Leping

SA Kultuurileht 2026. aasta tegevuskava Sihtasutuse Kultuurileht peamised tegevuseesmärgid 2026 aastaks on: 1. Tagada kultuuriväljaannete (Akadeemia, Keel ja Kirjandus, Teater.Muusika.Kino, Looming, Loomingu

Raamatukogu, Vikerkaar, Kunst.ee, Muusika, Täheke, Hea Laps, Värske Rõhk, Uma Leht, Müürileht, Õpetajate Leht ja Sirp) järjepidev ilmumine.

2. Hoida eelnimetatud väljaannete lugejate ja ettetellijate arvu taset ja suurendada veebisloetavust. Selle eesmärgi nimel sihtasutus: 1. Kindlustab materiaalsete ressursside aruka kasutamise ja tegutseb võimaluste piires nende

suurendamise nimel. Nimetatud punkti eest vastutavad väljaannete peatoimetajad ja sihtasutuse juhataja.

2. Korraldab ja tagab kõigi toimetuste tööks vajalikud tingimused ja avaldatud tööde autoritasude

õigeaegsed väljamaksed. Vastutavad sihtasutuse juhataja, peatoimetajad ja raamatupidamine. 3. Jätkab e-ajakirjade arendamist ja koostööd Rahvusraamatukogu digitaalarhiiviga DIGAR ja loodava

digilaenutuskeskkonnaga. Vastutab sihtasutuse juhataja. 4. Loob toimetustele tingimused ajakirjade ja ajalehtede intellektuaalse sisukuse tagamiseks. Sihtasutus

tõhustab toimetuskolleegiumide kaudu väljaannete sisulist kvaliteeti ja jälgib, et toimetuste kolleegiumid koguneksid üks kord aastas või vastavalt vajadusele. Vastutab sihtasutuse juhataja.

5. Tagab ajakirjade ilmumise perioodilisuse ja katkematuse. Sõlmib kokkulepped väljaannete levitamiseks

ja tellimuste vastuvõtuks. Korraldab vastavalt turundusplaanile väljaannetele ühiseid kui ka eraldi kampaaniaid. Vastutab turundus- ja levijuht ja peatoimetajad.

6. Koostöös ERR-i kultuuriportaaliga soovime iga ilmunud väljaande mõne olulisema teksti avaldamise portaalis. Jätkame koostööd IDA-raadioga ja Klassikaraadioga.

7. Suurendab üksikmüüki 5%. Selleks on paigaldatakse osades kauplustes erialused käidavatesse kohtadesse, kus eksponeeritakse valikut kultuuriajakirjdest. See võimaldaks käepäraselt võtta ühest kohast sihtasutusega seotud erinevaid väljaandeid. Lasteajakirjade koolialguse kampaaniaga septembris soovime juurde saada vähemalt 200 uut tellijat Tähekesele ja 200 uut tellijat Heale Lapsele.

8. Sihtasutus jätkab tervikliku veebilahenduse arendamist. 9. Sihtasutus korraldab trükiteenuse hanke 2027. aastaks. Vastutab sihtasutuse juhataja. 10. Sihtasutus jätkab koostöös HTM-ga Õpetajate Lehe uuendatud kontseptsiooni ja veebi arendamist. Vastutab peatoimetaja ja juhataja. 11. Sihtasutus kuulutab 2026 aastal välja Müürilehe ja Keele ja kirjanduse peatoimetajate konkursid ja valib

Loomingu peatoimetaja. Vastutab sihtasutuse juhataja.

12. Sihtasutuse nõukogu korralised koosolekud 2026 aastal toimuvad 18. märtsil, 10. juunil, 9. septembril ja 9. detsembril.

Objektiivseks kriteeriumiks sihtasutuse tegevuse hindamisel on väljaannete lugejate arv. Seda saab hinnata ettetellijate arvu, ajakirjade jaemüügi, e-versioonide laadimiste arvu, väljaannete veebi külastajate hulga ning küsitluste põhjal. Väljaannete sisulise taseme eest saavad hea seista eelkõige autorid oma tekstidega ja toimetuste ning kolleegiumite nõudlik suhtumine avaldatud materjalidesse. Toomas Väljataga SA Kultuurileht juhatuse esimees Kinnitatud SA Kultuurilehe nõukogu koosolekul 10.12.2025

1 / 3

RIIGIEELARVELISE TEGEVUSTOETUSE KASUTAMISE

LEPING nr 7-1/271-2

Kultuuriministeerium (edaspidi toetuse andja) ja SA Kultuurileht (edaspidi toetuse saaja), edaspidi

eraldi pool või koos pooled, on sõlminud järgmise riigieelarvelise tegevustoetuse kasutamise lepingu

(edaspidi leping).

1. Üldsätted

1.1. Lepingu eesmärk on kokku leppida 2026. aasta riigieelarve seaduse § 1 lõikes 2 ette nähtud

Kultuuriministeeriumi valitsemisala sihtotstarbelise toetuse maksmise ja kasutamise tingimused.

1.2. Leping on sõlmitud kultuuriministri 22.12.2025 käskkirja nr 194 alusel, kooskõlas 2026. aasta

riigieelarve seadusega ja lähtudes toetuse saaja esitatud riigieelarvelise tegevustoetuse taotlusest

(edaspidi taotlus).

1.3. Leping on toetuse väljamakse alusdokument.

1.4. Lepingu lisad:

1.4.1. Lisa 1 − tegevuskava/arengukava;

1.4.2. Lisa 2 − tekkepõhine tulude-kulude eelarve.

2. Toetus

2.1. Toetuse andja eraldab toetuse saajale perioodiks 01.01.−31.12.2026 tegevustoetust summas 3 667

562 eurot.

2.2. Toetuse saaja peab tagama koosseisulisele täistööajaga töötavale töötajale brutotöötasu 2026. aastal

vähemalt 1720 eurot kuus, kui töökoht on kõrgharidusnõudega või kõrgema

kutsekvalifikatsiooninõudega või spetsiifilisi erialaseid teadmisi ja kogemuslikku pädevust nõudev,

mida saab võrdsustada kõrghariduse või kõrgema kutsekvalifikatsiooniga.

2.3. Toetuse andja eraldab toetuse saajale toetust alljärgnevatel kuupäevadel:

2.3.1. 16.01.2026 - 1 833 781 eurot;

2.3.2. 29.05.2026 - 1 833 781 eurot.

2.4. Juhul kui toetuse andja saab toetuse saaja poolt allkirjastatud lepingu kätte vähem kui kolm tööpäeva

enne lepingu punktis 2.4.1 nimetatud väljamakse kuupäeva, siis toetuse andjal on õigus väljamakse

teha seitsme tööpäeva jooksul lepingu kättesaamise hetkest.

3. Toetuse kontroll ja aruandlus

3.1. Kui toetuse saaja e-äriregistrile esitatud majandusaasta aruandest ei nähtu toetuse kasutamise

sihipärasus, kohustub toetuse saaja esitama toetuse andja nõudel täiendava seletuskirja või ülevaate.

Toetuse andja teavitab toetuse saajat esitamise tähtajast ja vormist ette vähemalt 30 kalendripäeva.

3.2. Toetuse saaja esitab punktis 2.1 nimetatud toetuse osas toetuse andjale 20.01.2027 teatise toetuse

tekkepõhise kasutamise kohta 31.12.2026. Teatis tuleb saata e-posti aadressil [email protected].

3.3. Toetuse andjal on õigus igal ajal kontrollida toetuse kasutamise vastavust lepingule, nõudes lisaks

lepingus kokkulepitule toetuse saajalt toetuse kasutamise vahearuandeid või täiendavaid aruandeid,

toetusega seotud originaaldokumente ja andmeid, hinnates seeläbi muu hulgas toetuse kasutamise

sihipärasust ja tulemuslikkust.

3.4. Toetuse andja aktsepteerib esitatud aruande 90 päeva jooksul või teavitab toetuse saajat aruande

puudustest või muudest rikkumistest. Aruanne loetakse aktsepteerituks, kui ei ole tuvastatud toetuse

kasutamise rikkumisi ja aruanne vastab toetuse andja poolt kehtestatud nõuetele ning toetuse saaja

on tagastanud toetuse kasutamata jäägi.

3.5. Toetuse saaja on kohustatud esitama toetuse andja vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel toetuse

arvelt tehtud kulusid tõendavad kulu- ja maksedokumentide koopiad, muud dokumendid ja

selgitused, mis tõendavad toetuse sihipärast kasutamist.

3.6. Toetuse andjal on kolme aasta jooksul pärast toetuse kasutamise aruande esitamist õigus hinnata

eraldatud toetuse kasutamist, sh vastavust lepingule ja asjakohastele õigusaktidele, sihipärasust ja

otstarbekust. 3.7. Kui toetuse kasutamise rikkumine või aruande puudus tuvastatakse Euroopa Komisjoni eri- või

audiitorkontrolli käigus, on toetuse andjal õigus kümne aasta jooksul nõuda täpsustatud aruande esitamist, kogu või osa toetuse tagastamist või kasutada muid õiguskaitsevahendeid.

4. Poolte kohustused

2 / 3

4.1. Toetuse saaja kohustub: 4.1.1. kasutama toetust lepingus sätestatud ja taotluses kirjeldatud tingimustel ning eesmärkidel; 4.1.2. järgima riigihanke korraldamisel riigihangete seaduses sätestatud nõudeid, kui toetuse saaja

on hankija riigihangete seaduse mõistes; 4.1.3. järgima tegevustega seotud teenuste ostmisel riigihangete seaduse §-s 3 toodud põhimõtteid

ning võtma vähemalt kaks võrreldavat hinnapakkumist üksteisest sõltumatult pakkujalt kõikide kulutuste kohta, mille korral toetuse saaja teeb tegevuste elluviimiseks üheliigiliste teenuste, materiaalsete või immateriaalsete varade ostutehingu, mille maksumus on ilma käibemaksuta võrdne 5000 euroga või ületab seda. Juhul, kui kahte sõltumatut hinnapakkumist ei ole võimalik esitada või kui odavaimat pakkumist ei valita, tuleb esitada sellekohane põhjendus;

4.1.4. pidama toetuse kasutamise kohta arvestust ning säilitama toetuse taotlemise ja tegevuste teostamisega seotud dokumentatsiooni vastavalt raamatupidamise seadusele või kui toetus on vähese tähtsusega abi või riigiabi, siis säilitama dokumente kümme aastat alates kuupäevast, mil abi anti;

4.1.5. tagastama toetuse kasutamata jäägi koos aruande esitamisega või esitama toetuse andajale lepingu pikendamise avalduse koos põhjendusega;

4.1.6. tagastama kasutamata jäänud toetuse või lepingus sätestamata eesmärgil kasutatud toetuse

osa toetuse andjalt vastavasisulise kirjaliku nõude saamisel;

4.1.7. võimaldama toetuse andjal kontrollida toetuse kasutamist, toetuse kasutamise kohta esitatud

aruannete õigsust ning toetuse saamise tingimuseks olevate asjaolude paikapidavust;

4.1.8. teavitama viivitamata toetuse andjat kõigist asjaoludest, mis erinevad lepingus ja taotluses

toodud tingimustest ja andmetest ning kõigist asjaoludest, mis mõjutavad või võivad

mõjutada toetuse saaja kohustuste täitmist või muudest probleemidest, mis esinevad lepingu

täitmisel.

4.2. Toetuse andja kohustub:

4.2.1. toetuse lepingus sätestatud kuupäevadel üle kandma toetuse saaja arvelduskontole, v.a

lepingu punktis 2.5 toodud juhul.

5. Vastutus

5.1. Pooled täidavad oma kohustusi mõistlikult, hoolikalt ja heas usus arvestades tavasid ja praktikat.

5.2. Toetuse andjal on õigus nõuda toetuse saajalt viivist 0,05% tasumisele kuuluvast summast iga toetuse

tagastamisega viivitatud päeva eest.

5.3. Toetuse andja võib peatada toetuse väljamaksmise ja/või nõuda toetuse saajalt leppetrahvi 9% toetuse

summast ja/või lepingust taganeda ja/või nõuda antud toetus või toetuse jääk tagasi juhul, kui toetuse

saaja ei täida lepingulisi kohustusi sh: 5.3.1. toetust ei ole kasutatud ettenähtud korras ja tingimustel; 5.3.2. ei ole ellu viidud tegevuskavas ettenähtud tegevusi; 5.3.3. ilmneb, et toetust on kasutatud mitteabikõlblike kulude hüvitamiseks; 5.3.4. kulud, mille osas toetust saadi, kujunesid planeeritust väiksemaks; 5.3.5. toetusest tasutud kulud on tekkinud väljaspool toetuse kasutamise perioodi; 5.3.6. aruande või vahearuande kontrollimisel ilmneb, et esitatud kuludokumente on kasutatud

toetuse saajale eraldatud muu toetuse aruande või vahearuande kuludokumendina; 5.3.7. toetuse saaja on esitanud valeandmeid või varjanud andmeid; 5.3.8. aruanne või vahearuanne ei ole esitatud tähtaegselt; 5.3.9. toetuse andmine ei ole kooskõlas riigiabi reeglitega.

5.4. Lepingu rikkumine on vabandatav, kui kohustuse rikkumise põhjuseks on vääramatu jõud

võlaõigusseaduse § 103 tähenduses. Muu hulgas mõistavad pooled vääramatu jõu all õigusakti (nt

riigieelarve seaduse muutmise seaduse või riigi lisaeelarve seaduse) jõustumist, mis takistab oluliselt

lepingu täitmist või muudab selle võimatuks. Pool peab teist poolt vääramatu jõu asjaolude

ilmnemisest ja lõppemisest kohe teavitama. Kui vääramatu jõud kestab kauem kui kolm kuud, on

mõlemal poolel õigus lepingust taganeda.

6. Lepingu jõustumine, muutmine ja lõppemine

6.1. Leping jõustub, kui pooled on selle allkirjastanud ja toetuse andja on toetuse saaja allkirjastatud

lepingu kätte saanud.

6.2. Lepingu sõlmimise ja toetuse eraldamise otsuse eelduseks on toetuse saaja esitatud taotlus, mis

muuhulgas sisaldab asjakohast prognoosi maksimaalse toetussumma määratlemiseks või toetuse

lubatud osakaalu abikõlblikest kuludest. Lisaks, et toetuse saajal puudub lepingu vormistamise hetkel

maksuvõlgnevus või tähtpäevaks tasumata jäetud maksusummalt arvestatud intress, välja arvatud

3 / 3

juhul, kui maksuvõla tasumine on ajatatud. Maksuvõla tasumise ajatamise korral peab maksuvõlg

olema tasutud ajakava kohaselt.

6.3. Kõik lepingu muudatused vormistatakse kirjalikult lepingu lisana ja need jõustuvad pärast seda kui

pooled on need allkirjastanud. Pool, kes soovib lepingut muuta, esitab teisele poolele kirjalikult

põhjendatud ettepaneku, millele teine pool on kohustatud vastama 30 kalendripäeva jooksul.

Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult põhjendada.

6.4. Toetuse väljamakse kuupäeva muutmiseks esitab toetuse saaja toetuse andjale põhjendatud avalduse

ja muutmise kohta lepingu lisa eraldi ei vormistata. Muutmisettepanekust keeldumist tuleb kirjalikult

põhjendada.

6.5. Toetuse andja võib lepingut ühepoolselt muuta kui:

6.5.1. muudetakse oluliselt lepingule kohalduvaid õigusakte või vältimaks ülekaaluka avaliku huvi

rasket kahjustumist;

6.5.2. kuulutatakse välja eriolukord, erakorraline olukord või sõjaseisukord;

6.5.3. vajalik on kõrvaldada lepingus sisalduv õigusvastane tingimus.

6.6. Leping lõpeb:

6.6.1. lepinguliste kohustuste täitmisel;

6.6.2. lepingust taganemisega olulise lepingurikkumise korral;

6.6.3. poolte allkirjastatud kokkuleppel;

6.6.4. muul seadusest tuleneval alusel.

7. Lõppsätted

7.1. Lepinguga seotud teabe vahetamiseks määratud kontaktisikud:

7.1.1. toetuse andja kontaktisik on Asta Trummel, [email protected], 628 2223;

7.1.2. toetuse saaja kontaktisik on Toomas Väljataga, [email protected], 503 5489. 7.2. Lepinguga reguleerimata küsimustes lähtuvad pooled Eesti Vabariigi õigusaktidest. 7.3. Lepingust tulenevad vaidlused lahendatakse läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel

lahendatakse vaidlused kohtus. 7.4. Toetuse saaja teavitab Kultuuriministeeriumit tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu

õiguse rikkumisest e-posti aadressil [email protected].

7.5. Kultuuriministeerium tagab tööalase tegevusega teatavaks saanud Euroopa Liidu õiguse rikkumisest

teavitaja kaitse.

7.6. Rikkumisest teavitamise ja teavitaja kaitse tagamise õiguslike aluste ning kohustuste rikkumisel

kohalduva vastutuse osas lähtuvad pooled Tööalasest Euroopa Liidu õiguse rikkumisest teavitaja

kaitse seaduses sätestatust.

Toetuse andja: Toetuse saaja:

Kultuuriministeerium SA Kultuurileht

Registrikood: 70000941 Registrikood: 90005426

E-posti aadress: [email protected] E-posti aadress: [email protected]

Arvelduskonto: Rahandusministeerium

EE382200221020595183, viitenumber

3500078720

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Eda Silberg Toomas Väljataga

kultuurilise mitmekesisuse asekantsler

kantsleri ülesannetes

juhatuse liige