuse nõudmisel eelarve ning selle jagunemise aastate ja kulukohtade lõikes;
11.1.5 esitama aruandeid vastavalt punktis 12 sätestatule;
11.1.6 esitama rakendusüksusele järgneva eelarveaasta väljamaksete prognoosi 10 tööpäeva jooksul peale aastase tegevuskava ja eelarve kinnitamist;
11.1.7 sõlmima partneriga lepingu, millega sätestatakse partnerile eelarve ja tegevuskava ning mõlema poole õigused ja kohustused. Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri puhul kehtestatakse partneri eelarve ja tegevuskava punktis 11.1.1. nimetatud tegevuskava osana.
11.1.8 Partner peab täitma ühendmääruse §-s 10 nimetatud kohustusi.

12. Aruandlus

12.1 Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu seal kehtestatud vormil toetatavate tegevuste elluviimise aasta vahearuande hiljemalt järgmise aasta 20. jaanuariks (31. detsembri seisuga) ning poolaasta vahearuande 15. augustiks (30. juuni seisuga). Vahearuandes peab olema kajastatud vähemalt järgmine informatsioon:
12.1.1 punktis 3 loetletud näitajate täitmine koos sisuliste selgitustega, sh näitajate ala- või ületäitmise
kohta;
12.1.2 ülevaade punktis 2 loetletud tegevuste elluviimisest;
12.1.3 hinnang ellu viidud tegevuste tulemuslikkusele;
12.1.4 ülevaade esinenud probleemidest, riskidest ja ettevõetud abinõudest.
12.2 Elluviija esitab rakendusasutusele e-kirja teel ning rakendusüksusele e-toetuse keskkonna kaudu toetatavate tegevuste elluviimise lõpparuande 45 päeva jooksul alates tegevuste abikõlblikkuse perioodi lõppemisest. Lõpparuandes peab lisaks vahearuandes nõutavale infole olema kajastatud ülevaade ellu viidud tegevuste mõjust Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärkide ja „Eesti 2035“ sihtide saavutamisele ning puutumust omavate horisontaalsete põhimõtete edendamisele.
12.3 Rakendusüksus kontrollib hiljemalt 15 tööpäeva jooksul vahe- või lõpparuande laekumisest, kas aruanne on vormikohane ja nõuetekohaselt täidetud.
12.4 Juhul kui vahe- või lõpparuandes puudusi ei esine, kinnitab rakendusüksus aruande.
12.5 Puuduste esinemisel vahe- või lõpparuandes annab rakendusüksus elluviijale kuni 10 tööpäeva puuduste kõrvaldamiseks ning kinnitab aruande 5 tööpäeva jooksul peale puuduste kõrvaldamist.
12.6 Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 lisas 1 loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3 ning Vabariigi Valitsuse määruse „Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakenduskavade vahendite andmise ja kasutamise üldised tingimused“ § 10 lõike 1 punktile 5.
12.7 Punktis 12.6 toodud kohustused rakenduvad järgmisele punktis 2.1 nimetatud (ala)tegevusele ja sihtrühmale:
12.7.1 Tegevus 2.1.2. NEET-staatuses noorte toetamine, sh arenguprogrammid mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ning NEET-staatuse riskis olevate noortega töötavate spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuste toetamiseks – arenguprogrammis osalevad spetsialistid.
12.8 ESF+ tegevustes osalejate andmete kogumisel, töötlemisel ja esitamisel tuleb elluviijal ning rakendusüksusel juhinduda „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhendist perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“.

13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord

Finantskorrektsiooni otsus tehakse ja toetus nõutakse tagasi vastavalt ÜSS2021_2027 §-dele 28−30 ja ühendmääruse §-dele 37−39.

14. Vaiete lahendamine

14.1. Rakendusüksuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusüksusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 3.
14.2. Rakendusasutuse toimingu või otsuse peale tuleb enne halduskohtusse kaebuse esitamist esitada vaie rakendusasutusele vastavalt ÜSS2021_2027 § 31 lõikele 1 ja § 32 lõikele 2.
14.3. Vaie vaadatakse läbi haldusmenetluse seaduses sätestatud korras.



MINISTRI KÄSKKIRI
[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse
„Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise
toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete
pakkumiseks“ elluviimiseks


Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 alusel:

1. Kehtestan toetuse andmise tingimused Haridus- ja noorteprogrammi meetme 21.4.5.1. „Noortevaldkonna arendamine“ tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ ning meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ tegevuse „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks (lisatud).

2. Määran punktis 1 nimetatud tegevuse elluviijaks Haridus- ja Noorteameti.

3. Käskkirja rakendatakse 1. jaanuarist 2023. a.

4. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades kaebuse Tartu Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.




(allkirjastatud digitaalselt)
Kristina Kallas
minister

SELETUSKIRI
haridus- ja teadusministri käskkirja „Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ elluviimiseks“ eelnõu juurde
1. Sissejuhatus ja eesmärk
Eelnõu kehtestatakse perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse § 10 lõigete 2 ja 4 (edaspidi ÜSS) alusel. Käskkirjaga reguleeritakse Haridus- ja noorteprogrammi meetme „Noortevaldkonna arendamine“ ja ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava meetmete nimekirja kohaselt 21.4.5.1. tegevuse ,,Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks” ning 21.4.7.2. tegevuse „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ elluviimiseks toetuse andmise ja kasutamise tingimusi ja korda.
21.4.5.1 kohase tegevuse rahastamisega Euroopa Sotsiaalfondist aidatakse kaasa Ühtekuuluvuspoliitika fondide rakenduskava 2021–2027 poliitikaeesmärgi „Sotsiaalsem Eesti“ erieesmärgi (f) „edendada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade juurdepääsu kvaliteetsele ja kaasavale haridusele ja koolitusele alates alusharidusest ja lapsehoiust läbi üld- ja kutsehariduse ja -õppe kuni kolmanda taseme hariduseni, samuti täiskasvanuharidusele ja -koolitusele, ning sellise hariduse ja koolituse läbimist, sealhulgas hõlbustades õpirännet kõigile ja ligipääsetavust puuetega inimeste jaoks“ saavutamisele ning 21.4.7.2. kohase tegevuse rahastamisega erieesmärgi (h) „soodustada aktiivset kaasamist, et edendada võrdseid võimalusi, diskrimineerimiskeeldu ja aktiivset osalemist, ning parandada eelkõige ebasoodsas olukorras olevate rühmade tööalast konkurentsivõimet“ saavutamisele.
21.4.5.1 kohase tegevuse eesmärgiks on tagada kõikidele noortele, olenemata nende soost, vanusest, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast ja aktiivsusest kvaliteetsete noortevaldkonna teenuste kättesaadavus ning tugevdada noortepoliitika kujundamist ja rakendamist ning 21.4.7.2. kohase tegevuse eesmärgiks on ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust, sh noorte vaimse tervise probleeme.
21.4.5.1 kohase tegevuse elluviimise tulemusena kasvab noorsootöö korraldajate ja noortevaldkonna asutuste, ühingute ning organisatsioonide ja nende töötajate võimekus kvaliteetse noorsootöö, huvihariduse ja huvitegevuse korraldamiseks ja elluviimiseks, mis aitab ennetada noorte riskikäitumist, tõrjutusriski ja tõrjutuse negatiivset mõju, NEET-olukorras olevad noored saavad tööturule siirdumiseks ja/või haridustee jätkamiseks vajalikku tuge ning noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamise tulemusel on korrastatud noortevaldkonna andmehalduse süsteemi, suurendatud noortevaldkonnas tegutsevate osapoolte andmeteadlikkust ja andmekirjaoskust, toimub järjepidev noortevaldkonna teenuste mõju ja kvaliteedi hindamine ning jätkusuutlik teadus- ja arendustegevus. 21.4.7.2. kohase tegevuse tulemusel kohandatakse Eesti oludele sobivaks koolipõhine ennetusprogramm Youth Aware of Mental Health (edaspidi YAM), koolitatakse programmi rakendamiseks juhendajad ja assistendid ning viiakse ellu programmi kolmanda kooliastme õpilastele.
Toetatavate tegevustega panustatakse Riigikogu poolt 12. mail 2021. a vastu võetud riigi pikaajalise arengustrateegia Eesti 2035 (edaspidi „Eesti 2035“) aluspõhimõtete hoidmisse ning sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihi „Arukas inimene“ ja sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ alasihi „Hooliv ühiskond“ saavutamisse. Nimetatud aluspõhimõtete hoidmist ja sihtide saavutamist soolist võrdõiguslikkust, võrdseid võimalusi, ligipääsetavust ning tasakaalustatud regionaalset arengut toetaval moel järgitakse järgmiste Eesti 2035 näitajatega: „Tööjõus osalemise määr (15–74a)“; „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“ – tegevused aitavad tõsta teadlikkust soolisest võrdõiguslikkusest ja võrdsest kohtlemisest, kavandavates uuringutes ja seires kogutakse ja analüüsitakse andmeid soopõhiselt, tegevustes ja kommunikatsioonis jälgitakse, et need ei põlistaks soostereotüüpe ja eelarvamusi; „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ – näitajasse panustatakse eri rahvusest, erivajadusega ja ebasoodsamas olukorras noortele võrdsete võimaluste tagamisega tegevustes osalemisel, sh tegevused eri vähemusrühmadesse kuuluvate noorte sotsiaalse tõrjutuse vähendamiseks; „Ligipääsetavuse näitaja“ – näitajasse panustatakse erivajadusega inimestele ligipääsetavuse tagamisega tegevustele, infole ja kommunikatsioonile; „Püsiva suhtelise vaesuse määr“. Lisaks sellele panustavad mõlemad meetmed Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 strateegilise eesmärgi „KINDLUS: noorte üksijäämist ja eemaldumist märgatakse ning ennetatakse kindlustunnet suurendava turvavõrgustiku abil“ saavutamisse ning selle mõõdikute täitmisse.
Käskkirja eelnõu ja seletuskirja koostasid Haridus- ja Teadusministeeriumi noorte- ja andepoliitika osakonna peaekspert Katrin Siider ([email protected], tel 735 0271), nõunik Martti Martinson ([email protected]), teenuste kvaliteedi juhtivekspert Kaire Soomets ([email protected], tel 735 0287), üldhariduspoliitika osakonna kaasava hariduse valdkonna projektijuht Gerttu Aavik ([email protected], tel 735 0154), strateegilise planeerimise ja kommunikatsiooni osakonna välisvahendite planeerimise osakonna välisvahendite juht Inge Oopkaup ([email protected], tel 735 0279), välisvahendite nõunik Ragne Hoff ([email protected], tel 735 0306), strateegilise planeerimise valdkonna peaekspert Meelis Aunap ([email protected], tel 735 0105), õigus- ja personalipoliitika osakonna õigusnõunik Kadi Mölder (Kadi.Mö[email protected], tel 735 0234) ja eelarve- ja finantsjuhtimise osakonna välisvahendite nõunik Pirkko Külanurm ([email protected], tel 735 0161).
2. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs
Statistikaameti andmete kohaselt oli Eestis 01.01.2023 seisuga 288 117 7–26-aastast noort, mis moodustab 21,1% Eesti rahvastikust. Noored on oluline osa ühiskonnast, kelle tulevikuvalikutest sõltuvad olulisel määral Eesti väljavaated majanduses, hariduses, teaduses – ühiskonnas tervikuna1. Samas, noori peetakse suurima sotsiaalse tõrjutusriskiga rühmaks, kellel on võrreldes teiste vanuserühmadega märkimisväärselt vähem võimalusi oma eluolu mõjutada2. Sealjuures on Covid-19 pandeemia noorte haavatavust ühiskonnas veelgi suurendanud.
Kõikidele noortele peavad olema tagatud võimalused iseseisvuda ja elus edasi jõuda. Sealjuures mõjutavad noorte tulevikuväljavaateid erinevad tegurid, sh noore hariduslik taust. Viimasel paaril aastal on tõusnud 18–26-aastaste esimese taseme või madalama haridusega õpinguid mittejätkavate noorte osakaal – 2022. aastal oli nimetatud näitaja 10%, 2021. aastal 9,6% (enne seda oli näitaja langustrendis, 2020. aastal 7,5%, 2019. aastal 9,3%, 2018. aastal 10,4%)3. Sealjuures on madala haridusega õpinguid mittejätkavate meeste osakaal naiste osakaalust endiselt kõrgem – 2022. aastal vastavalt 12,8% ja 7,4%4. Õpinguid mittejätkavate noorte kõrval on murekohaks ka koolist väljalangevad noored – 2022. aasta andmed näitavad, et põhikoolist väljalangejate määr statsionaarse õppe kolmandas kooliastmes oli 0,3% ehk 141 isikut, gümnaasiumi 1. õppeaastal õppetööst väljalangejate määr oli 1,2% ehk 249 isikut ja kutsekeskharidusest 1. aastal väljalangejate osakaal 10,7% ehk 442 isikut5. Varakult haridussüsteemist lahkumine mõjutab noore kogu edasist eluteed, sh suurendab noore sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusriski. Tööturul on enim haavatavad just madala haridusega inimesed, eeskätt need, kelle haridustase piirdub põhiharidusega6. Olulised on seega meetmed, mis toetavad nii noorte hariduses püsimist (st ennetusmeetmed ja sekkumismeetmed) kui noorte haridustee jätkamist pärast õpingute katkemist (st tagasitoomis meetmed).
Noorte olukorda tööturu kontekstis vaadates saab välja tuua, et 2021. aastal oli 16–26-aastaseid registreeritud töötuid 6938, nendest 36% (2508 noort) olid esimese taseme või madalama haridustasemega noored7. Samas, töötuid noori on ilmselt rohkem (st kõik töötud noored ei võta ennast Töötukassas töötuna arvele ja ei kajastu seetõttu töötuna ja tööotsijana arvel olevate isikute ning tööturuteenuste osutamise registris). Näiteks tööjõu-uuringu andmed osutavad, et 2021. aastal oli Eestis 9900 16–26-aastast töötut noort ja 2022. aastal 11 5008. Sarnaselt varakult haridussüsteemist lahkumisele mõjutab ka noorte töötus noore kogu edasist eluteed. See võib tõsta noore töötusriski tulevikus, mõjutada teenitavat tulu, viia põlvkondade vahelise vaesuse ülekandumiseni jne9. Hariduse omandamise ja haridustee jätkamise toetamise kõrval on seega oluline tegeleda ka noorte tööhõivevalmiduse tõstmisega, sh pakkuda noortele võimalusi töömaailma tundmaõppimiseks ja töökogemuse saamiseks.
Lisaks on Statistikaameti andmetele tuginedes märgata muutusi mittetöötavate, mitteõppivate ja koolitustel mitte osalevate (st NEET-olukorras olevate) noorte sihtrühmas. 15–26-aastaste NEET-olukorras olevate noorte arv on olnud Eestis alates 2010. aastast langustrendis, ent hakkas taas tõusma 2020. aastal – kui 2010. aastal oli Eestis 35 179 15–26-aastast NEET-olukorras olevat noort (st 16% vanusegrupist), siis 2019. aastaks oli nimetatud näitaja langenud 11 961 nooreni (7,6% vanusegrupist), ent 2020. aastal oli see näitaja juba 15 441 noort (10% vanusegrupist) ning 2022. aastaks tõusis näitaja 16 307 nooreni (10,5% vanusegrupist). Muutunud on ka meeste ja naiste osakaal sihtrühmas – kui 2010. aastal oli sihtrühma kuuluvate meeste ja naiste osakaalus väike erinevus (mehed moodustasid 15,8% sihtrühmast ja naised 16,3%), siis 2022. aastal olid 12,5% sihtrühma kuuluvatest noortest mehed ja 8,5% naised.
Piirkondlikult on NEET-olukorras olevate noorte jaotust võimalik vaadata 15–24 ja 15–29-aastaste noorte lõikes ning selle põhjal saab välja tuua, et kõige rohkem on 15–24-aastaseid NEET-olukorras olevaid noori Põhja-Eestis – 5600 noort, sh Tallinna elanikud 4200 noort (15–29-aastaste vanuserühmas on vastavad näitajad 9300 ja 6900). Järgnevad Lõuna-Eesti 3500, Kirde-Eesti 1500 ning Kesk-Eesti 1400 ja Lääne-Eesti samuti 1400 15–24-aastase NEET-olukorras oleva noorega (15–29-aastaste vanuserühmas on vastavad näitajad 6100, 2400, 2100 ja 2300). Samas kui vaadata NEET-olukorras olevate noorte osatähtsust mõlemas vanuserühmas, siis see on 15–24-aastaste noorte vanuserühmas kõrgeim Kesk-Eestis – 13% ja 15–29-aastaste noorte vanuserühmas Kirde-Eestis – 14%. Kokkuvõtvalt, kuigi NEET-olukorras olevate noorte näitaja on Eestis madalam kui Euroopa Liidus keskmiselt (Eurostati andmetel oli 2021. aastal 15–24-aastaste NEET noorte osakaal EL-is keskmisel 11,2%, 15–29-aastaste NEET noorte osakaal 13,1%,) siis on Eesti-suguse väikese riigi jaoks tegemist väga suure arvu noortega, kes on erinevatel põhjustel tööturult ja haridussüsteemist eemale jäänud ning kes on sellest tulenevalt sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusriskis.
Sotsiaalse tõrjutuse puhul on tegemist tõsise ühiskondliku probleemiga, millel on negatiivsed tagajärjed nii tõrjutust kogevate inimeste kui ühiskonna jaoks tervikuna. Sealjuures on noori, kellel on võrreldes eakaaslastega suurem oht sotsiaalse tõrjutuse ja vaesusega kokku puutuda – noortevaldkonnas määratletakse sellises olukorras olevaid noori kui vähemate võimalustega noored. Tegemist on noortega, kes on võrreldes oma eakaaslastega ebasoodsamas olukorras, sest kogevad oma elus takistusi, mis raskendavad nende osalemist hariduses ja mitteformaalses õppes, sh noorsootöös ning ühiskonnas laiemalt10. Takistused võivad omakorda olla väga erinevad, nt erivajadusega seotud takistused (puudest tingitud füüsilised või vaimsed takistused), tervisest tulenevad takistused (nt kroonilised füüsilise tervise probleemid), sotsiaalsed takistused (nt vähesed sotsiaalsed oskused), majanduslikud takistused (nt pere väike sissetulek), hariduslikud takistused (nt õpiraskused), kultuurilised takistused (nt kuulumine sisserännanud kogukondadesse), geograafilised takistused (nt elamine vähese taristuga piirkondades) ja diskrimineeritud sihtgrupid (nt noored, kes puutuvad kokku diskrimineerimisega oma seksuaalse sättumuse tõttu)11.
Tõrjutud noorte ühiskondlik seotus on võrreldes tõrjutust mitte kogevate noortega madalam ja neid ohustab ühiskonnast väljajäämise ja võõrandumise risk ning seda on omakorda seostatud noorte riskikäitumisega12. Sealjuures on noorte iseseisvumine pandeemia tingimustes kindlasti raskemaks muutunud. OECD kohaselt on pandeemia noorte elu segi paisanud, nende haavatavust tööturul suurendanud, hariduse omandamist mõjutanud ja noorte vaimse tervise probleeme võimendanud13. Samuti on OECD kohaselt pandeemia juba olemasolevat põlvkondade vahelist ebavõrdsust veelgi suurendanud14. Praxis toob oma 2021. aasta poliitikaanalüüsis, mis käsitleb pandeemia sotsiaalmajanduslikku mõju Eesti noortele samuti välja, et noored said kriisis kannatada enam kui teised vanuserühmad ning et pandeemia tekitatud ebakindlus tööturul ja majanduses koos vaimse tervise kriisiga on noorte seas ebavõrdsust süvendanud15.
Sotsiaalne tõrjutus ei ole ajutine probleem, vaid negatiivsed kogemused nooruses, sh iseseisva elu alguses, võivad mõjutada noore inimese kogu edasist eluteed. Noorte tõrjutusega võimalikult vara tegelemine, sh varane märkamine, tõrjutusriski ennetamine ja sellele reageerimine ning noorte toetamine aitab kaasa sellele, et nad täiskasvanuna oskavad ja saavad osaleda ühiskonnas täisväärtuslike liikmetena ning ei ole ühiskonnale sotsiaalseks ja majanduslikuks koormaks16. Sealjuures on oluline, et noorte toetamisel pööratakse tähelepanu nii õppimise ja arengu võimalustele, tähendusliku sotsiaalse osalemise võimalustele kui noorte enesekindluse, kodanikutunde ja agentsuse toetamisele17. Noortevaldkonna meetmed aitavad ennetada noorte sotsiaalset tõrjutust, aga ka toetada juba raskustesse sattunud noori.
Noortepoliitikas lähtutakse arusaamast, et iseenese ja ümbritsevaga hästi toime tulev noor on ühiskonnas arengueeldusi loov jõud – ressurss18. Noorsootöö ei saa küll vahetult vähendada noorte vaesust, asendada turvalist kodu ega tõhusat sotsiaal-, lastekaitse- ja haridussüsteemi, kuid saab vähendada ebavõrdsete olude mõju noorele. On palju erinevaid raporteid, uuringuid ja analüüse mis toovad esile noorsootöö olulise rolli ja potentsiaali noore iseseisva toimetuleku toetamisel, tulevikuoskuste kujunemisel, aktiivseks kodanikuks olemisel jne19. Sealjuures aitab noorsootöö vähendada sotsiaalset tõrjutust ja sellest tulenevat ebavõrdsust pakkudes noortele võimalusi omandada teadmisi ja oskusi ning saada positiivseid kogemusi, seda erinevates kohtades ja vormides, mis aitavad noorel saavutada enesekindluse ja võimekuse tulla toime olulistes eluvaldkondades nagu õpingud, tööturg, peresuhted jt20. Eelpool kirjeldatu aga eeldab, et noorsootöö on kvaliteetne ning avatud ja kättesaadav kõikidele noortele, hoolimata noore soost, rahvusest, etnilisest kuuluvusest, seksuaalsest orientatsioonist, puudest tingitud erivajadustest, noore sotsiaalmajanduslikust ja hariduslikust taustast.
Teame, et täna ei ole noortel kõikjal Eestis võrdsed võimalused noorsootöös osaleda, paljud noored jäävad pakutavatest võimalustest kõrvale selliste praktiliste põhjuste tõttu nagu tegevuste hind, kaugus ja puuduv transport, aga ka seetõttu, et pakutavad võimalused ei vasta noorte huvidele ja vajadustele21. Samas need noored, kes noorsootöö erinevates võimalustes osalevad hindavad oma noorsootöös osalemise kogemust väga kõrgelt22. Seega on oluline, et noorsootöö võimalused, meetodid ja vahendid ning noorsootöö teostamise keskkonnad toetavad noorsootöö kättesaadavust ning ligipääsetavust kõikidele, sh vähemate võimalustega noortele23. Selle tagamiseks võib olla vajalik teha kohandusi noorsootöö tegemise keskkonnas, tegevustes ja suhtlemises, kuid mitte alati – see tähendab, noorsootöö tegevused ei võimalda standardiseeritust, igale noorele tuleb läheneda individuaalselt.
Vaja on tegeleda noorsootöö kvaliteedi järjepideva arendamisega. Seda rõhutab ka 2022. aastal valminud Eesti noortevaldkonna tulevikustsenaariumite uuring, kus vaadeldi siseriiklike ja globaalsete arengute võimalikku mõju Eesti noortele ning seda, kuidas noortevaldkond peaks muutustega kohanema, et noorte vajadustele parimal moel vastata ja noorte arenguvõimalusi toetada24. Uuringus tuuakse selgelt välja vajadus ühtlustada noorsootöö kättesaadavust ja kvaliteeti kohalike omavalitsuste lõikes25. Eestis on alates 2011. aastast kasutusel noorsootöö kvaliteedi hindamismudel, mis on töövahend kohalikele omavalitsustele kui noorsootöö korraldajatele, et kaardistada noorsootöö tugevusi ja arendamist vajavaid valdkondi ning tulemuste põhjal planeerida edasist arengut, ent haldusreformi järgselt on noorsootöö kvaliteedihindamise läbi viinud vaid 16 kohalikku omavalitsust. Sellest tulenevalt on oluline kohalike omavalitsuste toetamine nii kvaliteedihindamise läbiviimisel kui hindamise tulemustele tuginedes arendustegevuste planeerimisel ja elluviimisel.
Eesti on sarnaselt teistele EL liikmeriikidele võtnud kohustuse rakendada noortegarantiid, mille eesmärk on tagada, et kõik alla 30-aastased noored saavad nelja kuu jooksul pärast töötuks jäämist või haridussüsteemist lahkumist kvaliteetse tööpakkumise, haridustee jätkamise võimaluse, õpipoisiõppe või praktika pakkumise26. Noortegarantii rakendamist Eestis kirjeldab Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud noortegarantii tegevuskava aastani 202727. Meetme 21.4.5.1. tegevused on kõik Eesti noortegarantii tegevuskava tegevused, mis tervikuna aitavad vähendada noorte üldist tõrjutusriski ning ennetada noorte tööturult ja/või haridussüsteemist väljalangemist ning noore NEET-olukorda sattumisel aitavad tagada võimalikult kiire ja sujuva naasmise haridussüsteemi või tööturule.
Struktuuritoetuste perioodi 2014–2020 meetme „Ebavõrdsete olude mõju vähendamine ja noorte tööhõivelisuse toetamine, sh lisatoe pakkumine NEET-noortele“ eesmärgipärasuse ja tulemuslikkuse vahehindamine kinnitab noorsootöö meetmete vajalikkust ning asjakohasust ja tõhusust noortele arengueelduste loomisel ning NEET-olukorras ja NEET-riski olevate noorte toetamisel28. Meetme tegevused olid kavandatud selliselt, et need arvestaksid piirkondlike eripäradega ja toetaksid noorsootöö regionaalselt ühtlast kättesaadavust. Tegevusse „Noorsootöö teenuste kättesaadavuse suurendamine ja tõrjutusriskis noorte kaasamine“ olid kaasatud pea kõik omavalitsused (78 KOV-i 79-st) ning vahehindamine toob välja, et tegevus aitas noorsootöö võimaluste osas piirkondlikku ebavõrdsust vähendada, sh võimendades just väiksemaid omavalitsusi, kellel tihti puudub võimekus noortele noorsootöös mitmekülgseid tegevusi pakkuda.
Tegevusega „Raskemates oludes (NEET) noorte jaoks tugimeetmete käivitamine“ suunati fookus nendesse kohalikesse omavalitsustesse, kus statistiliselt oli kõige rohkem NEET-staatuses noori. Tugiteenust pakuti kõikides maakondades ja kokku pooltes kohalikes omavalitsuses. Selline lähenemine võimaldas noorsootöö kaudu NEET-olukorras olevaid noori toetada seal, kus vajadus selle järele oli kõige suurem. Tegevuse elluviimise analüüs näitab, et noorsootöö kaudu jõuti edukalt nii madala haridustaseme kui lõpetamata haridusega noorteni – nendest noortest, kelle haridustaust on teada ca 22% olid põhihariduse või madalama haridustasemega noored ning ca 20% lõpetamata haridusega noored29. Keskharidusega noori oli ca 10%, kutseharidusega ca 9% ning kõrgharidusega ca 2%. Tuge pakuti ka noortele, kes ei olnud NEET-staatusesse veel langenud, ent kelle puhul hinnati, et neil on oht haridussüsteemist välja langeda või kes juba ei võtnud õppetööst osa – selliseid noori oli ca 10%. Tugitegevuste kavandamisel lähtuti koos noorega sõnastatud eesmärgist, nt kui noore eesmärk oli haridustee jätkamine, siis kavandas noorsootöötaja tegevusi, mis selle eesmärgi saavutamist toetasid, sh lähtudes individuaalse noore olukorrast, vajadustest ja soovidest ning tehes vajaduspõhist koostööd teiste valdkondade spetsialistidega (st kui noore eesmärgi saavutamiseks oli lisaks noorsootöö teenustele vaja veel teisi toetavaid teenuseid, siis neid võimaldati läbi koostööpartnerite). Ülal väljatoodud analüüsi andmetele tuginedes saab öelda, et 40% tegevuses osalenud noortest seadis omale eesmärgiks töö leidmise ning 36% haridustee jätkamise – nooremasse vanuserühma kuuluvate noorte, st kuni 19-aastaste noorte hulgas oli rohkem neid, kes seadsid omale eesmärgiks haridustee jätkamise, 20–24-aastaste noorte puhul oli enam-vähem võrdselt noori, kes soovisid kas haridusteed jätkata või tööle suunduda ning vanemasse vanuserühma kuuluvate noorte puhul oli rohkem neid, kes soovisid tööturule suunduda30. Palju oli ka selliseid noori, kelle eesmärk täpsustus alles tegevuses osalemise ajal (ca 12% noortest) ning noori, kellega koos hinnati, et noore peamine eesmärk/vajadus on tegeleda noore ebasoodsa olukorraga, nt sõltuvusprobleemidega, eluasemega seotud probleemidega jne (ca 12% noortest), enne kui saab hakata tegelema haridusse või tööturule suundumisega seotud eesmärkide seadmisega. Sama analüüsi põhjal saab peamiste tulemustena välja tuua, et tegevuses osalenud noortest 48% jõudis haridussüsteemi, 46% tööturule, 4% oli hõivatud nii õppimise kui töötamisega ja 2% viibis praktikal või tegeles ettevõtlusega31. Noored ise tõid peamiste muutustena välja, et tegevuses osalemine aitas neil jõuda tõdemusele, et nad peavad oma eluga midagi ette võtma, neil oli võimalik oma huvisid avastada ning teada saada, millised koolid pakuvad nende huvidele vastavat õpet. Paljud noored said selgust selles osas, milline töö võiks neile sobida ja samuti oli selliseid noori, kes tõid olulise muutusena välja, et nad leidsid tegevuses osaledes oma igapäevaelu muredele lahenduse(d). Lisaks sellele hindasid noored väga kõrgelt, et noorsootöötajal oli noore jaoks aega, et ta oli noorega töötades hinnangutevaba ning et noorel oli võimalik noorsootöötajaga kohtuda noorele sobivas kohas. Noorte tagasiside kohaselt on oluline, et noorsootöötaja loob noorega töötades hooliva ja positiivse keskkonna, sh toetab noort keskkonnas, kus noor viibib/soovib kohtuda ja kaasab noori lahenduste leidmisse, võimaldades noortele endil eesmärgi poole liikumist juhtida.
Vahehindamisega tehti Haridus- ja Teadusministeeriumile mitmeid soovitusi, millega olema ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide perioodi 2021–2027 tegevuste planeerimisel arvestanud. Soovitati võimestada ja toetada KOV-e, et KOV-ide koostöö noorsootöö valdkonnas jätkuks. Samuti soovitati NEET-olukorras olevate noorte toetamisele süsteemsemalt läheneda (valdkondade vahelises koostöös)32, et tagada noorele vajalik tugi ning korraldada noortele rohkem vabatahtliku tööga seotud ja praktilist töökogemust pakkuvaid tegevusi, sest noored hindavad kõrgelt just läbi praktilise kogemuse õppimist ja leiavad, et sellel on oluline väärtus tuleviku töökohta puudutavate otsuste tegemisel. Lisaks soovitati jätkata noorte- ja noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi välja töötamisega, et toetada andmetele tuginevate otsuste tegemist noortevaldkonnas.
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 toob noortevaldkonna oluliste väljakutsetena välja noorte iseseisvumise toetamise, et igale noorele oleksid tagatud võimalused elus edasi jõuda (sh hariduse omandamisel ja tööturule sisenemisel ning seal edukal toimimisel) ja võrdsete võimaluste tagamise ning nende noorte märkamise ja toetamise, kes erinevatel põhjustel loodud võimalustest osa ei saa (sh on oluline kõrvalejäämist ja heitumust vältida, noorte vaimset tervist toetada ning noore eneseusku säilitada). Arengukava seab eesmärgiks noorte üksijäämist ja eemaldumist märgata ning ennetada, sh tagada kõikidele noortele võrdsed võimalused parandada oma elukvaliteeti ja saada selleks vajalikku tuge ning soodustada riskirühmade sotsiaalset kaasatust ja vähendada noorte eemale- ning üksijäämise riski.
Eeltoodu põhjal ja arvestades Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 eesmärke on meetme 21.4.5.1. kohase tegevuse raames kavandatud neli alategevust: 1. noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine, 2. NEET-staatuses noorte toetamine, 3. noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine ning 4. kommunikatsiooni- ja teavitustegevused. Meede aitab kaasa Eesti 2035 strateegilise sihi „Arukas, tegus ja tervist hoidev inimene“ alasihi „Arukas inimene“ saavutamisele, mida mõõdetakse näitajatega „Tööjõus osalemise määr (15–74a), „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „Ligipääsetavuse näitaja“. Alategevustel on puutumus võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse ja regionaalarengu horisontaalsete põhimõtetega.
Esimese alategevuse eesmärk on kujundada ühtne arusaam noorsootöö ning huvihariduse ja -tegevuse teenuste33 kvaliteedist34 ning erinevate osapoolte35 rollidest ja vastutusest teenuste kvaliteedi tagamisel. Eesmärgi saavutamiseks toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi parendamist, et muuta kvaliteetsed teenused noortele piirkondlikult kättesaadavamaks ning suurendada noorte kaasatust ja osalemist teenustes. Alategevuse lõplik kasusaaja on noor, kelle jaoks paranevad piirkondlikud võimalused osaleda noore vajadustele ja ootustele vastavates teenustes, mis soodustavad noore huvi ja püsimist haridussüsteemis.
Alategevuse sisustamisel on lähtutud andmetest ja infost (sh sihtrühma küsitlustest), mida koguti toetuse andmise tingimuste välja töötamiseks korraldatud arenguprogrammis36 ja alategevuse arengu- ja koolitusprogrammi väljatöötamiseks läbi viidud disainiprotsessis. Tegurid, mis kohalikul tasandil mõjutavad noortele pakutavate teenuste kvaliteeti võivad olla erinevad. Alategevuse planeerimisel läbi viidud sihtrühma vajaduste kaardistus37 tõi kvaliteeti mõjutavate olulisemate teguritena esile, et teenuste pakkumine noorsootöös, huvihariduses ja -tegevuses ei ole eesmärgistatud, puuduvad kvaliteedinõuded ning oskused teenuste tulemuslikkuse hindamiseks. Märgiti kvaliteedijuhtimise põhimõtete juhuslikku rakendamist ning valdkonna madalat prioriteetsust omavalitsuste juhtide seas.

Riik on loonud noorsootöö korraldamise kvaliteedi hindamismudeli kohalikele omavalitsustele (mis hõlmab ka huviharidust ja huvitegevust), kuid puuduvad ühtselt kokkulepitud nõuded teenuste kvaliteedi tasemete ja teenuste kvaliteedi hindamise osas. Arengu- ja koolitusprogrammi raames luuakse tugisüsteem kvaliteedihindamise läbiviimiseks, parendatud teenuste elluviimiseks ja tegevuste tulemuslikkuse hindamiseks.
2022. aastal Praxise poolt läbiviidud Eesti noortevaldkonna tulevikustsenaariumide uurigu üheks põhisõnumiks on, et Eesti noorte heaolu ja arenguvõimalusi ohustab horisontaalse teemana piirkondlik ebavõrdsus, mille süvenemine võib kaasa tuua killustunumad võimalused toetada noorte heaolu ja arenguvõimalusi ühtlaselt kõrge kvaliteediga. Mitmed noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse võimalused ei ole maapiirkondades kättesaadavad. Poliitikasoovitusena toob uuring esile noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavuse ja kvaliteedi ühtlustamise vajaduse omavalitsuste lõikes. Soovitusest tulenevalt kaastakse arengu- ja koolitusprogrammi omavalitsused, kelle noorsootöö teenustasemed on minuomavalitus.ee38 veebilehel olevate andmete põhjal baas- ja edasijõudnud tasemel.
Alategevuse raames viiakse sihtrühmale39 läbi arengu- ja koolitusprogramm, mis aitab kujundada teenuste kvaliteedi tagamiseks vajaliku süsteemi, sh tagab osalejatele teadmised ja oskused, et arendada/luua noorte vajadustest ja ootustest lähtuvaid kvaliteetseid teenuseid. Lisaks suunatakse programmis osalejaid kohalikul tasandil pakutavate teenuste kvaliteedi parendamiseks seadma teenustele õigusaktidest40 ja strateegilistest eesmärkidest (sh töötajate kvalifikatsioon, mitteformaalse õppimise ja formaalhariduse lõiming) tulenevaid nõudeid. Kohalikul tasandil pakutavate teenuste kvaliteedinõuete rakendamisel võetakse muu hulgas arvesse huviala valdkondade ja noorsootöö esindusorganisatsioonide kompetentsi ja praktika põhjal välja töötatud nõudeid teenuste kvaliteedile41.
Alategevus panustab soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste, ligipääsetavuse ja tasakaalustatud regionaalarengu edendamisse kvaliteedi hindamise läbiviimise kaudu, mis annab omavalitsusele ülevaate teenuste hetkeolukorrast (sh kättesaadavusest, mitmekesisusest, osalejatest). Kvaliteedihindamine võimaldab omavalitsusel muuhulgas tuvastada arenguvajadusi, mis puudutavad vähemate võimalustega noorte42 kaasamiseks sobiva keskkonna loomist ja tegevuste planeerimist.
Teise alategevuse eesmärk on noorsootöö, sh noortekeskuste ja noorsootöö organisatsioonide kaudu tuge pakkuda NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevatele noortele, et NEET-staatuses noored jõuaksid tagasi hõivesse, sh haridusse ja tööturule ja et NEET-staatuse riskis olevad noored ei langeks NEET-staatusesse. Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul on tugitegevuste fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine. Sihtrühma kuuluvate noortega kontakti loomiseks ja noorte toetamiseks rakendatakse mobiilset noorsootööd, mis hõlmab endas tööd avalikus ruumis, individuaaltööd, grupitööd, kogukonna- ja võrgustikutööd. Tegemist on proaktiivse lähenemisega, kus noorsootöös ei oodata, et noor ise pöörduks abi saamiseks noorsootöötaja poole, vaid noorsootöötajad liiguvad noortega kontakti loomiseks sinna, kus noored on, nt kaubanduskeskusesse, parki, bussijaama jne. Konkreetse(te) meetodi(te) valikul, tugitegevuste kavandamisel ning teistest valdkondadest koostööpartnerite kaasamisel ja/või noore suunamisel koostööpartnerite pakutavate teenuste juurde lähtutakse individuaalse noore olukorrast, vajadustest ja huvidest. Täiendavalt toetatakse NEET-olukorras olevate noorte osalemist vabatahtlikus tegevuses, mille läbi aidatakse noortel õpingute ja tööeluga seotud valikuid teha, ent veelgi enam, mille läbi tõstetakse noorte motivatsiooni, kujundatakse harjumusi, võimaldatakse oskuste arendamist ja uute oskuste omandamist, tõstetakse noorte aktiivsust (sh kodanikuaktiivsust) jpm. See on eriti oluline noorte puhul, kes ei ole pikalt ühegi tegevusega hõivatud olnud. Lisaks, töötatakse välja ning viiakse ellu arenguprogramm noortega töötavatele spetsialistidele, et tõsta spetsialistide pädevust mobiilset noorsootööd rakendada ja sihtrühma kuuluvate noortega töötada, sh tõsta spetsialistide teadlikkust sihtrühmast, selle mitmekesisusest ja sihtrühma vajadustest. Alategevusega panustatakse soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse edendamisse läbi selle, et tegevus on n-ö madala läve tegevus, mis on suunatud NEET-olukorras ja NEET-olukorra riskis olevatele noortele olenemata noore soost, rahvusest, erivajadusest või sotsiaalmajanduslikust olukorrast. Struktuuritoetuste perioodi 2014–2020 kogemus näitab, et selline lähenemine võimaldab jõuda erinevate noorteni ja võimaldab pakkuda noortele tegevusi, mis toetavad noorte aktiivsust, sh noorte haridusse ja tööturule suundumist. Siinjuures on oluline arvestada, et NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevate noorte väljakutsed, sh haridussüsteemist ja tööturult eemalejäämise põhjused on tihti sellised, mille lahendamiseks ei piisa ainult noortevaldkonnas, sh noorsootöös pakutavast (nt kui noor on haridusest ja tööturult eemale jäänud põhjusel, et ta peab hoolitsema laste või pereliikmete eest, siis on noorel haridussüsteemi või tööturule naasmiseks vaja noorsootöö võimaluste kõrval teiste valdkondade pakutavaid teenuseid). Tegevusega panustatakse tasakaalustatud regionaalarengusse läbi selle, et tegevuse rakendamisel keskendutakse nendele piirkondadele, kus Statistikaameti andmete kohaselt on kõrge NEET-olukorras olevate ja töötute noorte arv/osakaal43. Seeläbi panustab tegevus „Eesti 2035“ mõõdiku „Tööjõus osalemise määr (15–74a)“ saavutamisse. Lisaks sellele toetatakse tegevuse raames NEET-olukorras olevate noorte vabatahtlikus tegevuses osalemist, mis võib aset leida erinevates võrdseid võimalusi ning keskkonnahoidu edendavates vabaühendustes (inimõiguste-, puuetega inimeste-, eakate-, nais-, keskkonna jne organisatsioonid ja ühendused), mis suurendab noorte teadmisi võrdsete võimaluste edendamise olulisusest, eesmärkidest ja võimalustest ning noorte keskkonna- ja kliimaalast teadlikkust. Täiendavalt kogutakse tegevuse elluviimise raames regulaarselt tagasisidet tegevuses osalenud noortelt, et tegevust noorte vajadustele vastavalt arendada.
Kolmanda alategevuse eesmärk on noorte ja noortevaldkonna andmete kvaliteedi parandamine, sh andmelünkade täitmine, samuti andmete järjepideva ja jätkusuutliku kättesaadavuse ning kasutatavuse lihtsustamine. Tegevus keskendub noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamisele, mis läbi süsteemse andmehalduse ja noortevaldkonna töötajate andmeteadlikkuse kasvatamise, noortevaldkonna teenuste kvaliteedi ja mõju järjepideva seiramise ning sihipäraselt tellitud uuringute ja teaduspõhise innovatsiooniga loob eeldused Eesti noortele, sh tõrjutusriskis noortele kättesaadavate ja kvaliteetsete ning võimalusel personaliseeritud teenuste osutamiseks ja arendamiseks nii kohalikul kui üleriigilisel tasandil. Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tegevused on kavandatud selliselt, et need on suunatud riigi ja kohalikul tasandil valdkonnas tegutsejatele (nt ministeeriumid, kohalikud omavalitsused, noortevaldkonna teenuste pakkujad), samas on tegevuste peamine kasusaaja noor, kellele meetmeid ja teenuseid välja töötades ja arendades ning nende tulemuslikkust ja mõju hinnates seire- ja analüüsisüsteemi võimalusi kasutatakse.
Noortevaldkonna arengukava 2021–2035 ütleb, et noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteem on valdkonna juhtimise alus ja arengukava elluviimise võimaldaja, sealjuures on noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi juurutamine üks neljast peamisest muudatusest, mida arengukava elluviimise perioodil soovitakse valdkonnas saavutada. Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi osadeks on valdkonna andmehaldus, s.o andmete loomine, kogumine, kättesaadavaks tegemine ning analüüs noorte ja noortele pakutavate teenuste kohta; noortevaldkonna teenuste ja tegevuste elluviimise seire, kvaliteedi, tulemuste ja mõju analüüs; noortevaldkonna teadus- ja arendustegevus noortele suunatud teenuste ja poliitikate arendamiseks. Terviklik seire- ja analüüsisüsteem peab pakkuma teadmuspõhise noortepoliitika kujundamiseks ajakohast informatsiooni noortega seotud valdkondade kohta, võimaldama hinnata noorte olukorda, arvestada noori puudutavaid aspekte poliitikameetmete väljatöötamisel ning hinnata poliitikamuudatuste võimalikku mõju noortele.
Alategevus panustab soolise võrdõiguslikkuse, võrdsete võimaluste ja ligipääsetavuse tagamisse ning tasakaalustatud regionaalarengusse läbi selle, et tagab parima asja- ja ajakohase teadmuse noorte olukorrast ja vajadustest, millega erinevad osapooled saavad noortele meetmeid planeerides arvestada. Alategevuse raames valmivate uuringute ja analüüside läbiviimisel kasutatakse meetodeid, mis võimaldavad saada ülevaateid soo jt uuringute/analüüside teemast tulenevate oluliste näitajate lõikes (sh piirkondlikku ülevaadet võimaldavalt). Jätkatakse noorteseire juhtimislaua44 ajakohastamist ning funktsionaalsuste edasiarendamist, mis juba täna kajastab noorte olukorda erinevate näitajate ja teemade lõikes ning toetatakse noorsootöö korraldajate, noortevaldkonna töötajate ja noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste pakkujate pädevusi neid jt andmeid oma töös, sh tegevuste planeerimisel ja tulemuste analüüsimisel kasutada.
Neljas alategevus hõlmab endas kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi.
Meetme 21.4.7.2. kohase tegevuse raames on kavandatud kaks alategevust: 1. noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine ning 2. kommunikatsiooni- ja teavitustegevused. Meede 21.4.7.2. aitab kaasa Eesti 2035 strateegilise sihi „Avatud, hooliv ja koostöömeelne ühiskond“ alasihi „Hooliv Ühiskond“ saavutamisele, mida mõõdetakse näitajatega „Püsiva suhtelise vaesuse määr“, „Soolise võrdõiguslikkuse indeks“, „Hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdik“ ning „Ligipääsetavuse näitaja“. Tegevustel on puutumus võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse, ligipääsetavuse ja regionaalarengu horisontaalsete põhimõtetega.
Esimese alategevuse raames rakendatakse koolipõhist ennetusprogrammi YAM45, st tõenduspõhist noorte vaimse tervise edendamise ja suitsiidide esmase ennetamise programmi. Eesti rahvastiku vaimse tervise uuring toob välja, et noortel on vaimse tervise häirete risk enesehinnanguliste küsimustike järgi suurem kui teistel vanusegruppidel, kuid registriandmete järgi ei saa nad rohkem diagnoose46. Samas uuringus selgitatakse, et noored tajuvad rohkem takistusi abi saamisel, nt ei tea noored, kuhu abi saamiseks pöörduda ning nad ei usu, et miski neid aitaks. Samuti peavad noored teenuste hinda kõrgeks. Positiivse trendina tuuakse uuringus välja, et noored kasutavad võrreldes teiste vanusegruppidega rohkem vaimse tervise teenuseid, nt käivad rohkem psühholoogi ja psühhiaatri vastuvõtul. Uuringu kohaselt on vaimse tervise probleemide tekkimise vaatest eriti haavatavaks sihtrühmaks 15–17-aastased tüdrukud – ligi pooled selle vanusegrupi tüdrukud on depressiooniriskis ja üldistunud ärevushäire riskis. Lisaks sellele on paanikahäire ja unehäirete risk tüdrukute seas võrrelda samaealiste poistega suurem. Täiendavalt, ehkki põhikoolist väljalangejate määr on statsionaarse õppe kolmandas astmes madal (0,25%), siis poisse on väljalangejate seas rohkem kui tüdrukuid.47 Samuti on alaealiste poiste suitsiidide arv suurem kui tüdrukutel. Eelpool väljatoodu põhjal saab öelda, et nii poisid kui tüdrukud vajavad paremat teadlikkust vaimse tervise hoidmiseks. Vaimset tervist ja heaolu saab edendada vaimse tervise kaitsetegurite tugevdamisega ja riskitegurite vähendamisega nii individuaalsel, kogukondlikul, strukturaalsel kui poliitilisel tasandil.
Alategevus panustab võrdsete võimaluste, soolise võrdõiguslikkuse ja ligipääsetavuse tagamisse läbi selle, et loob koolipõhise ennetusprogrammi sihtrühma kuuluvatele noortele (nii poistele kui tüdrukutele) võimalusi vaimse tervise esmaabi teadmiste ja oskuste omandamiseks ning toetab noorte sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arengut. Samuti läbi selle, et programmis osalevatele noortele suunatud materjalide koostamisel peab arvestama Euroopa noorteinfo hartas kirjeldatud põhimõtetega, mille kohaselt peab noortele suunatud noorteinfo teenus olema sõltumatu, noortele kättesaadav, kaasav, vajaduspõhine, võimestav, noorte osalust toetav, eetiline, professionaalne ja ennetav48. Alategevus panustab tasakaalustatud regionaalsesse arengusse läbi selle, et koolipõhise ennetusprogrammi koolitusprogrammis osalevad juhendajad värvatakse Eesti erinevatest piirkondadest – see aitab muuhulgas tagada programmi sekkumiste piirkondlikku kättesaadavust.
Teise alategevuse raames rakendatakse kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi.
Eelnõu tekst on jaotatud 14-ks peatükiks:
1. Reguleerimisala
2. Toetavad tegevused
3. Tulemused
4. Rakendusasutus ja rakendusüksus
5. Elluviija ja partnerid
6. Sihtrühm
7. Tegevuste abikõlblikkuse periood
8. Tegevuste eelarve
9. Kulude abikõlblikkus
10. Toetuse maksmise tingimused ja kord
11. Elluviija kohustused
12. Aruandlus
13. Finantskorrektsiooni tegemise alused ja kord
14. Vaiete lahendamine
Peatükis 1 kirjeldatakse toetuse andmise tingimuste reguleerimisala ja toetuse andmise eesmärki. Tuuakse välja käskkirja aluseks olevad Euroopa Liidu õigustest tulenevad seadusandlikud ja rakenduslikud dokumendid ning riigisisesed strateegilised dokumendid koos seal sisalduvate eesmärkidega.
Peatükis 2 kirjeldatakse toetatavaid tegevusi. Meetme 21.4.5.1. kohase tegevuse raames on toetus kavandatud neljale alategevusele: 2.1.1. noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine, 2.1.2. NEET-staatuses noorte toetamine, 2.1.3. noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine ning 2.1.4. kommunikatsiooni- ja teavitustegevus. Meetme 21.4.7.2. kohase tegevuse raames on toetus kavandatud kahele alategevusele: 2.2.1. noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine ning 2.2.2. kommunikatsiooni- ja teavitustegevused.
Punktis 2.1.1. nimetatud alategevuse „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine raames toetatakse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kvaliteedi parendamist, et tagada noortele juurdepääs kvaliteetsetele noortevaldkonna teenustele, mis pakuvad neile tuge iseseisvumisel, haridussüsteemis püsimisel ning mis toetavad noorte üleminekut tööellu.
Elluviija toetab omavalitsuste esindajatele (sh omavalitsuste juhid, noorsootöö ja huvihariduse valdkonna eest vastutavad ametnikud) ja noorsootöös, huvihariduses ja huvitegevuses noortele teenuseid pakkuvate organisatsioonide esindajatele suunatud arengu- ja koolitusprogrammi läbiviimist, mis hõlmab nelja etappi:
1. Arengu- ja koolitusprogrammi esimeses etapis toetab elluviija kohalikke omavalitsusi kvaliteedihindamise läbiviimisel ja hindamistulemuste analüüsimisel, mille käigus selguvad kitsaskohad noorsootöö ja huvihariduse korraldamises. Kvaliteedihindamisest selgunud kitsaskohtadest valivad omavalitsused prioriteetsed teenused, mille kvaliteeti soovitakse programmi jooksul parendada. Parendamist vajavad teenused võivad kuuluda nii noorsootöö kui huvihariduse valdkonda.
2. Arengu- ja koolitusprogrammi teises etapis viiakse läbi omavalitsuste ja teenuste pakkujate esindajatele suunatud koolitusprogramm, millega antakse teadmised ja oskused kvaliteetsete teenuste kujundamise põhimõtetest ning teenuste kvaliteedi parendamisest. Arenguprogrammi väljundiks on konkreetse teenuse korraldamist kirjeldav standard, mis sisaldab teenusele seatud kvaliteedinõudeid. Teenuste eesmärgistamisel ja kvaliteedinõuete kujundamisel tuleb arvestada valdkonna strateegiliste eesmärkide ja prioriteetsete teemadega (sh nõuetega töötajate kvalifikatsioonile ning mitteformaalse õppimise ja formaalhariduse lõiminguga) ning valdkonnasiseste soovitustega kvaliteedile (nt huvihariduse teenusele väljatöötatud nõuetega, noortekeskuse miinimumstandardiga, noortelaagri ja noorteinfo kvaliteedikriteeriumitega). Omavalitsustel on võimalus seada noortele pakutavatele teenustele omapoolsed nõuded (nt osalevate noorte kohta andmete kogumine).
3. Arengu- ja koolitusprogrammi kolmandas etapis toimub koolitusprogrammis disainitud teenuste ja teenustele seatud kvaliteedinõuete rakendatavuse piloteerimine, mille käigus hinnatakse standardite rakendamise tulemuslikkust. Sealjuures peab 2029. aastaks kvaliteedinõuetele vastavates teenustes osalema 84 000 noort49. Kvaliteedinõuete rakendatavuse hindamise perioodil toetatakse teenusepakkujaid teenuste kvaliteediparendusega50 kaasnevate tegevuste elluviimisel. Selleks kujundatakse tugisüsteem, mille elluviimiseks vajaliku täiendava partneri või partnerite leidmiseks viiakse läbi avalik konkurss.
4. Viimase tegevusena hinnatakse teenuste testperioodi tulemusi ning viiakse ellu tegevuste jätkusuutlikkust toetavaid tegevusi. Muuhulgas hinnatakse alategevuse tegevuse spetsiifilise näitaja täitmist.
Täiendavalt, elluviija toetab kohalikke omavalitsusi ja teenusepakkujaid noorsootöö, huvihariduse ning -tegevuse teenuste analüüsimisel, kvaliteetsete teenuste kujundamisel, kvaliteediparendusel ning kvaliteetsete teenuste elluviimisel, soodustades seeläbi osapoolte võimekuse kasvu kvaliteetsete teenuste kujundamisel ja rakendamisel. Alategevuse eesmärgi saavutamiseks on oluline, et valdkonnas toimetavad osapooled mõistaksid sarnasel viisil, kuidas juhtida kvaliteetsete noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kujunemist, milliste tegevustega teenuste kvaliteedi järjepidevat arengut toetada ning kuidas hinnata tegevuste tulemuslikkust.
Tegevusega soovitakse hõlmata omavalitsusi, kelle noorsootööteenuste tase on Rahandusministeeriumi minu omavalitsus51 veebilehel kajastud andmete kohaselt baas- või edasijõudnud tasemel. Tegevuse eesmärkide saavutamisel on oluline tegur omavalitsuste motivatsioon teenuste kvaliteedi arendamisel.
Elluviija korraldab alategevuse elluviimiseks vajalikud täiendavad riigihanked ja tagab tugisüsteemi omavalitsustele. Partner (Haridus- ja Teadusministeerium) tagab alategevuse sihipärase seiramise ja alategevuse nähtavuse.
Täiendavate partnerite leidmiseks teenuste ja teenustele seatud kvaliteedinõuete rakendatavuse piloteerimise perioodiks korraldatakse avalik konkurss.
Punktis 2.1.2. nimetatud alategevuse „NEET-staatuses noorte toetamine“ raames pakutakse noorsootööle, sh noortekeskustele ja noorsootöö organisatsioonidele tuginedes abi mitteaktiivsetele noortele, st mittetöötavatele, mitteõppivatele ja koolitustel mitteosalevatele (NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevatele) noortele. Elluviija toetab valdkondade ülese NEET-olukorras olevate noorte toetamise ja teenuste koostöömudeli raamistikus mobiilse noorsootöö rakendamist (st tööd avalikus ruumis, individuaaltööd, grupitööd, kogukonna- ja võrgustikutööd), et NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevate noortega kontakt luua ja seda hoida, noore vajadused välja selgitada ning noore vajadustele vastavalt noort noorsootöö võimalusi kasutades abistada ja/või koostöös sidusvaldkondade partneritega52 aktiveerida (st noored tagasi tööturule, haridusse, koolitustele suunata). Põhihariduse ja madalama haridustasemega noorte puhul keskendutakse tugitegevuste pakkumisel noore haridustee jätkamise toetamisele. Elluviija toetab mobiilse noorsootöö rakendamist piirkondades, kus on kõrge NEET-olukorras olevate ja töötute noorte arv/osakaal – piirkonnad valitakse välja Statistikaameti andmetele tuginedes.
NEET-olukorras olevate noorte iseseisvumise ja aktiivsuse edendamiseks ning noorte õpingute jätkamise ja teiste oluliste üleminekute soodustamiseks toetatakse noorte vabatahtlikkust, et pakkuda noortele võimalusi saada uusi teadmisi, kogemusi ja oskusi – selline kogemus toetab noori nii õpingute kui tööeluga seotud valikute ja otsuste tegemisel. Tegemist on NEET-olukorras oleva noore individuaalseid huve, soove ja vajadusi arvestava noore jaoks paindliku tegevusega, mille raames soodustatakse koostoimet erinevate noorte jaoks olemasolevate vabatahtliku tegevuse võimaluste vahel53. Noorele tagatakse tugi vabatahtliku tegevuse eel (sh vabatahtlikuks tegevuseks ette valmistumine, eesmärkide seadmine), vabatahtliku tegevuse ajal (noore juhendamine) ning vabatahtliku tegevuse järgselt (sh kogemuse mõtestamine, jätkutegevuste kavandamine).
Mobiilset noorsootööd tegevate ja NEET-staatuses ning NEET-staatuse riskis olevate noortega töötavate spetsialistide ettevalmistuse ja pädevuste toetamiseks töötatakse välja ja viiakse ellu arenguprogramme, mis lähtuvad sihtrühma kuuluvate noortega töötavate spetsialistide tööspetsiifikast, töö keskkonnast ja arenguvajadustest.
Elluviija ülesandeks on planeerida ja rakendada vajalikke tugi- ja arendustegevusi, mis toetavad tegevuse edukat elluviimist, arendamist ja jätkusuutlikkust. Näiteks toetab elluviija noorsootöö korraldajaid, noortekeskusi ja noorsootöö organisatsioone tegevuse planeerimisel, rakendamisel ning tulemuslikkuse hindamisel. Elluviija tutvub heade praktikatega, analüüsib neid ja korraldab heade praktikate tutvustamise ning jagamise, seirab ja analüüsib tegevuse elluviimist ja kaardistab ning analüüsib arendusvajadusi ja planeerib ning viib ellu vajalikud arendustegevused. Täiendavalt, elluviija planeerib ja korraldab võrgustikutööd ja võrgustumist soodustavaid tegevusi ning vajadusel korraldab tegevuse elluviimiseks vajalike materjalide, nt käsiraamatute, tugi- ja juhendmaterjalide väljatöötamise ja kättesaadavuse, rahvusvaheliste praktikatega tutvumise ja nende analüüsimise Eesti vajadustest lähtuvalt. Lisaks, elluviija tagab vajalike analüüside valmimise ning koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimise ja rakendab teisi tegevuse edukat elluviimist, arendamist ja jätkusuutlikkust toetavaid tegevusi.
Alategevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajalikud riigihanked.
Punktis 2.1.3. nimetatud alategevuse „Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine“ raames viiakse ellu tegevusi noortevaldkonna andmehalduse süsteemi korrastamiseks ja noortevaldkonna töötajate ning kohalike omavalitsuste ja noorsootöö, huvihariduse ning -tegevuse teenuse pakkujate andmeteadlikkuse ja andmekirjaoskuse suurendamiseks (nt andmekonsultantide võrgustiku loomine ja konsultatsiooniteenuse pakkumine kohalikele omavalitsustele andmete teadliku kasutamise toetamiseks, andmete kasutamise võimalusi tutvustavate seminaride korraldamine jms). Alategevuse elluviimise tulemusel toimub Haridus- ja Teadusministeeriumi ning elluviija poolt kogutavate noorte ja noortevaldkonna kohta käivate andmete kogumine koordineeritult ja võimalikult vähese halduskoormusega andmeandja jaoks. Paranenud on noortevaldkonna töötajate ja omavalitsuste ning noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuse pakkujate andmekirjaoskus, mis toetab teadmistel põhinevate otsuste tegemist noortevaldkonna teenuste planeerimisel ning elluviimisel nii kohalikul kui riigi tasandil.
Täiendavalt, elluviija toetab noorsootöö kvaliteedi ja mõju järjepidevat seiramist. Kvaliteedi hindamisinstrumendid54 toetavad kohalikke omavalitsusi ning noorsootöö teenuste pakkujaid noorsootöö tugevuste ja arendamist vajavate valdkondade kaardistamisel ning arendustegevuste planeerimisel ja elluviimisel. Alategevuse raames toetatakse kvaliteedi ja mõju hindamise meetodite ning hindamisinstrumentide järjepidevat arendamist ja rakendamist Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt. Hindamisinstrumentide kasutajaid juhendatakse noorsootöö kvaliteedi ja mõju hindamisel. Alategevuse elluviimise tulemusel on noortevaldkonna teenuste ja tegevuste kvaliteedi ja mõju seireks olemas toimivad ajakohased instrumendid ja keskkonnad ning noortevaldkonna teenuste kvaliteeti hinnatakse ja edendatakse teadlikult ning järjepidevalt. Olemas on asja- ning ajakohane ülevaade noortevaldkonnas osutatavate teenuste kvaliteedist Eestis.
Veel viiakse läbi tegevusi noorte- ja noorsootöö uuringute populariseerimiseks ning uuringute kvaliteedi toetamiseks, sh edendatakse sellekohast rahvusvahelist koostööd (nt noorte ja noorsootöö uurimise metoodika Eesti oludele sobivaks kohandamine ning selle valdkonnas tutvustamine). Nimetatud tegevuste elluviimine toimub erinevate partnerite omavahelises koostöös. Kuna noorsootöö on uurimisvaldkonnana Eestis alles kujunemisjärgus, siis on eesmärk tegevuste elluviimisse kaasata rahvusvahelist kompetentsi noorteuuringute arendamise, sh noorsootöö uurimise metoodikate arendamise vallas. Täiendavalt, elluviija tagab, et vähemalt kord aastas koostatakse ja avaldatakse noorteseire andmetele tuginedes analüüs noorte või noortevaldkonna seisundist Eestis. Elluviija korraldab teiste vajalike analüüside, raportite jms valmimise ning tulemuste tutvustamise ja levitamise. Alategevuse elluviimise tulemusel toimub noortevaldkonnas jätkusuutlik teadus- ja arendustegevus, sh süsteemne koostöö teadlaste, noortevaldkonna praktikute ja poliitikakujundajate vahel ning teadus- ja arendustegevuse tulemusel on noortevaldkonda loodud uuenduslikke lahendusi.
Alategevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajalikud riigihanked.
Punktis 2.1.4. nimetatud alategevus hõlmab erinevaid kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi, et tagada järjepidev teavitamine meetme tegevustest, tegevuste elluviimisest ja tulemustest. Samuti nõustatakse partnereid ja riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni- ja teavitustegevuste korraldamisel.
Alategevuse elluviimiseks korraldab elluviija vajalikud riigihanked.
ÜKP Rakenduskava 2021–2027 DNSH analüüsis on tuvastatud, et meetmel 21.4.5.1. puudub oluline negatiivne keskkonnamõju.
Meetme 21.4.5.1. tegevusi viiakse ellu üle-eestiliselt.
Punktis 2.2.1. nimetatud alategevuse „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ raames rakendatakse kolmanda kooliastme kooliõpilastele mõeldud vaimse tervise edendamise ja suitsiidide esmase ennetamise programmi YAM. 2022. aastal valmis Tartu Ülikooli poolt koolipõhiste ennetusprogrammide võrdlev analüüs, mille eesmärgiks oli välja selgitada, millise ennetusprogrammi kohandamine ja kasutamine Eesti koolide kolmandas kooliastmes oleks kõige teostatavam55.
Ennetusprogramm YAM on tõenduspõhine kolmanda kooliastme kooliõpilastele mõeldud vaimse tervise edendamise ja suitsiidide esmase ennetuse programm, mille eesmärk on vaimse tervise teadlikkuse tõstmine suitsiidi riskitegurite nagu depressioon ja ärevus ning kaitsvate tegurite nagu sotsiaalne toetus ja probleemide lahendamise oskus kohta. YAM-i programmis kasutatakse kaasahaaravaid meetodeid nagu rollimängud ja arutelud, et arendada oskusi ja teadmisi, mis on vajalikud suitsiidimõtete ja -käitumisega seotud stressirohkete elusündmustega toimetulemiseks.
YAM-i kaasatakse koolid, lapsevanemad ja kogukond. Tegevusi viib ellu juhendaja, kes peab olema varem noortega tegelenud (nt noorsootöötaja, õpetaja, sotsiaaltöötaja, kooli psühholoog), kuid ei tohi olla varem selle kooli õpilastega kokku puutunud, kus YAM sekkumist tehakse. Samuti kasutatakse assistente, kes aitavad rollimängude ja logistikaga. Juhendaja ja assistent peavad jääma samaks kõigi viie sekkumise jooksul. Noortele jagatakse noorteinfot, milles on lisaks tervishoiusüsteemi kontaktidele noorteorganisatsioonide jt noortele suunatud tegevuste info. YAM-i sekkumise omanik on Mental Health in Mind International AB (MHiM), mis on Karolinska Institute Innovations AB toel loodud uurimis- ja arendusettevõte.
2021/2022. õppeaastal on üldhariduse kolmandas kooliastmes kokku 44 677 õppijat56. 16–17- aastaseid õppijaid on ka kutsekoolide esimestel kursustel, keda tuleb samuti käsitleda programmi sihtgrupina.
Programmi rakendamise ettevalmistavate tegevustega alustatakse 2023. ja 2024. aastal (materjalide kohandamine, juhendajate/assistentide koolitamine) ning sihtgrupini jõuavad tegevused 2025. aastal. Koolitatakse vähemalt 18 juhendajat (sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, õpetajad või noorsootöötajad)57 ning vähemalt 3 juhendajat, kes saavad edaspidi ise läbi viia juhendajatele suunatud koolitusi. Samuti viiakse läbi koolitustegevused assistentidele. Iga juhendaja peab läbi viima tegevused vähemalt neljale grupile, milles osalevad kolmanda kooliastme noored. Ühte gruppi kuulub keskmiselt 20 noort. Programmi tegevustest saab otseselt osa vähemalt 1440 sihtgruppi kuuluvat noort.
Elluviija korraldab alategevuse elluviimiseks vajalikud riigihanked ning koolitustegevused.
Punktis 2.2.2. nimetatud alategevuse hõlmab erinevaid kommunikatsiooni- ja teavitustegevusi, et tagada järjepidev teavitamine meetme tegevustest, pakutavatest teenustest ja tulemustest. Samuti nõustatakse partnereid ja riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujaid kommunikatsiooni- ja teavitustegevuste korraldamisel.
ÜKP Rakenduskava 2021–2027 DNSH analüüsis on tuvastatud, et meetmel 21.4.7.2. puudub oluline negatiivne keskkonnamõju.
Meetme 21.4.7.2. tegevusi viiakse ellu üle-eestiliselt.
Riigiabi analüüs
Riigiabi reeglistiku eesmärk on välistada igasugune Euroopa Liidu (EL) siseturu kaitset kahjustav ja konkurentsi moonutav abi ettevõtjatele riigi poolt, mis on keelatud. Riigiabi reguleerivad ELi õigusaktid ning siseriiklikul tasandil konkurentsiseaduse riigiabi peatükk (ptk 6). Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 on igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist, ühisturuga kokkusobimatu niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Otsustamisel, kas tegemist on riigiabiga, tuleb toetusmeedet hinnata viie kriteeriumi alusel:
1) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;
2) abi antakse ettevõtjale;
3) abimeetmel on valikuline iseloom;
4) abimeede annab abi saajale majandusliku eelise;
5) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kahjustab kaubandust Euroopa Liidu riikide vahel.

Üksnes juhul, kui abi vastab kõigile kriteeriumitele, on tegemist riigiabiga.

Meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. kohaste tegevuste elluviija ehk toetuse saaja on Haridus- ja Noorteamet, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsusalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesanded on reguleeritud haridus- ja teadusministri 16. juuni 2020. a kinnitatud määrusega nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus“. Haridus- ja Noorteameti peamiseks tegevusvaldkonnaks on haridus- ja noortepoliitika rakendamine ning alategevuste 2.1.2, 2.1.4, 2.2.1. ja 2.2.2. elluviimisega täidab Haridus- ja Noorteamet avalikku ülesannet, mis on Euroopa Komisjoni teatise „Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses“ (2016/C 262/01) (edaspidi ka riigiabi teatis) punkti 28 mõistes käsitletav riikliku haridusteenusena. Toetuse andmisega toetatakse Haridus- ja Noorteametit haldusülesannete täitmisel.
Alategevuste 2.1.1. ja 2.1.3. puhul on partnerina tegevuste elluviijaks Haridus- ja Teadusministeerium, mis on valitsusasutus ja mis täidab seadusest tulenevaid ja Vabariigi Valitsuse poolt seaduse alusel antud ülesandeid oma valitsemisalas ning mis ei vii läbi majandustegevust. Alategevuse 2.1.1. osas hõlmavad Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri peamised tegevused asjakohaste huvipooltega seotud suhete juhtimist, sh alategevuse eesmärkidega seotud võimaluste ja piirangute kindlaksmääramist, tegevuste tulemuslikkust ja mõju puudutava teabe kogumist ja jagamist huvipooltega, koostööl põhinevate arendustegevuste sisseseadmist. Alategevuse elluviimiseks vajalike täiendavate partnerite leidmiseks viiakse läbi avalik konkurss. Alategevuse 2.1.3. raames on Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri ülesandeks noorte ja noortevaldkonna indikaatorite seire, arendamine ja analüüs, originaaluuringute ja poliitikaanalüüside tellimise koordineerimine, noorsootöö kvaliteedi ja mõju hindamise instrumentide arendamine ning noortevaldkonna jaoks tähendusliku teadus- ja arendustegevuse toetamine.
Alategevuse 2.1.3. puhul on täiendavalt partneritena kaasatud Tartu Ülikool, Tallinna Ülikool ja Statistikaamet. Tartu Ülikool ja Tallinna Ülikool on avalik-õiguslikud juriidilised isikud, kes on loodud seaduse alusel avalike ülesannete täitmiseks. Vaatamata asjaolule, et tegemist on avalik-õiguslike juriidiliste isikutega, võib ka sellisel juhul pidada vastava isiku tegevust majandustegevuseks, kui tegevusi võib liidu õiguse mõttes kvalifitseerida majandustegevuseks. Majandustegevus on mis tahes tegevus, mis seisneb kaupade ja teenuste pakkumises turul. Käesoleval juhul on Tallinna Ülikooli ja Tartu Ülikooli poolt ellu viidavateks tegevusteks osalemine noorte ja noortevaldkonna teenuste kohta uuringute ning analüüside koostamisel ning noorte- ja noorsootöö uurimuste populariseerimise ja nende kvaliteedi toetamisega seonduvate tegevuste läbiviimisel. Nimetatud tegevusi viivad ülikoolid ellu kui peamiselt avalikest vahenditest rahastatavad ning riikliku haridussüsteemi lahutamatu osana käsitletavad haridus- ja teadusasutused, seega kohaldub neile riigiabi teatise punkti 28 kohane erand ja käesolevas eelnõus ette nähtud ning ülikoolide poolt ellu viidavaid tegevuste puhul ei ole tegemist majandustegevuse toetamisega.
Statistikaamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis korraldab riikliku statistika tegemist ja andmehalduse koordineerimist. Eelnõuga nähakse ette Statistikaametile kui partnerile noorte ja noortevaldkonna kohta andmete kogumise, kättesaadavuse ja analüüsi tagamise, noorteseire juhtimislaua arendamises ning andmekirjaoskuse tõstmisele suunatud tegevuste elluviimisel osalemise ülesanded.
Lõppjäreldus: Vastavalt ELi toimimise lepingu artikkel 107 lõikele 1 ei ole käesoleval juhul tegemist riigiabi andmisega, kuna tegemist ei ole majandustegevuse toetamisega ning eelloetletud riigiabi kriteeriumid ei ole täidetud.
Peatükis 3 kirjeldatakse tegevuste oodatavaid tulemusi ning tuuakse välja tegevuste tulemus- ja väljundnäitajad ning tegevuste spetsiifilised näitajad.
Punktis 3.1. on välja toodud meetme 21.4.5.1. oodatavad tulemused ning punktis 3.2. meetme 21.4.7.2. oodatavad tulemused. 21.4.5.1. kohase tegevuse elluviimise tulemusel paraneb kõikidel noortepoliitika kujundamise ja rakendamise tasanditel tegutsejate teadmine noorte olukorrast ja vajadustest ning seeläbi tõuseb võimekus kujundada poliitikat, korraldada kvaliteetseid teenuseid ja pakkuda noortele tuge ning maandada noorte tõrjutusriski, toetatakse noorte osalemist noorsootöö kvaliteedihindamise tulemusel arendatud noortevaldkonna teenustes, NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored saavad tööturule siirdumiseks ja/või haridustee jätkamiseks noorsootöös vajalikku tuge ning noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamise tulemusel on korrastatud noortevaldkonna andmehalduse süsteemi, suurendatud noortevaldkonnas tegutsevate osapoolte andmeteadlikkust ja andmekirjaoskust, toimub järjepidev noortevaldkonna teenuste mõju ja kvaliteedi hindamine ning jätkusuutlik teadus- ja arendustegevus. Tagatud on järjepidev teavitamine toetatavatest tegevustest, tegevuste elluviimisest ja tulemustest. 21.4.7.2. kohase tegevuse tulemusel on ellu viidud noorte vaimset tervist toetavad tegevused kolmanda kooliastme noortele ning tagatud on järjepidev teavitamine toetatavatest tegevusest, tegevuse elluviimisest ja tulemustest.
Punktis 3.3. on tabeli vormis esitatud meetme 21.4.5.1. rakenduskava ja meetmete nimekirja väljund- ja tulemusnäitajad ning meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. tegevuse spetsiifilised väljundnäitajad koos alg- ja sihttasemetega aastateks 2024 ja 2029. Näitajate juurde on lisatud selgitused näitaja täitmist kajastavate allikate kohta.
Rakenduskava ja meetmete nimekirja väljundnäitajate „Noorsootöö teenustes osalenute arv“ ja „Noorsootöö teenustes osalenud NEET noorte arv“ ning tulemusnäitaja „Tugimeetmetes osalenud NEET noored, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET noore staatusest“ sihttasemete ja mõõtmismetoodika seadmisel on lähtutud struktuuritoetuste perioodi 2014–2020 elluviimise kogemusest ning perioodi 2021–2027 tegevuste ülesehitusest. Ülevaate nende näitajate mõõtmismetoodikast, sihttasemete seadmise alustest ning raporteerimise korrast leiab perioodi 2021–2027 näitajate metoodikast (näitajate passid), mis on Rahandusministeeriumi seire juhendi lisa58.
Rakenduskava ja meetmete nimekirja väljundnäitaja „Noorsootöö teenustes osalenute arv“ 2024. aasta sihttasemeks on seatud 0 noort ja 2029. aasta sihttasemeks 84 000 noort (st ca 30% kõikidest 7–26-aastastest noortest). Vahe- ja lõppsihi seadmisel on arvestatud tegevussuuna käivitamiseks kuluva aja ning tegevuste sisuga, kus tegevussuuna rakendamise esimesel aastal on fookus kvaliteedihindamise läbiviimisel ja kvaliteedihindamise tulemustele tuginedes noortevaldkonna teenuste arendamisel ning seejärel noorte kaasamisel nendesse noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenustesse, mida on kvaliteedihindamise tulemustele tuginedes arendatud. Näitaja täpsem mõõtmismetoodika töötatakse välja 2023. aastal.
Väljundnäitaja „Noorsootöö teenustes osalenud NEET-noorte arv“ 2024. aasta sihttasemeks on seatud 2100 noort ja 2029. aasta sihttasemeks 10 000 noort ning tulemusnäitaja „Tugimeetmetes osalenud NEET-noored, kes 6 kuud peale tegevusest lahkumist on väljunud NEET-noore staatusest“ 2029. aasta sihttasemeks on seatud 65%. Mõlema näitaja seadmisel on tuginetud eelmise tõukefondide perioodi kogemustele ning nende seiramisel lähtutakse Euroopa Komisjoni koostatud noortegarantii seirejuhendist59.
Täiendavalt on 21.4.5.1. kohase tegevuse alategevusele 2.1.1. „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ seatud tegevuse spetsiifiline näitaja: „Teenusstandardite piloteerimise järgselt teenusstandardeid rakendavate omavalitsuste osakaal arenguprogrammis osalenud omavalitsustest“. Näitaja mõõdab omavalitsuste osakaalu, kes teenusstandardite piloteerimise järgselt jätkavad teenusstandardite rakendamist60. Arvestamise aluseks on arenguprogrammis osalenud omavalitsused. Näitaja sihttase 2024. aastaks on 0 ja 2029. aastaks 50%. Sihttaseme seadmisel on lähtutud eeldusest, et teenusstandardite piloteerimise järgselt vähemalt pooled programmis osalenud omavalitsustest jätkavad väljatöötatud teenusstandardite rakendamist. Näitaja väljendab tegevussuunaga ellu kutsutud muudatuse püsivust. Alategevuse 2.1.2. „NEET-staatuses noorte toetamine“ tegevuse spetsiifiline väljundnäitaja ja selle 2024. ning 2029. aasta sihttasemed ühtivad nimetatud tegevuse rakenduskava ja meetmete nimekirja näitajaga.
21.4.7.2. kohase tegevuse alategevuse 2.2.1. „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ tegevuse spetsiifiliseks väljundnäitajaks on seatud „Tegevustest osa saanud noorte arv“, mille 2024. aasta sihttase on 0 ja 2029. aasta sihttase 1440. Vahe- ja lõppsihi seadmisel on arvestatud tegevussuuna käivitamiseks kuluva ajaga ning lõppsihi prognoosimisel on lähtutud tegevussuuna elluviimiseks olemasolevatest eelarvelistest vahenditest ning eeldusest, et ühes koolitusgrupis saab osaleda maksimaalselt 18 noort. Näitajas loetakse tegevuses osalenud noori (unikaalsed noored), kasutades selleks grupitööde läbiviimise registreerimislehti. Registreerimislehtede täitmise kontrollimine on programmi assistentide ülesandeks.
21.4.5.1. ja 21.4.7.2. kohaste tegevuste alategevuste 2.1.4. ja 2.2.2. „Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused“ tegevuse spetsiifiliseks näitajaks on seatud „Loodud ja ellu viidud kommunikatsioonistrateegia“. Mõõdetakse seda, kas elluviija on kommunikatsioonistrateegia loonud ning vahe- ja lõpparuannete alusel hinnatakse kommunikatsioonistrateegia elluviimist. Näitaja 2024. sihttasemeks on seatud „0“ ja 2029. aasta sihttasemeks on seatud „1“ ehk et mõõdetakse kommunikatsioonistrateegia olemasolu ja selle elluviimist.
Väljund- ja tulemusnäitajate ning tegevuse spetsiifiliste väljundnäitajate sihttasemete saavutamist raporteeritakse vahe- ja lõpparuannete alusel.
Peatükis 4 nimetatakse tegevuse rakendusasutus ja rakendusüksus. Rakendusasutuseks on Haridus- ja Teadusministeerium ning rakendusüksuse ülesandeid täidab Riigi Tugiteenuste Keskus.
Peatükis 5 nimetatakse toetuse andmise tingimuste elluviija ja partnerid.
Tegevuse elluviijaks on määratud Haridus- ja Noorteamet.
Alategevustes 2.1.1. ja 2.1.3. on partneriks Haridus- ja Teadusministeerium ning alategevuses 2.1.3. lisanduvad partneritena Statistikaamet, Tallinna Ülikool ja Tartu Ülikool.
Lisaks korraldatakse alategevuse 2.1.1. elluviimiseks avalik konkurss partneri(te) leidmiseks. Avaliku konkursiga leitavate partnerite rolliks on tagada tegevuse elluviimise perioodil teenusepakkujatele tugitegevused, mis abistavad teenusepakkujaid kvaliteetsete noorsootöö, huvihariduse ja -tegevuse teenuste kujundamisel ja elluviimisel. Partneriks nimetamise eelduseks on, et tegemist on noortevaldkonnas tegutsevate esindusorganisatsioonidega, mis omavad esindatavas valdkonnas teenuste kvaliteedi arendamiseks vajalikku kompetentsi.
Alategevuses 2.1.1. arendatakse noortevaldkonna kvaliteedisüsteemi ja kvaliteedijuhtimissüsteemi, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne. Alategevuse raames on Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri ülesandeks erinevate huvipoolte suhete juhtimine poliitika kujundamise tasandil, optimeerides seeläbi huvipoolte mõju tegevuse tulemuslikkusele. Täiendavalt on Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri roll asjakohaste huvipoolte ja nende tegevuste, sh võimaluste ja piirangute kindlaksmääramine, tegevuse tulemuslikkust ja mõju puudutava teabe kogumine ja jagamine huvipooltega ning koostööl põhinevate arendustegevuste sisseseadmine. Alategevuse 2.1.3. raames on Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri ülesandeks noorte ja noortevaldkonna indikaatorite seire, arendamine ja analüüs, originaaluuringute ja poliitikaanalüüside tellimise koordineerimine, noorsootöö kvaliteedi ja mõju hindamise instrumentide arendamine ning noortevaldkonna jaoks tähendusliku teadus- ja arendustegevuse toetamine.
Statistikaamet on Rahandusministeeriumi valitsemisalas tegutsev valitsusasutus, mis korraldab riikliku statistika tegemist ja andmehalduse koordineerimist. Riigiasutusena on Statistikaametil koordineeriv roll noorte kohta riikliku statistika tegemisel Eestis. Noortevaldkonna teenuste kvaliteedi ja mõju tõstmiseks on vajalik parem noorte kohta olemasoleva teadmise ja andmete kasutamine. Statistikaamet tagab noorte ja noortevaldkonna kohta andmete kogumise, kättesaadavuse ja analüüsi, osaleb noorteseire juhtimislaua arendamises ning andmekirjaoskuse tõstmisele suunatud tegevuste elluviimisel.
Ülikoolid on valitud partneriteks, sest neile on kõrgharidusseaduse § 20 lõikega 2 lisaks õppetöö läbiviimisele antud ülesanne edendada teadusi ja kultuuri ning osutada ühiskonnale vajalikke õppe-, teadus- ja loometegevusel põhinevaid teenuseid, toetades teadus-, arendus- ja loometegevusega ühiskonna arengut. Seega on ülikoolide vastutus ühiskonna ees märksa suurem kui pelgalt õppetöö läbiviimine. Partneriteks on valitud TÜ ja TLÜ, kuna nendes kahes ülikoolis viiakse läbi noorsootöötajate kõrgharidustaseme õpet (Tallinna Ülikoolis rakenduskõrghariduse ja magistritasemel ning Tartu Ülikoolis bakalaureusetasemel). On oluline, et teaduspõhised noortevaldkonna arendustegevused oleksid sisendiks ka noorsootöötajate kõrgharidusõppe arendamisele. Ülikoolid osalevad noorte ja noortevaldkonna teenuste kohta uuringute ning analüüside koostamisel ning noorte- ja noorsootöö uurimuste populariseerimise ja nende kvaliteedi toetamisega seonduvate tegevuste läbiviimisel.
Peatükis 6 kirjeldatakse toetatavate tegevuste sihtrühma.
21.4.5.1. kohase tegevuse sihtrühmaks on peamiselt noored vanuses 7–26 eluaastat, kellest 16–18-aastaste noorte puhul on fookuses noorte haridustee jätkamise toetamine pärast põhihariduse omandamist (sh NEET-staatuses ja NEET-staatuse riskis olevad noored); noortevaldkonna asutused, ühingud ja organisatsioonid ning nende töötajad (sh vabatahtlikud); sidusvaldkondade asutused, organisatsioonid, ühingud ja nende töötajad, kelle tegevused on suunatud noorte toetamisele ja noorte heaolu tagamisele ning noortele tegevusvõimaluste loomisele. Samuti on oluliseks sihtrühmaks noorsootöö korraldajad ehk kohalikud omavalitsused ning ametnikud, kuivõrd kohalikud omavalitsused vastutavad noorsootöö korraldamise eest. Lisaks on tegevuste sihtrühmaks veel koolituste ja uuringute teostajad ning koolituste ja metoodikate arendajad jt.
21.4.7.2. kohase tegevuse sihtrühmaks on kolmanda kooliastme noored, hariduse- ja noorsootöö korraldajad (kohalikud omavalitsused), noorte juhendajad (sotsiaalpedagoogid, koolipsühholoogid, õpetajad, noorsootöötajad) ning haridus- ja noortevaldkonna asutused. Selleks, et koolipõhise ennetusprogrammi rakendamine oleks edukas on vajalik kohaliku kogukonna kaasamine tegevustesse.
Peatükis 7 sätestatakse antud käskkirja alusel toetatavatele tegevustele toetuse andmise abikõlblikkuse periood, milleks on 01.01.2023–31.08.2029.
Peatükis 8 on esitatud tegevuste eelarve, sh tegevuste kogumaksumus ning ESF+ toetuse ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal selles.
Meetme 21.4.5.1 „Noortevaldkonna arendamine“ tegevuse „Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks“ kogumaksumus on 12 637 996 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 8 846 597 eurot. Riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 3 791 399 eurot.
Tegevuse eelarve on planeeritud tegelike kulude alusel. Alategevuste 2.1.1. ja 2.1.3. elluviimisel planeeritakse kulude lihtsustatud hüvitamisviisi rakendamist. Selleks vajalikud analüüsid viiakse läbi ja metoodika töötatakse välja 2023. aastal.



Tabel 1: meetme 21.4.5.1. kohase tegevuse eelarve jaotus
Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad
Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve
2.1.1.
Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine

4 074 677
2.1.2.
NEET-staatuses noorte toetamine
5 062 303
2.1.3.
Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine

2 934 222
2.1.4.
Kommunikatsiooni- ja teavitustegevus
120 235
Horisontaalsed tegevused


Otsene personalikulu
446 559
EELARVE KOKKU
12 637 996

Horisontaalsete tegevuste (elluviija personali kulude) all on arvestatud kahe ametikoha vajadusega: projekti juht ja projekti spetsialist. Projekti juhi ülesanneteks on projekti terviklik juhtimine (sh seminaride, infopäevade jms korraldamine), iga-aastase tegevuskava ning eelarve koostamise korraldamine ja selle rakendusasutusele ning rakendusüksusele esitamine, projekti riskianalüüsi koostamine, aruandluse koordineerimine ja eesmärkide saavutamise seiramine, vajalike muudatuste ettevalmistamine, projekti kommunikatsiooni- ja teavitustegevuste elluviimise koordineerimine. Projekti spetsialisti ülesanneteks on kulude abikõlblikkuse kontrolli tagamine ja väljamaksete menetlemine ning vastavalt vajadusele partnerite ning riigihanke tulemusel leitud teenusepakkujate nõustamine. Kaudsete kulude alt kaetakse tekkivad üldkulud (sh riigisiseste lähetustega seotud kulud, töökohakulud). Projekti juhi ja projekti spetsialisti tööjõukulude arvestamisel on lähtutud töö- ja palgaolukorrast Eestis. Samuti on arvestatud Rahandusministeeriumi keskmise palga nominaalkasvuga – tegemist on prognoosiga ning tegelike tööjõukulude arvestamise aluseks on töö- ja palgaolukord.
Alategevuste rakendamiseks vajalike teiste sisutöötajate vajadus ja nende tööülesannete kirjeldus on esitatud alljärgnevalt. Tööjõukulud on eelarves arvestatud vastava alategevuse kuludesse. Tööjõukulude arvestamisel on lähtutud töö- ja palgaolukorrast Eestis. Samuti on arvestatud Rahandusministeeriumi keskmise palga nominaalkasvuga – tegemist on prognoosiga ning tegelike tööjõukulude arvestamise aluseks on töö- ja palgaolukord.
Alategevuse „Noortevaldkonna kvaliteedi arendamine ja noorte kaasamine“ rakendamiseks on arvestatud elluviija juures 2 ametikoha vajadusega ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri juures 1 ametikoha vajadusega. Ametikohtade raames täidetakse järgmisi ülesandeid: tegevuse planeerimine, juhtimine ja koordineerimine, omavalitsustele suunatud arenguprogrammi elluviimine, omavalitsustele ning teenusepakkujatele suunatud tugisüsteemi toimimise tagamine ja tugisüsteemi tegevuste sihipärasuse seiramine, riigihangete ettevalmistamise ning läbiviimisega kaasnevad tegevused, hoolsa hankija tegevused hankelepingute sõlmimise järgselt, tegevuste sihipärase elluviimise toetamine (sh seminarid, koolitused, infopäevad), partnerite nõustamine, tegevuste tulemuslikkust ja mõju puudutava teabe kogumine ja huvipooltega jagamine, riskide kaardistamise ja riskide maandamisega seotud tegevused, tegevuste nähtavusega seotud tegevused.
Alategevuse „NEET-staatuses noorte toetamine“ rakendamiseks on arvestatud elluviija juures ühe ametikoha vajadusega. Ametikoha raames täidetakse järgmisi ülesandeid: alategevuse planeerimine ja koordineerimine, riigihangete ettevalmistamine ning pakkumuste läbivaatamine ja edukate pakkujatega lepingute sõlmimine, alategevuse elluviimise analüüsimine, arendusvajaduste kaardistamine ning vajalike arendustegevuste planeerimine, aruandluse tegemine ning vahendite kasutamise seiramine, partnerite nõustamine, vajalike tugi- ja juhendmaterjalide väljatöötamine või väljatöötamise korraldamine ning materjalide tutvustamine ja kättesaadavaks tegemine, võrgustikega koostöö korraldamine, võrgustikutööd soodustavate tegevuste planeerimine ja korraldamine (nt seminarid, infopäevad) ning võrgustikutöös osalemine, vajadusel täiendavate analüüside valmimise tagamine ning koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimise korraldamine.
Alategevuse „Noortevaldkonna seire- ja analüüsisüsteemi tugevdamine“ rakendamiseks on arvestatud elluviija juures 1,5 ametikoha ning Haridus- ja Teadusministeeriumi kui partneri juures 3 ametikoha vajadusega. Ametikohtade raames täidetakse järgmisi ülesandeid: tegevuste planeerimine ja koordineerimine, riigihangete ettevalmistamine ning pakkumuste läbivaatamine ja edukate pakkujatega lepingute sõlmimine, tegevuste elluviimise analüüsimine ja aruandluse tegemine ning vahendite kasutamise seiramine, partnerite nõustamine ja partnerite tegevuste seire ja koordineerimine, analüüside ja uuringute valmimise tagamine ning koolitus- ja teavitustegevuste (seminarid, konverentsid, koolitused) läbiviimise korraldamine, kasutajatoe pakkumine ning infotehnoloogiliste arenduste projektijuhtimine indikaatorite seiramine ja arendamine.
Alategevuse „Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused“ raames ametikohti ei planeerita.
Meetme 21.4.7.2. „Noortevaldkonna arendamine“ tegevuse „Teenused riskinoortele: laste ja noorte kodanikuühiskonda kaasamine“ alategevuse „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ kogumaksumus on 1 026 417 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 718 492 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 307 925 eurot.
Käesoleva toetuse andmise tingimuse raames võetakse kasutusele vaid osa meetme 21.4.7.2 eelarvest, ülejäänud eelarve võetakse kasutusele järgmise toetuse andmise tingimusega.
Tabel 2: meetme 21.4.7.2. kohase tegevuse eelarve jaotus
Tegevused ja kindlaksmääratud kulukohad
Abikõlblike kulude/toetavate tegevuste eelarve
2.2.1.
Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine

980 384
2.2.2.
Kommunikatsiooni- ja teavitustegevused
9 765
Horisontaalne tegevus


Otsene personalikulu
36 268
EELARVE KOKKU
1 026 417

Alategevuse „Noorte vaimset tervist toetavate tegevuste elluviimine“ raames planeeritakse elluviija juurde luua 1 ametikoht. Ametikoha raames täidetakse järgmiseid ülesandeid tegevuste planeerimine ja koordineerimine, riigihangete ettevalmistamine ning pakkumuste läbivaatamine ja edukate pakkujatega lepingute sõlmimine, tegevuste elluviimise analüüsimine ja aruandluse tegemine ning vahendite kasutamise seiramine, partnerite nõustamine, noortele suunatud tugi- ja juhendmaterjalide väljatöötamine või väljatöötamise korraldamine ning materjalide kohandamise korraldamine, võrgustikega koostöö korraldamine, võrgustikutööd soodustavate tegevuste planeerimine ja korraldamine (nt seminarid, infopäevad) ning võrgustikutöös osalemine, vajadusel täiendavate analüüside valmimise tagamine ning koolitus- ja teavitustegevuste läbiviimise korraldamine.
Alategevuse „Kommunikatsiooni- ja teavitustegevus“ raames ametikohti ei planeerita.
Peatükis 9 sätestatakse kulude abikõlblikkus ja mitteabikõlblikkus koos viidetega asjassepuutuvatele õigusaktidele.
Abikõlblikud on punktis 2 nimetatud toetatavate tegevuste elluviimisega kaasnevad kulud, sh otsesed personalikulud vastavalt ühendmääruse §-le 16 ja §21 lõikele 3. Toetavate tegevustega kaasnevad kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest.
Projekti elluviimise raames korraldavad nii elluviija kui partnerid erinevaid projekti elluviimist toetavaid üritusi, nt infopäevi, seminare, koolitusi, töötubasid, konverentse, õppereise jt üritusi, sh võidakse nimetatud tegevuste ette valmistamisse ja läbiviimisse kaasata noori vabatahtlikke. Sellest tulenevalt on abikõlblikud kõik ürituste korraldamisega seotud kulud, sh näiteks ruumide ja tehnika rent, ligipääsetavuse tagamisega seotud kulud, esinejate kulud ning kulud meenetele. Uuringutes61 tuuakse välja, et vabatahtlike hoidmiseks ja motiveerimiseks on oluline vabatahtlikke tunnustada, arvestades sealhulgas sellega, et inimeste motivaatorid on erinevad. Projekti erinevate tegevuste raames on seega abikõlblikud sümboolsed meened, millega noorte vabatahtlikkust tunnustatakse. Näiteks noorte vabatahtlike eristamiseks üritustel võidakse neile tellida vabatahtlikke n-ö eristavad meened (nt T-särgid), lisaks võib vabatahtlikke nende panuse eest mõne meenega tänada. Abikõlblikud on ka projekti tegevustega seotud hindamiste, uuringute, analüüside ja küsitluste läbiviimisega seotud kulud ning erinevate tugi-, juhend-, koolitus- ja õppematerjalide (sh video- ja veebikoolituste ning materjalide) ning käsiraamatute väljatöötamise ja soetamisega seotud kulud (sh litsentsi ja autoritasud). Selleks et motiveerida noori ja teisi sihtrühma kuuluvaid isikuid hindamistes, uuringutes ja küsitlustes osalema on abikõlblikud ka kulud meenetele ning auhindadele (nt kinkekaardid).
Projekti elluviimisel on oluline järjepidev teavitamine projektist, selle tegevustest ja tegevuste tulemustest, samuti valminud hindamistest, uuringutest, analüüsidest ja küsitlustest ning loodud tugi-, juhend-, koolitus- ja õppematerjalidest ning käsiraamatutest. Sellest tulenevalt on abikõlblikud tegevuste ja tegevuste raames valminud lahenduste ning materjalidega seotud turundus- ja kommunikatsioonitegevuste kulud (sh näiteks trükiste, videote, veebinaride, taskuhäälingute loomise ja levitamisega seotud kulud, kampaaniate läbiviimise kulud) ning, materjalide kirjastamisega seotud kulud. Samuti kulud meenetele ja auhindadele – nt noori, keda kaasatakse turundus- ja kommunikatsioonitegevuste planeerimisse ja läbi viimisse võib tänada meenega, kampaaniate puhul võib kampaanias osalenud noorte vahel välja loosida auhinna jms.
Abikõlblikud on tõlkekulud, sh suuline- ja kirjalik tõlge (kirjutustõlge, kirjeldustõlge, viipekeeletõlge, subtiitrite lisamine) – seda vastavalt vajadusele ürituste, erinevate materjalide ning turundus- ja kommunikatsioonitegevuste puhul.
Lisaks sellele on abikõlblikud tegevuse elluviimiseks vajalike ning tegevuse elluviimisel loodud ja tegevuse elluviimiseks kasutatavate infotehnoloogiliste lahenduste (nt veebilehtede ja -keskkondade) loomise, arendamise, majutamise, haldamise, hooldamise ja muude sarnaste teenuste kulud. Näiteks, projekti raames arendatakse noorsootöö kvaliteedihindamise digikeskkonda HaridusSilm62, noorteseire juhtimislauda63 ning noorteuuringute andmebaasi64.
Täiendavalt, projekti elluviimisel võib olla vajalik tegevuste planeerimiseks kaasata noortevaldkonna väliseid eksperte ning seetõttu on abikõlblikeks kuludeks ka nõustamis- ja konsultatsioonitegevustega seotud kulud.
Samuti on abikõlblikud toetatavaid tegevusi ellu viivate töötajate välislähetustega seotud kulud, kui välislähetused on seotud projekti eduka elluviimise ja arendamisega (nt õppevisiitidel, konverentsidel, seminaridel osalemisega seotud kulud). Nimetatud kulud on abikõlblikud riigisisestes õigusaktides kehtestatud maksustamisele mittekuuluvate ja asutuse sisekorras kehtestatud piirmäärade ulatuses. Siseriiklike lähetuste kulusid tegelike kulude alusel ei hüvitata, need on käskkirja punkti 9.3.2. kohaselt kaetavad 15% ühtse määrana saadavast teotusest.
Peatükis 10 Käsitletakse toetuse maksmise tingimusi ja korda. Toetus makstakse välja tegelike kulude alusel vastavalt ühendmääruse §-dele 24–26, § 27 lõike 1 punktile 1 ning § 28 lõikele 3. Kaudsed kulud hüvitatakse 15% ühtse määra alusel arvestatuna otsestest personalikuludest.
Maksetaotlus esitatakse e-keskkonna kaudu vähemalt kord kvartalis ning lõppmakse taotlusega koos esitatakse lõpparuanne. Lõppmakse tehakse pärast lõpparuande kinnitamist RÜ poolt.
Peatükkides 11–14 loetletakse elluviija ja partneri kohustused (ptk 11), sätestatakse aruandlusega seotud nõuded koos tähtaegade ja poolte kohustustega (ptk 12), reguleeritakse finantskorrektsiooni mõju eelarvele (ptk 13) ja reguleeritakse vaiete lahendamine (ptk 14).
Eelnõu punktis 12 käsitletakse mh ESF+ tegevustes osalejate aruandlust. Elluviija on kohustatud tagama ESF+ vahenditest rahastatavates tegevustes osalejate kohta Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2021/1057 artiklis 17 nimetatud ja I lisas loetletud ühiste väljund- ja tulemusnäitajate andmete kogumise, töötlemise ja rakendusüksusele esitamise vastavalt Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvus- ja siseturvalisuspoliitika fondide rakendamise seaduse §19 lõikele 3. Osalejate andmed tuleb esitada eelmääratletud (ala)tegevuste ja sihtgruppide kohta, mida täpsustatakse eelnõu punktis 12.7. Euroopa Komisjoni andmekorje nõuete täitmiseks kogub elluviija läbi Sündmuste Infosüsteemi (SIS – projektis osalevate isikute registreerimiseks ja andmekorjeks mõeldud e-keskkond) osalejatelt, kellele andmekorje kohustus kohaldub, isikuandmed vastavalt RM RO juhendile „Euroopa Sotsiaalfond+ tegevustes osalejate andmekorje juhend perioodi 2021–2027 struktuuritoetusi rakendavatele asutustele“. Osalejate andmekorje läbiviimine, sh esitamise tähtajad, andmekoosseis jne toimub vastavalt eelnimetatud juhendile ning Sündmuste Infosüsteemi juhendile (https://rtk.ee/struktuuritoetuste-registriga-seotud-dokumendid/SIS).
Toetatavate tegevuste vastavus üldistele valikukriteeriumitele
1. Toetatavate tegevuste kooskõla valdkondlike arengukavadega, mõju rakenduskava erieesmärgi ja meetme eesmärkide saavutamisele
Valikukriteeriumi sisu on kirjeldatud eelnõu seletuskirja sissejuhatuses ja peatükis „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“.
2. Toetatavate tegevuste põhjendatus
Toetatavate tegevuste kirjeldus on esitatud seletuskirja peatükis „Toetatavad tegevused“.
3. Toetatavate tegevuste kuluefektiivsus
Meetme 21.4.5.1. kohaste tegevuste eelarve kavandamisel on lähtutud struktuurivahendite programmiperioodi 2014–2020 kogemusest sarnaste tegevuste elluviimisel. Sealjuures on arvestatud asjaoluga, et võrreldes käesoleva perioodiga ning uue perioodi vältel on paratamatu hinnatõus. Teenuste pakkujad, v.a partnerid on kavandatud leida riigihangete seaduses sätestatu kohaselt.
Meetme 21.4.7.2. kohase tegevuse puhul on tegemist tegevusega, mida ei ole Eestis varasemalt ellu viidud. Tegevuse eelarve planeerimisel on lähtutud koolipõhise ennetusprogrammi YAM omaniku Mental Health in Mind International AB (MHiM) poolt ette antud eelarvest, mis kehtib kõikidele programmi rakendada soovivatele riikidele.
Vastavalt eelnõu punktile 11, kinnitatakse toetatavate tegevuste detailne eelarve iga-aastase tegevuskavaga.
Meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. kohaste tegevuste elluviimise tulemusena on paranenud kõikidel noortepoliitika kujundamise ja rakendamise tasanditel tegutsejate teadmine noorte olukorrast ja vajadustest ning noortevaldkonna teenuste kvaliteedist ja mõjust ning seeläbi on tõusnud võimekus kujundada poliitikat, korraldada ja pakkuda noortele kvaliteetseid teenuseid ja tuge ning maandada noorte tõrjutusriski. Nii toetuse andmise tingimuste elluviijal kui partneritel on kohustus kavandada ja rakendada tegevuste jätkusuutlikkust toetavaid tegevusi (nt erinevad tugi- ja nõustamistegevused, juhendmaterjalid jms). Samas, viimased paar aastat on näidanud, et ei ole võimalik ette näha kõiki kriise, mis võivad ühiskonda tabada ning mis võivad tingida täiendavate ressursside vajaduse noortevaldkonna teenuste arendamiseks ja noortele arenguvõimaluste ning toe pakkumiseks.
4. Elluviija ja partneri suutlikkus toetatavaid tegevusi ellu viia
Meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. kohaste tegevuste elluviija on Haridus- ja Noorteamet, mis on Haridus- ja Teadusministeeriumi valitsusalas tegutsev valitsusasutus, kelle põhiülesanded on reguleeritud haridus- ja teadusministri 16. juuni 2020. a kinnitatud määrusega nr 19 „Haridus- ja Noorteameti põhimäärus“. Haridus- ja Noorteamet on Eesti haridus- ja noortepoliitika peamine rakendaja, tegutsedes haridus- ja noortevaldkonna innovatsiooni- ja kompetentsikeskusena. Amet korraldab, arendab, seirab ja analüüsib noortevaldkonna ja noorsootöö teenuseid, nõustab noorsootöö korraldajaid noorsootöö planeerimisel ja korraldamisel, annab ja vahendab haridus- ja noortevaldkonna stipendiume, toetusi, auhindu ja tunnistusi ning täidab teisi ameti põhimääruses sätestatud ülesandeid. Ühtlasi on Haridus- ja Noorteametil eelnev välisvahendite kasutamise kompetents.
Punktis 2 kirjeldatud alategevuste 2.1.1. ja 2.1.3. puhul on partneriks nimetatud Haridus- ja Teadusministeerium, mis vastutab noortepoliitika kavandamise eest ja sellega seonduvalt huvihariduse ja noorsootöö riiklikul tasandil korraldamise eest Eestis. Partneri valikut ja rolli on täiendavalt kirjeldatud eelnõu seletuskirja peatükis „Elluviija ja partnerid“.
Punktis 2 kirjeldatud alategevuse 2.1.3. puhul on partneriteks nimetatud veel Tallinna Ülikool, Tartu Ülikool ja Statistikaamet. Nimetatud partnerite valikut ja rolli alategevuse elluviimisel on kirjeldatud eelnõu seletuskirja peatükis „Elluviija ja partnerid“.
Punktis 2 kirjeldatud alategevuse 2.1.1. elluviimiseks korraldatakse konkurss partneri(te) leidmiseks, kus partnerite valikul lähtutakse muuhulgas partnerite suutlikkusest toetavaid tegevusi ellu viia. Konkursiga leitavate partnerite rolli on kirjeldatud eelnõu seletuskirja peatükis „Elluviija ja partnerid“.
5. Toetatavate tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtidega
Meetmete 21.4.5.1. ja 21.4.7.2. kohaste tegevuste kooskõla Eesti pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ aluspõhimõtete ja sihtidega on kirjeldatud peatükis „Reguleerimisala“ ning täiendavalt selgitatud eelnõu seletuskirja sissejuhatuses ja peatükis „Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs“, kus on toetavate tegevuste lõikes kirjeldatud, kuidas tegevused panustavad Eesti pikaajalise arengustrateegia aluspõhimõtete ja sihtide saavutamisse.
3. Eelnõu terminoloogia
Käskkirjaga ei võeta kasutusele uusi termineid.
4. Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele
Euroopa Liidu õigusega seonduvat eelnõus ei reguleerita.
5. Eelnõu rakendamisega seotud tegevused, vajalikud kulud ja eeldatavad tulud
Käesoleva regulatsiooni alusel perioodil 2023–2029 elluviidavat tegevust rahastatakse 100% ulatuses struktuuritoetusest. Meetme 21.4.5.1. raames toetatava tegevuse kogumaksumus on 12 637 996 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 8 846 597 eurot. Riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 3 791 399 eurot. Meetme 21.4.7.2. raames toetatava tegevuse kogumaksumus on 1 026 417 eurot, millest EL toetuse osakaal on 70% ehk 718 492 eurot ja riikliku kaasfinantseeringu osakaal on 30% ehk 307 925 eurot.
6. Eelnõu jõustumine
Käskkiri jõustub üldises korras. Käskkirja rakendatakse alates 1. jaanuarist 2023, kuna kulude abikõlblikkuse periood algab nimetatud kp-st.
7. Eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon
Eelnõu esitatakse kooskõlastamiseks Rahandusministeeriumile, Sotsiaalministeeriumile, Siseministeeriumile, Justiitsministeeriumile, Kultuuriministeeriumile, Keskkonnaministeeriumile ja Riigikantseleile ning arvamuse avaldamiseks Riigi Tugiteenuste Keskusele, Haridus- ja Noorteametile, Statistikaametile, Tartu Ülikoolile ja Tallinna Ülikoolile.


Lisa 1 „Põhiõiguste hartaga ja puuetega inimeste õiguste konventsiooniga arvestamise kontroll-leht“;
Lisa 2 „Riskide hindamine“.


Riin Tamm
Noorte- ja andepoliitika osakonna juhataja

EISi teade

Eelnõude infosüsteemis (EIS) on algatatud kooskõlastamine.
Eelnõu toimik: HTM/23-0918 - Toetuse andmise tingimuste kehtestamine tegevuse "Noorsootöö meetmed noorte tööturule sisenemise toetamiseks ja NEET-staatuses noortele tugimeetmete pakkumiseks" elluviimiseks

 

Kohustuslikud kooskõlastajad: Justiitsministeerium; Kultuuriministeerium; Riigikantselei; Siseministeerium; Rahandusministeerium; Sotsiaalministeerium; Keskkonnaministeerium
Kooskõlastajad: 
Arvamuse andjad: 

Kooskõlastamise tähtaeg: 19.07.2023 23:59

Link eelnõu toimiku vaatele: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dae3dd9f-78a3-4b01-9bcd-482b614af53d 
Link kooskõlastamise etapile: https://eelnoud.valitsus.ee/main/mount/docList/dae3dd9f-78a3-4b01-9bcd-482b614af53d?activity=1 

Eelnõude infosüsteem (EIS)
https://eelnoud.valitsus.ee/main